| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/25/11090 |
| Registreeritud | 21.10.2025 |
| Sünkroonitud | 22.10.2025 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Helen Puks (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 20.10.2025, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond
Kriminaalasja number: 25278050739
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxxxxx
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxx xxxxxxxxxx kahtlustatakse
KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema:
- 01.01.2025 pärastlõunasel ajal lõi enda elukaaslast xxxxx xxxxx-t vähemalt üks kord parema
labakäega vasakule poole näopiirkonda. Seejärel kõndis kannatanu xxxxx xxxxxxxxx-a eest
ära, kuid xxxxx xxxxxxxxx jätkas kannatanu tõukamist ja 1,5 liitrise Saarema veepudeliga
togimist, mille ta lõpuks ka vastu kanntanu selga viskas. Oma tegevusega põhjustas xxxxx
xxxxxxxxx kannatanule füüsilist valu.
- 17.03.2025 ajavahemikul 21.00-21.15 xxxxx linnas xxxxxxx tn xx lastetoas hakkas xxxxx
xxxxx peale karjuma ja nügis teda enda küüntega kehapiirkonda. Seejärel läks kaannatanu
elutuppa ja xxxxx xxxxxxxxx järgnes ning nügis küüntega kannatanut edasi kehapiirkonda.
Oma tegevusega põhjustas xxxxx xxxxxxxxx kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused:
paremal rinnal kaks kriimustusjälge (umbes 2 cm ja 3 cm) ja vasaku küünarliigese
sirutuspinnal kriimustus umbes 8 cm.
Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et xxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx xxxxx oldi
abielus, kuid lahutasid 2024 aasta novembris. Majanduslikel põhjustel elatakse edasi ning neil on ka
5 ühist last. Koos elatakse xxxxx linnas xxxxxxx tn xx eramajas.
01.01.2025 tuli xxxxx xxxxx lastega xxxxxxxxx aastavahetust tähistamast. Pärastlõunal koju jõudes
tekkis tal xxxxx-ga vaidlus sõiduki üle, mille liisingulepingu oli xxxxx xxxxx peale abielu lõpetanud
ning mille kasutaja oli varasemalt ka xxxxx xxxxxxxxx. Xxxxx xxxxx oli antud sõiduki liisingu
makseid teinud ning andis nüüd xxxxx-le teada, et sõiduk on xxxxxx nimel ning xxxxx-l kasutusõigus
edaspidi puudub. xxxxx hakkas karjuma ja teatas, et teeb sõidukiga mida ta tahab. xxxxx xxxxx
proovis rahulikult selgitada, kuidas asjad on, kuid xxxxx hakkas köögis xxxxx-it tõukama ja sülitas
mitmeid kordi xxxxx xxxxx-le näkku. xxxxx lõi xxxxxx-t ühel või kahel korral parema lahtise käega
vasakule näopiirkonda, mis põhjustas xxxxxx-le füüsilist valu. xxxxx proovis mitmeid kordi veel
xxxxxx-t lüüa, kuid ei saanud xxxxxx-le pihta. Ühel hetkel nende ühine laps xxxxxxxxx teatas, et
helistab politseisse. xxxxx jalutas mööda tuba xxxxx eest ära, kuid xxxxx tõukas ning togis xxxxxx-
t selga 1,5 liitrise Saaremaa veepudeliga ja lõpuks ka viskas selle pudeliga xxxxxx-t. Pudel tabas
xxxxxx-t seljapiirkonda, tekitades füüsilist valu. Kogu olukorda nägid pealt alaealised lapsed
xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx, kes üritasid oma ema xxxxx xxxxxxxxxx korrale kutsuda kuid see ei
õnnestunud neil. Seejärel saabusid politseiametnikud.
17.03.2025 ajavahemikus kell 21.00-21.15 oli xxxxx xxxxx kodus koos xxxxx ja lastega, ainukesena
ei olnud kodus xxxxxxxxxx. Xxxxx xxxxx tegeles laste magama panekuga, kui xxxxx vihastus, sest
xxxxxei olnud nõus tema jaoks Telia digiboksi korda tegema. Laste xxxxxx xxxxxxx ja xxxxxx toas
hakkas xxxxx xxxxx-i peale karjuma ja nügis ning rebis särki selja tagant xxxxxx-l. Seejärel läksid
xxxxx ja xxxxx elutuppa ning xxxxx nügis xxxxx-it pidevalt edasi, milletõttu tundis xxxxx füüsilist
valu, kuna xxxxx nügis teda küüntega. Hiljem xxxxx nägi oma parema rinnapeal ja vasakul
kõhupoolel kriimustusi. xxxxx pani Telia digiboksi tööle ja olukord muutus vaikseks. 18.03.2025
käis xxxxx koos lapsega perearstil ning näitas perearstile oma vigastusi ning need fikseeriti digiloos.
Kriminaalmenetluse käigus on xxxxx xxxxxxxxx kuulatud 22.05.2025 kahtlustatavana üle KarS §
121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine
ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes, millise kuriteo
toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Kriminaalasja materjalid saabusid 27.08.2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223
lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab
uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud
alustel ja korras.
Vestluses kannatanu xxxxx xxxxx-ga nähtus, et ta soovib, et rohkem füüsilist vägivalda ei esineks
ning, et ta saaks xxxxx xxxxxxxxx-ga rahumeelselt suheldud laste teemadel. Xxxxx xxxxx-le
tutvustatud võimalust asi lahendada kohtuväliselt ning räägitud ka võimalikest kohustustest, mida
xxxxx xxxxxxxxxx-le määrata. Xxxxx xxxxx ei olnud kohtuvälise asja lahendamise vastu, kui xxxxx
xxxxxxxxx mõistab, et on valesti käitunud ja edaspidi enam füüsilist vägivalda ei kasuta. Kannatanu
xxxxx xxxxx avaldas, et tema ja xxxxx xxxxxxxxx-a vahel on käimas tsiviilvaidlus seoses kinnisvara
jaotamisega.
Kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxx avaldas 20.10.2025 prokurörile, et olukord kodus on tõesti keeruline
ja tema suhtes esineb majanduslikku vägivalda, mis võib põhjustada ühel hetkel emotsioonide
kuhjumise ja sealt omakorda tekivad valed valikud probleemide lahendamisel.
Kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxx andis 20.10.2025 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja
nõustus osalema vägivallast loobumise toetamiseks Artur Usk nõustamisel ning pöörduma
psühholoogilisele nõustamisele. Samuti on ta teadlik, et Tervisekassa võib talle esitada rahalise nõude
seoses xxxxx xxxxx pöördumisega perearstile, mis tuleb tal tasuda.
KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles
kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga
tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning
kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise
astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või
tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
Kriminaalasjas kahtlustatakse xxxxx xxxxxxxxxx KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette
rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on
selged ja võttes arvesse xxxxx xxxxxxxxxx isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis
puudub prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning
kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi
puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk
hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada
kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt
mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist
toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja
suurust. Xxxxx xxxxxxxxx kahetseb, et lahendas olukorda selliselt. Tegemist polnud ettekavatsetud
kuriteoga, vaid nendeni viis asjaolude kokkulangemine ning kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi.
Lisaks mõistab xxxxx xxxxxxxxx, et ta käitus valesti. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo
toimepanemine alaealiste laste juuresolekul. Karistusregistri andmetel ei ole xxxx xxxxxxxxxx
kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal väärteokaristused ning tema suhtes pole varem
kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et xxxxx
xxxxxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse,
et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole
tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt
õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja
eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma xxxxx xxxxxxxxx-a
kriminaalvastutusele võtmata. Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi
esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed
vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui
kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.
Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise vajaduse puudumine lähtub eelkõige
kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja kahetsusest. Käesoleval juhul on
karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada xxxxx xxxxxxxxxx-le kohustuste määramisega.
Kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202
lg 2 p-s 7 sätestatud kohustuse osaleda vägivallast loobumise toetamiseks Artur Usk nõustamisel ja
kohustuse osaleda psühholoogilise nõustamise teenusel.
Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma
määrusega.
Juhindudes KrMS § 202lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278050739 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxxxxxxx osalema 1 aasta jooksul, s.o
ajavahemikus 20.10.2025 – 20.10.2026 psühholoogilise nõustamise teenusel nõustaja poolt
soovitatud arvu kordadel. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik
lõpetamine ei ole lubatud. Teenuse saamiseks kohustub xxxxx xxxxxxxxx pöörduma 10
tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise
kuupäevast, s.o hiljemalt 31.10.2025 Tartu linna laste heaolu spetsialisti Eret Kallase
(tel. 5308 0215; e-post: [email protected]) poole, et saada suunamine psühholoogilise
nõustamise teenusele. Xxxxx xxxxxxxxx kohustub edastama tõendi Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil
[email protected]) nõustamise lõppemisest. Tõend tuleb esitada hiljemalt
21.10.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine
ei ole lubatud.
2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxxxxxxx pöörduma 10 tööpäeva
jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o
hiljemalt 31.10.2025, Sotsiaalkindlustusameti poole (vägivallast loobumise toetamine)
saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise
nõustaja Artur Usk, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 58517028
([email protected]). Xxxxx xxxxxxxxx kohustub teavitama Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil
[email protected]) hiljemalt 03.11.2025 nõustajaga ühenduse võtmisest ning
hiljemalt 20.12.2025 esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxxxx xxxxxxxxx kohustub
osalema nõustamisel ajavahemikul 20.10.2025 – 20.10.2026 nõustaja poolt ette antud
arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustamine
lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad
6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei võetud
7. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: xxxxx xxxxx, xxxxxxxxxx xxxxx ja xxxxxxxxx xxxxx. Xxxxx xxxxxxxxxx-le ning tema
kaitsjale Artur Maljukovile on lõpetamise määrus 20.10.2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris üle
antud. Teadmiseks Tervisekassale ja Sotsiaalkindlustusametile.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib
ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele 2
ja 3 esitada menetluse lõpetanud prokuratuurile taotluse kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul arvates
päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama prokuratuuri või uurimisasutuse määrusest, mille alusel
tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud
SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6 (vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast
lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku
menetlusajaga) või § 6 lõikes 1 (teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel
mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes
lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel.
Taotluses tuleb välja tuua kõik SKHS § 12 punktides 1-10 märgitud asjaolud (Vt
https://www.riigiteataja.ee/akt/SKHS).
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Helen Puks
Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen
kohustustega nõus. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud.
Xxxxx xxxxxxxxx
Juures viibis kaitsja Artur Maljukov