Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: info@terviseamet.ee KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

tlpa@tallinnlv.ee

Teie 21.02.2024 nr 3-2/22/963 - 7

Meie 13.03.2024 nr 9.3-1/24/2114-2

Pikaliiva tn 69 kinnistu ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Pikaliiva tn 69 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu.

Planeeringuala hõlmab ühiskondlike ehitiste maakasutuse sihtotstarbega Pikaliiva tn 69

kinnistut, kahte transpordimaa maakasutusega kinnistut Keskküla tänav T2 ja Pikaliiva tänav

T5, üldkasutatava maa maakasutuse sihtotstarbega Sõudebaasi tee 29 kinnistut ning

sihtotstarbeta Sõudebaasi tee 20a kinnistut. Planeeritava maa-ala suurus on 15,17 ha.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette kruntide moodustamise ja ehitusõiguse määramise viiele

ühiskondlike hoonete maa krundile ning ühele tootmismaa krundile. Lisaks moodustatakse

üldkasutatava maa ning transpordimaa krundid. Planeeritud alale on kavandatud lasteaed,

põhikool, täisealiste hoolekandeasutus, eakatele suunatud teenusmajad, väikelaste perepesa

ruumid, erivajadustega laste päevahoid, parki teenindav paviljon, vaatetorn. Detailplaneeringu

lahendus on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga

seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat

standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.“

 „Akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa

heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.“

 „Eelistada väiksema müratundlikusega hoonete (hooneosade) paiknemist Pikaliiva

tänavaga paralleelselt. Sellega tekitatakse suurema müratundlikusega hoonetele ja

välialadele müratõke.“

 „Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste

seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel või kavandatavate asutuste aladel

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib

tähelepanu järgnevale:

 Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud liiklusmüra normtasemeid.

2(2)

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

 Seletuskirjas on kirjutatud: „Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra

ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada

atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri

04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra

normtasemeid.“ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Planeeritud ala paikneb normaalse

radoonisisalduse pinnasega alal. Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks

ehituse käigus tagada hea ehituskvaliteet.“ Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et

radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete

mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

toodule.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Planeeritud alale on kavandatud

alajaama ehitamine pos nr 4 krundile.“ Alajaama asukoha valikul arvestada majandus-

ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga,

mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele

piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

liis.korp@terviseamet.ee