Detailplaneeringu algatamine - Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 08.10.2025 nr 10-6/3776

Detailplaneeringu algatamise teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus võttis 30.09.2025 vastu korralduse nr 367 „Muuga

külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu

tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 katastriüksuste detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu-ala asub Muuga sadama vahetus naabruses Lasti teega piirneval alal. Muuga

sadam jääb põhjakaarde, lõunasse jäävad ulatuslikud elamualad (endised nõukogudeaegsed

suvilaühistud). Planeeringuala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, Lasti tee poolne ala on lage.

Alal leidub hulgaliselt rändrahne ja võimalik on ka käpaliste leidumine. Alal asuvad mitmed II ja

III kaitsekategooria looma- ning linnuliigi elu-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed.

Detailplaneering algatatakse roheala kruntide, äri- ja tootmismaa kruntide ja tee kruntide

planeerimiseks ning äri- ja tootmismaa kruntidele ehitusõiguse määramiseks jätkusuutliku,

keskkonnasõbraliku ja innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on eeskätt roheala krundi planeerimine tootmismaa

sihtotstarbega Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee 13a katastriüksustele, et parimal

võimalikul viisil tagada loodusväärtuste kaitse ja rohevõrgustiku toimimine.

Avaliku huvi eesmärgiks on ka kehtivate detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga

objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-ala ümberplaneerimine väiksema keskkonnamõjuga

äri- ja tootmismaaks ja maa-ala kasutuselevõtmine olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja

tootmise tarbeks. Lisaks on avalik huvi planeeringualal asuvale Kasekännu teele krundi

planeerimine ja selle vallale tasuta võõrandamine. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse

ehitusõigus esmajoones meritsi transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika

tootmise tarbeks vajalike keskkonnasäästlike ja tehnoloogiliselt innovatiivsete hoonete

püstitamiseks.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring,

nahkhiirte uuring ja liiklusuuring.

2

Viimsi Vallavalitsuse 30.09.2025 korralduse nr 367 tervikteksti ja lähteseisukohtadega saab

tutvuda ka Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsi.ee/transport-ehitus-ja-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/detail-ja-

eriplaneeringud#september-2025

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

planeeringute osakond

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 08.10.2025 nr 10-6/3776

Detailplaneeringu algatamise teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus võttis 30.09.2025 vastu korralduse nr 367 „Muuga

külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu

tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 katastriüksuste detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu-ala asub Muuga sadama vahetus naabruses Lasti teega piirneval alal. Muuga

sadam jääb põhjakaarde, lõunasse jäävad ulatuslikud elamualad (endised nõukogudeaegsed

suvilaühistud). Planeeringuala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, Lasti tee poolne ala on lage.

Alal leidub hulgaliselt rändrahne ja võimalik on ka käpaliste leidumine. Alal asuvad mitmed II ja

III kaitsekategooria looma- ning linnuliigi elu-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed.

Detailplaneering algatatakse roheala kruntide, äri- ja tootmismaa kruntide ja tee kruntide

planeerimiseks ning äri- ja tootmismaa kruntidele ehitusõiguse määramiseks jätkusuutliku,

keskkonnasõbraliku ja innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on eeskätt roheala krundi planeerimine tootmismaa

sihtotstarbega Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee 13a katastriüksustele, et parimal

võimalikul viisil tagada loodusväärtuste kaitse ja rohevõrgustiku toimimine.

Avaliku huvi eesmärgiks on ka kehtivate detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga

objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-ala ümberplaneerimine väiksema keskkonnamõjuga

äri- ja tootmismaaks ja maa-ala kasutuselevõtmine olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja

tootmise tarbeks. Lisaks on avalik huvi planeeringualal asuvale Kasekännu teele krundi

planeerimine ja selle vallale tasuta võõrandamine. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse

ehitusõigus esmajoones meritsi transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika

tootmise tarbeks vajalike keskkonnasäästlike ja tehnoloogiliselt innovatiivsete hoonete

püstitamiseks.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring,

nahkhiirte uuring ja liiklusuuring.

2

Viimsi Vallavalitsuse 30.09.2025 korralduse nr 367 tervikteksti ja lähteseisukohtadega saab

tutvuda ka Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsi.ee/transport-ehitus-ja-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/detail-ja-

eriplaneeringud#september-2025

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

planeeringute osakond

KORRALDUS

Viimsi 30. september 2025 nr 367

Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19,

Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b,

Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja

Lasti tee 15 katastriüksuste detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

vastavus üldplaneeringule

05.02.2025 laekus dokumendiregistri VAAL kaudu AS Tallinna Sadam (edaspidi huvitatud isik)

taotlus nr DP-1406 detailplaneeringu algatamiseks Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee

19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja

Lasti tee 15 katastriüksustel.

Detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksuste sihtotstarbed ja pindalad on järgmised:

Tondimetsa tee 10 (89001:010:0246, tootmismaa 75%, maatulundusmaa 15%, ärimaa 10%,

49 436 m²), Lasti tee 19 (89001:010:1396, transpordimaa 100%, 10 322 m²), Lasti tee 17

(89001:010:0400, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 40 001 m²), Lasti tee 17a

(89001:010:1397, transpordimaa 100%, 3002 m²), Lasti tee 17b (89001:010:1754, tootmismaa

80%, ärimaa 20%, 75 025 m²), Kasekännu tee 62 (89001:010:1395, maatulundusmaa 100%,

125 218 m²), Lasti tee 13 (89001:010:8550, tootmismaa 100%, 16 626 m²), Lasti tee 13a

(89001:010:1582, tootmismaa 100%, 11 581 m²) ja Lasti tee 15 (89012:001:0015, tootmismaa

100%, 4398 m².

Planeeringuala piirneb järgmiste katastriüksustega: Lasti tee 12 (89012:001:0094), Lasti tee 9a

(89001:010:1581), Lasti tee 11 (89001:010:8170), Kivikangru (89001:010:2891), Kabelikivi

(89001:010:2846), Kabelikivi tee 7 (89010:001:0050), Kabelikivi tee 5 (89010:001:0040),

Kabelikivi tee 3 (89010:001:0030), Kabelikivi tee 1 (89010:001:0010), Kabelikivi tee 1a

(89010:001:0020), Kasekännu tee 35 (89010:001:1800), Kasekännu tee 37 (89010:001:1820),

Kasekännu tee L5 (89001:001:1630), Kasekännu tee 64 (89010:001:1790), Viimsi raudtee R4

(89001:010:3195), Kasekännu haljak (89001:001:1484), Kasekännu tee L3 (89001:001:1616),

Kasekännu tee 29 (89001:005:0660), Kasekännu tee 27 (89001:005:0650), Kasekännu tee 25

(89001:005:0640), Tammekännu tee 49 (89001:005:0630), Tammekännu tee 47

(89001:005:1000), Tammekännu tee 45 (89001:005:0002), Tammekännu tee 43

(89001:005:0480), Tammekännu tee 41 (89001:005:0470), Tammekännu tee 39

(89001:005:0460), Tammekännu tee 37 (89001:005:0450), Tammekännu tee 35

(89001:005:1010, Tammekännu põik 4 (89001:010:3531), Tammekännu põik L1

(89001:010:3533), Tammekännu põik 3 (89001:010:3529), Tammekännu tee 31a

(89001:010:3527), Tammekännu tee 31 (89001:005:0140), Tammekännu tee 29

(89001:005:0940), Põldmaa (89001:010:8434) ja Hansumäe (89001:010:0948).

2

Planeeringualal kehtivad järgmised detailplaneeringud: „Lasti, Muuga ja Allika maaüksuste

detailplaneering“ (2001); „Hansumäe I maaüksuse detailplaneering“ (2002); „Muuga sadama

lääneosa detailplaneering“ (2002); Muuga sadama lääneosa territooriumi kruntide

detailplaneering (2005); „Allika maaüksuse osalise territooriumi ehk Muuga I maaüksuse

detailplaneering“ (2002). Kehtivate detailplaneeringutega hõlmatud alale on lubatud rajada

naftasaaduste mahutipark, st laomajandus mahutavusega 150 000 m³, raudtee laadimisestakaad

ning seda teenindav infrastruktuur (katlamaja, pumbajaamad, äriruumid jms), mis võimaldavad

käidelda raskeid kütteõlisid ja toornaftat kuni 3 miljonit tonni aastas. Samuti on lubatud rajada

kuni 40 m kõrgused ehitised. Kehtivate detailplaneeringutega lubatud ehitusõigust ei ole ellu

viidud.

Käesoleva korraldusega algatatava detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala asub Muuga küla

keskosas Muuga sadama vahetus naabruses Lasti teega piirneval alal. Muuga sadam asub

planeeringualast põhja suunal, lõunasse jäävad ulatuslikud elamualad, mis on kujunenud

nõukoguseaegsete suvilate ümberehitamise teel. Planeeringualal kasvab rohkelt kõrghaljastust,

sh tammesid, alal leidub hulgaliselt rändrahne, võimalik on ka käpaliste (orhideeliste) leidumine.

Tegemist on Eesti põhjaranniku tüüpilise maastiku ja taimkattega, mille mõjutajateks on mere

lähedus, alale iseloomulik reljeef, aluspinnas ja mullastik. Alal asuvad mitmed II ja III

kaitsekategooria looma- ning linnuliigi elu-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed.

Planeeringuala läbib Käära oja, mille ümbrus on tähtsaks toitumispaigaks kohalikele imetajatele

ja lindudele. Käära oja laiendusena planeeringualal asuv tiik on potentsiaalne kahepaiksete

sigimisala ning väärtuslik veekogu selgrootutele, samuti oluline nahkhiirte toitumispaik. Käära

ojale kohaldub veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd 50 m.

Detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk ja avalik huvi on loodusväärtuste kaitseks ja

rohekoridori laiendamiseks ning elamurajooni ja tootmisala vahele parema puhverala loomiseks

täiendava roheala krundi planeerimine Tondimetsa tee 10 katastriüksusele ning Lasti tee 13 ja

Lasti tee 13a katastriüksustele.

Teine detailplaneeringu koostamise oluline eesmärk ja avalik huvi on kehtivate

detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-

ala ümberplaneerimine olulise keskkonnamõjuta äri- ja tootmismaaks. Äri- ja tootmismaa krundid

planeeritakse planeeringualal asuvate väärtuslike looduskoosluste seisukohalt vähem

väärtuslikule alale ning kruntidele määratakse ehitusõigus jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja

innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonetele ning maa-ala kasutuselevõtt kohandatakse

olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja tootmise jaoks. Detailplaneeringuga määratakse

ehitusõigus eeskätt meritsi transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika tootmise

tarbeks vajalike hoonete püstitamiseks.

Äri- ja tootmismaa krundid planeeritakse paindlikul viisil moodulite kaupa, nii et sama isiku

kasutuses olevaid mooduleid võib liita ja jagada uue detailplaneeringu koostamise kohustuseta.

Kruntide liitmisel ehitusõigused liituvad ning liidetavate kruntide vaheline ala on võimalik

hoonestada. Selliste ladude rajamine võimaldab ühtlasi piirata tänasest sadama tegevusest

lähtuvat müra ja õhusaastet, kuna laohooned jäävad ühtlase seinana sadama, metsaala ja

elamualade vahele. Sobiva värvilahenduse valimisel hoonetele saab minimeerida ka visuaalset

häiringut.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärk ja avalik huvi krundi moodustamine Kasekännu

tee 62 katastriüksuse kaguosas asuvale vallale kuuluvale Kasekännu teele, tingimuste

määramine tee avalikuks kasutamiseks ja tee ühendamiseks teiste Kasekännu tee lõikudega,

3

samuti krundi moodustamine AS-le Viimsi Vesi kuuluvatele ÜVK rajatistele. Kruntide vallale

võõrandamine lepitakse kokku eraldi lepinguga.

Detailplaneeringuga muudetakse planeeritaval maa-alal kehtivaid detailplaneeringuid kruntide

sihtotstarvete ja ehitusõiguse osas (planeeritud naftasaaduste mahutipark planeeritakse ümber

keskkonnasõbraliku ning innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonete jaoks, osa senisest

planeeringuala tootmismaast planeeritakse ümber rohealaks). Detailplaneeringuga lahendatakse

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1 p 1‒9, 11, 12, 14 ja 17–22 loetletud ülesanded.

Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi

valla mandriosa üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Detailplaneering on üldplaneeringu

kohane. Üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala Lasti tee poolne

osa tihehoonestusalal, valdavas osas jääb planeeringuala hajaasustusega alale. Üldplaneeringu

kohaselt on tihehoonestusalal ehitamise aluseks kehtiv detailplaneering, hajaasustuses tuleb

detailplaneering koostada, kui soovitakse muuta alal kehtivat detailplaneeringut. Planeeringualale

jäävad järgmised üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed: tootmismaa, ärimaa ja

metsamaa. Detailplaneeringuga planeeritakse kõik nimetatud juhtotstarvetest lähtuvad krundi

kasutamise sihtotstarbed. Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringu kohaste

maakasutuse juhtotstarvete paiknemist detailsel tasandil ning luuakse lahendus, mis võimaldab

paremini kaitsta planeeringualal asuvaid loodusväärtusi ning määrata sobivad alad äri- ja

tootmishoonetele.

Detailplaneeringu koostamise lähtealuseks on planeeringuala piirkonnas läbiviidud järgmised

uuringud: „Muuga küla linnustiku inventuur 2025“ (Eesti Ornitoloogiaühing, R. Ottesson, 2025);

„Muuga piirkonna kahepaiksed“ (Maris Markus, kahepaiksete spetsialist, 2025); „Kõrgema

kaitsevajadusega samblad ja samblikud Viimsi vallas Muugal“ (Liis Marmor-Ohtla ja Tiiu Kupper,

2025); „Saarma inventuur Käära oja, Muuga“ (Remek Meel, 2025) ning „Viimsi valla

üldplaneeringu eskiisi Muuga roheala looduskaitseline eksperthinnang“ (OÜ Nordic Botanical,

Mart Meriste, 09.09.2025).

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, kooskõlastuste vajadus ja

detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

1. Detailplaneeringu koostamise esmane avalik huvi on loodusväärtuste kaitseks ja rohealade

laiendamiseks ning elamurajooni ja tootmisala vahele parema puhverala loomiseks

täiendava roheala krundi planeerimine, mis parimal võimalikul viisil tagab alal asuvate

väärtuslike liikide kaitse ja rohevõrgustiku toimimise. Korralduse jaotises 1 nimetatud

uuringute tulemustest lähtudes planeerida Tondimetsa tee 10 katastriüksusele

ehitusõiguseta loodusliku maa krunt.

2. Samuti on detailplaneeringu koostamise avalik huvi kehtivate detailplaneeringute kohase

suure keskkonnamõjuga objekti (naftasaaduste mahutipargi) maa-ala ümberplaneerimine

väiksema keskkonnamõjuga äri- ja tootmismaaks. Detailplaneering peab olema kooskõlas

valla ruumilise arengu eesmärkidega ja strateegiatega, seetõttu planeerida äri- ja

tootmismaa krundid käesoleva korralduse jaotises 1 nimetatud uuringutele tuginedes

planeeringuala nendele territooriumidele, kus ehitusõigusest tulenev negatiivne

keskkonnamõju on väiksem. Kasekännu tee 62,Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee

13a katastriüksused jätta rohealaks. Detailplaneeringuga planeerida äri- ja tootmismaa

kruntidele keskkonnasäästlik ja tehnoloogiliselt innovatiivne tootmis- ja laohoonete

kompleks, mis:

a. toetab piirkonna majandusarengut;

4

b. väldib negatiivset mõju naabruses asuvatele elamupiirkondadele;

c. säilitab alal väärtuslikud looduskooslused;

d. tagab jätkusuutliku ja esteetilise keskkonna nii töötamiseks kui elamiseks.

3. Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on lisaks Kasekännu tee 62 katastriüksuse

kagunurgas asuvale Kasekännu teele avaliku kasutusega tee krundi moodustamine ja ÜVK

rajatistele krundi moodustamine. Teekrunt moodustada ülejäänud Kasekännu teega

sarnase laiusega, ÜVK rajatiste krundi moodustamisel teha koostööd AS-ga Viimsi Vesi.

4. Äri- ja tootmismaale planeeritavate kruntide moodustamisel arvestada erinevaid

funktsionaalseid tsoone: tootmine-ladustamine, teenindus-haldus, parkimine ja haljasalad.

Paindliku meetodi rakendamise soovi korral krundijaotuse ja ehitusõiguse osas määrata

seletuskirjas täpsustatud tingimused, kuidas vajadusel ilma projekteerimistingimusi või uut

detailplaneeringut koostamata detailplaneeringu kohaseid krundipiire ja ehitusõigust ümber

jagada.

5. Hoonestus planeerida viisil, mis loob visuaalse ja müra vähendava puhvertsooni

elamupiirkonna ja planeeringuala vahel. Kaaluda kvartaalset või poolsuletud hoonestusviisi,

et vähendada müra ja tolmu levikut elamupiirkondadesse. Detailplaneeringuga anda

soovitused keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseks ehitusprojekti koostamisel

(päikesepaneelid, soojuspumbad, sademevee taaskasutus, rohekatused ja -seinad, mis

aitavad reguleerida temperatuuri, parandada õhukvaliteeti ja siduda süsinikku jmt).

6. Määrata hoonete suurim lubatud korruselisus, hoonete kõrgus ei tohi ületada

ümberkaudsete puude kõrgust või 25 meetrit. Määrata hoonete arhitektuurinõuded,

eelistatud on modulaarne, esteetiline ja innovatiivne arhitektuur, kasutades looduslähedasi

ja madala keskkonnajalajäljega materjale. Fassaadid peavad olema

müratõkkefunktsiooniga ning hooned paigutada nii, et sadama suunal kujuneks võimalikult

järjepidev hoonefront. See aitaks leevendada müra kandumist elamualadele ja seeläbi

vähendada sadamast lähtuvate häiringute negatiivset mõju.

7. Moodustatavatele äri- ja tootmismaadele on lubatud piirde paigaldamine Käära oja

ehituskeeluvööndist väljaspoole jäävatele aladele Muuga sadama poolsel kaldal.

Ehitusõiguseta kruntidele ei ole piirded lubatud.

8. Hoonestatavatele kruntidele planeerida võimalusel rohevõrgustikku toetavat haljastust

(puuderivistused, tolmeldajasõbralik niiduala tüüpi haljastus, ökoloogilised koridorid jmt)

ning püüda ühendada see ülejäänud rohevõrgustikuga, arvestades sj veokite juurdepääsu-

ja manööverdamisruumi vajadusi. Käära oja piiranguvööndisse planeerida kõrghaljastust.

9. Detailplaneeringuga määrata keskkonnatingimused.

10. Detailplaneeringuga määrata liikluskorralduse põhimõtted nii planeeringuala sees, kui ka

seosed välialadega (sh planeeringuala ja sadamakaide vaheline ühendus). Lahendada

parkimine. Liikluslahendused peavad vastama päästeameti nõuetele (evakuatsiooniteed,

päästeautode ligipääs jmt).

11. Detailplaneeringus arvestada, et detailplaneeringu ala asub A-kategooria suurõnnetuse

ohuga ettevõtte ohualas (AS DBT Muuga terminal, vt

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi).

Käsitleda detailplaneeringus.

12. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset keskkonnamõju lähiümbruse aladele,

ennekõike elamualadele. Detailplaneeringuga määrata planeeringuga negatiivseid mõjusid

leevendavad meetmed. Teostada mürahindamine.

5

Tagamaks detailplaneeringu kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse

erinevate andmekogudega, seatakse detailplaneeringu vormistamisele järgnevad nõuded:

1. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 ajakohasele topo-geodeetilisele alusplaanile.

Uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase 5) ja

vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt määruse § 10 nõuetele

peab uuringu tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10

päeva jooksul uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohalikule

omavalitsusele. Uuring esitada Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil

https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline uuring ei ole vallas registreeritud, siis

detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

2. Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste

üldplaneeringutega ja üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsi.ee/transport-ehitus-ja-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering).

3. Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja näidata seosed

naaberaladega.

4. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map.

5. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs (M 1:2000),

tugiplaan (M 1:500), põhijoonis (M 1:500), tehnovõrkude joonis (M 1:500), haljastuse

joonis (M 1:500), liiklusjoonis (M 1:500) ja planeeringulahendust illustreerivad 3D vaated.

7. Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi peatükis võrdlev

analüüs lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta asjakohaste

üldplaneeringutega ja Harju maakonnaplaneeringuga ning seletuskirjas esitada

põhjendused kehtiva üldplaneeringu täpsustamise vajaduse kohta.

8. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

9. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

- Vallale üleantava / sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida

üleantav /võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise

krundiga liidetav krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena

ära märkida. Krundi juurde peab olema märgitud sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada

ja väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

6

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema

põhja-lõuna suunaline (s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab

olema koos tiitellehega.

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka

lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada järgmiste riigiasutustega:

- Keskkonnaamet (VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 2);

- Päästeamet Põhja päästekeskus (VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 10);

- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 11);

- Terviseamet (VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 12).

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate

tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud

kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates detailplaneeringu algatamise

otsuse teatavakstegemisest detailplaneeringu tehnilisele koostajale.

1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 6 kuud;

2. Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 9 kuud;

3. Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse esitamine vallale

läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks – 12 kuud;

4. Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 15

kuud;

5. Detailplaneeringu vastuvõtmine – 18 kuud;

6. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu läbiviimine – 22 kuud;

7. Detailplaneeringu esitamine kehtestamiseks – 25 kuud.

Arvestades, et detailplaneering on üldplaneeringu kohane, siis otsustab detailplaneeringu

algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22

„Planeerimisalase tegevuse korraldamine Viimsi vallas“ § 3 punkti 2 kohaselt vallavalitsus.

Enne detailplaneeringu algatamist sõlmiti detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga

detailplaneeringu tehnilise koostamise tellimise ja finantseerimise üleandmise leping ning

kokkulepped detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise osas (registreeritud Viimsi

Vallavalitsuse dokumendiregistris numbriga 2-15/208).

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22

lõikest 2, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punktist 1, § 128 lõikest 1

ja Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisalase tegevuse korraldamine

Viimsi vallas“ § 3 punktist 2 ning lähtudes detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku

taotlusest:

7

1. Algatada detailplaneering Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee

17a, Lasti tee 17b, Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 katastriüksustel,

roheala krundi, äri- ja tootmismaa kruntide ja tee krundi planeerimiseks ning äri- ja tootmismaa

kruntidele ehitusõiguse määramiseks jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja innovatiivse tootmis-

ja laomajanduse hoonete ehitamiseks.

1.1. Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on eeskätt roheala krundi planeerimine tootmismaa

sihtotstarbega Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee 13a katastriüksustele, et parimal

võimalikul viisil tagada loodusväärtuste kaitse ja rohevõrgustiku toimimine.

1.2. Avaliku huvi eesmärgiks on kehtivate detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga

objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-ala ümberplaneerimine väiksema keskkonnamõjuga

äri- ja tootmismaaks ja maa-ala kasutuselevõtmine olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja

tootmise tarbeks.

1.3. Avalik huvi on planeeringualal asuvale Kasekännu teele krundi planeerimine ja selle vallale

tasuta võõrandamine. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus esmajoones meritsi

transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika tootmise tarbeks vajalike

keskkonnasäästlike ja tehnoloogiliselt innovatiivsete hoonete püstitamiseks.

2. Detailplaneeringu koosseisus esitada mõjuala ruumiline analüüs.

3. Detailplaneeringu koostamisel lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased

ülesanded.

4. Määrata rohevõrgustiku alale jäävatele planeeringuala kruntidele, sh Tondimetsa tee 10, Lasti

tee 13, Lasti tee 13a ja Kasekännu tee 62 katastriüksustele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus

valla kasuks või kaaluda kruntide avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise

või sundvalduse seadmise vajadust.

5. Planeerida avalikult kasutatavatele teedele ja taristule eraldi krundid ja määrata kruntidele

tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus valla kasuks või kaaluda krundi avalikes huvides

omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadust.

6. Detailplaneeringu algatamisest teavitada PlanS § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

7. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning naaberkinnisasjade

omanikud.

8. Detailplaneeringu koostamisel läbi viia topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring,

nahkhiirte uuring ja liiklusuuring.

9. Viimsi Vallavalitsusel sõlmida enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust

huvitatud isikuga PlanS § 131 kohane haldusleping detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Illar Lemetti Merit Renlund

vallavanem vallasekretär

8

Lisa 1 Viimsi Vallavalitsuse

30.09.2025 korraldusele nr 367

Planeeringuala asukoht ja piirid

Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti ortofoto 09.06.2025

9

Lisa 2 Viimsi Vallavalitsuse

30.09.2025 korraldusele nr 367 Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust

10

Lisa 3 Viimsi Vallavalitsuse

30.09.2025 korraldusele nr 367 Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

Saatja: Viimsi Vallavalitsus <[email protected]> Saadetud: 22.10.2025 12:10

Adressaat: Viimsi Vallavalitsus <[email protected]> Teema: DP algatamine - Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee

17a, Lasti tee 17b, Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 Manused: image001.png; Teade-3776-08.10.2025-Tondimetsa Kasekännu Lasti DP algatamine.asice; Teade-3776-08.10.2025-Tondimetsa, Kasekännu, Lasti DP algatamine.pdf;

ViimsiVV_korraldus_367_30.09.2025.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Lp. kaasatud isik/asutus Käesolevaga edastame Teile teate Viimsi Vallavalitsuse 30.09.2025 korraldusest nr 367 „Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ (teade ja korraldus lisatud

manusena). NB! Vallavalitsuse korraldusega on võimalik tutvuda ka Viimsi valla veebilehel: https://www.viimsi.ee/transport-ehitus-ja-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/detail-ja- eriplaneeringud#september-2025

NB! Täpsustavate küsimuste korral palume pöörduda Viimsi Vallavalitsuse planeeringute

osakonna poole:

https://www.viimsivald.ee/vallavalitsuse-kontaktid

Lugupidamisega

Viimsi Vallavalitsus tel 602 8800 | [email protected] www.viimsi.ee

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 08.10.2025 nr 10-6/3776

Detailplaneeringu algatamise teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus võttis 30.09.2025 vastu korralduse nr 367 „Muuga

külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu

tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 katastriüksuste detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu-ala asub Muuga sadama vahetus naabruses Lasti teega piirneval alal. Muuga

sadam jääb põhjakaarde, lõunasse jäävad ulatuslikud elamualad (endised nõukogudeaegsed

suvilaühistud). Planeeringuala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, Lasti tee poolne ala on lage.

Alal leidub hulgaliselt rändrahne ja võimalik on ka käpaliste leidumine. Alal asuvad mitmed II ja

III kaitsekategooria looma- ning linnuliigi elu-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed.

Detailplaneering algatatakse roheala kruntide, äri- ja tootmismaa kruntide ja tee kruntide

planeerimiseks ning äri- ja tootmismaa kruntidele ehitusõiguse määramiseks jätkusuutliku,

keskkonnasõbraliku ja innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on eeskätt roheala krundi planeerimine tootmismaa

sihtotstarbega Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee 13a katastriüksustele, et parimal

võimalikul viisil tagada loodusväärtuste kaitse ja rohevõrgustiku toimimine.

Avaliku huvi eesmärgiks on ka kehtivate detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga

objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-ala ümberplaneerimine väiksema keskkonnamõjuga

äri- ja tootmismaaks ja maa-ala kasutuselevõtmine olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja

tootmise tarbeks. Lisaks on avalik huvi planeeringualal asuvale Kasekännu teele krundi

planeerimine ja selle vallale tasuta võõrandamine. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse

ehitusõigus esmajoones meritsi transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika

tootmise tarbeks vajalike keskkonnasäästlike ja tehnoloogiliselt innovatiivsete hoonete

püstitamiseks.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring,

nahkhiirte uuring ja liiklusuuring.

2

Viimsi Vallavalitsuse 30.09.2025 korralduse nr 367 tervikteksti ja lähteseisukohtadega saab

tutvuda ka Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsi.ee/transport-ehitus-ja-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/detail-ja-

eriplaneeringud#september-2025

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

planeeringute osakond

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 08.10.2025 nr 10-6/3776

Detailplaneeringu algatamise teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus võttis 30.09.2025 vastu korralduse nr 367 „Muuga

külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu

tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 katastriüksuste detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu-ala asub Muuga sadama vahetus naabruses Lasti teega piirneval alal. Muuga

sadam jääb põhjakaarde, lõunasse jäävad ulatuslikud elamualad (endised nõukogudeaegsed

suvilaühistud). Planeeringuala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, Lasti tee poolne ala on lage.

Alal leidub hulgaliselt rändrahne ja võimalik on ka käpaliste leidumine. Alal asuvad mitmed II ja

III kaitsekategooria looma- ning linnuliigi elu-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed.

Detailplaneering algatatakse roheala kruntide, äri- ja tootmismaa kruntide ja tee kruntide

planeerimiseks ning äri- ja tootmismaa kruntidele ehitusõiguse määramiseks jätkusuutliku,

keskkonnasõbraliku ja innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on eeskätt roheala krundi planeerimine tootmismaa

sihtotstarbega Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee 13a katastriüksustele, et parimal

võimalikul viisil tagada loodusväärtuste kaitse ja rohevõrgustiku toimimine.

Avaliku huvi eesmärgiks on ka kehtivate detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga

objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-ala ümberplaneerimine väiksema keskkonnamõjuga

äri- ja tootmismaaks ja maa-ala kasutuselevõtmine olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja

tootmise tarbeks. Lisaks on avalik huvi planeeringualal asuvale Kasekännu teele krundi

planeerimine ja selle vallale tasuta võõrandamine. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse

ehitusõigus esmajoones meritsi transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika

tootmise tarbeks vajalike keskkonnasäästlike ja tehnoloogiliselt innovatiivsete hoonete

püstitamiseks.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring,

nahkhiirte uuring ja liiklusuuring.

2

Viimsi Vallavalitsuse 30.09.2025 korralduse nr 367 tervikteksti ja lähteseisukohtadega saab

tutvuda ka Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsi.ee/transport-ehitus-ja-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/detail-ja-

eriplaneeringud#september-2025

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

planeeringute osakond

KORRALDUS

Viimsi 30. september 2025 nr 367

Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19,

Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b,

Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja

Lasti tee 15 katastriüksuste detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

vastavus üldplaneeringule

05.02.2025 laekus dokumendiregistri VAAL kaudu AS Tallinna Sadam (edaspidi huvitatud isik)

taotlus nr DP-1406 detailplaneeringu algatamiseks Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee

19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja

Lasti tee 15 katastriüksustel.

Detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksuste sihtotstarbed ja pindalad on järgmised:

Tondimetsa tee 10 (89001:010:0246, tootmismaa 75%, maatulundusmaa 15%, ärimaa 10%,

49 436 m²), Lasti tee 19 (89001:010:1396, transpordimaa 100%, 10 322 m²), Lasti tee 17

(89001:010:0400, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 40 001 m²), Lasti tee 17a

(89001:010:1397, transpordimaa 100%, 3002 m²), Lasti tee 17b (89001:010:1754, tootmismaa

80%, ärimaa 20%, 75 025 m²), Kasekännu tee 62 (89001:010:1395, maatulundusmaa 100%,

125 218 m²), Lasti tee 13 (89001:010:8550, tootmismaa 100%, 16 626 m²), Lasti tee 13a

(89001:010:1582, tootmismaa 100%, 11 581 m²) ja Lasti tee 15 (89012:001:0015, tootmismaa

100%, 4398 m².

Planeeringuala piirneb järgmiste katastriüksustega: Lasti tee 12 (89012:001:0094), Lasti tee 9a

(89001:010:1581), Lasti tee 11 (89001:010:8170), Kivikangru (89001:010:2891), Kabelikivi

(89001:010:2846), Kabelikivi tee 7 (89010:001:0050), Kabelikivi tee 5 (89010:001:0040),

Kabelikivi tee 3 (89010:001:0030), Kabelikivi tee 1 (89010:001:0010), Kabelikivi tee 1a

(89010:001:0020), Kasekännu tee 35 (89010:001:1800), Kasekännu tee 37 (89010:001:1820),

Kasekännu tee L5 (89001:001:1630), Kasekännu tee 64 (89010:001:1790), Viimsi raudtee R4

(89001:010:3195), Kasekännu haljak (89001:001:1484), Kasekännu tee L3 (89001:001:1616),

Kasekännu tee 29 (89001:005:0660), Kasekännu tee 27 (89001:005:0650), Kasekännu tee 25

(89001:005:0640), Tammekännu tee 49 (89001:005:0630), Tammekännu tee 47

(89001:005:1000), Tammekännu tee 45 (89001:005:0002), Tammekännu tee 43

(89001:005:0480), Tammekännu tee 41 (89001:005:0470), Tammekännu tee 39

(89001:005:0460), Tammekännu tee 37 (89001:005:0450), Tammekännu tee 35

(89001:005:1010, Tammekännu põik 4 (89001:010:3531), Tammekännu põik L1

(89001:010:3533), Tammekännu põik 3 (89001:010:3529), Tammekännu tee 31a

(89001:010:3527), Tammekännu tee 31 (89001:005:0140), Tammekännu tee 29

(89001:005:0940), Põldmaa (89001:010:8434) ja Hansumäe (89001:010:0948).

2

Planeeringualal kehtivad järgmised detailplaneeringud: „Lasti, Muuga ja Allika maaüksuste

detailplaneering“ (2001); „Hansumäe I maaüksuse detailplaneering“ (2002); „Muuga sadama

lääneosa detailplaneering“ (2002); Muuga sadama lääneosa territooriumi kruntide

detailplaneering (2005); „Allika maaüksuse osalise territooriumi ehk Muuga I maaüksuse

detailplaneering“ (2002). Kehtivate detailplaneeringutega hõlmatud alale on lubatud rajada

naftasaaduste mahutipark, st laomajandus mahutavusega 150 000 m³, raudtee laadimisestakaad

ning seda teenindav infrastruktuur (katlamaja, pumbajaamad, äriruumid jms), mis võimaldavad

käidelda raskeid kütteõlisid ja toornaftat kuni 3 miljonit tonni aastas. Samuti on lubatud rajada

kuni 40 m kõrgused ehitised. Kehtivate detailplaneeringutega lubatud ehitusõigust ei ole ellu

viidud.

Käesoleva korraldusega algatatava detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala asub Muuga küla

keskosas Muuga sadama vahetus naabruses Lasti teega piirneval alal. Muuga sadam asub

planeeringualast põhja suunal, lõunasse jäävad ulatuslikud elamualad, mis on kujunenud

nõukoguseaegsete suvilate ümberehitamise teel. Planeeringualal kasvab rohkelt kõrghaljastust,

sh tammesid, alal leidub hulgaliselt rändrahne, võimalik on ka käpaliste (orhideeliste) leidumine.

Tegemist on Eesti põhjaranniku tüüpilise maastiku ja taimkattega, mille mõjutajateks on mere

lähedus, alale iseloomulik reljeef, aluspinnas ja mullastik. Alal asuvad mitmed II ja III

kaitsekategooria looma- ning linnuliigi elu-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed.

Planeeringuala läbib Käära oja, mille ümbrus on tähtsaks toitumispaigaks kohalikele imetajatele

ja lindudele. Käära oja laiendusena planeeringualal asuv tiik on potentsiaalne kahepaiksete

sigimisala ning väärtuslik veekogu selgrootutele, samuti oluline nahkhiirte toitumispaik. Käära

ojale kohaldub veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd 50 m.

Detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk ja avalik huvi on loodusväärtuste kaitseks ja

rohekoridori laiendamiseks ning elamurajooni ja tootmisala vahele parema puhverala loomiseks

täiendava roheala krundi planeerimine Tondimetsa tee 10 katastriüksusele ning Lasti tee 13 ja

Lasti tee 13a katastriüksustele.

Teine detailplaneeringu koostamise oluline eesmärk ja avalik huvi on kehtivate

detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-

ala ümberplaneerimine olulise keskkonnamõjuta äri- ja tootmismaaks. Äri- ja tootmismaa krundid

planeeritakse planeeringualal asuvate väärtuslike looduskoosluste seisukohalt vähem

väärtuslikule alale ning kruntidele määratakse ehitusõigus jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja

innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonetele ning maa-ala kasutuselevõtt kohandatakse

olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja tootmise jaoks. Detailplaneeringuga määratakse

ehitusõigus eeskätt meritsi transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika tootmise

tarbeks vajalike hoonete püstitamiseks.

Äri- ja tootmismaa krundid planeeritakse paindlikul viisil moodulite kaupa, nii et sama isiku

kasutuses olevaid mooduleid võib liita ja jagada uue detailplaneeringu koostamise kohustuseta.

Kruntide liitmisel ehitusõigused liituvad ning liidetavate kruntide vaheline ala on võimalik

hoonestada. Selliste ladude rajamine võimaldab ühtlasi piirata tänasest sadama tegevusest

lähtuvat müra ja õhusaastet, kuna laohooned jäävad ühtlase seinana sadama, metsaala ja

elamualade vahele. Sobiva värvilahenduse valimisel hoonetele saab minimeerida ka visuaalset

häiringut.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärk ja avalik huvi krundi moodustamine Kasekännu

tee 62 katastriüksuse kaguosas asuvale vallale kuuluvale Kasekännu teele, tingimuste

määramine tee avalikuks kasutamiseks ja tee ühendamiseks teiste Kasekännu tee lõikudega,

3

samuti krundi moodustamine AS-le Viimsi Vesi kuuluvatele ÜVK rajatistele. Kruntide vallale

võõrandamine lepitakse kokku eraldi lepinguga.

Detailplaneeringuga muudetakse planeeritaval maa-alal kehtivaid detailplaneeringuid kruntide

sihtotstarvete ja ehitusõiguse osas (planeeritud naftasaaduste mahutipark planeeritakse ümber

keskkonnasõbraliku ning innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonete jaoks, osa senisest

planeeringuala tootmismaast planeeritakse ümber rohealaks). Detailplaneeringuga lahendatakse

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1 p 1‒9, 11, 12, 14 ja 17–22 loetletud ülesanded.

Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi

valla mandriosa üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Detailplaneering on üldplaneeringu

kohane. Üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala Lasti tee poolne

osa tihehoonestusalal, valdavas osas jääb planeeringuala hajaasustusega alale. Üldplaneeringu

kohaselt on tihehoonestusalal ehitamise aluseks kehtiv detailplaneering, hajaasustuses tuleb

detailplaneering koostada, kui soovitakse muuta alal kehtivat detailplaneeringut. Planeeringualale

jäävad järgmised üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed: tootmismaa, ärimaa ja

metsamaa. Detailplaneeringuga planeeritakse kõik nimetatud juhtotstarvetest lähtuvad krundi

kasutamise sihtotstarbed. Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringu kohaste

maakasutuse juhtotstarvete paiknemist detailsel tasandil ning luuakse lahendus, mis võimaldab

paremini kaitsta planeeringualal asuvaid loodusväärtusi ning määrata sobivad alad äri- ja

tootmishoonetele.

Detailplaneeringu koostamise lähtealuseks on planeeringuala piirkonnas läbiviidud järgmised

uuringud: „Muuga küla linnustiku inventuur 2025“ (Eesti Ornitoloogiaühing, R. Ottesson, 2025);

„Muuga piirkonna kahepaiksed“ (Maris Markus, kahepaiksete spetsialist, 2025); „Kõrgema

kaitsevajadusega samblad ja samblikud Viimsi vallas Muugal“ (Liis Marmor-Ohtla ja Tiiu Kupper,

2025); „Saarma inventuur Käära oja, Muuga“ (Remek Meel, 2025) ning „Viimsi valla

üldplaneeringu eskiisi Muuga roheala looduskaitseline eksperthinnang“ (OÜ Nordic Botanical,

Mart Meriste, 09.09.2025).

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, kooskõlastuste vajadus ja

detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

1. Detailplaneeringu koostamise esmane avalik huvi on loodusväärtuste kaitseks ja rohealade

laiendamiseks ning elamurajooni ja tootmisala vahele parema puhverala loomiseks

täiendava roheala krundi planeerimine, mis parimal võimalikul viisil tagab alal asuvate

väärtuslike liikide kaitse ja rohevõrgustiku toimimise. Korralduse jaotises 1 nimetatud

uuringute tulemustest lähtudes planeerida Tondimetsa tee 10 katastriüksusele

ehitusõiguseta loodusliku maa krunt.

2. Samuti on detailplaneeringu koostamise avalik huvi kehtivate detailplaneeringute kohase

suure keskkonnamõjuga objekti (naftasaaduste mahutipargi) maa-ala ümberplaneerimine

väiksema keskkonnamõjuga äri- ja tootmismaaks. Detailplaneering peab olema kooskõlas

valla ruumilise arengu eesmärkidega ja strateegiatega, seetõttu planeerida äri- ja

tootmismaa krundid käesoleva korralduse jaotises 1 nimetatud uuringutele tuginedes

planeeringuala nendele territooriumidele, kus ehitusõigusest tulenev negatiivne

keskkonnamõju on väiksem. Kasekännu tee 62,Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee

13a katastriüksused jätta rohealaks. Detailplaneeringuga planeerida äri- ja tootmismaa

kruntidele keskkonnasäästlik ja tehnoloogiliselt innovatiivne tootmis- ja laohoonete

kompleks, mis:

a. toetab piirkonna majandusarengut;

4

b. väldib negatiivset mõju naabruses asuvatele elamupiirkondadele;

c. säilitab alal väärtuslikud looduskooslused;

d. tagab jätkusuutliku ja esteetilise keskkonna nii töötamiseks kui elamiseks.

3. Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on lisaks Kasekännu tee 62 katastriüksuse

kagunurgas asuvale Kasekännu teele avaliku kasutusega tee krundi moodustamine ja ÜVK

rajatistele krundi moodustamine. Teekrunt moodustada ülejäänud Kasekännu teega

sarnase laiusega, ÜVK rajatiste krundi moodustamisel teha koostööd AS-ga Viimsi Vesi.

4. Äri- ja tootmismaale planeeritavate kruntide moodustamisel arvestada erinevaid

funktsionaalseid tsoone: tootmine-ladustamine, teenindus-haldus, parkimine ja haljasalad.

Paindliku meetodi rakendamise soovi korral krundijaotuse ja ehitusõiguse osas määrata

seletuskirjas täpsustatud tingimused, kuidas vajadusel ilma projekteerimistingimusi või uut

detailplaneeringut koostamata detailplaneeringu kohaseid krundipiire ja ehitusõigust ümber

jagada.

5. Hoonestus planeerida viisil, mis loob visuaalse ja müra vähendava puhvertsooni

elamupiirkonna ja planeeringuala vahel. Kaaluda kvartaalset või poolsuletud hoonestusviisi,

et vähendada müra ja tolmu levikut elamupiirkondadesse. Detailplaneeringuga anda

soovitused keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseks ehitusprojekti koostamisel

(päikesepaneelid, soojuspumbad, sademevee taaskasutus, rohekatused ja -seinad, mis

aitavad reguleerida temperatuuri, parandada õhukvaliteeti ja siduda süsinikku jmt).

6. Määrata hoonete suurim lubatud korruselisus, hoonete kõrgus ei tohi ületada

ümberkaudsete puude kõrgust või 25 meetrit. Määrata hoonete arhitektuurinõuded,

eelistatud on modulaarne, esteetiline ja innovatiivne arhitektuur, kasutades looduslähedasi

ja madala keskkonnajalajäljega materjale. Fassaadid peavad olema

müratõkkefunktsiooniga ning hooned paigutada nii, et sadama suunal kujuneks võimalikult

järjepidev hoonefront. See aitaks leevendada müra kandumist elamualadele ja seeläbi

vähendada sadamast lähtuvate häiringute negatiivset mõju.

7. Moodustatavatele äri- ja tootmismaadele on lubatud piirde paigaldamine Käära oja

ehituskeeluvööndist väljaspoole jäävatele aladele Muuga sadama poolsel kaldal.

Ehitusõiguseta kruntidele ei ole piirded lubatud.

8. Hoonestatavatele kruntidele planeerida võimalusel rohevõrgustikku toetavat haljastust

(puuderivistused, tolmeldajasõbralik niiduala tüüpi haljastus, ökoloogilised koridorid jmt)

ning püüda ühendada see ülejäänud rohevõrgustikuga, arvestades sj veokite juurdepääsu-

ja manööverdamisruumi vajadusi. Käära oja piiranguvööndisse planeerida kõrghaljastust.

9. Detailplaneeringuga määrata keskkonnatingimused.

10. Detailplaneeringuga määrata liikluskorralduse põhimõtted nii planeeringuala sees, kui ka

seosed välialadega (sh planeeringuala ja sadamakaide vaheline ühendus). Lahendada

parkimine. Liikluslahendused peavad vastama päästeameti nõuetele (evakuatsiooniteed,

päästeautode ligipääs jmt).

11. Detailplaneeringus arvestada, et detailplaneeringu ala asub A-kategooria suurõnnetuse

ohuga ettevõtte ohualas (AS DBT Muuga terminal, vt

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi).

Käsitleda detailplaneeringus.

12. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset keskkonnamõju lähiümbruse aladele,

ennekõike elamualadele. Detailplaneeringuga määrata planeeringuga negatiivseid mõjusid

leevendavad meetmed. Teostada mürahindamine.

5

Tagamaks detailplaneeringu kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse

erinevate andmekogudega, seatakse detailplaneeringu vormistamisele järgnevad nõuded:

1. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 ajakohasele topo-geodeetilisele alusplaanile.

Uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase 5) ja

vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt määruse § 10 nõuetele

peab uuringu tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10

päeva jooksul uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohalikule

omavalitsusele. Uuring esitada Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil

https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline uuring ei ole vallas registreeritud, siis

detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

2. Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste

üldplaneeringutega ja üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsi.ee/transport-ehitus-ja-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering).

3. Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja näidata seosed

naaberaladega.

4. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map.

5. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs (M 1:2000),

tugiplaan (M 1:500), põhijoonis (M 1:500), tehnovõrkude joonis (M 1:500), haljastuse

joonis (M 1:500), liiklusjoonis (M 1:500) ja planeeringulahendust illustreerivad 3D vaated.

7. Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi peatükis võrdlev

analüüs lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta asjakohaste

üldplaneeringutega ja Harju maakonnaplaneeringuga ning seletuskirjas esitada

põhjendused kehtiva üldplaneeringu täpsustamise vajaduse kohta.

8. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

9. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

- Vallale üleantava / sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida

üleantav /võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise

krundiga liidetav krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena

ära märkida. Krundi juurde peab olema märgitud sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada

ja väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

6

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema

põhja-lõuna suunaline (s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab

olema koos tiitellehega.

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka

lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada järgmiste riigiasutustega:

- Keskkonnaamet (VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 2);

- Päästeamet Põhja päästekeskus (VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 10);

- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 11);

- Terviseamet (VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 12).

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate

tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud

kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates detailplaneeringu algatamise

otsuse teatavakstegemisest detailplaneeringu tehnilisele koostajale.

1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 6 kuud;

2. Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 9 kuud;

3. Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse esitamine vallale

läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks – 12 kuud;

4. Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 15

kuud;

5. Detailplaneeringu vastuvõtmine – 18 kuud;

6. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu läbiviimine – 22 kuud;

7. Detailplaneeringu esitamine kehtestamiseks – 25 kuud.

Arvestades, et detailplaneering on üldplaneeringu kohane, siis otsustab detailplaneeringu

algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22

„Planeerimisalase tegevuse korraldamine Viimsi vallas“ § 3 punkti 2 kohaselt vallavalitsus.

Enne detailplaneeringu algatamist sõlmiti detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga

detailplaneeringu tehnilise koostamise tellimise ja finantseerimise üleandmise leping ning

kokkulepped detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise osas (registreeritud Viimsi

Vallavalitsuse dokumendiregistris numbriga 2-15/208).

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22

lõikest 2, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punktist 1, § 128 lõikest 1

ja Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisalase tegevuse korraldamine

Viimsi vallas“ § 3 punktist 2 ning lähtudes detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku

taotlusest:

7

1. Algatada detailplaneering Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee

17a, Lasti tee 17b, Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 katastriüksustel,

roheala krundi, äri- ja tootmismaa kruntide ja tee krundi planeerimiseks ning äri- ja tootmismaa

kruntidele ehitusõiguse määramiseks jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja innovatiivse tootmis-

ja laomajanduse hoonete ehitamiseks.

1.1. Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on eeskätt roheala krundi planeerimine tootmismaa

sihtotstarbega Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee 13a katastriüksustele, et parimal

võimalikul viisil tagada loodusväärtuste kaitse ja rohevõrgustiku toimimine.

1.2. Avaliku huvi eesmärgiks on kehtivate detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga

objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-ala ümberplaneerimine väiksema keskkonnamõjuga

äri- ja tootmismaaks ja maa-ala kasutuselevõtmine olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja

tootmise tarbeks.

1.3. Avalik huvi on planeeringualal asuvale Kasekännu teele krundi planeerimine ja selle vallale

tasuta võõrandamine. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus esmajoones meritsi

transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika tootmise tarbeks vajalike

keskkonnasäästlike ja tehnoloogiliselt innovatiivsete hoonete püstitamiseks.

2. Detailplaneeringu koosseisus esitada mõjuala ruumiline analüüs.

3. Detailplaneeringu koostamisel lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased

ülesanded.

4. Määrata rohevõrgustiku alale jäävatele planeeringuala kruntidele, sh Tondimetsa tee 10, Lasti

tee 13, Lasti tee 13a ja Kasekännu tee 62 katastriüksustele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus

valla kasuks või kaaluda kruntide avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise

või sundvalduse seadmise vajadust.

5. Planeerida avalikult kasutatavatele teedele ja taristule eraldi krundid ja määrata kruntidele

tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus valla kasuks või kaaluda krundi avalikes huvides

omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadust.

6. Detailplaneeringu algatamisest teavitada PlanS § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

7. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning naaberkinnisasjade

omanikud.

8. Detailplaneeringu koostamisel läbi viia topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring,

nahkhiirte uuring ja liiklusuuring.

9. Viimsi Vallavalitsusel sõlmida enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust

huvitatud isikuga PlanS § 131 kohane haldusleping detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Illar Lemetti Merit Renlund

vallavanem vallasekretär

8

Lisa 1 Viimsi Vallavalitsuse

30.09.2025 korraldusele nr 367

Planeeringuala asukoht ja piirid

Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti ortofoto 09.06.2025

9

Lisa 2 Viimsi Vallavalitsuse

30.09.2025 korraldusele nr 367 Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust

10

Lisa 3 Viimsi Vallavalitsuse

30.09.2025 korraldusele nr 367 Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“