Nõuded Uuemetsa arendusala tehnovõrkude, ristumiskohtade ja kergliiklustee projekti koostamiseks riigitee 13111 Kauksi-Vasknarva tee km 4,13-4,41 teemaal ja kaitsevööndis

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tea Tõnts

VILprojekt OÜ

[email protected]

Teie 27.09.2025 nr 2025-63

Meie 23.10.2025 nr 7.1-1/25/16398-2

Nõuded Uuemetsa arendusala tehnovõrkude,

ristumiskohtade ja kergliiklustee projekti

koostamiseks riigitee 13111 Kauksi-Vasknarva

tee km 4,13-4,41 teemaal ja kaitsevööndis

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded Uuemetsa (katastritunnus 12201:001:0312) kinnistu

arendusala tehnovõrkude ning teede osa (ristumiskohad, jalgratta- ja jalgtee) projektide

koostamiseks Uuskülas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.

Alal kehtib „Uuemetsa, Järvekalda ja Monacho kinnistute detailplaneering“ (koostaja Kobras OÜ,

töö nr 2021-244).

Tehnovõrkude eeldatav projekteerimine ja ehitustööd esitatud joonise järgi jäävad riigitee nr 13111

Kauksi – Vasknarva km 4,13-4,41 tee piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse Uuskülas

Alutaguse vallas Ida-Virumaal.

Transpordiamet on oma kirjaga 11.11.2024 nr 7.1-2/24/1051-15 kooskõlastanud Ehitusloa taotluse

nr 2311271/10991 (menetlus nr 374846) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste ehitusprojektid

riigitee nr 13111 km 0,04-5,75 tee piirides.

Juhime tähelepanu, et mitme planeerimismenetluse (projekteerimise) samaaegsel läbiviimisel

peavad pädevad asutused püüdma planeeringute (projektide) omavahelist vastuolu (konflikti)

vältida.

I Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 31, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99

ning Transpordiameti põhimääruse esitame nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks ning

ehitamiseks riigiteede tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis:

1. Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada piirkonnas juba algatatud ja töös olevate

projektide ja planeeringutega.

2. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja riigiteede tee

piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).

2 (6)

3. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda

Transpordiameti tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ (Nõuded), asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#tehnovorgud

4. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni

juhendist „Tööohutus ehitusplatsil, 2022 EST“, asub: https://www.ti.ee/ennetus-ja-

teave/infomaterjalid/trukised .

5. Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume

(mitte järsem) on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil.

6. Kavandades ehitisi (sh mastid, kapid jne) või rajatisi riigitee tee piirides ja tee

kaitsevööndis tuleb juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) sätestatust

(edaspidi Normid).

7. Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh

naaberkinnistud). Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise

vajadustest üle jääva vaba maa olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta

riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud

riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks.

8. Tehnovõrkude projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata ehitustehnoloogia

sh kinnisel meetodil tehnovõrkude ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise

kaeviku ääre kaugus riigitee asfaltkatte servast.

9. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.

10. Projekti koosseisus peavad olema ka isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid riigiteede tee

piirides.

11. Projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde

tehnoloogia riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis.

12. Kui uute tehnovõrkude projekteerimistööde ja ehitustöödega sisenetakse riigiteede

kaitsevööndisse või riigitee tee piiridesse, siis palume projektid kooskõlastada

Transpordiametiga (EhS § 70, § 71, § 72, § 99 lg 3).

Väljastatud nõuded kehtivad 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja

selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

II Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 ning kliimaministri 17.11.2023

määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskohtade ühendamiseks riigiteega ning jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT)

projekti koostamiseks.

1. Ristumiskohad projekteerida detailplaneeringus märgitud asukohta riigitee km 4,190 ja km

4,395.

2. Ristumiskohtade ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

(ja valgustuse projekteerimise) pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

3 (6)

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.

8.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid) mõõdistada vähemalt ulatuses, mis

on vajalik toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

tehnovõrkude sh valgustusprojektidega.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti mahasõitude

tüüpjoonistel toodud põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige

ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Projekteerida ristumiskohal riigiteega samaväärne tolmuvaba kate vähemalt tüüpjoonise katte

pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

13. Koostada ristumiskoha ja JJT ristlõiked iseloomulikest kohtadest, sh JJT ristlõiked koos

külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms).

Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee teljest.

14. Esitada katendi konstruktsioonid.

15. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

16. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

17. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi (edaspidi juhend) tabelist 4.

18. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

4 (6)

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Vajadusel selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja

sügiseste üleujutustega.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

19. Kanda joonisele normide kohased nähtavuskolmnurgad: 1) juurdepääsuteede ristumisel

riigiteega 2) juurdepääsuteede ristumisel JJT-ga 3) JJT lõikumisel riigiteega.

Nähtavuskolmnurkades ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

20. Näha ette riigitee ohutu ületamise võimalus. Teeme ettepaneku rajada riigiteele kaks künnist

(vt alloleva väljavõttel orienteeruvad künniste asukohad tähistatud punasega).

21. JJT ja tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada

isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT

ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades.

JJT ja tehnovõrkude IKÕ plaanid koostada vastavalt juhendile "Riigivara kasutamiseks

andmise juhend" ameti kodulehel.

22. Lahendada liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud

liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda "Riigiteede

liikluskorralduse juhend".

23. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Transpordiameti peadirektori

17.05.2024.a käskkirjaga nr 1.1-1/24/85 kinnitatud „Riigiteede valgustuse kavandamise“

juhendist.

24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

5 (6)

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

28. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

29. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

30. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

30.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

30.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

31. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

32. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

33. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

34. Projekt esitada kooskõlastamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele,

kõikidele puudutatud isikutele, maaomanikele ja ametkondadele.

35. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb tellida omanikujärelevalve.

36. Ehitustööde ajaks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

37. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

38. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet. Palume esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected].

38.1. Ristumiskohtade rajamiseks sõlmivad Transpordiamet ja huvitatud isik lepingu,

mis annab õiguse ehitada ristumiskohad riigitee alusel maal lepingus toodud tingimustel.

38.2. Detailplaneeringuga kavandatud JJT (ja vajadusel valgustuse) rajamiseks riigitee

kaitsevööndis ja osaliselt riigitee alusel maal vajab kinnitamist omandi küsimus (IKÕ

jooniste vormistamiseks), et riigitee alusele maale rajatav JJT (ja valgustus) jääb kohaliku

omavalitsuse omandisse ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa

omandivormist. Selgitame, et rajataval JJT-l riigihuvi puudub. Tegemist on kohaliku

teega, mis jääb teenindama kohalikke elanikke.

38.3. Kõik projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalvega seotud kulud kannab

huvitatud isik.

6 (6)

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]