Muhu vald Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu lähteseisukohtade seisukoha küsimine
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-4/25/18052-1 |
| Registreeritud | 22.10.2025 |
| Sünkroonitud | 23.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-4 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses |
| Toimik | 7.2-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Muhu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Muhu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kert Süsmalainen (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere
Edastan Muhu Vallavalitsuse kirja seoses Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu algatamise kavatsuse ja lähteseisukohtade eelnõuga. Palume oma seisukohad lähteseisukohtadele esitada 30 päeva jooksul aadressil [email protected].
Lugupidamisega
|
|
Pille Tamm |
|
maa- ja planeeringuspetsialist |
|
|
|
|
|
Muhu vald | Keskuse, Liiva küla 94701 |
|
|
Tel: +372 453 0680 |
|
Lisa 2
Muhu Vallavolikogu …….2025. a otsuse nr …….. juurde
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
Detailplaneeringu
nimetus
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala
TAOTLEJA
Taotleja nimi
Ö Invest OÜ
Registrikood
12498560
Aadress
Saare maakond, Saaremaa vald, Laheküla, Mõisa tee 1, 93873
e-post
[email protected]
Telefon
+372 54542020
Kontaktisik
Priit Villemson
PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:
Detailplaneeringuala pindala
u 6,8
ha
m²
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:
Väikesadama rajamine, akvatooriumi ning sadamaala arendamine.
DETAILPLANEERINGU ALA
Detailplaneeringu lähtematerjalid
PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS:
Maaüksuste lähiaadressid
Majaka, Kajaka, Tiiru
Katastriüksuste tunnused
47801:008:0004, 47801:008:0353, 47801:008:0713
Kinnistu numbrid
1194834, 3900034, 7619550
Olemasolev sihtotstarve
ärimaa, maatulundusmaa, elamumaa
OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering, kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub
MENETLUSTINGIMUSED
ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV
Jah, sadama planeerimine, ehituskeeluvööndi vähendamine
EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE
Jah
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE
Jah, KeHJS § 33 lg 1 p 4
maakorralduslikud ja ehituslikud nõuded
PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS
Planeeringuga tuleb leida optimaalne krundijaotus, mis võimaldaks keskkonda sobituva hoonestuse rajamist.
Planeeringus tuleb määrata hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (hoone- või rajatisealune pind) arvestades olemasolevat hoonestust ja keskkonna taluvusvõimet. Krundi hoonestusalade määramisel analüüsida ümbritsevat keskkonda, ala looduslik ilme säilitada maksimaalsel määral. Kui tegemist ei ole sadamaehitistega, siis määrata ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ja esitada põhjendused.
KRUNTIDE SIHTOTSTARVE
Maatulundusmaa, ärimaa, elamumaa, transpordimaa.
Määrata planeeringuga olenevalt sadama ja hoonestuse kasutamise iseloomust. Vajadusel vastavalt ehitiste kasutamise eesmärgile/otstarbele muuta osaliselt katastriüksuse sihtotstarvet.
HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
• Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Hooned hoonegrupis peavad moodustama ehitusliku ja visuaalse terviku. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Arvestada tulev vaadetega merele ja merelt.
• Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud hoonestuse sobivust keskkonda.
• Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).
• Planeeringus tuleb välja tuua kõik kavandatavad sadama rajatised (kai, slipp, rannakindlustus vm).
• Planeeringulahendus ei tohi põhjustada häiringuid navigatsioonimärgi töös ega vähendada selle nähtavust.
• Arvestada tuleb igas vanuses ja füüsiliste võimetega inimeste liikumisvajadusega (ligipääsetavus, takistustevaba liikumisteekond, mugavad ja ohutud lahendused jne).
• Sadamas peab olema tagatud veeskamise ja ümberpööramise võimalus.
HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS
Hooned - kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m.
ARHITEKTUURSED NÕUDED
Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.
Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid pigem peavad kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes.
Olemasolevad ja kavandatavad hooned peavad moodustama ühtse arhitektuurse kompleksi.
NÕUDED SADAMARAJATISTELE
Sadamaehitiste kavandamisel tuleb planeeringu koostamise käigus analüüsida erinevaid ruumilisi ja tehnilisi lahendusi ning leida optimaalne lahendus, mis vastaks tegelikele vajadustele ning kehtivatele nõuetele, tagaks turvalise juurdepääsu, arvestades samas piirkonna olusid ja avaldaks võimalikult väikest mõju ümbritsevale keskkonnale. Nimetatud analüüs peab olema välja toodud planeeringu seletuskirjas.
Planeeringu seletuskirjas tuua välja eeldatav süvendamisel tekkiva kaevise kogus ning kirjeldada selle edasist käitlemist. Kirjeldada sadamarajatiste tarbeks eeldatavalt kuluva materjali kogused, veoteekonnad ning päritolu.
SERVITUUDID
Selgitada välja servituutide seadmise vajadus sh ülejäänud saare kinnistutele juurdepääsuks.
TEED
Lahendada planeeringus lähtudes sadama ja olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vajadustest. Teede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb arvestada kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Sadama kasutus tuleb võimaldada kõigile saare maaomanikele ja külastajatele.
HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED
Detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast taimestikust, täpsustada haljastuse ja heakorra põhimõtteid. Maksimaalselt säilitada olemasolev puithaljastus. Ehitiste rajamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga ning maastiku iseärasustega. Täiendava haljastuse rajamisel valida piirkonna looduskeskkonnale sobilikud puu- ja põõsaliigid.
MUUD TINGIMUSED
Planeeringualal tuleb näidata avalik juurdepääs kallasrajale. Kallasrada ei tohi sulgeda ega tõkestada. Sadamaalal kallasrada puudub.
Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude) analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Detailplaneeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.
Tegevuste kavandamisel rannaaladel, sh sadamate arendus- ja süvendustöödel tuleb arvestada seni veel leidmata kultuuripärandiga ja selle säilimise tagamisega oma algsel asukohal. Kaevetöödega seoses tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Tuleohutusküsimused lahendada olemasolevate ja kavandatavate ehitiste nõuetest lähtuvalt koostöös päästeametiga.
Insenervõrkude rajamise tingimused
VEEVARUSTUS
Tagada olemasoleva puurkaevu baasil. Põhjendatul juhtudel lubatud uue puurkaevu rajamine. Juhul kui olemasoleva puurkaevu kasutamisest loobutakse, tuleb ette näha selle nõuetekohane tamponeerimine.
KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt. Planeeringus kajastada reoveekäitlemise süsteemide asukohad ja kirjeldused. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Oluline on valida kasutuskoormusele ja – dünaamikale vastavad lahendused.
SADEVETE KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt
SOOJUSVARUSTUS
Lahendada lokaalselt
ELEKTER
Lahendada lokaalselt (Off-grid lahendused)
SIDE
Lahendada vastavalt vajadusele
MÄRKUS: Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire.
PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Juhul kui kavandatakse omapuhasti heitvee immutamist pinnasesse, tuleb hüdrogeoloogilise uuringu tegemise õigust omava isiku poolt koostada eksperthinnang, mis sisaldab:
1) vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt koostatud kinnistu geodeetilist alusplaani maapinna kõrgusandmetega;
2) hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;
3) hinnangut põhjavee kaitstuse ja kõrguse kohta;
4) hinnangut omapuhasti parimale võimalikule asukohale (sh asukoht puur- ja salvkaevude (suhtes).
ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED
Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:
Kaitseministeerium
Keskkonnaamet
Kliimaministeerium
Transpordiamet
Muinsuskaitseamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Päästeamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Terviseamet
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad.
Planeeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet vastavalt PlanS §76 lg 2.
Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine
DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE
Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.)
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000
GEODEETILINE ALUSPLAAN
KRUNTIMISE SKEEM
PLANEERINGU PÕHIJOONIS, hoonestuse skeem, tehnovõrkude planeering ja kitsendused
LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel)
HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel)
KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas)
VERTIKAALPLANEERINGU SKEEM
TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID
PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON
ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK
SELETUSKIRI
Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga.
PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lisa.
Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks.
DETAILPLANEERINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE
GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg formaadis
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele lahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks.
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt ja 1 eksemplaris paberkandjal Muhu Vallavalitsusele avaliku väljapaneku korraldamiseks.
Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult.
MUHU VALLAVOLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg formaadis. NB! Materjalid peavad sisaldama ka planeeringulahenduse ruumilist illustratsiooni.
MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele
MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile ([email protected])
PLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA JA TÄHTAJAD
Etapp
aeg
DP algatamine
detsember 2025
DP lähteseisukohtade ning isikute ja asutuste esitatud ettepanekute avalikustamine Muhu valla veebilehel.
detsember 2025
DP eskiislahenduse koostamine
jaanuar–märts 2026
DP eskiislahenduse avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva)
aprill 2026
DP eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu)
mai 2026
DP lahenduse täpsustamine
Juuni 2026
DP kooskõlastamine ja arvamuste küsimine
juuli -september 2026
DP vastuvõtmine
oktoober 2026
DP avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva)
november 2026
DP avalik arutelu
detsember 2026
DP esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks
jaanuar 2027
DP heakskiitmine
märts 2027
DP kehtestamine
aprill 2027
Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik ja võib muutuda olenevalt menetlusetappide tegelikust ajakulust. Lähtuda tuleb planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest.
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lepingud
Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping nr ………., milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel.
KOOSTAJA
Pille Tamm, maa- ja planeeringuspetsialist
Digiallkirjad
Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 4530672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710
MUHU VALLAVALITSUS
Maa- ja Ruumiamet Keskkonnaamet Transpordiamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Muinsuskaitseamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus planeeringuala piirinaabrid Võiküla külavanem 22.10.2025 nr 7-3/861 Seisukoha küsimine Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala hõlmab Muhu vallas Võikülas asuvaid Majaka (katastritunnus 47801:008:0004, pindala 59872 m², sihtotstarve 95% maatulundusmaa, 5% ärimaa), Tiiru (katastritunnus 47801:008:0353, pindala 177 m², sihtotstarve elamumaa) ja Kajaka (katastritunnus 47801:008:0713, pindala 119 m², sihtotstarve ärimaa) katastriüksuseid, mereranda Majaka kinnistu ümbruses ning mereala ligikaudu 7200 m2 ulatuses. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 6,8 ha.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Viirelaiule väikesadama rajamine ja akvatooriumi ning sadamaala arendamine. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringuga:
määrata sadamarajatiste ja taristu ehitusõigus ning üldised sadamaala kasutamise põhimõtted;
moodustada krundid, määrata sihtotstarbed; teha ettepanek sadamaakvatooriumi määramiseks; määrata kitsendused, servituudid ja keskkonnakaitselised tingimused.
Muhu valla üldplaneeringuga pole alale sadamat ega lautrikohta ette nähtud. Planeerimisseaduse §75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas.
Planeeritav ala asub tervikuna ranna ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Muhu valla üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on Muhu valla üldplaneeringu muutmisega looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 tähenduses.
Viirelaid ja seda ümbritsev mereala asub Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu- ja loodusalal. Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei ole seotud ala kaitsekorraldusega ega selleks otseselt vajalikud. Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ei ole välistatud,
Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 4530672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710
mistõttu lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktist 4 algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine ilma selle vajadust põhjendamata.
Muhu Vallavalitsus lähtub planeeringu koostamisel Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega nr 133 kehtestatud planeeringute koostamisel koostöö tegemise korrast ja planeeringute kooskõlastamise alustest. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja külavanem. Planeeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet vastavalt planeerimisseaduse § 76 lg 2.
Muhu Vallavalitsus on koostanud detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu. Planeeringu lähteseisukohad soovitakse kinnitada detailplaneeringu algatamise otsusega üheaegselt.
Lähtuvalt eelnevast ning tuginedes planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitab Muhu vallavalitsus Teile nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu nende kohta ettepanekute saamiseks. Palume Teil esitada vastavad ettepanekud 30 päeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul Teie poolt ettepanekuid ei esitata, loeme, et Teil puuduvad detailplaneeringu lähteseisukohtade osas ettepanekud.
Edastame Teile informatsiooniks ka detailplaneeringu algatamise taotluse koos eskiislahendusega ning Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõu. Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist [email protected], 453 0680
Digiallkirjad
Töö number 24000068
Tellija Ö Invest OÜ
Mõisa tee 1, Laheküla, Saaremaa vald
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795; www.skpk.ee
Kuupäev 15.09.2025
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
Foto: Maaameti fotoladu 2023-06-09
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
2 / 8
I SELETUSKIRI
S I S U K O R D
1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 3
1.1. Planeeritav ala ..................................................................................................... 3 1.2. Kehtivad kitsendused ............................................................................................ 4
2. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................. 5
2.1. Vastavus üldplaneeringule ..................................................................................... 6 2.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek .............................................................. 6 2.2. Planeeritava ala hoonete ja rajatiste ehitusõigus ning arhitektuurinõuded ................... 7 2.3. Liikluslahendus .................................................................................................... 8 2.4. Tehnovõrgud- ja rajatised ..................................................................................... 8
II JOONIS
1. ALGATAMISE ETTEPANEK 1:1000
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
3 / 8
1. Planeeringu lähteinfo
Detailplaneeringu algatamise ja koostamise aluseks on omanike soov määrata ehitusõigus
väikesadama rajamiseks ning võimalused akvatooriumi ning sadamaala arendamiseks.
Planeeringu eesmärgid on järgmised:
ehitusõiguse määramine sadamarajatistele ja taristule ning üldiste sadamaala kasutamise
põhimõtete määramine;
kruntide moodustamine, sihtotstarbe määramine;
sadamaavatooriumi ettepaneku tegemine;
kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste tingimuste määramine.
1.1. Planeeritav ala
Kavandatav ala jääb Muhu kagurannikul Suures väinas asuvale Viirelaiule. Viirelaid ise asub mandri
ja Muhu saare vahel ning on osa Võiküla külast. Aastast 2023 on Viirelaid lisatud püsiasustustega
väikesaarte nimistusse. Käsitletav ala paikneb saare kirdeosas.
Kogu saar on madal ja tasane, kuulub Väinamere hoiuala koosseisu ning on looduskaitse all. Saare
maapinna kõrgused ulatuvad ca 4,5m üle merepinna.
Aadress Katastritunnus Suurus Sihtotstarve
Majaka* 47801:008:0004 59872 m² Maatulundusmaa 95% Ärimaa 5%
Tiiru 47801:008:0353 177m² Elamumaa 100%
Kajaka 47801:008:0713 119 m² Ärimaa 100%
*Lisaks hõlmab DP ala merekallast nimetatud kinnistu ümbruses ning mereala ca 7200 m2 ulatuses.
Planeeritav ala on hoonestatud, kus osutatakse peamiselt puhkekompleksiga seonduvaid teenuseid.
Tähelepanuväärsemaks ehitiseks saarel on Viirelaiu tuletorn.
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
4 / 8
Ehitisregistris toodud andmed:
Aadress EHR kood Nimetus Ehitis Korruste
arv
Ehitisealune
pindala (m2)
Olemasolevad hooned
Majaka
106022206 Seminarihoone hoone 1 113 m2
106022202 Puhkemaja hoone 2 178,6 m2
106022203 Saun hoone 1 100,7 m2
106022204 Ladu hoone 1 29 m2
106022207 Kuur hoone 1 14 m2
106022208 Kelder hoone 1 37 m2
Tiiru 121323412 Tuletorni tehnohoone
hoone 1 123,2 m²
Kajaka 106022209 Tehnovarustuse ladu
hoone 1 58,7 m²
Püstitamisel olevad hooned ja rajatised
Majaka 120612435 Kuur Hoone 1 16 m2
221456865 Biopuhasti Rajatis
221477997 Puurkaev rajatis
Lisaks ehitisregistris kajastuvatele hoonetele paiknevad alal ka hooned ja rajatised, mis registrisse
kantud ei ole. Need on alla 20 m2 suurused ehitised.
Juurdepääs alale toimub mere poolt.
Tehnovõrgud saarel puuduvad. Elekter saadakse genraatoriga. Vesi saadakse puurkaevust.
Kanalisatsioon on lahendatud biopuhastite baasil.
1.2. Kehtivad kitsendused
Alale ulatuvad mitmed kitsendused:
Ala jääb Väinamere hoiuala (KLO2000339)ning Natura 2000 alale.
Alale ulatub korduva üleujutusega mereranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd,
mis koosnevad üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduse § 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Muhu
vallas on ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuseks 200 meetrit.
Veekaitsevöönd 20m
Kallasrada 10m
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
5 / 8
2. Planeeringulahendus
Planeeringu eesmärk on tõsta piirkondlikku ruumikvaliteeti tagades püsiasustusega saarele parem
juurdepääs. Taotletav planeeringuala on näidatud lähtudes eesmärgist, et planeeringu koostamise
käigus oleks võimalik tagada potentsiaalsed lahendused väikesadama-ala arendamiseks ühtse
tervikuna. Kavandatav tegevus arvestab ümbruskonnaga, säilitades olulised vaatekoridorid ning
keskkonnaväärtused.
Väikesadama eesmärgiks on eelkõige pakkuda Sadamaseaduse § 3 alusel sadamateenuseid.
Vastavalt määruse nr 10 „Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“
§ 7 alusel on toetatavad tegevused väikelaeva teenindamiseks vajalike sadamaehitiste ehitamine ja
rekonstrueerimine, akvatooriumi ja sadama sissesõidutee süvendustööde teostamine, sadama
territooriumi väljaarendamine, sadama jätkusuutlikule arengule kaasa aitavate lisateenuste
väljaarendamine.
Detailplaneeringu lahendusega nähakse alale ette ehitusõigus ning hoonestustingimused,
lahendatakse sadamaala kasutamise üldised põhimõtted.
Kavandatava tegevus hõlmab nii maismaad kui veeala. Maismaa osas on eesmärgiks muuta
funktsionaalsemaks vahetut maakasutust kavandatava väikesadama juures, sh kavandada
ehitusõigust arhitektuurselt väärtusliku sadamat teenindava hoone ning vajaliku taristu rajamiseks.
Funktsionaalse keskkonna seisukohalt nähakse ette ka kruntide ümberkorraldamist, et tagada nii
kavandatava väikesadama kui ka seda teenindavate hoonete ja taristu optimaalne paiknemine.
Veealal on eesmärgiks muulide rajamine ning ujuvkai (sildumiskohtade) rajamine aluste
vastuvõtmiseks. Kavandatava sadama sügavus on kuni 2,5 meetrit. Sadama muulid on ette nähtud
pikkusega ca 70m. Muulide esialgne maht põhjamuuli osas ligikaudu 3360 m3, millest veealuse osa
maht on ca 2030m3 ning veepealne osa ca 1330m3 . Lõunamuuli osas esialgne arvestatav maht on
ligikaudu 3292m3, millest veealune 1972 m3 ning veepealne maht ca 1292 m3.
Viirelaid ja seda ümbritsev mereala asub Väinamere linnu- ja loodusalal. Seega toimub
algatatava DP-ga kavandatav tegevus täies ulatuses Natura 2000 võrgustiku alal.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 (KeHJS) § 33 lg 1 punkti 4
kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada ilma selle vajadust põhjendamata
kui strateegiline planeerimisdokument (käesoleval juhul detailplaneering) on aluseks tegevusele,
mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude
tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja
mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
6 / 8
2.1. Vastavus üldplaneeringule
Joonis 1. Väljavõte Muhu valla üldplaneeringu maakasutuskaardist.
Planeeringualal kehtib Muhu valla üldplaneering, mis kehtestati Muhu Vallavolikogu 15. juuni 2022.a.
otsusega nr.48. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused
ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla
ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st arvestades, milline on maakasutuse potentsiaal. Kus
ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige
elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev
väiketootmine ja -ettevõtlus. Vastavalt üldplaneeringule on Viirelaiu raskesti ligipääsetav ala, mis
jääb Väinamere hoiualale. Saar on terves ulatuses määratud ka rohevõrgustiku koridorina.
Taotletava planeeringuga nähakse ette võimaliku väikesadama rajamist Viirelaiu kirdepoolsele
rannikualale. Üldplaneeringuga pole alale sadama ega lautrikohta ette nähtud, mistõttu on tehakse
planeeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.
Kehtiv Muhu valla üldplaneering toob välja, et sadamad on saare taristuobjektide oluline osa, mis
võimaldab majandusel areneda ja ettevõtetel tegutseda Oluline on väikeadamate mitmekülgne
arendamine, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule
majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Planeeritava tegevusega tagatakse saarele parem
juurdepääs ning ruumikvaliteet.
2.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Muhu valla üldplaneeringu järgi on Viirelaiul looduskaitseseadusega kehtestatud ehituskeeluvööndi
ulatus 200 meetrit. Planeeritav ala asub tervikuna mere kaldapiiranguvööndis ning
ehituskeeluvööndis. Planeeringuga kavandatav tegevus toob kaasa vajaduse ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Muhu valla üldplaneeringus ranna
ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses.
Tegemist on kehtestatud Muhu valla üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4
punkt 2 tähenduses.
Planeeringuga kavandatav tegevus eeldab kehtiva üldplaneeringu muutmist.
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
7 / 8
2.2. Planeeritava ala hoonete ja rajatiste ehitusõigus ning arhitektuurinõuded
Planeeringu koostamisel arvestatakse:
Sadamate arendamisel peab olema tagatud juurdepääs päästetehnikaga, veeskamise ja
ümberpööramise võimalus.
Olulised on sadama toimimiseks vajalikud ehitised. Hoonestus peab sobituma ümbritsevasse
keskkonda. Arvestada tuleb vaateid merele ja merelt.
Planeeritav ala hõlmab olemasolevat tegutsevat puhkekeskust, mille katastrijärgne maakasutus on
95% maatulundusmaa ja 5% ärimaa. Lisaks asuvad alal üks elamumaa ja üks ärimaa sihtotstarbega
maaüksus. Kinnistud on kavandatud liita üheks tervikuks, kuna need toimivad nagunii ühtse
tervikuna. Planeeringu eesmärk on suurendada ala olemasolevat ehitusõigust, määrata
hoonestusalad ning kavandada muulide võimalik asukoht. Täpseid akvatooriumi piire planeeringuga
ei määrata. Sadamaseaduse § 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus akvatooriumi piirid oma
korraldusega.
Kinnistute liitmise tulemusel moodustatavale krundile (POS1) määratakse sihtotstarbeks
maatulundusmaa 95% ja ärimaa 5% (M95%/Ä5%). Krundile nähakse ette täiendav ehitusõigus ning
määratakse hoonestusalad. Hoonestusalade piirid on määratud, lähtudes ala ruumilisest struktuurist
ja vajalikest ohutuskujadest. Planeeritavate hoonestusalade paigutus peab tagama planeeritud ja
olemasolevate hoonete vahel minimaalselt 8 meetri laiuse tuleohutuskuja.
Mere arvelt kavandatakse 2 krunti POS2 ja POS 3 muulide rajamiseks.
Planeeritud hoonete ehitusõiguse seadmisel Väinamere kalda ehituskeeluvööndisse on lähtutud
Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele.
Hooneid võib ehitada ainult määratud hoonestusalasse vastavalt krundi maksimaalsele ehitusalusele
pinnale. Hoonestuse täpne paiknemine määratakse eraldi ehitusprojektiga.
Tabel 2. Ehitusõiguse tabel.
Pos
nr
Krundi aadress/
Aadressi ettepanek
Krundi suurus / m2
Max ehitise- alune pind / m2
Max ehitiste arv krundil
Max hoone kõrgus / m
Sihtotstarve detail- planeeringu liigi põhjal*
Siht-otstarve katastri- üksuse liigi põhjal*
1 Majaka 60 168 1000** 16 8 M 95%
ÄM/ÄV 5%
M95%/
Ä 5%
2 Põhjamuul 1338 1338 - - LS 100% L 100%
3 Lõunamuul 1432 1432 - - LS 100% L 100%
* M – maatulundusmaa; Ä-ärimaa; L- transpordimaa; LS – sadama maa; ÄV – väikeettevõtluse hoone ja -
tootmise hoone maa; ÄM- majutushoone maa.
**koos olemasoleva ehitisealuse pinnaga
Uute hoonete rajamine on lubatud vaid määratud ehitusõigusega krundile. Uued hooned peavad
olema kaasaegse vormikeelega, arhitektuurilt kõrgetasemelised, piirkonna ehitustraditsioone
arvestavad, võimalusel mahuliselt liigendatud. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Väljapoole
määratud hoonestusala hoonete rajamine on keelatud. Välisviimistluses kasutada loodussõbralikke
materjale nagu näiteks puit, kivi, betoon.
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
8 / 8
2.3. Liikluslahendus
Juurdepääs planeeritavale alale toimub mere poolt. Majaka kinnistul on seatud juurdepääsuservituut
Viirelaiu tuletornile.
Krundisiseste teede asukohad ja suurused täpsustuvad edasisel planeerimisel. Juurdepääsuks on
vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.
2.4. Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeringu tehnovõrkude lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise käigus.
UJUVKAI SILD
SISSESÕIDU KANAL
9,0 12,0
2,4
PÕHJAMUUL L ~70 m
LÕUNAMUUL L= ~68m
7,5 3,0
6,0
6,0 3,0
7,5
AKVATOORIUM
15 ,0
1
1
3
1432 1432
LS 100
2
1338 1338
LS 100
1
60 168 1000 16
M 95 /Ä 5 8 2
2 3
4
5
1
7
6
8
9
Planeering
Joonise nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel +372 664 5808 [email protected]
Joonise nimetus
Staadium
Tellija: Eraisik Huvitatud isik:
Planeerija
Projektijuht
240000681:1000 15.09.2025
Algatamise ettepanekPiret Kirs
Piret Kirs
Algatamise ettepanek
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Planeeritava ala piir
Olev katastriüksuse piir
Olemasolev õueala/ hoonestusala
Planeeritud krundi piir
KRUNDI SIHTOTSTARVE
HOONETE SUURIM
ARV KRUNDIL
DETAILPLANEERINGU LIIGI JÄRGI
KRUNDI PIND m²
Krundi positsiooninumber
LUBATUD HOONETE LUBATUD
KÕRGUS MAKSIMAALNE
MAKSIMAALNE LUBATUD
LUBATUD HOONETE SUURIM
EHITUSALUNE PIND
KORRUSELISUS
2
59872 800 7
M95/Ä5 8 2
Olemasolev hoone1
1 2 3 4 5
PUHKEMAJA (EHR 106022202) SEMINARIHOONE (EHR 106022206) KELDER (EHR106022208) SAUN (EHR 106022203) LADU (EHR 106022204)
7 TULETORNI TEHNOHOONE (EHR 121323412)
NÕLV 1:1,5
MEREPÕHJA SÜGAVUS
2.50
0.00
-1.50~
GEOTEKSTIIL
KAVANDATAVA MUULI LÕIGE
2 KIHTI GRANIITKIVIDEST Ø~0,6 m
-2.50
PAEKIVI TÄIDE
2 KIHTI GRANIITKIVIDEST Ø~1,0 mNÕLV 1:1,5
VEE PIND
MÄRKUSED:
*Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele.
1. Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti kaarti 2. Muulide osas (asend ja lõige) on aluseks EstKONSULT poolt 03.09.2021
koostatud töö nr 00-000 3. Kogu planeeritav ala asub Natura 2000 võrgustiku alal.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Hoonestusala sadama ehitisele*
6 TEHNOVARUSTUSE LADU (EHR 106022209)
8 KUUR (EHR 106022207) KUUR (EHR 12012435) - püstitamisel9
Olemasolev ehitis/rajatis, mis EHRis ei kajastu
MUHU VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Hellamaa …. …… 2025 nr
Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala hõlmab Muhu vallas Võikülas asuvaid Majaka (katastritunnus 47801:008:0004, pindala 59872 m², sihtotstarve 95% maatulundusmaa, 5% ärimaa), Tiiru (katastritunnus 47801:008:0353, pindala 177 m², sihtotstarve elamumaa) ja Kajaka (katastritunnus 47801:008:0713, pindala 119 m², sihtotstarve ärimaa) katastriüksuseid, mereranda Majaka kinnistu ümbruses ning mereala ligikaudu 7200 m2 ulatuses. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 6,8 ha. Planeeringuala on esitatud käesoleva otsuse lisas 1.
Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Viirelaiule väikesadama rajamine ja akvatooriumi ning sadamaala arendamine. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringuga:
• määrata sadamarajatiste ja taristu ehitusõigus ning üldised sadamaala kasutamise põhimõtted;
• moodustada krundid, määrata sihtotstarbed;
• teha ettepanek sadamaakvatooriumi määramiseks;
• määrata kitsendused, servituudid ja keskkonnakaitselised tingimused.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust ning muuta üldplaneeringut.
Olemasolev olukord
Kavandatav ala asub Muhu kagurannikul Suures väinas asuva Viirelaiu kirdeosas, jäädes Võiküla territooriumile. Aastast 2023 on Viirelaid lisatud püsiasustustega väikesaarte nimistusse.
Planeeritav ala on hoonestatud, hoonetes osutatakse peamiselt puhkekompleksiga seonduvaid teenuseid. Ehitisregistri kohaselt paiknevad Majaka katastriüksusel seminarihoone, puhkemaja, saun, ladu, kuur ja kelder, Tiiru katastriüksusel tuletorni tehnohoone (ümberehitamisel elamuks) ja Kajaka katastriüksusel tehnovarustuse ladu (ümberehitamisel majutushooneks).
Lisaks ehitisregistris kajastuvatele hoonetele paiknevad alal ka hooned ja rajatised, mis registrisse kantud ei ole. Need on eelkõige alla 20 m2 suurused hooned.
Kolmandatele isikutele kuuluvad tehnovõrgud saarel puuduvad. Elekter toodetakse generaatoriga. Vesi saadakse puurkaevust. Kanalisatsioon on lahendatud biopuhastite baasil.
Juurdepääs alale toimub mere poolt, kuid laiul puudub sadam või lautrikoht, mis võimaldaks ohutut randumist.
Planeeringuala piirab igast küljest Viirelaiu tuletorn 785 katastriüksust (47801:008:0712), millel paikneb Transpordiameti hallatav Viirelaiu tuletorn. Nimetatud katastriüksus ei ole planeeringualasse kaasatud, kuid sellega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.
Ülejäänud laid on hoonestamata ning on ajalooliselt olnud kasutuses eelkõige loomade karjatamise eesmärgil. Laid on madal ja tasane, maapinna kõrgused ulatuvad ca 4,5 m üle merepinna.
Kogu Viirelaid jääb Väinamere hoiuala (KLO2000339) ning Natura 2000 alale ning Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse.
Planeeringuala osas ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.
Kavandatavad tegevused
Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt nähakse detailplaneeringu lahendusega alale ette ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendatakse sadamaala kasutamise üldised põhimõtted. Planeeringu eesmärk on suurendada ala olemasolevat ehitusõigust, määrata hoonestusalad ning kavandada muulide võimalik asukoht. Täpseid akvatooriumi piire planeeringuga ei määrata. Kavandatavad tegevused hõlmavad nii maismaad kui veeala.
Maismaa osas on eesmärgiks muuta funktsionaalsemaks vahetut maakasutust kavandatava väikesadama juures, sh kavandada ehitusõigust arhitektuurselt väärtusliku sadamat teenindava hoone ning vajaliku taristu rajamiseks. Funktsionaalse keskkonna seisukohalt nähakse ette ka kruntide ümberkorraldamist, et tagada nii kavandatava väikesadama kui ka seda teenindavate hoonete ja taristu optimaalne paiknemine.
Veealal on eesmärgiks muulide rajamine ning ujuvkai (sildumiskohtade) rajamine aluste vastuvõtmiseks. Kavandatava sadama sügavus on kuni 2,5 m. Sadama muulid on ette nähtud pikkusega ca 70 m. Muulide esialgne hinnanguline maht põhjamuuli osas on kavandatud ligikaudu 3360 m3, millest veealuse osa maht on ca 2030 m3 ning veepealne osa ca 1330 m3 . Lõunamuuli osas on esialgne arvestatav maht ligikaudu 3292 m3, millest veealune 1972 m3 ning veepealne maht ca 1292 m3.
Väikesadama rajamise eesmärgiks on eelkõige pakkuda Sadamaseaduse § 3 alusel sadamateenuseid. Sadama arendamisel peab olema tagatud juurdepääs päästetehnikaga, veeskamise ja ümberpööramise võimalus. Olulised on sadama toimimiseks vajalikud ehitised. Hoonestus peab sobituma ümbritsevasse keskkonda. Arvestada tuleb vaateid merele ja merelt. Sadam on mõeldud kasutamiseks kõigile saare maaomanikele ja külastajatele.
Planeeringuala hõlmab olemasolevat tegutsevat puhkekeskust, mis paikneb hetkel kolmel katastriüksusel. Kuna kompleks toimib ühtse tervikuna, on kavas katastriüksused liita üheks katastriüksuseks (kavandatav sihtotstarve 95% maatulundusmaa ja 5% ärimaa). Krundile nähakse ette täiendav ehitusõigus ning määratakse hoonestusalad. Mere arvelt kavandatakse juurde kaks krunti muulide rajamiseks.
Vastavus üldplaneeringule
Planeeringualal kehtib Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringuga ei ole alale määratud ühtegi maa kasutamise juhtotstarvet. Vastavalt üldplaneeringule on Viirelaid raskesti ligipääsetav ala, mis üldjuhul välistab ehitustegevuse. Saar on terves ulatuses määratud ka rohevõrgustiku koridorina ning paikneb Väinamere hoiualal.
Taotletava planeeringuga nähakse ette võimaliku väikesadama rajamist Viirelaiu kirdepoolsele rannikualale. Üldplaneeringuga pole alale sadamat ega lautrikohta ette nähtud. Planeerimisseaduse §75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas.
Kehtiv Muhu valla üldplaneering toob välja, et sadamad on saare taristuobjektide oluline osa, mis võimaldab majandusel areneda ja ettevõtetel tegutseda. Oluline on väikesadamate mitmekülgne arendamine, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Planeeritava tegevusega tagatakse saarele parem juurdepääs.
Planeeritav ala asub tervikuna Läänemere ranna piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis. Planeeringuga kavandatav tegevus toob kaasa vajaduse ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Muhu valla üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on kehtestatud Muhu valla üldplaneeringu muutmisega looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2 tähenduses.
Sadama teenindamiseks vajalike hoonete kavandamisel lähtutakse looduskaitseseaduse § 38 lõikest 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadus
Viirelaid ja seda ümbritsev mereala asub Väinamere linnu- ja loodusalal. Seega toimub algatatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus täies ulatuses Natura 2000 võrgustiku alal. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada ilma selle vajadust põhjendamata kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei ole seotud ala kaitsekorraldusega ega selleks otseselt vajalikud. Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ei ole välistatud, mistõttu tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames viiakse läbi Natura hindamine.
Detailplaneeringu lähteseisukohad
Planeeringu algatamisel kinnitatakse detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 2). Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 1 küsis Muhu Vallavalitsus lähteseisukohtade osas ettepanekuid koostöötegijatelt ja kaasatavatelt.
/seda peatükki täiendatakse peale tagasiside saamist koostöötegijatelt ja kaasatavatelt, tuues välja ettepanekute esitajad ja kas ettepanekuid võeti arvesse või mitte. Kui ei võetud, siis ka vastavad põhjendused/.
Kaalutlused
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb kavatsusest muuta kehtivat üldplaneeringut (sadamaala kavandamine, ehituskeeluvööndi vähendamine). Üldplaneeringu muutmiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine, sealjuures kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Lisaks, vastavalt Muhu valla üldplaneeringule, tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda äri- ja tootmisüksuste kavandamisel detailplaneeringu koostamise vajadust, kui äri- ja tootmisüksust planeeritakse alale, kus üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise juhtotstarve sellist tegevust ette pole näinud. Antud juhul ei ole alale äri- ega tootmisotstarbelisi tegevusi kavandatud. Muhu vallavolikogu on seisukohal, et tulenevalt planeeringuala asukohast, looduskaitselistest kitsendustest ning kavandatud tegevuste iseloomust, on põhjendatud kogu planeeringuala ruumiline terviklahendus leida läbi detailplaneeringu protsessi.
Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringu kaudu on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui muudatus on põhjendatud ja toetab valla üldisi arengusuundi.
Viirelaid on olemasoleva hoonestusega väikesaar, mis kuulub püsiasustusega väikesaarte nimekirja. Oluline on tagada saarele hea ja ohutu juurdepääs. Detailplaneeringu koostamise käigus on võimalik tagada potentsiaalsed lahendused väikesadama-ala arendamiseks ühtse tervikuna, arvestades ümbritseva keskkonnaga ja võtta arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
Lähtudes eelnevast on Vallavolikogu seisukohal, et üldplaneeringu muutmine on väikesaarele ligipääsu tagamise vajadusest tulenevalt põhjendatud.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald 94701, Saare mk, tel: 4530672, [email protected]) ja algataja, vastuvõtja ning kehtestaja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701, telefon: 4530672, [email protected]). Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja leidmiseks korraldaja leitakse hankemenetluse teel peale detailplaneeringu algatamist.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 77 lg 1, § 128 lg 1, §142 lg 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 4 ning arvestades asjast huvitatud isiku esitatud avaldust ning asjaomaste asutuste seisukohti, Muhu Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada üldplaneeringut muutev Viirelaiu väikesadama detailplaneering. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,8 ha ning see hõlmab Muhu vallas Võikülas asuvate Majaka (47801:008:0004), Tiiru (47801:008:0353) ja Kajaka (47801:008:0713) katastriüksuseid ning mereala kavandatavate sadamarajatiste ja akvatooriumi ulatuses, vastavalt käesoleva otsuse lisale 1.
2. Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu eesmärgiks on väikesadama rajamine, akvatooriumi ning sadamaala arendamine.
3. Kinnitada Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale 2.
4. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine Viirelaiu väikesadama detailplaneeringule.
5. Muhu Vallavalitsusel korraldada Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu koostamine ja täita planeerimisseadusega planeeringu koostamise korraldajale antud ülesanded.
6. Muhu Vallavalitsusel korraldada hange Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja leidmiseks ja sõlmida vastavasisuline hankeleping.
7. Käesoleva otsuse ja selle lisadega saab tutvuda Muhu valla veebilehel aadressil: www.muhu.ee ja Muhu vallamajas (Keskuse, Liiva küla, Muhu vald) tööpäeviti vallamaja lahtiolekuaegadel.
8. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Muhu Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
/allkirjastatud digitaalselt/
……………..
volikogu esimees
Lisa 2
Muhu Vallavolikogu …….2025. a otsuse nr …….. juurde
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
Detailplaneeringu
nimetus
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala
TAOTLEJA
Taotleja nimi
Ö Invest OÜ
Registrikood
12498560
Aadress
Saare maakond, Saaremaa vald, Laheküla, Mõisa tee 1, 93873
e-post
[email protected]
Telefon
+372 54542020
Kontaktisik
Priit Villemson
PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:
Detailplaneeringuala pindala
u 6,8
ha
m²
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:
Väikesadama rajamine, akvatooriumi ning sadamaala arendamine.
DETAILPLANEERINGU ALA
Detailplaneeringu lähtematerjalid
PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS:
Maaüksuste lähiaadressid
Majaka, Kajaka, Tiiru
Katastriüksuste tunnused
47801:008:0004, 47801:008:0353, 47801:008:0713
Kinnistu numbrid
1194834, 3900034, 7619550
Olemasolev sihtotstarve
ärimaa, maatulundusmaa, elamumaa
OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering, kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub
MENETLUSTINGIMUSED
ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV
Jah, sadama planeerimine, ehituskeeluvööndi vähendamine
EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE
Jah
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE
Jah, KeHJS § 33 lg 1 p 4
maakorralduslikud ja ehituslikud nõuded
PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS
Planeeringuga tuleb leida optimaalne krundijaotus, mis võimaldaks keskkonda sobituva hoonestuse rajamist.
Planeeringus tuleb määrata hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (hoone- või rajatisealune pind) arvestades olemasolevat hoonestust ja keskkonna taluvusvõimet. Krundi hoonestusalade määramisel analüüsida ümbritsevat keskkonda, ala looduslik ilme säilitada maksimaalsel määral. Kui tegemist ei ole sadamaehitistega, siis määrata ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ja esitada põhjendused.
KRUNTIDE SIHTOTSTARVE
Maatulundusmaa, ärimaa, elamumaa, transpordimaa.
Määrata planeeringuga olenevalt sadama ja hoonestuse kasutamise iseloomust. Vajadusel vastavalt ehitiste kasutamise eesmärgile/otstarbele muuta osaliselt katastriüksuse sihtotstarvet.
HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
• Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Hooned hoonegrupis peavad moodustama ehitusliku ja visuaalse terviku. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Arvestada tulev vaadetega merele ja merelt.
• Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud hoonestuse sobivust keskkonda.
• Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).
• Planeeringus tuleb välja tuua kõik kavandatavad sadama rajatised (kai, slipp, rannakindlustus vm).
• Planeeringulahendus ei tohi põhjustada häiringuid navigatsioonimärgi töös ega vähendada selle nähtavust.
• Arvestada tuleb igas vanuses ja füüsiliste võimetega inimeste liikumisvajadusega (ligipääsetavus, takistustevaba liikumisteekond, mugavad ja ohutud lahendused jne).
• Sadamas peab olema tagatud veeskamise ja ümberpööramise võimalus.
HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS
Hooned - kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m.
ARHITEKTUURSED NÕUDED
Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.
Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid pigem peavad kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes.
Olemasolevad ja kavandatavad hooned peavad moodustama ühtse arhitektuurse kompleksi.
NÕUDED SADAMARAJATISTELE
Sadamaehitiste kavandamisel tuleb planeeringu koostamise käigus analüüsida erinevaid ruumilisi ja tehnilisi lahendusi ning leida optimaalne lahendus, mis vastaks tegelikele vajadustele ning kehtivatele nõuetele, tagaks turvalise juurdepääsu, arvestades samas piirkonna olusid ja avaldaks võimalikult väikest mõju ümbritsevale keskkonnale. Nimetatud analüüs peab olema välja toodud planeeringu seletuskirjas.
Planeeringu seletuskirjas tuua välja eeldatav süvendamisel tekkiva kaevise kogus ning kirjeldada selle edasist käitlemist. Kirjeldada sadamarajatiste tarbeks eeldatavalt kuluva materjali kogused, veoteekonnad ning päritolu.
SERVITUUDID
Selgitada välja servituutide seadmise vajadus sh ülejäänud saare kinnistutele juurdepääsuks.
TEED
Lahendada planeeringus lähtudes sadama ja olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vajadustest. Teede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb arvestada kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Sadama kasutus tuleb võimaldada kõigile saare maaomanikele ja külastajatele.
HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED
Detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast taimestikust, täpsustada haljastuse ja heakorra põhimõtteid. Maksimaalselt säilitada olemasolev puithaljastus. Ehitiste rajamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga ning maastiku iseärasustega. Täiendava haljastuse rajamisel valida piirkonna looduskeskkonnale sobilikud puu- ja põõsaliigid.
MUUD TINGIMUSED
Planeeringualal tuleb näidata avalik juurdepääs kallasrajale. Kallasrada ei tohi sulgeda ega tõkestada. Sadamaalal kallasrada puudub.
Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude) analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Detailplaneeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.
Tegevuste kavandamisel rannaaladel, sh sadamate arendus- ja süvendustöödel tuleb arvestada seni veel leidmata kultuuripärandiga ja selle säilimise tagamisega oma algsel asukohal. Kaevetöödega seoses tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Tuleohutusküsimused lahendada olemasolevate ja kavandatavate ehitiste nõuetest lähtuvalt koostöös päästeametiga.
Insenervõrkude rajamise tingimused
VEEVARUSTUS
Tagada olemasoleva puurkaevu baasil. Põhjendatul juhtudel lubatud uue puurkaevu rajamine. Juhul kui olemasoleva puurkaevu kasutamisest loobutakse, tuleb ette näha selle nõuetekohane tamponeerimine.
KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt. Planeeringus kajastada reoveekäitlemise süsteemide asukohad ja kirjeldused. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Oluline on valida kasutuskoormusele ja – dünaamikale vastavad lahendused.
SADEVETE KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt
SOOJUSVARUSTUS
Lahendada lokaalselt
ELEKTER
Lahendada lokaalselt (Off-grid lahendused)
SIDE
Lahendada vastavalt vajadusele
MÄRKUS: Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire.
PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Juhul kui kavandatakse omapuhasti heitvee immutamist pinnasesse, tuleb hüdrogeoloogilise uuringu tegemise õigust omava isiku poolt koostada eksperthinnang, mis sisaldab:
1) vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt koostatud kinnistu geodeetilist alusplaani maapinna kõrgusandmetega;
2) hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;
3) hinnangut põhjavee kaitstuse ja kõrguse kohta;
4) hinnangut omapuhasti parimale võimalikule asukohale (sh asukoht puur- ja salvkaevude (suhtes).
ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED
Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:
Kaitseministeerium
Keskkonnaamet
Kliimaministeerium
Transpordiamet
Muinsuskaitseamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Päästeamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Terviseamet
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad.
Planeeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet vastavalt PlanS §76 lg 2.
Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine
DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE
Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.)
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000
GEODEETILINE ALUSPLAAN
KRUNTIMISE SKEEM
PLANEERINGU PÕHIJOONIS, hoonestuse skeem, tehnovõrkude planeering ja kitsendused
LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel)
HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel)
KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas)
VERTIKAALPLANEERINGU SKEEM
TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID
PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON
ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK
SELETUSKIRI
Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga.
PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lisa.
Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks.
DETAILPLANEERINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE
GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg formaadis
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele lahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks.
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt ja 1 eksemplaris paberkandjal Muhu Vallavalitsusele avaliku väljapaneku korraldamiseks.
Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult.
MUHU VALLAVOLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg formaadis. NB! Materjalid peavad sisaldama ka planeeringulahenduse ruumilist illustratsiooni.
MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele
MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile ([email protected])
PLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA JA TÄHTAJAD
Etapp
aeg
DP algatamine
detsember 2025
DP lähteseisukohtade ning isikute ja asutuste esitatud ettepanekute avalikustamine Muhu valla veebilehel.
detsember 2025
DP eskiislahenduse koostamine
jaanuar–märts 2026
DP eskiislahenduse avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva)
aprill 2026
DP eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu)
mai 2026
DP lahenduse täpsustamine
Juuni 2026
DP kooskõlastamine ja arvamuste küsimine
juuli -september 2026
DP vastuvõtmine
oktoober 2026
DP avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva)
november 2026
DP avalik arutelu
detsember 2026
DP esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks
jaanuar 2027
DP heakskiitmine
märts 2027
DP kehtestamine
aprill 2027
Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik ja võib muutuda olenevalt menetlusetappide tegelikust ajakulust. Lähtuda tuleb planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest.
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lepingud
Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping nr ………., milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel.
KOOSTAJA
Pille Tamm, maa- ja planeeringuspetsialist
Digiallkirjad
Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 4530672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710
MUHU VALLAVALITSUS
Maa- ja Ruumiamet Keskkonnaamet Transpordiamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Muinsuskaitseamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus planeeringuala piirinaabrid Võiküla külavanem 22.10.2025 nr 7-3/861 Seisukoha küsimine Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala hõlmab Muhu vallas Võikülas asuvaid Majaka (katastritunnus 47801:008:0004, pindala 59872 m², sihtotstarve 95% maatulundusmaa, 5% ärimaa), Tiiru (katastritunnus 47801:008:0353, pindala 177 m², sihtotstarve elamumaa) ja Kajaka (katastritunnus 47801:008:0713, pindala 119 m², sihtotstarve ärimaa) katastriüksuseid, mereranda Majaka kinnistu ümbruses ning mereala ligikaudu 7200 m2 ulatuses. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 6,8 ha.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Viirelaiule väikesadama rajamine ja akvatooriumi ning sadamaala arendamine. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringuga:
määrata sadamarajatiste ja taristu ehitusõigus ning üldised sadamaala kasutamise põhimõtted;
moodustada krundid, määrata sihtotstarbed; teha ettepanek sadamaakvatooriumi määramiseks; määrata kitsendused, servituudid ja keskkonnakaitselised tingimused.
Muhu valla üldplaneeringuga pole alale sadamat ega lautrikohta ette nähtud. Planeerimisseaduse §75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas.
Planeeritav ala asub tervikuna ranna ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Muhu valla üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on Muhu valla üldplaneeringu muutmisega looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 tähenduses.
Viirelaid ja seda ümbritsev mereala asub Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu- ja loodusalal. Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei ole seotud ala kaitsekorraldusega ega selleks otseselt vajalikud. Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ei ole välistatud,
Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 4530672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710
mistõttu lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktist 4 algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine ilma selle vajadust põhjendamata.
Muhu Vallavalitsus lähtub planeeringu koostamisel Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega nr 133 kehtestatud planeeringute koostamisel koostöö tegemise korrast ja planeeringute kooskõlastamise alustest. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja külavanem. Planeeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet vastavalt planeerimisseaduse § 76 lg 2.
Muhu Vallavalitsus on koostanud detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu. Planeeringu lähteseisukohad soovitakse kinnitada detailplaneeringu algatamise otsusega üheaegselt.
Lähtuvalt eelnevast ning tuginedes planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitab Muhu vallavalitsus Teile nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu nende kohta ettepanekute saamiseks. Palume Teil esitada vastavad ettepanekud 30 päeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul Teie poolt ettepanekuid ei esitata, loeme, et Teil puuduvad detailplaneeringu lähteseisukohtade osas ettepanekud.
Edastame Teile informatsiooniks ka detailplaneeringu algatamise taotluse koos eskiislahendusega ning Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõu. Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist [email protected], 453 0680
Digiallkirjad
Töö number 24000068
Tellija Ö Invest OÜ
Mõisa tee 1, Laheküla, Saaremaa vald
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795; www.skpk.ee
Kuupäev 15.09.2025
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
Foto: Maaameti fotoladu 2023-06-09
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
2 / 8
I SELETUSKIRI
S I S U K O R D
1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 3
1.1. Planeeritav ala ..................................................................................................... 3 1.2. Kehtivad kitsendused ............................................................................................ 4
2. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................. 5
2.1. Vastavus üldplaneeringule ..................................................................................... 6 2.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek .............................................................. 6 2.2. Planeeritava ala hoonete ja rajatiste ehitusõigus ning arhitektuurinõuded ................... 7 2.3. Liikluslahendus .................................................................................................... 8 2.4. Tehnovõrgud- ja rajatised ..................................................................................... 8
II JOONIS
1. ALGATAMISE ETTEPANEK 1:1000
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
3 / 8
1. Planeeringu lähteinfo
Detailplaneeringu algatamise ja koostamise aluseks on omanike soov määrata ehitusõigus
väikesadama rajamiseks ning võimalused akvatooriumi ning sadamaala arendamiseks.
Planeeringu eesmärgid on järgmised:
ehitusõiguse määramine sadamarajatistele ja taristule ning üldiste sadamaala kasutamise
põhimõtete määramine;
kruntide moodustamine, sihtotstarbe määramine;
sadamaavatooriumi ettepaneku tegemine;
kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste tingimuste määramine.
1.1. Planeeritav ala
Kavandatav ala jääb Muhu kagurannikul Suures väinas asuvale Viirelaiule. Viirelaid ise asub mandri
ja Muhu saare vahel ning on osa Võiküla külast. Aastast 2023 on Viirelaid lisatud püsiasustustega
väikesaarte nimistusse. Käsitletav ala paikneb saare kirdeosas.
Kogu saar on madal ja tasane, kuulub Väinamere hoiuala koosseisu ning on looduskaitse all. Saare
maapinna kõrgused ulatuvad ca 4,5m üle merepinna.
Aadress Katastritunnus Suurus Sihtotstarve
Majaka* 47801:008:0004 59872 m² Maatulundusmaa 95% Ärimaa 5%
Tiiru 47801:008:0353 177m² Elamumaa 100%
Kajaka 47801:008:0713 119 m² Ärimaa 100%
*Lisaks hõlmab DP ala merekallast nimetatud kinnistu ümbruses ning mereala ca 7200 m2 ulatuses.
Planeeritav ala on hoonestatud, kus osutatakse peamiselt puhkekompleksiga seonduvaid teenuseid.
Tähelepanuväärsemaks ehitiseks saarel on Viirelaiu tuletorn.
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
4 / 8
Ehitisregistris toodud andmed:
Aadress EHR kood Nimetus Ehitis Korruste
arv
Ehitisealune
pindala (m2)
Olemasolevad hooned
Majaka
106022206 Seminarihoone hoone 1 113 m2
106022202 Puhkemaja hoone 2 178,6 m2
106022203 Saun hoone 1 100,7 m2
106022204 Ladu hoone 1 29 m2
106022207 Kuur hoone 1 14 m2
106022208 Kelder hoone 1 37 m2
Tiiru 121323412 Tuletorni tehnohoone
hoone 1 123,2 m²
Kajaka 106022209 Tehnovarustuse ladu
hoone 1 58,7 m²
Püstitamisel olevad hooned ja rajatised
Majaka 120612435 Kuur Hoone 1 16 m2
221456865 Biopuhasti Rajatis
221477997 Puurkaev rajatis
Lisaks ehitisregistris kajastuvatele hoonetele paiknevad alal ka hooned ja rajatised, mis registrisse
kantud ei ole. Need on alla 20 m2 suurused ehitised.
Juurdepääs alale toimub mere poolt.
Tehnovõrgud saarel puuduvad. Elekter saadakse genraatoriga. Vesi saadakse puurkaevust.
Kanalisatsioon on lahendatud biopuhastite baasil.
1.2. Kehtivad kitsendused
Alale ulatuvad mitmed kitsendused:
Ala jääb Väinamere hoiuala (KLO2000339)ning Natura 2000 alale.
Alale ulatub korduva üleujutusega mereranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd,
mis koosnevad üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduse § 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Muhu
vallas on ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuseks 200 meetrit.
Veekaitsevöönd 20m
Kallasrada 10m
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
5 / 8
2. Planeeringulahendus
Planeeringu eesmärk on tõsta piirkondlikku ruumikvaliteeti tagades püsiasustusega saarele parem
juurdepääs. Taotletav planeeringuala on näidatud lähtudes eesmärgist, et planeeringu koostamise
käigus oleks võimalik tagada potentsiaalsed lahendused väikesadama-ala arendamiseks ühtse
tervikuna. Kavandatav tegevus arvestab ümbruskonnaga, säilitades olulised vaatekoridorid ning
keskkonnaväärtused.
Väikesadama eesmärgiks on eelkõige pakkuda Sadamaseaduse § 3 alusel sadamateenuseid.
Vastavalt määruse nr 10 „Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“
§ 7 alusel on toetatavad tegevused väikelaeva teenindamiseks vajalike sadamaehitiste ehitamine ja
rekonstrueerimine, akvatooriumi ja sadama sissesõidutee süvendustööde teostamine, sadama
territooriumi väljaarendamine, sadama jätkusuutlikule arengule kaasa aitavate lisateenuste
väljaarendamine.
Detailplaneeringu lahendusega nähakse alale ette ehitusõigus ning hoonestustingimused,
lahendatakse sadamaala kasutamise üldised põhimõtted.
Kavandatava tegevus hõlmab nii maismaad kui veeala. Maismaa osas on eesmärgiks muuta
funktsionaalsemaks vahetut maakasutust kavandatava väikesadama juures, sh kavandada
ehitusõigust arhitektuurselt väärtusliku sadamat teenindava hoone ning vajaliku taristu rajamiseks.
Funktsionaalse keskkonna seisukohalt nähakse ette ka kruntide ümberkorraldamist, et tagada nii
kavandatava väikesadama kui ka seda teenindavate hoonete ja taristu optimaalne paiknemine.
Veealal on eesmärgiks muulide rajamine ning ujuvkai (sildumiskohtade) rajamine aluste
vastuvõtmiseks. Kavandatava sadama sügavus on kuni 2,5 meetrit. Sadama muulid on ette nähtud
pikkusega ca 70m. Muulide esialgne maht põhjamuuli osas ligikaudu 3360 m3, millest veealuse osa
maht on ca 2030m3 ning veepealne osa ca 1330m3 . Lõunamuuli osas esialgne arvestatav maht on
ligikaudu 3292m3, millest veealune 1972 m3 ning veepealne maht ca 1292 m3.
Viirelaid ja seda ümbritsev mereala asub Väinamere linnu- ja loodusalal. Seega toimub
algatatava DP-ga kavandatav tegevus täies ulatuses Natura 2000 võrgustiku alal.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 (KeHJS) § 33 lg 1 punkti 4
kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada ilma selle vajadust põhjendamata
kui strateegiline planeerimisdokument (käesoleval juhul detailplaneering) on aluseks tegevusele,
mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude
tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja
mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
6 / 8
2.1. Vastavus üldplaneeringule
Joonis 1. Väljavõte Muhu valla üldplaneeringu maakasutuskaardist.
Planeeringualal kehtib Muhu valla üldplaneering, mis kehtestati Muhu Vallavolikogu 15. juuni 2022.a.
otsusega nr.48. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused
ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla
ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st arvestades, milline on maakasutuse potentsiaal. Kus
ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige
elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev
väiketootmine ja -ettevõtlus. Vastavalt üldplaneeringule on Viirelaiu raskesti ligipääsetav ala, mis
jääb Väinamere hoiualale. Saar on terves ulatuses määratud ka rohevõrgustiku koridorina.
Taotletava planeeringuga nähakse ette võimaliku väikesadama rajamist Viirelaiu kirdepoolsele
rannikualale. Üldplaneeringuga pole alale sadama ega lautrikohta ette nähtud, mistõttu on tehakse
planeeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.
Kehtiv Muhu valla üldplaneering toob välja, et sadamad on saare taristuobjektide oluline osa, mis
võimaldab majandusel areneda ja ettevõtetel tegutseda Oluline on väikeadamate mitmekülgne
arendamine, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule
majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Planeeritava tegevusega tagatakse saarele parem
juurdepääs ning ruumikvaliteet.
2.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Muhu valla üldplaneeringu järgi on Viirelaiul looduskaitseseadusega kehtestatud ehituskeeluvööndi
ulatus 200 meetrit. Planeeritav ala asub tervikuna mere kaldapiiranguvööndis ning
ehituskeeluvööndis. Planeeringuga kavandatav tegevus toob kaasa vajaduse ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Muhu valla üldplaneeringus ranna
ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses.
Tegemist on kehtestatud Muhu valla üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4
punkt 2 tähenduses.
Planeeringuga kavandatav tegevus eeldab kehtiva üldplaneeringu muutmist.
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
7 / 8
2.2. Planeeritava ala hoonete ja rajatiste ehitusõigus ning arhitektuurinõuded
Planeeringu koostamisel arvestatakse:
Sadamate arendamisel peab olema tagatud juurdepääs päästetehnikaga, veeskamise ja
ümberpööramise võimalus.
Olulised on sadama toimimiseks vajalikud ehitised. Hoonestus peab sobituma ümbritsevasse
keskkonda. Arvestada tuleb vaateid merele ja merelt.
Planeeritav ala hõlmab olemasolevat tegutsevat puhkekeskust, mille katastrijärgne maakasutus on
95% maatulundusmaa ja 5% ärimaa. Lisaks asuvad alal üks elamumaa ja üks ärimaa sihtotstarbega
maaüksus. Kinnistud on kavandatud liita üheks tervikuks, kuna need toimivad nagunii ühtse
tervikuna. Planeeringu eesmärk on suurendada ala olemasolevat ehitusõigust, määrata
hoonestusalad ning kavandada muulide võimalik asukoht. Täpseid akvatooriumi piire planeeringuga
ei määrata. Sadamaseaduse § 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus akvatooriumi piirid oma
korraldusega.
Kinnistute liitmise tulemusel moodustatavale krundile (POS1) määratakse sihtotstarbeks
maatulundusmaa 95% ja ärimaa 5% (M95%/Ä5%). Krundile nähakse ette täiendav ehitusõigus ning
määratakse hoonestusalad. Hoonestusalade piirid on määratud, lähtudes ala ruumilisest struktuurist
ja vajalikest ohutuskujadest. Planeeritavate hoonestusalade paigutus peab tagama planeeritud ja
olemasolevate hoonete vahel minimaalselt 8 meetri laiuse tuleohutuskuja.
Mere arvelt kavandatakse 2 krunti POS2 ja POS 3 muulide rajamiseks.
Planeeritud hoonete ehitusõiguse seadmisel Väinamere kalda ehituskeeluvööndisse on lähtutud
Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele.
Hooneid võib ehitada ainult määratud hoonestusalasse vastavalt krundi maksimaalsele ehitusalusele
pinnale. Hoonestuse täpne paiknemine määratakse eraldi ehitusprojektiga.
Tabel 2. Ehitusõiguse tabel.
Pos
nr
Krundi aadress/
Aadressi ettepanek
Krundi suurus / m2
Max ehitise- alune pind / m2
Max ehitiste arv krundil
Max hoone kõrgus / m
Sihtotstarve detail- planeeringu liigi põhjal*
Siht-otstarve katastri- üksuse liigi põhjal*
1 Majaka 60 168 1000** 16 8 M 95%
ÄM/ÄV 5%
M95%/
Ä 5%
2 Põhjamuul 1338 1338 - - LS 100% L 100%
3 Lõunamuul 1432 1432 - - LS 100% L 100%
* M – maatulundusmaa; Ä-ärimaa; L- transpordimaa; LS – sadama maa; ÄV – väikeettevõtluse hoone ja -
tootmise hoone maa; ÄM- majutushoone maa.
**koos olemasoleva ehitisealuse pinnaga
Uute hoonete rajamine on lubatud vaid määratud ehitusõigusega krundile. Uued hooned peavad
olema kaasaegse vormikeelega, arhitektuurilt kõrgetasemelised, piirkonna ehitustraditsioone
arvestavad, võimalusel mahuliselt liigendatud. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Väljapoole
määratud hoonestusala hoonete rajamine on keelatud. Välisviimistluses kasutada loodussõbralikke
materjale nagu näiteks puit, kivi, betoon.
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Algatamise ettepanek
8 / 8
2.3. Liikluslahendus
Juurdepääs planeeritavale alale toimub mere poolt. Majaka kinnistul on seatud juurdepääsuservituut
Viirelaiu tuletornile.
Krundisiseste teede asukohad ja suurused täpsustuvad edasisel planeerimisel. Juurdepääsuks on
vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.
2.4. Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeringu tehnovõrkude lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise käigus.
UJUVKAI SILD
SISSESÕIDU KANAL
9,0 12,0
2,4
PÕHJAMUUL L ~70 m
LÕUNAMUUL L= ~68m
7,5 3,0
6,0
6,0 3,0
7,5
AKVATOORIUM
15 ,0
1
1
3
1432 1432
LS 100
2
1338 1338
LS 100
1
60 168 1000 16
M 95 /Ä 5 8 2
2 3
4
5
1
7
6
8
9
Planeering
Joonise nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel +372 664 5808 [email protected]
Joonise nimetus
Staadium
Tellija: Eraisik Huvitatud isik:
Planeerija
Projektijuht
240000681:1000 15.09.2025
Algatamise ettepanekPiret Kirs
Piret Kirs
Algatamise ettepanek
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Planeeritava ala piir
Olev katastriüksuse piir
Olemasolev õueala/ hoonestusala
Planeeritud krundi piir
KRUNDI SIHTOTSTARVE
HOONETE SUURIM
ARV KRUNDIL
DETAILPLANEERINGU LIIGI JÄRGI
KRUNDI PIND m²
Krundi positsiooninumber
LUBATUD HOONETE LUBATUD
KÕRGUS MAKSIMAALNE
MAKSIMAALNE LUBATUD
LUBATUD HOONETE SUURIM
EHITUSALUNE PIND
KORRUSELISUS
2
59872 800 7
M95/Ä5 8 2
Olemasolev hoone1
1 2 3 4 5
PUHKEMAJA (EHR 106022202) SEMINARIHOONE (EHR 106022206) KELDER (EHR106022208) SAUN (EHR 106022203) LADU (EHR 106022204)
7 TULETORNI TEHNOHOONE (EHR 121323412)
NÕLV 1:1,5
MEREPÕHJA SÜGAVUS
2.50
0.00
-1.50~
GEOTEKSTIIL
KAVANDATAVA MUULI LÕIGE
2 KIHTI GRANIITKIVIDEST Ø~0,6 m
-2.50
PAEKIVI TÄIDE
2 KIHTI GRANIITKIVIDEST Ø~1,0 mNÕLV 1:1,5
VEE PIND
MÄRKUSED:
*Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele.
1. Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti kaarti 2. Muulide osas (asend ja lõige) on aluseks EstKONSULT poolt 03.09.2021
koostatud töö nr 00-000 3. Kogu planeeritav ala asub Natura 2000 võrgustiku alal.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Hoonestusala sadama ehitisele*
6 TEHNOVARUSTUSE LADU (EHR 106022209)
8 KUUR (EHR 106022207) KUUR (EHR 12012435) - püstitamisel9
Olemasolev ehitis/rajatis, mis EHRis ei kajastu
MUHU VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Hellamaa …. …… 2025 nr
Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala hõlmab Muhu vallas Võikülas asuvaid Majaka (katastritunnus 47801:008:0004, pindala 59872 m², sihtotstarve 95% maatulundusmaa, 5% ärimaa), Tiiru (katastritunnus 47801:008:0353, pindala 177 m², sihtotstarve elamumaa) ja Kajaka (katastritunnus 47801:008:0713, pindala 119 m², sihtotstarve ärimaa) katastriüksuseid, mereranda Majaka kinnistu ümbruses ning mereala ligikaudu 7200 m2 ulatuses. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 6,8 ha. Planeeringuala on esitatud käesoleva otsuse lisas 1.
Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Viirelaiule väikesadama rajamine ja akvatooriumi ning sadamaala arendamine. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringuga:
• määrata sadamarajatiste ja taristu ehitusõigus ning üldised sadamaala kasutamise põhimõtted;
• moodustada krundid, määrata sihtotstarbed;
• teha ettepanek sadamaakvatooriumi määramiseks;
• määrata kitsendused, servituudid ja keskkonnakaitselised tingimused.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust ning muuta üldplaneeringut.
Olemasolev olukord
Kavandatav ala asub Muhu kagurannikul Suures väinas asuva Viirelaiu kirdeosas, jäädes Võiküla territooriumile. Aastast 2023 on Viirelaid lisatud püsiasustustega väikesaarte nimistusse.
Planeeritav ala on hoonestatud, hoonetes osutatakse peamiselt puhkekompleksiga seonduvaid teenuseid. Ehitisregistri kohaselt paiknevad Majaka katastriüksusel seminarihoone, puhkemaja, saun, ladu, kuur ja kelder, Tiiru katastriüksusel tuletorni tehnohoone (ümberehitamisel elamuks) ja Kajaka katastriüksusel tehnovarustuse ladu (ümberehitamisel majutushooneks).
Lisaks ehitisregistris kajastuvatele hoonetele paiknevad alal ka hooned ja rajatised, mis registrisse kantud ei ole. Need on eelkõige alla 20 m2 suurused hooned.
Kolmandatele isikutele kuuluvad tehnovõrgud saarel puuduvad. Elekter toodetakse generaatoriga. Vesi saadakse puurkaevust. Kanalisatsioon on lahendatud biopuhastite baasil.
Juurdepääs alale toimub mere poolt, kuid laiul puudub sadam või lautrikoht, mis võimaldaks ohutut randumist.
Planeeringuala piirab igast küljest Viirelaiu tuletorn 785 katastriüksust (47801:008:0712), millel paikneb Transpordiameti hallatav Viirelaiu tuletorn. Nimetatud katastriüksus ei ole planeeringualasse kaasatud, kuid sellega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.
Ülejäänud laid on hoonestamata ning on ajalooliselt olnud kasutuses eelkõige loomade karjatamise eesmärgil. Laid on madal ja tasane, maapinna kõrgused ulatuvad ca 4,5 m üle merepinna.
Kogu Viirelaid jääb Väinamere hoiuala (KLO2000339) ning Natura 2000 alale ning Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse.
Planeeringuala osas ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.
Kavandatavad tegevused
Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt nähakse detailplaneeringu lahendusega alale ette ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendatakse sadamaala kasutamise üldised põhimõtted. Planeeringu eesmärk on suurendada ala olemasolevat ehitusõigust, määrata hoonestusalad ning kavandada muulide võimalik asukoht. Täpseid akvatooriumi piire planeeringuga ei määrata. Kavandatavad tegevused hõlmavad nii maismaad kui veeala.
Maismaa osas on eesmärgiks muuta funktsionaalsemaks vahetut maakasutust kavandatava väikesadama juures, sh kavandada ehitusõigust arhitektuurselt väärtusliku sadamat teenindava hoone ning vajaliku taristu rajamiseks. Funktsionaalse keskkonna seisukohalt nähakse ette ka kruntide ümberkorraldamist, et tagada nii kavandatava väikesadama kui ka seda teenindavate hoonete ja taristu optimaalne paiknemine.
Veealal on eesmärgiks muulide rajamine ning ujuvkai (sildumiskohtade) rajamine aluste vastuvõtmiseks. Kavandatava sadama sügavus on kuni 2,5 m. Sadama muulid on ette nähtud pikkusega ca 70 m. Muulide esialgne hinnanguline maht põhjamuuli osas on kavandatud ligikaudu 3360 m3, millest veealuse osa maht on ca 2030 m3 ning veepealne osa ca 1330 m3 . Lõunamuuli osas on esialgne arvestatav maht ligikaudu 3292 m3, millest veealune 1972 m3 ning veepealne maht ca 1292 m3.
Väikesadama rajamise eesmärgiks on eelkõige pakkuda Sadamaseaduse § 3 alusel sadamateenuseid. Sadama arendamisel peab olema tagatud juurdepääs päästetehnikaga, veeskamise ja ümberpööramise võimalus. Olulised on sadama toimimiseks vajalikud ehitised. Hoonestus peab sobituma ümbritsevasse keskkonda. Arvestada tuleb vaateid merele ja merelt. Sadam on mõeldud kasutamiseks kõigile saare maaomanikele ja külastajatele.
Planeeringuala hõlmab olemasolevat tegutsevat puhkekeskust, mis paikneb hetkel kolmel katastriüksusel. Kuna kompleks toimib ühtse tervikuna, on kavas katastriüksused liita üheks katastriüksuseks (kavandatav sihtotstarve 95% maatulundusmaa ja 5% ärimaa). Krundile nähakse ette täiendav ehitusõigus ning määratakse hoonestusalad. Mere arvelt kavandatakse juurde kaks krunti muulide rajamiseks.
Vastavus üldplaneeringule
Planeeringualal kehtib Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringuga ei ole alale määratud ühtegi maa kasutamise juhtotstarvet. Vastavalt üldplaneeringule on Viirelaid raskesti ligipääsetav ala, mis üldjuhul välistab ehitustegevuse. Saar on terves ulatuses määratud ka rohevõrgustiku koridorina ning paikneb Väinamere hoiualal.
Taotletava planeeringuga nähakse ette võimaliku väikesadama rajamist Viirelaiu kirdepoolsele rannikualale. Üldplaneeringuga pole alale sadamat ega lautrikohta ette nähtud. Planeerimisseaduse §75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas.
Kehtiv Muhu valla üldplaneering toob välja, et sadamad on saare taristuobjektide oluline osa, mis võimaldab majandusel areneda ja ettevõtetel tegutseda. Oluline on väikesadamate mitmekülgne arendamine, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Planeeritava tegevusega tagatakse saarele parem juurdepääs.
Planeeritav ala asub tervikuna Läänemere ranna piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis. Planeeringuga kavandatav tegevus toob kaasa vajaduse ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Muhu valla üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on kehtestatud Muhu valla üldplaneeringu muutmisega looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 2 tähenduses.
Sadama teenindamiseks vajalike hoonete kavandamisel lähtutakse looduskaitseseaduse § 38 lõikest 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadus
Viirelaid ja seda ümbritsev mereala asub Väinamere linnu- ja loodusalal. Seega toimub algatatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus täies ulatuses Natura 2000 võrgustiku alal. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada ilma selle vajadust põhjendamata kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei ole seotud ala kaitsekorraldusega ega selleks otseselt vajalikud. Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ei ole välistatud, mistõttu tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames viiakse läbi Natura hindamine.
Detailplaneeringu lähteseisukohad
Planeeringu algatamisel kinnitatakse detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 2). Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 1 küsis Muhu Vallavalitsus lähteseisukohtade osas ettepanekuid koostöötegijatelt ja kaasatavatelt.
/seda peatükki täiendatakse peale tagasiside saamist koostöötegijatelt ja kaasatavatelt, tuues välja ettepanekute esitajad ja kas ettepanekuid võeti arvesse või mitte. Kui ei võetud, siis ka vastavad põhjendused/.
Kaalutlused
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb kavatsusest muuta kehtivat üldplaneeringut (sadamaala kavandamine, ehituskeeluvööndi vähendamine). Üldplaneeringu muutmiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine, sealjuures kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Lisaks, vastavalt Muhu valla üldplaneeringule, tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda äri- ja tootmisüksuste kavandamisel detailplaneeringu koostamise vajadust, kui äri- ja tootmisüksust planeeritakse alale, kus üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise juhtotstarve sellist tegevust ette pole näinud. Antud juhul ei ole alale äri- ega tootmisotstarbelisi tegevusi kavandatud. Muhu vallavolikogu on seisukohal, et tulenevalt planeeringuala asukohast, looduskaitselistest kitsendustest ning kavandatud tegevuste iseloomust, on põhjendatud kogu planeeringuala ruumiline terviklahendus leida läbi detailplaneeringu protsessi.
Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringu kaudu on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui muudatus on põhjendatud ja toetab valla üldisi arengusuundi.
Viirelaid on olemasoleva hoonestusega väikesaar, mis kuulub püsiasustusega väikesaarte nimekirja. Oluline on tagada saarele hea ja ohutu juurdepääs. Detailplaneeringu koostamise käigus on võimalik tagada potentsiaalsed lahendused väikesadama-ala arendamiseks ühtse tervikuna, arvestades ümbritseva keskkonnaga ja võtta arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
Lähtudes eelnevast on Vallavolikogu seisukohal, et üldplaneeringu muutmine on väikesaarele ligipääsu tagamise vajadusest tulenevalt põhjendatud.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald 94701, Saare mk, tel: 4530672, [email protected]) ja algataja, vastuvõtja ning kehtestaja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701, telefon: 4530672, [email protected]). Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja leidmiseks korraldaja leitakse hankemenetluse teel peale detailplaneeringu algatamist.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 77 lg 1, § 128 lg 1, §142 lg 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 4 ning arvestades asjast huvitatud isiku esitatud avaldust ning asjaomaste asutuste seisukohti, Muhu Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada üldplaneeringut muutev Viirelaiu väikesadama detailplaneering. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,8 ha ning see hõlmab Muhu vallas Võikülas asuvate Majaka (47801:008:0004), Tiiru (47801:008:0353) ja Kajaka (47801:008:0713) katastriüksuseid ning mereala kavandatavate sadamarajatiste ja akvatooriumi ulatuses, vastavalt käesoleva otsuse lisale 1.
2. Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu eesmärgiks on väikesadama rajamine, akvatooriumi ning sadamaala arendamine.
3. Kinnitada Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale 2.
4. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine Viirelaiu väikesadama detailplaneeringule.
5. Muhu Vallavalitsusel korraldada Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu koostamine ja täita planeerimisseadusega planeeringu koostamise korraldajale antud ülesanded.
6. Muhu Vallavalitsusel korraldada hange Viirelaiu väikesadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja leidmiseks ja sõlmida vastavasisuline hankeleping.
7. Käesoleva otsuse ja selle lisadega saab tutvuda Muhu valla veebilehel aadressil: www.muhu.ee ja Muhu vallamajas (Keskuse, Liiva küla, Muhu vald) tööpäeviti vallamaja lahtiolekuaegadel.
8. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Muhu Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
/allkirjastatud digitaalselt/
……………..
volikogu esimees