Lõppdokument

7.1-22518021-2 23.10.2025 Valjaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PEETER UIBO PNOEE-36305166525 2025-10-23 07:14:28

25054_PP_v01_Kalda-Transpordiamet.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

VAHUR LAAS PNOEE-38305252736 2025-10-23 06:45:05

25054_PP_VKV-0-01_v01_tiitelleht.pdf

Altren Projekt OÜ

Registrikood 12609551

Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva

vald Tartumaa 61113

Tel: 53402723

Kanalisatsiooni välisvõrk

TARTUMAA, ELVA VALD, PUHJA ALEVIK, KALDA TEE JA

NOORUSE TÄNAVA

SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK

Projekti tunnus: 25054

Projekti staadium: TÖÖPROJEKT

Kaasatud kinnistute aadressid: Tartu linn, Tehase tn, Raua tn ja Tähe tn

Tellija:

Elva Vallavalitsus

Registrikood 77000170,

Kesk tn 32, Elva linn, Elva vald 61507,

tel. +372 730 9880

Ehitusprojekti koostaja - veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk:

Altren Projekt OÜ

Registrikood 12609551 / MTR nr. EEP002873

Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113,

tel. +372 53402723

Vastutav isik / Projektijuht: Vahur Laas volitatud

veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

Vastutav isik / Teedeehituslik osa: Tiit Korn

diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Projekteerija: Vahur Laas

Projekti valmimise kuupäev: 01.05.2025

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

2/35

SISUKORD

1 ÜLDOSA................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMETUS ..................................................................................................................... 4 1.2 EHITISE ASUKOHT ....................................................................................................................... 4 1.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS7 ............................................................................................................. 5 1.4 TELLIJA ...................................................................................................................................... 5 1.5 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA ........................................................................................................ 5

1.5.1 Vastutavad isikud ................................................................................................................. 5 1.5.2 Projekteerimise projektijuht .................................................................................................. 5 1.5.3 Projekteerijad ....................................................................................................................... 5

1.6 LÄHTEANDMED............................................................................................................................ 6 1.6.1 Ehitusuuringud ..................................................................................................................... 6

1.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID ................ 6 1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 6

1.8.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 6 1.8.2 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga .............................................................................. 7 2 PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................................. 7

2.1 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON ........................................................................... 7 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ........................................................................................ 8

3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................... 8 3.2 SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK....................................................................................... 8 3.3 KAEVUD ..................................................................................................................................... 8 3.4 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 10 3.5 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT ........................................................................................ 10

4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 10 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................ 10 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 10

4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 10 4.2.2 Ehitustööde korraldamine .................................................................................................. 11 4.2.3 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ............................... 11 4.2.4 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ....................................................................... 11 4.2.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ........................................................................ 12

4.2.5.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ........................................................................ 13 4.2.5.2 Liikluse taasavamine ............................................................................................................... 13

4.2.6 Geodeetiliste märkide kaitsmine ........................................................................................ 13 4.2.7 Liinirajatiste kaitse .............................................................................................................. 14 4.2.8 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised .................................................................. 14 4.2.9 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine ................................................................... 15

4.3 KAEVETÖÖD JA TORUSTIKE PAIGALDAMINE ................................................................................. 16 4.3.1 Katete eemaldamine .......................................................................................................... 16

4.3.1.1 Asfaltkatte eemaldamine ......................................................................................................... 16 4.3.1.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine ......................................................................................... 16 4.3.1.3 Äärekivide eemaldamine ......................................................................................................... 16 4.3.1.4 Kasvupinnase eemaldamine ................................................................................................... 16

4.3.2 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 16 4.3.3 Kaevetööd .......................................................................................................................... 17 4.3.4 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ............................................................................... 18 4.3.5 Ehituskaeviku toestamine .................................................................................................. 18 4.3.6 Veetõrje ehituskaevikust .................................................................................................... 19 4.3.7 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ..................................................................................... 19 4.3.8 Ehituskaeviku tagasitäide ................................................................................................... 20 4.3.9 Algtäide .............................................................................................................................. 20 4.3.10 Lõpptäide ....................................................................................................................... 20 4.3.11 Tagasitäite tihendamine ................................................................................................. 20 4.3.12 Rajamine kinnisel meetodil ............................................................................................ 21

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

3/35

4.3.13 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded .................................................................. 21 4.3.14 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 22 4.3.15 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 22 4.3.16 Koormusjaotusplaat ....................................................................................................... 22 4.3.17 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 23 5 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ........................................................................ 23

5.1 ÜLDIST ..................................................................................................................................... 23 5.2 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU ................................................................. 24 5.3 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 24

5.3.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 24 5.3.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse .............................................................................. 25 5.3.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................ 25

5.4 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ............................................................................................... 25 6 TEEDEEHITUSLIK OSA ........................................................................................................ 26

6.1 NORMID JA STANDARDID ............................................................................................................ 26 6.2 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST ................................................................................................... 28 6.3 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE .............................................................................................. 29 6.4 ÜLDISED NÕUDED KATETE RAJAMISELE JA TAASTAMISELE ............................................................ 29

6.4.1 Asfaltkatte lõplik taastamine ............................................................................................... 30 6.4.2 Nõuded materjalidele ......................................................................................................... 31

6.4.2.1 Asfaltsegud ............................................................................................................................. 31 6.4.2.2 Killustikalused ......................................................................................................................... 31 6.4.2.3 Äärekivid ja sillutiskivid ............................................................................................................ 31

6.4.3 Killustikkatte rajamine ja taastamine .................................................................................. 32 6.4.4 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine .............................................................................. 32 6.4.5 Haljastuse taastamine ........................................................................................................ 32 7 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................... 33

7.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED ........................................................................................... 33 7.2 KORISTAMINE ........................................................................................................................... 34 7.3 JÄÄTMEKÄITLUS ........................................................................................................................ 35

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

4/35

TÖÖKIRJELDUS

1 ÜLDOSA

1.1 PROJEKTI NIMETUS

Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik.

1.2 EHITISE ASUKOHT

Käesoleva projektiga rajatavad sademeveetorustikud paiknevad Elva vallas, Puhja alevikus Kalda teel ning Nooruse tänaval.

Asukoha skeem

Objekti asukoht

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

5/35

1.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS7

Käesolevas projekti osas käsitletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrke. Torustikud rajatakse enamuses ühises kaevikus. Osaliselt rajatakse veetorustik kinnisel meetodil.

Käesolevas projektis on projekteeritud ca 388 m sademeveetorustikku.

1.4 TELLIJA

Elva Vallavalitsus

Kesk tn 32, Elva linn, Elva vald, Tartu maand 61507

Tel. +372 730 9880

[email protected]

1.5 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA

Altren Projekt OÜ

Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113

Tel. 53402723

[email protected]

MTR EEP002873

1.5.1 Vastutavad isikud

Vahur Laas – volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8.

Kutsetunnistus nr 176960.

Tiit Korn – diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Kutsetunnistus nr 187285

1.5.2 Projekteerimise projektijuht

Vahur Laas – projektijuht

[email protected]

+372 53402723

1.5.3 Projekteerijad

Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerija:

• Vahur Laas – projekteerija, [email protected]

Teedeehituslik osa projekteerija:

• Tiit Korn – projekteerija, [email protected]

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

6/35

1.6 LÄHTEANDMED

1.6.1 Ehitusuuringud

• Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Metricus OÜ, 2025 a. Töö nr 25G9613. Kõrgused EH2000 süsteemis. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis.

1.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk

• EVS 835:2022 - Hoone Veevärk

• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon

• EVS 843:2016 – Linnatänavad

• EVS 932:2017 - Ehitusprojekt

• EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus

• „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, määrus nr 10. 01.03.2021.

• RIL 77-2013 - Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

• Jäätmeseadus/ Riigi Teataja

1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID

Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.

1.8.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus

• Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast.

• Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

7/35

• Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale.

• Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale.

Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja.

Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad).

1.8.2 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga

Tööprojekti koostamisel on lähtutud alltoodud nõuetest ehitiste ja rajatiste kasutuseale:

• võrgustikud, torustikud - 50 aastat

• reservuaarid ja mahutid - 50 aastat

• masinad ja seadmed - 15 aastat

2 PROJEKTLAHENDUS

Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused/märkused.

Projekti alas tuleb arvestada kõikide olemasolevate teiste rajatistega (kaablid, drenaaž, vesi, truubid). Enne ehitustööde algust Ehitajal tuleb täpsustada puuduliku infoga rajatiste andmeid ning vajadusel projekteerija korrigeerib projekti.

2.1 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON Käesoleva projektiga rajada projektipiirkonda Nooruse tänavale ning Kalda teele isevoolne sademeveetorustik. Tänavatorustikuks rajada PE/PP SN8 De250-315 SN8 sademeveetorustik. Kõrvalmaantee 22150 Elva-Puhja teega ristuv sademeveetoru tuleb rajada PE PN10 De315 sademeveetorust, mis tuleb paigaldada PE De400 SN17 hülssi. Maantee all tuleb rajada sademeveetorustik suundpuurimisega kinnisel meetodil. Torustikule paigaldada teleskoopsed PE kaevud 560/500, 800/630. Proj. sademeveetorust rajada PE/PP SN8 ühendustorud Viljandi tee 28 ning Nooruse tn 2 kinnistutele. Sademeveetorustiku eesvooluks saab Kirikutaguse kinnistul asuv Juraku kraav. Sademeveetorustiku väljaviik kraavi tuleb kindlustada, kivikindlustuse ristlõige vt VKV-6-01.

Torustike paiknemine, läbimõõdud ja kõrgusarvud, kaevude asukohad on näidatud joonistel.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

8/35

Sademeveetorustik

Sademeveetorustik on projekteeritud PE/PP SN8 De200-250 mm; PE PN10 De315 ning PP SN8 De315 sademeveetorudest. Torustik rajatakse lahtise kaevega, välja arvatud lõigus SK-7 kuni SK-6, kus tuleb torustik rajada kinnisel meetodil suundpuurimisega.

3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR

3.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek.

Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.

Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud.

Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.

3.2 SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Projekteeritava isevoolse sademeveekanalisatsioonitoru materjaliks on PE/PP klassiga SN8. Sademeveetorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS- EN 13476-2 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Vajadusel kui torustik asub maapinnale liiga lähedal ning ei talu liikluskoormust tuleb PP materjal asendada sobiliku materjaliga näiteks betoon või teras.

Sademeveetorustiku ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612.

3.3 KAEVUD Reoveekanalisatsiooni- ja sademeveetorustike ehitamisel võib kasutada tööstuslikult valmistatud voolurenniga moodulkaeve (valatud vormiga, nn lego) ja betoonist kaeve. Äärmisel juhul kui ei ole võimalik ja otstarbekas moodulkaevu kasutada, võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen).

Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598- 2:2016.

Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

9/35

veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms).

Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Käsitöökaevu põhi peab olema horisontaalne ja sile.

Käsitöökaevu põhjaplaadi minimaalne paksus:

• De560 - põhi minimaalselt 15 mm;

• De800 - põhi minimaalselt 15 mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;

• De1000 - põhi minimaalselt 20 mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;

• Suurematel kui De1000 põhi minimaalselt 20mm, lisaks peab tooja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult.

• sügavusega üle 4,0 m – minimaalset 20,0mm. Lisaks peab tootja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult. Diameetriga üle 800mm peab põhi olema keevitatud tõustoru külge sees ja väljast;

Betoonist kaevude rajamisel võib kasutada ainult tootjatehases valmistatud voolurenni ja torustike ühendusmuhvidega kaevupõhjasid. Kõik betoonrõngaste ühenduskohtades peavad olema faasitud ja/või valtsääred. Ühendused tihendatakse faasis asetsevate tihendiga (kummitihenditega). Ehitusvahtude kasutamine on keelatud. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud sügavusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja sügavusega 2,5-6,0 m kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Sügavamate kaevude korral tuleb tootjal tugevusarvutus esitada.

Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile).

Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga kandevõimega 40t.

Liitumiskaevudele paigaldada torustik kuni kinnistu piirini ja torustiku ots sulgeda korgiga.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

10/35

3.4 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Poltliited peavad olema kuumtsingitud terasest või roostevabast terasest A4 (AISI 316). Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga.

Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1.

Kanalisatsioonitorustike NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.

Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.

Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele.

3.5 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT

Isevoolsele torustikule tuleb paigaldada märkelint ca 300…400 mm toru laest.

Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine:

• sademeveetorustikul roheline, kirjaga SADEMEVESI.

4 EHITUSTÖÖD

4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID

Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.

4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS

Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

11/35

4.2.2 Ehitustööde korraldamine

Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.

Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).

Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.

4.2.3 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused

Olemas olevaid torustikke haldab AS Emajõe Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.

Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada AS-ile Emajõe Veevärk vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult AS Emajõe Veevärk või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse AS Emajõe Veevärk poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust.

4.2.4 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid

Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.

Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile.

Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

12/35

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.

Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.

4.2.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud.

Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 ” Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”.

Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutus siltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate oranžide tulede, öiste tulede, jms paigaldamise näol – vältimaks õnnetusi inimestega ja vara kahjustamist. Kõik hoiatavad sildid on eestikeelsed ning vastavad esitatavatele nõuetele. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide, ohutusmärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamise kujul.

Töövõtja kooskõlastab omavalitsusega tänava sulgemise mitte vähem kui 15 päeva enne tänava planeeritavat sulgemist ning esitab Insenerile põhjaliku informatsiooni tähistuste ja ohutusmärkide (koonuste) kasutamise ja muude liiklemist reguleerivate meetmete rakendamise kohta. Enne omavalitsuse poolt antud kooskõlastust ei tohi ühtegi tänavat sulgeda. Inseneri poolt Töövõtjale juurdepääsuloa väljastamise üheks eeltingimuseks on omavalitsuse-poolse sulgemisloa ja kaeveloa olemasolu.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

13/35

4.2.5.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik

Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja.

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:

• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;

• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;

• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.

4.2.5.2 Liikluse taasavamine

Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.

Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.

4.2.6 Geodeetiliste märkide kaitsmine

Vastavalt ruumiandmete seaduse § 26 lg-le 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi omaniku (antud juhul Elva valla) loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:

1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine;

2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künnivõi mullatööde tegemine.

Vastavalt ruumiandmete seaduse §-le 35 võib geodeetilisi punkte ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Kui geodeetilisi punkte ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

14/35

Töövõtja teavitab Elva Vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna geodeesiateenistust märkide teisaldamistöödega alustamisest enne ehitustööde algust. Enne teisaldus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa- ameti ja Elva Vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnaga. Geodeetilised märgid tohib nende praegusest asukohast eemalda alles siis, kui teisaldamistöid tegev maamõõduettevõte annab selleks loa.

4.2.7 Liinirajatiste kaitse

Liinirajatiste kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:

• Elektroonilise side seadus;

• Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded;

• Ehitusseadustik.

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS; Elektrilevi OÜ; jne.) olemasolevate liinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, elektrikaablid, õhuliinid, sidekapid ja elektrikapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatud sidevõrgu järelevalvega.

Elektriliini kaitsevööndis tegutsemiseks on alati vaja liini omaniku luba. Õhuliini või alajaama kaitsevööndis või nende läheduses tuleb lisaks kaabli näitamisele tegevus kooskõlastada ning taotleda kaevetöödeks luba! Täpsem info liinivõrgu kodulehelt.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis näha ette kõik vajalikud meetmed ja tööd siderajatise kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused.

Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.

4.2.8 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised

Geodeesial mitte kajastatud rajatiste puhul peab Töövõtja teavitama Tellijat leitud kajastamata rajatistest ning ehitustöödega ei või jätkata enne kui ei ole välja selgitatud, kellele olemasolevad rajatised kuuluvad, kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, teed, tänavad, kõnniteed jms. Lubatud on lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja määrustele.

Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt ametkondadelt, kelle rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ta ei kahjusta

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

15/35

ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt kaitsta olemasolevaid rajatisi – telefoni- ja elektrikaableid, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, sademevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Nimetatud rajatiste rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded.

Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas vastavad kohad olid märgitud või mitte peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste omanikke ja Tellijat. Töövõtja peab võimalikud kahjustused omal kulul korrastama.

Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse tuleb need viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Tellija seda nõuab. Ehitaja peab teostama kontrollkaevamisi ja kasutama vastavat metoodikat olemasolevate rajatiste leidmiseks, et vähendada nende rikkumisega seotud riske ja katma kõik sellega seonduvad kulutused.

Sellised takistused nagu liiklusmärgid, piirded ja teised valmistatud (rajatud) objektid võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus (funktsioon) säilib ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb pärast tööde lõppu esialgsele kohale tagasi paigaldada.

Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.

Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral.

Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses.

4.2.9 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada.

Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

16/35

4.3 KAEVETÖÖD JA TORUSTIKE PAIGALDAMINE

4.3.1 Katete eemaldamine

4.3.1.1 Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,3 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Tellijaga eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda.

Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida Omanikujärelevalve või tee valdaja poolt selleks määratud asukohta.. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.

Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

4.3.1.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine

Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel.

4.3.1.3 Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladustuskohas. Kui äärekivi on lõhutud, tuleb see asendada uuega. Kui üks äärekivi läheb katki, siis tuleb paigaldada uus, täpselt samasugune või siis panema uued tervel lõigul.

4.3.1.4 Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

4.3.2 Ettevalmistustööd

Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

17/35

Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.

Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile.

Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener.

4.3.3 Kaevetööd

Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel.

Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.

Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,8 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,8 m laiem toru läbimõõdust.

Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.

Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast,

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

18/35

nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VKV-6-01.

Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.

Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi.

Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega.

Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul.

4.3.4 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas

Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas.

Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga.

Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.

Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.

4.3.5 Ehituskaeviku toestamine

Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.

Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.

Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS- EN 1997-1:2005+A1:2013+NA;2014 juhistest.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

19/35

Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VKV-6-01.

4.3.6 Veetõrje ehituskaevikust

Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul.

Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.

Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja.

Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.

4.3.7 Toru aluse, tasanduskihi rajamine

Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.

Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele.

Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm:

Toru aluse, tasanduskihi materjal

Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.

Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.

Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

20/35

Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.

4.3.8 Ehituskaeviku tagasitäide

Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.

4.3.9 Algtäide

Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm.

Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine).

4.3.10 Lõpptäide

Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.

Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.

4.3.11 Tagasitäite tihendamine

Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist.

Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini).

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

21/35

4.3.12 Rajamine kinnisel meetodil

Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus).

Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Insener.

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk- keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.

4.3.13 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded

Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest.

Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.

Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:

• Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;

• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;

• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);

• Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);

• Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.

• Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.

Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

22/35

- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud

- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus

- kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast.

- torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks.

4.3.14 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega

Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15.

Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike.

Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga.

4.3.15 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine

Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:

- asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;

- kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast;

- betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole.

Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele.

Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.

Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.

4.3.16 Koormusjaotusplaat

Suurema liikluskoormusega tänavate all tuleb kanalisatsioonikaevudele paigaldada koormusjaotusplaat, et tagada kaevu päise püsimine kattes.

Teekatendi konstruktsiooni killustikalusesse rajatakse ümber teleskooptoru betoonist koormusjaotusplaat (vt. joonis VKV-6-21 kuni VKV-6-23). Koormusjaotusplaadi alla paigaldatakse tihendatud killustikukihile tasanduskiht. Tasanduskihi võib rajada paesõelmetest, peenikesest killustikust (näiteks paekivikillustik fr 0/8 või 2/8) või tsemendi baasil valmistatud kuivsegust. Koormusjaotusplaadi võib valmistada kohapeal või kasutada eelvalmistatud betoonplaati. Plaadi paksus t > 100 mm eelvalmistatuna ja t > 120 mm kohapeal valmistatuna. Plaadi välisläbimõõt D1 = D2 + 1000 mm ja neljakandilise korral L = D2 + 800 mm.

Koormusjaotusplaadi keskel on avaus diameetriga D2 = Dte + 40 mm (Dte – teleskooptoru välisläbimõõt millimeetrites). Ümber teleskooptoru jäetakse ca

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

23/35

20–30 mm vahemik, millesse asetatakse torujas ekstrudeeritud polüetüleenist tihend, et takistada asfaltbetooni sattumist teleskooptoru ümber. Tihend peab vastama standarditele DIN 18540 ja ASTM D5249 tüüp 3 ja ASTM C1330 tüüp C (või analoog).Betooni mark – kiudbetoon C30/37 XC2 XF3 KK3. Teraskiud Hendix prime 75/52 40 kg/m3 (või analoog). Normtõmbetugevus fstk > 3,0 MPa. Lähestikku asetsevate kaevuluukide grupi alla tuleb valada ühine koormusjaotusplaat. Plaadi serva kaugus äärmisest teleskooptorust on 0,5 m või kandilise korral 0,4 m.

Asfalteerimise käigus tuleb töödeldakse betoonplaadi pealispinda bituumenemulsiooniga, et tagada parem nake asfaltbetooniga.

4.3.17 Mahajäetavad torustikud ja kaevud

Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud, mis uute torustike rajamisel ja/või rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad tuleb likvideerida sh need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde piirkonda.

Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida.

Likvideeritavatel (kasutusest väljajäävatel) kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad (rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega (katteplaat, kaevuluuk jms). Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavates kaevudes olevad torude otsad betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita ja tihendada sobiva täitematerjaliga ja pinnakate taastada ümbritsevaga samaväärselt.

Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida kaevude likvideerimisel sarnaset eelnevale.

Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale.

5 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD

5.1 ÜLDIST

Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.

Kõik kulud, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest tuleb Töövõtjal arvestada pakkumuse hinna sisse (survetorustiku katsetamine, läbipesu, desinfitseerimine, proovivõtmine, analüüsid, kaameravaatlus jms).

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

24/35

5.2 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU

Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud lõpliku tagasitäite tegemisest, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms.

5.3 ÜLEVAATUSED

5.3.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus

Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide (s.h. majaühenduste harud kuni piirikaevudeni) isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva projekti käigus rajatud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

• Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.

• Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.

• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.

• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.

• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).

Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

25/35

Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.

Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.

Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).

Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik.

Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul..

5.3.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener.

5.3.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega

5.4 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE

Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.

Teostusjooniste koostamisel tuleb arvestada: 9_Lisad VKV-9-02, „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

26/35

Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.

Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.

Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitatama kontrolliks.

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.

Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades.

Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni.

Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms).

Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).

Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

6 TEEDEEHITUSLIK OSA

6.1 NORMID JA STANDARDID

Projekt on koostatud juhindudes järgmistest standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, millest peab lähtuma ka ehitustöödel:

Seadused:

• Ehitusseadustik (vastu võetud 17.03.2023)

• Liiklusseadus (vastu võetud 27.06.2022)

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

27/35

Määrused:

• Tee projekteerimise normid ( Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: 03.01.2022 nr 106 )

• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 23.11.2020 nr 2)

• Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 05.11.2018 nr 92)

• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: 23.11.2020 nr 1)

• Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 01.01.2019 nr 43)

Standardid

• EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalid

• EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained

• EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud

• EVS 843:2016 Linnatänavad

• EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;

• EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid

• EVS-EN 1340: 2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;

• EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid

• EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;

• EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

Transpordiameti juhised

• „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.11.2018.a käskkirjaga nr. 1-2/18/496

• “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori 26.01.2022. a käskkirjaga nr 1.1-7/22/43

• „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori poolt 2021.a

• „Pindamisjuhis“ 28.12.2017

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

28/35

• “Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil 2016-1“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.04.2016.a käskkirjaga nr 0093

• “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA 18.04.2006. a käskkiri nr 98

• “Freespuru kasutamine“ MA 16.09.2010. a käskkiri nr 270

• „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord“ MA 2016-11

• „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 10.01.2017.a käskkirjaga nr 0015.

• „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/096

• „Muldkeha ja dreenikihi, ehitamise ja remondi juhis“ kinnitatud maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkirjaga nr 0001

• „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ MA 2018-009

Muud juhised

• "Elva valla kaevetööde eeskiri", määrus nr 32. 23.04.2018

6.2 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST

Peale ehitustööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama.

Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus, liiklusmärgid, piirdepostid, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks Omanikujärelevalve ja kohaliku omavalitsuse nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiirsti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.

Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 ``Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 05.11.2018) toodud nõuetele.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

29/35

Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab ehituskaeviku tagasitäide olema tehtud kruusliivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5 m/ööp.Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti.

Teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrusest nr 2 ”Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded” (vastu võetud 23.11.2020), Majandus- ja taristuministri määrus nr 1 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 23.11.2020) ja Transpordiameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kätte saadavad Transpordiameti veebilehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid).

Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltkatte, sillutiskividest või betoonkatte, kruusast- või killustikust katte ja freespurukatte taastamist. Juhul, kui esineb pinnakatteid (eelkõige kinnistutel) mida pole alljärgnevalt kirjeldatud tuleb need taastada esialgse konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga arvestades seejuures Omanikujärelevalve poolt esitatud nõudmiste ja ettepanekutega.

Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Juhul kui kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskiri erineb projektis toodud nõuetest, siis on ülimuslik kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskiri.

6.3 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE

Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.

6.4 ÜLDISED NÕUDED KATETE RAJAMISELE JA TAASTAMISELE

Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest ning MTM määrusest nr 1 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Tellija poolt.

Asfaltkattega sõidutee ja kõnnitee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus.

Kontrollida olemasolevate äärekivide seisukorda. Kohtades, kus on tühimikud või on toimunud varingud tuleb täita ja kindlustada betooniga. (min betooni klass C15/20). Ehitusalal kahjustatud äärekivid tuleb asendada uutega.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

30/35

6.4.1 Asfaltkatte lõplik taastamine

Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga. Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks ehituskaeviku servast vähemalt 0,3 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.

Asfalteerimine vihma ajal on keelatud.

Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Omanikujärelevalve nõudmisel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.

Kivimaterjali kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinna mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega:

• sõidutee killustikaluse elastsusmoodul - Emin=170MPa

• kõnnitee killustikaluse elastsusmoodul - Emin=140 MPa

• 2x pinnatava ja freespurukatendi killustikaluse elastsusmoodul Emin= 170 MPa

• betoonkivi killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa

• äärekivide killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa

Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel või pindamisel paigaldada ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kaevude ümber, luugikomplekti korpuse toetuspinna (nn krae) all, tuleb asfaltkate taastada kõikides ümbritseva teekatte kihtides ning vastavas teekatte kihis nõutava seguga. Pindamistöödel või pindamistööde järgsel kaevuluukide või kapede tee tasapinnale tõstmisel tagada, et luugikomplekti korpuse või kape toetuspinna alune katendikiht saaks kaetud sideainega (bituumeniga) ja tekiks ülejäänud pinnatud teega katkematu ja homogeenne kiht. Freespuru kasutamine kaevu ümber ei ole lubatud.

Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta

Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 4% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 50 cm (minimaalselt 25cm) ulatuses purustatud kruusaga segu nr 6. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

31/35

Koos asfaltkatte taastamisega tuleb taastada ka teekattemärgistus ja kiirustõkked (kui need olid tööde käigus eemaldatud asfaldipinnal).

6.4.2 Nõuded materjalidele

6.4.2.1 Asfaltsegud

Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest.

Kõnnitee asfaltkatte taastamise asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 tabelite 7 (Jalgratta-, jalg- ja kõnniteed ning õuealad).

1 kihilise asfaltkatte sõidutee taastamise asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 tabelite 7 AKÖL 1500 – 2999.

Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.

6.4.2.2 Killustikalused

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" (kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga nr 1.1-7/22/43, 26.01.2022. a) ja selles viidatud standarditele.

Teede ja platside killustikalused rajada fraktsioneeritud killustkust kiilumismeetodil. Minimaalsed nõuded fraktsioneeritud paekivikillustikule kiilumismeetodil vt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" Tabel 1.

Kõnnitee asfaltkatte killustikalus - veerg nr.7 AKÖL 20 <500

1 kihiline asfaltkatte killustikalus - veerg nr.6 AKÖL 20 500 – 3000

6.4.2.3 Äärekivid ja sillutiskivid

Betoonist äärekivid peavad vastavad Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+ AV:2006 nõuetele. Betoonist äärekivid - kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive (graniitkillustiku baasil), külma- kindluse klass vähemalt Klass3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni tugevusklass C15/20, märgbetoon. Äärekivi paigaldamisel tuleb algus ja lõpp viia kõrguslikult kokku olemasoleva äärekiviga.

Betoonist sillutuskivid vastavad Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele. Sobivuse korral kasutada olemasolevaid kive. Olemasolevate kivide kasutamisel kivid eelnevalt puhastada.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

32/35

6.4.3 Killustikkatte rajamine ja taastamine

Aluskiht (jämedateraline kruus või killustik) tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne ülemise kihi (peeneteraline kruus või killustik paksusega min 100 mm) paigaldamist. Ülemise kihi tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Valmis katte ebatasasus ei tohi ületada 10 mm/3 m.

Olemasolevate killustik- või kruuskattega teede rekonstrueerimisel tuleb enne ülalkirjeldatud kihtide lisamist teha sõltuvalt olemasoleva tee olukorrast järgmised ettevalmistustööd:

• eemaldada kasvupinnas;

• täita augud ja ebatasasused ning tihendada täide;

• parandada tee piki- ja põikprofiili.

6.4.4 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine

Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm.

Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga.

Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei ole lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 4% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 50 cm (minimaalselt 25cm) ulatuses purustatud kruusaga segu nr 6.

6.4.5 Haljastuse taastamine

Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 15 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.

Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja.

Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

33/35

kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.

7 KESKKONNAKAITSE

Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.

7.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED

Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse eeskirjadele.

Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega.

Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Pärast trassi mahamärkimist ja enne kaevetöödele asumist tuleb trassi koridor koos haljastusspetsialistiga üle vaadata. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja.

Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib inseneri nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist).

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

34/35

Ehitustööde ajal kasutada puudel tüvekaitsmeid ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. Puude kasvutsoonis läbiviidavate ehitustööde ajal tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: puu kaitsetsoonis teostatud kaevetööd tuleb läbi viia eriala spetsialisti juuresolekul; suuremaid kui 4 cm juuri ei tohi läbi raiuda vaid need tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides (puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku). Puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ehitustööde ajal. Võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga.

Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinni ajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada.

Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta.

7.2 KORISTAMINE

Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.

Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või Inseneriga kokkulepitud korras.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada omanikujärelevalve ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud.

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

35/35

Lõpp-koristus

Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.

Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.

7.3 JÄÄTMEKÄITLUS

Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.

Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Korn (Tee-ehituse osa) /allkirjastatud digitaalselt/

25054_PP_VKV-0-02_v01_dok-nimekiri.pdf

Põhiprojekt

Vahur Laas

Altren Projekt OÜ

07.07.2025/v01

Dokumentide nimekiri

1 2 3

Projekti konteiner 25054 _PP _v01 _Kalda-VKV .bdoc 25054_PP_v01_Kalda-VKV.bdoc

Pakitud fail 25054 _PP _v01 _Kalda-VKV .zip 25054_PP_v01_Kalda-VKV.zip

1 Tiitelleht 25054 _PP _VKV -0 -01 _v01 _tiitelleht .pdf 25054_PP_VKV-0-01_v01_tiitelleht.pdf

2 Dokumentide nimekiri 25054 _PP _VKV -0 -02 _v01 _dok-nimekiri .pdf 25054_PP_VKV-0-02_v01_dok-nimekiri.pdf

3 Kausta koosseis 25054 _PP _VKV -0 -03 _v01 _kaust .pdf 25054_PP_VKV-0-03_v01_kaust.pdf

- Puuduvad

1 Telia AS kooskõlastus 25054 _PP _VKV -2 -01 _v01 _telia-kk .pdf 25054_PP_VKV-2-01_v01_telia-kk.pdf

2 Elektrilevi OÜ kooskõlastus 25054 _PP _VKV -2 -02 _v01 _elektrilevi-kk .pdf 25054_PP_VKV-2-02_v01_elektrilevi-kk.pdf

3 AS Emajõe Veevärk kooskõlastus 25054 _PP _VKV -2 -03 _v01 _tartuveevark-kk .pdf 25054_PP_VKV-2-03_v01_tartuveevark-kk.pdf

6 Transpordiameti kooskõlastus 25054 _PP _VKV -2 -06 _v01 _TRAM-kk .pdf 25054_PP_VKV-2-06_v01_TRAM-kk.pdf

1 Seletuskiri 25054 _PP _VKV -3 -01 _v01 _seletus .pdf 25054_PP_VKV-3-01_v01_seletus.pdf

Kuupäev/versioon:

25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk

Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse

tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

Projekti tunnus ja osa:

Töö nimi:

Ehitise aadress(id):

Staadium:

Vastutav isik:

Koostaja:

3. Seletuskirjad

Faili nimi

Projekti

tunnus

S ta

a d

iu m

P ro

je k

ti -

o s

a t

ä h

is

G ru

p i tä

h is

J ä

rj e

k o

rr a

tä h

is

märkus Faili

laiend

Faili nimeväljad Dokumendi nimiJrk

0. Ülddokumedid

1. Lähtedokumendid

2. Kooskõlastused V

e rs

io o

n i

n r

4. Asendiplaani joonised (väliosa plaanijoonised)

1/3

Põhiprojekt

Vahur Laas

Altren Projekt OÜ

07.07.2025/v01

Dokumentide nimekiri

1 2 3

Kuupäev/versioon:

25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk

Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse

tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

Projekti tunnus ja osa:

Töö nimi:

Ehitise aadress(id):

Staadium:

Vastutav isik:

Koostaja:

Faili nimi

Projekti

tunnus

S ta

a d

iu m

P ro

je k

ti -

o s

a t

ä h

is

G ru

p i tä

h is

J ä

rj e

k o

rr a

tä h

is

märkus Faili

laiend

Faili nimeväljad Dokumendi nimiJrk

V e

rs io

o n

i

n r

1 Tingmärgid 25054 _PP _VKV -4 -01 _v01 _tingmargid .pdf 25054_PP_VKV-4-01_v01_tingmargid.pdf

2 Torustiku asendiplaan 25054 _PP _VKV -4 -02 _v01 _asend .pdf 25054_PP_VKV-4-02_v01_asend.pdf

3 Katete taastamise asendiplaan 25054 _PP _VKV -4 -03 _v01 _katted .pdf 25054_PP_VKV-4-03_v01_katted.pdf

- Puuduvad

1 Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katete

taastamise ristlõiked 25054 _PP _VKV -6 -01 _v01 _ristloiked .pdf 25054_PP_VKV-6-01_v01_ristloiked.pdf

2

Kaablite kaitsmise ja toestamise

skeem ristumisel projekteeritud

torustikuga

25054 _PP _VKV -6 -02 _v01 _toestus .pdf 25054_PP_VKV-6-02_v01_toestus.pdf

3 Sademeveekanalisatsioonitorustiku

pikiprofiil SK-8 kuni VV 25054 _PP _VKV -6 -03 _v01 _PP-SK8-VV .pdf 25054_PP_VKV-6-03_v01_PP-SK8-VV.pdf

4 Ristumine kõrvalmaantee Elva-Puhja

tee (tee nr 22150) km-l 13.912 25054 _PP _VKV -6 -04 _v01 _PP-MNT .pdf 25054_PP_VKV-6-04_v01_PP-MNT.pdf

- Puuduvad

7. Muud joonised (sõlmed, detailid jms)

6. Ehitise üldised vaated, lõiked (vertikaalsed üldjoonised)

4. Asendiplaani joonised (väliosa plaanijoonised)

5. Ehitise üldised plaanijoonised (horisontaalsed üldjoonised, sh üldskeemid)

2/3

Põhiprojekt

Vahur Laas

Altren Projekt OÜ

07.07.2025/v01

Dokumentide nimekiri

1 2 3

Kuupäev/versioon:

25054 / Kanalisatsiooni välisvõrk

Tartumaa, Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse

tänava sademeveekanalisatsioonitorustik

Elva vald, Puhja alevik, Kalda tee ja Nooruse tänav

Projekti tunnus ja osa:

Töö nimi:

Ehitise aadress(id):

Staadium:

Vastutav isik:

Koostaja:

Faili nimi

Projekti

tunnus

S ta

a d

iu m

P ro

je k

ti -

o s

a t

ä h

is

G ru

p i tä

h is

J ä

rj e

k o

rr a

tä h

is

märkus Faili

laiend

Faili nimeväljad Dokumendi nimiJrk

V e

rs io

o n

i

n r

1 Põhiliste materjalide loetelu torustike

rajamisel. 25054 _PP _VKV -8 -01 _v01 _materjalid .pdf 25054_PP_VKV-8-01_v01_materjalid.pdf

2 Põhiliste tööde loetelu torustike

rajamisel. 25054 _PP _VKV -8 -02 _v01 _ehitustood .pdf 25054_PP_VKV-8-02_v01_ehitustood.pdf

1 Kaevutabelid 25054 _PP _VKV -9 -01 _v01 _kaevutabelid .pdf 25054_PP_VKV-9-01_v01_kaevutabelid.pdf

2

EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja

kanalisatsioonirajatiste

teostusmõõdistamisele

25054 _PP _VKV -9 -02 _v01 _teostusenouded .pdf 25054_PP_VKV-9-02_v01_teostusenouded.pdf

9. Lisad (sh kõik muud lisatavad dokumendid)

8. Spetsifikatsioonid, mahtude loetelud jms

3/3

25054_PP_VKV-3-01_v01_seletus.pdf

Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 07.07.2025/v01

Projekti tunnus ja osa: 25010 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt

Töö nimi: Tartu linn, Tehase tn vee-, sademevee- ja reoveekanalisatsioonitorustik

Vastutav isik: Vahur Laas

Ehitise aadress(id): Tartu linn, Tehase, Turu, Raua tn ja Tähe tn