Kiri

Planeerimisseaduse § 126 täiendatakse lõikega 7 ja sõnastatakse see järgmiselt:
(t) Kui detailplaneering kehtestamisest on möödas üle viie aasta võib katastriüksuse moodustada detailplaneeringus määratud krundi piire arvestamata.
Selgitus: muudatusega antakse kiirelt muutuvas majanduslikus ja poliitilises maailmas võimalus paindlikumalt juhtida võimelike tööstusinvesteeringute tegemist. Sageli saab näiteks krundi võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel takistuseks krundi suurus-kas liiga väike või liiga suur.
Detailplaneeringust erineva katastriüksuse moodustamisel jagatakse/liidetakse detailplaneeringuga lubatud suurim ehitusalune pindala ja suurim lubatud hoonete arv krundil proportsionaalselt moodustavate katastriüksuste pindalaga.


Sadamaseaduse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8, 9 ja 10 alljärgnevas sõnastuses:
„8) kauba ladustamine ja töötlemine;;“
„9) laevade varustamine ja teenindamine;
„10) muu käesoleva paragrahvi lg 1 punktides 1–9 nimetatuga seonduv tegevus“

Selgitus:
Kuni 10.07.2009 kehtinud Sadamaseaduse § 41 oli sadamateenusena määratletud
1) kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine;
2) laevade varustamine ja teenindamine;
3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine;
4) kalalaevadelt kala vastuvõtmine;
5) laevade ning harrastuslike meresõitjate ja kalurite paatide, kaatrite ja jahtide sildumise võimaldamine;
6) muu käesoleva paragrahvi punktides 1–5 nimetatuga seonduv tegevus.

Seega sadamaseaduse tähenduses  olid uue SadS jõustumiseni ka laevade varustamine ja teenindamine, ning lastijäätmete vastuvõtt ja punkerdamine (sisaldus laevade varustamine ja teenindamine) ning kauba ümberlaadimine, ladustamine ja töötlemine. Selline sõnastus oli ka alates 10.07.2009 kehtivas Sadamaseaduse eelnõus (SE393, RK IX koosseis) nii algatamisel, kui ka  esimesel lugemisel, kuid „kadus“ enne teist lugemist. RK stenogrammides ja  eelnõu seletuskirjades puuduvad igasugused viited  , et pärast I lugemist oleks eelnõud selles osas muudetud (tegemist oleks  olnud sisulise ja paljude isikute subjektiivseid õigusi puudutava muutusega). Tõenäoliselt eeldati, et need , SadS § 3 lg 1 välja jäänud tegevused on hõlmatud teiste samas normis nimetatud tegevustega, kuid sellega seoses on tekkinud pigem kahetsusväärseid vääraarusaami seaduse tõlgendamisest. Selline arvamus tugineb muuhulgas asjaolule, et kuni 10.07.2009 käsitleti sadamateenusena laevade varustamist ja teenindamist., mis sisaldas nii lastijäätmete vastuvõtmist, punkerdamist, kaldaelektriga varustamis jm sarnast. Laevajäätmete käitlemine ja veesõduki punkerdamine sätestati seaduses sõnaselgelt uuesti alles 12 ja 13 aastata hiljem (01.06.2021 ja 13.01.2002). Samas osutati sadama alal sadamateenusena nii laevajäätmete vastuvõtmist, kui ka pukerdamist muuhulgas vastavate ehituskeelualale ( (LKS §38 lg1 p3) paigaldatud seadmete abil.
Praktikas tekitab probleeme ka olukord, mil sadama sihtotstarbeliseks ehitisteks on sadamas asuvad kaubalaod, laoplatsid, kauba ümbertöötlemise hooned, kui ümbertöötlemine on kauba olemusest ja logistaks tulenevalt vajalik teha võimalikult sadamakaide läheduses ning ladustamise, töötlemise, lastimise ja lossimise seadmeid ja ehitis ei ole võimalik sageli teineteisest eristada ja/või lahutada.  Näiteks kaup, mis töödeldakse  sadamas ümber ja suures osas lähetatakse ümbertöödeldud kaup uuesti meritsi kauba lõpptarbijale, näiteks LNG (veeldatud maagaas CH4; meritsi vedu toimub veeldatud olekus ca -160 kraadi C juures) taasgaasisistamine (kauba töötlemine), laevaga saabuva söe sorteerimine (kauba töötlemine) võimalikult kai lähedases tsoonis (mh 50 m ehituskeeluvööndis) ja uuesti laevale laadimine toimus iseäranis puistekaupade töötlemisel jne. Seega on seaduse eesmärgipärasel tõlgendamisel sellised tootmiskompleksid sulaselgelt sadamateenuse osutamiseks vajalikud ehitised , seega ka sadamaehitised, mis aga tehnoloogiast tulenevalt asuvad kaijoonele (näit laoplatsid, tootmis- või hooned) lähemal kui 50 meetrit, mis on LKS §38 lg1 p3 kohaselt ehituskeeluvöönd. LKS §38 lg5 p1 kohaselt ei laiene  ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele.
Alates 10.05.2004  kehtiva LKS  § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud  sadamaehitisele. Kehtinud SadS § 3 kohaselt oli sadamaala sadamateenuste osutamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate sadamarajatistega. Sadamateenus oli kuni 10.07.2009 kehtinud SadS § 41 punkti 1 kohaselt ka kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine ning laevade varustamine ja teenindamine ja lastijäätmete vastuvõtmine. Seega LKS, mille alusel ehitiskeeld ei kehti planeeringu alusel püstitavatele sadamaehitistele, jõustumisel 10.07.2009 olid SadS tähenduses sadamaehitised ka kõik kauba lao ja kauba töötlemishooned sadamas, millele 50 meetrine ehituskeeluvöönd ei kehtinud. 
On tekkinud olukord, mil kauba lastimise, lossimise, ladustamise ja töötlemise ühise protsessi teostamine parima võimaliku tehnika abil võib osutuda võimatuks, kuna on tekkinud vaidlused sadamaehitise mõiste sisustamisel seoses alates 10.07.2009 kehtima hakanud uue SadS ga ja seega vaidlusega ehituskeeluvööndisse ehitamise osas. Seetõttu oleks vajalik sõnaselgelt SadS sätestada sadamateenusena ka kaupade ladustamine ja töötlemine.