COM(2025) 594 Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2025/1304

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 3.9.2025

COM(2025) 594 final

2025/0594 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL REGULATION

establishing the research and training programme of the European Atomic Energy

Community for the period 2028-2032, complementing Horizon Europe, the Framework

Programme for Research and Innovation, and providing for the Community’s

contribution to the ITER project, and repealing Regulation (Euratom) 2025/1304

{SWD(2025) 594 final} - {SWD(2025) 595 final}

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons and objectives

This proposal for a 2028-2032 Euratom research and training programme (the ‘Programme’)

is one of the instruments for delivering the policy ambitions outlined in the Commission’s

proposal for the next long-term EU budget (2028–2034)1 and it takes into account the political

priorities for 2024–2029, as set out in President von der Leyen’s guidelines for her second

mandate2. The Programme is an EU-funded thematic research and training programme

operating in scientific and technical areas covered by the Treaty establishing the European

Atomic Energy Community (the ‘Euratom Treaty’)3.

This proposal aims to support EU competitiveness in line with the objectives of the European

Competitiveness Fund (ECF)4 and the Horizon Europe Framework Programme 2028-2034

(‘Horizon Europe’)5 by pursuing research on safe, innovative nuclear technologies for a

prosperous, resilient and sustainable EU. In this context, the Programme will complement

Horizon Europe’s action for the development of the proposed ‘Moonshot Fusion’, aimed at

overcoming the scientific, engineering and technological challenges to the deployment of

fusion energy on the EU grid. Making progress on fusion energy requires state-of-the-art

infrastructure. To this end, the Programme will continue to provide for Euratom’s

contribution to the ITER project. For all applications of nuclear technologies, the Euratom

Programme will carry on with critical actions to protect people and the environment by

reducing the risks associated with ionising radiation.

The Programme’s actions will be implemented in close synergy with ECF and Horizon

Europe while respecting the ITER project’s specificities. Using the rules for participation and

instruments of these programmes, the Programme will promote simplicity and flexibility,

enabling faster and more strategic EU spending through clearer rules and more transparent

procedures for applicants and stakeholders. The contribution of nuclear research to raising the

EU’s standard of living and to achieving the Union’s objectives6 should be acknowledged and

supported through synergies and combined funding with the ECF and Horizon Europe.

1 Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council,

the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: A dynamic EU

Budget for the priorities of the future - The Multiannual Financial Framework 2028-2034

(COM(2025)570, 16.7.2025) and Proposal for a Council Regulation laying down the multiannual

financial framework for the years 2028 to 2034 (COM(2025) 571, 16.7.2025). 2 Europe’s Choice - Political Guidelines for The Next European Commission 2024−2029, Ursula von der

Leyen, Candidate for the European Commission President (18.07.2024)

https://dorie.ec.europa.eu/en/details/-/card/8005305. 3 References to the Euratom Treaty are to the consolidated version. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX:02016A/TXT-20240901 4 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on establishing the European

Competitiveness Fund ('ECF’), including the specific programme for defence research and innovation

activities, repealing Regulations (EU) 2021/522, (EU) 2021/694, (EU) 2021/697, (EU) 2021/783,

repealing provisions of Regulations (EU) 2021/696, (EU) 2023/588, and amending Regulation (EU)

[EDIP] (COM(2025) 555 final, 16.7.2025). 5 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing Horizon Europe,

the Framework Programme for Research and Innovation, for the period 2028-2034 laying down its rules

for participation and dissemination, and repealing Regulation (EU) 2021/695 (COM(2025) 543,

16.7.2025). 6 Throughout this Explanatory memorandum, ‘Union’ should be taken to refer to the EU and the

European Atomic Energy Community (Euratom), separately and jointly, as the case may be. See also

Article 2 of the proposed Regulation.

EN 2 EN

Today, the EU faces several challenges, including ensuring strategic autonomy and securing

the supply of affordable, low-carbon energy with co-benefits for air quality and maintaining

competitiveness and technological leadership amid growing geopolitical instability. All zero-

and low-carbon energy solutions, including nuclear, are necessary to decarbonise the EU’s

energy system by 20407. Recent developments in the nuclear landscape have seen increased

interest in Member States in incorporating nuclear in their energy mix, developing fusion

energy and in the application of ionising radiation. This calls for more research in nuclear

technologies while contributing to maintaining the highest standards of safety, security,

safeguards, security of supply and radiation protection. Public and private research in Member

States can contribute significantly to providing these results and Euratom’s task is to

complement national efforts by carrying out a Community8-based research and training

programme.

The Programme will aim to maintain Europe as a global leader in the fusion field by

accelerating the transition from achieving fusion energy gain to the full commercialisation of

fusion energy. By leveraging outcomes from the ITER project’s construction, research, and

contributions from Member States, the Programme will aim to address critical technological

gaps through focused research and innovation. This way, it will build a competitive industrial

ecosystem, engage the EU private sector and focus on the development of a skilled workforce.

The Programme will also seek greater alignment with other Euratom and Union programmes

to disseminate the successes of EU Research and align this to the EU’s external policy

actions.

A key element in fusion energy development will be the funding of delivery of European

components to ITER, in particular by the European Joint Undertaking for ITER and the

Development of Fusion Energy (‘Fusion for Energy’), established by Council Decision

2007/198/Euratom9. The completion of the ITER project in line with the project baseline will

remain a priority while ensuring that technical and scientific lessons learned from ITER

benefit the Union.

The Programme will be implemented through direct actions managed by the JRC and indirect

actions primarily through research grants as well as by providing the Euratom contribution to

the ITER project. It will maintain its focus on improving nuclear safety and safeguards.

Actions will support the development of tools, methods and guidance to continue reinforcing

the safety of existing nuclear installations, including long-term operations and new build

projects in the EU while ensuring security of supply in the nuclear value chain and increasing

the EU’s energy resilience.

The global development of nuclear fission technologies, against the backdrop of an unstable

geopolitical situation, also underscores the Programme’s key role in strengthening global and

European nuclear non-proliferation. Actions will enhance nuclear safeguards through the

development of innovative tools and methods for measurement, containment, surveillance and

verification, the training of safeguards inspectors and international cooperation with the

International Atomic Energy Agency (IAEA). Research on non-proliferation will also focus

on strategic trade control and support nuclear security and nuclear forensics to reinforce the

7 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European

Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: Delivering on the Clean Industrial

Deal I (COM(2025) 378, 2.7.2025). 8 See also f. 6. 9 2007/198/Euratom: Council Decision of 27 March 2007 establishing the European Joint Undertaking

for ITER and the Development of Fusion Energy and conferring advantages upon it (OJ L 90,

30.3.2007, p. 58), ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj

EN 3 EN

EU’s and Member States’ response to illicit trafficking and criminal use of radioactive

materials.

In addition, the Programme will reinforce actions in specific areas to address the several

challenges faced by the Union. This includes fostering innovation in nuclear technology

(innovative designs, fuels and materials, etc.) while ensuring the safe development and use of

advanced systems. Nuclear research in the EU will rely on modelling tools, such as the JRC’s

in-house modelling capacities, to improve the understanding of the behaviour of energy

components and systems by integrating science and experimental data.

The Programme’s actions will pursue research into developing solutions for the safe

management of radioactive waste and spent fuel. The research will support the development

of safety cases and approaches to safeguards for the deep geological disposal of intermediate-

and high-level waste, ensuring the operation and oversight of deep geological facilities. It will

also focus on finding solutions for the management of radioactive waste and spent fuel and

will support Member States in defining national strategies for long-term storage and disposal

through knowledge management and the sharing of best practices.

The Programme will continue to improve European citizens’ lives with nuclear medicine and

radiation protection. The research will reduce radiation risks to people and the environment

by developing knowledge and tools, as well as strengthening emergency preparedness and

response in the event of a radiological accident. The Programme will investigate innovative

applications of ionising radiation (for example, medical radionuclides) to advance treatments

and optimise therapies against cancer and other diseases. Power and non-power applications

of ionising radiation in other fields, such as space10, industry, environmental monitoring and

the circular economy, could also be supported.

Nuclear skills, competencies and access to research infrastructures are necessary to maintain a

qualified workforce and expertise in the nuclear field. Funding will be provided in synergy

with Horizon Europe to education, training and knowledge dissemination activities, helping to

maintain strategic nuclear skills, building capacities across Member States and promoting EU

expertise. Actions will also support researchers’ mobility. As a pivotal asset to research,

European nuclear research infrastructures, including those operated by the JRC, will be

supported to ensure they remain fit for purpose and available to the Union through an open

access scheme. This will allow retaining independent capacity to act in key areas of nuclear

research.

Global competitiveness cannot occur simply by supporting the internal knowledge base. An

element of aligning with external action policy should be included. At policy level, the EU

can better leverage its nuclear safety expertise and programmes by ensuring an improvement

in the links between Euratom programmes and Union programmes. For this reason, apart

from Horizon Europe, the Programme also seeks synergies with the Euratom Instrument for

Nuclear Safety Cooperation and Decommissioning (INSC-D).

The Commission started preparations for the proposal by consulting the Euratom Scientific

and Technical Committee (STC), as required by the legal basis11. The STC delivered an

opinion12 which the Commission took into consideration when preparing this proposal.

10 The application of nuclear science to space is mainly related to space exploration because it stands to

benefit from research on nuclear energy. At the same time, research is also needed on protecting space

hardware (such as electronics) from ionising radiation. 11

See also ‘External expertise’ under Section 3. 12 Nuclear research and training activities for the MFF 2028-2034 (FP10) (STC-2024-36 FINAL,

25.4.2025).

EN 4 EN

As Article 7 of the Euratom Treaty limits the length of programmes to 5 years, the

Commission is proposing a programme with the maximum duration allowed. As this is

shorter than the 7-year duration of the MFF, the Commission, as it has done in the past,

intends to implement the remaining budget earmarked for nuclear research for the last 2 years

of the next MFF (2028-2034) by presenting a proposal for a 2-year “extension” covering

2033-2034, in all likelihood in early 2032. The 5:2 split has been kept so that the conclusions

of the implementation report, expected to be adopted by the end of the fourth year of the first

programme, can serve in the preparation of the extension and its work programme.

The proposal sets out the general and specific objectives, the indicative financial envelope and

the support instruments.

• Consistency with existing policy provisions

The Programme is consistent with the EU’s existing policy provisions and aligns with a

simpler, more focused and higher impact Union budget. Together with the ECF and the

Horizon Europe, the Programme will work to strengthen competitiveness, resilience,

sustainability and technological leadership. It is consistent with the objectives of these

programmes with which it shares definitions, rules of participation and dissemination and

instruments, including European Partnerships13. This approach brings major simplification for

implementation: less red tape and reporting, greater trust, better enforcement and faster

permitting. At the same time, the Programme’s proposed architecture will ensure

predictability and continuity in funding priorities with the necessary agility and flexibility to

allow the Union to respond to emerging or unforeseen priorities. The provisions on synergies

also ensure that programmes complement each other.

• Consistency with other Union policies

The Programme shall adhere to the Union’s climate and environmental standards and policies,

including the rules on the ‘do no significant harm’ principle, set out in the proposed

Performance Regulation14.

The Programme will support research in nuclear safety and the strategic areas indicated in the

Net-Zero Industry Act15 and the safety and safeguards initiatives of the European Industrial

Alliance on Small Modular Reactors.

The Programme will contribute to implementing Chapter 7 of the Euratom Treaty on nuclear

safeguards and the EU’s security agenda and strategies by supporting nuclear security

research. It will support the implementation of the Euratom Directives on the safety of nuclear

installations16, the safe management of spent fuel and radioactive waste17, and radiation

13 See Articles 9, 7 and 6(3) of this proposal and Article 11 of COM(2025) 543 final. 14 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing a budget

expenditure tracking and performance framework and other horizontal rules for the Union programmes

and activities (COM(2025) 545 final, 16.7.2025). 15 Regulation (EU) 2024/1735 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 on

establishing a framework of measures for strengthening Europe’s net-zero technology manufacturing

ecosystem and amending Regulation (EU) 2018/1724 (OJ L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj). 16 Council Directive 2009/71/Euratom of 25 June 2009 establishing a Community framework for the

nuclear safety of nuclear installations (OJ L 172, 2.7.2009, p. 18, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2009/71/oj). 17 Council Directive 2011/70/Euratom of 19 July 2011 establishing a Community framework for the

responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste (OJ L 199, 2.8.2011, p. 48, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj).

EN 5 EN

protection18. It will also provide support to the implementation of the EU Dual Use and Trade

Control legislation19. It will contribute to help acceding countries, candidate countries and

potential candidate countries align with the EU acquis in these areas.

The Programme will also continue to support the implementation of the Instrument for

Nuclear Safety Cooperation Partnership and Decommissioning20 and the nuclear and

radiological aspects of Global Europe21.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The Euratom Treaty states that the Commission is responsible for promoting and facilitating

research in the nuclear field in the Member States and for complementing it by conducting a

Community research and training programme (Article 4). That programme is to be adopted by

the Council acting unanimously on a proposal from the Commission (Article 7).

According to the Treaty, the European Parliament is not consulted but, in the past, the holder

of the Council’s rotating Presidency invited Parliament to make comments on proposed

regulations setting up the Euratom Programmes. The European Economic and Social

Committee will be informed, as required by the legal basis (Article 7).

For the purpose of coherence and having a streamlined approach, the Programme’s financial

envelope will provide for Euratom’s contribution to the ITER project, which has its legal

basis in the Euratom Treaty, specifically Article 101 for the ITER Agreement and the Broader

Approach Agreement, and Articles 45 to 51 for the Joint Undertaking Fusion for Energy.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

The Programme will help Member States, irrespective of their national energy mix choices, to

use nuclear technologies in a safe way, to work together to develop the opportunities offered

by nuclear science and to reduce the risks associated with the different applications of

ionising radiation.

The Programme will be of interest to all EU countries as they all use radioisotopes for non-

power purposes (e.g. in the medical and industrial fields) and they all stand to benefit from

ensuring the highest standards of nuclear safety, security and safeguards.

The development of fusion energy, which calls for research efforts on a very large scale, is

also in the interest of all EU Member States. Successful deployment of fusion energy could

contribute to decarbonisation goals, enhancing strategic autonomy in the context of global

race for new energy sources and creating strong new value chains in Europe and

developing critical skills and capacities.

While nuclear security remains a national responsibility, the Programme’s direct actions help

address some of the security challenges facing the EU and their global dimension by building

capacity at the EU and national level with R&D, technical support and specialised training in

18 Council Directive 2013/59/Euratom of 5 December 2013 laying down basic safety standards for

protection against the dangers arising from exposure to ionising radiation, and repealing Directives

89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom and 2003/122/Euratom (OJ L 13,

17.1.2014, p. 1, https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2013/59/oj). 19 Regulation (EU) 2021/821 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2021 setting up a

Union regime for the control of exports, brokering, technical assistance, transit and transfer of dual-use

items (recast) (OJ L 206, 11.6.2021, p. 1–461. ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj) 20 [Ref. to Instrument for Nuclear Safety Cooperation Partnership and Decommissioning]. 21 [Ref. to Global Europe).

EN 6 EN

the fields of mitigation of Chemical, Biological, Radiological and Nuclear (CBRN) security

risks, combatting illicit trafficking, use of nuclear and radioactive material and forensic

analysis of materials out of regulatory control. Safeguards are Euratom’s exclusive

competence and continuous technical support and R&D through direct actions are crucial to

keep the Euratom safeguards system efficient and effective.

• Proportionality

The Programme will support researchers and coordinate Member States’ research efforts with

a view to avoiding duplication, retaining critical mass in key areas and ensuring that public

funds are spent to best effect. These measures may lead to additional public and private

investments in R&I. They are also needed to support policymaking and meet the objectives

set out in EU policies. The proposed measures do not go beyond what is required to achieve

the Union’s objectives.

• Choice of the instrument

The Programme will be implemented by a Council Regulation in accordance with the

Euratom Treaty. This creates rights and obligations for beneficiaries that are binding in their

entirety and directly applicable in all EU Member States and countries associated to the

Programme. This is also consistent with the way in which other EU spending programmes are

set up.

3. RESULTS OF RETROSPECTIVE EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Retrospective evaluations/fitness checks of existing legislation

This proposal draws on the interim evaluation of the 2021-2025 Euratom Programme22 which

concluded that the actions which had been funded by the Programme over four years had

helped Member States to work together to develop nuclear technologies, regardless of their

national choice as to whether to generate or consume nuclear power. This enables Member

States to harness the opportunities offered by these technologies in the interest of all, while

reducing the risks associated with ionising radiation.

Euratom actions deliver results and provide a supportive framework for developing, sharing

and maintaining expertise and skills in nuclear safety, safeguards and security, strategic trade

control, the safe management of radioactive waste and radiation protection. They also bring

the EU closer to achieving practical use of fusion energy. This knowledge will be essential for

those Member States that want to pursue nuclear energy as part of their energy mix (whether

the technology is domestic or imported) and for those that need reassurance that nuclear

power plants in neighbouring countries meet the highest safety standards. The public also

stands to benefit from Euratom-funded research on other applications of ionising radiation, in

particular in medicine.

Council’s decision in 2021 to reduce the budget for the programme by 20% limited

possibilities to fund excellent research proposals. It also hampered the JRC’s efforts to

address the emerging challenges with the necessary flexibility and capacity at a time of

renewed interest in nuclear technologies.

This evaluation provided some important findings. First, the programme had addressed new

challenges such as research on alternative fuel for Russian designed reactors used in some

22 Report from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and

Social Committee and the Committee of the Regions: Interim evaluation of the 2021-2025 Euratom

research and training programme (COM(2025) 61, 28.2.2025).

EN 7 EN

Member States, increased strategic autonomy in nuclear materials and data and support for

researchers in Ukraine. The results of the call for innovative applications of ionising radiation

showed a high interest within medicine, the circular economy, space exploration and

environmental monitoring which could be developed further in synergy with Horizon Europe.

These new actions also attracted newcomers. However, the limited budget for the 2021-2027

programmes, together with the need to maintain the programmes’ focus on the core activities

of nuclear safety, radioactive waste and radiation protection, meant that there were very

limited possibilities to continue funding these new actions in 2021-2027.

If the scope and level of funding of the 2021-2027 programmes were to be maintained, it

wouldn’t be sufficient to allow the EU to catch up with international competitors, address key

issues for the development of small, modular reactors (SMRs), advanced fuels and fuel cycles

and substantially increase nuclear skills in the EU.

Euratom co-funded partnerships are the result of long-term efforts by the research community,

stakeholders and Member States to advance with a common research agenda and to address

key challenges in all the fields concerned. While scientific progress has already been made,

the Commission will push to further improve the organisation and operation of partnerships to

ensure that research funded by the Programme remains relevant and that it tackles the most

pressing challenges. The Commission will pay particular attention to partnerships so as to

systematically consider the long-term perspectives of a broad range of stakeholders and

Member States.

Euratom-funded fusion research has delivered important results in the last years, and the

ITER project – recognised as the first fusion power plant-like initiative – is now making

significant progress after undergoing delays and cost overruns. To bring fusion energy to the

market and contribute to the EU’s decarbonisation efforts and competitiveness these efforts

must be extended. Fusion power will only become a reality if the remaining scientific,

engineering and technological challenges are addressed comprehensively, underpinned by

accurate assumptions about technical complexity and realistic investment in industrial supply

chains.

The Programme must evolve to address the technological bottlenecks that require additional

focus and investment, possibly in specific research infrastructures, involve more private

financing and industry experience and increase international collaboration with reliable

partners where there is a clear added value for the EU. The Commission has already started to

prepare a co-programmed European Partnership in this field which will bring together public

and private stakeholders. The actions under the 2026-2027 programme should pave the way

for this partnership and for supplementary innovation actions. This new partnership would

also mean rethinking EUROfusion’s role and activities which will play a major part in

developing the fundamentals of fusion science. Further details will be provided in the

Communication on the EU’s fusion strategy, which is currently being drawn up.

The evaluation concluded that, thanks to its expertise and nuclear research facilities, the JRC

benefits both the Union and a number of external stakeholders by carrying out relevant direct

actions in research, providing high quality analyses, reference materials and methods, data

and studies for policy support and delivering specialised training on the whole spectrum of

activities from nuclear safety to security and safeguards.

The evaluation also concluded that the JRC’s provision of nuclear data, measurements and

reference materials make an important contribution to the assessment of safety and safeguards

of current systems and future technologies such as SMRs. Analyses on ways to treat,

minimise and recycle radioactive waste and spent fuel or to evaluate their characteristics and

behaviour were deemed particularly relevant to advance research in this area.

EN 8 EN

In the area of safeguards and non-proliferation, the JRC’s expertise and research also make a

valuable contribution both at European and international level to reinforce non-proliferation

efforts. The research results of direct actions in non-power applications, particularly in

relation the medical field, are equally relevant, serving to advance research on safe and

innovative uses of ionising radiation, as well as meeting EU policy goals. The JRC’s

education and training activities propose a relevant complement to national-level capacities.

The availability of state-of-the-art nuclear research facilities continues to represent a high

added value at EU level, contributing to independent quality research benefiting Euratom and

complementing Member States’ capacities. Direct actions also provide technical support to

the implementation and monitoring of EU policies in nuclear safety, radioactive waste and

spent fuel management, radiation protection and nuclear safeguards and non-proliferation

initiatives.

Under the 2021-2027 Euratom programmes, the JRC introduced a new strategy for its nuclear

activities, with actions to prioritise, consolidate and rationalise activities, while optimising the

use of its nuclear infrastructures and sustainable operation. Using a new portfolio approach in

its work programme, the JRC aims to improve synergies across research domains, improve

foresight capability for analysing upcoming trends and enhance communication efforts to

showcase research results.

On the contribution to ITER, the study commissioned in 202123 concluded that the return on

investment of ITER is around 1:1 and projections indicate that by 2030 ITER could generate

an additional EUR 15.9 billion in Gross Value Added (GVA) and create 72 400 job-years24.

Since the beginning of the project ITER has faced several challenges. The delays in project

execution were mainly due to design immaturity, lack of quality of some components

supplied by some Domestic Agencies (DAs) requesting repairs, regulatory challenges, the

COVID-19 crisis and the war in Ukraine, which disrupted the supply chain and contributed to

the delays in the delivery of key components.

In order to bring the project back on track, several measures, under the supervision of

Euratom, were implemented. In 2022, the new Director-General of the ITER Organization

(IO) launched a series of reforms aiming in particular at improving the IO’s organisation,

putting a project matrix structure in place to streamline the decision-making process,

improving and enforcing enhanced quality control procedures, repairing key components and

redefining its interactions with the French Nuclear Safety Regulatory Authority (ASNR).

In 2024, the IO presented a revision of the project Baseline (scope, schedule and cost), to

mitigate key assembly and commissioning risks, define contingencies for schedule and cost,

while incorporating lessons learnt from previous first-of-their-kind activities. This Baseline is

underpinned by a phased-licensing approach aiming at reducing risks.

Euratom also identified the need to better integrate Fusion for Energy’s activities with the

IO’s to improve project efficiency. As a result, IO and Fusion for Energy have explored ways

to better integrate their activities and exploit the potential synergies and complementarities

between the two organisations. Since September 2023, a major effort has been undertaken by

Fusion for Energy and IO to identify the most relevant activities, tools and functions. The

expected outcomes of the integration are efficiency gains and potential savings, as the IO and

23 European Commission: Directorate-General for Energy, IHS Markit, LGI, Erim, S., Chauvet, V. et

al., Follow up study on the economic benefits of ITER and BA projects to EU industry, Publications

Office, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2833/51838 24 Commission Staff Working Document Accompanying the document Communication from the

Commission Nuclear Illustrative Programme presented under Article 40 of the Euratom Treaty for the

opinion of the European Economic and Social Committee (SWD(2025) 160, 13.6.2025).

EN 9 EN

Fusion for Energy could jointly identify optimisations in the way components are designed,

procured and delivered.

In 2024, the project achieved an unprecedented execution rate which surpassed all the rates

for previous years. This excellent performance was confirmed on 1 Semester 2025, with

indicators showing that the project is on schedule and slightly under cost.

• Stakeholder consultations

In the framework of preparing for the next MFF 2028-2034, the Commission conducted a

public consultation to gather views on EU funding for competitiveness.

The public consultation, held from 12 February to 7 May 2025, gathered 2 034 survey

responses and 462 position papers, with strong participation from EU citizens (26%),

academia (22%) and public authorities (13%), alongside businesses, NGOs, and other

stakeholder networks.

Most respondents which had experience in EU-funded research programmes expressed

positive views on the funding process, from identifying funding opportunities to the relevance

and clarity of the calls. However, they highlighted the application procedure and overall

timeline as key weak points, underscoring the need for simplification, clarity and better

coherence to enhance accessibility, especially for SMEs and newcomers. Respondents

recognised fragmentation in support across the investment journey as a barrier to

competitiveness, particularly in relation to underinvestment in research and innovation.

The public consultation was complemented by targeted outreach to key stakeholder groups in

industry, research and innovation. Research and innovation stakeholders have been actively

engaged in shaping the debate on the future role of R&I in EU competitiveness, particularly

following the launch of the Commission’s political guidelines in July 2024 and the

Competitiveness Compass in February 2025.

• External expertise

As is the case with the proposal for Horizon Europe, this initiative builds on three key

external reports: Draghi’s on EU competitiveness, Letta’s on the future of the single market

and the Commission Expert Group’s on the interim evaluation of Horizon Europe25.

The Commission also relied on the opinion delivered by the Euratom STC which is composed

of independent experts appointed by the Council in terms of Article 134 of the Euratom

Treaty.

All reports converge in their core message: Europe must innovate, adapt and lead to safeguard

its competitiveness, prosperity, sustainability and security. Their combined analysis provides

a strong analytical and political foundation for the proposed Horizon Europe, the wider

strategic orientation of the European Competitiveness Fund and the Euratom programme.

• Impact assessment

In line with the Better Regulation guidelines, the Commission carried out an ex-ante

evaluation for this proposal instead of an impact assessment as the Euratom programme

provides continuity as regards its broad content and structure and has a relatively small

budget. The ex-ante evaluation concluded that to address the new competitiveness and energy

security challenges facing the EU, and in view of meeting decarbonisation targets, the

25 Communication from the Commission to the European Parliament and the Council: Horizon Europe:

Research and Innovation at the heart of competitiveness (COM(2025) 189 final, 20.4.2025).

EN 10 EN

Euratom programme must be reinforced in terms of budget and measures to enhance

innovation and skills in the field of nuclear science and technology.

ITER will remain a cornerstone for the development of fusion energy in Europe and, for this

purpose, must be fully integrated into a broader EU strategy. The aim is to complete

construction for the first phase of experiments on time and within budget, in line with the

2024 baseline. This will be achieved by delivering European components for ITER in line

with the project baseline, supervising Fusion for Energy in the performance of its tasks, while

ensuring that technical and scientific lessons learned from ITER benefit the Union.

To enhance innovation and skills in the field of nuclear science and technology, the

Programme will benefit from the proposed Horizon Europe’s rules for participation and

dissemination designed to simplify access further, enhance openness and maximise the impact

of funding. There are areas, such as industrial competitiveness and public health, where joint

actions between the Euratom and Union programmes can be of greater benefit to Union

citizens than having actions under the Programme alone. For this reason, the Programme

should seek synergies with Horizon Europe and other Union programmes. Streamlined

governance should enable the Commission to discuss all aspects of fission and fusion

research, including the ITER project, with Member States and key stakeholders providing a

strategic overview and improving coordination between Euratom and national actions, while

recognising that, for Fusion for Energy, the governance with the Member States is currently

covered by the Fusion for Energy Governing Board.

• Simplification

As explained in the explanatory memorandum of the proposal for Horizon Europe,

simplification is an overarching priority of the Commission to reduce burden and over-

complexity and in favour speed and flexibility. As the Programme applies its rules of

participation and dissemination, Horizon Europe’s new features offering simplification to

beneficiaries also apply here. These are:

• Reduced length of the work programme with less prescriptive programming:

reducing the overall number of topics, shortening of topic descriptions and

minimising single-project topics.

• Open topics by default: less prescriptive with more freedom for applicants to choose

different pathways towards expected outcomes.

• Continuity and further simplification of the funding landscape: there will be no

distinction between Research and Innovation Actions (RIA) and Innovation Actions

(IA) but one single funding rate of up to 100%, except for for-profit entities other

than SMEs, with a funding rate of up to 70%. The funding rates will be the

maximum that can be reduced when justified for implementing specific actions.

• Increased use of simplified cost options: building on the experience gained with

lump sum pilots under Horizon 2020 and their broader application in the current

Horizon Europe, lump sum funding will become the default form of Union

contribution, unless otherwise provided. Other simplified forms of cost options,

including financing not linked to costs or personnel unit costs, will be used. These

simplification measures aim to foster broader participation, particularly from

newcomers and smaller entities, while preserving sound financial management and

control.

EN 11 EN

A faster implementation will be achieved with a reduction of the maximum time to grant to 7

months, which is one of the shortest time-to-grant for EU programmes and two months

shorter than the maximum time to grant set out in the Financial Regulation.

As part of the wider Commission efforts to reduce the number of spending programmes, the

Programme will include and provide for Euratom’s contribution to the ITER project.

• Fundamental rights

The proposed regulation respects fundamental rights and observes the principles recognised in

the Charter of Fundamental Rights of the European Union.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The Commission Communication on the Multiannual Financial Framework 2028-203426

provides a budget envelope of EUR 9 794 000 000 in current prices for the Euratom

Programme, of which EUR 5 794 000 000 is allocated to ITER. Due to the Euratom Treaty’s

limitations, the proposal for the Euratom programme covers 5 years of the proposed budget,

i.e., EUR 6 682 000 000 in current prices.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

The Commission will implement the Programme through direct management and indirect

management by European Partnerships (see Article 10 of the proposal) and, where relevant,

indirect management by Fusion for Energy.

The monitoring, evaluation and reporting arrangements for the Programme will be carried out

based on the proposed Performance Regulation27. This means that the implementation report

will be published by the end of the fourth year of the programme (i.e. 2031). It’s the

Commission’s intention to propose in the Regulation of the “extension” (2033-2034) that a

joint retrospective evaluation of this Programme and the extension are held at the latest three

years after the end of the programming period.

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

Article 1 sets out the Programme’s subject matter. Article 2 applies the definitions from the

Regulation establishing Horizon Europe to the Euratom Programme. The Programme’s

general and specific objectives are set out in Article 3 while Article 4 applies Horizon

Europe’s horizonal principles to the Programme.

The indicative financial envelope is set out in Article 5.

The proposal then makes a number of standard provisions which have counterparts in the

proposed Regulation establishing Horizon Europe. There is provision for additional resources

(Article 6), alternative, combined and cumulative funding (Article 7), association to the

Programme (Article 8) and implementation and forms of Union funding (Article 9) Article 10

provides for Partnerships which is similar to the ones in Horizon Europe except that it also

provides for Euratom co-funded partnerships to ensure the continuation of these type of

partnerships from previous programmes.

26 COM(2025) 570. 27

COM(2025) 545.

EN 12 EN

Article 11 sets out the role of the JRC in wording similar to Horizon Europe’s. Horizon

Europe’s rules of participation and dissemination are applied to the Programme through

Article 12 with one derogation on access to results necessary for Euratom.

Standard provisions for work programmes (Article 13) and committee procedure (Article 14)

are made, the latter providing for fission and fusion configurations both having strategic

overview on the implementation of actions in their respective area.

In the final and transition procedures, the Regulation establishing the 2026-2027 programme

is repealed (Article 15), actions launched under the previous programme are unaffected and

the smooth transition between programmes is ensured (Article 16). The Regulation enters in

force on the twentieth day after its publication and is applicable from 1 January 2028 (Article

17).

Finally, the Annex lists the activities that can be supported by the Programme.

EN 1 EN

2025/0594 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL REGULATION

establishing the research and training programme of the European Atomic Energy

Community for the period 2028-2032, complementing Horizon Europe, the Framework

Programme for Research and Innovation, and providing for the Community’s

contribution to the ITER project, and repealing Regulation (Euratom) 2025/1304

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty establishing the European Atomic Energy Community, and in

particular Article 7, first paragraph, thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Having regard to the opinion of the Scientific and Technical Committee1,

Whereas:

(1) The European Atomic Energy Community (the ‘Community’) aims to raise the living

standards in the Member States by promoting and facilitating nuclear research,

complementing it with Community research and training programmes.

(2) Research in the nuclear field contributes to social well-being, economic prosperity,

security and environmental sustainability. Research on the applications of ionising

radiation has led to improvements in medical, industrial, agricultural, environmental

and security technologies from which many benefit.

(3) In order to ensure the continuity of research in the nuclear field at the Community

level, it is necessary to establish a Community research and training programme (the

‘Programme’) and, as the Treaty establishing the European Atomic Energy

Community (the ‘Euratom Treaty’) limits the length of its research and training

programmes to 5 years, the Programme should cover the period from 1 January 2028

to 31 December 2032. The Commission would present a new proposal to implement

the remaining budget of the last 2 years of the 2028-2034 Multiannual Financial

Framework2.

(4) The Programme should be tightly connected with the European Competitiveness Fund

(the ‘ECF’) established by Regulation [establishing the ECF]3 and Horizon Europe,

the Framework Programme for Research and Innovation for the period 2028-2034

(‘Horizon Europe’) established by Regulation [establishing the Horizon Europe

Framework Programme]4 by placing research and innovation at the heart of the

Union’s economy and investment strategy.

1 OJ C , , p. . 2 Council Regulation (EU, Euratom) 2025/NNN of DD MMMM 2025 laying down the multiannual

financial framework for the years 2028 to 2034 (OJ L NNN, DD.MM.YYYY, p. N, ELI: ). 3 Regulation [establishing the ECF] 4 Regulation [establishing the Horizon Europe Framework Programme]

EN 2 EN

(5) The Union should, furthermore, aim to eliminate inequalities and to promote equality

between men and women, as well as to combat discrimination in accordance with

Article 8 and Article 10 of the Treaty on the Functioning of the European Union

(TFEU) and the Charter of Fundamental Rights of the European Union.

(6) There are areas where joint actions between the Programme and Union programmes

can be of greater benefit to Union citizens than having actions under the Programme

alone. For this reason, the Programme should seek synergies with Horizon Europe and

other Union programmes.

(7) In a rapidly changing economic, social and geopolitical environment, recent

experience has shown the need for more flexible multiannual financial framework and

spending programmes. To that effect, and in line with the objectives of the

Programme, the funding should duly consider the evolving policy needs and the

Union’s priorities as identified in relevant documents published by the Commission,

European Parliament resolutions and in Council conclusions, while ensuring sufficient

predictability for the budget’s implementation.

(8) The Programme applies Horizon Europe’s rules for participation and dissemination

and is part of the ECF’s digital framework and makes use of its corporate information

and communication tools to further simplify access, enhance openness and maximise

the impact of Union funding.

(9) The Programme should contribute to increasing public and private investment in

research and innovation (R&I) in Member States, thereby helping to reach an overall

investment target of at least 3% of the Union’s gross domestic product (GDP) in

research and development. Member States’ investment in R&I should be assessed with

the help of the framework for the coordination of economic, budgetary, employment

and social policies within the Union – the European Semester process. Achieving that

target would require Member States and the private sector to complement the

Programme with their own reinforced investment actions in research, development and

innovation. The Union has made steady progress in increasing research and

development investments but is lagging behind other global leaders. The 3% target

mentioned earlier, set over two decades ago, acknowledged the importance of research

and development as a foundation for a knowledge-based society. While the target

encouraged various Member States to set their own research and development

intensity goals, significant disparities remain as only a few Member States have

reached or exceeded their investment ambition.

(10) As in Horizon Europe, the OECD definitions regarding technological readiness levels

(TRLs) should continue to be taken into account in the classification of technological

research, product development and demonstration activities and in the definition of

types of action available in calls for proposals. Grants should not be awarded for

actions where activities go above TRL 8.

(11) It should be possible to implement parts of the budget through European Partnerships

together with other public and private entities, where this is the most effective

implementation form to achieve the policy objectives. European Partnerships should

be established where a close involvement of the Union is required and should ensure

appropriate voting rights for the Union as well as sufficient co-investment by other

partners to leverage Union funding. In view of fostering synergies and efficiencies, it

is necessary to ensure harmonised rules. Therefore, a strategic and coherent portfolio

of a limited number of European Partnerships should be established.

EN 3 EN

(12) European Partnerships, as an essential tool to deliver on industrial involvement and

investment in collaborative research and innovation, should contribute to the specific

policy objectives of the policy windows of the ECF and be supported through it, where

necessary, to complete these objectives.

(13) The Joint Research Centre (‘JRC’) should continue to provide independent scientific

evidence and technical support for Union policies throughout the whole policy cycle.

The direct actions of the JRC should be implemented in a flexible, efficient, and

transparent manner, taking into account the needs of Union policies and the relevant

needs of the users of the JRC and ensuring the protection of the Union’s financial

interests. The JRC should continue to generate additional resources, which it may use

to support its scientific and technical activities.

(14) The Programme should ensure the effective promotion and protection of values and

principles of the European Research Area and the Pact for Research and Innovation5,

notably ethics and integrity in research and innovation, freedom of scientific research,

science for policy, gender equality and equal opportunities, non-discrimination, open

science and the promotion of attractive research careers and mobility. In particular, the

Programme should ensure the effective promotion of equal opportunities for all and

the implementation of gender mainstreaming, including the integration of the gender

dimension in R&I content. It should aim to address the causes of gender imbalance.

Particular attention should be paid to ensuring, to the extent possible, gender balance

in evaluation panels and in other relevant advisory bodies such as boards and expert

groups.

(15) Nuclear research infrastructures are pivotal assets for the Union, providing essential

tools and equipment to advance research in science and technology. The development,

integration and financial sustainability of such research infrastructures of Union

interest should ensure operational excellence and continuous accessibility to European

researchers, enabling collaborative and cross-border research while complementing

Member States’ capabilities.

(16) Acknowledging the benefit derived from international cooperation towards addressing,

among others, shared technological, economic, environmental and societal concerns,

the Programme, should promote cooperation with third countries. International

cooperation should aim to strengthen the Union’s competitiveness and excellence in

R&I, including its capacity to attract and retain the best talents worldwide.

Geopolitical considerations, including economic security, should be at the centre of

the approach and varying degrees of cooperation should be considered based on an

overall assessment of the benefit that could be derived by the Union towards

addressing its priorities and global challenges while safeguarding the Union’s values

and interests. Association to all or parts of the Programme should remain the most

comprehensive form of cooperation.

(17) To reinforce the Union’s strategic autonomy and ensure long-term sustainable

economic growth, it is essential to bolster its global competitiveness while

safeguarding its strategic assets and interests as outlined in the European Economic

Security Strategy6. Article 136 of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the

5 Council Recommendation (EU) 2021/2122 of 26 November 2021 on a Pact for Research and

Innovation in Europe, OJ L 431, 2.12.2021, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/2122/oj 6 Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council on “European

Economic Security Strategy, JOIN(2023) 20 final, Brussels, 20.06.2023.

EN 4 EN

European Parliament and of the Council7, as complemented by Article 10 of

Regulation (EU) [establishing the ECF], promotes the competitiveness of the Union

(as defined in Regulation [establishing the ECF]) and protects its economic security.

The application of these provisions for the purpose of the Programme should provide

an appropriate legal framework to allow, where necessary, for the establishment of

specific conditions regarding award procedures that promote research-driven

competitiveness and protect the interests and strategic autonomy of the Union,

including measures aimed at restricting participation or protecting results and ensuring

coherence and consistency with specific rules under the ECF windows. Where

necessary, a risk-based approach should be applied to ensure that risks related to

research and innovation are identified, assessed, and addressed through proportionate

and effective measures8.

(18) In light of increasing risks linked to natural hazards, health emergencies, technological

accidents, water scarcity, evolving security and energy supply threats and other

disruptions, it is essential to enhance the Union’s and Member States’ capability to

anticipate, prepare for and respond to crises and disasters. The Programme should

support research that strengthens disaster risk and crisis management, invest in climate

and water resilience and enhance the resilience of vital societal functions, and build a

more resilient, secure and prepared Union, in line with the objectives of the European

Preparedness Union Strategy9 and the Roadmap towards ending Russian energy

imports10. The Programme acknowledges climate change as one of the biggest global

and societal challenge and climate action as a driver for industrial competitiveness.

Activities should reflect the importance of tackling climate change in line with the

Union’s commitments to implement the Paris Agreement11.

(19) Simplification in the Programme’s implementation is essential to ensure its

accessibility and efficiency, particularly by reducing the administrative burden on

beneficiaries and minimising the risk of errors. To this end, the Programme should

primarily rely on lump sums as the default form of Union funding. Advancing efforts

over the previous Framework Programmes to streamline funding rules and minimise

errors, the reimbursement of personnel costs should also be further simplified by using

personnel unit costs, which reduces complexity for participants and facilitates

reporting.

(20) In view of strengthening the Union’s competitiveness and maximising the uptake and

deployment of the results in general, beneficiaries owning results should manage their

results in accordance with their obligations established under this Regulation regarding

valorisation and dissemination. Those obligations may be adjusted in the work

programme, call conditions or grant agreement where appropriate based on policy

considerations, including related to economic security, but should encompass

7 Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the Council of 23 September

2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (OJ L, 2024/2509, 26.9.2024,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj) 8 Council Recommendation of 23 May 2024 on enhancing research security (OJ C, C/2024/3510,

30.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3510/oj). 9 Joint Communication to the European Parliament, the European Council, the Council, the European

Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the European Preparedness

Union Strategy, JOIN(2025) 130 final. 10 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European

Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: Roadmap towards ending Russian

energy imports (COM(2025) 440, 12.5.2025). 11 OJ L 282, 19.10.2016, p. 4.

EN 5 EN

requirements to protect, give access, valorise results and make them public as

appropriate and justified, including through open science practices. To facilitate and

accelerate the valorisation process, support instruments and tools should be put in

place in line with the Commission’s valorisation strategy as developed under

Regulation [establishing the ECF] and any such support and services provided for in

its Chapter III.

(21) In full respect of the Member States’ right to determine their choice between different

energy sources, the Programme’s results should contribute towards a climate-neutral

energy system with co-benefits for air quality.

(22) Regulation (EU) 2024/1735 of the European Parliament and of the Council12 lists

nuclear amongst net-zero technologies and acknowledges that innovation will be a

crucial factor in ensuring the Union’s competitiveness.

(23) As all Member States make use of radioactive materials, it is important to ensure the

responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste, as required by

the Council Directive 2011/70/Euratom13, to avoid undue burdens on future

generations. The Programme should continue to improve and support research and

development relating to technologies and competencies in spent fuel and radioactive

waste management.

(24) The Community should continue to play a key role in the development of fusion

energy, recognising its potential significant benefits in ensuring long-term security and

diversity of energy supply. Fusion energy research under the Programme should be

implemented in accordance with [the Union’s Fusion Strategy]14 which outlines the

actions, notably on research and development, required to advance towards a Union

fusion pilot power plant. The strategy seeks a stronger involvement of industry and

start-ups and encompasses alternative fusion concepts.

(25) In the short- to medium-term, a key step in fusion energy development in the

Community is the timely completion of ITER construction and the start of research

operations. While this is the responsibility of the ITER International Fusion Energy

Organization (the ‘ITER Organization’), Euratom bears the largest contribution among

international partners, according to the Agreement on the Establishment of the ITER

International Fusion Energy Organization for the Joint Implementation of the ITER

Project (the ‘ITER Agreement’)15. To ensure a more coherent and streamlined

approach to the goals of [the Union’s Fusion Strategy] and the Programme’s

objectives, that contribution to the ITER project should come from the Programme’s

indicative financial envelope.

(26) The Community should also continue the privileged partnership between Euratom and

Japan, embedded in the Agreement for the Joint Implementation of the Broader

12 Regulation (EU) 2024/1735 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 on

establishing a framework of measures for strengthening Europe’s net-zero technology manufacturing

ecosystem and amending Regulation (EU) 2018/1724 (OJ L, 2024/1735, 28.6.2024), ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj 13 Council Directive 2011/70/Euratom of 19 July 2011 establishing a Community framework for the

responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste (OJ L 199, 2.8.2011, p. 48, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj). 14 European Strategy to harness Fusion Energy (COM(YYYY) NNN, DD.MM.YYYY). 15 Agreement on the Establishment of the ITER International Fusion Energy Organization for the Joint

Implementation of the ITER Project (OJ L 358, 16.12.2006, p. 62, ELI:

http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2006/943(1)/oj).

EN 6 EN

Approach Activities (the ‘Broader Approach Agreement’)16 setting out complementary

joint fusion research activities.

(27) Article 12(1)(a) of the Statutes of Fusion for Energy contained in Council Decision

2007/198/Euratom17 provides that the Euratom contribution shall be made available

through the Community research and training programmes adopted pursuant to Article

7 of the Treaty or through any other decision adopted by the Council.

(28) Council Decision 2007/198/Euratom is not amended by this Regulation and remains to

form part, together with the ITER Agreement and the Broader Approach Agreement,

of the existing applicable legal framework for ITER.

(29) It should also be possible to address the Programme’s objectives through financial

instruments, budgetary guarantees and blending operations under Union programmes

provided that actions comply with the objectives and rules of such programmes.

(30) Indirect actions under this Programme should be covered by the Mutual Insurance

Mechanism established pursuant to Regulation [establishing the Horizon Europe

Framework Programme].

(31) The actions supported under this Regulation should be proportionate, avoiding

duplication or crowding out, incentivise private funding and have Union added-value.

This should also ensure consistency between the Programme’s actions and State aid

rules, thereby avoiding undue distortions of competition in the internal market.

(32) This Regulation lays down an indicative financial envelope for the Programme for the

period 2028-2032. For the purpose of this Regulation, current prices are calculated by

applying a fixed 2% deflator.

(33) Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 applies to the Programme. It lays down the rules

on the establishment and the implementation of the general budget of the European

Union, including the rules on grants, prizes, non-financial donations, procurement,

indirect implementation, financial assistance, financial instruments and budgetary

guarantees.

(34) Fusion for Energy uses a distinct financial regulation in line with Article 5 of Council

Decision 2007/198/Euratom.

(35) In view of ensuring consistency, a budgetary guarantee and financial instruments,

including when combined with non-repayable support in blending operations, under

this Programme should be implemented in accordance with Title X of the Financial

Regulation and with technical arrangements, terms and conditions established by the

Commission for the purposes of its application.

(36) Where Union support under the Programme is to be provided in the form of a

budgetary guarantee or a financial instrument, including where combined with non-

repayable support in a blending operation, with the exception of financial instruments

under the EIC, such support should be provided exclusively through the ECF

InvestEU Instrument in accordance with the applicable rules of the ECF InvestEU

Instrument.

16 Agreement between the European Atomic Energy Community and the Government of Japan for the

Joint Implementation of the Broader Approach Activities in the Field of Fusion Energy Research (OJ

EU L 246, 21.9.2007, p. 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2007/614/oj). 17 Council Decision 2007/198/Euratom of 27 March 2007 establishing the European Joint Undertaking for

ITER and the Development of Fusion Energy and conferring advantages upon it (OJ L 90, 30.3.2007, p.

58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj).

EN 7 EN

(37) In accordance with Regulation (EU, Euratom) 2024/2509, Regulation (EU, Euratom)

No 883/2013 of the European Parliament and of the Council18, Council Regulation

(Euratom, EC) No 2988/9519,Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/9620 and

Council Regulation (EU) 2017/193921, the financial interests of the Union are to be

protected through proportionate measures, including the prevention, detection,

correction and investigation of irregularities and fraud, the recovery of funds lost,

wrongly paid or incorrectly used and, where appropriate, the imposition of

administrative sanctions. In particular, in accordance with Regulation (EU, Euratom)

No 883/2013 and Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 the European Anti-Fraud

Office (OLAF) may carry out investigations, including on-the-spot checks and

inspections, with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or

any other illegal activity affecting the financial interests of the Union. In accordance

with Regulation (EU) 2017/1939, the European Public Prosecutor’s Office (EPPO) is

competent to investigate and prosecute fraud and other criminal offences affecting the

financial interests of the Union as provided for in Directive (EU) 2017/1371 of the

European Parliament and of the Council22. In accordance with Regulation (EU,

Euratom) 2024/2509, any person or entity receiving Union funds is to fully cooperate

in the protection of the Union’s financial interests, to grant the necessary rights and

access to the Commission, OLAF, the European Court of Auditors and, as appropriate,

to the EPPO, and to ensure that any third parties involved in the implementation of

Union funds grant equivalent rights.

(38) The Programme is to be implemented in accordance with Regulation (EU, Euratom)

XXX of the European Parliament and of the Council [Performance Regulation]23

which establishes the rules for the expenditure tracking and the performance

framework for the budget, including rules for ensuring a uniform application of the

principles of ‘do no significant harm’ and gender equality referred to in Article 33(2),

points (d) and (f), rules for monitoring and reporting on the performance of Union

programmes and activities, rules for establishing a Union funding portal, rules for the

evaluation of the programmes, as well as other horizontal provisions applicable to all

Union programmes such as those on information, communication and visibility.

(39) The Programme should be implemented in compliance with the principle of the rule of

law and the rights and principles set out in the Charter of Fundamental Rights of the

European Union and be in line with the international obligations of the Union and the

18 Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council of 11

September 2013 concerning investigations conducted by the European Anti-Fraud Office (OLAF) and

repealing Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council and Council

Regulation (Euratom) No 1074/1999 (OJ L 248, 18.9.2013, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj). 19 Council Regulation (EC, Euratom) No 2988/95 of 18 December 1995 on the protection of the European

Communities financial interests (OJ L 312, 23.12.95, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj). 20 Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 of 11 November 1996 concerning on-the-spot checks

and inspections carried out by the Commission in order to protect the European Communities' financial

interests against fraud and other irregularities (OJ L 292, 15.11.96, p. 2, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj). 21 Council Regulation (EU) 2017/1939 of 12 October 2017 implementing enhanced cooperation on the

establishment of the European Public Prosecutor’s Office (‘the EPPO’) (OJ L 283, 31.10.2017, p. 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj). 22 Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council of 5 July 2017 on the fight

against fraud to the Union's financial interests by means of criminal law (OJ L 198, 28.7.2017, p. 29,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj). 23 Regulation [Performance Regulation].

EN 8 EN

Member States arising from the international instruments to which they are party,

including Human rights instruments such as the UN Convention on the Rights of

Persons with disabilities.

(40) In order to ensure uniform conditions for the Programme’s implementation through

work programmes, implementing powers should be conferred on the Commission.

Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011

of the European Parliament and of the Council24.

(41) The advisory procedure set out in Regulation (EU) No 182/2011 of the European

Parliament and of the Council should be used for the adoption of the work

programmes given the important financial implications of the Programme.

(42) The JRC Board of Governors set up by Commission Decision 96/282/Euratom25 has

been consulted on the scientific and technological content of the Programme on the

nuclear direct actions of the JRC.

(43) The European Parliament and the European Economic and Social Committee have

been consulted on a voluntary basis and have delivered opinions26.

(44) The Programme replaces the programme established by Regulation (Euratom)

2025/130427. Regulation (Euratom) 2025/1304 should therefore be repealed,

HAVE ADOPTED THIS REGULATION:

Article 1

Subject matter

This Regulation establishes the Research and Training Programme of the European Atomic

Energy Community (the ‘Programme’) for the period 2028-2032. It also lays down the

objectives of the Programme and its budget for that period including the Community’s

contribution to the ITER project, the forms of Union funding and the rules for providing such

funding.

Article 2

Definitions

For the purposes of this Regulation, and subject to the second paragraph of this Article, the

definitions in Article 2 of Regulation [establishing the Horizon Europe Framework

Programme] apply.

For the purposes of this Regulation:

24 Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011

laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of

the Commission’s exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13) ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj 25 Commission Decision 96/282/Euratom of 10 April 1996 on the reorganization of the Joint Research

Centre (OJ L 107, 30.4.1996, p. 12) ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1996/282/oj 26 OJ … and OJ … 27 Council Regulation (Euratom) 2025/1304 of 23 June 2025 establishing the Research and Training

Programme of the European Atomic Energy Community for the period 2026-2027 complementing

Horizon Europe – the Framework Programme for Research and Innovation and repealing Regulation

(Euratom) 2021/765 (OJ L, 2025/1304, 3.7.2025) ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1304/oj

EN 9 EN

(1) ‘Union’ means the European Union, the European Atomic Energy Community, or

both, as the context may require;

(2) ‘coordination and support action’ means an action contributing to the Programme’s

objectives, excluding R&I activities, except when undertaken in the case of Euratom

co-funded partnerships.

Article 3

Programme objectives

1. In line with the general and specific objectives of the ECF and Horizon Europe, the

Programme shall strengthen the Union’s competitiveness and decarbonisation while

protecting people and the environment by advancing research and training in nuclear

science and technology in synergy with Union programmes.

2. The Programme’s specific objectives are:

(a) support the construction and operation of ITER, ensuring performance-based

funding for the delivery of European components by Fusion for Energy, the

integration work by the ITER Organization and that technical and scientific

lessons learnt from ITER benefit the Union;

(b) advance fusion research, supporting the transition from basic science to

technology, engineering and innovation, foster the development of the Union’s

fusion industry, support the emergence of start-ups and innovative concepts for

enabling future fusion power plants, and strengthen international cooperation;

(c) advance research on nuclear safety, security and safeguards, non-proliferation,

radiation protection, nuclear data, the management of radioactive waste and

spent fuel and the innovative use of ionising radiation including in the medical

sector;

(d) develop, retain and utilise expertise and competencies in the nuclear field

through education and training and support access to state-of-the-art research

infrastructures, ensuring their long-term sustainability and operational

excellence; and

(e) provide independent and science-based policy support to Union policies and

develop the knowledge base for standardisation and modelling.

3. The objectives referred to in paragraphs 1 and 2 shall be achieved through the

activities listed in the Annex.

Article 4

Horizontal principles

The horizontal principles set out in Article 5 of Regulation [establishing the Horizon Europe

Framework Programme] shall apply to the Programme.

EN 10 EN

Article 5

Budget

1. The indicative financial envelope of the Programme for the period 1 January 2028 to

31 December 2032 shall be EUR 6 682 000 00028 in current prices.

2. The amount referred to in paragraph 1 of this Article and the amounts of additional

resources referred to in Article 6 may also be used for technical and administrative

assistance for the implementation of the Programme, such as preparatory,

monitoring, control, audit and evaluation activities, information technology systems

and platforms, information and communication activities, including corporate

communication on the political priorities of the Union, and all other technical and

administrative assistance or staff-related expenses incurred by the Commission for

the management of the Programme.

3. If necessary to enable the management of actions not completed by 31 December

2032, appropriations may be entered in the Union budget beyond 2032 to cover the

expenses necessary and to enable the management of actions not completed by the

end of the Programme.

4. Budgetary commitments for activities extending over more than one financial year

may be broken down over several years into annual instalments.

Article 6

Additional resources

1. Member States, Union institutions, bodies and agencies, third countries, international

organisations, international financial institutions, or other third parties, may make

additional financial or non-financial contributions to the Programme. Additional

financial contributions shall constitute external assigned revenue within the meaning

of Article 21(2), points (a), (d), or (e) or Article 21(5) of Regulation (EU, Euratom)

2024/2509.

2. Resources allocated to Member States under shared management may, at their

request, be made available to the Programme. The Commission shall implement

those resources directly or indirectly in accordance with Article 62(1), point (a) or (c)

of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509. They shall be additional to the amount

referred to in Article 5(1) of this Regulation. Those resources shall be used for the

benefit of the Member State concerned. Where the Commission has not entered into

a legal commitment under direct or indirect management for additional amounts thus

made available to the Programme, the corresponding uncommitted amounts may, at

the request of the Member State concerned, be transferred back to one or more

respective source programmes or their successors.

Article 7

Alternative, combined and cumulative funding

1. The Programme shall be implemented in synergy with other Union programmes. An

action that has received a Union contribution from another programme may also

28 That indicative financial envelope includes the Programme’s contribution to Fusion for Energy

EN 11 EN

receive a contribution under this Programme. The rules of the relevant Union

programme shall apply to the corresponding contribution or a single set of rules may

be applied to all contributions and a single legal commitment may be concluded. If

the Union contribution is based on eligible cost, the cumulative support from the

Union budget shall not exceed the total eligible costs of the action and may be

calculated on a pro-rata basis in accordance with the documents setting out the

conditions for support.

2. Award procedures under the Programme may be jointly conducted under direct or

indirect management with Member States, Union institutions, bodies and agencies,

third countries, international organisations, international financial institutions, or

other third parties, provided the protection of the financial interests of the Union is

ensured. Such procedures shall be subject to a single set of rules and lead to the

conclusion of single legal commitments. For that purpose, the partners to the joint

award procedure may make resources available to the Programme in accordance with

Article 6 of this Regulation, or the partners may be entrusted with the

implementation of the award procedure, where applicable in accordance with Article

62(1), point (c), of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509. In joint award procedures,

representatives of the partners to the joint award procedure may also be members of

the evaluation committee referred to in Article 153(3) of Regulation (EU, Euratom)

2024/2509.

3. Under this Programme, in addition to the conditions set out in Article 8(1) and (2) of

Regulation [establishing the ECF], a Competitiveness Seal shall be awarded only to

high-quality actions that not been financed under the Programme due to budgetary

constraints.

4. Member States may finance actions to which a Competitiveness Seal was awarded.

Article 8

Third countries associated to the Programme

1. The Programme may be opened to the participation of the following third countries

through full or partial association, in accordance with the objectives laid down in

Article 3 and in accordance with the relevant international agreements or any

decisions adopted under the framework of those agreements and applicable to:

(a) acceding countries, candidate countries and potential candidates;

(b) European Neighbourhood Policy countries;

(c) other third countries.

2. The association agreements for participation in the Programme shall:

(a) ensure a fair balance as regards the contributions and benefits of the third

country participating in the Programme;

(b) lay down the conditions of participation in the Programme, including the

calculation of financial contributions, consisting of an operational contribution

and a participation fee, to the Programme and its general administrative costs;

(c) not confer on the third country any decision-making power in the Programme;

(d) guarantee the rights of the Union to ensure sound financial management and to

protect its financial interests.

EN 12 EN

(e) where relevant, ensure the protection of security and public order interests of

the Union.

3. For the purpose of paragraph 1, point (c), association or partial association with other

third countries shall only be possible if they fulfil all the following criteria:

(a) a good capacity in science, technology and innovation;

(b) commitment to a rules-based open market economy, including fair and

equitable dealing with intellectual property rights, respect of human rights,

backed by democratic institutions;

(c) active promotion of policies to improve the economic and social well-being of

citizens.

4. For the purposes of paragraph 2, point (d), the third country shall grant the necessary

rights and access required under Regulations (EU, Euratom) 2024/2509 and (EU,

Euratom) No 883/2013, and guarantee that enforcement decisions imposing a

pecuniary obligation on the basis of Article 299 TFEU, as well as judgements and

orders of the Court of Justice of the European Union, are directly enforceable.

5. The scope of association of each third country to the Programme shall take into

account an analysis of the risks, notably those likely to affect the Union’s public

order and security in relevant policy areas, including economic and research security,

as well as benefits and the broader objective of driving economic growth and

competitiveness of the Union through innovation. Accordingly, acceding countries,

candidate countries and potential candidate countries and third countries may be

excluded from parts of the Programme in accordance with this Regulation or the

association agreement itself.

6. The association agreement setting out the conditions for participation in the

Programme, shall, as far as possible, provide for the reciprocal participation of legal

entities established in the Union in equivalent programmes of associated countries in

accordance with the conditions laid down in those programmes.

7. The conditions determining the level of the financial contributions referred to in

paragraph 2, point (b) shall ensure a regular automatic correction of any significant

imbalance compared to the amount that entities established in the associated country

receive through participation in the Programme, taking into account the costs in the

management, execution and operation of the Programme. The allocation of the

financial contributions shall take into account the level of participation of the legal

entities of the associated countries in each part of the Programme.

Article 9

Implementation and forms of Union funding

1. The Programme shall be implemented in accordance with Regulation (EU, Euratom)

2024/2509, under direct management or under indirect management with bodies

referred to in Article 62(1), point (c) of that Regulation.

2. Union funding may be provided in any form in accordance with Regulation (EU,

Euratom) 2024/2509, in particular grants, prizes, procurement, non-financial

donations and financial instruments.

EN 13 EN

3. With the exception of financial instruments under the EIC (Fund), where Union

support is provided in the form of a budgetary guarantee or a financial instrument,

including where combined with non-repayable support in a blending operation, it

shall be exclusively provided through the ECF’s InvestEU Instrument and

implemented in accordance with the applicable rules of the ECF’s InvestEU

Instrument through the contribution or guarantee agreements concluded for that

purpose.

4. Union support in the form of a budgetary guarantee shall be provided within the

maximum amount of the budgetary guarantee established by the ECF Regulation.

5. Where the Programme makes use of the ECF Investment Instrument, it shall provide

the provisioning for the budgetary guarantee and the financing to financial

instruments, including when combined with non-repayable support in the form of a

blending operation.

6. Where Union funding is provided in the form of a grant, funding shall be provided as

financing not linked to costs or as simplified cost options in particular through lump

sums as well as unit costs for personnel, in accordance with Regulation (EU,

Euratom) 2024/2509. Funding may be provided in the form of actual eligible cost

reimbursement only where the objectives of an action cannot be achieved otherwise.

Where it is necessary to enable other sources of funding including co-investments

with national resources subject to State aid rules, funding shall be provided in the

form of actual eligible cost reimbursement or simplified cost options.

7. For the purposes of Article 153(3) of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509, the

evaluation committee may be composed partially or fully of independent external

experts.

Article 10

Partnerships

1. Where necessary to achieve the objectives set out in Article 3, activities under this

Regulation may be implemented through European Partnerships under paragraphs 2

to 6 of this Article, by default through the work programmes, or through Euratom co-

funded partnerships under paragraph 7 of this Article.

2. European Partnerships shall be based on a Memorandum of Understanding, agreed

and signed between the partners, stipulating:

(a) the results to be delivered, which shall be clear, measurable, time-bound;

(b) reporting requirements;

(c) the related commitments from all partners;

(d) governance arrangements with a mechanism for partners to discuss and agree

on the partnerships’ programming and activities.

3. For European Partnerships established pursuant to paragraph 2 of this Article,

support from the Programme shall be conditional upon efficient use of Union

financing, a proportionate financial or in-kind contribution from other partners at

least matching the Union contribution.

4. European Partnerships shall:

EN 14 EN

(a) be established only in cases where Union action alone or other forms of

support under the Programme cannot achieve the desired objectives.

(b) be established for the purpose of addressing challenges that require a critical

mass of resources and a unified and coordinated approach, both in terms of

programming and implementation, across actors.

(c) align with and assist in the implementation of major Union policies and policy

initiatives.

(d) be selected in a transparent manner based on a set of quantifiable lifecycle

criteria and a strong portfolio approach, resulting in a coherent set of

initiatives.

(e) be based on ex-ante, long-term and formal commitments from all partners to

contribute financially to the resources of the European Partnership, which shall

be centrally managed, except in duly justified cases.

(f) require a clear lifecycle approach, including an upfront plan for the

implementation of the initiative with a strategy for gradually or fully phasing

out from Union funding.

5. Contributions from partners in European Partnerships other than the Union shall take

the following forms:

(a) financial contributions to the operational budget of the initiative;

(b) co-financing by the partners of their own participation, or that of their

members, in projects funded through the initiative;

(c) in duly justified cases and according to the provisions of the Memorandum of

Understanding, in-kind contributions for additional activities which help

achieve the European Partnership’s objectives.

6. All partners in European Partnerships other than the Union shall provide information

on the structure, membership and activities developed within the partnership. In

cases where partnerships are concluded with representative organisations and

associations, this shall include regular information on their membership.

7. Euratom co-funded partnerships may be funded through grants awarded to consortia

comprising a core of legal entities established or designated by Member States and

by any third country associated to the Euratom Programme that will develop a joint

programme of R&I and coordination and support activities, including potentially the

organisation of joint open calls. The work programmes referred to in Article 13 shall

define the scope of Euratom co-funded partnerships, the funding rate enabling

appropriate co-financing by the partners and the potential participation of entities

other than those established or designated by Member States and by any third

country associated to the Euratom Programme. Euratom co-funded partnerships may

also support the objectives of European Partnerships established under paragraph 2

as well as international cooperation in their respective field.

Article 11

Joint Research Centre

The JRC shall provide independent, evidence-based knowledge and science, supporting EU

policies to positively impact society. This shall be undertaken through JRC direct actions and

EN 15 EN

through participation of the JRC in indirect actions. Chapter II of Title II of Regulation

[establishing the Horizon Europe Framework Programme] shall not apply to direct actions.

Article 12

Eligibility and rules of participation and dissemination

1. Eligibility criteria shall be set to support achievement of the general and specific

objectives laid down in Article 3, in accordance with Regulation (EU, Euratom)

2024/2509 and apply to all award procedures under the Programme.

2. Subject to paragraph 3 of this Article, Chapters I and II of Title II on rules for

participation and dissemination of Regulation [establishing the Horizon Europe

Framework Programme] shall apply to actions supported under the Programme.

References in Regulation [establishing the Horizon Europe Framework Programme]

to ‘Horizon Europe’ shall be construed as references to the Programme where

appropriate. References in Regulation [establishing Horizon Europe Framework

Programme] to ‘security rules’ shall be construed to include the defence interests of

the Member States within the meaning of Article 24 of the Euratom Treaty.

3. By way of derogation from Article 32(g) of Regulation [establishing the Horizon

Europe Framework Programme], a beneficiary that has received Community

funding shall grant access to its results on a royalty-free basis to the Union

institutions, bodies, offices, agencies or Fusion for Energy, for the purpose of

developing, implementing and monitoring Community policies and programmes or

obligations under international cooperation with third countries and international

organisations. Such access rights shall include the right to authorise third parties to

use the results in public procurement and the right to sub-license. Access rights shall

be limited to non-commercial and non-competitive use.

Article 13

Work programme

1. The Programme shall be implemented by work programmes referred to in paragraph

2 of this Article in accordance with Article 110 of Regulation (EU, Euratom)

2024/2509 and, for the Programme’s contribution to the ITER project, in the

financial regulation of Fusion for Energy.

Without prejudice to the first subparagraph, the work programmes may in particular

set out:

(a) actions and associated budget;

(b) eligibility and award criteria;

(c) a single co-financing rate per action;

(d) rules applicable to actions concerning more than one specific objective;

(e) actions to which specific rules apply, in particular on ownership of results,

valorisation and dissemination, transfer and licensing as well as access rights to

results.

The second subparagraph shall not apply to the work programmes referred to in

Council Decision 2007/198/Euratom.

EN 16 EN

2. The Commission shall, by means of implementing acts, adopt the work programmes

implementing the specific objectives referred to in Article 3(2) and the activities set

out in the Annex. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the

advisory procedure referred to in Article 14(3).

3. The Commission shall adopt separate, multi-annual work programmes, by means of

implementing acts, for the implementation of actions under the JRC. Those

implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure

referred to in Article 14(3). The multi-annual work programmes shall take into

account the opinion provided by the Board of Governors of the JRC referred to in

Decision 96/282/Euratom.

Article 14

Committee procedure

1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a

committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.

2. The committee may convene in the following configurations, having regard to the

subject matter to be discussed:

(a) Fission: Strategic overview of the implementation of Fission actions

(b) Fusion: Strategic overview of the implementation of Fusion actions

3. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No

182/2011 shall apply.

4. Where the opinion of the committee is to be obtained by written procedure, that

procedure shall be terminated without result when, within the time-limit for delivery

of the opinion, the chair of the committee so decides or a simple majority of

committee members so request.

5. In accordance with international agreements concluded by the Union, representatives

of third countries or international organisations may be invited as observers in the

meetings of the committee under the conditions laid down in its rules of procedure,

taking into account security and public order of the Union or its Member States.

Article 15

Repeal

Regulation (Euratom) 2025/1304 is repealed with effect from 1 January 2028.

Article 16

Transitional provisions

1. This Regulation shall not affect the continuation or modification of the actions

concerned, until their closure, under Regulation (Euratom) 2025/1304, which shall

continue to apply to the actions concerned until their closure.

2. The financial envelope for the programme may also cover technical and

administrative assistance expenses necessary to ensure the transition between the

EN 17 EN

Programme and the measures adopted under its predecessor, Regulation (Euratom)

2025/1304.

Article 17

Entry into force and application

This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in

the Official Journal of the European Union.

It shall apply from 1 January 2028.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Done at Brussels,

For the Council The President

EN 18 EN

LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 3

1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 3

1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 3

1.3. Objective(s) .................................................................................................................. 3

1.3.1. General objective(s) ..................................................................................................... 3

1.3.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 3

1.3.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 3

1.3.4. Indicators of performance ............................................................................................ 3

1.4. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 4

1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 4

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 4

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section ‘added value of EU involvement’ is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone. ................................................................................. 4

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 4

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments ....................................................................................... 5

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment ................................................................................................................ 5

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact .................................... 6

1.7. Method(s) of budget implementation planned ............................................................. 6

2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................... 8

2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................... 8

2.2. Management and control system(s) ............................................................................. 8

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed .................. 8

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them............................................................................................................ 8

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure) ........................................... 8

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities ................................................................ 9

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ............ 10

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)

affected ....................................................................................................................... 10

EN 19 EN

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ................................... 12

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations.................................... 12

3.2.1.1. Appropriations from voted budget ............................................................................. 12

3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 17

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations......................................... 22

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 24

3.2.3.1. Appropriations from voted budget .............................................................................. 24

3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 24

3.2.3.3. Total appropriations ................................................................................................... 24

3.2.4. Estimated requirements of human resources.............................................................. 25

3.2.4.1. Financed from voted budget....................................................................................... 25

3.2.4.2. Financed from external assigned revenues ................................................................ 26

3.2.4.3. Total requirements of human resources ..................................................................... 26

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments ................ 28

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework.............................. 28

3.2.7. Third-party contributions ........................................................................................... 28

3.3. Estimated impact on revenue ..................................................................................... 29

4. DIGITAL DIMENSIONS .......................................................................................... 29

4.1. Requirements of digital relevance .............................................................................. 30

4.2. Data ............................................................................................................................ 30

4.3. Digital solutions ......................................................................................................... 31

4.4. Interoperability assessment ........................................................................................ 31

4.5. Measures to support digital implementation .............................................................. 32

EN 20 EN

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

1.1. Title of the proposal/initiative

Proposal for a Council Regulation establishing the research and training programme

of the European Atomic Energy Community for the period 2028-2032,

complementing Horizon Europe, the Framework Programme for Research and

Innovation, and providing for the Community’s contribution to the ITER project, and

repealing Regulation (Euratom) 2025/1304.

1.2. Policy area(s) concerned

Research and innovation

1.3. Objective(s)

1.3.1. General objective(s)

In line with the general and specific objectives of the ECF and Horizon Europe, the

Programme shall strengthen the Union’s competitiveness and decarbonisation while

protecting people and the environment by advancing research and training in nuclear

science and technology in synergy with Union programmes.

1.3.2. Specific objective(s)

Specific objective (a): support the construction and operation of ITER, ensuring

performance-based funding for the delivery of European components by Fusion for

Energy, the integration work by the ITER Organization and that technical and

scientific lessons learnt from ITER benefit the Union;

Specific objective (b): advance fusion research, supporting the transition from basic

science to technology, engineering and innovation, foster the development of the

Union’s fusion industry, support the emergence of start-ups and innovative concepts

for enabling future fusion power plants, and strengthen international cooperation.

Specific objective (c): advance research on nuclear safety, security and safeguards,

non-proliferation, radiation protection, nuclear data, security of supply, the

management of radioactive waste and spent fuel and the innovative use of ionising

radiation including in the medical sector;

Specific objective (d): develop, retain and utilise expertise and competencies in the

nuclear field through education and training and support access to state-of-the-art

research infrastructures ensuring their long-term sustainability and operational

excellence;

Specific objective (e): provide independent and science-based policy support to

Union policies and develop the knowledge base for standardisation and modelling.

1.3.3. Expected result(s) and impact

Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.

– In fusion energy development, the Euratom Programme will (1) accelerate the

development of key enabling technologies: transitioning from pure research to

innovation, towards commercialisation, also supporting the emergence and

consolidation of innovative and competitive fusion players in Europe; (2)

enhance competitiveness of EU industry and start-ups: targeting high-priority

technology areas with significant business potential, for fusion applications and

EN 21 EN

beyond; (3) ensure technology neutrality: while keeping the focus on magnetic

confinement as the most mature concept for future fusion power plants, helping

academia and start-ups to demonstrate alternative concepts and encouraging

the industry to deliver innovation for cross-cutting technologies (e.g., fusion-

grade materials, tritium breeding).

– Delivery of European components for ITER by Joint Undertaking ‘Fusion for

Energy’ in line with the project baseline, while ensuring that technical and

scientific lessons learned from ITER benefit the Union;

– Improving nuclear safety: Euratom action will support the development of

tools, methods and guidance to continue reinforcing the safety of existing

nuclear installations, including in view of long-term operations and new build

projects. The use of modelling capacities will enhance understanding of energy

components and systems behaviour.

– Fostering nuclear innovation: Euratom-funded research will conduct R&D

enabling the safety, security and safeguards assessment of advanced systems. It

will help analyse the needs of the European supply chains, including in terms

of competences. Research will also look to advance the development of

innovative fuel cycles and materials, as well as a broad range of applications of

nuclear technology beyond power generation.

– Advancing radioactive waste and spent fuel management: the Euratom-funded

actions will pursue R&D into developing waste management solutions. The

research will support the development of the safety and safeguards cases for

the deep geological storage of medium- and high-level waste, including by

ensuring the operation and oversight of deep geological facilities. It will also

focus on the development of safe and safeguarded solutions for the predisposal

and interim storage of waste and will support Member States in defining their

national strategy for long term storage and disposal through knowledge

management and the sharing of best practices.

– Improving European citizen’s life with nuclear medicine and radiation

protection: research will reduce radiation risks for the people and the

environment (i) with development of knowledge and tools and (ii) with the

strengthening of emergency preparedness and response in the event of a

radiological accident; (iii) it will investigate innovative applications of ionising

radiation, including medical radionuclides, to advance treatments and optimise

therapies used in the fight against cancer and other diseases; and (iv) support

the development of power and non-power ionising radiation applications in

other fields, such as space, industry, environmental monitoring and the circular

economy.

– Boosting nuclear skills, competences and access to nuclear research

infrastructure to benefit the Community: Euratom-funded actions will aim to

support researchers’ mobility and improve the availability of nuclear research

facilities and equipment through open access schemes. Substantial support will

be provided in synergy with Horizon Europe to education, training and

knowledge dissemination activities helping to maintain strategic nuclear skills

and support a qualified workforce in the EU while building capacities across

Member States.

EN 22 EN

– Strengthening EU and global nuclear non-proliferation: Euratom action will

enhance nuclear safeguards through the development of innovative tools and

methods for measurement, containment, surveillance and verification, the

training of safeguards inspectors and the international cooperation with the

IAEA. R&D on non-proliferation will also focus on strategic trade control and

support nuclear security and nuclear forensics to reinforce EU and Member

States response to illicit trafficking and criminal use of radioactive materials.

1.3.4. Indicators of performance

Specify the indicators for monitoring progress and achievements.

This initiative will be monitored through the performance framework for the post-

2027 budget, which is covered in the proposed Performance Regulation (see

COM(2025) 545 final). The performance framework also sets out the rules for

evaluations, which shall be conducted in accordance with the Commission’s Better

Regulation Guidelines and will be based on the Performance Regulation’s indicators

relevant to the objectives of the Programme.

1.4. The proposal/initiative relates to:

 a new action

 a new action following a pilot project / preparatory action1

 the extension of an existing action

 a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action

1.5. Grounds for the proposal/initiative

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative

The use of nuclear energy and ionising radiation technologies plays an important role

in the lives of Europeans, contributing to the security of energy supply and

supporting EU climate policies with environmental co-benefits such as improved air

quality. Nuclear technologies also provide important solutions to the health sector

(medical imaging and cancer treatment, etc.) and other fields such as space, industry

or agriculture; generally improving EU’s competitiveness and innovation. Ionising

radiation technologies however require a continuous effort to reduce safety and

security risks and to support the development of safe, safeguarded and secure nuclear

technologies and optimal radiation protection.

Today, the EU faces several challenges from ensuring strategic autonomy, securing

supply of affordable, low carbon energy to maintaining technological leadership and

supporting innovation amid growing geopolitical instability. Recent developments in

the nuclear landscape, including an upward trend in the nuclear industry and an

increasing number of applications of ionising radiation, means that the Euratom

Programme needs to further research in fission technologies to promote innovation

and build capacities, while contributing to maintain the highest standards of safety,

security, safeguards, non-proliferation and radiation protection in all applications of

ionising radiation.

1 As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.

EN 23 EN

Public and private research in Member States can contribute significantly to

providing these results, and the task of Euratom is to complement national efforts by

carrying out a Community-based research and training programme.

Euratom-supported research should help Member States and industry to meet the

requirements of the Euratom Treaty and of Euratom directives on nuclear safety,

basic safety standards and the management of radioactive waste and spent fuel. It

should also support the Euratom safeguards requirements from Chapter 7 of the

Euratom Treaty and related regulation. It also provides support to the implementation

of the EU Dual Use legislation.

The proposed Programme will continue the previous programmes key research

activities on nuclear safety, security and safeguards, radioactive waste and spent fuel

management and radiation protection, as well as fusion energy. It will also reinforce

action to address selected priorities.

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section ‘added value of EU involvement’ is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone.

The actions funded by the 2021-2025 Euratom Programme help Member States to

work together to develop nuclear technologies, regardless of their national choice as

to whether to generate or consume nuclear power. Euratom-funded research is of

added value for all Member States as it concerns a broad spectrum of applications of

ionising radiation and risks, not only electricity production. It enables Member States

to harness the opportunities offered by the technologies in the interest of all citizens,

while reducing the risks associated with ionising radiation. The Programme

significantly increased the EU’s ability to mobilise a wider pool of excellence,

expertise and multidisciplinary in nuclear research, achieving impacts that extend far

beyond what would have been achieved at national or regional level. This is of

particular benefit to smaller Member States, which were able to take advantage of

economies of scale afforded by the Europe-wide pooling effect.

Through the JRC, the Euratom Programme provides valuable independent scientific

expertise and advice to support the implementation of relevant EU policies in the

nuclear field, contributing to improve nuclear safety, radioactive waste and spent fuel

management, nuclear security, safeguards and non-proliferation. The JRC’s scientific

contributions is based on multidisciplinary in-house expertise across the nuclear

field, quality nuclear data and the use of state-of-the-art nuclear experimental

facilities. The JRC’s unique infrastructure, laboratories and tools play a crucial role

in advancing nuclear research, offer unique training opportunities and guarantee open

access to European researchers.

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past

The findings of the interim evaluation of the 2021-2025 Programme highlighted the

Programme’s success in supporting significant research that has had impact on

nuclear safety, safeguards, non-proliferation, security, radiation protection,

radioactive waste management and development of fusion energy. The available

outcomes, including the scope, portfolio and the preliminary results of launched

projects, provide compelling evidence that direct and indirect actions over the past

four years are substantially advancing the achievement of the Programme’s

EN 24 EN

objectives. The interim evaluation identified also several areas for improvement – for

details please consult explanatory memorandum.

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments

Through its interaction with Horizon Europe and the Competitiveness Fund, Euratom

Programme can address full spectrum of research challenges in nuclear field (from

basic research to the actions closer to the market) as well as leverage additional

public and private investments in R&I; contribute to further strengthening the

European R&I landscape; and accelerate the commercialisation and diffusion of

innovation.

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment

Additional funding could come from the association of third countries with the

Euratom Programme. Sectors covered by the Euratom Treaty can be eligible for

funding under programmes established under the TFEU if they are to attain

TFEU objectives that are not covered by the Euratom Treaty.

EN 25 EN

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact

 limited duration

–  in effect from 1 January 2028 to 31 December 2032

–  financial impact from 2028 to 2032 for commitment appropriations and from

2028 to 2036 for payment appropriations.

 unlimited duration

– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,

– followed by full-scale operation.

1.7. Method(s) of budget implementation planned2

 Direct management by the Commission

–  by its departments, including by its staff in the Union delegations;

–  by the executive agencies

 Shared management with the Member States

 Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:

–  third countries or the bodies they have designated

–  international organisations and their agencies (to be specified)

–  the European Investment Bank and the European Investment Fund

–  bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation (Joint

Undertaking ‘Fusion for Energy’)

–  public law bodies

–  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that

they are provided with adequate financial guarantees

–  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with

the implementation of a public-private partnership and that are provided with

adequate financial guarantees

–  bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the

common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty on

European Union, and identified in the relevant basic act

– bodies established in a Member State, governed by the private law of a

Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance with

sector-specific rules, with the implementation of Union funds or budgetary

guarantees, to the extent that such bodies are controlled by public law bodies or

by bodies governed by private law with a public service mission, and are provided

with adequate financial guarantees in the form of joint and several liability by the

controlling bodies or equivalent financial guarantees and which may be, for each

action, limited to the maximum amount of the Union support.

Comments

2 Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on

the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

EN 26 EN

The Commission will implement the Programme through direct management and indirect

management by European Partnerships and Fusion for Energy (see Article 6(1) of the

proposal). Some of the Euratom co-funded partnerships will implement funding through

cascading calls for proposals. Euratom contribution to ITER will be implemented by Fusion

for Energy (see Council Decision 2007/198/Euratom of 27 March 2007 establishing the

European Joint Undertaking for ITER and the Development of Fusion Energy – OJ L 90,

30.3.2007, pp. 58–72).

EN 27 EN

2. MANAGEMENT MEASURES

2.1. Monitoring and reporting rules

The monitoring and reporting rules for this programme will follow the requirements

laid down in a Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the

Council establishing a budget expenditure tracking and performance framework and

other horizontal rules for the Union programmes and activities (‘Performance

Regulation’, COM(2025)545).

The progress of the programme towards its objectives will be measured in the short-,

medium- and longer-term along a number of impact pathways. Common indicators

from the Regulation on Performance monitoring of the MFF will be used where

relevant, particularly those indicators that were measured also in previous

Programmes. Reporting rules for participants have been designed with these

indicators in mind, but also with a conscious intention to limit the administrative

burden for participants. Wherever possible data will be collected from open sources.

All data on the management processes (applications, success rates, time to grant, type

of beneficiaries, etc.) will be collected and stored, and made available in real time via

a dedicated data storage. Today, the reference system (CORDA) works well, and is

available for Member States and other interested bodies. A programme evaluation

and implementation report is planned and will be published according to the

Performance Regulation. Programme impacts will be assessed only in evaluations. In

addition, the JRC’s direct actions are assessed internally by means of an annual

internal evaluation and externally through peer review by a number of top-level

experts selected in consultation with the JRC’s Board of Governors.

2.2. Management and control system(s)

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed

The Euratom Programme will be implemented in direct management mode. The

Commission may also decide, where appropriate and effective, to implement the

Euratom activities through shared and/or indirect management (through European

Partnerships and Fusion for Energy). In terms of broad lines of implementation, there

are no fundamental changes compared to 2021-2027. Simplification measures

introduced under 2021-2027 programmes will be further extended. Lump sum

project funding will become the standard model. For the remaining exceptional cases

of funding based on actual costs, the personnel costs will be defined by a unit cost

system. These two measures will contribute to minimising the vulnerability to

financial errors.

The general maximum time to grant will be reduced from 8 months to 7 months. The

Common Implementation Centre continues providing cost effective services to

Commission services responsible for the implementation of the Euratom Programme.

The control strategy is based on:

- procedures for selecting the best projects and translating them into legal

instruments;

- project and contract management throughout the lifetime of every project; -

- ex-ante checks on 100 % of claims,

EN 28 EN

- certificates on the financial statements above a certain threshold, and certification

on methodologies to calculate unit costs or ex-ante assessment on Large Research

Infrastructure on a voluntary basis;

- ex post audits (representative and risk-based) on a sample of paid claims for grants

under actual costs;

- regular project reviews on the technical implementation and results for all grants

- ex-post technical reviews on a sample of grants.

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them

The basic funding model in the Euratom Programme of reimbursement of acual

eligible costs is gradually replaced by use of lump sum project funding during 2026-

2027. This follows the European Court of Auditors statements, e.g. in its 2016

Annual Report, that ‘the principal risk to the regularity of transactions is that

beneficiaries declare ineligible costs which are neither detected nor corrected before

[reimbursement]. recommending the wider use of Simplified Cost Options (SCOs).

Data available for Horizon 2020 shows that for grants, the estimated representative

rate of error is 3.86 %, with a ‘residual’ error rate of 1.92 %, after taking account of

all recoveries and corrections that have been or will be implemented. However, the

error rates were lower in those parts of the Horizon 2020 where it was possible to use

Simplified Cost Options (SCOs) more widely and/or where a small and stable group

of beneficiaries were involved. This included the European Research Council grants

and Marie Curie Actions.

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure)

The narrower estimate of the costs of the control system (evaluation, selection,

project management, ex-ante and ex-post control) are in the range of 2-4 % across

the Commission services responsible for the implementation of the previous

Framework Programmes and Euratom Programmes for 2024. This is considered to

be a reasonable cost in the light of the efforts needed to ensure that objectives are

achieved and the number of transactions involved. The expected risk of error at

payment for grants depends on the a funding model, however, the objective for the

management and control system is to maintain the expected levels of risk of error (at

payment and at closure) below the materiality threshold of 2% on an annual basis.

The Commission aims to apply the lump sum funding model for the Euratom

Programme where appropriate. The main driver to adopt lump sum funding will not

be reduction of the error rate, but the achievement of the objectives of the

programme.

Note: this section only concerns the process of grant management (in the different

management modes), for administrative and operational expenditure implemented

through public procurement processes the risk of error at payment and closure should

be below 2%.

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities

The services charged with the implementation of the research and innovation budget

are determined to fight against fraud at all stages of the grant management process.

EN 29 EN

They have developed, and are implementing, common and sectorial anti-fraud

strategies, including an enhanced use of intelligence, especially using advanced IT

tools, training and information for staff, and awareness-raising presentations towards

grant beneficiaries and National Contact Points. These efforts will continue and anti-

fraud and risk assessment activities will be further enhanced thanks to the current

development by central services of the corporate ARACHNE risk-scoring tool.

Overall the measures proposed should continue to have a positive impact on the fight

against fraud, especially the greater emphasis on risk based controls that will

continue under the new Programme, and reinforced scientific evaluation and control.

The research and innovation common Anti-Fraud Strategy of the Commission

services, Executive Agencies and Joint Undertakings responsible for the

implementation of the R&I Programmes, covering grants, has been updated to cover

risks related to simplified cost options and will be further updated based on lessons

learnt and closed OLAF cases. It should be underlined that detected fraud has

continuously been very low in proportion to the total research and innovation

expenditure, nevertheless the services charged with the implementation of the

research and innovation budget remain fully committed to combat it. The legislation

will ensure that audits, reviews, and investigations can be carried out by the

Commission services, including the European Anti-Fraud office (OLAF), as well as

the European Public Prosecutor Office (EPPO), using the standard provisions already

in use under Horizon Europe.

EN 30 EN

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget

line(s) affected

• New budget lines requested

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading of

multiannual

financial

framework

Budget line Type of

expenditure Contribution

Number

Diff./Non-

diff.

from

EFTA

countries

from

candidate

countries

and

potential

candidates

from

other

third

countries

other assigned

revenue

2 04 01 03 - Support expenditure for

EURATOM/ITER No-Diff NO YES YES NO

2 04 04 01 EURATOM/ITER Diff NO YES YES NO

2 04 04 01 01 Fusion research

Diff. NO YES YES NO

2 04 04 01 03 Fission research

Diff. NO YES YES NO

2

04 04 01 02 ITER - Construction,

operation and exploitation of the ITER

facilities — European Joint Undertaking

for ITER — and the Development of

Fusion Energy

Diff NO YES YES NO

2 04 04 01 04 - Nuclear direct actions of the

Joint Research Centre Diff NO YES YES YES

EN 31 EN

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations

–  The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations

–  The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below

3.2.1.1. Appropriations from voted budget

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial framework Number 2

Year Year Year Year Year TOTAL

MFF 2028-

2032 2028 2029 2030 2031 2032

04 04 01 01 Fusion research Commitments (1a) 355 302 258 221 242 1,379

Payments (2a) pm pm pm pm pm pm

04 04 01 02 ITER - Construction, operation and exploitation

of the ITER facilities — European Joint Undertaking for

ITER — and the Development of Fusion Energy

Commitments (1b) 946 848 762 676 721 3,953

Payments (2b) pm pm pm pm pm pm

04 04 01 03 Fission research

Commitments (1a) 152 130 111 94 104 590

Payments (2a) pm pm pm pm pm pm

04 04 01 04 Nuclear direct actions of the Joint Research

Centre1

Commitments (1a) 146 154 156 152 152 760

Payments (2a) pm pm pm pm pm pm

04 01 03 - Support expenditure for EURATOM/ITER (3) pm

TOTAL appropriations Commitments =1a+1b+3 1,599 1,434 1,287 1,143 1,219 6,682

Payments =2a+2b+3 pm pm pm pm pm pm

1 Part of the allocation for ‘Nuclear direct actions of the Joint Research Centre’ shall also cover costs of JRC staff implementing decommissioning activities outside Heading

4, in line with the practice in the 2021-2027 MFF.

EN 32 EN

Year Year Year Year Year TOTAL

MFF 2028-

2032 2028 2029 2030 2031 2032

TOTAL operational

appropriations

Commitments (4) pm pm pm pm pm pm

Payments (5) pm pm pm pm pm pm

TOTAL appropriations of an administrative

nature financed from the envelope for

specific programmes

(6) pm pm pm pm pm pm

TOTAL

appropriations under

HEADING 2

Commitments =4+6 1,599 1,434 1,287 1,143 1,219 6,682

of the multiannual

financial framework Payments =5+6 pm pm pm pm pm pm

Year Year Year Year Year TOTAL

MFF 2028-

2032 2028 2029 2030 2031 2032

• TOTAL operational

appropriations (all

operational headings)

Commitments (4) pm pm pm pm pm pm

Payments (5) pm pm pm pm pm pm

• TOTAL appropriations of an

administrative nature financed from the

envelope for specific programmes (all operational headings)

(6) pm pm pm pm pm pm

EN 33 EN

TOTAL

appropriations

Under Heading 1 to

3

Commitments =4+6 1,599 1,434 1,287 1,143 1,219 6,682

of the multiannual

financial framework

(Reference amount)

Payments =5+6 pm pm pm pm pm pm

Heading of multiannual financial framework 4 ‘Administrative expenditure’2

EUR million (to three decimal places)

Year Year Year Year Year TOTAL MFF

2028-2032 2028 2029 2030 2031 2032

TOTAL appropriations

under HEADINGS 1 to

4

Commitments pm pm pm pm pm pm

of the multiannual

financial framework Payments pm pm pm pm pm pm

– 3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)

Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)

Indicate

objectives and

outputs

Year 2028

Year 2029

Year 2030

Year 2031

Enter as many years as necessary to show the

duration of the impact (see Section1.6) TOTAL

OUTPUTS

2 The necessary appropriations should be determined using the annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.

EN 34 EN

 Type 3

Avera

ge

cost

N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost Total

No

Total

cost

SPECIFIC OBJECTIVE No 1 4 …

- Output

- Output

- Output

Subtotal for specific objective No 1

SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...

- Output

Subtotal for specific objective No 2

TOTALS

3 Outputs are products and services to be supplied (e.g. number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.). 4 As described in Section 1.3.2. ‘Specific objective(s)’

EN 35 EN

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations

–  The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an

administrative nature

– The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative

nature, as explained below

3.2.3.1. Appropriations from voted budget

VOTED

APPROPRIATIONS

Year Year Year Year Year TOTAL

2028 -

2032 2028 2029 2030 2031 2032

HEADING 4

Human resources pm

Other administrative

expenditure pm

Subtotal HEADING 4 pm

Outside HEADING 4

Human resources 92,610 94,040 95,456 97,115 97,162 476,383

Other expenditure of an

administrative nature 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Subtotal outside

HEADING 4 92,610 94,040 95,456 97,115 97,162 476,383

TOTAL 92,610 94,020 95,476 97,075 97,162 476,383

3.2.4. Estimated requirements of human resources

–  The proposal/initiative does not require the use of human resources

–  The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained

below

3.2.4.1. Financed from voted budget

Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs)1

TOTAL STAFF Year Year Year Year Year

2028 2029 2030 2031 2032

20 01 02 01 (Headquarters and

Commission’s Representation Offices)

0 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0

(Indirect research) 104 106 109 112 112

(Direct research) 353 353 353 353 353

Other budget lines (specify) 0 0 0 0 0

20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’)

0 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD

in the EU Delegations) 0 0 0 0 0

Admin. Support

line

- at

Headquarters 0 0 0 0 0

1 Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the

management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.

EN 36 EN

[XX.01.YY.YY] - in EU

Delegations 0 0 0 0 0

(AC, END - Indirect research) 8 10 10 11 11

(AC, END - Direct research) 140 152 164 178 178

Other budget lines (specify) - Heading 4

0 0 0 0 0

Other budget lines (specify) -

Outside Heading 4 0 0 0 0 0

TOTAL 605 621 636 654 654

The staff required to implement the proposal (in FTEs):

To be covered by

current staff

available in the

Commission

services

Exceptional additional staff*

To be financed

under Research

To be financed

from BA line

To be financed

from fees

Establishment

plan posts

430 35 N/A

External staff

(CA, SNEs, INT)

136 53

Description of tasks to be carried out by:

Officials and temporary staff Policy analysis, development and implementation of the Programme’s funding through

direct or indirect management, international negotiations, stakeholder engagement and

implementation of direct research actions. Assistants fulfil executive or technical roles,

providing support in a variety of fields such as finance, communication,

administration, research, IT or policy implementation,

External staff Contract staff carry out a number of administrative and equivalent technical tasks, as

well as executive and clerical tasks, performed under the supervision of officials or

temporary staff. They may provide additional capacity in specialised fields where an

insufficient number of officials is available.

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments

Policy IT expenditure should represent 0,5% of the total expenditure of the programme.

TOTAL Digital

and IT

appropriations

Year Year Year Year Year TOTAL

MFF

2028 -

2032 2028 2029 2030 2031 2032

HEADING 4

IT expenditure

(corporate) 0 0 0 0 0 0

Subtotal

HEADING 4 0 0 0 0 0 0

Outside HEADING 4

EN 37 EN

Policy IT

expenditure on

operational

programmes

0 0 0 0 0 0

Subtotal outside

HEADING 4 0 0 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0 0 0

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework

The proposal/initiative:

–  can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the

multiannual financial framework (MFF)

–  requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF

and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation

–  requires a revision of the MFF

3.2.7. Third-party contributions

The proposal/initiative:

–  does not provide for co-financing by third parties

–  provides for the co-financing by third parties estimated below:

Appropriations in EUR million (to three decimal places)

Year Year Year Year Year

Total 2028 2029 2030 2031 2032

Specify the co-

financing body

TOTAL

appropriations

co-financed

pm pm pm pm pm pm

3.3. Estimated impact on revenue

–  The proposal/initiative has no financial impact on revenue.

–  The proposal/initiative has the following financial impact:

–  on own resources

–  on other revenue

–  please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines

EUR million (to three decimal places)

EN 38 EN

Budget revenue line:

Appropriations

available for the

current financial

year

Impact of the proposal/initiative2

Year

2028

Year

2029

Year

2030

Year

2031

Year

2032

Article ………….

Budget revenue line:

Impact of the proposal/initiative

2028 2029 2030 2031 2032

Item

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.

01.02XX Appropriations accruing from contributions from third parties

Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other

information).

Third countries may contribute to the programme through association agreements. The

conditions determining the level of financial contribution will be laid down in association

agreements with each country and shall ensure an automatic correction of any significant

imbalance compared to the amount that entities established in the associated country receive

through participation in the programme, taking into account the costs in managing the

programme.

4. DIGITAL DIMENSIONS

Similarly to Horizon Europe, the Euratom Programme will use the corporate tools described

in the Legal, Financial and Digital Statement of the European Competitiveness Fund, which is

cross-referenced for all the digital dimensions.

2 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net

amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20% for collection costs.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 3.9.2025

COM(2025) 594 final

ANNEX

ANNEX

to the

Proposal for a COUNCIL REGULATION

establishing the research and training programme of the European Atomic Energy

Community for the period 2028-2032, complementing Horizon Europe, the Framework

Programme for Research and Innovation, and providing for the Community’s

contribution to the ITER project, and repealing Regulation (Euratom) 2025/1304

{SWD(2025) 594 final} - {SWD(2025) 595 final}

EN 1 EN

ANNEX

The general and specific objectives referred to in paragraphs 1 and 2 of Article 3 shall be

pursued across the 2028-2032 Euratom programme, according to the broad lines of activity

described in this Annex.

Specific objectives 2(a) and 2(b)

In relation to fusion, the scope of the Programme is the implementation of the EU Fusion

Strategy, including ITER construction and operation, the Broader Approach and

IFMIF/DONES. The Programme will be implemented through a combination of

complementary fusion research activities and relevant EU instruments, effective involvement

of industry and other stakeholders and support to the emergence and development of startups.

The following actions will be supported under these specific objectives:

(i) maintain EU leadership in the ITER project by active participation in its

governance and supervising Fusion for Energy, in particular for timely delivery

of EU components as in-kind contributions;

(ii) continue collaboration with the ITER Organization and partners to ITER

related activities;

(iii) support research and innovation to close the key technology gaps standing in

the way of the realisation of fusion pilot power plants;

(iv) exploit existing fusion facilities and contribute to the design and development

of future facilities in the EU, relying on lessons learned from ITER;

(v) support an effective involvement of industry, aiming to develop fusion

technologies, to advance mature technologies towards market readiness, to

create business opportunities and to consolidate a European fusion supply

chain;

(vi) widen support to include inertial confinement fusion, while keeping focus on

magnetic confinement as the most mature approach;

(vii) support European fusion startups to scale up and attract private investments in

the EU;

(viii) build competence and skills on fusion energy in the EU and implement a

focussed and coordinated education and training programme in addition to

activities mentioned under specific objective 2(d);

(ix) support scientific and technological collaboration in the framework of

Euratom’s international bilateral agreements and other relevant international

cooperation schemes.

Specific objective 2(c)

(i) Safety and security of supply

Safety of reactor systems and fuel cycles in use in the Community and for

reactor types and their fuel cycles which may be used in the future, while

ensuring R&I in a resilient nuclear supply chain and security of nuclear

supplies, including the development of alternative fuels and spare parts;

(ii) Nuclear safeguards, non-proliferation and nuclear security (to be implemented

by JRC)

EN 2 EN

Research, innovation, analytical and in-field support to Euratom safeguards

implementation, including training of safeguards inspectors. R&D and support

on strategic trade control and technical contributions to strengthen the

international non-proliferation regime. Capacity building for frontline officers

and other security agents to respond to illicit traffic of nuclear material and to

other unconventional Chemical, Biological, Radiological and Nuclear (CBRN)

threats. Research and analytical methods to enhance detection of nuclear and

radioactive material out of regulatory control, nuclear forensics

(iii) Radiation protection

Research and innovation in radiation protection to improve understanding and

mitigating the health risks from the ionising radiation, and to enhance

emergency preparedness:

­ Effects and risks of ionising radiation from industrial, medical or

environmental exposure;

­ Emergency preparedness and response for radiological emergencies,

environmental radioactivity monitoring and research on radioecology;

(iv) Innovative use of ionising radiation, including in the medical sector

Research and innovation in non-power applications, with a focus on enhancing

public health, safety, sustainability and European competitiveness:

­ Innovative applications of ionising radiation, including medical

radionuclides, for diagnostics and treatments of cancer and other

diseases;

­ Security of supply and safe use of radionuclides

­ Other innovative applications of ionising radiation and nuclear materials

(v) Nuclear data

Development and use of modelling techniques, including simulation codes,

tools and data to validate the safety, security and safeguards of nuclear

systems.

(vi) Safe spent fuel and radioactive waste management

Research into innovative and sustainable solutions for the safe management of

radioactive waste and spent fuel and in particular pre-disposal activities and

disposal of intermediate- and high-level radioactive waste and spent nuclear

fuel, and of other radioactive waste streams and types for which industrially

mature processes currently do not exist or could be improved; radioactive

waste minimisation and reducing the radiotoxicity of this waste; the

management and transfer of knowledge and competences between generations

and across Member States’ programmes in radioactive waste and spent fuel

management;

(vii) Decommissioning

Research for the evaluation, development and deployment of technologies for

decommissioning and environmental remediation of nuclear facilities; support

EN 3 EN

for sharing best practices and knowledge and preserving the competences in

the field of decommissioning;

Specific objective 2(d)

(i) education, training and mobility, including schemes implemented in synergy

with Horizon Europe Framework Programme;

(ii) promotion of innovation, knowledge management, dissemination and

exploitation of nuclear science and technology;

(iii) support for technology transfer from the research to industry, strengthening the

European industrial capacity and competitiveness;

(iv) support to Member States in developing their nuclear skills and workforce

strategy;

(v) support for the long-term sustainability, availability, access and optimal use of

nuclear research infrastructures, including those operated by the European

Commission, complementing Member States capacities.

Specific objective 2(e)

(i) support to the Union’s policy on nuclear safety, radioactive waste and spent

fuel management, radiation protection, nuclear security and safeguards, as well

as other relevant legislation with independent scientific and technical evidence

and expertise;

(ii) harmonisation of radioactivity measurements with certified reference materials

and methods, as well as contribution to international nuclear data libraries;

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 594 final

2025/0594 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“

täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks

2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks

määrus (Euratom) 2025/1304

{SWD(2025) 594 final} - {SWD(2025) 595 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek luua Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2028–2032) (edaspidi

„programm“) on üks vahend komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve (2028–

2034) kohta1 esitatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning selles võetakse arvesse

president von der Leyeni teise ametiaja suunistes2 kirjeldatud poliitilisi prioriteete 2024.–

2029. aastaks. Programm on ELi rahastatav valdkondlik teadus- ja koolitusprogramm, mida

rakendatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (edaspidi „Euratomi

asutamisleping“)3 hõlmatud teadus- ja tehnikavaldkondades.

Käesoleva ettepanekuga soovitakse toetada ELi konkurentsivõimet kooskõlas Euroopa

Konkurentsivõime Fondi4 ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2028–2034) (edaspidi

programm „Euroopa horisont“)5 eesmärkidega, tehes selleks ning jõuka, vastupanuvõimelise

ja kestliku ELi nimel ohutu ja uuendusliku tuumatehnoloogia teadusuuringuid. Programm

täiendab sellega seoses programmi „Euroopa horisont“ tegevust programmi „Moonshot

Fusion“ väljatöötamisel, mille eesmärk on ületada ELi võrgus tuumasünteesienergia

kasutuselevõtmist takistavad teaduslikud, insenertehnilised ja tehnoloogilised

probleemid. Tuumasünteesienergia valdkonnas edusammude tegemiseks on vaja tipptasemel

taristut. Selleks nähakse programmiga jätkuvalt ette Euratomi panus ITERi projekti. Euratomi

programmiga jätkatakse kõigi tuumatehnoloogia kasutusalade puhul kriitilise tähtsusega

meetmete võtmist, et vähendada ioniseeriva kiirgusega seotud riske ning kaitsta seeläbi

inimesi ja keskkonda.

Programmi meetmeid rakendatakse tihedas koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja

programmiga „Euroopa horisont“ ning võetakse samal ajal arvesse ITERi projekti eripära.

Kasutades nendes programmides osalemise eeskirju ja programmide vahendeid, toetatakse

programmiga lihtsust ja paindlikkust ning võimaldatakse kiiremaid ja strateegilisemaid ELi

kulutusi, sest taotlejatele ja sidusrühmadele pakutakse selgemaid eeskirju ja läbipaistvamaid

menetlusi. Tuumauuringute panust ELi elatustaseme tõstmisesse ja liidu6 eesmärkide

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide

elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034“ (COM(2025) 570, 16.7.2025) ning

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik

aastateks 2028–2034“ (COM(2025) 571, 16.7.2025). 2 „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“, Ursula

von der Leyen, Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat (18.7.2024)

https://dorie.ec.europa.eu/en/details/-/card/8005305. 3 Viited Euratomi asutamislepingule on viited selle konsolideeritud versioonile: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02016A/TXT-20240901. 4 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond,

sealhulgas kaitseuuringute ja innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697, (EL) 2021/783, tunnistatakse kehtetuks määruste

(EL) 2021/696 ja (EL) 2023/588 teatavad sätted ja muudetakse määrust (EL) [EDIP] (COM(2025) 555

final, 16.7.2025). 5 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 ja kehtestatakse selle osalemis- ja

levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695 (COM(2025) 543, 16.7.2025). 6 Käesolevas seletuskirjas tuleks mõistet „liit“ läbivalt käsitada viitena ELile ja Euroopa

Aatomienergiaühendusele (Euratom) kas koos või eraldi, olenevalt kontekstist. Vt ka kavandatava

määruse artikkel 2.

ET 2 ET

saavutamisse tuleks tunnustada ja toetada koostoime ja kombineeritud rahastamise kaudu

Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmiga „Euroopa horisont“.

EL peab praegu tegelema mitme probleemiga, sealhulgas tuleb tagada strateegiline

autonoomia ning kindlustada taskukohane ja vähese süsinikuheitega energiavarustus, mis on

kasulik nii õhukvaliteedile kui ka konkurentsivõime ja tehnoloogilise juhtpositsiooni

säilitamiseks suureneva geopoliitilise ebastabiilsuse tingimustes. ELi energiasüsteemi

süsinikuheite vähendamiseks 2040. aastaks on vajalikud kõik süsinikuheitevabad ja vähese

süsinikuheitega energialahendused, sealhulgas tuumaenergia7. Hiljutine areng tuumauuringute

valdkonnas näitab, et liikmesriigid on aina rohkem huvitatud tuumaenergia lisamisest oma

energiaallikate jaotusesse, tuumasünteesienergia arendamisest ja ioniseeriva kiirguse

kasutamisest. Selleks on vaja teha tuumatehnoloogia valdkonnas rohkem teadusuuringuid ja

samal ajal aidata järgida rangeimaid ohutus-, julgeoleku-, kaitse-, energiavarustuskindluse ja

kiirguskaitse norme. Nende tulemuste saavutamisele neis valdkondades võivad

märkimisväärselt kaasa aidata avaliku ja erasektori teadusuuringud liikmesriikides ning

Euratomi ülesanne on täiendada riikide jõupingutusi ühenduse8 poolt toetava teadus- ja

koolitusprogrammi elluviimisega.

Programmi eesmärk on säilitada Euroopa üleilmne juhtpositsioon tuumasünteesi valdkonnas,

kiirendades üleminekut tuumasünteesienergia kasulikkuse saavutamiselt selle täielikule

turustamisele. Programm kasutab ITERi projekti raames ehitatavate seadmete, tehtavate

teadusuuringute ja liikmesriikide antava panuse tulemusi, et kõrvaldada sihtuuringute ja -

innovatsiooni abil suured puudujäägid tehnoloogias. Nii luuakse konkurentsivõimeline

tööstusökosüsteem, kaasatakse ELi erasektor ja keskendutakse kvalifitseeritud tööjõu

arendamisele. Programmiga soovitakse ka saavutada suurem kooskõla teiste Euratomi ja liidu

programmidega, et levitada ELi teadusuuringute edukaid tulemusi ja viia need uuringud

kooskõlla ELi välispoliitika meetmetega.

Tuumasünteesienergia arendamises on tähtis ITERi Euroopa osa rahastamine, mida tehakse

eelkõige nõukogu otsusega 2007/198/Euratom9 loodud ITERi ja tuumasünteesienergeetika

arendamise Euroopa ühisettevõtte (Fusion for Energy) kaudu. Jätkuvalt on prioriteet viia

ITERi projekt lõpule kooskõlas projektikirjeldusega ja samal ajal tagada, et ITERi käigus

saadud tehnilised ja teaduslikud teadmised toovad liidule kasu.

Programmi viiakse ellu Teadusuuringute Ühiskeskuse (edaspidi „JRC“) hallatavate

otsemeetmetega ja kaudsete meetmetega, peamiselt teadusuuringuteks antavate toetuste ning

Euratomi ITERi projekti jaoks antava panuse kaudu. Säilib programmi keskne ülesanne

parandada tuumaohutust ja täiustada tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid. Meetmetega

toetatakse vahendite, meetodite ja suuniste väljatöötamist, et jätkata olemasolevate, sealhulgas

pikaajaliselt tegutsevate ja uute ELi ehitusprojektide raames loodud tuumarajatiste ohutuse

suurendamist ning ühtlasi tagada varustuskindlus tuumaenergia väärtusahelas ja suurendada

ELi energiaalast vastupanuvõimet.

Ebastabiilse geopoliitilise olukorra taustal toob tuumalõhustumistehnoloogia areng maailmas

esile programmi tähtsa rolli kogu maailmas ja Euroopas tuumarelva leviku tõkestamise

tugevdamisel. Tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid tõhustatakse meetmetega, mille raames

töötatakse välja uuenduslikke mõõtmis-, piiramis-, järelevalve- ja kontrollivahendeid,

7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkuleppe elluviimine I“ (COM(2025) 378, 2.7.2025). 8 Vt ka allmärkus 6. 9 2007/198/Euratom: nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus, millega luuakse ITERi ja

tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90,

30.3.2007, lk 58), ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj.

ET 3 ET

koolitatakse tuumajulgeoleku inspektoreid ja tehakse rahvusvahelist koostööd Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuriga. Tuumarelvade leviku tõkestamise uuringutes keskendutakse ka

strateegilisele kaubanduskontrollile ning toetatakse tuumajulgeolekut ja tuumaalast

kohtuekspertiisi, et tugevdada ELi ja liikmesriikide reageerimist ebaseaduslikule radioaktiivse

materjaliga kauplemisele ja sellise materjali kuritegelikule kasutamisele.

Lisaks tugevdatakse programmiga kindlate valdkondade meetmeid, et lahendada mitu liitu

kimbutavat probleemi. See hõlmab tuumatehnoloogia valdkonna innovatsiooni edendamist

(uuenduslikud tootedisainilahendused, kütused, materjalid jms), millega samaaegselt tuleb

tagada kõrgtehnoloogiliste süsteemide arendamise ja kasutamise ohutus. ELi tuumauuringud

tuginevad modelleerimisvahenditele, nagu JRCs kohapeal olemasolev

modelleerimisvõimekus, et teadus- ja katseandmete abil täiendada arusaamist

energiasüsteemide ja nende komponentide toimimisest.

Programmi meetmetega jätkatakse teadusuuringuid radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse ohutu käitlemise lahenduste väljatöötamise kohta. Teadusuuringud toetavad

keskmise ja kõrgradioaktiivsusega jäätmete sügaval maa all ladustamise kohta selliste

ohutusnõuete ja kaitsemeetmete suhtes kohaldatava lähenemisviisi väljatöötamist, millega

tagatakse sügaval maa all asuvate rajatiste käitamine ja järelevalve. Samuti keskendutakse

radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise lahenduste leidmisele ning

teadmushalduse ja parimate tavade jagamise teel aidatakse liikmesriikidel koostada

pikaajalise vaheladustamise ja lõppladustamise riiklikke strateegiaid.

Programmiga jätkatakse Euroopa kodanike tervise edendamist nukleaarmeditsiini ja

kiirguskaitse abil. Teadusuuringud aitavad vähendada kiirgusohtu inimestele ja keskkonnale,

sest nende abil arendatakse teadmisi ja vahendeid ning tugevdatakse hädaolukorraks

valmisolekut ja reageerimist kiirguslikele avariiolukordadele. Programmis uuritakse

ioniseeriva kiirguse (näiteks meditsiiniliste radionukliidide) rakendamise uuenduslikke

võimalusi, et arendada meditsiini ning optimeerida vähi- ja muude haiguste ravi. Ühtlasi võib

toetada energeetikas kasutatava ja muuks kui energiatootmiseks mõeldud ioniseeriva kiirguse

rakenduste arendamist teistes valdkondades, nagu kosmos,10 tööstus, keskkonnaseire ja

ringmajandus.

Tuumavaldkonnas kvalifitseeritud tööjõu ja eksperditeadmiste alalhoidmiseks on vaja

tuumaalaseid oskusi, sellekohast pädevust ja juurdepääsu teadustaristule. Haridus-, koolitus-

ja teadmusleviku tegevust rahastatakse koostoimes programmiga „Euroopa horisont“, et

aidata säilitada strateegilisi tuumaalaseid oskusi, suurendada kõigis liikmesriikides suutlikkust

ja edendada ELi eksperditeadmisi. Meetmetega toetatakse ka teadlaste liikuvust. Toetatakse

Euroopa tuumauuringute taristuid, sealhulgas JRC hallatavaid taristuid kui teadusuuringute

otsustava tähtsusega vahendit, et need oleksid jätkuvalt eesmärgipärased ja avatud

juurdepääsu kava kaudu liidule kättesaadavad. See võimaldab säilitada tuumauuringute

põhivaldkondades sõltumatu tegutsemisvõime.

Ülemaailmne konkurentsivõime ei teki üksnes liidusisese teadmusbaasi toetamisel. Tegevus

tuleks viia vastavusse välispoliitikaga. Poliitilisel tasandil saab EL oma tuumaohutusalaseid

teadmisi ja programme paremini ära kasutada, täiustades Euratomi programmide ja liidu

programmide vahelisi seoseid. Seepärast püüab programm lisaks programmile „Euroopa

horisont“ saavutada koostoime ka Euratomi tuumaohutusalase koostöö ja

dekomissioneerimise rahastamisvahendiga (INSC-D).

10 Tuumateadust rakendatakse kosmose valdkonnas peamiselt kosmoseuuringutes, milles on kasu

tuumaenergiaalastest uuringutest. Samuti on vaja uurida kosmose valdkonna riistvara (nt elektroonika)

kaitsmist ioniseeriva kiirguse eest.

ET 4 ET

Komisjon alustas ettepaneku ettevalmistamist, konsulteerides Euratomi teadus- ja

tehnikakomiteega, nagu on nõutud õiguslikus aluses11. Euratomi teadus- ja tehnikakomitee

esitas arvamuse,12 mida komisjon käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse võttis.

Kuna Euratomi asutamislepingu artikli 7 kohaselt on programmide kestus piiratud viiele

aastale, teeb komisjon ettepaneku maksimaalse lubatud kestusega programmi kohta. Kuna see

on lühem kui mitmeaastase finantsraamistiku seitsmeaastane kestus, kavatseb komisjon oma

varem kasutatud toimimisviisi järgides täita tuumauuringutele eraldatud ülejäänud eelarve

järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) viimasel kahel aastal, esitades

tõenäoliselt 2032. aasta alguses ettepaneku pikendada programmi veel kaheks aastaks (2033–

2034). Jaotus 5:2 on alles jäetud, et eeldatavasti esimese programmi neljanda aasta lõpuks

vastu võetava rakendamisaruande järeldusi saaks kasutada pikenduse ja selle tööprogrammi

ettevalmistamisel.

Ettepanekus sätestatakse üld- ja erieesmärgid, esialgne rahastamispakett ja toetusvahendid.

• Kooskõla kehtivate õigusnormidega

Programm on kooskõlas ELi kehtivate poliitikanormidega ning liidu lihtsama, sihipärasema ja

mõjukama eelarvega. Programmi raames tehakse koos Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja

programmiga „Euroopa horisont“ tööd selle nimel, et tugevdada konkurentsi- ja

vastupanuvõimet, kestlikkust ning tehnoloogilist juhtpositsiooni. See on kooskõlas nende

programmide eesmärkidega, millega sellel on ühised määratlused, osalemis- ja

levitamiseeskirjad ning vahendid, sealhulgas Euroopa partnerlused13. See lähenemisviis

lihtsustab oluliselt rakendamist: vähem bürokraatiat ja aruandlust, suurem usaldus, parem

jõustamine ja kiirem lubade andmine. Samal ajal tagab programmi kavandatud ülesehitus

rahastamisprioriteetide prognoositavuse ja järjepidevuse vajaliku kiiruse ja paindlikkusega, et

võimaldada liidul reageerida tekkivatele või ettenägematutele prioriteetidele. Koostoimet

käsitlevate sätetega tagatakse ka see, et programmi täiendavad üksteist.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Programmiga järgitakse liidu kliima- ja keskkonnanorme ja -poliitikat, sealhulgas eeskirju

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta, mis on sätestatud tulemusraamistiku määruse

ettepanekus14.

Programmiga toetatakse teadusuuringuid tuumaohutuse valdkonnas ja nullnetotööstuse

määruses15 nimetatud strateegilisi valdkondi ning Euroopa väikeste moodulreaktorite

tööstusliidu ohutuse ja kaitsemeetmete alaseid algatusi.

Tuumajulgeolekualaste teadusuuringute toetamise kaudu aitab programm rakendada Euratomi

asutamislepingu 7. peatükki tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete kohta ning ELi julgeoleku

11 Vt ka 3. jao punkt „Väliseksperdid“. 12 Tuumaenergiaalane teadus- ja koolitustegevus mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 (FP10)

(STC-2024-36 FINAL, 25.4.2025). 13 Vt käesoleva ettepaneku artiklid 9, 7 ja artikli 6 lõige 3 ning määruse COM(2025) 543 (final)

artikkel 11. 14 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja

tulemuslikkuse raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid

(COM(2025) 545 final, 16.7.2025). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).

ET 5 ET

tegevuskava ja strateegiaid. See toetab tuumaseadmete ohutust,16 kasutatud tuumkütuse ja

radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist17 ning kiirguskaitset18 käsitlevate Euratomi

direktiivide rakendamist. Samuti toetab see kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise ja

kaubanduse kontrolli käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist19. See aitab ühinevatel riikidel,

kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel viia oma õigusaktid vastavusse nende

valdkondade ELi acquis’ga.

Programmiga jätkatakse ka tuumaohutusalase koostöö partnerluse ja dekomissioneerimise

rahastamisvahendi20 ning instrumendi „Globaalne Euroopa“ tuuma- ja radioloogiaaspektide

rakendamise toetamist21.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Euratomi asutamislepingus on sätestatud, et komisjon vastutab tuumaalase uurimistöö

edendamise ja hõlbustamise eest liikmesriikides ning selle täiendamise eest, viies ellu

ühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (artikkel 4). Kõnealuse programmi peab nõukogu

komisjoni ettepanekul ühehäälselt vastu võtma (artikkel 7).

Asutamislepingu kohaselt Euroopa Parlamendiga ei konsulteerita, kuid varasemalt on

nõukogu eesistujariik kutsunud parlamenti üles esitama märkusi Euratomi programmide

loomist käsitlevate määruse ettepanekute kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed

teavitatakse vastavalt õiguslikule alusele (artikkel 7).

Sidususe ja ühtlustatud lähenemisviisi tagamiseks nähakse programmi rahastamispaketiga ette

Euratomi panus ITERi projekti, mille õiguslik alus on Euratomi asutamisleping, eelkõige selle

artikkel 101 ITERi lepingu ja laiema lähenemisviisi lepingu kohta ning artiklid 45–51

ühisettevõtte Fusion for Energy kohta.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Programm aitab liikmesriikidel, olenemata nende riiklikest energiaallikate jaotuse valikutest,

kasutada tuumatehnoloogiat ohutult, teha koostööd tuumateaduse pakutavate võimaluste

arendamiseks ning vähendada ioniseeriva kiirguse eri rakendustega seotud riske.

Programm pakub huvi kõigile ELi riikidele, kuna nad kõik kasutavad radioisotoope muul kui

energiatootmise eesmärgil (nt meditsiinis ja tööstuses) ning nad kõik saavad kasu

tuumaohutuse, -julgeoleku ja kaitsemeetmete rangeimate normide tagamisest.

16 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2009/71/oj). 17 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT

L 199, 2.8.2011, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj). 18 Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised

ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse

kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning

2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1, https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2013/59/oj). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu

kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise

kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1–461. ELI: https://eur-

lex.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj) 20 [Viide tuumaohutusalase koostöö partnerluse ja dekomissioneerimise rahastamisvahendile]. 21 [Viide instrumendile „Globaalne Euroopa“].

ET 6 ET

Kõigi ELi liikmesriikide huvides on ka tuumasünteesienergia arendamine, mis nõuab

ulatuslikke teadusuuringuid. Tuumasünteesienergia edukas kasutuselevõtt võib aidata

saavutada süsinikuheite vähendamise eesmärke, sest sellega suurendatakse strateegilist

autonoomiat üleilmses võidujooksus uute energiaallikate pärast, luuakse Euroopas tugevaid

uusi väärtusahelaid ning arendatakse kriitilise tähtsusega oskusi ja suutlikkust.

Kuigi tuumajulgeolek jääb riikide vastutusalasse, aitavad programmi otsemeetmed tegeleda

teatavate ELi julgeolekuga seotud probleemide ja nende üleilmse mõõtmega, sest nende

meetmetega suurendatakse ELi ja riigi tasandil suutlikkust järgmistes valdkondades pakutava

teadus- ja arendustegevuse, tehnilise toe ning erikoolituse abil: keemiliste, bioloogiliste,

radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide leevendamine, ebaseadusliku kaubanduse vastane

võitlus, tuuma- ja radioaktiivse materjali kasutamine ning regulatiivse kontrolli alt välja

jäävate materjalide kohtuekspertiis. Kaitsemeetmed kuuluvad Euratomi ainupädevusse ning

pidev tehniline tugi ja teadus- ja arendustegevus selles valdkonnas otsemeetmete kaudu on

Euratomi kaitsemeetmete süsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse säilitamiseks äärmiselt

olulised.

• Proportsionaalsus

Programmiga toetatakse teadlasi ja koordineeritakse liikmesriikide teadusuuringuid, et vältida

tegevuse dubleerimist, säilitada kriitiline mass olulistes valdkondades ja tagada, et avaliku

sektori vahendeid kasutatakse parimal viisil. Need meetmed võivad viia täiendavate riiklike ja

erainvesteeringuteni teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Neid on vaja ka

poliitikakujundamise toetamiseks ning ELi poliitikavaldkondades seatud eesmärkide

saavutamiseks. Kavandatavad meetmed ei lähe kaugemale sellest, mida on liidu eesmärkide

saavutamiseks vaja.

• Vahendi valik

Vastavalt Euratomi asutamislepingule rakendatakse programmi nõukogu määrusega. Sellega

kehtestatakse toetusesaajate õigused ja kohustused, mis on tervikuna siduvad ja vahetult

kohaldatavad kõigis ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud riikides. See on kooskõlas

ka teiste ELi kuluprogrammide ülesehitusega.

3. TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA

KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll

Käesolevas ettepanekus tuginetakse 2021.–2025. aasta Euratomi programmi

vahehindamisele,22 milles järeldati, et programmi raames nelja aasta jooksul rahastatud

meetmed aitasid liikmesriikidel teha koostööd tuumatehnoloogia arendamisel, olenemata

sellest, kas nad soovivad tuumaenergiat toota või tarbida. See võimaldab liikmesriikidel ära

kasutada selle tehnoloogia pakutavaid võimalusi kõigi huvides, samal ajal vähendades

ioniseeriva kiirgusega seotud ohte.

Euratomi meetmed annavad tulemusi ning loovad toetava raamistiku eksperditeadmiste ja

oskuste arendamiseks, jagamiseks ja säilitamiseks tuumaohutuse, kaitsemeetmete ja

julgeoleku, strateegilise kaubanduskontrolli, radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ja

kiirguskaitse valdkonnas. Samuti toovad need ELi lähemale tuumasünteesienergia

kasutuselevõtule. Sellised teadmised on olulised nende liikmesriikide jaoks, kes soovivad

22 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi aastateks 2021–

2025 vahehindamine“ (COM(2025) 61, 28.2.2025).

ET 7 ET

kasutada tuumaenergiat osana oma energiaallikate jaotusest (olenemata sellest, kas

tehnoloogia on riigisisene või imporditud), ning neile, kes vajavad kindlustunnet, et

naaberriikides asuvad tuumaelektrijaamad vastavad rangeimatele ohutusnormidele. Ka üldsus

saab kasu Euratomi rahastatavatest teadusuuringutest, mis käsitlevad ioniseeriva kiirguse

rakendusi, mis on mõeldud muuks kui energiatootmiseks, eelkõige meditsiinivaldkonnas.

Nõukogu 2021. aasta otsus vähendada programmi eelarvet 20 % võrra piiras tipptasemel

teadusuuringute ettepanekute rahastamise võimalusi. Samuti piiras see JRC jõupingutuseks

vajalikku paindlikkust ja suutlikkust esilekerkivate probleemide lahendamisel ajal, mil huvi

tuumatehnoloogia vastu oli taastumas.

Hindamise põhjal tehti mõned olulised järeldused. Esiteks käsitleti programmi raames uusi

probleeme, nagu alternatiivkütuse väljatöötamine mõnes liikmesriigis kasutusel olevate

Venemaal projekteeritud reaktorite tarbeks, suurem strateegiline autonoomia

tuumamaterjalide ja -andmete vallas ning Ukraina teadlaste toetamine. Ioniseeriva kiirguse

uuenduslike rakenduste taotlusvooru tulemused näitasid suurt huvi meditsiini, ringmajanduse,

kosmoseuuringute ja keskkonnaseire valdkonnas, mida võiks edasi arendada koostoimes

programmiga „Euroopa horisont“. Need uued meetmed meelitasid ligi ka uustulnukaid.

2021.–2027. aasta programmide piiratud eelarve koos vajadusega keskenduda programmides

jätkuvalt tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ja kiirguskaitsega seotud põhimeetmetele

tähendas aga seda, et nende uute meetmete jätkuva rahastamise võimalused aastatel 2021–

2027 olid väga piiratud.

Kui 2021.–2027. aasta programmide rahastamise ulatus ja tase säilitatakse, ei piisa sellest, et

võimaldada ELil jõuda järele rahvusvahelistele konkurentidele ja tegeleda väikeste

moodulreaktorite, täiustatud kütuste ja kütusetsüklite arendamise põhiküsimustega ning

oluliselt suurendada tuumaoskusi ELis.

Euratomi kaasrahastatavad partnerlused on teadusringkondade, sidusrühmade ja

liikmesriikide pikaajaliste jõupingutuste tulemus, et edendada ühist teadusuuringute kava ja

käsitleda peamisi probleeme kõigis asjaomastes valdkondades. Kuigi teaduses on juba tehtud

edusamme, püüab komisjon veelgi parandada partnerluste korraldust ja toimimist, et tagada

programmist rahastatavate teadusuuringute jätkuv asjakohasus ja lahendused kõige

pakilisematele probleemidele. Komisjon pöörab erilist tähelepanu partnerlustele, et võtta

süstemaatiliselt arvesse paljude sidusrühmade ja liikmesriikide pikaajalisi perspektiive.

Euratomi rahastatud tuumasünteesiuuringud on viimastel aastatel andnud olulisi tulemusi ning

esimeseks termotuumaelektrijaama laadi algatuseks nimetatud ITERi projekt teeb pärast

viivitusi ja ülekulusid nüüd märkimisväärseid edusamme. Neid jõupingutusi tuleb laiendada,

et tuua tuumasünteesienergia turule ning aidata kaasa ELi süsinikuheite vähendamise

jõupingutustele ja konkurentsivõimele. Tuumasünteesienergia saab reaalsuseks ainult siis, kui

allesjäänud teaduslikke, tehnilisi ja tehnoloogilisi probleeme käsitletakse põhjalikult ning

tuginetakse õigetele eeldustele tehnilise keerukuse kohta ja realistlikele investeeringutele

tööstuslikesse tarneahelatesse.

Programmi tuleb edasi arendada, et tegelda tehnoloogia kitsaskohtadega, mis vajavad

täiendavat tähelepanu ja investeeringuid, võimalik et teatavatesse kindlatesse

teadustaristutesse, kaasata rohkem erasektori rahastamist ja tööstuse kogemusi ning

suurendada rahvusvahelist koostööd usaldusväärsete partneritega, kui see annab ELile selget

lisaväärtust. Komisjon on juba alustanud selles valdkonnas ühiselt kavandatava Euroopa

partnerluse väljatöötamist, kuhu on koondatud avaliku ja erasektori sidusrühmad. 2026–

2027. aasta programmi meetmed peaksid sillutama teed sellele partnerlusele ja täiendavatele

innovatsioonimeetmetele. See uus partnerlus tähendaks ka EUROfusioni rolli ja tegevuse

ümbermõtestamist, kuna sellel on oluline roll tuumasünteesiteaduse põhialuste arendamisel.

ET 8 ET

Täiendavad üksikasjad esitatakse praegu koostamisel olevas teatises ELi

tuumasünteesistrateegia kohta.

Hindamisel jõuti järeldusele, et oma eksperditeadmiste ja tuumauuringute rajatistega toob

JRC kasu nii liidule kui ka mitmele välisele sidusrühmale, võttes asjakohaseid

teadusuuringutega seotud otsemeetmeid, pakkudes poliitika toetamiseks kvaliteetseid

analüüse, võrdlusmaterjale ja -meetodeid, andmeid ja uuringuid ning erikoolitust kogu

tegevuse ulatuses alates tuumaohutusest kuni julgeoleku ja kaitsemeetmeteni.

Samuti jõuti hindamisel järeldusele, et JRC annab tuumaandmete, mõõtmiste ja

võrdlusmaterjalide esitamisega olulise panuse praeguste süsteemide ja tulevase tehnoloogia,

näiteks väikeste moodulreaktorite ohutuse ja kaitsemeetmete hindamisse. Selles valdkonnas

edasiliikumise jaoks peeti eriti tähtsaks analüüse radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse käitlemise, minimeerimise ja ringlussevõtu kohta või nende omaduste ja

käitumise hindamiseks.

Ka kaitsemeetmete ja leviku tõkestamise valdkonnas annavad JRC eksperditeadmised ja

teadusuuringud nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil väärtusliku panuse tuumarelvade

leviku tõkestamiseks tehtavate jõupingutuste suurendamisse. Sama olulised on

uuringutulemused otsemeetmete kohta, mis on seotud muude rakendusviisidega kui

energiatootmine, eelkõige meditsiinivaldkonnas, sest need aitavad edendada teadusuuringuid

ioniseeriva kiirguse ohutu ja uuendusliku kasutamise kohta ning saavutada ELi poliitilisi

eesmärke. JRC haridus- ja koolitustegevus täiendab oluliselt riigi tasandi suutlikkust.

Tipptasemel tuumauuringute rajatiste kättesaadavus annab ELi tasandil jätkuvalt suurt

lisaväärtust, aidates kaasa sõltumatutele kvaliteetsetele teadusuuringutele, mis toovad kasu

Euratomile ja täiendavad liikmesriikide suutlikkust. Samuti antakse otsemeetmetega tehnilist

tuge selleks, et viia ellu ELi poliitikat tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse käitlemise, kiirguskaitse ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ning tuumarelvade

leviku tõkestamise algatuste valdkonnas ning teha sellise poliitika üle järelevalvet.

Euratomi 2021.–2027. aasta programmide raames võttis JRC oma tuumaenergiaalase tegevuse

jaoks kasutusele uue strateegia, mis sisaldab meetmeid tegevuse prioriseerimiseks,

konsolideerimiseks ja ratsionaliseerimiseks, ning optimeeris samal ajal oma tuumataristu

kasutamist ja selle jätkusuutlikku toimimist. Kasutades oma tööprogrammis uut portfellipõhist

lähenemisviisi, on JRC eesmärk suurendada teadusuuringute valdkondade vahelist

koostoimet, täiendada prognoosimissuutlikkust tulevikusuundade analüüsimiseks ja tõhustada

teabevahetust uuringutulemuste tutvustamiseks.

Mis puudutab panust ITERisse, siis 2021. aastal tellitud uuringus23 jõuti järeldusele, et ITERi

investeeringutasuvus on ligikaudu 1:1, ning prognoosid näitavad, et 2030. aastaks võib ITER

luua täiendava 15,9 miljardi euro väärtuses kogulisandväärtust ja luua 72 400 tööaastat24.

Projekti algusest peale on ITER pidanud ületama mitu proovikivi. Viivitused projekti

elluviimisel tulenesid peamiselt projekti ebaküpsusest, mõne parandusi vajanud kohaliku

asutuse tarnitud komponentide halvast kvaliteedist, regulatiivsetest probleemidest, COVID-19

kriisist ja Ukraina sõjast, mis häirisid tarneahelat ja põhjustasid põhikomponentide tarne

viivitusi.

23 Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat, IHS Markit, LGI, Erim, S., Chauvet, V. jt, „Follow up

study on the economic benefits of ITER and BA projects to EU industry“ (Järeluuring ITERi ja laiema

lähenemisviisi projektide majandusliku kasu kohta ELi tööstusele), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus,

2021, https://data.europa.eu/doi/10.2833/51838. 24 Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni teatisele „Tuumaenergia näidisprogramm –

esitatud Euratomi asutamislepingu artikli 40 kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse

saamiseks“ (SWD(2025) 160, 13.6.2025).

ET 9 ET

Projektiga järje peale saamiseks rakendati Euratomi järelevalve all mitut meedet. 2022. aastal

asus ITERi organisatsiooni uus peadirektor ellu viima mitut reformi, mille eesmärk oli

eelkõige parandada ITERi organisatsiooni korraldust, võtta kasutusele projekti

maatriksstruktuur otsustusprotsessi lihtsustamiseks, täiustada ja jõustada tõhustatud

kvaliteedikontrolli menetlusi, parandada põhikomponente ja uuesti määratleda selle suhted

Prantsusmaa tuumaohutusametiga (ASNR).

2024. aastal tutvustas ITERi organisatsioon läbivaadatud projektikirjeldust (ulatus, ajakava ja

kulud), millega sooviti maandada montaaži ja kasutuselevõtuga seotud põhiriske, määratleda

ajakava ja kuludega seotud eriolukorrad, võttes seejuures arvesse varasemast esmakordsest

sedalaadi tegevusest saadud kogemusi. See projektikirjeldus tugineb järkjärgulise

litsentsimisele, mille eesmärk on vähendada riske.

Euratom tegi ka kindlaks, et projekti tõhustamiseks on vaja integreerida ühisettevõtte Fusion

for Energy tegevus paremini ITERi organisatsiooni tegevusega. Selle tulemusena on ITERi

organisatsioon ja Fusion for Energy uurinud võimalusi, kuidas oma tegevust paremini

integreerida ning nende kahe organisatsiooni vahelist võimalikku koostoimet ja vastastikust

täiendavust ära kasutada. Alates 2023. aasta septembrist on Fusion for Energy ja ITERi

organisatsioon teinud suuri jõupingutusi, et teha kindlaks kõige tähtsamad

tegevusvaldkonnad, vahendid ja funktsioonid. Integreerimise eeldatavad tulemused on

tõhususe kasv ja võimalik kokkuhoid, sest ITERi organisatsioon ja Fusion for Energy võiksid

ühiselt kindlaks teha, kuidas optimeerida komponentide projekteerimist, hankimist ja

tarnimist.

2024. aastal saavutati projekti seni suurim elluviimismäär, mis ületas kõigi eelmiste aastate

määrasid. Neid suurepäraseid tulemusi kinnitati 2025. aasta esimesel poolaastal, kusjuures

näitajate järgi kulgeb projekti ellurakendamine vastavalt ajakavale ja on prognoositud

kuludest veidi odavam.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

2028.–2034. aastal algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise käigus

korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi ELi konkurentsivõime

rahastamise kohta.

12. veebruarist kuni 7. maini 2025 toimunud avaliku konsultatsiooni raames saadi

2 034 vastust küsitlusele ja 462 seisukohadokumenti. Peale ettevõtjate, valitsusväliste

organisatsioonide ja muude sidusrühmade võrgustike osalesid selles aktiivselt ka ELi

kodanikud (26 %), akadeemilised ringkonnad (22 %) ja ametiasutused (13 %).

Enamik vastanutest, kellel oli kogemusi ELi rahastatavate teadusprogrammidega, väljendas

positiivset arvamust rahastamisprotsessi kohta, alates rahastamisvõimaluste

kindlakstegemisest kuni taotlusvoorude asjakohasuse ja selguseni. Siiski tõid nad suurimate

puudustena välja taotlemismenetluse ja üldise ajakava, rõhutades vajadust lihtsustamise,

selguse ja suurema sidususe järele, et lihtsustada juurdepääsu, eelkõige VKEde ja

uustulnukate jaoks. Vastajad leidsid, et toetuse killustatus investeerimisprotsessis pärsib

konkurentsivõimet, eelkõige seoses teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate

investeeringute vähesusega.

Avalikku konsultatsiooni täiendati tööstuse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna

peamiste sidusrühmade sihipärase kaasamisega. Teadusuuringute ja innovatsiooni

sidusrühmad on aidanud aktiivselt kujundada arutelu teadusuuringute ja innovatsiooni

tulevase rolli üle ELi konkurentsivõimes, eriti pärast komisjoni poliitiliste suuniste avaldamist

2024. aasta juulis ja konkurentsivõime kompassi kasutuselevõttu 2025. aasta veebruaris.

ET 10 ET

• Väliseksperdid

Just nagu programmi „Euroopa horisont“ käsitlev ettepanek, tugineb käesolev algatus kolmele

peamisele välisaruandele: Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta, Letta aruanne ühtse

turu tuleviku kohta ja komisjoni eksperdirühma aruanne programmi „Euroopa horisont“

vahehindamise kohta25.

Komisjon tugines ka arvamusele, mille esitas Euratomi teadus- ja tehnikakomitee, mis

koosneb Euratomi asutamislepingu artikli 134 kohaselt nõukogu nimetatud sõltumatutest

ekspertidest.

Kõigil aruannetel on ühesugune põhisõnum: konkurentsivõime, jõukuse, kestlikkuse ja

julgeoleku kaitsmiseks peab Euroopa uuenema, kohanema ja saavutama juhtrolli. Nende

dokumentide kombineeritud analüüs annab tugeva analüütilise ja poliitilise aluse kavandatud

programmile „Euroopa horisont“, Euroopa Konkurentsivõime Fondi laiemale strateegilisele

suunale ja Euratomi programmile.

• Mõjuhinnang

Kooskõlas parema õigusloome suunistega tegi komisjon mõjuhindamise asemel käesoleva

ettepaneku eelhindamise, sest Euratomi programmi üldine sisu ja struktuur on järjepidev ning

selle eelarve on suhteliselt väike. Eelhindamisel jõuti järeldusele, et Euratomi programmi

eelarvet ja meetmeid tuleb tugevdada, et täita ELi uued konkurentsivõime- ja

energiajulgeolekualased ülesanded, saavutada süsinikuheite vähendamise eesmärgid ning

tugevdada innovatsiooni ja oskusi tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonnas.

ITER jääb tuumasünteesienergia arendamise alustalaks Euroopas ja selleks tuleb see täielikult

integreerida laiemasse ELi strateegiasse. Eesmärk on viia ehitamine esimese katseetapi jaoks

lõpule õigeks ajaks ja eelarve piires kooskõlas 2024. aasta projektikirjeldusega. See

saavutatakse ITERi Euroopa komponentide valmimisega vastavalt projektikirjeldusele ning

Fusion for Energy ülesannete täitmise järelevalvega, tagades samal ajal, et ITERist saadud

tehnilised ja teaduslikud kogemused toovad liidule kasu.

Programmis kasutatakse tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonna innovatsiooni ja oskuste

edendamise nimel kavandatud programmi „Euroopa horisont“ osalemis- ja levitamiseeskirju,

mis on kavandatud veelgi lihtsustama juurdepääsu, suurendama avatust ja maksimeerima

rahastamise mõju. On valdkondi, nagu tööstuse konkurentsivõime ja rahvatervis, kus

Euratomi ja liidu programmide ühised meetmed võivad tuua liidu kodanikele suuremat kasu

kui üksnes programmi raames võetavad meetmed. Seetõttu tuleks programmi raames püüda

saavutada koostoime programmiga „Euroopa horisont“ ja teiste liidu programmidega.

Ühtlustatud juhtimine peaks võimaldama komisjonil arutada liikmesriikide ja peamiste

sidusrühmadega tuumalõhustumis- ja tuumasünteesiuuringute kõiki aspekte, sealhulgas ITERi

projekti, et oleks võimalik anda strateegilisi ülevaateid ning täiustada Euratomi ja

liikmesriikide meetmete vahelist koordineerimist. Samas tuleb meeles pidada, et ühisettevõtet

Fusion for Energy juhitakse koos liikmesriikidega praegu Fusion for Energy juhatuse kaudu.

• Lihtsustamine

Nagu on selgitatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva ettepaneku seletuskirjas, on

lihtsustamine komisjoni üldine prioriteet, et vähendada koormust ja liigset keerukust, tõsta

tempot ja suurendada paindlikkust. Kuna programmis kohaldatakse programmi „Euroopa

25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Programm „Euroopa horisont“: teadusuuringud

ja innovatsioon konkurentsivõime keskmes“ (COM(2025) 189 final, 20.4.2025).

ET 11 ET

horisont“ osalemis- ja levitamiseeskirju, kohaldatakse selles ka programmi „Euroopa

horisont“ uusi meetmeid, mis teevad osalemise toetusesaajatele lihtsamaks. Need on:

• lühendatud tööprogramm väiksema hulga programmitöö ettekirjutustega:

vähendatakse teemade üldarvu, lühendatakse teemakirjeldusi ja viiakse miinimumini

ühtainsat projekti puudutavate teemade arv;

• vaikimisi avatud teemad: vähendatakse ettekirjutusi ja taotlejatele antakse rohkem

vabadust valida oodatud tulemuste saavutamiseks eri viise;

• rahastamise järjepidevus ja rahastamisnõuete veelgi lihtsustamine: teadus- ja

innovatsioonimeetmetel ning innovatsioonimeetmetel ei tehta vahet, vaid kehtib

kindel ühtne rahastamismäär kuni 100 %, välja arvatud siis, kui tegemist on muude

tulunduslike õigussubjektidega kui VKEd, kellele kehtib rahastamismäär kuni 70 %.

Rahastamismäärad on maksimaalsed ja neid saab vähendada, kui see on konkreetsete

meetmete rakendamisel õigustatud;

• lihtsustatud kuluvõimaluste suurem kasutamine: kui ei ole sätestatud teisiti, saab

kindlasummaliste maksetega rahastamisest liidu toetuse peamine vorm, tuginedes

programmi „Horisont 2020“ raames katseliselt kindlasummaliste maksetega

rahastamisel saadud kogemustele ja sellise rahastamise laiemale kohaldamisele

kehtivas programmis „Euroopa horisont“. Kasutatakse ka muid lihtsustatud

kuluarvestuse vorme, sealhulgas rahastamist, mis ei ole seotud kulude ega personali

ühikukuludega. Nende lihtsustamismeetmete eesmärk on suurendada osalemist,

eelkõige uustulnukate ja väiksemate üksuste hulgas, ning samal ajal säilitada

usaldusväärne finantsjuhtimine ja -kontroll.

Sellega saavutatakse kiirem rakendamine, sest maksimaalset ajavahemikku taotluse

esitamisest toetuse määramiseni vähendatakse seitsme kuuni. See on üks lühemaid ELi

programmide toetuse väljamaksmise aegu ja kaks kuud lühem kui finantsmääruses sätestatud

maksimaalne toetuse väljamaksmise aeg.

Osana komisjoni laiematest rahastamisprogrammide arvu vähendamise jõupingutustest

hõlmab programm Euratomi panust ITERi projekti ja tagab selle.

• Põhiõigused

Kavandatavas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

tunnustatud põhimõtteid.

4. MÕJU EELARVELE

Komisjoni teatises mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta26 on Euratomi

programmile ette nähtud eelarve 9 794 000 000 eurot jooksevhindades, millest

5 794 000 000 eurot eraldatakse ITERile. Euratomi asutamislepingu piirangute tõttu hõlmab

Euratomi programmi ettepanek kavandatud eelarve viit aastat ehk 6 682 000 000 eurot

jooksevhindades.

26 COM(2025) 570.

ET 12 ET

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon rakendab programmi eelarve otsese täitmise ja Euroopa partnerluste kaudse eelarve

täitmise kaudu (vt ettepaneku artikkel 10) ning asjakohasel juhul Fusion for Energy eelarve

kaudse täitmise kaudu.

Programmi järelevalve, hindamise ja aruandluse korda kohaldatakse kavandatud

tulemusraamistiku määruse27 põhjal. See tähendab, et rakendamisaruanne avaldatakse

programmi neljanda aasta lõpuks (s.o 2031. aastal). Komisjon kavatseb teha pikendamist

(2033–2034) käsitlevas määruses ettepaneku, et käesoleva programmi ja selle pikenduse

ühine tagasivaateline hindamine toimuks hiljemalt kolm aastat pärast programmitöö perioodi

lõppu.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 kirjeldatakse programmi reguleerimiseset. Artikliga 2 võetakse Euratomi

programmis kasutusele programmi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva määruse mõisted.

Artiklis 3 on sätestatud programmi üld- ja erieesmärgid ning artikliga 4 rakendatakse

programmi „Euroopa horisont“ horisontaalpõhimõtteid.

Artiklis 5 on sätestatud esialgne rahastamispakett.

Seejärel on ettepanekus esitatud mitu standardsätet, mis vastavad programmi „Euroopa

horisont“ loomist käsitleva kavandatud määruse samaväärsetele sätetele. Sätted puudutavad

lisavahendeid (artikkel 6), alternatiivset, kombineeritud ja kumulatiivset rahastamist

(artikkel 7), programmiga ühinemist (artikkel 8) ning rakendamist ja liidu rahastamise vorme

(artikkel 9). Artiklis 10 käsitletakse partnerlusi ja see on sarnane programmi „Euroopa

horisont“ sätetega, kuid sellega on lisaks ette nähtud Euratomi kaasrahastatavad partnerlused,

et tagada varasemate programmide seda liiki partnerluste jätkumine.

Artiklis 11 on sätestatud JRC roll programmi „Euroopa horisont“ vastava sättega sarnases

sõnastuses. Artikliga 12 kohaldatakse programmi suhtes programmi „Euroopa horisont“

osalemis- ja levitamiseeskirju ühe erandiga, mis puudutab juurdepääsu Euratomi jaoks

vajalikele tulemustele.

Esitatud on standardsätted tööprogrammide (artikkel 13) ja komiteemenetluse (artikkel 14)

kohta ning kõnealust menetlust käsitlevate sätetega on ette nähtud, et nii komitee

tuumalõhustumist käsitleval koosseisul kui ka tuumasünteesi käsitleval koosseisul on

strateegiline ülevaade meetmete rakendamisest oma vastavas valdkonnas.

Lõpp- ja üleminekusätetes tunnistatakse kehtetuks määrus, millega loodi programm

aastateks 2026–2027 (artikkel 15), jäetakse puutumata eelmise programmi raames algatatud

meetmed ja tagatakse programmide vahel sujuv üleminek (artikkel 16). Määrus jõustub

kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028

(artikkel 17).

Lisas on loetletud tegevusvaldkonnad, mida võib programmiga toetada.

27 COM(2025) 545.

ET 1 ET

2025/0594 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“

täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks

2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks

määrus (Euratom) 2025/1304

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 7 esimest

lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse teadus- ja tehnikakomitee arvamust1

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „ühendus“) eesmärk on aidata tõsta

liikmesriikide elatustaset sellega, et edendatakse ja soodustatakse tuumauuringuid ning

täiendatakse neid ühenduse teadus- ja koolitusprogrammidega.

(2) Tuumavaldkonna teadusuuringud aitavad tagada sotsiaalse heaolu, majandusliku

õitsengu, julgeoleku ja keskkonnakestlikkuse. Ioniseeriva kiirguse rakendamist

käsitlevad teadusuuringud on täiustanud meditsiini-, tööstus-, põllumajandus-,

keskkonna- ja julgeolekutehnoloogiat, millest saavad kasu paljud.

(3) Selleks et tagada tuumavaldkonna teadusuuringute järjepidevus ühenduses, on vaja

luua ühenduse teadus- ja koolitusprogramm (edaspidi „programm“), ning kuna

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (edaspidi „Euratomi

asutamisleping“) selle teadus- ja koolitusprogrammide kestust piiratud viiele aastale,

peaks programm hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini

2032. Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–20342 viimaseks kaheks aastaks alles

jäänud eelarve täitmiseks tuleks komisjonil esitada uus ettepanek.

(4) Teadusuuringute ja innovatsiooni seadmine liidu majandus- ja investeerimisstrateegia

keskmesse peaks siduma programmi tihedalt Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, mis

on loodud määrusega [millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond],3 ning

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“

aastateks 2028–2034 (edaspidi „programm „Euroopa horisont““), mis on loodud

määrusega [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“]4.

(5) Lisaks peaks liidu eesmärk olema kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus, edendada

võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise vastu kooskõlas Euroopa Liidu

1 ELT C , , lk . 2 Nõukogu PP. KKKK 2025. aasta määrus (EL, Euratom) 2025/NNN, millega sätestatakse mitmeaastane

finantsraamistik aastateks 2028–2034 (ELT L NNN, PP.KK.AAAA, lk N, ELI: ). 3 Määrus [millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond]. 4 Määrus [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“]

ET 2 ET

toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 ning Euroopa

Liidu põhiõiguste hartaga.

(6) On valdkondi, kus programmi ja liidu programmide ühised meetmed võivad tuua liidu

kodanikele suuremat kasu kui üksnes programmi raames võetavad meetmed. Seetõttu

tuleks programmi raames püüda saavutada koostoime programmiga „Euroopa

horisont“ ja teiste liidu programmidega.

(7) Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises olukorras on hiljutised

kogemused näidanud, et mitmeaastane finantsraamistik ja rahastamisprogrammid

peaksid olema paindlikumad. Seepärast tuleks kooskõlas programmi eesmärkidega

võtta rahastamisel nõuetekohaselt arvesse muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu

prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides,

Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja nõukogu järeldustes, ning tagada samal ajal

eelarve täitmise piisav prognoositavus.

(8) Programmiga kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ osalemis- ja

levitamiseeskirju ning see kuulub Euroopa Konkurentsivõime Fondi digiraamistikku ja

kasutab selle teabe- ja sidevahendeid, et veelgi lihtsustada juurdepääsu, suurendada

avatust ja maksimeerida liidu rahastamise mõju.

(9) Programm peaks aitama suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid

teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates seeläbi saavutada üldise

teadus- ja arendustegevusse investeerimise eesmärgi, mis võiks olla vähemalt 3 %

liidu sisemajanduse koguproduktist (SKPst). Liikmesriikide investeeringuid

teadusuuringutesse ja innovatsiooni tuleks hinnata liidu majandus-, eelarve-, tööhõive-

ja sotsiaalpoliitika koordineerimise raamistiku, s.o Euroopa poolaasta protsessi abil.

Eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid ja erasektor täiendama programmi

omapoolsete tõhustatud investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning

innovatsiooni. Liit on teinud järjepidevaid edusamme teadus- ja arendustegevusse

tehtavate investeeringute suurendamisel, kuid on teistest maailma liidritest maha

jäänud. Eespool nimetatud 3 % eesmärgiga, mis püstitati enam kui kakskümmend

tagasi, tunnistati teadus- ja arendustegevuse tähtsust teadmistepõhise ühiskonna

alusena. Kuigi see eesmärk innustas eri liikmesriike seadma oma teadus- ja

arendustegevuse intensiivsuse eesmärke, on endiselt märkimisväärseid erinevusi, sest

ainult üksikud liikmesriigid on oma investeerimiseesmärgid saavutanud või ületanud.

(10) Nagu programmis „Euroopa Horisont“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja

tutvustamistegevuse meetmete liigitamisel ning taotlusvoorus osalemise kutsetes

esitatud meetmete liikide määratlustes edaspidigi arvesse võtta tehnoloogilise

valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi. Toetusi ei tohiks anda tehnoloogilise

valmiduse taset 8 ületavatele meetmetele.

(11) Eelarve osi peaks olema võimalik täita Euroopa partnerluste kaudu koos teiste avaliku

ja erasektori üksustega, kui see on poliitikaeesmärkide saavutamiseks kõige

tulemuslikum rakendusvorm. Euroopa partnerlused tuleks luua siis, kui liidu tihe

kaasamine on vajalik, ning need peaksid tagama liidule asjakohase hääleõiguse ja

teised partnerid peaksid tagama piisavad kaasinvesteeringud liidupoolse rahastamise

võimendamiseks. Sünergia ja tõhususe soodustamiseks on vaja tagada ühtlustatud

eeskirjad. Seetõttu tuleks luua piiratud arvu Euroopa partnerluste strateegiline ja sidus

portfell.

(12) Euroopa partnerlused kui oluline vahend tööstuse kaasamiseks ning teadus- ja

innovatsioonikoostöösse investeerimiseks peaksid aitama kaasa Euroopa

ET 3 ET

Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude konkreetsete poliitikaeesmärkide

saavutamisele ning vajaduse korral tuleks neid nende eesmärkide saavutamiseks

sellest fondist toetada.

(13) Teadusuuringute Ühiskeskus (edaspidi „JRC“) peaks jätkuvalt pakkuma liidu

poliitikale sõltumatuid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel.

JRC otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikult, tõhusalt ja läbipaistvalt, võttes

arvesse liidu poliitika vajadusi ja JRC kasutajate asjakohaseid vajadusi ning tagades

liidu finantshuvide kaitse. JRC peaks jätkama täiendavate vahendite loomist, mida ta

võib kasutada oma teadusliku ja tehnilise tegevuse toetamiseks.

(14) Programm peaks tagama, et tulemuslikult edendatakse ja kaitstakse Euroopa

teadusruumi ning teadusuuringute ja innovatsiooni pakti5 väärtusi ja põhimõtteid,

milleks on eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni eetilisus ja usaldusväärsus,

teadusuuringute vabadus, teadus poliitika hüvanguks, sooline võrdõiguslikkus ja

võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine, avatud teadus ning atraktiivse

teadlaskarjääri ja teadurite liikuvuse soodustamine. Eelkõige tuleks programmiga

tagada kõikide jaoks võrdsete võimaluste tegelik soodustamine ning soolise

võrdõiguslikkuse lõimimine kõigisse valdkondadesse, sealhulgas soolise mõõtme

rakendamine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Programmi eesmärk peaks olema

tegeleda soolise tasakaalustamatuse põhjustega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata

võimalikult suure soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja muudes

asjaomastes nõuandeorganites, nt nõukogudes ja eksperdirühmades.

(15) Tuumauuringute taristu on liidu jaoks keskse tähtsusega vara, mis annab vajalikud

vahendid ja seadmed teadus- ja tehnoloogiauuringute edendamiseks. Sellise liidule

huvi pakkuva teadustaristu arendamine, integreerimine ja rahaline jätkusuutlikkus

peaks tagama tipptasemel tegevuse ja Euroopa teadlaste pideva juurdepääsu sellele

taristule ning võimaldama teha koostööl põhinevaid ja piiriüleseid teadusuuringuid

ning samal ajal täiendada liikmesriikide suutlikkust.

(16) Arvestades rahvusvahelisest koostööst saadavat kasu muu hulgas ühiste tehnoloogia-,

majandus-, keskkonna- ja ühiskonnaprobleemide lahendamisel, tuleks programmis

soosida koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvahelise koostööga tuleks püüda

tugevdada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni konkurentsivõimet ja tipptaset,

sealhulgas liidu suutlikkust meelitada ligi ja siin hoida maailma kõige andekamaid

spetsialiste. Lähenemisviisi keskmes peaksid olema geopoliitilised kaalutlused,

sealhulgas majandusjulgeolek, ning tuleks kaaluda eri koostöötasemeid, võttes aluseks

üldise hinnangu selle kohta, millist kasu liit võiks sellest oma prioriteetide käsitlemisel

ja üleilmsete probleemide lahendamisel saada, kusjuures samal ajal peaksid olema

kaitstud liidu väärtused ja huvid. Kõige ulatuslikum koostöövorm peaks jätkuvalt

olema assotsieerumine kogu programmiga või selle osadega.

(17) Selleks et tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja tagada pikaajaline kestlik

majanduskasv, on vaja tugevdada liidu üleilmset konkurentsivõimet ning samal ajal

kaitsta liidu strateegilisi varasid ja huve, nagu on sedastatud Euroopa

majandusjulgeoleku strateegias6. Liidu konkurentsivõimet (nagu määratletud määruses

[millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond]) edendatakse ning liidu

majandusjulgeolekut kaitstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,

5 Nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2122, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja

innovatsiooni pakti (ELT L 431, 2.12.2021, lk 1 ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/2122/oj). 6 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku

strateegia“ (JOIN(2023) 20 final, 20.6.2023).

ET 4 ET

Euratom) 2024/25097 artikliga 136, mida täiendab määruse (EL) [millega luuakse

Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikkel 10. Nende sätete kohaldamine programmi

puhul peaks tagama asjakohase õigusraamistiku, mis võimaldab vajaduse korral

kehtestada väljavalimismenetluste jaoks eritingimused, millega edendatakse

teadusuuringutest ajendatud konkurentsivõimet ning kaitstakse liidu huve ja

strateegilist autonoomiat, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on piirata osalemist või

kaitsta tulemusi ning tagada sidusus ja kooskõla Euroopa Konkurentsivõime Fondi

poliitikaharude erieeskirjadega. Vajaduse korral tuleks kohaldada riskipõhist

lähenemisviisi, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud riske tuvastataks,

hinnataks ja käsitletaks proportsionaalsete ja tulemuslike meetmete abil8.

(18) Arvestades looduslike ohtude, tervisealaste hädaolukordade, tehnikaga seotud

õnnetusjuhtumite, veenappuse, muutuvate julgeoleku- ja energiavarustusohtude ja

muude häiretega seotud riskide suurenemist, on vaja suurendada liidu ja liikmesriikide

suutlikkust kriise ja katastroofe ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida.

Kooskõlas Euroopa kriisivalmiduse strateegia9 ja Vene energia impordi lõpetamist

käsitleva tegevuskava10 eesmärkidega tuleks programmiga toetada katastroofiohu

juhtimist ja kriiside ohjamist tugevdavaid teadusuuringuid, investeerida kliima- ja

veemajanduse kriisivalmidusse, suurendada elutähtsate ühiskondlike funktsioonide

vastupanuvõimet ning muuta liit vastupanuvõimelisemaks, turvalisemaks ja

ettevalmistatumaks. Programmis tunnistatakse, et kliimamuutused on üks suurimaid

üleilmseid ühiskondlikke probleeme ning et kliimameetmed on tööstuse

konkurentsivõimet suurendav tegur. Tegevus peaks kajastama kliimamuutustega

tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet11.

(19) Programmi rakendamist on hädavajalik lihtsustada, et see oleks juurdepääsetav ja

tõhus, ning eelkõige tuleks selleks vähendada toetusesaajate halduskoormust ja viia

miinimumini vigade tegemise oht. Selleks peaks programmis kasutama liidupoolse

rahastamise peamise vormina kindlasummalisi makseid. Viies edasi eelmistes

raamprogrammides tehtud jõupingutusi ühtlustada rahastamiseeskirju ja viia vead

miinimumini, tuleks veelgi lihtsustada ka personalikulude hüvitamist, kasutades

personali ühikuhindasid, mis vähendab osalejate jaoks keerukust ja hõlbustab

aruandlust.

(20) Selleks et tugevdada liidu konkurentsivõimet ning maksimeerida tulemuste üldist

kasutuselevõttu, peaksid tulemusi omavad toetusesaajad haldama oma tulemusi

kooskõlas neile käesoleva määrusega kehtestatud väärindamise ja levitamise

kohustustega. Neid kohustusi võib tööprogrammis, taotlusvoorus osalemise kutse

tingimustes või toetuslepingus vajaduse korral kohandada, tuginedes poliitilistele

kaalutlustele, sealhulgas majandusjulgeolekuga seotud kaalutlustele, kuid need

peaksid siiski hõlmama nõudeid tulemusi kaitsta, anda neile juurdepääs, neid

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj). 8 Nõukogu 23. mai 2024. aasta soovitus, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist (ELT C,

C/2024/3510, 30.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3510/oj). 9 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi kriisivalmiduse strateegia kohta (JOIN(2025) 130

final). 10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Tegevuskava Vene energia impordi lõpetamiseks“ (COM(2025) 440,

12.5.2025). 11 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

ET 5 ET

väärindada ja teha need asjakohasel ja põhjendatud juhul avalikuks, sealhulgas

kasutades avatud teaduse tavasid. Väärindamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks

tuleks kasutusele võtta abivahendid kooskõlas komisjoni väärindamisstrateegiaga, mis

on välja töötatud määruse [mis käsitleb Euroopa Konkurentsivõime Fondi] raames,

ning tagada strateegia III peatükis sätestatud toetus ja teenused.

(21) Austades täielikult liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma eri energiaallikate

jaotus, peaks programmi tulemused panustama ka kliimaneutraalsesse energiasüsteemi

ja tooma kaasnevaid hüvesid ka õhukvaliteedile.

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/173512 on tuumaenergia arvatud

nullnetotehnoloogia hulka ja tunnistatakse, et innovatsioon on liidu konkurentsivõime

tagamisel tähtis tegur.

(23) Kuna kõik liikmesriigid kasutavad radioaktiivseid materjale, on oluline tagada

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ja ohutu käitlemine,

nagu on nõutud nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom,13 et vältida tarbetut koormust

tulevastele põlvkondadele. Programmiga tuleks jätkuvalt parandada ja toetada

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehnoloogia ja

pädevustega seotud teadus- ja arendustegevust.

(24) Ühendusel peaks jätkuvalt olema keskne osa tuumasünteesienergia arendamisel,

tunnistades selle võimalikku märkimisväärset kasu pikaajalise energiavarustuskindluse

ja energiavarustuse mitmekesisuse tagamisel. Programmi raames tuleks

tuumasünteesienergeetika teadusuuringuid teha kooskõlas [liidu

tuumasünteesistrateegiaga],14 milles kirjeldatakse eelkõige teadus- ja arendustegevuse

meetmeid, mida on vaja liidu tuumasünteesi-katseelektrijaama rajamiseks.

Strateegiaga soovitakse tugevdada tööstuse ja idufirmade kaasamist ning see hõlmab

alternatiivseid tuumasünteesialaseid kontseptsioone.

(25) Lühikeses ja keskpikas perspektiivis on oluline samm ühenduse

tuumasünteesienergeetika arendamisel viia õigeks ajaks lõpule ITERi ehitamine ja

alustada teadusuuringuid. Kuigi selle eest vastutab ITERi Rahvusvaheline

Termotuumaenergeetika Organisatsioon (edaspidi „ITERi organisatsioon“), siis ITERi

projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika

Organisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „ITERi leping“)15 kohaselt tuleb

rahvusvaheliste partnerite hulgast kõige suurem panus Euratomilt. Selleks et tagada

sidusam ja ühtlasem lähenemisviis [liidu tuumasünteesistrateegia] eesmärkide ja

programmi eesmärkide saavutamisele, peaks see panus ITERi projekti tulema

programmi esialgsest rahastamispaketist.

(26) Ühendus peaks jätkama ka Euratomi ja Jaapani eripartnerlust, mis tuleneb laiema

lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitlevast lepingust (edaspidi „laiema

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj). 13 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks

(ELT L 199, 2.8.2011, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj). 14 Euroopa strateegia tuumasünteesienergia kasutuselevõtmiseks (COM(AAAA) NNN, PP.KK.AAAA). 15 ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika

Organisatsiooni asutamisleping (ELT L 358, 16.12.2006, lk 62, ELI:

http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2006/943(1)/oj).

ET 6 ET

lähenemisviisi leping“),16 milles on sätestatud täiendavad ühised

tuumasünteesiuuringud.

(27) Nõukogu otsuses 2007/198/Euratom17 sisalduva tuumasünteesienergeetika

ühisettevõtte põhikirja artikli 12 lõike 1 punktis a on sätestatud, et Euratomi osamaks

tehakse kättesaadavaks asutamislepingu artikli 7 kohaselt vastuvõetud ühenduse

teadus- ja koolitusprogrammide kaudu või nõukogu mis tahes muu otsusega.

(28) Nõukogu otsust 2007/198/Euratom käesoleva määrusega ei muudeta ning see jääb

koos ITERi lepingu ja laiema lähenemisviisi lepinguga ITERi suhtes kohaldatava

kehtiva õigusraamistiku osaks.

(29) Programmi eesmärke peaks samuti olema võimalik saavutada, kasutades liidu

programmide alla kuuluvaid rahastamisvahendeid, eelarvelisi tagatisi ja

segarahastamistoiminguid, tingimusel et meetmed on kooskõlas selliste programmide

eesmärkide ja reeglitega.

(30) Programmi kaudsed meetmed peaksid olema hõlmatud vastastikuse

kindlustusmehhanismiga, mis on loodud vastavalt määrusele [millega luuakse

raamprogramm „Euroopa horisont“].

(31) Käesoleva määruse alusel toetatavad meetmed peaksid olema proportsionaalsed,

nendega tuleks vältida tegevuse dubleerimist ja väljatõrjumist, need peaksid

stimuleerima erasektori rahastamist ja neil peaks olema liidu lisaväärtus. Ühtlasi peaks

see tagama programmi meetmete ja riigiabieeskirjade järjepidevuse ja hoidma seega

ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul.

(32) Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi esialgne rahastamispakett perioodiks

2028–2032. Käesolevas määruses on jooksevhindade arvutamiseks kasutatud

kindlaksmääratud 2 % deflaatorit.

(33) Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) 2024/2509. Selles on

sätestatud Euroopa Liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas

eeskirjad toetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, eelarve kaudse

täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.

(34) Kooskõlas nõukogu otsuse 2007/198/Euratom artikliga 5 kasutab Fusion for Energy

eraldi finantseeskirju.

(35) Järjepidevuse tagamiseks tuleks programmi raames eelarvelist tagatist ja

rahastamisvahendeid – sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse tagastamatute

toetustega segarahastamistoimingute raames – rakendada kooskõlas finantsmääruse

X jaotisega ning komisjoni poolt selle kohaldamiseks kehtestatud tehnilise korra ja

tingimustega.

(36) Kui programmi raames antakse liidu toetust eelarvelise tagatise või

rahastamisvahendina (välja arvatud EIC alla kuuluvad rahastamisvahendid),

sealhulgas juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega

segarahastamistoimingu raames, tuleks sellist toetust anda üksnes Euroopa

16 Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline tuumasünteesienergeetika alastele

teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitlev leping (ELT L 246,

21.9.2007, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2007/614/oj). 17 Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja

tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90,

30.3.2007, lk 58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj).

ET 7 ET

Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kaudu kooskõlas Euroopa

Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kohaldatavate eeskirjadega.

(37) Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,18 nõukogu määrusele (EÜ, Euratom)

nr 2988/95,19 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9620 ja nõukogu määrusele

(EL) 2017/193921 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis

hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist

ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade

tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib

Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „OLAF“) kooskõlas määrusega (EL,

Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi,

sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud

pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 on Euroopa Prokuratuur pädev uurima pettusi ja

muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitama nende kohta

süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2017/137122. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus,

kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd

ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ja vajaduse korral Euroopa

Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes

on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(38) Programmi tuleb rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL, Euratom) XXX [tulemusraamistiku määrus],23 millega kehtestatakse

eelarvekulude jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemuslikkuse raamistik, sealhulgas

eeskirjad, millega tagatakse artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud põhimõtte „ei

kahjusta oluliselt“ ja punktis f osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühtne

kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse

eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise

eeskirjad ning muud horisontaalsätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide

suhtes, näiteks need, mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust.

(39) Programmi tuleks rakendada kooskõlas õigusriigi põhimõtte ning Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning see peaks olema kooskõlas

liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis

käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT

L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj). 19 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide

kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj). 20 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat

kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse

muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj). 21 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj). 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj). 23 Määrus [tulemusraamistiku määrus].

ET 8 ET

lepingutest, mille osalised nad on, sealhulgas inimõigusi käsitlevatest lepetest, nagu

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.

(40) Selleks et tagada ühetaolised tingimused programmi rakendamiseks tööprogrammide

kaudu, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201124.

(41) Arvestades programmi olulist finantsmõju, tuleks tööprogrammide vastuvõtmiseks

kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud

nõuandemenetlust.

(42) Programmi teadusliku ja tehnoloogilise sisu kohta seoses tuumaenergiavaldkonnas

võetavate JRC otsemeetmetega on konsulteeritud JRC juhatajate nõukoguga, mis loodi

komisjoni otsusega nr 96/282/Euratom25.

(43) Vabatahtlikkuse alusel konsulteeriti Euroopa Parlamendi ja Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteega, kes esitasid oma arvamused26.

(44) Programmiga asendatakse määrusega (Euratom) 2025/130427 loodud programm.

Seepärast tuleks määrus (Euratom) 2025/1304 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2032 Euroopa

Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm (edaspidi „programm“). Selles

sätestatakse ka programmi eesmärgid ja eelarve samaks ajavahemikuks, sealhulgas ühenduse

panus ITERi projekti, liidupoolse rahastamise vormid ja rahastamiseeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse [millega luuakse raamprogramm „Euroopa

horisont“] artiklis 2 sätestatud mõisteid, kui käesoleva artikli teisest lõigust ei tulene teisiti.

Selles määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „liit“ – sõltuvalt kontekstist kas Euroopa Liit või Euroopa Aatomienergiaühendus või

mõlemad;

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj). 25 Komisjoni 10. aprilli 1996. aasta otsus 96/282/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse

ümberkorraldamise kohta (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/1996/282/oj). 26 ELT … ja ELT … 27 Nõukogu 23. juuni 2025. aasta määrus (Euratom) 2025/1304, millega luuakse teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja

koolitusprogramm aastateks 2026–2027 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2021/765 (ELT

L, 2025/1304, 3.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1304/oj).

ET 9 ET

(2) „koordineerimis- ja toetusmeede“ – meede, millega aidatakse täita programmi

eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus, mis ei kuulu Euratomi

kaasrahastatavate partnerluste alla.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ üld-

ja erieesmärkidega tugevdatakse programmiga liidu konkurentsivõimet ja

süsinikuheite vähendamist ning samal ajal kaitstakse inimesi ja keskkonda,

edendades tuumateaduse- ja -tehnoloogiaalast teadustööd ja koolitust koostoimes

liidu programmidega.

2. Programmi erieesmärgid on järgmised:

a) toetada ITERi ehitamist ja käitamist, tagades Fusion for Energy loodavate

Euroopa komponentide tulemuspõhise rahastamise, ITERi organisatsiooni

tehtava integreerimistöö ning selle, et ITERist saadud tehnilised ja teaduslikud

kogemused toovad liidule kasu;

b) edendada tuumasünteesiuuringuid, toetades üleminekut alusteaduselt

tehnoloogiale, inseneriteadusele ja innovatsioonile, soodustada liidu

tuumasünteesitööstuse arengut, toetada idufirmade ja uuenduslike

kontseptsioonide teket tulevaste termotuumaelektrijaamade tarbeks ning

tugevdada rahvusvahelist koostööd;

c) edendada teadusuuringuid, mis käsitlevad tuumaohutust ja -julgeolekut ning

kaitsemeetmeid, tuumarelva leviku tõkestamist, kiirguskaitset, tuumaandmeid,

radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist ning ioniseeriva

kiirguse uuenduslikku kasutamist, sealhulgas meditsiinisektoris;

d) arendada, säilitada ja kasutada hariduse ja koolituse kaudu tuumavaldkonna

eksperditeadmisi ja pädevust ning toetada juurdepääsu tipptasemel

teadustaristule, tagades selle pikaajalise kestlikkuse ja tegevuse tipptaseme,

ning

e) pakkuda liidu poliitikale sõltumatut ja teaduspõhist poliitilist tuge ning välja

töötada teadmusbaas standardimise ja modelleerimise jaoks.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärgid saavutatakse lisas loetletud tegevuse kaudu.

Artikkel 4

Horisontaalsed põhimõtted

Programmi suhtes kohaldatakse määruse [millega luuakse raamprogramm „Euroopa

horisont“] artiklis 5 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

ET 10 ET

Artikkel 5

Eelarve

1. Programmi esialgne rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni

31. detsembrini 2032 on 6 682 000 000 eurot28 jooksevhindades.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summat ning artiklis 6 osutatud täiendavaid

vahendeid võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi

jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks,

infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide arendamiseks, teabe- ja

kommunikatsioonitegevuseks, sh liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks ning

muuks tehniliseks ja haldusabiks või personaliga seotud kuludeks, mida komisjon

programmi haldamisel kannab.

3. Kui see on vajalik, et hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2032 lõpule

viidud, võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2032. aastat, et katta

vajalikud kulud ja hallata meetmeid, mis ei ole programmi lõpuks veel lõpule viidud.

4. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised

kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

Artikkel 6

Täiendavad vahendid

1. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid,

rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud

kolmandad isikud võivad programmi täiendavalt rahaliselt või mitterahaliselt toetada.

Täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5

tähenduses.

2. Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva

eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel teha kättesaadavaks programmi

jaoks. Komisjon haldab neid vahendeid otse või kaudselt kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga a või c. Need täiendavad käesoleva

määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud summat. Neid vahendeid kasutatakse asjaomaste

liikmesriikide huvides. Kui komisjon ei ole võtnud eelarvet otse või kaudselt täites

juriidilist kohustust programmi jaoks selliselt kättesaadavaks tehtud täiendavate

summade osas, võib vastavad kulukohustustega sidumata summad asjaomase

liikmesriigi taotlusel ühte või mitmesse vastavasse lähteprogrammi või nende

õigusjärglasesse tagasi kanda.

Artikkel 7

Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

1. Programmi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on

saanud liidu toetust mõnest teisest programmist, võib saada toetust ka selle

programmi alusel. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase

programmi eeskirju või kõigi toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta

28 See esialgne rahastamispakett sisaldab programmi panust ühisettevõttesse Fusion for Energy.

ET 11 ET

ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu rahaline toetus põhineb rahastamiskõlblikel

kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme

rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt

kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2. Programmi kohaseid väljavalimismenetlusi võib korraldada eelarve otsese või

kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja

asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvaheliste

finantsasutuste või muude kolmandate isikutega, tingimusel et on tagatud liidu

finantshuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju ja

nendega kaasnevad ühtsed juriidilised kohustused. Selleks võivad ühise

väljavalimismenetluse partnerid teha programmi jaoks kättesaadavaks vahendid

kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6 või delegeerida väljavalimismenetluse

rakendamise partneritele, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühises väljavalimismenetluses

võivad ühise väljavalimismenetluse partnerite esindajad olla ka määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni liikmed.

3. Lisaks määruse [millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikli 8

lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaldamisele antakse käesoleva programmi

raames konkurentsivõime märgis ainult kvaliteetsetele meetmetele, mida

eelarvepiirangute tõttu programmist ei rahastata.

4. Liikmesriigid võivad konkurentsivõime märgise saanud meetmeid rahastada.

Artikkel 8

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

1. Programmis võivad täieliku või osalise assotsieerimise kaudu osaleda järgmised

kolmandad riigid kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja kooskõlas

asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega või nende lepingute raames vastu võetud

otsustega, mida nende riikide suhtes kohaldatakse:

(a) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid;

(b) Euroopa naabruspoliitika riigid;

(c) muud kolmandad riigid.

2. Programmis osalemiseks sõlmitud assotsieerimislepingutes:

(a) tagatakse õiglane tasakaal programmis osaleva kolmanda riigi panuse ja

saadava kasu vahel;

(b) nähakse ette programmis osalemise tingimused, sealhulgas viis, kuidas

arvutada programmile antav tegevustoetusest ja osalustasust koosnev rahaline

panus ja programmi üldised halduskulud;

(c) ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust;

(d) kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma

finantshuve;

(e) vajaduse korral tagatakse liidu julgeoleku ja avaliku korra huvide kaitse.

ET 12 ET

3. Lõike 1 punkti c kohaldamisel on assotsieerumine või osaline assotsieerumine

muude kolmandate riikidega võimalik üksnes juhul, kui nad vastavad kõigile

järgmistele kriteeriumidele:

(a) neil on hea suutlikkus teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas;

(b) nad on võtnud kohustuse järgida õigusnormidel põhinevat avatud

turumajandust, sealhulgas käsitleda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja

erapooletult ja austada inimõigusi, ning neil on demokraatlikud institutsioonid;

(c) nad edendavad aktiivselt sellist poliitikat, mis parandab kodanike

majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.

4. Lõike 2 punkti d kohaldamisel annab kolmas riik määruste (EL, Euratom) 2024/2509

ja (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu ning tagab,

et täiteotsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus ELi toimimise lepingu

artikli 299 alusel, ning Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused on vahetult

täitmisele pööratavad.

5. Iga kolmanda riigi programmiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse

riskide analüüsi, eriti selliste riskide kohta, mis võivad mõjutada liidu avalikku korda

ja julgeolekut asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas majandus- ja

teadusjulgeolekut, kuid samuti kasulikkust ja laiemat eesmärki edendada

innovatsiooni kaudu liidu majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Sellest tulenevalt

võidakse ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning

kolmandad riigid programmi osadest kooskõlas käesoleva määruse või

assotsieerimislepinguga välja jätta.

6. Assotsieerimislepingus, milles sätestatakse programmis osalemise tingimused,

nähakse võimalikult suures ulatuses ette liidus asuvate õigussubjektide vastastikune

osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealustes

programmides sätestatud tingimustele.

7. Lõike 2 punktis b osutatud rahalise panuse taseme kindlaksmääramise tingimustega

tagatakse korrapärane automaatne korrigeerimine olulise tasakaalustamatuse korral

võrreldes summaga, mida assotsieerunud riigis asutatud üksused saavad programmis

osalemise tulemusena, võttes arvesse programmi juhtimise, rakendamise ja

toimimisega seotud kulusid. Selle rahalise panuse eraldamisel võetakse arvesse

assotsieerunud riikide õigussubjektide osaluse taset programmi igas osas.

Artikkel 9

Liidupoolse rahastuse rakendamine ja vormid

1. Programmi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, kas täites

eelarvet otse või kaudselt koos kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c

osutatud asutustega.

2. Liidupoolset rahastust võib anda mis tahes kujul kooskõlas määrusega (EL,

Euratom) 2024/2509, eelkõige toetuse, auhinna, hanke, mitterahalise annetuse ja

rahastamisvahendina.

3. Kui liidu toetust antakse eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina (välja arvatud

Euroopa Innovatsiooninõukogu (fond) alla kuuluvad rahastamisvahendid), sealhulgas

juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu

raames, antakse seda üksnes Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU

ET 13 ET

instrumendi kaudu ning seda rakendatakse kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime

Fondi InvestEU instrumendi kohaldatavate eeskirjadega sellel eesmärgil sõlmitud

rahalist toetust käsitleva lepingu või tagatislepingu kaudu.

4. Eelarvelise tagatisena antakse liidu toetust Euroopa Konkurentsivõime Fondi

määrusega kehtestatud eelarvelise tagatise maksimumsumma piires.

5. Kui programmi raames kasutatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi

investeerimisvahendit, nähakse ette eraldised eelarvelise tagatise jaoks ja

rahastamisvahendite rahastamine, sealhulgas juhul, kui toetust kombineeritakse

tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames.

6. Kui liidupoolne rahastus on toetuse vormis, antakse seda kuludega sidumata

rahastusena või lihtsustatud kuluarvestuse alusel, eeskätt kindlasummaliste

maksetena ja personali ühikuhindadena kooskõlas määrusega (EL,

Euratom) 2024/2509. Rahastust võib anda tegelike rahastamiskõlblike kulude

hüvitamise kujul üksnes juhul, kui meetme eesmärke ei ole võimalik muul viisil

saavutada. Kui on vaja võimaldada muid rahastamisallikaid, sealhulgas

kaasinvesteeringuid riiklike vahenditega, mille suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju,

antakse rahalisi vahendeid tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise vormis või

lihtsustatud kuluarvestuse alusel.

7. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõike 3 kohaldamisel võib

hindamiskomisjon koosneda osaliselt või täielikult sõltumatutest välisekspertidest.

Artikkel 10

Partnerlused

1. Kui eesmärkide saavutamiseks on vajalik, võib käesoleva määruse kohast tegevust

ellu viia käesoleva artikli lõigetele 2–6 vastavate Euroopa partnerluste, peamiselt

tööprogrammide kaudu või käesoleva artikli lõikele 7 vastavate Euratomi

kaasrahastatavate partnerluste kaudu.

2. Euroopa partnerlused põhinevad partnerite vahel kokku lepitud ja allkirjastatud

vastastikuse mõistmise memorandumil, milles on kindlaks määratud järgmine:

(a) saavutatavad tulemused, mis peavad olema selged, mõõdetavad ja ajaliselt

piiritletud;

(b) aruandlusnõuded;

(c) kõigi partnerite asjaomased kohustused;

(d) juhtimiskord koos mehhanismiga, mille abil partnerid saavad arutada

partnerluste kavandamist ja tegevust ning nendes kokku leppida.

3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt loodud Euroopa partnerluste puhul oleneb

programmi alusel antav toetus liidu rahaliste vahendite tõhusast kasutamisest ning

teiste partnerite antavast proportsionaalsest rahalisest või mitterahalisest panusest,

mis vastab vähemalt liidu toetusele.

4. Euroopa partnerlused

(a) luuakse üksnes juhul, kui liidu meetmetega üksi või programmist antava muus

vormis toetusega ei suudeta soovitud eesmärke saavutada;

ET 14 ET

(b) luuakse selleks, et lahendada probleeme, mis nõuavad ressursside kriitilist

massi ning osalejate ühtset ja kooskõlastatud lähenemisviisi nii programmitöös

kui ka rakendamises;

(c) on kooskõlas liidu peamise poliitika ja peamiste poliitiliste algatustega ning

aitavad neid ellu viia;

(d) valitakse läbipaistvuse alusel, tuginedes kvantifitseeritavatele

olelusringipõhistele kriteeriumidele ja tugevale portfellipõhisele

lähenemisviisile, mis tagab algatuste sidususe;

(e) põhinevad kõigi partnerite eelnevalt, pikaajaliselt ja ametlikult võetud

kohustusel anda rahaline panus keskselt hallatava Euroopa partnerluse

vahenditesse, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

(f) nõuavad selget olelusringipõhist lähenemisviisi, sealhulgas algatuse

rakendamise esialgset kava koos strateegiaga liidupoolse rahastamise

järkjärguliseks või täielikuks kaotamiseks.

5. Euroopa partnerluste muude partnerite kui liidu rahalist panust antakse järgmiselt:

(a) rahalised maksed algatuse tegevuseelarvesse;

(b) partnerid kaasrahastavad ise enda või oma liikmete osalemist algatuse kaudu

rahastatavates projektides;

(c) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastastikuse mõistmise memorandumi

kohane mitterahaline panus lisategevusse, mis aitab saavutada Euroopa

partnerluse eesmärke.

6. Kõik Euroopa partnerlustesse kuuluvad partnerid peale liidu esitavad teavet

partnerluse struktuuri, liikmesuse ja tegevuse kohta. Kui partnerlus sõlmitakse

esindusorganisatsioonide ja -liitudega, peab see teave sisaldama korrapärast teavet

nende liikmesuse kohta.

7. Euratomi kaasrahastatavaid partnerlusi võib rahastada toetuste kaudu, mida antakse

konsortsiumidele, kuhu kuulub keskne rühm liikmesriikide ja Euratomi programmiga

assotsieerunud kolmandate riikide asutatud või määratud õigussubjekte, kes töötavad

välja teadus- ja innovatsioonitegevuse ning koordineerimis- ja toetusmeetmete

ühisprogrammi, mis hõlmab võimaluse korral ühiste avatud taotlusvoorude

korraldamist. Artiklis 13 osutatud tööprogrammides määratakse kindlaks Euratomi

kaasrahastatavate partnerluste ulatus, partneritepoolset asjakohast kaasrahastamist

võimaldav rahastamismäär ning muude kui liikmesriikide ja Euratomi programmiga

assotsieerunud kolmandate riikide asutatud või määratud üksuste võimalik

osalemine. Euratomi kaasrahastatavad partnerlused võivad ka toetada lõike 2 alusel

loodud Euroopa partnerluste eesmärke ja rahvusvahelist koostööd nende vastavas

valdkonnas.

Artikkel 11

Teadusuuringute Ühiskeskus

JRC pakub sõltumatuid ja tõenduspõhiseid teadmisi ja teadusuuringuid, mis toetavad ELi

poliitikat, et avaldada ühiskonnale positiivset mõju. Seda tehakse JRC otsemeetmete kaudu ja

JRC osalemise kaudu kaudsetes meetmetes. Otsemeetmete suhtes ei kohaldata määruse

[millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“] II jaotise II peatükki.

ET 15 ET

Artikkel 12

Rahastamiskõlblikkus ning osalemis- ja levitamiseeskirjad

1. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 kehtestatakse rahastamiskõlblikkuse

kriteeriumid, et toetada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamist, ning

neid kohaldatakse kõigi programmi kohaste väljavalimismenetluste suhtes.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse programmi

raames toetatavate meetmete suhtes määruse [millega luuakse raamprogramm

„Euroopa horisont“] II jaotise I ja II peatükki osalemis- ja levitamiseeskirjade kohta.

Määruses [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“] esinevaid viiteid

programmile „Euroopa horisont“ käsitatakse asjakohasel juhul viidetena

programmile. Määruses [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“]

esinevad viited julgeolekureeglitele hõlmavad liikmesriikide riigikaitsehuve

Euratomi asutamislepingu artikli 24 tähenduses.

3. Erandina määruse [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“] artikli 32

punktist g annab ühenduse rahalise toetuse saaja oma tulemuste tasuta kasutamise

õiguse liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele või ühisettevõttele Fusion for

Energy, et võimaldada ühenduse poliitika ja programmide väljatöötamist,

rakendamist ja seiret või kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

tehtava koostöö raames võetud kohustuste täitmist. Selline kasutusõigus hõlmab

õigust volitada kolmandaid isikuid kasutama asjaomaseid tulemusi

riigihankemenetluses ja edasilitsentsimisõigust. Juurdepääsu õigus piirdub

mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega.

Artikkel 13

Tööprogramm

1. Programmi rakendatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu

kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 110 ning seoses programmi

panusega ITERi projekti kooskõlas Fusion for Energy finantseeskirjadega.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib tööprogrammides eelkõige

sätestada järgmist:

a) meetmed ja nendega seotud eelarve;

b) rahastamiskõlblikkus- ja hindamiskriteeriumid;

c) üksainus kaasrahastamise määr meetme kohta;

d) eeskirjad, mida kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud rohkem kui ühe

erieesmärgiga;

e) meetmed, mille suhtes kohaldatakse erieeskirju, eelkõige tulemuste

omandiõiguse, väärindamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning

tulemuste kasutamise õiguste kohta.

Teist lõiku ei kohaldata nõukogu otsuses 2007/198/Euratom osutatud

tööprogrammide suhtes.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid, millega rakendatakse

artikli 3 lõikes 2 osutatud erieesmärke ja lisas sätestatud tegevust. Nimetatud

ET 16 ET

rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 3 osutatud

nõuandemenetlusega.

3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eraldi mitmeaastased tööprogrammid JRC

alla kuuluvate meetmete rakendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 14 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Mitmeaastastes

tööprogrammides võetakse arvesse otsuses 96/282/Euratom osutatud JRC juhatajate

nõukogu arvamust.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)

nr 182/2011 tähenduses.

2. Komitee võib kokku tulla järgmistes koosseisudes, võttes arvesse arutatavat

küsimust:

(a) tuumalõhustumine: strateegiline ülevaade tuumalõhustumisega seotud

meetmete rakendamise kohta;

(b) tuumasüntees: strateegiline ülevaade tuumasünteesiga seotud meetmete

rakendamise kohta.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

4. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud

menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja

jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda

taotleb.

5. Vastavalt liidu sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele võib kolmandate riikide või

rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kutsuda komitee koosolekutele

vaatlejana osalema komitee töökorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu või

selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (Euratom) 2025/1304 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.

Artikkel 16

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende

meetmete lõpetamiseni ning määrust (Euratom) 2025/1304 kohaldatakse nende

meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on

vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija ning määruse

(Euratom) 2025/1304 alusel võetud meetmete vahel.

ET 17 ET

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel eesistuja

ET 18 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid .............................................................................. 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 19 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 20 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse

teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi

projekti ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2025/1304.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Teadusuuringud ja innovatsioon

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ üld-

ja erieesmärkidega tugevdatakse programmiga liidu konkurentsivõimet ja

süsinikuheite vähendamist ning samal ajal kaitstakse inimesi ja keskkonda,

edendades tuumateaduse- ja -tehnoloogiaalast teadustööd ja koolitust koostoimes

liidu programmidega.

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk a: toetada ITERi ehitamist ja käitamist, tagades Fusion for Energy

loodavate Euroopa komponentide tulemuspõhise rahastamise, ITERi organisatsiooni

tehtava integreerimistöö ning selle, et ITERist saadud tehnilised ja teaduslikud

kogemused toovad liidule kasu.

Erieesmärk b: edendada tuumasünteesiuuringuid, toetades üleminekut alusteaduselt

tehnoloogiale, inseneriteadusele ja innovatsioonile, soodustada liidu

tuumasünteesitööstuse arengut, toetada idufirmade ja uuenduslike kontseptsioonide

teket tulevaste termotuumaelektrijaamade tarbeks ning tugevdada rahvusvahelist

koostööd.

Erieesmärk c: edendada teadusuuringuid, mis käsitlevad tuumaohutust, -julgeolekut

ja kaitsemeetmeid, tuumarelva leviku tõkestamist, kiirguskaitset, tuumaandmeid,

energiavarustuskindlust, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist

ning ioniseeriva kiirguse uuenduslikku kasutamist, sealhulgas meditsiinisektoris.

Erieesmärk d: arendada, säilitada ja kasutada hariduse ja koolituse kaudu

tuumavaldkonna eksperditeadmisi ja pädevust ning toetada juurdepääsu tipptasemel

teadustaristule, tagades selle pikaajalise kestlikkuse ja tegevuse tipptaseme.

Erieesmärk e: pakkuda liidu poliitikale sõltumatut ja teaduspõhist poliitilist tuge ning

välja töötada teadmusbaas standardimise ja modelleerimise jaoks.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

– Tuumasünteesienergeetika arendamise valdkonnas teeb Euratomi programm

järgmist: 1) kiirendab peamise progressi võimaldava tehnoloogia arendamist

üleminekul ainult teadusuuringutelt innovatsioonile ja turustamise suunas,

toetades ka uuenduslike ja konkurentsivõimeliste tuumasünteesiettevõtjate

esilekerkimist ja ühendamist Euroopas; 2) suurendab ELi tööstuse ja

idufirmade konkurentsivõimet, keskendudes suure ettevõtluspotentsiaaliga

ET 21 ET

esmatähtsatele tehnoloogiavaldkondadele tuumasünteesi kasutuselevõtuks ja

enamakski; 3) tagab tehnoloogianeutraalsuse, keskendudes samal ajal jätkuvalt

magnetsulustusele kui tulevaste termotuumaelektrijaamade kõige küpsemale

kontseptsioonile, aidates akadeemilistel ringkondadel ja idufirmadel tutvustada

alternatiivseid kontseptsioone ning julgustades tööstust uuendama

valdkonnaülest tehnoloogiat (nt tuumasünteesi taseme materjalid, triitiumi

tootmine).

– Ühisettevõte Fusion for Energy saab vastavalt projektikirjeldusele valmis

ITERi Euroopa komponendid, tagades samal ajal, et ITERist saadud tehnilised

ja teaduslikud kogemused toovad liidule kasu.

– Suurendatakse tuumaohutust: Euratomi tegevusega toetatakse vahendite,

meetodite ja suuniste väljatöötamist, et jätkuvalt suurendada olemasolevate

tuumarajatiste ohutust, sealhulgas arvestades pikaajalist tegevust ja uusi

ehitusprojekte. Modelleerimissuutlikkuse kasutamine täiustab arusaamist

energiakomponentidest ja süsteemide käitumisest.

– Soodustatakse tuumainnovatsiooni: Euratomi rahastatavate teadusuuringute

raames viiakse ellu teadus- ja arendustegevust, mis võimaldab hinnata

kõrgtehnoloogiliste süsteemide ohutust, turvalisust ja kaitsemeetmeid. See

aitab analüüsida Euroopa tarneahelate vajadusi, sealhulgas seoses pädevusega.

Teadusuuringutega soovitakse ka edendada uuenduslike tuumkütusetsüklite ja

materjalide arendamist ning mitmesuguseid tuumatehnoloogia rakendusviise

peale elektritootmise.

– Edendatakse radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist:

Euratomi rahastatavate meetmetega viiakse ellu teadus- ja arendustegevust

jäätmekäitluslahenduste väljatöötamiseks. Teadusuuringud toetavad keskmise

ja kõrgradioaktiivsusega jäätmete sügaval maa all ladustamise ohutusnõuete ja

kaitsemeetmete väljatöötamist, sealhulgas tagades sügaval maa all asuvate

rajatiste käitamise ja järelevalve. Samuti keskendutakse ohutute ja

kaitsemeetmeid hõlmavate lahenduste väljatöötamisele jäätmete

kõrvaldamisele eelnevaks ja vahepealseks ladustamiseks ning teadmushalduse

ja parimate tavade jagamise kaudu aidatakse liikmesriikidel koostada

pikaajalise vaheladustamise ja lõppladustamise riiklikke strateegiaid.

– Edendatakse Euroopa kodanike tervist nukleaarmeditsiini ja kiirguskaitse abil:

teadusuuringute abil vähendatakse inimeste ja keskkonna kiirgusriske, i)

arendades teadmisi ja vahendeid ning ii) tugevdades hädaolukorraks

valmisolekut ja reageerimist kiirguslikele avariiolukordadele; iii) uuritakse

uuenduslikke ioniseeriva kiirguse, sh meditsiiniliste radionukliidide

rakendamise võimalusi, et arendada meditsiini ning optimeerida ravi vähi ja

muude haiguste vastases võitluses, ning iv) toetatakse ioniseeriva kiirguse

energiatootmiseks ja muuks mõeldud rakenduste arendamist muudes

valdkondades, nagu kosmosesektor, tööstus, keskkonnaseire ja ringmajandus.

– Ühenduse hüvanguks suurendatakse tuumaalaseid oskusi, sellekohast pädevust

ja juurdepääsu tuumauuringute taristule: Euratomi rahastatavate meetmete

eesmärk on toetada teadlaste liikuvust ning parandada avatud juurdepääsu

kavade kaudu tuumauuringute rajatiste ja seadmete kättesaadavust. Koostoimes

programmiga „Euroopa horisont“ antakse märkimisväärset toetust haridus- ja

koolitustegevusele ning teadmiste levitamisele, mis aitavad säilitada

ET 22 ET

strateegilisi tuumaoskusi ja toetada kvalifitseeritud tööjõudu ELis, suurendades

samal ajal liikmesriikide suutlikkust.

– Tugevdatakse ELis ja kogu maailmas tuumarelva leviku tõkestamist:

tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid tõhustatakse Euratomi meetmetega,

töötades välja uuenduslikke mõõtmis-, piiramis-, järelevalve- ja

kontrollivahendeid ning -meetodeid, koolitades kaitsemeetmete inspektoreid ja

tehes rahvusvahelist koostööd IAEAga. Tuumarelva leviku tõkestamisega

seotud teadus- ja arendustegevuses keskendutakse ka strateegilisele

kaubanduskontrollile ning toetatakse tuumajulgeolekut ja tuumaalast

kohtuekspertiisi, et tugevdada ELi ja liikmesriikide reageerimist

ebaseaduslikule radioaktiivse materjaliga kauplemisele ja sellise materjali

kuritegelikule kasutamisele.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Käesoleva algatuse üle tehakse järelevalvet 2027. aasta järgse eelarve

tulemusraamistiku kaudu, mida käsitletakse kavandatud tulemusraamistiku määruses

(vt COM(2025) 545 final). Tulemusraamistikus sätestatakse ka normid hindamise

kohta, mis toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ja põhineb

tulemusraamistiku määruse programmi eesmärkide jaoks asjakohastel näitajatel.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest1

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Tuumaenergia ja ioniseeriva kiirguse tehnoloogia kasutamisel on eurooplaste elus

tähtis osa, sest see aitab kaasa energiavarustuskindlusele ja toetab ELi

kliimapoliitikat, millega kaasnevad sellised keskkonnahüved nagu parem

õhukvaliteet. Tuumatehnoloogia pakub ka olulisi lahendusi tervishoiusektorile

(piltdiagnostika, vähiravi jne) ja muudele valdkondadele, nagu kosmosesektor,

tööstus või põllumajandus, suurendades üldiselt ELi konkurentsivõimet ja

innovatsiooni. Ometi nõuab ioniseeriva kiirguse tehnoloogia pidevaid jõupingutusi

ohutus- ja julgeolekuriskide vähendamiseks ning ohutu, kaitsemeetmeid hõlmava ja

turvalise tuumatehnoloogia ja optimaalse kiirguskaitse väljaarendamise toetamiseks.

ELil on praegu mitu ülesannet, alates strateegilise autonoomia tagamisest,

taskukohase ja vähese süsinikuheitega energia varustuse kindlustamisest kuni

tehnoloogilise juhtpositsiooni säilitamise ja innovatsiooni toetamiseni süveneva

geopoliitilise ebastabiilsuse tingimustes. Hiljutised suundumused tuumavaldkonnas,

sealhulgas tuumatööstuse kasv ja ioniseeriva kiirguse rakenduste arvu suurenemine,

tähendavad, et Euratomi programm peab edendama tuumalõhustumise tehnoloogia

1 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 23 ET

alaseid teadusuuringuid, et soodustada innovatsiooni ja suurendada suutlikkust,

aidates samal ajal säilitada rangeimaid ohutus-, julgeoleku-, kaitse-, tuumarelva

leviku tõkestamise ja kiirguskaitsenorme kõigi ioniseeriva kiirguse rakenduste puhul.

Nende tulemuste tagamisele võivad märkimisväärselt kaasa aidata liikmesriikides

tehtavad avaliku ja erasektori teadusuuringud ning Euratomi ülesanne on täiendada

riikide jõupingutusi ühenduse poolt toetatava teadus- ja koolitusprogrammi

elluviimisega.

Euratomi toetatavad teadusuuringud peaksid aitama liikmesriikidel ja ettevõtjatel

täita nõudeid, mis tulenevad Euratomi asutamislepingust ning tuumaohutust, põhilisi

ohutusnorme ja radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist

käsitlevatest Euratomi direktiividest. Samuti peaksid need teadusuuringud toetama

Euratomi asutamislepingu 7. peatükist ja sellega seotud normidest tulenevaid

Euratomi kaitsemeetmete nõudeid. Need toetavad ka kahesuguse kasutusega

kaupadega kauplemist käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist.

Kavandatud programmiga jätkatakse eelmiste programmide põhilisi teadusuuringuid

tuumaohutuse, -julgeoleku ja kaitsemeetmete, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse käitlemise ja kiirguskaitse ning tuumasünteesienergia valdkonnas.

Ühtlasi tugevdab programm meetmeid valitud prioriteetidega tegelemiseks.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

2021.–2025. aasta Euratomi programmi raames rahastatavad meetmed aitavad

liikmesriikidel teha koostööd tuumatehnoloogia arendamisel, olenemata sellest, kas

nad soovivad tuumaenergiat toota või tarbida. Euratomi rahastatavad teadusuuringud

annavad lisaväärtust kõigile liikmesriikidele, sest need puudutavad laia hulka

ioniseeriva kiirguse rakendamise võimalusi ja ohtusid, mitte ainult elektritootmist.

See võimaldab liikmesriikidel ära kasutada tehnoloogia pakutavaid võimalusi kõigi

kodanike huvides, samal ajal vähendades ioniseeriva kiirgusega seotud ohte.

Programm suurendas märkimisväärselt ELi võimet koondada tuumauuringute

valdkonnas rohkem tipptaset, eksperditeadmisi ja multidistsiplinaarsust, saavutades

mõju, mis ulatub kaugemale sellest, mida oleks saavutatud riikide või piirkondade

tasandil. See on eriti kasulik väiksematele liikmesriikidele, kes said ära kasutada

mastaabisäästu, mis tulenes üleeuroopalise koondamise mõjust.

Euratomi programmi raames antakse JRC kaudu väärtuslikku sõltumatut teaduslikke

teadmisi ja nõuandeid, millega toetatakse ELi asjakohase poliitika elluviimist

tuumavaldkonnas, aidates edendada tuumaohutust, radioaktiivsete jäätmete ja

kasutatud tuumkütuse käitlemist, tuumajulgeolekut, kaitsemeetmeid ja tuumarelva

leviku tõkestamist. JRC teaduslik panus põhineb asutusesisestel

multidistsiplinaarsetel tuumavaldkonna eksperditeadmistel, kvaliteetsetel

tuumaandmetel ja tipptasemel tuumakatserajatiste kasutamisel. JRC ainulaadne

taristu, laborid ja vahendid on tuumauuringute edendamisel ülitähtsad, pakuvad

ainulaadseid koolitusvõimalusi ja tagavad ELi teadlastele avatud juurdepääsu.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

2021.–2025. aasta programmi vahehindamise tulemused tõid esile programmi edu

selliste oluliste teadusuuringute toetamisel, mis on mõjutanud tuumaohutust,

kaitsemeetmeid, tuumarelva leviku tõkestamist, julgeolekut, kiirguskaitset,

ET 24 ET

radioaktiivsete jäätmete käitlemist ja tuumasünteesienergia arendamist.

Olemasolevad tulemused, sealhulgas algatatud projektide ulatus, portfell ja esialgsed

tulemused tõendavad veenvalt, et viimase nelja aasta otsemeetmed ja kaudsed

meetmed aitavad olulisel määral saavutada programmi eesmärke. Vahehindamise

käigus tehti kindlaks ka mitu parandamist vajavat valdkonda – üksikasjalikum teave

on esitatud seletuskirjas.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Tänu koostoimele programmiga „Euroopa horisont“ ja Konkurentsivõime Fondiga

suudab Euratomi programm tegeleda tuumauuringutega seotud kõigi probleemidega

(alates alusuuringutest kuni turule lähemal olevate meetmeteni) ning kaasata

täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni,

aidata kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna edasisele

tugevdamisele ning kiirendada uuenduste äriotstarbelist kasutamist ja levitamist.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Täiendav rahastamine võib tuleneda kolmandate riikide assotsieerumisest Euratomi

programmiga. Kui Euratomi asutamislepinguga hõlmatud sektorites püütakse

saavutada ELi toimimise lepingu eesmärke, mida Euratomi asutamisleping ei

hõlma, võivad need sektorid olla rahastamiskõlblikud ELi toimimise lepingu

alusel loodud programmide raames.

ET 25 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2028 – 31. detsember 2032.

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028–

2032 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2036.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid2

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele (ühisettevõte Fusion for

Energy);

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

2 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 26 ET

Komisjon rakendab programmi eelarve otsese täitmise ning Euroopa partnerluste ja Fusion for

Energy eelarve kaudse täitmise kaudu (vt ettepaneku artikli 6 lõige 1). Mõned Euratomi

kaasrahastatavad partnerlused rakendavad rahastamist astmeliste taotlusvoorude kaudu.

Euratomi panust ITERisse rakendab Fusion for Energy (vt nõukogu 27. märtsi 2007. aasta

otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise

Euroopa ühisettevõte, ELT L 90, 30.3.2007, lk 58–72).

ET 27 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Käesoleva programmi järelevalve- ja aruandluseeskirjades järgitakse nõudeid, mis on

sätestatud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega

kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik ning muud

liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid (tulemusraamistiku määrus,

COM(2025) 545).

Programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme mõõdetakse lühikeses,

keskpikas ja pikemas perspektiivis mitme mõjuahela põhjal. Asjakohasel juhul

kasutatakse mitmeaastase finantsraamistiku tulemuslikkuse seiret käsitleva määruse

ühiseid näitajaid, eelkõige neid näitajaid, mida mõõdeti ka eelmistes programmides.

Aruandluse eeskirjad osalejatele on loodud neid näitajaid silmas pidades, kuid samuti

teadliku kavatsusega piirata osalejate halduskoormust. Võimaluse korral kogutakse

andmeid avatud allikatest. Kõik haldusprotsesse (rakendused, edukuse määrad,

uurimistoetuse saamise aeg, toetusesaajate liigid jne) käsitlevad andmed kogutakse ja

säilitatakse ning tehakse reaalajas kättesaadavaks spetsiaalse andmehoidla kaudu.

Praegune viitesüsteem (CORDA) toimib hästi ning on liikmesriikidele ja teistele

huvitatud asutustele kättesaadav. Programmi hindamis- ja rakendamisaruande

kavandamisel ning avaldamisel järgitakse tulemusraamistiku määruse sätteid.

Programmi mõju hinnatakse ainult hindamiste käigus. Lisaks hinnatakse JRC

otsemeetmeid asutusesiseselt iga-aastase sisehindamise ja asutusevälise hindamise

teel, mille viivad läbi mitu tipptasemel eksperti, kes valitakse välja JRC juhatajate

nõukoguga konsulteerides.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Euratomi programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise raames. Komisjon võib ka

otsustada, kui ta peab seda asjakohaseks ja tõhusaks, rakendada Euratomi tegevust

eelarve jagatud ja/või kaudse täitmise kaudu (Euroopa partnerluste ja Fusion for

Energy raames). Võrreldes 2021.–2027. aastaga ei ole üldises rakendamisviisis

põhjalikke muudatusi tehtud. 2021.–2027. aasta programmide raames kehtestatud

lihtsustamismeetmeid laiendatakse veelgi. Projektide rahastamine kindlasummaliste

maksetega saab standardmudeliks. Ülejäänud erandlikel juhtudel, kus rahastamine

põhineb tegelikel kuludel, määratakse personalikulud kindlaks ühikuhindade

süsteemiga. Need kaks meedet aitavad vähendada finantsvigade riske.

Üldist maksimaalset ajavahemikku taotluse esitamisest toetuse määramiseni

lühendatakse kaheksalt kuult seitsmele kuule. Ühine rakenduskeskus jätkab

kulutõhusate teenuste osutamist Euratomi programmi rakendamise eest vastutavatele

komisjoni talitustele.

Kontrollistrateegia põhineb järgmisel:

– menetlused parimate projektide väljavalimiseks ja nende muutmiseks

õigusaktideks;

– projektide ja lepingute haldus iga projekti kogu olelustsükli vältel; –

– 100 % taotluste eelkontroll;

ET 28 ET

– tõendid teatavat künnist ületavate finantsaruannete kohta ja suure teadustaristu

ühikuhindade arvutamise või eelhindamismeetodite sertifitseerimine vabatahtlikkuse

alusel;

– toetuste tegelike kulude alusel makstud nõuete valimil põhinevad järelauditid

(tüüpilised ja riskipõhised);

– projektide tehnilise rakendamise ja tulemuste korrapärane läbivaatamine kõigi

toetuste puhul;

– valitud toetuste tehnilise rakendamise järelhindamised.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Euratomi programmi peamine rahastamismudel, mille järgi makstakse tagasi

tegelikud rahastamiskõlblikud kulud, asendatakse 2026.–2027. aastal järk-järgult

projektide kindlasummalise rahastamisega. See tuleneb Euroopa Kontrollikoja

avaldustest, näiteks selle 2016. aasta aruandes, mille kohaselt „peamine tehingute

korrektsusega seotud risk seisneb selles, et toetusesaajad deklareerivad

rahastamiskõlbmatuid kulusid, mida enne nende komisjonipoolset hüvitamist ei

avastata ega parandata“. Seetõttu soovitas kontrollikoda lihtsustatud kuluvõimaluste

laialdasemat kasutamist. Programmi „Horisont 2020“ kohta kättesaadavad andmed

näitavad, et uurimistoetuste puhul on hinnanguline representatiivne veamäär 3,86 %,

kusjuures jääkvigade määr on pärast kõigi rakendatud või rakendatavate

sissenõudmiste ja korrektsioonide arvessevõtmist 1,92 %. Veamäär oli madalam

programmi nendes osades, kus oli võimalik laiemalt kasutada lihtsustatud

kuluarvestust ja/või kus osales väike ja stabiilne toetusesaajate rühm. See hõlmas ka

Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetusi ja Marie Skłodowska-Curie meetmeid.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Kontrollisüsteemi (hindamine, valik, projektijuhtimine, eel- ja järelkontroll) kulud

jäävad kitsama hinnangu kohaselt vahemikku 2–4 % kõigis komisjoni talitustes, kes

vastutasid 2024. aastal eelmiste raamprogrammide ja Euratomi programmide

rakendamise eest. Võttes arvesse eesmärkide saavutamiseks vajalikke jõupingutusi ja

seotud tehingute arvu, peetakse seda mõistlikuks suurusjärguks. Oodatav vearisk

toetuste maksmise ajal oleneb rahastamismudelist, kuid juhtimis- ja kontrollisüsteemi

eesmärk on hoida oodatav veariskitase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) igal

aastal alla 2 % olulisuse läve. Komisjoni eesmärk on kohaldada Euratomi programmi

suhtes kindlasummalistel maksetel põhinevat rahastamismudelit, kui see on

asjakohane. Peamine ajend kindlasummalistel maksetel põhineva rahastamismudeli

kasutamiseks ei ole veamäära vähendamine, vaid programmi eesmärkide

saavutamine.

Märkus: käesolev osa käsitleb üksnes toetuste andmist (erinevate eelarve täitmise

viiside puhul), riigihankemenetluse kaudu rakendatavate haldus- ja tegevuskulude

puhul peaks vearisk maksete tegemise ja sulgemise ajal jääma alla 2 %.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve täitmise eest vastutavad talitused on

kindlalt otsustanud võidelda pettuse vastu kõigis toetuste haldamise protsessi

ET 29 ET

etappides. Nad kasutavad enda välja töötatud ühiseid ja sektoripõhiseid

pettusevastaseid strateegiaid, mis sisaldavad jälitusteabe paremat kasutamist, eriti

täiustatud infotehnoloogiavahendite abil, töötajate koolitamist ja teavitamist ning

teadlikkuse suurendamise esitlusi toetusesaajatele ja riiklikele kontaktpunktidele.

Need jõupingutused jätkuvad ning pettustevastast võitlust ja riskihindamist

tõhustatakse veelgi tänu sellele, et kesktalitused arendavad praegu välja asutuste

riskihindamisvahendit ARACHNE. Üldiselt peaks kavandatavatel meetmetel olema

jätkuvalt pettustevastasele võitlusele kasulik mõju, eriti tänu riskipõhise kontrolli

suuremale tähtsustamisele, mida jätkatakse ka uues programmis, ning tugevdatud

teaduslikule hindamisele ja kontrollile. Teadusuuringute ja innovatsiooni

programmide rakendamise eest vastutavate komisjoni talituste, rakendusametite ja

ühisettevõtete ühist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna pettustevastast

strateegiat, mis hõlmab toetusi, on ajakohastatud, et hõlmata ka lihtsustatud

kuluarvestusega seotud riske, ning seda ajakohastatakse saadud kogemuste ja OLAFi

lõpetatud juhtumite põhjal. Tuleb rõhutada, et avastatud pettusi on teadusuuringute ja

innovatsiooni kogukuludega võrreldes olnud järjepidevalt väga vähe, ent

teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve täitmise eest vastutavad talitused on

seadnud sellegipoolest sihiks selle vastu täiel määral võidelda. Õigusaktidega

tagatakse, et komisjoni talitustel, sealhulgas Euroopa Pettustevastasel Ametil

(OLAF) ja Euroopa Prokuratuuril, on võimalik auditeid, hindamisi ja uurimisi

programmi „Euroopa horisont“ raames juba kasutusel olevate standardsätete alusel

ellu viia.

ET 30 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2 04 01 03 – EURATOMi/ITERi

toetuskulud

Liigenda

mata EI JAH JAH EI

2 04 04 01 EURATOM/ITER Liigendat

ud EI JAH JAH EI

2

04 04 01 01 Tuumasünteesialane

teadustegevus

Liigendat

ud EI JAH JAH EI

2

04 04 01 03 Tuumalõhustumisalane

teadustegevus

Liigendat

ud EI JAH JAH EI

2

04 04 01 02 ITER – ITERi rajatiste

ehitamine, käitamine ja kasutamine –

ITERi ja tuumasünteesienergeetika

arendamise Euroopa ühisettevõte Fusion

for Energy

Liigendat

ud EI JAH JAH EI

2

04 04 01 04 – Teadusuuringute

Ühiskeskuse otsemeetmed

tuumaenergiavaldkonnas

Liigendat

ud EI JAH JAH JAH

ET 31 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2032

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032

04 04 01 01 Tuumasünteesialane teadustegevus Kulukohustused (1a) 355 302 258 221 242 1379

Maksed (2a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 04 01 02 ITER – ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja

kasutamine – ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise

Euroopa ühisettevõte Fusion for Energy

Kulukohustused (1b) 946 848 762 676 721 3953

Maksed (2b) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 04 01 03 Tuumalõhustumisalane teadustegevus

Kulukohustused (1a) 152 130 111 94 104 590

Maksed (2a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 04 01 04 Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed

tuumaenergiavaldkonnas1

Kulukohustused (1a) 146 154 156 152 152 760

Maksed (2a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 01 03 – EURATOMi/ITERi toetuskulud (3) p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused = 1a +

1b + 3 1599 1434 1287 1143 1219 6682

1 Kooskõlas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku tavaga katab osa eraldisest, mis on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmetele

tuumaenergeetikavaldkonnas, ka kulud JRC töötajatele, kes rakendavad dekomissioneerimistegevust väljaspool rubriiki 4.

ET 32 ET

Maksed = 2a +

2b + 3 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2032

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6 1599 1434 1287 1143 1219 6682

RUBRIIGI 2

assigneeringud

KOKKU

Maksed = 5 + 6 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2032

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032

• Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustused (4) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

ET 33 ET

• Eriprogrammide vahenditest

rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

(6) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6 1599 1434 1287 1143 1219 6682

RUBRIIKIDE 1–3

assigneeringud

KOKKU

(vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 Halduskulud2

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2032

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032

Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustused p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Maksed p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

– 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

2 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 34 ET

väljundid



VÄLJUNDID

Väljun

di

liik 3

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 1 4 …

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 4 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.

ET 35 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2032

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032

RUBRIIK 4

Personalikulud p.m.

Muud halduskulud p.m.

RUBRIIK 4 kokku p.m.

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 92 610 94 040 95 456 97 115 97 162 476 383

Muud halduskulud 0 000 0 000 0 000 0 000 0 000 0 000

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 92 610 94 040 95 456 97 115 97 162 476 383

KOKKU 92 610 94 020 95 476 97 075 97 162 476 383

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina1

TÖÖTAJAID KOKKU Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes) 0 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0

(Kaudne teadustegevus) 104 106 109 112 112

(Otsene teadustegevus) 353 353 353 353 353

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida – peakorteris 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] – ELi

delegatsioonides 0 0 0 0 0

1 Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba

määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus.

ET 36 ET

(lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

8 10 10 11 11

(lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas)

140 152 164 178 178

Muud eelarveread (märkige) –

rubriik 4 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – rubriigist 4 välja jäävad kulud

0 0 0 0 0

KOKKU 605 621 636 654 654

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

430 35 ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

136 53

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Poliitikaanalüüs, programmi rahastamise arendamine ja rakendamine eelarve otsese

või kaudse täitmise kaudu, rahvusvahelised läbirääkimised, sidusrühmade kaasamine

ja teadustegevuse otseste meetmete rakendamine. Assistendid täidavad praktilisi või

tehnilisi ülesandeid, pakkudes tuge mitmesugustes valdkondades, nagu rahandus,

teabevahetus, haldus, teadusuuringud, infotehnoloogia või poliitika rakendamine.

Koosseisuvälised töötajad Lepingulised töötajad täidavad ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all haldus- ja

samaväärseid tehnilisi ülesandeid ning praktilisi ja kontoriülesandeid. Nad võivad

pakkuda täiendavat abi erivaldkondades, kus ei ole piisavalt ametnikke.

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Poliitikavaldkondade IT-kulud peaksid moodustama 0,5 % programmi kogukuludest.

Digi- ja IT-

assigneeringud

KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2032

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032

RUBRIIK 4

ET 37 ET

Institutsiooni tasandi

IT-kulud 0 0 0 0 0 0

RUBRIIK 4 kokku 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade

IT-kulud

rakenduskavadele

0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 4

välja jäävad kulud

kokku

0 0 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0 0 0

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline

summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Kokku 2028 2029 2030 2031 2032

Nimetage

kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud

KOKKU

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

ET 38 ET

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju2

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Artikkel ….

Tulude eelarverida

Ettepaneku/algatuse mõju

2028 2029 2030 2031 2032

Kirje

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

01.02XX Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

Kolmandad riigid võivad osaleda programmis assotsieerimislepingute kaudu. Tingimused

rahalise panuse kindlaks määramise kohta kehtestatakse assotsieerimislepingus iga riigiga

eraldi ja neis nähakse ette automaatne korrektsioon, kui on tekkinud märkimisväärne

lahknevus, võrreldes selle summaga, mida assotsieerunud riigis asutatud üksustele antakse

programmis osalemise jooksul; korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi

haldamisel tekkinud kulusid.

4. DIGIMÕÕDE

Sarnaselt programmiga „Euroopa Horisont“ kasutatakse Euratomi programmis Euroopa

Konkurentsivõime Fondi õiguslikus, finants- ja digiselgituses kirjeldatud institutsioonilisi

vahendeid, mis on ristviidatud kõigi digimõõtmete puhul.

2 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 594 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“

täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks

2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks

määrus (Euratom) 2025/1304

{SWD(2025) 594 final} - {SWD(2025) 595 final}

ET 1 ET

LISA

Artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud üld- ja erieesmärkide poole püüdlemisel lähtutakse kogu

2028.–2032. aasta Euratomi programmis käesolevas lisas kirjeldatud põhitegevussuundadest.

Lõike 2 erieesmärgid a ja b

Tuumasünteesi valdkonnas hõlmab programm ELi tuumasünteesistrateegia rakendamist,

sealhulgas ITERi ehitamist ja käitamist, laiemat lähenemisviisi ning rahvusvahelist

tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatist (IFMIF) / programmi DONES (Demo Oriented

NEutron Source – neutroniallikas tuumasünteesi näidisreaktori jaoks). Programmi

rakendatakse täiendavate tuumasünteesiuuringute ja asjakohaste ELi vahendite

kombineerimise, tööstuse ja muude sidusrühmade tõhusa kaasamise ning idufirmade rajamise

ja arendamise toetamise kaudu.

Kõnealuste erieesmärkide raames toetatakse järgmisi meetmeid:

i) säilitada ITERi projektis ELi juhtpositsioon, osaledes aktiivselt selle juhtimises

ja tehes järelevalvet ühisettevõtte Fusion for Energy üle, eelkõige ELi

komponentide kui mitterahalise panuse õigeaegse valmimise tagamiseks;

ii) jätkata koostööd ITERi organisatsiooni ja ITERiga seotud tegevuses osalevate

partneritega;

iii) toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et kõrvaldada peamised tehnoloogia

puudujäägid, mis takistavad katse-termotuumaelektrijaamade rajamist;

iv) kasutada olemasolevaid termotuumarajatisi ning aidata kaasa tulevaste rajatiste

projekteerimisele ja arendamisele ELis, tuginedes ITERist saadud

kogemustele;

v) toetada tööstuse tõhusat kaasamist, et arendada tuumasünteesitehnoloogiat,

arendada väljakujunenud tehnoloogiat turuvalmiduse suunas, luua

ettevõtlusvõimalusi ja tugevdada Euroopa tuumasünteesi tarneahelat;

vi) laiendada toetust nii, et see hõlmaks inertsiaalvangistusel põhinevat

tuumasünteesi, pöörates samal ajal tähelepanu magnetsulustusele kui kõige

küpsemas arengujärgus lähenemisviisile;

vii) toetada Euroopa tuumasünteesi idufirmade kasvu ja kaasata erainvesteeringuid

ELis;

viii) arendada ELis tuumasünteesienergia valdkonnas pädevust ja oskusi ning lisaks

lõike 2 erieesmärgi d all nimetatud tegevusele rakendada sihipärast ja

kooskõlastatud haridus- ja koolitusprogrammi;

ix) toetada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euratomi rahvusvaheliste kahepoolsete

lepingute ja muude asjakohaste rahvusvaheliste koostöökavade raames.

Lõike 2 erieesmärk c

i) Ohutus ja energiavarustuskindlus

Ühenduses kasutatavate reaktorisüsteemide ja kütusetsüklite ohutus ning

võimalike tulevikus loodavate reaktoritüüpide ja nende kütusetsüklite ohutus,

tagades samal ajal teadusuuringud ja innovatsiooni vastupidavas tuumaenergia

tarneahelas ning tuumaenergia varustuskindluse, sealhulgas alternatiivkütuste

ja varuosade väljatöötamise.

ET 2 ET

ii) Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine ja

tuumajulgeolek (rakendab JRC)

Teadusuuringud, innovatsioon, analüütiline ja kohapealne toetus Euratomi

kaitsemeetmete rakendamiseks, sealhulgas kaitsemeetmete inspektorite

koolitamine. Strateegilise kaubanduskontrolliga seotud teadus- ja

arendustegevus ja strateegilise kaubanduskontrolli toetamine ning tehniline

panus massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra

tugevdamisse. Eesliiniametnike ja teiste julgeolekutöötajate suutlikkuse

suurendamine, et reageerida tuumamaterjali salakaubaveole ja muudele

ebatavalistele keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaohtudele.

Uurimis- ja analüüsimeetodid regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuuma- ja

radioaktiivsete materjalide tõhusamaks avastamiseks, tuumaalane

kohtuekspertiis.

iii) Kiirguskaitse

Teadusuuringud ja innovatsioon kiirguskaitse valdkonnas, et paremini mõista

ja leevendada ioniseerivast kiirgusest tulenevaid terviseriske ning suurendada

hädaolukorraks valmisolekut:

­ ioniseeriva kiirguse toime ja riskid tööstuses ja meditsiinis kasutamisel

ning keskkonnakokkupuutel;

­ kiirguslikeks avariiolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine,

keskkonna radioaktiivsuse seire ja kiirgusökoloogiaalased

teadusuuringud.

iv) Ioniseeriva kiirguse uuenduslik kasutamine, sealhulgas meditsiinisektoris

Teadusuuringud ja innovatsioon muuks kui energiatootmiseks mõeldud

rakenduste valdkonnas, milles keskendutakse rahvatervise, ohutuse,

kestlikkuse ja Euroopa konkurentsivõime suurendamisele:

­ ioniseeriva kiirguse, sh meditsiiniliste radionukliidide uuenduslikud

rakendusvõimalused vähi- ja muude haiguste diagnoosimiseks ja raviks;

­ radionukliiditarne kindlus ja radionukliidide ohutu kasutamine;

­ muud uuenduslikud ioniseeriva kiirguse ja tuumamaterjalide

rakendamise võimalused.

v) Tuumaandmed

Modelleerimismeetodite, sealhulgas simulatsioonikoodide, -vahendite ja -

andmete väljatöötamine ja kasutamine tuumasüsteemide ohutuse, julgeoleku ja

kaitsemeetmete valideerimiseks.

vi) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine

Teadusuuringud uuenduslike ja kestlike lahenduste kohta radioaktiivsete

jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutuks käitlemiseks ning eelkõige keskmise

ja suure radioaktiivsusega jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ja muud liiki ja

muude voogudega seotud radioaktiivsete jäätmete – mille jaoks toimiv

tööstuslik protsess praegu puudub või saab seda parandada – lõppladustamisele

eelnevaks tegevuseks ja lõppladustamiseks; radioaktiivsete jäätmete tekke

ET 3 ET

viimine miinimumini ja nende jäätmete radiotoksilisuse vähendamine;

teadmiste ja pädevuse haldamine ja ülekandmine põlvkondade vahel ning

liikmesriikide radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise

alaste programmide lõikes.

vii) Dekomissioneerimine

Teadusuuringud tuumarajatiste dekomissioneerimise ja nende keskkonnakahju

heastamise tehnoloogia hindamiseks, väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks;

toetus dekomissioneerimisalaste parimate tavade ja teadmiste jagamiseks ning

pädevuse säilitamiseks.

Lõike 2 erieesmärk d

i) Haridus, koolitus ja liikuvus, sealhulgas kavad, mida rakendatakse koostoimes

raamprogrammiga „Euroopa horisont“;

ii) tuumateaduse ja -tehnoloogiaga seotud innovatsiooni ning sellealaste teadmiste

haldamise, levitamise ja kasutamise edendamine;

iii) toetus tehnosiirdeks teadusuuringutest tööstusesse, Euroopa tööstusliku

võimekuse ja konkurentsivõime tugevdamine;

iv) toetus liikmesriikidele nende tuumaenergiasektori oskuste ja tööjõu

arendamisel;

v) toetus tuumauuringute taristu, sh Euroopa Komisjoni käitatava taristu

pikaajalise kestlikkuse, kättesaadavuse, juurdepääsu ja optimaalse kasutamise

tagamiseks, millega täiendatakse liikmesriikide suutlikkust.

Lõike 2 erieesmärk e

i) Liidu tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse

käitlemise, kiirguskaitse, tuumajulgeoleku ja kaitsemeetmete poliitika ning

muude asjakohaste õigusaktide toetamine sõltumatute teaduslike ja tehniliste

tõendite ning eksperditeadmistega;

ii) radioaktiivsuse mõõtmise ühtlustamine sertifitseeritud etalonainete ja

meetoditega ning panus rahvusvahelistesse tuumaandmekogudesse.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Haridus- ja Teadusministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/25-01967

Resolutsiooni teema: Ettepanek: Euratom teadus- ja koolitusprogramm (COM (2025) 594)  

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:

- Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2025/1304, COM(2025)594

EISi toimiku nr: 25-0569 Tähtaeg: 05.12.2025

Adressaat: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 28.11.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 18.12.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (10.12.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 05.12.2025. 

Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 23.10.2025 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],  

.

17.10.2025

Ettepanek: Euratom teadus- ja koolitusprogramm (COM (2025) 594)

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev: 28.11.2025

KOKi esitamise tähtpäev: 10.12.2025

VV esitamise tähtpäev: 18.12.2025

Subsidiaarsuse tähtpäev:

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

 Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2).

Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium

Kaasvastutajad: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium

Sisukokkuvõte

Euroopa Komisjon avaldas 3.09.2025 nõukogu määruse eelnõu (COM (2025) 594), mille eesmärk on luua teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032. Programm rahastab tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonna teadus- ja koolitustegevusi. Programmi eelarve on perioodil 2028–2032 kokku 6,682 miljardit eurot. Kuna Euratomi asutamislepingu kohaselt on programmide kestus piiratud viiele aastale, mis on lühem kui MFF-i 7-aastane kestus, kavatseb komisjon esitada tõenäoliselt 2032. aasta alguses ettepaneku pikendada programmi veel kaheks aastaks (2033– 2034), et eraldada tuumauuringutele eraldatud ülejäänud vahendeid MFF-ist.

Programmiga nähakse ette Euratomi panus rahvusvahelisse tuumasünteesienergia reaktori ehk ITERi projekti. Määrus täiendab ka programmi „Euroopa horisont“ projekti „Moonshot Fusion“ väljatöötamisel, mille eesmärk on ületada ELi võrgus tuumasünteesienergia kasutuselevõtmist takistavad teaduslikud, insenertehnilised ja tehnoloogilised probleemid.

2

Programmis saavad osaleda ka ühinevad ja kandidaatriigid, Euroopa naabruspoliitika riigid, muud kolmandad riigid. Programmi rakendatakse tööprogrammide kaudu, milles sätestatakse meetmed ja nendega seotud eelarve, rahastamiskõlblikkus- ja hindamiskriteeriumid, meetmete kaasrahastamise määrad ja mitmesugused eeskirjad.

Eesmärgid

Muudatuse üldeesmärk on teha jõuka, vastupanuvõimelise ja kestliku ELi nimel ohutu ja uuendusliku tuumatehnoloogia teadusuuringuid.

Programmi erieesmärgid on järgmised:

a) toetada ITERi ehitamist ja käitamist, tagades Fusion for Energy loodavate Euroopa komponentide tulemuspõhise rahastamise, ITERi organisatsiooni tehtava integreerimistöö ning selle, et ITERist saadud tehnilised ja teaduslikud kogemused toovad liidule kasu;

b) edendada tuumasünteesiuuringuid, toetades üleminekut alusteaduselt tehnoloogiale, inseneriteadusele ja innovatsioonile, soodustada liidu tuumasünteesitööstuse arengut, toetada idufirmade ja uuenduslike kontseptsioonide teket tulevaste termotuumaelektrijaamade tarbeks ning tugevdada rahvusvahelist koostööd;

c) edendada teadusuuringuid, mis käsitlevad tuumaohutust ja -julgeolekut ning kaitsemeetmeid, tuumarelva leviku tõkestamist, kiirguskaitset, tuumaandmeid, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist ning ioniseeriva kiirguse uuenduslikku kasutamist, sealhulgas meditsiinisektoris;

d) arendada, säilitada ja kasutada hariduse ja koolituse kaudu tuumavaldkonna eksperditeadmisi ja pädevust ning toetada juurdepääsu tipptasemel teadustaristule, tagades selle pikaajalise kestlikkuse ja tegevuse tipptaseme, ning

e) pakkuda liidu poliitikale sõltumatut ja teaduspõhist poliitilist tuge ning välja töötada teadmusbaas standardimise ja modelleerimise jaoks.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei

Mõju ja sihtrühm

Mõjutatud sihtrühmad on eelkõige teadlased, teadusinstituudid, ülikoolid, kõrgharidusasutused, sest programm rahastab uuringuid ja koolitusi tuumateaduse ja

3

-tehnoloogia vallas. Samuti pädevuse ja oskuste arendamisele ning teadlaste mobiilsuse toetamisele suunatud tegevused on eelnimetatud sihtrühma vaatest olulised.

Teiseks mõjutatud sihtrühmaks on tööstus, tehnoloogiaettevõtted, tuumaenergia valdkonna ettevõtted, start-upid tuuma/kiirgus-tehnoloogiate alal ja innovatsioonitegevus tuuma- ja kiirgustehnoloogiate valdkonnas, kuivõrd programm toetab näiteks innovatsiooni, tuumatehnoloogiate ja -kütuste arendamist, mis aitavad dekarboniseerida energiasüsteeme ning suurendada EL strateegilist autonoomiat.

Algatusel on laiem mõju ka avaliku sektori energia- ja keskkonnapoliitikale ning neid ellu viivatele asutustele. Programm toetab tegevusi nagu kiirguskaitse, jäätmehaldus, turvalisus, tarneahelad ning koostöö rahvusvaheliste institutsioonidega

Eesti kontekstis avaldab programm mõju peamiselt läbi teaduskoostöö, teadlaste liikuvuse, oskuste arendamise, tuumaenergeetika, uute tehnoloogiate arendamise ning tööstuse spin-offi võimaluste loomise kaudu.

Kaasamine

Kaasata kõik asjassepuutuvad partnerid ja huvirühmad, sealhulgas tuumavaldkonna teaduse ja -tehnoloogiaga tegelevad ülikoolid, teadusasutused ning ettevõtjad.