| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-8/25/64 |
| Registreeritud | 24.10.2025 |
| Sünkroonitud | 25.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Siseministri määruse „ Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 171 lõike 3 alusel ning sellega sätestatakse nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale.
Elanikkonnakaitse 2.0 raamdokumendis1 kirjeldatud 2034. aasta sihttasemete saavutamiseks peetakse järgneva 4 aasta jooksul elanikkonnakaitse vaates prioriteetsemateks elanike
kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamist. Elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustuse seadmisega suurendatakse avalikus sektoris ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega2 seotud inimeste individuaalset kriisivalmidust ja oskust kriisides toime tulla. Hea
ettevalmistus individuaalsel tasemel toetab töötajate ja ametnike efektiivsemat panust kriisiolukorras tööülesannete täitmisel. Eesti julgeolekupoliitika aluste3 kohaselt on
elanikkonnakaitse aluseks inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse
üksustel ja riigiasutustel.
Elanikkonnakaitse koolituste puhul seatakse nõuded koolitaja pädevusele ning koolituse õpiväljunditele.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ näeb ette, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või
vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Nimetatud
kohustuse võib jätta kohaldamata, kui halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu.
Eelnõuga suureneb mõningal määral avaliku sektori ja elutähtsa teenuse osutajate ametnike ja töötajate halduskoormus, kuivõrd kord kahe aasta jooksul tuleb läbida elanikkonnaka itse
koolitus. Samuti suureneb tööandjate halduskoormus koolituse võimaldamise ja arvestamise osas. Koolitajatele lisanduv koolitatute üle arvestuse pidamine on pigem vastavas valdkonnas
tavapärane. Koolitajatele täienduskoolitusi pakkuvatele täienduskoolitusasutustele lisanduv koolituskoormus on tavapärane majandus- ja kutsetegevus. Kuna tegemist on hädaolukorra seaduse alusel kehtestatava elanikkonnakaitse kui laiapindse riigikaitse tegevusega, ei tule ette
näha meetmeid halduskoormuse vähendamiseks.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
1Riigikantselei, siseministeerium ja sotsiaalministeerium. 2024. Elanikkonnakaitse raamdokument. Vaadatud
19.09.2025 2 Hädaolukorra seaduse § 38 lg 3 p 73, millega laieneb elanikkonnakaitse koolituse kohustus elutähtsa teenuse
osutajatele, jõustub 1.07.2026. 3 Riigikogu, 2023. Eesti julgeolekupoliitika alused . Vaadatud 19.09.2025
2
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas (kadi.luht- [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]). Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt enne määruse avaldamist Riigi Teatajas.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu paragrahviga 1 sätestatakse üldised elanikkonnakaitse koolituse ja koolitaja
põhimõtted.
Lõikega 1 avatakse eelnõus kasutatav koolitaja termin. Termini tõlgendamisel on kasutusel täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TÄKS) tähenduses, kus koolitaja on spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust.
Elanikkonnakaitse koolituse koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Elanikkonnakaitse koolitaja kompetentside olemasolu
hindab täienduskoolitusasutus. Elanikkonnakaitse koolituses peetakse oluliseks, et koolitus i viivad läbi vastava ettevalmistuse saanud koolitajad. Samuti loob see võimaluse tööandjal veenduda koolitaja pädevuses.
Lõikega 2 täpsustatakse, et ametnik või töötaja ei pea läbima elanikkonnakaitse koolitust, kui
ta on samaväärse koolituseläbinud eelneva kahe aasta jooksul. HOS § 171 lõige 2 seab avaliku sektori asutusele kohustuse korraldada kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse ning alates 2026. aasta 1. juulist HOS § 38 lõike 3 punkt 73
elutähtsa teenuse osutajale kohustuse regulaarselt korraldada töötajatele koolitus i elanikkonnakaitsest. Selline täpsustus loob tööandjale võimaluse lugeda koolituskohus tuse
läbimisel varasemas töökohas, koolis või muul viisil taastõendatavalt kontrollitaval viis il töötaja koolituskohustus täidetuks. Koolituse võib lugeda läbituks ka siis, kui vastavad väljundid on vähemalt minimaalses mahus läbitud mitme erineva või ühe suurema koolituse
käigus. Samuti võib koolituse osa lugeda läbituks, kui vastav väljund on saavutatud muu väljaõppe raames.
Ametnike koolitusi reguleerib avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 3 ja § 32 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012 määrus nr 90 „Ametnike koolituse
kord.“ Määruse § 4 kohustab ametiasutust lähtuma ametnike ametialase arengu edendamiseks rakendatavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel üleriigilistest strateegiliste st
dokumentidest, valdkondlikest ja organisatsioonipõhistest arengukavadest, eelarvest ning arengu- ja hindamisvestluste tulemustest.
Töötajate (sh elutähtsa teenuse osutajate) koolituse korraldamise põhialused tulenevad töölepingu seadusest (TLS), mille § 28 lg 2 punkt 5 kohustab tööandjat tagama töötajale
tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Töötaja kohustused on
3
toodud TLS § 15 lõike 2 punktist 4 on töötaja kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja
oskuste arendamiseks koolitusel.
Paragrahvis 2 kehtestatakse nõuded koolituse õpiväljunditele ning koolituse mahule.
Lõikega 1 kehtestatakse minimaalseks koolituse mahuks 6 akadeemilist tundi. Elektroonilise
koolituse läbimiseks kuluv aeg sõltub igast õppurist ning võib olla oluliselt pikem või lühem.
Lõikes 2 tuuakse välja soovitavad õpiväljundid. Punktides 1 kuni 3 toodud õpiväljundite sisu
on kirjeldatud alljärgnevas tabelis. Koolituse võib korraldada töötajale ka mitme erineva
koolituse põhjal, mis kokku peab tagama vähemalt minimaalses mahus kõikide õpiväljund ite
saavutamise.
Tabel 1. Koolituse õpiväljundid ja sisukirjeldus
Õpiväljund Sisu Minimaalne maht
Teab, millised
riskid inimes t Eestis ohustavad ning millis t
tegutsemist oodatakse temalt
ohu tekkimisel ja kriisis.
Elanikkonnakaitse mõiste ja eesmärk,
kriisiolukorra ja hädaolukorra mõiste ja erinevad riskid, üleriigilised ja piirkondlikud riskid, relvastatud konfliktidega seotud riskid,
teabeallikad riskide kohta. Riskikommunikatsiooni mõiste ja eesmärk,
käitumisjuhised kriisiolukorras, ohuteavitus : kanalid ja vahendid, ohuteavituse korral tegutsemine.
2
Teab, millised on isikliku ettevalmistuse
tegevused ja soovitatud
minimaalsed varud vähemalt ühenädalaseks
iseseisvaks hakkamasaamiseks
kriisiolukorras.
Elutähtsate teenuste mõiste ja jagunemine, pere korteri ja eramu ettevalmistamine kriisiks, isiklik ettevalmistus ja hakkamasaamine,
kodune ettevalmistus ja varud, kodune kriisiplaan, valmisolek elutähtsate teenuste
katkestamiseks, teabeallikad kriisiolukorras. Kogukonna vajadused võimalused ja lahendused, abi kutsumise võimalused,
kerksuskeskused. Varjumiskoht ja varjend, varjumine kodus linnas ja maastikul,
varjumiskohtade tähistamine ja kaardirakendus. Evakuatsiooni mõisted ja põhimõtted,
tegutsemine evakuatsiooni korral, evakuatsioonikoti sisu.
2
Teab, millised on
esmaabi ja psühholoogilise esmaabi
andmiseks vajalikud
tegevused.
Psühholoogilise esmaabi tegevussammud -
JÄLGI - KUULA – AITA, enesehoid, abi saamise võimalused. Teadmised füüsilise esmaabi algtõdedest
2
Eelnõu paragrahvis 3 sätestatakse nõuded koolitajale.
4
Lõikega 1 täpsustatakse, et koolitaja peab olema läbinud käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes
2 nimetatud õpiväljundite kohta täienduskoolituse seda pakkuvas täienduskoolitusasutuses
vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Määrusega ei määrata nimelise lt
koolitusasutust, kuid seatakse vastavus TÄKS-iga. Näiteks EHIS-e4 andmetel
majandustegevusteated registreeritud sõjandus ja riigikaitse õppekavarühmadel 6 õppeasutusel,
sh Kaitseliit ning vara- ja isikukaitse õppekavarühma osas omavad registreeringut 40
õppeasutust, sealhulgas Sisekaitseakadeemia.
Lõige 2 kohustab koolitajat või koolitusasutust pidama koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitab neid andmeid kaks aastat. Koolitatud isikute kohta arvestuse pidamine võimaldab koguda statistikat ning annab ametnikule või töötajale kindluse, et töökoha vahetamisel on
võimalik koolituse varasemat läbimist tõendada. Elektroonilise koolituse edukal läbimise l väljastatakse digitaalne tõend. Kontaktkoolituse korral dokumenteeritakse asutuse poolt
osalejate osalus allkirjalehel või digitaalselt ning säilitatakse andmeid 2 aastat. Lõige 3 Kui koolitatud isikute arvestust ei peeta elektrooniliselt, siis peab koolitaja need pärast
koolituse toimumist vormistama viisil, et neid oleks võimalik elektrooniliselt säilitada.
Paragrahv 4 kehtestab nõuded elektroonilise õppe puhul kasutatavale õppekeskkonnale. Koolituse korraldaja peab tagama õppekeskkonna toimivuse. Efektiivseks õppimiseks peab õppekeskkond olema reaalajas jälgitav nii koolitajale kui ka õpilasele. Õppekeskkonnas peab
koolituse ja õpilase andmeid säilitama turvaliselt. Koolitusel osalejal ning järelevalve teostajal peab olema võimalik tuvastada koolituse sisu eest vastutav koolitaja. Koolitaja peab vastama paragrahvis kolm toodud nõuetele. Õppekeskkonnas kasutatav õppematerjal peab vastama
vähemalt paragrahvis kaks toodud õppekava miinimum näitajatele. Õppekeskkond peab tagama õppeteemade läbimise õppekavas toodud järjekorras ja võimaluse tagasi pöörduda juba läbitud
õppeteemade juurde.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõjud
4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: avaliku sektori teenistujad.
Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks (keskvalitsus, kohalik omavalitsus, sotsiaalkindlustusfondid) ja muuks avalikuks sektoriks. 2023. aasta seisuga oli avaliku sektori
töötajaid 137 6445, tööga hõivatuid oli 2023. aasta esimese kvartali seisuga 694 8006. Seega moodustavad avaliku sektori teenistujad kõigist tööga hõivatud inimestest ligi 20% ja järelikult võib öelda, et tegemist on pigem keskmise suurusega sihtrühmaga.
4 Eesti Hariduse Infosüsteem, 2025. Tegevusteadete otsing. Vaadatus 19.09.2025
5 Rahandusministeerium 2024. Avaliku sektori töötajate arv. Vaadatud 28.10.2024. 6 ERR 2023. Töötute arv ületas teise kvartali lõpus 50 000 inimese piiri.
5
Koolituskohustust on võimalik täita veebikoolituse läbimisega, mida saab teha endale valitud
ajal ja kohas, mis omakorda lisab kohustuse täitmisele paindlikkust. Kontaktkoolitust, nt esmaabis, saavad praegu juba need, kes asutustes esmaabi eest vastutavad, ja need, kes
taotlevad juhiluba – seega on meil juba olemas ka selliste teadmiste ja oskustega inimesed, mis omakorda suurendab meie kogukondade kriisivalmidust. Lisaks, viimastel aastatel on asutused tellinud üha enam erinevaid elanikkonnakaitse teemalisi koolitusi eri koolitajatelt, seega ei saa
uue regulatsiooniga harjumine olla keeruline.
Tegemist on küll teenistujatele lisanduva kohustusega, kuid seda on võimalik täita paindlikult vastavalt teenistuja enda ajaplaneerimisele. Samas parandab koolituse läbimine asutuse töötajate valmisolekut eri kriisides toime tulla ning seeläbi on ka asutuse enda ülesannete
täitmine kriisiolukorras paremini tagatud.
Koolituskohustuse panemisega kehtivat HOS-i järelevalve mehhanismi ei muudeta ehk see jääb endiseks. Ministeeriumid teevad järelevalvet oma allasutuste üle ja Päästeamet HOS-i § 45 lõike 1 punkti 5 kohaselt KOV-ide üle (lisandub KOV-i koolituskohustuse järelevalve).
Teisisõnu, valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse
§ 93 lõige 1) ning seda teostatakse alluvuse korras (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõige 4). Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lõige 1) ning minister valvab ministeer iumi
struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle
(Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lõige 1). Vastavalt HOS § 37 lõike 1 punkt 3 teeb järeleva lvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus.
Mõjutatud isikute ring on küll keskmise suurusega, kuid puuduvad olulised ebasoovitavad
mõjud ja elanikkonnakaitse koolituskohustuse seadmisega kaasnev negatiivne mõju on
avaliku sektori teenistujatele väheoluline.
4.2. Mõju majandusele
Sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad.
HOS-i muudatuste7 tulemusena suurenes 2024. aastal elutähtsa teenuse osutajate arv 315 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajaid on 422. Kokku tegutses Eestis 2022. aasta seisuga
144 4498 ettevõtet. Muudatus puudutab 422 ettevõtet, kes moodustavad 0,3% Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Seega, võrreldes kogu ettevõtjate arvuga Eestis on sihtrühm pigem väike.
Käesoleva muudatuse tulemusel täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja töötajatele juba
kehtivat koolituskohustust elanikkonnakaitse koolitusega, kusjuures koolituskohustuslased määrab elutähtsa teenuse osutaja ise oma riskianalüüsiga. Koolituskohustus loetakse täidetuks, kui töötaja on läbinud veebikoolituse Digiriigi Akadeemias, kuid soovi korral saab
veebikoolituse asemel kasutada ka kontaktkoolitusi. Veebikoolituse läbimise mõju saab mõõta
7 RT I, 08.10.2024, 1. 8 Statistikaamet. Ettevõtete majandusnäitajad.
6
pigem sellele kuluvas ajas, kuid et koolitust saab teha osade kaupa, on kogumõju raske välja
tuua. Kogu koolituse läbimisele kulub keskmiselt 6 tundi ning see tuleb läbida elutähtsa teenuse osutaja määratud regulaarsusega. Nii on ajakulu võrreldes kogu tööajaga väga väike.
Kontaktkoolituste osas peab arvestama kindlasti ka tööaegade, koolitusruumide, töötajate valmisoleku jm-ga. Päästeamet pakub kontaktkoolitusi tasuta. Erasektori koolitajad võivad küsida koolituste eest tasu. Kui koolitus tellitakse sisse eraturul tegutsevalt koolitajalt, siis võib
sellega kaasneda elutähtsa teenuse osutajatele mõningane täiendav rahaline kulu. Koolitus, mis toimub Digiriigi Akadeemia platvormil veebikoolitusena, on kõigile osalejatele tasuta.
12.oktoobril 2025.aastal jõustunud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega on antud elutähtsa teenuse osutajatele kohustuse täitmiseks aega kuni 1. juuli 2026, mis
võimaldab tööandjatel paremini koolitusväljundeid planeerida ja sihtrühm i kaardistada.
Elanikkonnakaitse koolituskohustuse seadmisega kaasnev negatiivne mõju on elutähtsa teenuse osutajatele väheoluline. Koolituskohustusega kaasneb elutähtsa teenuse osutajale pigem positiivne mõju, kuna kriisiks valmistunud töötaja on paremini valmis töökohal oma
ülesandeid täitma. Kokkuvõttes kaasnev mõju on väheoluline, kuid pigem positiivne.
4.3. Mõju siseturvalisusele
Sihtrühm: avaliku sektori asutused, elutähtsa teenuse osutajad.
2022. aasta 31. detsembri seisuga on avaliku sektori asutusi 2426 ja alates 2024. aasta oktoobri
seisuga on elutähtsa teenuse osutajaid 422. Võib öelda, et tegemist on pigem keskmise suurusega sihtrühmaga.
Elanikkonnakaitse koolituse läbimisega kasvab nende asutuste töötajate valmisolek saada hakkama eri kriisiolukordades, suureneb teadmine võimalikest ohtudest ja nendega toime
tulemisest ning paranevad esmaabioskused. Seeläbi kasvab ka asutuste enda valmiso lek kriisidega paremini toime tulla, kuna nende töötajad on eri kriisideks paremini valmistunud ning võimelised jätkama tööülesannete täitmist ka kriisiolukorras.
Sellel on kaudne positiivne mõju kogu ühiskonnale, kuna ühiskonnas on suur hulk inimes i,
kellel on oskused kriisiolukorras toime tulla ning vajadusel abistada ka oma lähedasi ja kogukonda.
Elanikkonnakaitse veebikoolitusega kaasneb sihtrühmale keskmine, kuid positiivne mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Elanikkonnakaitse veebikoolitus on Digiriigi Akadeemia keskkonnas valmis ning hiljemalt
2025. aasta novembri kuul kasutatav kõigile. Ametnike ja töötajate koolituste kohta arvestuse pidamine on iga tööandja kehtiv kohustus ning lisanduva koolitusega olulisi täiendavaid kulusid tekkida ei saa. Sõltuvalt koolituste korraldamisest võib olla mõistlik koolituskeskkonna ja
personaliarvestuskeskkonna liidestamine, et muuta andmekogumine lihtsamaks. Näiteks on sellist lahendaust arutatud Digiriigi Akadeemia veebiplatvormiga.
7
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks Päästeametile, Kaitseväele, Sotsiaalkindlustusameti le, Sisekaitseakadeemiale ja Kaitseliidule.
EELNÕU 10.10.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 171 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted
(1) Koolitaja on isik, kes viib läbi elanikkonnakaitse koolitust. (2) Ametnik või töötaja ei pea läbima elanikkonnakaitse koolitust, kui ta on samaväärse
koolituse läbinud eelneva kahe aasta jooksul.
§ 2. Koolituse õpiväljundid ja maht
(1) Koolituse kestus on 6 akadeemilist tundi. (2) Õppekava läbimine peab tagama järgmiste õpiväljundite saavutamise:
1) teab, millised riskid inimest Eestis ohustavad ning millist tegutsemist oodatakse temalt ohu tekkimisel ja kriisis.
2) teab, millised on isikliku ettevalmistuse tegevused ja soovitatud minimaalsed varud vähemalt ühenädalaseks iseseisvaks hakkamasaamiseks kriisis.
3) teab, millised on esmaabi ja psühholoogilise esmaabi andmiseks vajalikud
tegevused.
§ 3. Nõuded koolitajale
(1) Koolitaja peab olema läbinud käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud
õpiväljundite kohta täienduskoolituse seda pakkuvas täienduskoolitusasutuses vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.
(2) Koolitaja või koolitusasutus peab koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitab neid andmeid kaks aastat.
(3) Kui koolitatud isikute arvestust ei peeta elektrooniliselt, siis peab koolitaja need pärast
koolituse toimumist vormistama viisil, et neid oleks võimalik elektrooniliselt säilitada.
§ 4. Nõuded elektroonilisele koolitusele
Kui koolitus viiakse elektroonilises õppekeskkonnas (edaspidi õppekeskkond), peab:
1) koolituse korraldaja tagama õppekeskkonna toimivuse; 2) õppekeskkond olema reaalajas jälgitav nii koolitajale kui ka õpilasele;
3) õppekeskkond koolituse ja õpilase andmeid säilitama turvaliselt; 4) võimaldama tuvastada koolituse sisu eest vastutava koolitaja; 5) õppematerjal peab vastama õppekavale. Õppekeskkond peab tagama õppeteemade
läbimise õppekavas toodud järjekorras ja võimaluse tagasi pöörduda juba läbitud õppeteemade juurde.
Igor Taro siseminister
Tarmo Miilits
kantsler
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Siseministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Kaitseministeerium
Sotsiaalministeerium
Riigikantselei
24.10.2025 nr 1-6/3284-1
Siseministri määruse „Nõuded
elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse
„Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust ja
arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa: Eelnõu 1-l lehel
Seletuskiri 6-l lehel
Arvamuse andmiseks:
Päästeamet
Kaitsevägi
Sotsiaalkindlustusamet
Sisekaitseakadeemia
Kaitseliit
Kai Reinhold 6125106
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1168 - Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale Eelnõu on avalik. Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/023b98a9-6b3a-45a2-8376-0b4e5a287275 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/023b98a9-6b3a-45a2-8376-0b4e5a287275?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main