Arvamus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kaitseministeerium

[email protected]

Sakala tn 1

15094, Tallinn, Harju maakond

Teie 29.09.2025 nr 5-1/25/8

Meie 21.10.2025 nr 1.2-3/25/16558-2

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Merendusteenistuse ettepanekud:

Eelnõu § 5 punktiga 7 täiendatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 531 lõikega 4. Sätte

seletuskirja põhjenduste kohaselt antakse Kaitseväele õigus korraldada veeliiklust ning kehtestada

ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava

suurenenud ohu ajal. Seletuskirjas on öeldud, et Kaitsevägi püüab laevaliiklust mitte korraldada,

aga kui vaja, siis peab selline õigus neil olema.

Transpordiamet juhib tähelepanu, et laevaliikluse korraldamiseks peab olema vastav pädevus. Kui

laevaliiklust hakkab korraldama vastava pädevuseta isik, siis laevaõnnetuse risk suureneb.

MSOS § 51 sätestab laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnad, milleks on

laevaliiklusteeninduse piirkond (VTS) ja Soome lahe laevaettekannete piirkond (GOFREP) MSOS

§ 51 lg 4 järgi võib laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhina töötada isik, kes vastab

kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse. Transpordiamet

on seisukohal, et ka erakorralistes olukordades tohib laevaliiklust korraldada vaid vastavat

pädevust omav isik.

Eelnõu § 5 punktis 10 MSOS § 531 täiendamisel lõikega 4 tuuakse sisse termin „reiditeenust osutav

laev“.

Mõiste „reid“ legaaldefinitsioon puudub. Kui kehtestatakse nõuded reidil olevatele laevadele, siis

õigusselguse huvides tuleks määratleda reid ja reidi piirid ning sarnaselt sadamaseaduse §-le 3,

mis sätestab sadamateenused, tuleks sätestada ka reiditeenused, et oleks selge seaduslik alus,

millistele laevadele nõuded kehtestatakse.

Merendusteenistuse sisend: meremeeste diplomeerimise osakonna juhataja Raul Tell,

[email protected] ja laevaliikluse juhtimise osaknnoa juhataja Are piel,

[email protected].

2 (4)

Lennundusteenistuse ettepanekud:

1. § 224 Kaitselennunduse järelevalveteenistus

(1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (inglise keeles Military Aviation Authority – MAA) on

täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on

teha järelevalvet kaitselennunduse üle ning täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud

ülesandeid.

1.1. Seletuskirjas selgitatakse, et tegemist on Kaitseväe sisemist töökorraldust puudutava

sättega, millel puudub otsene mõju väljapoole Kaitseväge. (Selleks, et mõju ulatuks väljapoole

Kaitseväge, on vaja anda üksusele, kes neid ülesandeid täidab, seadusega õigus järelevalvet teha

väljaspool Kaitseväge. Praegu on see õigus antud lennundusseadusega.)

1.2. Vastavalt rahvusvaheliselt ja EL-is kokkulepitule toimub lennundusvaldkonna jagunemine

õhusõiduki põhiselt – tsiviilõhusõiduk ja riiklik õhusõiduk ning õhusõiduki staatuse järgi toimub

lennundustegevuste jagunemine nö tsiviillennunduseks ja riiklikuks lennunduseks. LennS on

riikliku õhusõiduki staatuse järgi täpsustanud ning defineerinud kaitselennunduse. LennS § 61

lõike 2 kohaselt on kaitselennundus Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse, Kaitseliidu

ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus. Seda

definitsiooni järgitakse ka seletuskirjas, kus kirjeldatakse, et KLJT-l on õigus teha järelevalvet

kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi üle, kui

nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse rajatisi vms, samuti kõikide Eestis viibivate ja

asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite ja kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui

rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku lepitud teisiti.

1.3. Eeldame seletuskirjas toodust, et lõike 1 eesmärk oli üksnes sätestada konkreetne Kaitseväe

üksus, kelle põhiülesandeks on teha järelevalvet kaitselennunduse üle ning täita talle seaduses või

muus õigusaktis pandud ülesandeid, juhime siiski tähelepanu, et lõikes 1 nimetatud

põhiülesandeid tuleb alati vaadata koos LennS-iga (eelkõige peatükk 73 ning § 601 lõige 7). Toome

selle oma seisukohas välja seetõttu, et seletuskiri ei selgita lugejale piisavalt, kuidas eelnõu

ettepanekutest tervikpilt saada ning millised on KLJT lennundusvaldkonna peamised ülesanded.

Märgime lisaks, et sätte sõnastusse võiks kaaluda ka lubade ja sertifikaatide väljaandmist tuua,

kuna see ei ole osa järelevalvest, kuid on oluline osa. Samas on koostajad ekslikult kirjeldanud

lõike 3 juures, et see õigus sisaldab anda lube ja sertifikaate. Oleme veendunud, et see on ekslik

väide ning toome põhjendused allpool lõike 3 arvamuse juures.

1.4. Sättest tervikuna seisukohta kujundades on arusaamatu väide, et sättel (paragrahvil)

puudub otsene mõju väljapoole Kaitseväge. Võime reservatsiooniga nõustuda, et lõike 1 puhul on

võimalik selleni jõuda, kuid kommentaar seletuskirjas on esitatud terve sätte (paragrahvi) kohta.

Arvestades jällegi LennS-es toodud kaitselennunduse definitsiooni, sh kaitselennunduse alla

kuuluvaid organisatsioone ja eelnõus esitatud lõike 3 sõnastust, on nii sättel kui järelevalvel, aga

ka lubade ja sertifikaatide andmisel (sh tunnustamisel) mõju selgelt väljaspoole Kaitseväge.

2. (3) Kaitselennunduse järelevalveteenistusel on õigus kehtestada nõudeid kaitselennunduse

lennundusohutuse tagamiseks, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti.

2.1. Lisaks on eelnõus esitatud ettepanek anda KLJT-le õigus kehtestada nõudeid

kaitselennunduse lennundusohutuse tagamiseks, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti (lõige 3).

Eelnõu koostajad on seletuskirjas selgitanud, et selle (õiguse) hulka kuulub muu hulgas õigus

järelevalve ühe osana anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja

organisatsioonide välja antud lube ja sertifikaate. Nagu eespool nimetasime, on

lennundusvaldkonna põhimõtetele tuginedes tegemist eksliku väitega. Lõike sõnastus sarnaneb

LennS-es ja tsiviillennunduse õigusaktides toodud nõuetega, kuid neis toodu ei tähenda vähimalgi

moel seda, mida kirjeldatakse seletuskirjas.

2.2. Rahvusvahelise praktika kohaselt on levinum mudel põhiülesannete määramisel nii tsiviil-

kui riiklikus lennunduses ühele pädevale asutusele, st tsiviillennunduse pädev asutus vastutab nii

lubade andmise, sertifitseerimise ja järelevalve eest ning riiklikus lennunduses samuti. 2024. aastal

3 (4)

jõustunud LennS-e (eelkõige peatükk 73 ja § 601 lg 7) muudatuses sätestati Kaitseväe pädevused,

õigused ja kohustused lennundusvaldkonnas. Tsiviillennunduses vastavad need põhiülesanded

oluliste nõuete (Essential Requirements) põhimõtetele, millest erandeid teha ja kõrvalekaldumisi

ei ole lubatud teha, üksnes nö tehnilistest nõuetest (Common Requirements). Kuna liikmesriikidel

(ka Chicago konventsiooni osalisriikidel) on kohustus tagada riiklikus lennunduses samaväärsete

ohutusnõuete olemasolu, ei ole mõeldav, et selgelt piiritlemata juhtudel on KLJT-l õigus kehtestada

iseseisvalt nõudeid. Lennundusohutusalaste nõuete kehtestamine kaitselennunduses saab toimuda

üksnes LennS alusel.

2.3. Seetõttu, arvestades eelnõus esitatud sõnastusettepanekut ja arvestades lennunduses

kehtivaid põhimõtteid nõuete kohta, on kaheldav, kas lõige 3 õiguslikult pädev on. Täiendavaks

selgituseks märgime – ettepanek sätestab õiguse kehtestada nõudeid kaitselennunduse

lennundusohutuse tagamiseks, sarnane pädevus on ka Transpordiametil tsiviillennunduse pädeva

asutusena (küll laiemas ulatuses võrreldes KLJT-ga eelnõu sõnastuses), kuid nende nõuete

kehtestamisele kehtivad üsna selged parameetrid. Esmalt, need nõuded ei või nii lennundusõiguse

kui haldusõiguse tähenduses ületada õigusaktides kehtestatud nõuete ulatusi ning võivad olla

kehtestatud reguleerimaks üksnes näiteks lennuohutust või lennundusjulgestust mõjutava lokaalse

või süsteemse vea või ohu kõrvaldamiseks. Selleks võib olla näiteks mõne seadme või õhusõiduki

tüübi kasutuselt eemaldamine. Selliste nõuete kehtestamine või tegevuse piiramine toimub LennS

§ 7 lõigete 4 ja 5 alusel ning peavad vastama nii lennuohutusalastele kui siseriiklikele puutumust

omavatele normidele. Nende nõuetega ei ole lubatud kehtestada ka erandeid kehtivatest nõuetest.

Erandite kehtestamiseks tuleb järgida teist menetlust ning ka selles ei ole nõudest absoluutne

kõrvalekaldumine võimalik. Seega, võttes jällegi arvesse, et tegemist on ennekõike

lennundusvaldkonna küsimuse reguleerimisega ning sõnastust võrreldes lennundusvaldkonnas

kehtivate (mitte ainult Eestis) põhimõtetega, tuleks kaaluda selliste põhjendatud vajaduste

olemasolul see säte lisada LennS-i ning sisustada antava õiguse ulatus siiski lennundusalaseid

põhimõtteid järgides.

2.4. Märkusena, eeldatavasti seletuskirjas toodud võrdlused teiste riikide kohta on pigem nö

sisepädevuse reguleerimise küsimused kui lennuohutusalaste nõuete kehtestamise küsimused.

LennS-es sätestatud kaitselennunduse nõuded on juba korra analüüsitud ka selles valguses ning

Transpordiamet on jätkuvalt seisukohal, et olenemata Kaitseministeeriumi valitsemisalast, ei ole

momendil tegemist kaitsevaldkonna küsimuste reguleerimisega, vaid lennundusvaldkonna

küsimuste reguleerimisega ning need küsimused tuleb lahendada LennS-i ja selle alusel antava

kaitselennundusmäärustiku abil.

2.5. Kui eelnõu koostajad peavad vajalikuks või sätte eesmärk oli anda KLJT-le õigus

kehtestada sarnaselt Transpordiametile LennS § 7 lõigete 4 ja 5 alusel antud õigused, tuleb see

kehtestada LennS-es ning selgitada lennundusvaldkonnale omaselt õiguste ulatus lahti. Juhime

veelkord tähelepanu, et sellises sõnastuses pakutud lõige ei anna lennundusloogika alusel õigust

kehtestada nõuetest erandeid, vaid reageerida üksnes lennundusohutust mõjutavale olukorrale

eelkõige.

3. § 50 lõige 2 ja 3 “julgeolekuala”

(2) Julgeolekuala vahetu lähedus on maapind, maapõu, õhuruum ja veekogu ulatuses, milles

toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe julgeolekualale.

(3) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum,

milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale, ning mille mõõtmed veesõiduki

välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala

ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit.

3.1. Esmalt peame vajalikuks märkida, et isegi kui KKS-s defineeritakse julgeolekuala, tuleb

arvestada, et sellele saab õhuruumi kasutajatele seada piiranguid üksnes lennundusnõuete alusel

ja tingimustel. Eesti Vabariik on nii Chicago konventsiooni osalisriik kui EL-i liikmesriik, millega

on võtnud endale kohustuse tagada lennuohutus rahvusvaheliselt kokkulepitud tingimustel. Neis

standarditest ja nõuetest lähtuvalt on üks peamisi kohustusi lennuohutuse tagamisel järgida

4 (4)

lennureegleid, olenemata õhusõiduki staatusest (tsiviil või riiklik).

3.2. Eelmises punktis toodud osa kohustustest, millest riik kõrvale kalduda ei saa, on

kehtestatud LennS §-s 4, antud kontekstis on erilist tähtsust omav lõige 3: Õhusõidukite liiklemisel

Eesti õhuruumis tuleb juhinduda riigisisestest lennureeglitest ja lennureeglitest, mis on sätestatud

komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning

aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse

rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määrusi (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ)

nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010, ning komisjoni rakendusmääruses (EL)

2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta. Neist määrustest, kuid

mitte ainult, tulevad kohustused nii riigile kui käitajatele lennuohutuse tagamiseks õhuruumi

kasutamisel.

3.3. Kogu mehitatud lennutegevus toimub üldjuhul kõigile õhuruumi kasutajatele kohustuslike

üldise lennuliikluse (General Air Traffic, GAT) lennureeglite alusel. Mehitamata õhusõidukite

käitamisel on Euroopa Liidus kokku lepitud ühtsed nõuded lennureeglitele lisaks (lennureeglid

kehtivad teatud ulatuses mehitamata õhusõidukitele eelkõige lähtuvalt nende kategooriatest).

3.4. See tähendab, et mitte ükski teise valdkonna norm ei saa teisiti kehtestada õhuruumis

liiklemist kui eelkõige LennS § 4 lõikes 3 toodu (kuid mitte ainult). Nõustume, et nii riigikaitseliste

kui muude riigile ja kodanikele (oluliste) õiguste kaitseks on vaja võtta kasutusele erinevaid

meetmeid, kuid neid saab kasutada õhuruumi kasutamisel üksnes lennundusnõuetega kooskõlas.

3.5. Ilmestamaks olukorda, toome näite – olenemata käitajast, on tal kohustus õhusõiduki

käitamiseks veenduda, et tal oleksid kõik õigused ja kvalifikatsioon lendu läbi viia ning

õhusõidukit käitada. Muuhulgas kontrollib ta vastavalt õhusõidukile (mehitamata või mehitatud)

ettenähtud andmekogudest, kus on nõuetele vastavalt lennundusalane teave

(aeronavigatsiooniteave või info geograafiliste piirkondade kohta) avaldatud, millised piirangud

õhuruumis esinevad. Kui neid andmekogudes esitatud kohaselt piiranguid ei ole, ei ole käitaja

süüdi näiteks alasse lendamise keelu rikkumises, kui see ei olnud talle teada või avaldatud

ettenähtud viisil.

3.6. Kokkuvõtvalt, ei eelnõu sätetest ega seletuskirjast ei tule selgelt välja kas ja kuidas

järgitakse julgeoleku ala kehtestamine ja teavitamine lennundusnõuete kohaselt. Transpordiamet

ei saa nõustuda lähenemiste ja ettepanekutega, mis puudutavad vähimalgi moel õhuruumi

“korraldamist” ilma lennu(ohutus)nõuete järgimiseta.

3.7. Seetõttu ei saa olla veendunud ka kõigi muude sätete õiguspärasuses, mis puudutavad

eelkõige, kuid mitte ainult, mehitamata õhusõidukite käitamise piiramist või käitaja suhtes

erimeetme kasutamist.

Transpordiameti lennundusteenistus on seisukohal, et esitatud ettepanekud ei ole selgelt ja

piisavalt arvestanud lennunduse nõudeid, millest teisiti kokku leppida riigis ei ole lubatud. Seetõttu

ei ole Transpordiameti lennundusteenistus ka veendunud, et eelnõus toodu on õiguspärane. Oleme

arvamusel, et lennundusvaldkonda puudutavate sätete väljatöötamisel võiks kaasata enne eelnõu

avaldamist Eestis üldiselt lennundusvaldkonna eest vastutavate organitega, st eelkõige

Kliimaministeeriumi ja Transpordiametiga.

Lennundusteenistuse sisend: õigusosakonna jurist Mari Toodu, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov

juhataja

Helen Härmson 58531041, [email protected]