Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Rapla Perearstikeskus

[email protected]

/*Teie 17.10.2025 Meie 22.10.2025 nr 2.2-9/25/3389-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas terviseandmete

väljastamiseks on volitus sobiv õiguslik alus ning kui palju teavet võib välja anda. Ühtlasi soovite

täpsustada, kas Teie asutus võib välja anda ainult Teie asutuse väljastatud epikriiside, saatekirjade,

uuringute infot.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab

lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste

isikuandmete töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud

punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning muul juhul on

eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Töötlemise õiguslike aluste kohta saab täpsemalt lugeda

siit Töötlemise õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon.

Eelnev tähendab, et asutus kes pöördub Teie poole sooviga saada isikuandmeid, peab viitama

millisele IKÜM-ist tulenevale õiguslikule alusele või siseriikliku õiguse sättele ta tugineb. Kuivõrd

volitus tõendab esindusõigust, siis ei ole see eraldiseisev õiguslik alus isikuandmete

väljastamiseks.

Juhul, kui volitus sisaldab endas andmesubjekti nõusolekut, et tema esindajale on lubatud tema

terviseandmete väljastamine või viidet esindatava asutuse õigusele saada teavet (koos vastava

õigusliku alusega), saab volituses viidatud nõusolekut vm alust käsitleda õigusliku alusena.

Mis puudutab andmete edastamise ulatust, siis esmalt selgitame, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 768

lõike 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud

hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud

andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et

tervishoiuteenuse osutamist kajastavates dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks

kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.

Seadusest tulenev alus terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist

lubav või selleks kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest

valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem

patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses, nt

abivajavast lapsest teavitamise kohustus.2 Samas lubav alus saladuse hoidmise kohustusest

kõrvalekaldumiseks saab olla näiteks vastamisel kindlustusandja nõudele seoses neile seadusega

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET 2 RK lahend 1-20-5071 (1.04.2022), p. 20 jj.

2 (2)

pandud ülesannete täitmisega3.

Seega võib teatud asutustel olla õigus Teilt kui andmete vastutavalt töötlejalt saada teavet. Kuid

ka õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib anda kogu teabe tervisliku seisundi osas ning

Teie kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud. Ühest vastust

küsimusele, kui palju isikuandmeid välja võib anda ei ole ning see sõltub nii konkreetse juhtumi

asjaoludest kui ka seaduses määratletud andmekoosseisust4.

Isikuandmete töötlemisel patsiendi andmete väljastamisel peab tervishoiutöötaja lähtuma mh ka

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest (IKÜM artikkel 5). See tähendab, et andmeid

peab väljastama ainult nii palju, kui on vajalik eesmärgi täitmiseks ja nii minimaalselt kui võimalik

(lihtsalt päringule vastamine vrdl epikriisi väljastamine). Kahtluse korral on Teil õigus üle küsida,

milliseid andmeid vajatakse ja miks just sellises ulatuses andmed on vajalikud eesmärgi täitmiseks.

Kokkuvõtvalt saab siiski järeldada, et ükski seadus ei loo iseseisvat õiguslikku alust nõuda

kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile

õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda täpsustavad sätted

siseriiklikus õiguses.

Teie asutus saab välja anda vaid seda infot ja neid dokumente, mis on koostatud Teie asutuses ja

seoses Teie asutuse poolt osutatud tervishoiuteenusega.

Loodame, et meie selgitustest oli abi.

Lugupidamisega

Kirsika Kuutma

jurist

peadirektori volitusel

3 Nt tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus § 21 lg 3. 4 Nt lastekaitseseaduse § 34(2) näeb ette konkreetsed andmekoosseisud, mida on kohaliku omavalitsuse üksusel

õigus töödelda.