Eesti asustuse arengu suunamine Valga linna vaatest

VALGA VALLAVOLIKOGU

Kesk tn 11 766 9900 ak EE491010202000577004

68203 Valga [email protected] SEB Pank AS

rg-kood 77000507 www.valga.ee

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 21.3-2/20

Eesti asustuse arengu suunamine

Valga linna vaatest

Austatud Erkki Keldo

Alates 2025 kevad-suvisest perioodist on koostatava üleriigilise planeeringu valguses arutletud

teemade üle, millised on 10 tugevat linnapiirkonda ja kuidas suunata üleriigilise planeeringuga

Eesti asustust ning asularuumi. Teema üle diskuteerimise algtõuke andis üleriigilise planeeringu

„Eesti 2050“ koostamiseks valminud alusuuring „Üleriigilise planeeringu asustuse

arengustsenaariumide koonduuring“ (edaspidi alusuuring).

Alusuuringus visualiseeritud Eesti asustuse struktuuri kaart on olnud meile ehmatav ja tekitanud

küsimusi ja arutelusid: „Miks jälle Valga?“, „Miks jälle ainult kümme linna?“. Alles 22.07.2025

otsusega lõpetas Eesti Vabariigi Valitsus Valga linnatuumiku muinsuskaitseala olemise kui

üheteistkümnenda ja teiste muinsuskaitsealadega võrreldes vähem riikliku kaitse üldistele

kriteeriumitele vastava ajaloolise linnasüdame. Nüüd ei ole Valga linn arvatud ka kümne

vedurlinna hulka. Valga linna staatus alusuuringus on taandatud väikelinna staatusesse teiste

väikelinnade ja alevikega.

Alusuuringu koostamise eesmärk on anda tõenduspõhine alus üleriigilise planeeringus

määratletavatele asustuse ruumilise arengu põhimõtetele ja Eesti asustussüsteemi edasist arengut

suunavate strateegiliste valikute tegemisele.

Olles tutvunud alusuuringuga, soovime välja tuua, et alusuuringus on tuginetud Valga linna

tänasele olukorrale, kuid kajastamist ei leia piirkondlik jõupingutuste määr, strateegilised ja

poliitilised otsused, mis on tehtud ja tegemisel, et peatada jätkuvat pealinnastumist ja suunata

Valga linna ja selle tagamaa elanike arvu vähenemist pidurdumise suunas. Oleme kohapeal

tunnetamas, et meie pingutused kahanemise tingimustega kohanemisel on pööramas piirkonna

arengut ja kohamainet. Kohaliku omavalitsuse investeeringud avalikku ruumi, avalikesse

hoonetesse ja taristusse on elavdanud erasektori investeeringuid. Jätkates avaliku ruumi ja

avalike hoonete kaasajastamist, oleme suutnud teha ja ka ette valmistanud uusi investeeringuid

ettevõtluskeskkonna parandamisse, et kasvatada investorite huvi Valga ja selle tagamaa vastu.

2

Leiame, et Valga linna ja selle tagamaa areng on võrreldes teiste piirkondlike keskustega olnud

aeglasem, kuid meie arengukõver ei ole vaibumas. Kui jätta nüüd strateegilisi valikuid tehes

Valga linn välja vedurlinnade hulgast, siis näeme ohuna piirkonna maine langust ja elanike

hulgas uhkustunde vähenemist – riik kaugeneb taas Valgast ja riiklikku huvi selle piirkonna

vastu ei ole.

Valga linn pole pelgalt üks väikelinn teiste väikelinnade ja alevike seas. Valga linnal on Eesti

asustusstruktuuris oluline roll. Valga linn on raudteelinn. Valga linn on lõunavärav Euroopasse.

Valga linna teeb omapäraseks kaksiklinna staatus koos Valka linnaga (Läti Vabariik).

Meie soov käesoleva kirjaga on algatada arutelu Valga linna kui maakonnakeskuse ja

piirkondliku linna rolli üle Eesti asustuse struktuuris. Üleriigilise planeeringu ruumilise arengu

põhimõtted, suunised ja suundumised aastani 2050 peaksid olema strateegiliselt tulevikku

vaatavad ning asustuse arengu otsused seotuna teiste üleriigilise planeeringu teemadega peaksid

tagama ka Valga linna, sh Valga valla elanikele kvaliteetse elukeskkonna. Avaldame soovi

Teiega sel teemal kohtuda, et saaksime oma eelpoolnimetatud arvamuspunke selgitada. Samuti

arutleda võimaluste ja toetusmeetmete üle, mis toetaksid Eesti lõunaääre arengut ning aitaks

vähendada pealinnastumist Eestis, sest ka alusuuring näitab, et oluline osa meie noortest elaks

hea meelega erinevates elukeskkondades üle Eesti, see omakorda tugevdab kogukondi ja annab

positiivse mõju Eesti julgeolekule.

Loodame, et leiate võimaluse meiega kohtumiseks, et kaasatult jõuda lahenduseni, mis

üleriigilises planeeringus seab asustuse ruumilise arengu põhimõtteid ja Eesti asustussüsteemi

edasist arengu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Drubinš

esimees