Sissetulev kiri

E-kiri.eml

Tere

MKM koostab VĆ¤ljaminevate investeeringute valge raamatu kohta valitsuse seisukohti ning sellega seoses palume teie sisendit

20. juunil 2023 vastu vĆµetud Ć¼histeatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta rĆµhutatakse, et avatud Ć¼leilmsed turud on nii vastupanuvĆµime kui ka konkurentsivĆµime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Samuti tunnistatakse kasvavat muret vĆ¤ljaminevate investeeringute pĆ¤rast, st kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud lahkuvad EList viisil, mis vĆµib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, vĆµib see pĆµhjustada julgeolekuriske. EelkĆµige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses vĆ¤ljaminevate investeeringutega (st ELi ettevĆµtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse) kitsalt piiritletud kĆµrgtehnoloogiasse, mis vĆµib suurendada sĆµjalist ja luurevĆµimet jĆµududel, kes soovivad kasutada neid vĆµimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku Ć¤hvardamiseks. EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Ć

KOM soovitus majandusjulgeolekus elutähtsad tehnoloogiad_lisa_ET.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 3.10.2023

C(2023) 6689 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

komisjoni soovitus,

mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade

täiendavat riskihindamist koos liikmesriikidega

ET 1 ET

LISA

Kümne ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa tehnoloogiavaldkonna loetelu

Tehnoloogiavaldkond

Tehnoloogia*

*Iga valdkonna kohta loetletud tehnoloogiad on tõenäoliselt

riskihindamise fookuses, kuid loetelu ei ole lõplik

1. TIPPTASEME

POOLJUHTTEHNOLOOGIA

• Mikroelektroonika, sealhulgas protsessorid

• Fotoonikatehnoloogia (sh suure energiaga

laserid)

• Kõrgsageduskiibid

• Pooljuhtide tootmise seadmed tipptasemel

suurusega sõlmedes

2. TEHISINTELLEKTI

TEHNOLOOGIA

• Kõrgjõudlusega andmetöötlus

• Pilvetehnoloogia ja servtöötlus

• Andmeanalüüsi tehnoloogia

• Tehisnägemine, keeletöötlus, objektide tuvastus

3. KVANTTEHNOLOOGIA • Kvantarvutid

• Kvantkrüptograafia

• Kvantside

• Kvantandurid ja -radarid

4. BIOTEHNOLOOGIA • Geneetilise muundamise meetodid

• Uued genoomikameetodid

• Geeniülekanne

• Sünteetiline bioloogia

5. TIPPTASEME

ÜHENDUVUS-,

NAVIGEERIMIS- JA

DIGITEHNOLOOGIA

• Turvaline digiside ja -ühenduvus, näiteks

raadiopääsuvõrk (RAN) ja avatud

raadiopääsuvõrk (Open RAN) ning 6G

• Küberturbetehnoloogia, nt küberseire, turbega ja

sissetungidega seotud süsteemid,

digitaalkriminalistika

• Asjade internet ja virtuaalreaalsus

• Hajusraamatu ja digiidentiteedi tehnoloogia

• Suuna-, navigeerimis- ja juhtimistehnoloogia,

sealhulgas avioonika ja positsioneerimine merel

6. TIPPTASEME

ANDURITEHNOLOOGIA

• Elektro-optilised, radar-, keemilised,

bioloogilised, kiirgus- ja hajusandurid

• Magnetomeetrid, magnetvälja gradiomeetrid

• Veealused elektriväljaandurid

• Gravimeetrid ja gradiomeetrid

ET 2 ET

7. KOSMOSE- JA

AJAMITEHNOLOOGIA

• Spetsiaalsed kosmosepõhised tehnoloogiad

komponentidest kuni süsteemi tasandini

• Kosmoseseire ja Maa seire tehnoloogia

• Positsioneerimine, navigeerimine ja

ajamääramine kosmoses

• Turvaline side, sealhulgas ühenduvus Maa-

lähedasel orbiidil

• Ajamitehnoloogia, sealhulgas

hüperhelikiirusega seadmed ja sõjaliseks

okstarbeks kasutatavad komponendid

8. ENERGIATEHNOLOOGIA • Tuumasünteesitehnoloogia, reaktorid ja

elektritootmine, radioaktiivsete ainete

muundamise/rikastamise/ringlussevõtu

tehnoloogia

• Vesinik ja uued kütused

• Nullnetotehnoloogia, sealhulgas

fotogalvaanika

• Tarkvõrgud ja energia salvestamine, akud

9. ROBOOTIKA JA AUTONOOMSED

SÜSTEEMID

• Droonid ja sõidukid (õhu-, maismaa-, vee- ja

allveesõidukid)

• Robotid ja roboti juhitavad täppissüsteemid

• Eksoskeletid

• TI-põhised süsteemid

10. TIPPTASEME MATERJALI-,

TOOTMIS- JA

RINGLUSSEVÕTUTEHNOLOOGIA

• Nanomaterjalide, arukate materjalide, uudsete

keraamiliste materjalide, varjematerjalide,

ohutuks ja kestlikuks kavandatud materjalide

tehnoloogia

• Täiendav tootmine, sealhulgas kasutuskohas

• Digijuhitav mikrotäppistootmine ja

väikesemahuline lasertöötlus/keevitamine

• Elutähtsa toorme ammutamise, töötlemise ja

ringlussevõtu tehnoloogia (sealhulgas

hüdrometallurgia, bioleostamine,

nanotehnoloogiapõhine filtrimine,

elektrokeemiline töötlemine ja must mass)

Valge paberi avalik konsultatsioon - küsimused.pdf

1

Draft ID: 9671b336-6bcb-40ae-bc6f-138c669e18ca Date: 31/01/2024 15:56:55

Targeted consultation on the White Paper on outbound investments

Fields marked with * are mandatory.

A Introduction

What is the problem we are trying to solve?

The adopted on 20 June 2023[1] recognises theCommunication on European Economic Security Strategy importance of open global markets for the success and economic security of the European Union in terms of both resilience and competitiveness. It confirms that “our economies thrive on open and rules-based trade and

”. investment, on secure cross-border connectivity and collaboration on research and innovation

At the same time, the Communication recognises that potential security risks could arise when sensitive technologies and investments leave the EU in a way that can threaten international peace and security. In particular, it refers to the (i.risks of technology and know-how leakage as a result of outbound investments e., investments made by EU companies in third countries) in a narrow set of advanced technologies that could enhance military and intelligence capacities of actors who may use these capabilities to threaten international peace and security.

As a way to take this reflection further, the Commission has published a White Paper on outbound investments and is launching a public consultation, structured around a number of questions set out below to gather input and reactions to the White Paper. This builds on the work initiated with Member States experts in the Expert Group on Outbound Investment established last July.

In launching this consultation, the Commission has decided to follow a by:careful step by step approach

first, monitoring certain past and current outbound investments over a twelve-month period; then

developing a shared view of potential risks on the basis of that work; and finally

proposing effective, proportionate, targeted and enforceable policy responses if these are considered necessary.

Your responses to this consultation will help us to refine this approach. [1] Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council on “European

, Brussels, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final. Economic Security Strategy” (NB: copy available as background

2

document – see link on right of screen)

Questionnaire Nothing in this questionnaire may be interpreted as stating an official position of the Commission, or prejudging either the outcome of the risk assessment foreseen in the White Paper or any potential future policy initiative to be taken by the Commission or Member States. The questionnaire is structured as follows:

Questions about respondents to the consultation [Sections B, C] General questions about key elements of concern regarding outbound investments [Section D] Questions on specific elements of the White Paper [Section E] Other elements [Section F]

If you encounter problems with completing this questionnaire or if you require assistance, please contact TRADE- [email protected]]. The questionnaire will be open until (at midnight).17 April 2024

You can save your survey response even if you have not yet completed the survey — and finish your response on a later occasion. However, you need to submit your contribution before the end of the consultation period.

B About you

B.1 Language of my contribution

Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian Finnish French German Greek Hungarian Irish Italian Latvian

*

3

Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish

B.2 I am giving my contribution as

Academic/research institution Business association Company/business Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other

The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. For the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency register

Opt in to select the privacy number, are always published. Your e-mail address will never be published. option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected

I agree with the personal data protection provisions

B.9 Email (this won't be published)

B.16 Country of origin

Please add your country of origin, or that of your organisation.

*

4

This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices.

Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and

Miquelon Albania Dominican

Republic Lithuania Saint Vincent

and the Grenadines

Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Samoa Egypt Macau San Marino Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and

Príncipe Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia Anguilla Eritrea Malaysia Senegal Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Barbuda

Eswatini Mali Seychelles

Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa Bangladesh French Southern

and Antarctic Lands

Moldova South Georgia and the South Sandwich Islands

Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname

5

Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and Jan Mayen

Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Eustatius and Saba

Guadeloupe Nauru Switzerland

Bosnia and Herzegovina

Guam Nepal Syria

Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan Brazil Guinea New Zealand Tanzania British Indian Ocean Territory

Guinea-Bissau Nicaragua Thailand

British Virgin Islands

Guyana Niger The Gambia

Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island and

McDonald Islands Niue Togo

Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau Burundi Hong Kong Northern

Mariana Islands Tonga

Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago

Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia Canada India Norway Türkiye Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and

Caicos Islands Central African Republic

Iraq Palau Tuvalu

Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New

Guinea United Arab Emirates

Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom

6

Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Islands

Japan Philippines United States Minor Outlying Islands

Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay Comoros Jordan Poland US Virgin Islands Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and

Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen Czechia Lebanon Saint Helena

Ascension and Tristan da Cunha

Zambia

Democratic Republic of the Congo

Lesotho Saint Kitts and Nevis

Zimbabwe

Denmark Liberia Saint Lucia

C About you (supplementary)

D Questions on key elements of concern regarding outbound investment

D.1 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

In your opinion, is there a knowledge gap regarding potential security risks related to technology and know-how leakage arising as a result of outbound investments?

D.3 .

7

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should Member States monitor certain outbound investments in a narrow set of advanced technologies in order to understand their extent and nature?

D.5 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

As part of that monitoring, should Member States and the Commission undertake a comprehensive assessment of the risk of technology and know-how leakage, once they have the relevant information?

E Questions on the proposed scope of monitoring and risk assessment

E.1 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring of outbound investments by Member States focus on the four technology areas of advanced semiconductors, artificial intelligence, quantum technologies and biotechnologies?

E.3 Are the as further described below a sufficiently defined basis for monitoring?four technology areas

Yes No Don't know

Don't wish to reply

, ie:Advanced semiconductor technologies

microelectronics, including processors Photonics, including high energy lasers High frequency chips Semiconductor manufacturing equipment at very advanced node sizes

8

, ie:Advanced intelligence technologies

High performance computing Cloud and edge computing Data analytics technologies Computer vision, language processing, object recognition

, ie:Quantum technologies

Quantum computing Quantum cryptography Quantum communications Quantum sensing and radar

, ie:Biotechnologies

Genome editing/modification (techniques of genetic modification, new genomic techniques, gene-drive) Synthetic biology Bioprinting Bioinformatics

E.5 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring also cover other technologies?

E.7 Should the monitoring cover the following categories of investment transactions?

Yes No Don't know

Don't wish to reply

the acquisition of a company, or a stake in a company that enables an effective participation in the management or control of the company (‘acquisition’)

the absorption by one company of one or more other companies, or the combination of two or more companies to form a new company (‘merger’)

9

the transfer of tangible or intangible assets, including intellectual property or specific know- how and technology process, necessary for establishing or maintaining an economic activity (‘asset transfer’)

the first-time establishment of a business, including the creation of a subsidiary, a branch or similar ventures (‘greenfield investment’)

the establishment of a venture to combine resources to achieve a joint entrepreneurial goal with another person (‘joint venture’)

the provision of capital to develop a sensitive technology, linked to certain intangible benefits such as managerial assistance, access to investment and talent networks, market access and enhanced access to additional financing (‘venture capital’)

E.9 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring exclude portfolio investments? (NB "portfolio investment" here means non-direct foreign

investment undertaken with the purpose of making a

financial investment without any intention to influence the

management and control of an undertaking)

E.11 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring also cover indirect investments made by an EU investor? (NB "Indirect investments" here means investments

made through a third-country entity which is used as an

investment vehicle, through an existing subsidiary or in

the context of an existing joint venture. They also include

the gradual transfer of assets over time.)

E.13 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

10

Should the scope of the monitoring be prioritised based on risk criteria routinely used by Member States’ export control authorities in their assessment of dual-use export licence applications (such as the profile of the end user and its country of establishment)?

E.15 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring also cover investments aimed at circumventing existing security- related trade and investment controls? NB "security-related trade and investment controls" here

includes dual-use export controls and foreign direct

investment (FDI) screening

E.17 Should the Member States monitor the following additional activities described in the White Paper (p.7)?

Yes No Don't know

Don't wish to reply

research cooperation?

the mobility and transfer of highly specialised personnel?

E.19 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring cover new and ongoing transactions, as well as transactions completed since 01 January 2019?

E.21 Should the minimum information regarding outbound investments to be collected by Member States

include any or all of the following?

Yes No Don't know

Don't wish to reply

information on the parties to the investment transaction, including the full place of incorporation of legal persons and (based on the best information available to the Member State) the ultimate owner(s) of any parties involved in the transaction

11

information about the type and approximate value of the investment

information about the products, services and business operations related to critical technologies concerned by the investment

information about the date on which the investment is planned to be completed or has been completed

based on the best information available to the Member State, information about previous transactions and about planned or contemplated future transactions entered into by the parties to the investment transaction

E.23 .

Yes No Don't know Don't wish

to reply

Should Member States gather further information regarding additional activities?

E.25 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should Member States create new tools for monitoring outbound investments?

E.27 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Can you identify existing tools which could be adapted for this purpose (ie, for monitoring outbound investments)?

E.29 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should Member States carry out a comprehensive risk assessment of the transactions and activities monitored?

E.31 .

12

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should Member States prioritise their risk assessments according to potential impact (severity) and likelihood?

E.33 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Can you identify additional elements of risks, potential vulnerabilities and/or other factors that should be taken into account by Member States?

F Other contributions

F.1 . Yes No

Is there any other comment related to the White Paper that you want to bring to the Commission’s attention and that has not been addressed in your replies to the previous questions?

F.3 If you wish to share any documents (eg. data, research paper, position paper, etc.) that may be relevant for

informing the policy debate on security risks related to outbound investment or further developing the scope of

the proposed monitoring and risk assessment, please upload them here.

Please make sure you do not include any personal data in the file you upload if you want to remain anonymous.

Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed

Background Documents Communication on European Economic Security Strategy

Contact Contact Form

13

Valge raamat EE.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 24 final

VALGE RAAMAT

väljaminevate investeeringute kohta

1

VALGE RAAMAT

väljaminevate investeeringute kohta

1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE

INVESTEERINGUTE KOHTA? ...................................................................................................... 2

2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED ........................................................................... 4

3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE

LÄBIVAATAMINE ........................................................................................................................ 5

3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute

kavandatud seire/läbivaatamine ............................................................................................. 6

3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs ............................................................................ 10

3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele .................................................... 10

3.4. Ühine hindamine ja arutelu ....................................................................................... 11

3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine

väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide vahel ja komisjoni

teavitamine ........................................................................................................................... 11

4. KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 12

2

1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE

INVESTEERINGUTE KOHTA?

20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta1

(edaspidi „ühisteatis“) rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka

konkurentsivõime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Seal on öeldud:

„ELi majandusliku edu aluseks on olnud avatud ja reeglipõhine kaubandus- ja

investeerimissüsteem, turvalised piiriülesed ühendused ja koostöö teadusuuringute ja

innovatsiooni vallas“. Samas tunnistatakse, et kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud

lahkuvad EList viisil, mis võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada

julgeolekuriske. Eelkõige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses

väljaminevate investeeringutega (st ELi ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse)

kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes

soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks.

EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret

selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses

väljaminevate investeerimistehingutega, mille suhtes ei kohaldata praegu

kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia jõuab riikidesse, kus

tsiviil- ja sõjalise tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või oskusteavet võidakse

kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib ohustada ELi ühist

julgeolekut. Teatavaid väljaminevaid investeeringuid võib pidada kahesuguse kasutusega

kaupade eksporditehingute „tagaküljeks“.

Sarnane seos on olemas väljaminevate investeeringute ja sissetulevate otseinvesteeringute

vahel. ELil on juba olemas raamistik sissetulevate otseinvesteeringute kontrollimiseks,

eelkõige tundliku tehnoloogia puhul. Kuigi riskantsete investorite sissetulevaid investeeringuid

tundliku tehnoloogiaga ELi äriühingutesse võib sissetulevate otseinvesteeringute

taustauuringute korra alusel kehtestatud meetmetega piirata või keelata, on olemas oht, et

asjaomased ELi äriühingud võivad teha sellise tehnoloogia samadele investoritele

kättesaadavaks väljaminevate investeeringute kaudu. Ent selliseid väljaminevaid

investeeringuid praegu isegi ei jälgita. See võib õõnestada meie olemasoleva kontrolli tõhusust

ning seega ELi kui terviku ja üksikute liikmesriikide julgeolekut.

Sellised kasvavad mured rõhutavad vajadust käsitleda seda küsimust tähelepanelikult, et

mõista:

1. milliseid investeeringuid tehakse EList teatavatesse elutähtsatesse tehnoloogiatesse;

2. kas sellised investeeringud võivad reaalselt ohustada ELi või liikmesriikide julgeolekut

ja kui nii, siis

3. mil määral on sellised riskid maandatavad olemasolevate vahenditega või kas nad

õigustaksid täiendavaid proportsionaalseid poliitikameetmeid ELi või liikmesriigi

tasandil.

1 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule Euroopa majandusjulgeoleku strateegia

kohta, Brüssel, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final.

3

Geostrateegilisest seisukohast ei ole EL esimene, kes kaalub selles valdkonnas poliitilist

algatust. Mõned riigid, nagu Jaapan2 ja Hiina,3 juba kontrollivad väljaminevaid

investeeringuid. Teised, nt Ameerika Ühendriigid,4 arendavad välja sellekohast raamistikku.

ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja

lahendada mitu küsimust: i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi

väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning

iii) hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad selgelt tuvastatavaid

julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja

sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute

leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil.

Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest

ning tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda.

Samuti nõuab see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud

julgeolekuriskidest, et hinnata võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja

investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites.

Käesolevas valges raamatus kirjeldatakse väljaminevate investeeringutega seotud ELi

ettevalmistava töö hetkeseisu. Selles visandatakse edasised sammud praeguste probleemide

mõistmiseks ja lahendamiseks ühtse ja tulemusliku ELi lähenemisviisi abil. Valge raamatu

eesmärk on kutsuda huvitatud sidusrühmi üles esitama märkusi ja teavet, et aidata komisjonil

koostöös liikmesriikidega kindlaks määrata kohaldamisala tulevasele komisjoni soovitusele

väljaminevate investeeringute kohta. Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident võib vajaduse

korral anda panuse ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustesse. Valge raamat

aitab komisjonil mõista sidusrühmade ja Euroopa Parlamendi seisukohti ja muresid ning olla

kursis ELis ja liikmesriikides toimuvate arutelude ja analüüsidega5 väljaminevate

investeeringute ja üldise majandusjulgeoleku teemal.

2 Vastavalt teatavatele tingimustele, mis on sätestatud dokumendis „Foreign Exchange and Foreign Trade Act

(1949. aasta õigusakt nr 228)“. Jaapani väljaminevaid investeeringuid kontrollitakse väga vähestes sektorites:

kalandus, nahk ja nahktooted, relvade ja relvavarustuse tootmine ning narkootilised ained.

3 Hiina õigusaktide seas on „Administrative Measures for Overseas Investment by Enterprises, by the National

Development and Reform Commission (2017, nr 11)“, „State Council Guidance on Overseas Investments

(2017, nr 74)“, milles on määratletud soodustatud, piiratud ja keelatud väljaminevad investeeringud, ning

„Catalogue of Sensitive Industries for Overseas Investments, by the National Development and Reform

Commission (2018, nr 251)“, milles on sätestatud väljaminevate investeeringute seisukohast tundlikud

tööstussektorid. Need sektorid hõlmavad relvi ja vastavat varustust, veevarusid, uudistemeediat, kinnisvara,

hotellindust, filmitööstust, meelelahutustööstust, spordiklubisid ja teatavaid omakapitali investeerimisfonde.

On selge, et Hiina eri litsentsimis- ja registreerimisnõuded väljaminevate investeeringute kohta teenivad mitte

ainult riikliku julgeoleku ja väliskaubanduse kontrolli huve, vaid ka laiemat riiklikku huvi. Hiina piirab ka

välisvaluuta eksporti riikliku valuutaameti kaudu. Seega näib, et Hiina väljaminevate investeeringute kontroll

hõlmab paljusid majandussektoreid ja sisulist kontrolli, mis võib ulatuda kaugemale harilikust

julgeolekuhinnangust.

4 9. augusti 2023. aasta täidesaatev korraldus nr 14105, A14. augusti 2023. aasta eelteatis eeskirjade koostamise

ettepaneku kohta.

5 See hõlmab nelja prioriteetse elutähtsa tehnoloogia eraldiseisvat, kuid teataval määral seotud riskihindamist

vastavalt komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitusele C(2023) 6689 final, mis käsitleb ELi

majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos

liikmesriikidega.

4

2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED

Ühisteatise eel algatas komisjon 2023. aasta kevadel sellekohase arutelu asutustega, kes

vastutavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordikontrolli eest. Selle arutelu jaoks on komisjon kogunud andmeid ELi ettevõtete

väljaminevate investeeringute kohta. Ajavahemikul 2013–2022 on ELi äriühingud teinud

kolmandates riikides ligikaudu 12 800 ühinemis- ja omandamistehingut kogusummas

ligikaudu 1,4 triljonit eurot ja 26 000 riskikapitali investeerimistehingut koguväärtusega 408

miljonit eurot6. Väljaminevate investeeringute mõlema tehingukategooria kaks peamist

sihtkohta olid USA ja Ühendkuningriik, kes moodustasid vähemalt poole tehingutest ja

ligikaudu 70 % kapitalist. Lisaks sellele kvaliteetsele teabele on komisjon leidnud

kättesaadavates andmetes märkimisväärseid puudusi, mis käsitlevad nt täiendavaid üksikasju

tehingute, rahasummade, tehingu omaduste ja asjaomase tehnoloogia kohta.

Ühest küljest ei ole ametlikes allikates (nt riiklik arvepidamine välismaiste otseinvesteeringute

kohta) ajakohastatud ja üksikasjalikke andmeid üksikute investeerimistehingutega seotud

sektori või tehnoloogia kohta, mistõttu on raske neid väljaminevaid investeeringuid kitsalt

piiritletud ja võimalikele riskidele avatud elutähtsate tehnoloogiate seas kindlaks teha. Teisest

küljest liigitatakse ametlikus statistikas ja kättesaadavates ärilistes andmeallikates äriühingud

ja tehingud ametlike liigitussüsteemide alusel. Neis kirjeldatakse peamiselt juba väljatöötatud

tehnoloogiavaldkondi, kuid ei anta teavet konkreetse kõrgtehnoloogia või uute

majandustegevuste, näiteks tehisintellekti kohta.

Eelmise aasta juulis moodustas komisjon väljaminevate investeeringute eksperdirühma

(edaspidi „eksperdirühm“), mille eesmärk on koguda liikmesriikidelt teadmisi ja kogemusi, et

uurida võimalikke julgeolekuriske, puudujääke ja vajaduse korral poliitikameetmeid7.

Eksperdirühma kuuluvad liikmesriikide eksperdid, kes tegelevad kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordikontrolli, välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute, kaubanduse ja

välisasjadega. 2023. aastal jõudis komisjon kohtuda kolm korda.

Praeguseks on kindel, et enne võimalike riskide analüüsimist on vaja selgust, milline on selle

tegevuse ulatus, st milliseid väljaminevaid investeeringuid tuleks vaadata, et tuvastada riske

meie ühisele julgeolekule, ning et riiklikul tasandil on vaja konkreetseid üksikasjalikke

andmeid asjaomaste väljaminevate investeerimistehingute ja võimaluse korral seotud

tegevuste kohta, kuid praegu need andmed puuduvad. Nende andmete puudumine näitab

vajadust kujundada ühine seisukoht probleemi ulatuse, riske põhjustavate tehingute ja

tegevuste ulatuse, potentsiaalselt asjasse puutuva tehnoloogia ja selle kohta, kas keskenduda

tuleks konkreetsetele riikidele.

6 Allikas: Pitchbooki andmed 2023. aasta juulis. Märkused: 1) andmed hõlmavad ainult ühinemis- ja

omandamistehinguid ning riskikapitaliinvesteeringuid, sest greenfield-investeeringuid ei lisata

äriandmebaasidesse; 2) ühinemis- ja omandamistehingute rahalised summad ei ole täielikud, sest need olid

kättesaadavad ainult poolte tehingute kohta; 3) riskikapitalitehinguid võetakse arvesse juhul, kui kaasatud oli

vähemalt üks ELi investor, kuid ta võib kuuluda kolmandate riikide investorite rühma ja teatavaks tehakse

investeeringu kogusumma, täpsustamata asjaomase ELi investeeringu summat (summasid).

7 Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register (europa.eu).

5

Eksperdirühmas liikmesriikidega tehtud töö on viinud komisjoni järgmiste esialgsete

järeldusteni.

1. Teadmised ELi investorite tehtud väljaminevatest investeeringutest on väga lünklikud

ja üldpilt on piiratud. Mõned avaliku sektori asutused (nt keskpangad või riiklikud

statistikaametid) koguvad teavet riigi tasandil8. See teave ei ole siiski piisavalt

üksikasjalik ega sihipärane, et pakkuda asjakohaseid andmeid, mille põhjal teha

kindlaks, kas need investeeringud võivad põhjustada turvariske, ning võimaldada

liikmesriikidel ja komisjonil selliseid riske nõuetekohaselt hinnata.

2. Liikmesriigid ei vaata väljaminevaid investeeringuid julgeoleku huvides

süstemaatiliselt läbi ega hinda neid. Mitu liikmesriiki tunnistab, et seetõttu jäävad

mõned riskid tähelepanuta.

3. Küsimus on ühtaegu tundlik ja keeruline. Ehkki teatavatest väljaminevatest

investeeringutest tulenevatel riskidel on laiem geopoliitiline mõõde, on tähtis mõista,

et ELi väljaminevad investeeringud on üleilmse majandustegevuse väärtuslik ja

õiguspärane osa. Seepärast võib kõigil võimalikel poliitikameetmetel seoses

väljaminevate investeeringutega olla ELi ettevõtjatele nii positiivne kui ka negatiivne

mõju.

4. Liikmesriigid ja komisjon on üksmeelel, et riski tuvastamise korral peaksid

poliitikameetmed olema tulemuslikud, proportsionaalsed, sihipärased ja

haldusasutuste poolt täitmisele pööratavad.

5. Enne uute poliitikameetmete kavandamist peame kõigepealt täielikult ära

kasutama olemasolevad vahendid. Kui tuvastatud riskidele reageerimiseks on vaja

poliitikameetmeid, peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma, niivõrd kui see on

õiguslikult võimalik, kõrvaldada väljaminevate investeeringute põhjustatud riskid

olemasolevate vahendite, näiteks kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli või

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi kaudu, kas siis

suurendades nende vahendite kasutamist või muutes neid, et tulla toime uute riskidega.

3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE

LÄBIVAATAMINE

See on keeruline küsimus, mis väärib järkjärgulist lähenemisviisi:

- esiteks avaliku konsultatsiooni etapp: see algab käesoleva valge raamatu ja küsimustiku

avaldamisega;

8 Mõned õigusaktid võimaldavad liikmesriikidel väljaminevaid investeerimistehinguid (osaliselt) jälgida,

nt keskpankade kogutud maksebilansi statistika, riiklikud registrid, mille abil saab statistika huvides jälgida

väljaminevaid investeeringuid, ja sarnased õigusaktid, nt 27. juuni 1986. aasta kuningliku dekreediga nr

1265/1986 kehtestatud Hispaania riiklik kord (VI peatükk), mida on ajakohastatud 23. aprilli 1999. aasta

kuningliku dekreediga nr 664/1999 ja 4. juuli 2023. aasta kuningliku dekreediga nr 571/2023. Lisateavet

saab koguda ametlike investeeringute tagamise kavade, nt Saksamaa ja Austria investeeringute tagamise

kavade kaudu. Saksamaal haldab seda kava PwC majandus- ja kliimakaitse ministeeriumi nimel, Austrias aga

pank (OeKB) rahandusministeeriumi nimel. Mõned riiklikud mehhanismid võimaldavad liikmesriikidel

kontrollida julgeoleku huvides väga konkreetseid väljaminevaid investeeringuid (nt Itaalia Golden

Power režiim vastavalt dekreedile nr 21/2012, mis sisaldab sätteid taustauuringute kohta üksikutele

väljaminevate investeeringute liikidele).

6

- teiseks seireetapp: komisjon tugineb eelseisva avaliku konsultatsiooni tulemustele ja

valgele raamatule saadud tagasisidele, et koostada soovitus liikmesriikidele jälgida või

uurida teatava aja jooksul teatavaid väljaminevaid investeerimistehinguid, mis

hõlmavad tundlikke tehnoloogiaid;

- kolmandaks riskihindamise etapp: analüüsi ja seire tulemuste põhjal on liikmesriikidel

ja komisjonil parem võimalus teha järeldusi riskide kohta, mida sellised väljaminevad

investeerimistehingud meie ühisele ELi julgeolekule põhjustavad.

Hindamise tulemused ja võimalikud ettepanekud avastatud riskide leevendamiseks esitatakse

uues teatises ja vajaduse korral asjakohastes ettepanekutes.

3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute

kavandatud seire/läbivaatamine

Eksperdirühmaga tehtud töö esialgsete tulemuste põhjal kutsub komisjon üles esitama märkusi

järgmiste aspektide kohta, mida komisjon kavatseb käsitleda soovituses seire kohta.

Seire ulatus

1. Seoses eri liiki jälgitavate väljaminevate investeerimistehingutega leiab komisjon, et

seire peaks hõlmama mitmesuguseid tehinguid, sealhulgas kõiki aktiivseid

investeeringuid, jättes välja portfelliinvesteeringud, st muud välisinvesteeringud peale

otseinvesteeringute, mille eesmärk on teha finantsinvesteering ilma kavatsuseta

mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli, nagu on kirjas allpool.

Liikmesriigid peaksid jälgima ELis elavate füüsiliste või seal asutatud juriidiliste isikute

(edaspidi „ELi investorid“) igat liiki investeeringuid, mille eesmärk on tegeleda

majandustegevusega väljaspool ELi. Sellised investeeringud peaksid hõlmama järgmist:

• äriühingu omandamine või osaluse omandamine äriühingus, mis võimaldab

tegelikku osalemist äriühingu juhtimises või kontrollimises („omandamine“);

• ühe äriühingu poolt ühe või mitme muu äriühingu ülevõtmine või kahe või enama

äriühingu ühinemine uue äriühingu moodustamiseks („ühinemine“);

• majandustegevuse alustamiseks või säilitamiseks vajaliku materiaalse või

immateriaalse vara, sealhulgas intellektuaalomandi või konkreetse oskusteabe või

tehnoloogilise protsessi üleandmine („vara üleandmine“);

• ettevõtte esmakordne asutamine, sealhulgas tütarettevõtja, filiaali või sarnase

ettevõtte asutamine (nn greenfield-investeering);

• sellise ettevõtte asutamine, mille eesmärk on ühendada ressursse ühise

ettevõtluseesmärgi saavutamiseks teise isikuga (edaspidi „ühisettevõte“);

• kapitali andmine tundliku tehnoloogia arendamiseks seoses teatavate

immateriaalsete hüvedega, nagu juhtimisabi, juurdepääs investeeringutele ja

talendivõrkudele, turulepääs ja parem juurdepääs täiendavale rahastamisele

(„riskikapital“).

Seire peaks hõlmama ka ELi investori muid (kaudseid) investeeringuid, näiteks

investeeringuid kolmanda riigi üksuse kaudu, mida kasutatakse investeerimisvahendina,

olemasoleva tütarettevõtja kaudu või olemasoleva ühisettevõtte raames. See hõlmab varade

järkjärgulist üleandmist, investeeringuid kolmandatesse riikidesse tulenevalt varasematest

investeeringutest ning investeeringuid, mille eesmärk on hoida kõrvale kehtivatest

7

Kohaldamisalaga seoses kutsub komisjon üles esitama ettepanekuid ka riskipõhiste

prioriteetide kohta, mida võiks seire raames kehtestada, näiteks nende kohta, mida

liikmesriikide ekspordikontrolliasutused harilikult kasutavad kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentsi taotluste hindamisel. See võiks hõlmata seireprioriteetide

seadmist lõppkasutaja profiili ja asukohariigi alusel.

2. Lisaks, võttes arvesse eksperdirühmalt saadud teavet, esineb kahtlusi, et mis tahes

hindamise piiritlemine üksnes punktis 1 nimetatud tegevustega ei pruugi hõlmata

selliste väljaminevate investeeringutega seotud või neid ettevalmistavaid

riskipotentsiaaliga tegevusi. Seepärast kutsub komisjon üles esitama märkusi selle

kohta, kas anda liikmesriikidele otsustusõigus jälgida ka muid elutähtsaid tegevusi

(nn vabatahtlik seire), näiteks teadus- ja arenduskoostööd, või tavasid, mida

kasutatakse kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks, et saada kasu nende

oskusteabest ja kogemustest teatavates tundlikes valdkondades, või saada juurdepääs

intellektuaalomandile, nagu on märgitud allpool.

Liikmesriigid võiksid kaaluda seiret järgmiste tegevuste üle, millega võib kaasneda ka

tundliku tehnoloogia või oskusteabe lekke oht:

• Teaduskoostöö, mida tuleks mõista ELis asutatud üksuse ja kolmandas riigis

asutatud üksuse koostööna materiaalse või immateriaalse vara üleandmisel neljas

elutähtsa tehnoloogia valdkonnas, mis on sätestatud punktis 3, sealhulgas

intellektuaalomand ja oskusteave. See võib hõlmata koostööd näiteks teadus- ja

akadeemiliste asutuste vahel või nende asutuste ja era- või avaliku sektori asutuste

vahel. Seda vabatahtlikku seiret tuleb vaadelda koos liikmesriikide praeguste või

edasiste jõupingutustega töötada välja lähenemisviis teadusjulgeoleku

suurendamiseks, samuti kooskõlas komisjoni 24. jaanuari 2024 ettepanekuga võtta

vastu nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta9.

• Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas nelja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna

spetsialistide või neis märkimisväärseid kogemusi omavate ärijuhtide liikuvus ja

üleviimine.

3. Seoses tehnoloogiavaldkondadega, millesse investeerimist tuleks jälgida, oodatakse

märkusi selle kohta, kas seire peaks esialgu keskenduma kõige tundlikumale

tehnoloogiale ja oskusteabele. See võiks hõlmata näiteks nelja tehnoloogiavaldkonda:

kõrgtehnoloogilised pooljuhid, tehisintellekt, kvanttehnoloogia ja biotehnoloogia.

Need on tehnoloogiavaldkonnad, mille puhul komisjon on 3. oktoobri 2023. aasta

soovituses, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate

tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist, kindlaks teinud, et need kujutavad

endast suure tõenäosusega kõige tundlikumaid ja vahetumaid tehnoloogia

turvalisusega ja tehnoloogialekkega seotud riske10. Selle soovituse kohaselt teevad

9 Ettepanek: nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta, COM(2024) 26, 24.1.2024.

10 C(2023) 6689 final.

julgeolekuga seotud kaubandus- ja investeerimiskontrollidest. Seire peaks aitama välistada

portfelliinvesteeringuid.

8

komisjon ja liikmesriigid praegu nende tehnoloogiavaldkondade riskihindamist. See on

üldisemat laadi ja hõlmab mitmesuguseid nimetatud tehnoloogiatega seotud riske.

Riskihindamine sisaldab esialgset ülevaadet võimalikust tehnoloogialekkest seoses

väljaminevate investeeringutega. Tulemust võiks kasutada sisendina väljaminevate

investeeringutega seotud riskide põhjalikumasse hindamisse, mille teevad liikmesriigid

ja komisjon kavandatud seire põhjal. Elutähtsa tehnoloogia käimasoleva hindamise

tulemused ja tagasiside käesolevale valgele raamatule võivad näiteks kinnitada või

muuta sellise tehnoloogia ulatust, mida komisjon võib soovitada liikmesriikidel jälgida.

4. Mis puutub seire geograafilisse katvusesse, soovitab eksperdirühm nii komisjonil kui

ka liikmesriikidel eelnevalt konkreetseid sihtkohti mitte välistada. Pidades silmas

riikide arvukust ja vahendite piiratust, on komisjon siiski arvamusel, et liikmesriikidel

on kõige parem oma järelevalvet prioriseerida lähtuvalt teatavate riikide

riskiprofiilide hindamisest. Riskihindamine peaks hõlmama asjaomase riigi

varasemat käitumist, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkumisi. Riskiprofiilis tuleks hinnata

ka tõenäosust tehnoloogia või esemete kasutamiseks sõja- või konfliktiolukordades,

inimõiguste rikkumisel või massihävitusrelvade leviku võimaldamisel vastavalt

kohustustele, mille liikmesriigid või EL on võtnud massihävitusrelvade leviku

tõkestamise rahvusvaheliste lepingute ja mitmepoolsete ekspordikontrollirežiimide

liikmetena.

Hõlmatud ajavahemik ja kogutav teave

5. Mis puutub ajavahemikku, siis selleks, et teha mõistliku aja jooksul kindlaks

väljamineva investeerimistegevuse tase ja sellega seotud riskid ning neid hinnata, leiab

komisjon, et seire peaks hõlmama nii uusi kui ka pooleliolevaid tehinguid ning

teatavaid varasemaid tehinguid. Selleks peaksid liikmesriigid hindama teatavates

tehnoloogiavaldkondades sõlmitud tehinguid, mis on lõpule viidud alates 1.

jaanuarist 2019. Selle soovitatava ajavahemiku kohta kutsutakse üles esitama ka

märkusi.

6. Mis puutub kogutavasse teabesse, peaks kavandatud seire andma liikmesriikidele ja

komisjonile andmeid ja teavet, mis on vajalikud selleks, et hinnata väljaminevate

investeeringutega seotud riske teatavates tehnoloogiavaldkondades. Neid andmeid ja

teavet tuleks eksperdirühma kaudu jagada teiste liikmesriikide ja komisjoniga.

Komisjon kutsub üles esitama märkusi kogutava teabe kohta, mis on esitatud

alljärgnevas tekstikastis.

Seire peaks võimaldama liikmesriikidel koguda riskihindamiseks vajalikku teavet,

sealhulgas vähemalt järgmist:

• teave investeerimistehingu poolte kohta, sealhulgas juriidiliste isikute täpne

asutamiskoht ja (parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal) tehingus osalevate

poolte tegelik(ud) omanik(ud);

• investeeringu liik ja ligikaudne väärtus;

• investeeringuga seotud elutähtsa tehnoloogiaga seotud tooted, teenused ja

äritegevus;

• kuupäev, mil investeering kavatsetakse lõpule viia või on lõpule viidud;

9

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave tehingupoolte varasemate ja

kavandatavate või kaalutavate tulevaste tehingute kohta.

Muude tegevuste puhul, mille suhtes võidakse kohaldada vabatahtlikku seiret, võiks teave

sisaldada vähemalt järgmist:

• teave tegevusega seotud isikute kohta, sealhulgas füüsiliste isikute täielik nimi,

aadress ja kodakondsus või juriidiliste isikute registrijärgne aadress ja asutamiskoht;

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal tegevuse täpne kirjeldus;

• elutähtsad tehnoloogiad, mida tegevus käsitleb;

• kuupäev, mil tegevus algatati, on kavas algatada või on lõpetatud;

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave praeguses tegevuses osalevate

isikute varasemate ja kavandatavate või kaalutavate tulevaste tegevuste kohta.

Kõik kogutud andmed peaksid olema enne teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist

asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral liigitatud.

Muud seireaspektid. Kes vastutab liikmesriigi tasandil, milliseid vahendeid tuleks

kasutada, ja kuidas tagavad liikmesriigid sidusrühmade kaasamise?

7. Selleks et seire jätkuks, leiab komisjon, et liikmesriigid peaksid määrama seire eest

vastutava asutuse ning tagama, et pädevad asutused kasutavad võimaluse korral

olemasolevaid vahendeid, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordikontrolli, et maandada mis tahes riskid, mis on soovitatava seire käigus

kindlaks tehtud.

8. Seirevahendid ja teabevahetus sidusrühmadega. Selleks et seireprotsess oleks

tulemuslik, peavad liikmesriigid tagama, et neil on selleks piisavad vahendid ja

teabeallikad, ning vastasel korral kaaluma olemasolevate vahendite kohandamist või

leidma uusi vahendeid, et teha kavandatud seiretoiminguid.

Olemasolevad seire- ja muud vahendid, mida saaks selleks kasutada või

kohandada, hõlmavad aruandluskohustust keskpankadele või riiklikele

statistikaametitele ja samalaadsetele asutustele statistika ja maksebilansi

koostamiseks, samuti nõudeid teavitada riiklikke ekspordikontrolliasutusi kahesuguse

kasutusega kaupade ekspordist, vahendamisest, tehnilisest abist, transiidist ja

üleandmisest ning mis tahes investeerimistehingutest. Liikmesriigid peaksid

asjakohaste andmete allikana kaaluma ka ametlikke investeeringute tagamise kavasid

või ametlikke ekspordikrediidikavasid. Kõik kogutud andmed peaksid olema enne

teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral

liigitatud.

Oodatakse märkusi vahendite kohta, mida võib olla vaja tulemuslikuks seireks, nende

teostatavuse ja tasakaalustatuse kohta, võttes arvesse teabe kogumisega põhjustatavat

koormust, ning vajaduse kohta tagada piisav alus väljaminevate investeeringute ja

riskide jälgimiseks ja hindamiseks valitud sektorites. Lisaks peab komisjon tähtsaks, et

liikmesriigid konsulteeriksid oma seiretegevuse käigus asjaomaste sidusrühmadega,

sealhulgas ettevõtjate, teadusringkondade ja kodanikuühiskonnaga.

10

3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs

Komisjon leiab kavandatud seire tulemustest lähtuvalt, et liikmesriigid peaksid tegema

järgmise esialgse riskihindamise, et teha kindlaks julgeolekuriskide olemasolu või puudumine.

Riskihindamine peaks põhinema väljaminevate investeeringute jälgimise käigus kogutud

teabel ja võimalike täiendavate tegevuste jälgimisel, nagu eespool kirjeldatud.

Mis puutub riskihindamise ülesehitusse, leiab komisjon, et liikmesriigid võiksid hindamisel

juhinduda alljärgnevatest elementidest.

• Hindamine peaks olema võimalikult põhjalik. Eelistada tuleks tehinguid või tegevusi,

mis võivad kujutada ohtu ELi kui terviku julgeolekule, ning ühtlasi tuleks püüda

hinnata mis tahes negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust.

• Hindamisel tuleks kindlaks teha riskide ja võimalike haavatavuste elemendid, nt

peamised ohuliigid ja ohusubjektid ning asjakohased geopoliitilised tegurid.

• Hindamisel tuleks arvesse võtta ka tehingu konteksti, asjaomase tehnoloogia väärtus-

ja tarneahelat, riskide arenemist ja asjaomast tehnoloogilist arengut ning asjaomase

elutähtsa tehnoloogia ökosüsteemi, sh teadusuuringute üleilmset seotust.

• Liikmesriigid võiksid kaaluda sarnaste meetodite kasutamist, nagu kahesuguse

kasutusega ekspordiloa taotluste läbivaatamisel ja välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringutes.

Riskihindamine peaks võimaldama igal liikmesriigil kindlaks teha ja analüüsida nõrku kohti,

millel võib olla mõju ELi kui terviku või liikmesriikide julgeolekule, ning vastava kahjuliku

mõju ilmnemise tõenäosust. Riskihindamise eespool nimetatud elemente arendatakse edasi

komisjoni tulevases soovituses, võttes arvesse eksperdirühma jätkuvat koostööd

liikmesriikidega, avaliku arutelu tulemusi ja käesoleva valge raamatu kohta saadud tagasisidet,

et töötada välja ühine metoodika. Nii saadakse kõigilt liikmesriikidelt järjepidev ja kogu ELi

hõlmav riskihindamine. Võimaluse korral peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma saavutada

üksmeelt julgeolekuriskide erinevates hindamistes ühisteatise raames.

3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele

Liikmesriikidel on vaja aega, et alustada seiret uute ja pooleliolevate tehingute üle ning hinnata

olemasoleva teabe põhjal, mis on alates 2019. aastast juhtunud. Seepärast teeb komisjon

ettepaneku, et liikmesriigid viiksid kõnealuse seire ellu 12 kuu jooksul alates komisjoni

soovituse vastuvõtmisest. See ajavahemik koos esialgse konsultatsioonietapiga kuni 2024.

aasta suveni peaks võimaldama neil kehtestada kirjeldatud seiresüsteemi ja teha esialgne

hindamine. Selle aja jooksul jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames teabe ja

arvamuste vahetamist, et seire ja riskihindamine toimuksid võimalust mööda ühtse metoodika

alusel.

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande seire tulemuste

ning oma analüüsi ja riskihindamise tulemuste kohta. Kui tuvastatakse riskid seoses teatavate

tegurite või tingimuste kombinatsiooniga, mis iseloomustavad eri liiki väljaminevaid

investeeringuid, ja kui need riskid võivad mõjutada ELi või liikmesriikide julgeolekut, peaksid

liikmesriigid esitama komisjonile riskitegurite kombinatsioonid ja kirjeldama neid tingimusi.

11

3.4. Ühine hindamine ja arutelu

Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriikide tehtud seire ja riskihindamise tulemusi jagataks

komisjoni ja teiste liikmesriikidega vastavalt asjakohasele salastatuse tasemele. Jagatud

andmete põhjal arutaks eksperdirühm seire ja riskihindamise tulemusi, et kinnitada üldised

tulemused ja aidata komisjonil koostada lõplik laiapõhjaline riskihindamine ning tagada ühine

arusaam riskidest. Selles etapis võib vajaduse korral konsulteerida ka teiste sidusrühmadega.

See on kasulik lähtepunkt aruteludeks edasiste poliitiliste valikute ja võimalike

leevendusmeetmete või muude poliitikameetmete vajaduse üle.

3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine

väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide

vahel ja komisjoni teavitamine

Paralleelselt kavandatud seire ja läbivaatamisega ning võttes arvesse punktis 1 selgitatud

tihedaid seoseid kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli ja väljaminevate

investeeringute vahel, on komisjon seisukohal, et liikmesriigid peaksid kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamisel pöörama erilist tähelepanu juhtumitele,

kus sellised taotlused on seotud väljaminevate investeeringutega, ja nendega kaasneda

võivatele riskidele. See võib anda kasulikku teavet seire jaoks.

Kuna eelistada tuleks olemasolevate vahendite kasutamist, leiab komisjon, et liikmesriigid

peaksid sel juhul pöörama erilist tähelepanu sellele, et lahendada võimalikke probleeme

olemasolevate asjakohaste vahenditega, sealhulgas ekspordi lauskontrollid,11 et leevendada

sellise tehnoloogia destabiliseeriva sõjalise kasutamise, keemiliste, bioloogiliste või

tuumarelvade leviku või inimõiguste rikkumise riske, mis võivad ohustada rahvusvahelist või

piirkondlikku rahu ja julgeolekut.

Kuivõrd see on õiguslikult võimalik, kutsub komisjon liikmesriikide ekspordikontrolliasutusi

üles konsulteerima teiste liikmesriikidega ja teavitama komisjoni kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentsi taotluste läbivaatamisest nelja elutähtsa tehnoloogia valdkonnas

tehtavate investeeringute kontekstis, mis tõenäoliselt mõjutavad teiste liikmesriikide

julgeolekut. Konsulteerimine võiks toimuda mitteametlikult ja eeskujuks võiks olla määruse

(EL) 2019/452 alusel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks loodud

koostöömehhanism.

Seire lõppedes soovib komisjon liikmesriikidelt aruannet endale ja teistele liikmesriikidele

ekspordikontrolli rakendamise kohta selles kontekstis, sh konkreetselt väljamineva

investeeringuga seotud ekspordiks vajalike litsentside taotluste arvu ja sisu kohta. Samal ajal

jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames selles küsimuses asjakohase teabe ja

arvamuste vahetamist.

11 Lauskontroll tähendab üldiselt kontrolli, mida liikmesriigid kohaldavad kaupade suhtes, mida ei ole loetletud

kahesuguse kasutusega kaupade määruse (EL) 2021/821 I lisas (nn ELi kontrolliloetelu). Seega kohaldatakse

kontrolli kaupade suhtes, millele ei ole veel kehtestatud mitmepoolset kontrollirežiimi. Eelkõige on

kahesuguse kasutusega kaupade määruse artiklis 4 nõutud, et eksportija taotleks ekspordiluba, kui liikmesriigi

pädev asutus on teda teavitanud, et eksporditav kaup võib olla ette nähtud üheks artiklis 4 loetletud tundlikuks

lõppkasutuseks. Selline teave esitatakse üldjuhul asjaomasele eksportijale mitteavaliku individuaalse teatena.

12

4. KOKKUVÕTE

Käesolevas valges raamatus antakse ülevaade komisjoni esimesest poliitilisest algatusest

väljaminevate investeeringute valdkonnas. Tunnistades selle keerulist ja tundlikku laadi,

soovitab komisjon kasutada järkjärgulist lähenemisviisi ja teha tihedat koostööd liikmesriikide

ametiasutustega väljaminevate investeeringute eksperdirühma kaudu.

Valge raamatu ideede järelkaja struktureerimiseks algatab komisjon avaliku konsultatsiooni,

mis põhineb sidusrühmadele, sh ettevõtjatele, teadusringkondadele ja kodanikuühiskonnale

suunatud üksikasjalikul küsimustikul.

ELi ja liikmesriikide julgeoleku kaitseks asjakohasete lahenduste pakkumine on võimalik

üksnes põhjalike hindamiste alusel. Selliste lahenduste leidmisel tuleks eelistada

olemasolevate vahendite ärakasutamist, mitte uute loomist. Kõik lahendused peaksid olema

proportsionaalsed, täpselt kohandatud ja täitmisele pööratavad, et käsitleda igat liiki

väljamineva investeeringu või tegevuse ja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna puhul kindlaks

tehtud riske.

Töö väljaminevate investeeringute eksperdirühmas jätkub 2024. aastal ühes sidusrühmadega

konsulteerimisega. Komisjon küsib ka Euroopa Parlamendi ja sarnaselt meelestatud

partnerriikide seisukohti.

Seega on järgmised sammud ajaliselt sellised:

• jaanuar 2024: vastu võetakse valge raamat väljaminevate investeeringute kohta;

• jaanuar – aprill 2024: avalik konsultatsioon olemasolevate väljaminevate

investeeringute ja nendega seotud tegevuste kavandatud seire ja läbivaatamise kohta;

• suvi 2024: konsultatsioonide tulemuste hindamine ja komisjoni soovituse

vastuvõtmine liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise algatamiseks;

• suvi 2025: liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise ning väljaminevate

investeerimistehingute riskihindamise lõpuleviimine;

• sügis 2025: komisjoni hinnang selle valdkonna poliitikameetmete vajalikkusele ja

võimalikule sisule.

*

* *