Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 16/10/2025

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

15/10/25

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1345542.6 DE

Eelotsuse asi C-585/25

Freistaat Bayern

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bayerischer Verwaltungsgerichtshof - Saksamaa)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23

nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes

isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele. Sellised andmed tuleb ka kustutada

esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Fabien Cathagne

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 16/10/2025

Tõlge C-585/25 – 1

Kohtuasi C-585/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

1. september 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Bayerischer Verwaltungsgerichtshof (Baieri liidumaa kõrgeim

halduskohus, Saksamaa)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

21. august 2025

Kaebaja:

Helena C

Vastustaja:

Freistaat Bayern

[…]

21 B 24.177

M 27 K 21.886

Bayerischer Verwaltungsgerichtshof

Halduskohtuasjas

Helena C

– kaebaja –

[…]

versus

Freistaat Bayern,

keda esindab:

Landesanwaltschaft Bayern

ET

EELOTSUSETAOTLUS 21.8.2025 – KOHTUASI C-585/25

2

als Vertreter des öffentlichen Interesses (Baieri prokuratuur kui avaliku huvi

esindaja),

[…] Ansbach,

– vastustaja –

ese

tegutsemise loa andmine;

käesolevas asjas: vastustaja apellatsioonkaebus Bayerisches Verwaltungsgericht

Müncheni (Baieri liidumaa Müncheni halduskohus) 7. aprilli 2022. aasta otsuse

peale,

teeb Bayerischer Verwaltungsgerichtshofi (Baieri liidumaa kõrgeim halduskohus)

21. kolleegium

[märkused kohtukolleegiumi koosseisu ja riigisisese menetluse käigu kohta] […]

21. augustil 2025

järgmise

kohtumääruse:

I. Kohtukolleegium esitab ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule järgmise

eelotsuse küsimuse:

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta

direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta artikli 3

lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik on tunnustanud arsti

kutsekvalifikatsiooni tõendavaid kolmanda riigi väljastatud dokumente ja

tõendanud selle liikmeriigi territooriumil vähemalt kolmeaastase

töökogemuse olemasolu, siis on teine liikmesriik kohustatud pidama

kõnealuseid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente võrdväärseks

direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 loetletud kvalifikatsiooni

tõendavate dokumentidega ning tulenevalt artikli 21 lõikes 1 sätestatud

automaatse tunnustamise põhimõttest võrdsustama kutsealal tegutsema

asumiseks ja tegutsemiseks direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikes 3 viidatud

dokumendid enda territooriumil väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentidega?

II. […] [teave riigisisese menetluse kohta]

Põhjendused

I.

1 Poolte vahel on vaidluse all, kas kaebajale tuleb anda luba tegutseda arstina.

FREISTAAT BAYERN

3

2 Kaebaja, kes on sündinud Lõuna-Aafrikas, on alates 2011. aastast Suurbritannia

kodanik. Pärast Lõuna-Aafrikas aastatel 1986–1991 läbitud meditsiiniõpinguid

töötas ta seal eri kliinikutes abiarstina ja omandas 1999. aastal silmaarsti

kvalifikatsiooni. Aastatel 2000–2019 töötas kaebaja Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) eri kliinikutes silmaarstina,

viimati ülemarstina. 1993. aastal kanti kaebaja esmakordselt General Medical

Councili (Briti Arstide Koda) registrisse, 16. novembril 2009 registreeriti ta

lõplikult eriarstina, kellel on luba tegutseda Suurbritannias. Tunnistuses on

märgitud: „Kõik arstid, kes soovivad Ühendkuningriigis arstina tegutseda, peavad

olema registreeritud ja neil peab olema luba tegutseda arstina.“

3 Kaebaja esitas 2019. aasta septembris Oberbayerni maakonna valitsusele taotluse

väljastada arsti kutsealal tegutsemist reguleeriva föderaalseaduse

(Bundesärzteordnung; edaspidi „BÄO“) § 3 alusel luba tegutseda arsti kutsealal ja

märkis, et tegemist on Euroopa Liidus tunnustatud kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisega. Oberbayerni maakonna valitsus teatas kaebajale, et kuna õpingud

on läbitud Lõuna-Aafrikas, tuleb olenemata Ühendkuningriigis toimunud

tunnustamisest teha võrdväärsuse hindamine, ning palus kaebajal korduvalt

esitada nõutavad dokumendid. Kuigi kaebaja on Ühendkuningriigi kodanik, ei ole

ta oma kutsekvalifikatsiooni omandanud liidu liikmesriigis, vaid Lõuna-Aafrikas.

Olgugi et Ühendkuningriik on Lõuna-Aafrikas omandatud kutsekvalifikatsiooni

vastavalt Briti õigusnormidele tunnustanud, näeb käesoleva olukorra suhtes

kohaldatav BÄO § 3 lõike 2 kümnes lause siiski ette, et läbi tuleb viia

võrdväärsuse hindamine. Võimalus, et kolmandas riigis omandatud

kutsekvalifikatsiooni teises liidu liikmesriigis toimunud tunnustamise alusel

automaatselt tunnustataks, on välistatud.

4 Kaebaja esitas 2020. aasta novembris General Medical Councili 6. novembri

2020. aasta tunnistuse, millega vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikele 3

tõendatakse, et kaebaja 1991. aastal Lõuna-Aafrikas lõpetatud meditsiiniõpinguid

ja omandatud silmaarsti kvalifikatsiooni on kontrollitud ja tunnustatud ning et

kaebajal on Ühendkuningriigis asjaomasel kutsealal kolmeaastane töökogemus.

5 Oberbayerni maakonna valitsus jättis 12. jaanuari 2021. aasta otsusega kaebaja

taotluse väljastada arstina tegutsemise luba rahuldamata. Otsust põhjendati

sellega, et kõnealusel juhul on kohaldatav BÄO § 3 lõike 2 kümnes lause, kuna

kolmandas riigis omandatud kutsekvalifikatsiooni on Ühendkuningriigis juba

tunnustatud. Kaebaja ei olnud aga esitanud võrdväärsuse hindamiseks vajalikke

dokumente (hinneteleht diplomi lisana/õppeainete loetelu ja õppekava).

6 Kaebemenetluses tegi halduskohus 7. aprillil 2022 otsuse, milles ta seadis

vastustajale kohustuse tühistada 12. jaanuari 2021. aasta otsus ja vaadata kaebaja

20. septembri 2019. aasta arstina tegutsemise loa taotlus uuesti läbi ning lähtuda

seejuures kohtu õiguslikust seisukohast. Põhjenduseks märgiti, et liidu õiguse

esimuse tõttu ei ole BÄO § 3 lõike 2 kümnes lause käesoleval juhul kohaldatav,

kuna BÄO § 3 lõike 2 kümnenda lausega on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3

lõige 3 riigisisesesse õigusesse üle võetud liidu õigusega vastuolus oleval kujul.

EELOTSUSETAOTLUS 21.8.2025 – KOHTUASI C-585/25

4

Nimelt näeb BÄO § 3 lõike 2 kümnes lause ette, et taotlejad, kellel on kolmanda

riigi väljastatud arsti kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument, mida on

tunnustanud teine liidu liikmesriik (või assotsieerunud riik), peab läbima BÄO § 3

lõike 2 teise kuni üheksanda lause kohase võrdväärsuse kontrolli.

Direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikes 3 on aga sätestatud, et kolmanda riigi

väljastatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid loetakse kvalifikatsiooni

tõendavaks dokumendiks juhul, kui selle omanikul on selle liikmesriigi

territooriumil, kes tunnustab seda kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti artikli 2

lõike 2 alusel, selle liikmesriigi poolt tõendatud kolmeaastane töökogemus

asjaomasel kutsealal. Võrdväärsuse hindamist ei ole direktiivi 2005/36/EÜ

artikli 3 lõikes 3, mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud BÄO § 3 lõike 2

kümnenda lausega, siiski ette nähtud ning seetõttu ei saa liikmesriigi seadusandja

kehtestada seda BÄO nõuete süsteemis täiendava nõudena. Selline

direktiivi 2005/36/EÜ puudustega ülevõtmine riigisisesesse õigusesse tähendab, et

BÄO § 3 lõike 2 kümnes lause ei ole käesolevas olukorras, mil hinnatakse õigust

saada luba tegutseda arstina, kohaldatav, vaid võimalik õigus tuleneb vahetult

direktiivist 2005/36/EÜ. Ka liidu direktiivi vahetu kohaldamise üldkriteeriumid on

täidetud. Kaebajal on õigus kolmandas riigis omandatud ja Ühendkuningriigis

tunnustatud kutsekvalifikatsiooni „automaatsele tunnustamisele“ Saksamaa

Liitvabariigi territooriumil ilma täiendava võrdväärsuse hindamiseta vastavalt

direktiivi 2005/36/EÜ artikli 21 lõikele 1 koostoimes artikli 3 lõikega 3 ja artikli 4

lõikega 1. Kaebajal on General Medical Councili 6. novembri 2020. aasta

tunnistus, mis vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikele 3 tõendab, et

kaebaja Lõuna-Aafrikas omandatud kutsekvalifikatsiooni on Ühendkuningriigis

pärast sisulist hindamist tunnustatud ja et kaebajal on sellel kutsealal ka

kolmeaastane töökogemus.

7 Apellatsioonimenetluses palub vastustaja

8 muuta halduskohtu otsust ja jätta kaebus rahuldamata.

9 Kaebaja palub

10 jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

II.

11 1. Eelotsuse küsimusega palutakse tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise kohta (ELT 2005, L 255, lk 22 jj) (edaspidi „direktiiv 2005/36/EÜ“),

muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta

direktiiviga 2013/55/EL (ELT 2013, L 354, lk 132). Määrav riigisisene õigusnorm

on eelkõige arsti kutsealal tegutsemist reguleeriva föderaalseaduse

(Bundesärzteordnung; edaspidi „BÄO“) (16. aprilli 1987. aasta redaktsioon;

BGBl. I lk 1218) § 3 lõike 2 kümnes lause koostoimes teise kuni üheksanda

lausega (viimati muudetud 20. märtsi 2024. aasta määruse (BGBl. I nr 99)

artikliga 1).

FREISTAAT BAYERN

5

12 2. Riigisisesed õigusnormid on sõnastatud järgmiselt:

13 BÄO § 3

14 (1) 1Arsti kutsealal tegutsemise luba antakse taotluse alusel, kui taotleja […]

15 4. on pärast teadusülikoolis läbitud meditsiiniõpinguid mahus vähemalt 5500 tundi

ja kestusega vähemalt kuus aastat, millest vähemalt kaheksa ja kõige rohkem

kaksteist kuud peab moodustama praktiline väljaõpe haiglas või sobivas

meditsiiniasutuses, sooritanud käesoleva seaduse reguleerimisalasse kuuluva

arstieksami, […]

16 2Mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna

lepingu osalisriigis omandatud arsti kutsekvalifikatsioon loetakse

kvalifikatsiooniks punkti 4 tähenduses, kui selle tõendamiseks esitatakse Euroopa

kutsetunnistus, käesoleva seaduse lisas loetletud arsti kutsekvalifikatsiooni

tõendav dokument, mille on pärast 20. detsembrit 1976 väljastanud muu Euroopa

Liidu liikmesriik, või käesoleva seaduse lisas loetletud arsti kutsekvalifikatsiooni

tõendav dokument, mille on pärast 31. detsembrit 1992 väljastanud Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu muu osalisriik. […]

17 5Tervishoiuministeeriumile antakse õigus viia määrusega, mis ei vaja

liidunõukogu (Bundesrat) heakskiitu, käesoleva seaduse lisa vastavusse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT 2005, L 255, lk 22 jj) V lisa

punkti 5.1.1 hilisemate muudatustega.

18 6Teises lauses nimetatud arsti kutsekvalifikatsiooni tõendatavate dokumentidega

võrdväärseteks loetakse arsti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille

on pärast teises, kolmandas või neljandas lauses nimetatud kuupäeva väljastanud

muu Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muu

osalisriik või riik, kellele on Saksamaa ja Euroopa Ühendus või Saksamaa ja

Euroopa Liit andnud lepingu alusel asjaomase õiguse, ja mis teise lause lisas

asjaomase riigi kohta loetletud nimetustega ei kattu, kuid millele on lisatud riigi

pädeva asutuse või institutsiooni tõend selle kohta, et nende alusel on omandatud

direktiivi 2005/36/EÜ artiklis 24 sätestatud miinimumnõuetele vastav

kvalifikatsioon ja et need on võrdväärsed teise lause lisas selle riigi kohta loetletud

kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. […]

19 (2) 1Kui lõike 1 esimese lause punktis 4 sätestatud tingimus ei ole täidetud,

antakse teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna

lepingu osalisriigis või Šveitsis arsti kutsekvalifikatsiooni omandanud taotlejale,

kes ei ole hõlmatud lõikega 1 või §-ga 14b, arstina tegutsemise luba juhul, kui

tagatud on kvalifikatsioonitaseme võrdväärsus.

20 2Kvalifikatsioonitase loetakse võrdväärseks, kui taotleja kvalifikatsioon ei erine

oluliselt käesolevas seaduses ja § 4 lõike 1 kohases määruses sätestatud

kvalifikatsioonist.

EELOTSUSETAOTLUS 21.8.2025 – KOHTUASI C-585/25

6

21 3Teises lauses osutatud oluliste erinevustega on tegemist juhul, kui

22 1. kutsetegevuse aspektist olid taotleja õpingute keskmes õppeained, mis erinevad

oluliselt õppeainetest, mida hõlmavad õpingud Saksamaal, või

23 2. arsti kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud tegevust, mis ei kuulu

kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud riigis arsti kutsetegevuse

hulka, ja Saksamaa õpingud hõlmavad õppeaineid, mis erinevad oluliselt taotleja

kutsekvalifikatsiooni tõendavas dokumendis nimetatud õppeainetest.

24 4Õppeained on oluliselt erinevad, kui teadmised ja oskused on kutsealal

tegutsemise oluline eeldus ja kui taotleja läbitud õpingute sisu erineb oluliselt

Saksamaa õpingute sisust.

25 5Olulisi erinevusi saab täielikult või osaliselt korvata teadmiste ja oskustega, mille

on taotleja omandanud arsti kutsealal täis- või osaajaga tegutsemise käigus või

elukestva õppe kaudu, tingimusel et asjaomase riigi pädev asutus tunnustab

elukestva õppega omandatud teadmisi ja oskusi formaalselt kehtivatena; seejuures

ei ole määrav, millises riigis on teadmised ja oskused omandatud.

26 6Kui esineb olulisi erinevusi vastavalt kolmandale kuni viiendale lausele, peab

taotleja tõendama, et tal on arsti kutsealal tegutsemiseks vajalikud teadmised ja

oskused.

27 7Seda tuleb tõendada sobivustestiga, mis keskendub tuvastatud olulistele

erinevustele. […]

28 10Teist kuni üheksandat lauset kohaldatakse ka nende taotlejate suhtes, kellel on

muus kui esimeses lauses nimetatud riigis (kolmas riik) välja antud arsti

kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument, mida on tunnustanud mõni teine

esimeses lauses nimetatud riik.

29 (3) 1Kui lõike 1 esimese lause punktis 4 sätestatud nõue ei ole täidetud, antakse

taotlejatele, kellel on muus kui lõike 2 esimeses lauses nimetatud riigis (kolmas

riik) välja antud arsti kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument, arstina tegutsemise

luba juhul, kui tõendatud on kvalifikatsioonitaseme võrdväärsus. 2Võrdväärsuse

hindamisel on analoogia alusel kohaldatavad lõike 2 teine kuni kuues lause ning

kaheksas ja üheksas lause. 3Nõutavate teadmiste ja oskuste tõendamiseks on vaja

sooritada eksam, mis keskendub riikliku lõpueksami sisule. 4Vajalike teadmiste ja

oskuste olemasolu tuleb vastavalt kolmandale lausele tõendada ka juhul, kui

taotluse läbivaatamine eeldab ebamõistlikku ajakulu või ebamõistlikke vahendeid,

kuna taotleja ei saa temast mitteolenevatel põhjustel esitada vajalikke dokumente

ja tõendeid.

30 (3a) 1Kui lõike 1 esimese lause punktis 4 sätestatud nõue põhineb väljaspool

käesoleva seaduse reguleerimisala omandatud kvalifikatsioonil, eelneb lõike 1

esimese lause punktides 2, 3 ja 5 sätestatud nõuete hindamisele

kutsekvalifikatsiooni võrdväärsuse tingimuste hindamine vastavalt lõikele 2 või 3.

FREISTAAT BAYERN

7

2Taotluse alusel väljastatakse taotlejale tema kutsekvalifikatsiooni võrdväärsuse

tuvastamise kohta eraldi otsus. […]

31 3. Saksa õiguslik olukord ja riigisisene kohtupraktika

32 BÄO § 3 on arstina tegutsemise õigust reguleeriv keskne säte, mis kehtestab

tingimused, mille täidetuse korral on taotlejal õigus saada luba tegutseda arstina.

Põhitingimus on Saksamaal läbitud õpingud ja sooritatud eksam (BÄO § 3 lõike 1

esimese lause punkt 4). Euroopa Liidu liikmesriigis (või mõnes teises riigis,

kellega on sõlmitud leping) läbitud õpe loetakse võrdväärseks Saksamaal läbitud

õppega ja seda tunnustatakse automaatselt, kui taotleja suudab õppe edukat

läbimist tõendada, esitades ühe direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1

loetletud kvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest, või kui liikmesriik tõendab,

et omandatud kvalifikatsioon on võrdväärne V lisa punktis 5.1.1 nimetatud

kvalifikatsiooniga ja et kvalifikatsioon vastab direktiivi 2005/36/EÜ artikli 24

miinimumnõuetele (BÄO § 3 lõike 1 teine kuni kuues lause).

33 Kui taotlejal on arsti kutsekvalifikatsioon, mis on küll omandatud muus Euroopa

Liidu liikmesriigis (või mõnes teises riigis, kellega on sõlmitud leping), kuid

tegemist ei ole automaatse tunnustamise juhtumiga BÄO § 3 lõike 1 teise lause

tähenduses, tuleb BÄO § 3 lõike 2 esimese kuni viienda lause kohaselt väljastada

tegutsemise luba, kui kvalifikatsioonitasemed on võrdväärsed. Kui võrdväärsust ei

ole võimalik kindlaks teha, võib taotleja nn sobivustestiga tõendada, et tal on

arstina tegutsemiseks vajalikud teadmised ja oskused (BÄO § 3 lõike 2 kuues ja

seitsmes lause). Neid sätteid (st võrdväärsuse hindamise nõue ja vajaduse korral

sobivustesti tegemine) kohaldatakse vastavalt BÄO § 3 lõike 2 kümnendale

lausele ka taotlejate suhtes, kellel on kolmandas riigis väljastatud arsti

kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument, mida on tunnustanud liikmesriik (või

mõni teine riik, kellega on sõlmitud leping).

34 Verwaltungsgericht Oldenburg (Oldenburgi halduskohus, Saksamaa) esitas

8. augusti 2024. aasta määrusega Euroopa Kohtule eespool sõnastatud eelotsuse

küsimuses 27. augustil 2024 eelotsusetaotluse (kohtuasi C-573/24, NiZza)

(ELT 2024 C/2024/6919). Liikmesriigi kõrgema astme kohtute praktika selles

küsimuses teadaolevalt puudub.

III.

35 1. Määruse resolutsioonis sõnastatud küsimuses tuleb esitada eelotsusetaotlus

Euroopa Kohtule, ELTL artikli 267 esimese lõigu punkt b. Resolutsioonis

sõnastatud küsimus puudutab teisese õiguse tasandil direktiivi 2005/36/EÜ

artikli 3 lõike 3 tõlgendamist. Viidatud säte on sõnastatud järgmiselt: „Kolmanda

riigi väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente käsitletakse

kvalifikatsiooni tõendava dokumendina juhul, kui selle omanikul on selle

liikmesriigi territooriumil, kes tunnustab seda kvalifikatsiooni tõendavat

dokumenti artikli 2 lõike 2 alusel, selle liikmesriigi poolt tõendatud kolmeaastane

töökogemus asjaomasel kutsealal.“ Eelotsusetaotluse esitanud kohtus soovib

EELOTSUSETAOTLUS 21.8.2025 – KOHTUASI C-585/25

8

teada, kas sellest sättest tuleneb, et tingimuste täidetuse korral tuleb liidu

liikmesriigi kodanikule anda automaatselt luba tegutseda arstina muus

liikmesriigis kui kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriik.

36 Direktiiv 2005/36/EÜ on kohaldatav. Olgugi et Ühendkuningriigi kodanikust

kaebaja kutsekvalifikatsiooni on tunnustanud Ühendkuningriik, mis kohtuasja

lahendamise ajal ei ole enam Euroopa Liidu liikmesriik, on direktiiv 2005/36/EÜ

käesolevas menetluses osalt ikkagi kohaldatav. Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest

väljaastumise lepingu (ELT L 29, 31.12.2005, lk 7; edaspidi „väljaastumise

leping“) artikkel 28, mis on artikli 76 suhtes lex specialis (vt väljaastumise

lepingu artikli 76 lõige 5), sätestab, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

taotlused, mille on liidu kodanikud või Ühendkuningriigi kodanikud esitanud enne

üleminekuperioodi lõppu, peab vastuvõtva riigi või töökohariigi pädev asutus läbi

vaatama ja nende kohta otsuse tegema direktiivi 2005/36/EÜ käesolevas asjas

asjakohaste sätete alusel (vt ka väljaastumise lepingu artikli 27 lõike 2 punkt a

koostoimes lõike 1 punktiga 1).

37 2. Eelotsuse küsimus on kohtuasja lahendamise seisukohast määrav.

38 Kuna direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikes 3 sätestatud faktilised tingimused

(kolmandas riigis (käesoleval juhul Lõuna-Aafrika) omandatud arsti

kutsekvalifikatsiooni tunnustamine Ühendkuningriigis ja tõendatud vähemalt

kolmeaastane töökogemus Ühendkuningriigi territooriumil) on täidetud, sõltub

menetluse tulemus määravas osas vastusest eelotsuse küsimusele, millega

soovitakse teada, kas on olemas võrdväärsus direktiivi 2005/36/EÜ V lisa

punktis 5.1.1 loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega ja kas vastavalt

direktiivi 2005/36/EÜ artikli 21 lõikes 1 sätestatud automaatse tunnustamise

põhimõttele peab Saksamaa kui „teine liikmesriik“ võrdsustama kutsealal

tegutsema asumiseks ja tegutsemiseks direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikes 3

viidatud dokumendid enda territooriumil väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentidega. Kuna Saksa õigusnorm, millega on direktiiv üle võetud, sellist

vahetut õigust ette ei näe, tuleneb see õigus ilmselt erandkorras direktiivi vahetust

kohaldamisest kodaniku ja riigi vahelistes suhetes. Sellisel juhul tuleks vastustaja

apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

39 Eelotsuse küsimusele eitavalt vastamise korral puuduks kaebajal õigus saada

arstina tegutsemise luba, kuna kvalifikatsioonitaseme võrdväärsust, mida tuleb

hinnata BÄO § 3 lõike 2 kümnenda lause (koostoimes BÄO § 3 lõike 3 esimese

kuni seitsmenda lausega) alusel, ei ole võimalik tuvastada juba seetõttu, et

nõutavaid dokumente ei ole esitatud. Vastustaja apellatsioonkaebus tuleks

rahuldada.

40 3. Eelotsuse küsimust peab selgitama Euroopa Kohus, kuna eelotsusetaotluse

esitanud kohus ei suuda anda kohtuasja lahendamise seisukohast määravale

küsimusele vajalikku üheti mõistetavat vastust ja kohtuasja lahendamiseks on

vajalik Euroopa Kohtu siduv tõlgendus asjaomasele sättele.

FREISTAAT BAYERN

9

41 Ei ole selge, kas direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõiget 3 tuleb mõista nii, et

tingimuste täidetuse korral tuleneb sellest vahetu õigus saada luba kutsealal

tegutseda.

42 Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab – halduskohtuga nõustudes – õigeks pigem

seisukohta, et direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 3 kõnealustele tingimustele

vastavaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente tuleb tunnustada ka teistes

liikmesriikides ning seega tuleneb tingimuste täidetuse korral

direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikest 3 vahetu õigus saada luba kutsealal

tegutseda.

43 Direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt on „kutsekvalifikatsioon“

haridust tõendava dokumendiga tõendatud kvalifikatsioon. „Kvalifikatsiooni

tõendav dokument“ on diplomid, tunnistused ja muud liikmesriigi pädeva asutuse

väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt ühenduses omandatud

kutsealase koolituse edukat läbimist (artikli 3 lõike 1 punkti c esimene lause). Kui

esimene lause ei ole kohaldatav, käsitatakse kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentidena lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti (artikli 3

lõike 1 punkti c teine lause). Direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 3 tingimused on

käesoleval juhul vaieldamatult täidetud. Tunnustamise toimet reguleerib eelkõige

direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4 lõige 1. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine

vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikule võimaluse asuda selles

liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele ta kvalifitseerus

päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle

liikmesriigi kodanikega võrdsetel tingimustel.

44 On tõsi, et direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 puhul on tegemist direktiivis

kasutatavate „mõistetega“, mistõttu võib esialgu olla kaheldav, kas

direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõige 3 reguleerib ka kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentide või kutsekvalifikatsiooni tunnustamist vastuvõtva liikmesriigi poolt.

Küsimust, kas kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamine ühes

liikmesriigis peab „automaatselt“ kaasa tooma tunnustamise ka teises

liikmesriigis, ei reguleeri erinormidega direktiivi 2005/36/EÜ artikkel 13 jj

(tunnustamise üldtingimused) ega artikkel 21 jj (meditsiinivaldkonna kutsealade

tunnustamise eritingimused). Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul toetab

see tõsiasi pigem järeldust, et seda konkreetset olukorda ei ole vaja reguleerida

täiendavate normidega.

45 Direktiivi 2005/36/EÜ artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et iga liikmesriik võib

vastavalt oma õigusaktidele lubada liikmesriigi kodanikel, kellel on mujal kui

selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooni tõend, tegutseda oma

territooriumil reguleeritud kutsealal artikli 3 lõike 1 punkti a mõistes. III jaotise

III peatükis reguleeritud kutsealade osas peab esmane tunnustamine arvestama

nimetatud peatükis sätestatud koolituse miinimumnõudeid. Seega puudub

asjaomastel liikmesriikidel kohustus tunnustada kolmandates riikides omandatud

kvalifikatsiooni. Kui liikmesriik otsustab siiski tunnustada kolmandates riikides

väljastatud kutsekvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, peab see „esmane

EELOTSUSETAOTLUS 21.8.2025 – KOHTUASI C-585/25

10

tunnustamine“ toimuma kooskõlas III jaotise III peatükis (Tunnustamine koolituse

miinimumnõuete kooskõlastamise alusel) sätestatud miinimumnõuetega.

Kõnealune just „esmase tunnustamise“ suhtes kehtiv nõue võib toetada järeldust,

et „edasise tunnustamise“ suhtes ei kehtestata liikmesriikides konkreetseid

nõudeid, kuna selles osas kehtib „automaatse tunnustamise põhimõte“.

46 Vastuargumendina võib märkida (nagu teeb seda vastustaja), et

direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikes 3 nimetatud kutsekvalifikatsiooni

„võrdväärsus“ ei viita mitte direktiivi 2005/36/EÜ artikli 21 lõikele 1, vaid

artikli 3 lõike 1 punktile c, kuna teistsugune tõlgendus tähendaks, et vastasel

korral võiks liikmesriik direktiivi 2005/36/EÜ artikli 2 lõike 2 kohase

tunnustamise kaudu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 21 lõike 2 ja V lisa loetelu

omavoliliselt laiendada. Seega ei ole direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõikes 3

osutatud kvalifikatsiooni tõendav dokument võrdväärsust tõendav dokument, mis

reguleerib kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, vaid tegemist on üksnes „läbitud“

õpinguid tõendava dokumendiga.

47 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et direktiivi 2005/36/EÜ põhjendus 12 ei

anna alust teha järeldusi toime kohta kolmandas riigis. Põhjendus 12 on

sõnastatud järgmiselt:

48 „1Käesolev direktiiv käsitleb teistes liikmesriikides omandatud

kutsekvalifikatsioonide tunnustamist liikmesriikide poolt. 2Siiski ei käsitleta

teistes liikmesriikides vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud

tunnustamisotsuste tunnustamist liikmesriikide poolt. 3Seega isikud, kel on

vastavalt käesolevale direktiivile tunnustatud kutsekvalifikatsioon, ei või kasutada

seda tunnustust, et saada oma päritoluliikmesriigis õigusi, mis erinevad selles

liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooniga antud õigustest, välja arvatud juhul,

kui nad tõendavad, et on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis täiendava

kutsekvalifikatsiooni.“

49 Kui direktiivi 2005/36/EÜ põhjenduse 12 esimese ja teise lause sõnastus –

arvestamata faktilist seost kolmanda lausega – räägib pigem selle vastu, et

kolmandas riigis omandatud kutsekvalifikatsiooni, mida on tunnustanud üks

liikmesriik, peavad tunnustama ka teised liikmesriigid, siis põhjenduse kolmas

lause annab alust eeldada, et Euroopa Liidu seadusandja ei pidanud silmas

olukorda, kus kolmanda riigi kutsekvalifikatsiooni ühes liikmesriigis

tunnustatakse ja seejärel taotleb asjaomane isik tunnustamist teises liikmesriigis,

vaid pidas silmas olukorda, kus isik taotleb ühest liikmesriigist aheltunnustamist

omaenda liikmesriigis, mis tähendab, et ta soovib lasta enda liikmesriigis

omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustada teises liikmesriigis, et seejärel

kasutada seda tunnustamist taas oma päritoluliikmesriigis (vt Verwaltungsgericht

Oldenburgi (Oldenburgi halduskohus) 8. augusti 2024. aasta määrus 7 A 2123/19,

kohtuasi C-573/24 (NiZzA), punkt 36).

50 Ka direktiivis sätestatud süsteem, mida käsitletakse direktiivi põhjenduses 15,

toetab seisukohta, et meditsiinivaldkonnas omandatud kolmanda riigi

FREISTAAT BAYERN

11

kutsekvalifikatsiooni, mida on tunnustanud üks liikmesriik, peavad automaatselt

tunnustama ka ülejäänud liikmesriigid ja eraldi sobivustesti ei ole vaja. Direktiivi

põhjenduse 15 kohaselt peaks liikmesriikidel juhul, kui üldsüsteemi kuuluvatel

kutsealadel tegutsema asumiseks vajaliku koolituse miinimumnõuded ei ole

ühtlustatud, olema võimalus kehtestada korvamismeetmed, nt sobivustest.

Vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artikli 10 esimese lõigu esimesele lausele

kohaldatakse I peatükki (Haridust tõendavate dokumentide tunnustamise

üldsüsteem) kõikide kutsealade suhtes, mida ei reguleerita kõnealuse jaotise II ja

III peatükiga. Üksikasjalikumaid sätteid sobivustesti kohta sisaldab

direktiivi 2005/36/EÜ artikli 14 lõige 2, mis paikneb I peatükis. III peatükist

(Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel), mis on

asjakohane arsti kutseala puhul, nähtub, et miinimumnõuded on vastavalt

direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 21 jj siiski ühtlustatud. Korvamismeetmete, nt

sobivustestide kohta sätted puuduvad (vt Verwaltungsgericht Oldenburgi

(Oldenburgi halduskohus) 8. augusti 2024. aasta määrus 7 A 2123/19,

kohtuasi C-573/24 [NiZzA], punkt 38 jj).

51 […] [märkused riigisisese menetluse, kohtukolleegiumi koosseisu ja ärakirja

õigsuse kinnitamise kohta]