Märgukiri pargitatra levikust Harju- ja Raplamaal

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Transpordiamet [email protected]

06.10.2025 nr 7-28/25/19210

Märgukiri pargitatra levikust

Keskkonnaameti järelevalveosakonna Harju- ja Raplamaa büroo inspektorid teostasid kontrolli võõrliigi pargitatra kasvamise üle Viimsi vallas, Randvere külas. Kontrolli käigus tuvastati

Randvere külas asuval Viimsi-Randvere tee L2 (89001:001:1806) maaüksusel, asukohakoordinaatidel N 59.531019, E 24.87432, pargitatra kasvukoht.

Selgitame, et pargitatrad kuuluvad saja maailma kõige agressiivsema võõrliigi hulka ja ohustavad kohalikku loodust nii Euroopas kui Ameerikas. Aedades kasvatamise tõttu on need levinud väga laialt ja kantud Eestis looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja.

Looduskaitseseaduse § 57 lg 1 kohaselt on keelatud võõrtaimeliikide loodusse istutamine ja

külvamine, samuti § 57 lg 5 kohaselt on keeltaud looduslikku tasakaalu ohustavate

võõrliikide tehistingimustes kasvatamine. Ülaltoodu kohaselt on pargitatrad Eestis

keelatud võõrliigid ja neid ei tohi kasvatada, istutada ega levitada.

Selleks, et pidurdada pargitatra levikut, tuleb järgida Keskkonnaameti poolt koostatud tõrjumise

meetodeid: 1. Hooaja jooksul pidev pealsete ära niitmine – mõeldav väikese kogumiku puhul ja alal, mida

tahetakse madalmurusena hoida. Võib võtta palju aastaid ja oleneb sellest, kui suur see kogumik on (kui palju on kurnamist vajavat juurestikku). Esimestel aastatel tõenäoliselt võsude arv suureneb, sest taim hakkab esmalt intensiivsemalt kasvama.

2. Kaevata pinnasest välja nii palju juuri kui võimalik – eraldada mullast, jätta kuivama ja hiljem põletada. Pinnas tuleb sellel juhul samasse kohta tagasi panna. Kaevata võib nii

labidatega kui väikese kopaga (siis tuleb kopatäite haaval labidatega muld sorteerida ja juured välja korjata). Seda võib ette võtta suve jooksul kõige sobivamal hetkel ja sellele peaks eelnema ning järgnema võsude pidev äralõikamine või niitmine. Mida rohkem välja

kaevatakse, seda vähem läheb edasiseks kurnamiseks aega. Järgnevatel aastatel võib tegevust korrata, kui tagasikasv on väga suur.

3. Inimesed on väiksemate kogumike puhul kasutanud meetodit, kus taime vars lõigatakse madalamalt läbi ja varreõõnsusesse kallatakse äädikat, kanget soolalahust või herbitsiide. Seda peab tegema jällegi kõigi vartega ja pidevalt seni, kuni enam midagi välja ei kasva.

Herbitsiidide kasutamisel tuleb järgida kõiki taimekaitsevahendite kasutamise reegleid ja seda ei tohi kasutada nt veekogude ääres, mahealadel ja mesilate lähedal, kaevude läheduses

ning kaitsmata põhjaveega piirkondades. Soovitame kasutada selliseid taimemürke, mida tuleb käsitsi lasta taime lehtedele. Seda selleks, et teisi taimi võimalikult vähe mürgitada. Mürgitada tuleb võimalikult varakult, kui taimed on madalad ja seejärel seda pidevalt

korrata.

2 (2)

4. Tõenäoliselt on käsimüügis müüdavad taimemürgid üpris lahjad ja pargitatra juurt eriti ei

kahjusta, seega võib abi otsida ja tööd tellida firmadelt, kellel on taimekaitsevahendi kasutamise tunnistused

5. Võib kasutada spetsiaalset geotekstiili, millest pargitatar läbi tungida ei jaksa. Geotekstiil

tuleb äärtest 1m sügavusele maasse kaevata, et taime edasilevitamist peatada ja katta kogu geotekstiil 30 cm paksuselt mullaga ning jätta paika vähemalt 10-ks aastaks.

Pargitatra tõrjumisel tuleb silmas pidada:

• Kui tegevust alustada, siis tuleb seda teha kogu hooaja jooksul ja nii palju aastaid järjest kui võsusid veel tärkab;

• Kogu kasvukoht tuleb korraga tõrjesse võtta. Kui kasvukoha ühest otsast taimed kasvavad ja teises tõrjutakse, siis sellise tegevusega ei ole võimalik saavutada vajalikku tulemust kuna

taimede juurestik on ühine; • Väljakaevatud juured ja lõigatud varres tuleb lasta kuivada kasvukoha lähedal, neid ei tohi

viia kaugemale, kuna nii võib hoopis taim edasi levida;

• Väljakaevatud pinnas tuleb panna kasvukohta tagasi, sest see sisaldab kindlasti pargitatra juureosasid ja need hakkavad suure tõenäosusega uuesti kasvama.

Antud kirjaga on kaasas informatiivne voldik, kus on kirjeldatud, mis liigiga on tegu ning kuidas taime tõrjuda.

Tulenevalt eeltoodust palume Teil esitada Keskkonnaametile hiljemalt 17.10.2025

omapoolsed seisukohad ja tegevused, millal kõnealusel kinnistul alustatakse pargitatra

leviku tõkestamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Lehtorg

juhataja asetäitja Harju- ja Raplamaa büroo

järelevalveosakond

Lisa: Pargitatra tõrjumine

Alvi Rabakukk 5379 8221 [email protected]

pidev niitmine - pigem väikestel aladel ja kohtades, kus soov ala madalmurusena hoida. Võib võtta aastaid, et juurestik ära kurnata. välja kaevamine - võimalikult suure hulga juurestikust välja kaevamine, kuivatamine ja põletamine. Järgnema peab kas pidev niitmine, tärkavate võrsete väljakaevamine või sikutamine. Väljakaevatud pinnas tuleb panna tagasi, sest see sisaldab kindlasti pargitatra juureosasid ja need hakkavad uuesti kasvama.

Pargitatar tee ääres

käsitsi mürgitamine- septembris (õitsemise ajal) lõika vars u 20 cm kõrguselt maha ja õõnsusesse süsti ca 2 ml herbitsiidi (toimeaine glüfosaat). Korda seda kõigi vartega.

!!! Taimekaitsevahendi kasutamisel järgi kõiki reegleid !!! Nt ära kasuta seda kaevude ja veekogude lähedal, järgi kasutusjuhendit.

Võimalusel telli töö professionaalidelt.

alusta tegevust kogu kasvukohas ja jätka nii palju aastaid, kuni varsi tärkab. See võib võtta väga kaua aega! väljakaevatud juured ja lõigatud varred tuleb lasta kuivada samas lähedal ehk et neid ei tohi viia kuhugi „ära“, nii hoopis toimub levitamine. Kuivanult põletada! ära vii aiajäätmeid ega pargitatra varsi- juuri kuhugi "metsa alla", sest nii levivad võõrliigid kontrollimatult loodusesse!

Oluline meeles pidada, et:

geotekstiiliga katmine - spetsiaalse tugeva geotekstiiliga (nt DuPont) kogu kasvukoha katmine nii, et ka külgedelt 1 m sügavuseni ulatub tekstiil. Jätta kaetuks u 10 aastaks.

Lisainfo: www.keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet 2023

Pargitatra varred

Pargitatar kasvamas vundamendi vahel

Fotod: Maris Sepp, Merike Linnamägi

Tõrjevõimalused

Sobiv meetod sõltub igast konkreetsest asukohast, selle eripäradest ja maaomaniku võimalustest!

Pargitatrad Invasiivsed võõrliigid

Kõik pargitara liigid - vooljas pargitatar (Reynoutria japonica), sahhalini pargitatar (Reynoutria sachalinensis) ja nende hübriid (Reynoutria x bohemica) - on nii Eestis kui ka maailmas väga invasiivsed ja hea levikuvõimega taimed. Looduslikult kasvavad nad Kagu-Aasias 2-3 meetri kõrguste puhmastena nii päikselistes, varjulistes, niisketes kui ka kuivemates kasvukohtades.

Pargitatarde hea levikuvõime taga on nende vastupidavad risoomid. Risoomidesse talletatakse toitained, mille abil kasvab ka väikesest risoomitükist, mis asub kahe meetri sügavusel mullas, uus taim. Kui pargitatrad levivad aedadest loodusesse, hakkavad nad kohalikke taimi välja tõrjuma. Seda nii oma tiheda kasvu, teiste varjutamise kui ka teisi taimi tõrjuvate keemiliste ühendite tootmise tõttu.

Noor pargitatra võrse eelmise aasta kuivanud varte vahel

Pargitatrad on aedades kasvatamise tõttu levinud väga laialt ja on Eestis kantud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. See tähendab, et pargitatrad on Eestis keelatud võõrliigid ja neid ei tohi kasvatada, istutada ega levitada.

Pargitatra eelmise aasta kuivanud varred

Pargitatrad kuuluvad saja maailma kõige agressiivsema võõrliigi hulka ja ohustavad kohalikku loodust nii Euroopas kui Ameerikas.