Tartumaa Kambja vald Kambja Ülase 5a detailplaneeringu algatamiseks seisukohtade väljastamine

Lisa Kambja Vallavolikogu

23.08.2023 otsusele nr 124

Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 26.04.2023 Sander Jürgenson`i poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Ülase tn 5a maaüksuse muutmiseks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on u 0,24 ha.

Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Andmed planeeritava ala kohta:

• Ülase tn 5a (kü tunnus 28301:001:1796)

• Pindala 2374 m²

• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

Maa-ameti geoportaal

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering; 3.2. Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneering; 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee). 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntimist ei planeerita. 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet). Rohkem ei ole lubatud hooneid (nn vabaehitus kui ka teatisekohustuslikud) rajada; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 300 m² (abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 8,5 m maapinnast, abihoone kuni 5 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala kaugus 22180 Nõo- Kambja tee poolsest krundi piirist vastavalt Transpordiameti tingimustele, teistest krundi

piiridest vastavalt tuleohutusnõuetele (peab olema tagatud naaberkinnistul asuvatega hoonetega tuleohutuskuja 8 m). Arvestada, et hoonestusalade määramisel ei tohi lähtuda seisukohast, et mida suurem seda parem. Tagada üldplaneeringus toodud tingimuste täitmine. 4.6. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt: 4.6.1. tee maa-ala piirid (punased jooned, selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus: avalikke teid ei planeerita; 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded lahendada planeeringuga vastavalt Transpordiameti tingimustele. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. olemasolevat kõrghaljastust säilitada nii palju kui võimalik; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus lahendada planeeringuga; 4.7.3. krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): kuni 1,5 m kõrgused (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada lokaalselt. Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangutega; 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.7. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga. 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele:

Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune), abihoone kuni 1 korrus; 4.13.2. katusekalded 15 - 30 kraadi (kõrvalmahtudel nt garaažil, varikatusel 0-15 kraadi); 4.13.3. katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.5. kohustusliku ehitusjoone vajadus määratakse planeeringuga; 4.13.6. katusetüüp: elamul viilkatus, kelpkatus abihoonel viilkatus, kelpkatus, kaldkatus; 4.13.7. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga. 4.14. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus määratakse planeeringuga. 4.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise vajadus puudub. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus täpsustada planeeringuga. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgne juurdepääs riigiteelt. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2. M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.-4.8; 4.10; 4.13; 4.16., M 1: 500*; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3.; 4.12.; 4.14; ja 4.16., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*;

5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. * kui joonis jääb loetav on lubatud joonised ühendada. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostaja (planeerija ja asjast huvitatud isik) teeb koostööd piirinaabrite ja piirkonna elanikega. Koostöö peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides; 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga; 6.3.3. Põllumajandus- ja Toiduametiga; 6.3.4. tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 1 eksemplar paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestamisele esitada planeering 2 eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal) ning vastavalt PLANK nõuetele. Kehtestamisele esitatud planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Kristel Altsaar planeerimisspetsialist

KAMBJA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

23. august 2023 nr 124

Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Kambja Vallavalitsusele esitati 26.04.2023 taotlus Kambja vallas Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Ülase tn 5a maaüksuse muutmiseks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 0,24 ha.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumil on planeeringualal määratud elamumaa maakasutuse juhtotstarve. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga endise Kambja valla territooriumi osas.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 6 lõiked 2-4). Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik

keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu välja ehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, st, et käesolev otsus ei jõustu (viidatud määruse § 2 lõige 5 ja haldusmenetluse seadus § 53 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punkt 2).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128 lõike 1 ja Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määruse nr 40 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning kinnistu omaniku taotluse alusel Kambja Vallavolikogu o t s u s t a b:

1. Algatada Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

2. Kinnitada Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

3. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees peale otsuse jõustumist.

4. Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.

5. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Aleksejev volikogu esimees

Lisa Kambja Vallavolikogu

23.08.2023 otsusele nr 124

Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 26.04.2023 Sander Jürgenson`i poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Ülase tn 5a maaüksuse muutmiseks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on u 0,24 ha.

Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Andmed planeeritava ala kohta:

• Ülase tn 5a (kü tunnus 28301:001:1796)

• Pindala 2374 m²

• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

Maa-ameti geoportaal

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering; 3.2. Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneering; 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee). 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntimist ei planeerita. 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet). Rohkem ei ole lubatud hooneid (nn vabaehitus kui ka teatisekohustuslikud) rajada; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 300 m² (abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 8,5 m maapinnast, abihoone kuni 5 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala kaugus 22180 Nõo- Kambja tee poolsest krundi piirist vastavalt Transpordiameti tingimustele, teistest krundi

piiridest vastavalt tuleohutusnõuetele (peab olema tagatud naaberkinnistul asuvatega hoonetega tuleohutuskuja 8 m). Arvestada, et hoonestusalade määramisel ei tohi lähtuda seisukohast, et mida suurem seda parem. Tagada üldplaneeringus toodud tingimuste täitmine. 4.6. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt: 4.6.1. tee maa-ala piirid (punased jooned, selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus: avalikke teid ei planeerita; 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded lahendada planeeringuga vastavalt Transpordiameti tingimustele. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. olemasolevat kõrghaljastust säilitada nii palju kui võimalik; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus lahendada planeeringuga; 4.7.3. krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): kuni 1,5 m kõrgused (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada lokaalselt. Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangutega; 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.7. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga. 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele:

Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune), abihoone kuni 1 korrus; 4.13.2. katusekalded 15 - 30 kraadi (kõrvalmahtudel nt garaažil, varikatusel 0-15 kraadi); 4.13.3. katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.5. kohustusliku ehitusjoone vajadus määratakse planeeringuga; 4.13.6. katusetüüp: elamul viilkatus, kelpkatus abihoonel viilkatus, kelpkatus, kaldkatus; 4.13.7. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga. 4.14. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus määratakse planeeringuga. 4.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise vajadus puudub. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus täpsustada planeeringuga. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgne juurdepääs riigiteelt. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2. M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.-4.8; 4.10; 4.13; 4.16., M 1: 500*; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3.; 4.12.; 4.14; ja 4.16., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*;

5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. * kui joonis jääb loetav on lubatud joonised ühendada. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostaja (planeerija ja asjast huvitatud isik) teeb koostööd piirinaabrite ja piirkonna elanikega. Koostöö peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides; 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga; 6.3.3. Põllumajandus- ja Toiduametiga; 6.3.4. tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 1 eksemplar paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestamisele esitada planeering 2 eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal) ning vastavalt PLANK nõuetele. Kehtestamisele esitatud planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Kristel Altsaar planeerimisspetsialist

KAMBJA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

23. august 2023 nr 124

Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Kambja Vallavalitsusele esitati 26.04.2023 taotlus Kambja vallas Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Ülase tn 5a maaüksuse muutmiseks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 0,24 ha.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumil on planeeringualal määratud elamumaa maakasutuse juhtotstarve. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga endise Kambja valla territooriumi osas.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 6 lõiked 2-4). Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik

keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu välja ehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, st, et käesolev otsus ei jõustu (viidatud määruse § 2 lõige 5 ja haldusmenetluse seadus § 53 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punkt 2).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128 lõike 1 ja Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määruse nr 40 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning kinnistu omaniku taotluse alusel Kambja Vallavolikogu o t s u s t a b:

1. Algatada Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

2. Kinnitada Kambja alevikus asuva Ülase tn 5a maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

3. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees peale otsuse jõustumist.

4. Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.

5. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Aleksejev volikogu esimees