Teade

EELHINNANG 18.08.2025

Ulitina II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, AS Tariston 19.08.2024 esitatud Ulitina II liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusest, ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja

lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1

ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Ulitina II liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele.

1.2. Ulitina II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

• 1.2.1. karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb

kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui

kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;

• 1.2.2. kaevandamise käigus tekkivate vallide nõlvad peavad olema seal

liikuvate loomadele jaoks ohutud ja kui vallid on seal liikumiseks liiga kõrged

või järsud tuleb nende vahele jätta läbipääsukoridorid, et oleks tagatud

loomadele ümberpääs;

• 1.2.3. mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade

liikumist takistavad;

• 1.2.4. vähendamaks mõju elurikkusele, tuleb võimalusel lindude pesitsusaegse

häirimise vältimiseks raadamistööd läbi viia väljaspool üldist lindude

pesitsusperioodi. Üldine lindude pesitsusrahu on 15.03-31.07.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

2(26)

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH

algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning

puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 19.08.2024 Keskkonnaametile Ulitina II

liivakarjääri keskkonnaloa esmataotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

(KOTKAS) 19.08.2024 nr DM-129434-1.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust

maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56

„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning

keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1

kohane teave.

Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud

teavet.

2.2. Keskkonnaloa esmataotlus on 04.10.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 13.09.2024 kirjaga nr DM-129434-4

keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise

käigus vastuväiteid ei esitatud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Ulitina II liivakarjääri

keskkonnaloa esmataotluse 18.09.2024 kirjaga nr DM-129434-5 Setomaa Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 19.11.2024.

Setomaa Vallavalitsus edastas 31.10.2024 otsusega nr 24 nõustuva otsuse:

Võru maakonnas Setomaa vallas Pattina külas Orava metskond 23 (katastritunnus

93401:008:0453) kinnistul keskkonnaloa andmiseks tingimusel:

1. Loa taotleja peab tagama koostöös maaomanikega Kaasiku maaüksuse

katastritunnusega 93401:008:0470 ja Voogu maaüksuse katastritunnusega

73201:001:1298 juurdepääsutee 9340208 Ulitina-Metsalaane tee korrasoleku ja

tolmutõrje alates mahasõidust riigimaanteest 18106 Saatse-Petseri tee 350 meetri

ulatuses.

Setomaa Vallavalitsuse 31.10.2024 otsuse nr 24, edastas Keskkonnaamet 09.12.2024 (DM-

129434-8) kirjaga taotlejale ja palus kaaluda kaevandamisloa taotluse menetluse jätkamise

põhjendatust.

3(26)

Taotleja edastas omapoolse seisukoha 11.12.2024 edastatud kirjas, milles märkis, et on

Setomaa vallavolikogu otsusega tutvunud ja nõustub otsuses toodud tingimusega.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist.

KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab

kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS

tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §

1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata

jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3)

ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4).

KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata

jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja

eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5

alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Ulitina II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus koos sinna juurde kuuluvate

materjalidega, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

4(26)

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr 1-

1/17/676);

4. Setomaa valla üldplaneering (Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsus nr 28);

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

6. Metsaregister.

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning

ärajuhtimist ei toimu, võimalikuks mõjualaks on umbes 250 m.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus

Tariston AS (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal

Setomaa vallas Pattina külas Ulitina liivamaardlas (registrikaardi nr 0889) Ulitina II

liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks.

Ulitina II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub kahe lahustükina Võrumaal

Setomaa vallas Pattina külas Orava metskond 23 (katastriüksuse tunnus 93401:008:0453,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 203,62 ha) kinnistu ida- ja kirdeosas.

Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud

asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Lahustükkide vahe on ca 330 m.

Taotletava Ulitina II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolse lahustüki pindala on 2,86 ha ja

lõunapoolse lahustüki suurus 9,32 ha (kokku 12,18 ha). Taotletava mäeeraldise

teenindusmaa põhjapoolse lahustüki pindala on 3,71 ha ja lõunapoolse lahustüki pindala

on 10,57 ha (kokku 14,28 ha).

Kaevandatud maavara hakatakse peamiselt kasutama piirkonna ehitustegevuste

varustamiseks (teede ehitus ning remont). Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.

Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.

Mäeeraldise kirjeldus

Maastikuliselt paikneb Ulitina II liivakarjäär Palumaa maastikurajooni kaguosas.

Liivakarjääri lahustükid paiknevad piirkonnale omastel mõhnadel, mille on moodustanud

kuhjunud jääjärvelised liivad. Karjääriala puhul on tegemist Otepää staadiumi

servakuhjatiste vööndi idaosaga, mil jääserva kestvamal peatusel moodustusid kuhjunud

jääst irdjääväljad. Nendest väljasulanud ning jääpankadevahelistesse jääjärvedesse kantud

liivastest setetest said jää sulades enamasti alla 10 m kõrgused küngasmõhnad.

Kirjeldatud mõhnad koosnevad valdavalt peene- kuni ülipeeneteralistest liivadest, milles

võib esineda kruusaka liiva läätsesid. Liivakihi lamamiks on saviliiv- või liivsavimoreen.

5(26)

Eesti 1:200 000 geoloogilise kaardi rakenduse andmetel on aluspõhja kivimid esindatud

Kesk-Devoni ladestiku Gauja kihistu liivakiviga, milles esinevad õhukesed aleuroliidi ja

savi vahekihid. Maapinna absoluutkõrgus on taotletava Ulitina II liivakarjääri põhjapoolse

lahustüki alal vahemikus 57,4 – 66,2 m ning lõunapoolse lahustüki alal vahemikus 59,7 –

75,7 m.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Ulitina liivamaardlas (registrikaardi nr 0889) Ulitina II

liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 3 ja 4. Mäeeraldise

moodustavad kaks lahustükki, mis paiknevad teineteisest ca 330 m kaugusel erinevatel

reljeefielementidel.

Täiteliiva varusid on plokk 3 aT alal 95 tuh m³. ja plokk 4 aT alal 937 tuh m³. Kaevandatav

varu sellest on plokk 3 aT alal 88 tuh m³.ja plokk 4 alal 869 tuh m³.

Katend

Enne kaevandamise alustamist tuleb koorida katend. Ulitina II liivakarjääri kattekihi

moodustab huumus (muld/kasvukiht, Q2_s; tumepruuni või tumehalli värvi, lõimiselt

liivane kuni savine), orgaanilise ainega liiv (Q2_s, kesk- kuni jämeteraline, tumepruuni

värvi, kohev, niiske kuni veeküllastunud), saviliiv (Q1jrVr_lg, kollakaspruuni või pruuni

värvi, pehme kuni sitke, väheplastne) või saviliivmoreen (Q1jrVr_g, punakaspruun, sitke,

väheplastne, sisaldab jämepurdu kuni 5%). Põhjapoolse lahustüki alal loeti kattekihi hulka

ka 0,4 – 0,5 m paksune ülemine liivakiht (Q1jrVr_fg, peene- kuni keskteraline,

kollakaspruun, kohev, niiske), mida pole kihi väikse paksuse tõttu mõttekas eraldi

kaevandada. Kattekihi paksus on taotletava liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil 0,4 m (PA-

2) kuni 3,4 m (PA-16), keskmise paksusega 1,4 m. Lõunapoolsel lahustükil on kattekihi

paksus 0,1 – 0,5 m, keskmise paksusega 0,1 m.

Katendi maht alal on 59 tuh m³ (karjääri põhjapoolsel lahustükil 48 tuh m³ ja lõunapoolsel

lahustükil 11 tuh m³), millest muld on 17 tuh m³ (põhjapoolsel lahustükil 6 tuh m³ ja

lõunapoolsel lahustükil 11 tuh m³).

Kasulik kiht

Ulitina II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjärveline liiv (Q1jrVr_lg). Jääjärveline

liiv on valdavalt peene kuni keskteraline, kohati ka jämeteraline, valdavalt beeži või pruuni

värvi, kohev kuni tihe, niiske kuni veeküllastunud, sisaldab üksikuid savikaid, tolmuseid

ja kruusaseid vahekihte ja kuni 30% ulatuses jämepurdu (peenkruusa fraktsiooniga, ca 2-8

mm). Liivakihi paksus taotletava Ulitina II liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil on

vahemikus 1,1 – 5,1 m, keskmine paksus 3,3 m. Lõunapoolsel lahustükil on liivakihi

paksus vahemikus 1,1 – 13,5 m, keskmine paksus 10,1 m. Kasulik kiht läbiti kõikides

uuringupunktides.

6(26)

Kasuliku kihi lamami moodustab Ulitina II liivakarjääri alal kas savine kruus või liiv

(Q1jrVr_g või Q1jrVr_fg, kollakas- kuni hallikaspruuni värvi, kesktihe, veeküllastunud,

sisaldab savikaid vahekihte), tolmliiv (Q1jrVr_lg, helepruun, kohev, märg kuni

veeküllastunud), liivsavi (Q1jrVr_lg, pruun, poolpehme kuni sitke, vähe- kuni keskplastne,

sisaldab kohati liivaseid vahekihte) või saviliivmoreen (Q1jrVr_g, punakaspruun kuni hall,

poolpehme kuni kõva, väheplastne, sisaldab kuni 0,1 m paksuseid liiva ja liivsavi vahekihte

ning jämepurdu kuni 10%). PA-2 avati maapinnast 6,1 – 6,6 m sügavuselt aluspõhjaline

liiv (D2-3gj, keskteraline, kollakaspruun, kesktihe, niiske) ning 6,6 – 6,7 m sügavuselt

liivakivi (helebeež, nõrgalt tsementeerunud, niiske).

Nõlvad

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuseks tuleb kogu

mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Nõlvad kujundatakse kaevandamise

käigus. Taotletava ala piires levib liiv, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool

põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°).

Nõlvadesse jäetav varu on plokk 3 aT alal 7 tuh m³ ja plokk 4 aT alal 68 tuh m³.

Kasutatav tehnoloogia

Taotletavas Ulitina II liivakarjääris on mäenduslikud tingimused liiva kaevandamiseks

võrdlemisi rahuldav.

Ala hõlmab metsamaad. Seega tuleb enne kaevandamise alustamist eemaldada alalt võsa,

puud ja kännud. Samuti tuleb eemaldada katend, mis koosneb üldiselt mullast. Katend

eemaldatakse eelduslikult ekskavaatoriga.

Katendi keskmine paksus plokk 3 alal on 1,7 m (sellest huumuse ja orgaanilise ainega liiva

keskmine paksus 0,2 m) ja plokk 4 alal 0,1 m (sellest huumuse ja orgaanilise ainega liiva

keskmine paksus 0,1 m). Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale.

Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks

aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna

pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste

materjalidega.

Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri põhja ja nõlvade korrastamiseks

vajalik mulla kogus (mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva mulla maht

on kokku ca 15 040 m³). Katendivallid toimivad efektiivsete müratõketena.

Maavara kaevandatakse üldreeglina pöördkoppekskavaatoriga ja kopplaaduriga

eeldatavalt ühe kaeveastmega, kuna kogu varu asub pealpool põhjavee taset.

Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning

7(26)

frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul

ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või

puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme.

Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis

vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Karjäär korrastatakse metsamaaks.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks saab kasutada Ulitina-

Metsalaane teed nr 9340208. RMK on oma 16.04.2024 kirjaga nr 3-1.1/2024/3634

(elektrooniline lisa 5) kooskõlastanud karjääri väljaveoteede võimalikud asukohad, mis on

näidatud graafilises lisas (graafiline lisa 1. Ulitina II liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Lähim riigitee, Saatse-Petseri kõrvalmaantee nr 18106, asub tulevasest karjäärist ca 2,8 km

kaugusel lääne suunas.

Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse

täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Pärast varu

ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt. Ala

tehniline korrastamine (nõlvade kujundamine) on otstarbekas teha paralleelselt

mäetöödega. Kaevandatud maa tehnilisel ja bioloogilisel korrastamisel on võimalik

kasutada mäeeraldiselt eemaldatud katendit.

Ümbritseva maastiku kirjeldus

Ulitina II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolsest lahustükist jätkub loode-,

põhja-, ida-, lõuna ja edela suunas katastriüksus Orava metskond 23. Põhjapoolne

lahustükk piirneb kagu suunas katastriüksusega Väike-Ulitina (katastriüksuse tunnus

93401:008:0094, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7,19 ha). Ulitina II

liivakarjääri lõunapoolsest lahustükist jätkub põhja-, lõuna- ja lääne suunas katastriüksus

Orava metskond 23. Lahustükk piirneb ida suunas Ulitina (katastriüksuse tunnus

93401:001:0473, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 17,24 ha) katastriüksusega.

Liivakarjääri põhjapoolse lahustükist lääne suunas ca 10 m kaugusel kulgeb kruuskattega

metsatee Ulitina Metsalaane tee nr 9340208. Nimetatud tee jääb karjääri määeraldise

lõunapoolsest lahustükist ca 17 – 85 m kaugusele ida suunda. Lõunapoolse lahustüki põhja-

ja keskosas asub pinnastee (ETAK ID 5282893).

Ulitina II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub täielikult Eesti Vabariigi

piirivööndi alaga (tunnus 2021-11-25V). Riigipiir jääb taotletava Ulitina II liivakarjääri

lõunapoolsest lahustükist ca 340 m ja põhjapoolsest lahustükist ca 680 m kaugusele ida

suunda.

Taotletava Ulitina II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolsest lahustükist ca

810 m kaugusel põhja suunas asub Ulitina liivamaardla (maardla registrikaart nr 0889)

8(26)

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu kogus 217 tuh m³) ja täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokk 2 (varu kogus 157 tuh m³). Nimetatud varuplokkidel asub Metsatervenduse

OÜ Ulitina liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr L.MK/321528, kehtivusaeg kuni

16.04.2027) mäeeraldis.

Tegemist on hajaasustusega. Karjääri alal olemasolev asustus puudub. Lähim

majapidamine asub 1,35 km kaugusel kirde suunas Läbioja katastriüksusel (katastriüksuse

tunnus 93401:008:0577). Lähim tihedama asustusega piirkond on Pattina, Kundruse,

Saabolda, Saatse, Samarina ning Litvina külade keskused. Need jäävad kaugemale kui 1,5

km.

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana.

Ulitina II liivakarjääri avamine ja töötamine ei piira otseselt ümbruskonna põllumaade

kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist, välja arvatud konkreetne karjääriala.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning

varu väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks

tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed, mis sätestatakse

keskkonnaloa kõrvaltingimustes.

Looduskaitse

Ulitina II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega

loodusalasid ega looduskaitsealasid.

Võimalikus mõju alas, s.o 300 m ulatuses ei ole teada ühegi kaitsealuse liigi esinemist.

Lähim kaitstav ala on Ulitina metsise püsielupaik (EELISe kood KLO3000476), mis jääb

800 m kaugusele. Lähim kaitsealuse liigi elupaik on lõunapoolsest lahustükist 300 m

kaugusel asuv kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) elupaik (EELISe kood

KLO9344459).

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üldplaneering

Setomaa valla uus üldplaneering kehtestati 24.11.2022. Setomaa valla üldplaneeringu

kaardi järgi on ala märgitud rohevõrgustikuks.

Üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et mäetööstusmaa on maavara kaevandamiseks

ja töötlemiseks kasutatav ala, kuhu on lubatud rajada maavara kaevandamiseks ja selle

teenindamiseks vajalikke hooneid ja rajatisi. Lisaks on toodud tingimus:

9(26)

• Maardlate kasutuselevõtul maavara väljamiseks tuleb võimalusel vältida alasid, mis

asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja

rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikele

maastikukomponentidele ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.

Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala

sobituks väärtusliku piirkonnaga.

• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku

toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.

Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete

rakendamiseks.

• Maavarade kaevandamine planeerida selliselt, et kavandatava tegevusega avalduv

mõju on minimaalne maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele,

metsanduslikule, põllumajanduslikule, elu- ja ühiskondlikule kasutusele.

• Kaevandamise kavandamisel tuleb hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust

kavandavale liikluskoormusele ja vajadusel kavandada meetmed avalikult

kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks.

• Kaevandamise kavandamisel ja laiendamisel ning olemasolevate lubade

pikendamisel tuleb tähelepanu pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning

masinate ning seadmete tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste,

müra) ning tagada, et tegevusega ei põhjustata olulisi keskkonnahäiringuid

naaberaladele.

• Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad

majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist.

Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse

maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või

loomadele.

• Uue karjääri rajamine ei ole soovituslik elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning

potentsiaalse turismipiirkonna lähedusse. Läheduse üle otsustakse asukoha ning

kontekstipõhiselt. Kaevandamise põhilisemateks eeldusteks ja tingimusteks seoses

asustusega on müra, vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi normidest kinnipidamine

ning joogiveevarustuse säilitamine/tagamine. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb

arendajal tõestada, et see on võimalik, ning otsustajal veenduda, et nõuetest

kinnipidamine on tagatud.

Piirkond on looduslik metsamaa, mistõttu on see märgitud rohelise võrgustikuna. Samas

vastuolu sellest aspektist tulenevalt ei ole, kuna seletuskirja kohaselt on rohevõrgustike

aladel põhiline nõue see, et selle toimivus ei tohi saada kahjustada. Oluline on järgida

tingimust:

Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt

hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikele maastikukomponentidele ning

võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.

10(26)

Maakonnaplaneering

Põlvamaa maakonnaplaneeringus on toodud järgmised tingimused maardlate kasutamisel:

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda

eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele;

• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste

seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks;

• kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse

lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist

kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana;

• turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

• linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub

kaevandustegevus;

• maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei

halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule

juurdepääsu osas olemasolevat olukorda;

• aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise

(mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole

maakonnaplaneeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine

mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle

saamist õigusaktidega sätestatud korras.

Ala jääb ka rohevõrgustiku alale, mistõttu tuleb tagada vastuolude vältimiseks selle

terviklikkus, muuhulgas rakendada leevendavaid meetmeid.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud

järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö –

maakondade teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

üheks alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on

täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel

kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos

asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku

sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab

11(26)

loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb

tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke

objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade

kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega

liivakarjääre spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Setomaa Vallavolikogu on oma 31.10.2024 otsusega nr 24 nõustunud Ulitina II

liivakarjäärile keskkonnaloa väljastamisega.

Seda järgmistel tingimusel, et materjali vedaja peab tagama Kaasiku maaüksuse

katastritunnusega 93401:008:0470 ja Voogu maaüksuse katastritunnusega 73201:001:1298

juurdepääsutee 9340208 Ulitina-Metsalaane tee korrasoleku ja tolmutõrje alates

mahasõidust riigimaanteest 18106 Saatse-Petseri tee 350 meetri ulatuses.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Tegemist on uue karjääride rajamisega metsamaastikku. Ressursina kasutatakse täiteliiva.

Ulitina II liivakarjääri töötamine ei piira ümbruskonna metsade hooldamist ja kasvatamist,

välja arvatud konkreetne karjääriala. Takistusi ei ole ka põllumaade kasutamisele.

Karjääri looduslik mitmekesisus on seotud seal esinevate liikidega, kes kaevandamist ja

selle mõjusid taluvad. Alal esinevatest kaitstavatest loodusobjektidest on ülevaade antud

ptk 3.1.1 osas „Looduskaitselised objektid“.

Planeeringudokumentide kohaselt on tegemist rohelise võrgustiku alaga. Sellele viitab ka

ala kohta teada olevad metsa takseerandmed: lõunapoolsel lahustükil esineb mitmekesine

mets, mis valdavalt on männik üksikute kaskedega. Metsa vanus on varieeruv, kuid esineb

palju üle 100 a puid. Selline ala on elustikule oluline elupaik. Põhjapoolsem lahustükil on

hiljuti teostatud lageraie, tegu on lageda alaga, mille väärtus seetõttu elustikule oluline ei

ole.

Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas

taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Ala korrastatakse

metsamaaks.

12(26)

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning

varu väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Vett kui ressurssi ei tarbita. Häiringute

(müra, tolm) leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud

leevendusmeetmed, mis sätestatakse keskkonnaloa kõrvaltingimustes.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja

masinad. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse

eemaldamine, katendi eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks

transpordivahenditele. Juurdepääsu tee on olemas, kuid see vajab rekonstrueerimist,

tugevemaks ehitamist, et see kannaks rasketehnikat. See kulutab lisaenergiat.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral

looduskeskkonda. Ulitina II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm).

Teatud määral võib olla mõju ka pinna- ning põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Ulitina II liivakarjääri mäeeraldise lõunapoolsest lahustükist ca 360 m ja põhjapoolsest

lahustükist ca 660 m kaugusele ida suunda jääb Moložva jõgi (Mustoja) (EELIS kood

VEE1000100; üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu).

Ulitina II liivakarjääri alal tehtud geoloogilise uuringu käigus 2024. aasta aprillis avati

põhjavesi põhjapoolse lahustüki varu arvutuse alal kokku neljas uuringupunktis,

maapinnast 0,7 – 6,3 m sügavusel. Põhjavee tase oli uuringu ajal ebaühtlane, olles

sügavamal lahustüki põhjaosas (absoluutkõrgusel 54,6 – 56,2 m) ning madalamal lahustüki

keskosas (absoluutkõrgusel 58,8 – 59,8 m). Veepeegel kopeerib valdavalt vettpidava kihi

(saviliiva või saviliivmoreeni) reljeefi, kuid kasuliku kihi väljamisel stabiliseerub keskmine

põhjavee tase pigem lahustüki äärealadel mõõdetud põhjavee tasemele. Seetõttu määrati

keskmine põhjavee tase põhjapoolsel lahustükil absoluutkõrgusele 54,6 m.

Lõunapoolsel lahustükil avati 2024. aasta aprillis põhjavesi kõigis seitsmes uuringupunktis,

lisaks avati 1976. aasta uuringu käigus põhjavesi ühes puuraugus. Põhjavee tase

uuringupunktides asus maapinnast 2,7 – 18,0 m sügavusel. Põhjavee tase oli lõunapoolsel

lahustükil pigem ühtlane, asudes absoluutkõrgusel 58,0 m kuni 62,0 m, kõige sügavamal

avati põhjavesi 1976. aasta uuringu käigus (absoluutkõrgusel 54,8 m). Kuna kõige enam

mõõdetud veetasemeid jäi vahemikku 58,0 – 58,6 m, siis nendele andmetele tuginedes

määrati keskmine põhjavee tase lõunapoolsel lahustükil absoluutkõrgusele 58,5 m.

13(26)

Taotluse alaga hõlmatud maavara paikneb seega ülevalpool keskmist põhjaveetaset.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

vee-režiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil

isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava

maavara mahu arvel.

Keskkonnaameti hinnangul puudub tegevusel negatiivne mõju, kuna põhjaveetaset ei

muudeta, vee väljapumpamist või ärajuhtimist ei toimu. Mõju pinnavee tasemele ja

liikumisele ei ole eeldada. Seega puudub kaevandamisel mõju veetasemele.

Seetõttu ei ole eeldada tegevusel mõju lähimale veekogule, Mustojale.

Tegemist on hajaasustusega. Karjääri alal olemasolev asustus puudub. Lähimad elamud

jäävad Ulitina II liivakarjääri mäeeraldisest põhja-kirde poole ja seda kaugemal kui 1,35

km. Lähim puurkaev asub kaugemal kui 2 km.

Mõju elanike veetarbimisele ei ole eeldada piisava vahemaa tõttu. Kuna ei ole oodata mõju

vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus otseselt vee seireks.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee

osatähtsus. Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui

enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest

aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem

kogus sademeveest jõuab põhjavette. Sellel tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele

olla, kuid liiva ja kruusa filtreeriva omaduse tõttu ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris

toimetamisel peetakse kinni ohutusnõuetest ja reostuste ohtu minimeeritakse.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400

000) järgi jääb mäeeraldis keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavesi on

looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks

kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv

õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega. Karjäärimasinate avariiolukordade

ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või

äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas

olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva

kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti

(näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse

kokku korjata. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja

põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse

14(26)

ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee

reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas

saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks

tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse

tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide likvideerimise viisid

planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Eelduslikult ei kasutata kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid,

mistõttu on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne.

Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta

oluliselt piirkonna kaeve ega veerežiimi. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate

hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus

minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning

tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast,

tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib

müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt

tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse

seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr

71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline

energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse

funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase

on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris enim

kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka

rataslaadurit.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest

sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus,

seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks

liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate),

liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel.

Loodusliku materjali töötlemiseks kasutatakse tavapäraselt mobiilset purustus-

sorteerimissõlme.

15(26)

Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria elamuala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on

näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse

olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra

ületada piirtaset.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad

karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase

jääb vahemikku 90-110 dB, purustus-sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse.

Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad

ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi

koorimine karjääri avamisel, järgnevatel mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli

varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.

Põhikaardi andmetel asub lähim elamumaa (II kategooria ala, olemasolev õuemaa) Ulitina

II liivakarjäärist ca 1,35 km kaugusel. Seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt on elamule

lähimas karjääri osas töötamisel arvutuslik maksimaalne müratase avamaastikul lähima

elamu juures alla 60 dB ehk umbes 22 dB (mitme masina koostöötamisel).

Arvutuslik tase vastab määrusega kehtestatud piirnormidele ning seega ei ole põhjust

arvata, et Ulitina II liivakarjääris kaevandamine põhjustaks ülenormatiivse müra levimist

õuealadele. Arvutuses ei ole muuhulgas arvestatud müra levikut tõkestavate elementidega

ega muude looduslike tingimustega, mistõttu on arvutuses tegu mõnevõrra ülehinnatud

müratasemega Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab

vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada uusi katendivalle lisaks

olemasolevatele või tehes (olemasolevaid) kõrgemaks. Valdavas osa ilmakaartest on

karjääri ala piiratud metsaga, mis on samuti müralevikut takistav faktor.

Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada

seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud

meetmed mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Peenosakesed (tolm)

Liiva ja kruusa kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).

Transpordil kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite

(eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

16(26)

Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

(määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub

ühe aasta jooksul atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas

toodud arvutuste kohaselt õhusaasteluba vaja ei ole, kuna osakeste summaarne heitkogus

ei ületa määruses nr 67 sätestatud künniskogust.

Seletuskirja kohaselt Ulitina II liivakarjääri keskmise aastamäära (68 tuh m³)

kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,073 t/a ning

keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid

kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Lubatav maksimaalne aastane kaevandamise määr

on 81 tuh m³.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad

kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes

esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate

mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite

heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse

masinate tehnoülevaatusel. Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad

liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede peente

osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast.

Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või

puistangusse. Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik

on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike,

sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut

vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii

karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides

piiratud (tavaliselt kuni 30 km/h) ning karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude

tõusudega, siis ei saa sõidukid suurt kiirust arendada. Töötavates karjäärides tehtud

vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal

maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele.

Vältimaks liigset tolmuteket ümbritsevale maastikule ning minimeerides mõjusid

looduskeskkonnale, tuleb tegevusega arvestada järgmist tingimust:

• karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja

vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C,

niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6

alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta.

17(26)

Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Kõrvaltingimuse korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha osakeste ülenormatiivse

kontsentratsiooni teket ja levikut väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piire.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda

ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad

tingimused, tööesi on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta

kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei

kaasne. Liiva kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab

vastama kehtestatud normidele. Ulitina II liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega

vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on

tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning

kaevandamise töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse

tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit.

Taotluse kohaselt korrastatakse metsamaaks. Korrastamiseks mittevajalik katend

võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked.

Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda

teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda

nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel

võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii

pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning

planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja

18(26)

määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja

korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud

reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest, ja tegevusest on

antud ptk-s 3.1.1. Ulitina II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub kahe

lahustükina Võrumaal Setomaa vallas Pattina külas Orava metskond 23 (katastriüksuse

tunnus 93401:008:0453, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 203,62 ha).

Taotletava Ulitina II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolse lahustüki pindala on 2,86 ha ja

lõunapoolse lahustüki suurus 9,32 ha (kokku 12,18 ha). Taotletava mäeeraldise

teenindusmaa põhjapoolse lahustüki pindala on 3,71 ha ja lõunapoolse lahustüki pindala

on 10,57 ha (kokku 14,28 ha).

Tegemist on uue karjääri rajamisega ning maakasutus mäeeraldisel muutub kaevandamise

perioodil. Ajalooline maakasutus on taastatav ala korrastamisega metsamaaks.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.1.

Kaevandatav varu on plokk 3 aT alal 88 tuh m ja plokk 4 alal 869 tuh m³ (kokku 957 tuh

m³). Ulitina II liivakarjääris on kaevandatavat varu kokku umbes 597 tuh m³ (ehitusliiv,

ehituskruus, täiteliiv). Kavandatud on selle varu ammendamine 15 aastaga (keskmine

aastamäär 68 tuh m³). Alal olev katend (sh muld) eemaldatakse ja kasutatakse hiljem ala

korrastamiseks või võõrandatakse.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning

puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava

ala maastik ja looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise

lõppemisel.

Ala valdavas osas on metsamaa, kus looduslik mitmekesisus on suhteliselt kõrge. Seda on

vähendatud piirkonnas tehtud lageraietega. Pärast varude ammendumist taastatakse ala

19(26)

uuesti metsamaaks ning endine elurikkus saab taastuda (seda küll pikema ajaperioodi

jooksul).

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud

tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise

tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning

mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale

kui 250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku

paiskuv osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste

olukordade vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise.

Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult

vaesub. Pikemas perspektiivis see taastub.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad.

Kultuuripärand ja kultuurimälestised

Lähim kultuurimälestis jääb 2,7 km kaugusele (põhjapoolsest lahustükist), selleks on

ohvrikoht „Saatse õigeusu kirik“ registrikoodiga 23874. See vahemaa on piisav, et

negatiivsed mõjud välistada. Sellel alal tegevusi ei ole kavandatud, nii kaugele erinevad

mõjutegurid ei ulatu.

20(26)

Lähim kultuurpärandi objekt on Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse alusel 370 m

põhjapoolsest lahustükist põhjapool asuv talukoht. Mõju sellele objektile ei ole eeldada.

See jääb piisavalt kaugele, kuhu mõjutegurid ei ulatu. Talukoht on hävinud. Objekt jääb

olemasoleva tee äärde, kuid kasvav transport ei ole eelduslikult nii tugeva mõjuga, et

negatiivsed tegurid avalduksid.

Looduskaitse

Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4

tähenduses puuduvad.

Ulitina II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega

loodusalasid ega looduskaitsealasid.

Võimalikus mõju alas, s.o 300 m ulatuses ei ole teada ühegi kaitsealuse liigi esinemist.

Lähim kaitstav ala on Ulitina metsise püsielupaik (EELISe kood KLO3000476), mis jääb

800 m kaugusele. Lähim kaitsealuse liigi elupaik on lõunapoolsest lahustükist 300 m

kaugusel asuv kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) elupaik (EELISe kood

KLO9344459).

Mõju kaitsealustele liikidele ei ole eeldada piisava vahemaa tõttu ning ka tulenevalt

asjaolule, et veerežiimi ei muudeta. Metsisele negatiivset mõju ei ole eeldada, kuna

püsielupaik on piisavalt kaugel ja alani jõudev müra on tõenäoliselt loodusliku fooniga

samal tasemel. Lisaks töötab karjäär päevasel ajal ning metsise mänge eelduslikult ei

mõjuta.

Mõju Natura 2000 aladele

Lähim Natura 2000 ala on Mustoja loodusala (RAH0000234), mis jääb kaugemale kui 5

km. Mõju loodusalale ei ole. Mäeeraldise ning loodusala vahel on piisav vahemaa, et

välistada objektiivselt kaevandamisega seotud tegurite jõudmist alale. Nende alade vahele

jääb suures osas metsamaa, mis on näiteks tolmu- ja müralevikut takistavate omadustega.

Veerežiimi muutusi ei esine ulatuses, mis võiks Natura 2000 alasid negatiivselt mõjutada.

Mõju ei ole eeldada ka transpordi kasvust, kasutatakse olemasolevaid teesid kehtivate

normidega kooskõlas.

Seega negatiivne mõju Natura 2000 aladele on välistatud objektiivsetel kaalutlustel.

Mõju maastikuilmele, rohelisele võrgustikule

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning

selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt

21(26)

seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse

kaevandamise järgselt metsamaaks. Seega muutub maastikuilme ajutiselt, korrastamisel

ajalooline maakasutus taastatakse.

Rohelisele võrgustikule on mõju samuti ajutine, kuna endine olukord taastub (pikema

ajaperioodi jooksul). Karjääriala pindala metsamaastikus on väike, mistõttu ulatuslikku

takistust loomade liikumisele ei teki. Piirkond on hajaasustusega ning hetkel takistusi

loomade liikumisele ei esine. Karjääride vahel on piisav vahemaa, et loomad saavad liikude

ümber karjääri. Antud juhul on mõju sarnane nagu lageraie lankide mõju metsa elustikule.

Minimeerimaks mõjusid loomade liikumisele seab Keskkonnaamet järgmised tingimused:

• kaevandamise käigus tekkivate vallide nõlvad peavad olema seal liikuvate

loomadele jaoks ohutud ja kui vallid on seal liikumiseks liiga kõrged või järsud tuleb

nende vahele jätta läbipääsukoridorid, et oleks tagatud loomadele ümberpääs;

• mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad;

• vähendamaks mõju elurikkusele, tuleb võimalusel lindude pesitsusaegse häirimise

vältimiseks raadamistööd läbi viia väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi. Üldine

lindude pesitsusrahu on 15.03-31.07.

Lisaks seadis Keskkonnaamet tingimuseks, et töödega tuleb minimeerida tolmuteket, et

vähendada negatiivset mõju ümbritsevale metsamaastikule (rohelisele võrgustikule).

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul,

kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on

muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on

keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või

mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu

tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele

leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega

tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Ulitina II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.

Tegemist on hajaasustusega. Ulitina II liivakarjääri töötamine ei piira otseselt ümbruskonna

põllumaade kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist. Lähim elamu jääb

mäeeraldisest 1,35 km kaugusele. Muud elamud jäävad kaugemale.

22(26)

Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.

Karjääri avamisega maastikupilt muutub, kuid see on taastatav ala korrastamisega.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele

kaevandamise käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra

summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Ulitina II

liivakarjääri keskkonnaloale kavandatakse lisada mitmeid kõrvaltingimusi, mille täitmine

eeldatavalt tagab, et tekkida võivad keskkonnahäiringud on minimaalsed ja leevendatavad

(loetletud punktis 3.1.5).

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle

teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee

omanik, sõlmides vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate

isikutega. Õhusaaste tekkimise ja leviku vähendamise eesmärgil kantakse keskkonnaloale

asjakohased kõrvaltingimused (loetletud punktis 3.1.5).

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi,

kuna kaevandamise käigus põhjaveetaset ei muudeta ning väljapumpamist ei toimu.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid

ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid

ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.

Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga

seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest,

mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja.

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb

reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale

jäätmekäitlusasutusele.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline.

Mõistetavalt võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade

kaevandamisel ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud

normeeritud piiridesse jäämisel. Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on

leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil

väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige

tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on

23(26)

otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate

keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Ulitina II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule. Põhjavee

kvaliteeti ja taset ei mõjutata.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Ulitina II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib

teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused

kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus

keskkonnaloa kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava

tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel

olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest

mõnevõrra rohkem häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et

häiringute esinemine on leevendatav ja võimalik.

Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi,

suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt

tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja

kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine

naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning

vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, tulenevalt karjääri rajamisega seotud mõjudest ja

nende võimalikust levikust. Riigipiir jääb 300-600 m kaugusele.

24(26)

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – peamiselt põllu- ja

metsamaad. Tegemist on hajaasustusega. Tihedama asustusega alad jäävad oluliselt

kaugemale. Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole. Olemasolevad karjäärid

asuvad väljaspool võimalikku mõjuala (kaugemal kui 800 m).

Piirkonnas puuduvad tegevused, millega koosmõju eelduslikult tekiks. Materjali

kasutatakse ehituse (taristu) valdkonnas.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud

nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku,

vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Ulitina II liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja

3.3 ning siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

• karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja

vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C,

niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6

alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;

• kaevandamise käigus tekkivate vallide nõlvad peavad olema seal liikuvate

loomadele jaoks ohutud ja kui vallid on seal liikumiseks liiga kõrged või järsud tuleb

nende vahele jätta läbipääsukoridorid, et oleks tagatud loomadele ümberpääs;

• mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad;

• vähendamaks mõju elurikkusele, tuleb võimalusel lindude pesitsusaegse häirimise

vältimiseks raadamistööd läbi viia väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi. Üldine

lindude pesitsusrahu on 15.03-31.07.

• loa taotleja koostöös tee omanikuga peab tagama Kaasiku maaüksuse

katastritunnusega 93401:008:0470 ja Voogu maaüksuse katastritunnusega

73201:001:1298 juurdepääsutee 9340208 Ulitina-Metsalaane tee korrasoleku ja

tolmutõrje alates mahasõidust riigimaanteest 18106 Saatse-Petseri tee 350 meetri

ulatuses

25(26)

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust

keskkonnaloa andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub

oluline keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku

alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei

ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja

reostuse teket tuleb hoolega vältida;

4. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks

või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on

kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud

juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa

taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat

keskkonnamõju.

26(26)

4, ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XX kirjaga nr XX Ulitina II liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Setomaa Vallavalitsusele ja tutvumiseks

taotlejale, seisukoha esitamise tähtajaga 30 päeva.

Setomaa Vallavalitsus…..

AS Tariston……