Justiitsministri 5. augusti 2015. a määruse nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 5. augusti 2015. a määruse nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4893 lõike 3 alusel. Justiitsministri 5. augusti 2015. a määruse nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vastutaval töötlejal on õigus peatada infosüsteemide andmevahetuskihi teenuse kaudu toimiva maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise funktsionaalsus teenusega liidestunud isiku suhtes kolmeks aastaks, kui isik on esitanud teenuse vahendusel valeandmeid või puudulikke andmeid. Piirangu lõppemisel tuleb liitumiseks esitada keskusele avaldus.”. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

26.10.2025 nr 18

1

Justiitsministri 05.08.2015 määruse nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi

asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4893 lõike 3 alusel maksekäsu kiirmenetluse

infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab justiits- ja digiminister määrusega.

Määruse muudatusega täpsustatakse Justiits- ja Digiministeeriumi kui maksekäsu kiirmenetluse

infosüsteemi vastutava töötleja pädevust. Praktikas on ilmnenud vajadus Justiits- ja

Digiministeeriumi ülesannete ringi täpsustamiseks maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi

pidamisel seoses maksekäsu kiirmenetluse formaalse menetluse kuritarvitamisega. Tegemist on

täpsustava ja selgitava muudatusega, mis üksnes toob õigusselguse huvides ja erinevate

tõlgenduste vältimiseks senise regulatsiooni mõtte üheselt välja ja täpsustab selle tingimusi.

Muudatuse eesmärk on tuua üheselt välja, et infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee)

kaudu maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemile juurdepääs on kujundatud selliselt, et seda on

võimalik peatada avaldaja suhtes kolmeks aastaks, kui avaldaja on esitanud teenuse vahendusel

valeandmeid või puudulikke andmeid.

1.2. Määruse koostaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Mari Kirs ([email protected], 5429

0114).

1.3. Märkused

Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 05.08.2015 määrust nr 26 „Maksekäsu

kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ (RT I, 21.03.2025,

3).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga täiendatakse justiitsministri 05.08.2015. a määruse nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse

infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 16 lõikega 5 selliselt, et

vastutaval töötlejal on õigus peatada infosüsteemide andmevahetuskihi teenuse kaudu toimiva

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise funktsionaalsus teenusega liidestunud isiku suhtes

kolmeks aastaks, kui isik on esitanud teenuse vahendusel valeandmeid või puudulikke andmeid.

Tehnilise juurdepääsu piiramise, lõpetamise ja taasavamise korraldab ka edaspidi Registrite- ja

Infosüsteemide Keskus (RIK).

Maksekäsu kiirmenetlus on formaalne elektrooniline menetlus (TsMS § 482 lg 4). See

tähendab, et maksekäsu kiirmenetluses paberkandjal esitatud avaldusi ei menetleta ning

maksekäsu avaldusi saab esitada üksnes elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatakse maksekäsu

kiirmenetluse avaldus kohtule kas avaliku e-toimiku või X-tee kaudu. Tavapärane viis

maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine avaliku

e-toimiku kaudu. See võimalus on kõigil avaldajatel ja seda võimalust käesoleva määrusega ei

2

muudeta. X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab korraldada

turvalist internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ning erasektoriga. Maksekäsu

kiirmenetluses avalduste esitamine X-tee teenuse kaudu on erandlik. See on suunatud eelkõige

juriidilistele isikutele, kellel on vajadus esitada kohtule avaldusi suuremas mahus. Nii saab

avaldaja X-tee kaudu erinevalt avalikust e-toimikust korraga esitada palju avaldusi (n-ö ühe

pakina kuni 100 avaldust). See eeldab, et juriidilise isiku enda infosüsteem on X-teega

liidestatud ning talle on teenus RIK-i poolt kasutamiseks avaldatud.

Maksekäsu kiirmenetluse formaliseeritus väljendub selles, et menetluses piirdutakse üksnes

avalduses kirjapandud andmete kontrollimisega ning avaldust lahendav kohtunikuabi nõuet

sisuliselt ei kontrolli. Andmete õigsust tagab üksnes avaldaja kinnitus, et ta on esitanud andmed

ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ning et ta on teadlik, et kohtule valeandmete esitamise

eest võib teda kriminaalkorras karistada (TsMS § 482 lg 61). Avalduse rahuldamata jätmine või

rahuldamine sõltub seega just avaldaja poolt avalduses märgitud andmetest.

Sellise formaliseeritud menetluse puhul on eriti oluline tagada selle toimimise usaldusväärsus.

TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Maksekäsu kiirmenetlus

võimaldab võlanõudeid lahendada ökonoomselt ja lihtsustatud korras, tagades seeläbi

menetluse kiiruse ja kuluefektiivsuse. Aga ka selles menetluses peab olema tagatud

tsiviilkohtumenetluse esmane eesmärk – asja lahendamine õigesti.

Kahjuks on praktikas ilmnenud süsteemi kuritarvitamine teatud X-tee lahendust kasutavate

avaldajate poolt. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete

menetluse jätkumisel hagimenetluses on kohtud tuvastanud, et kohtutele on esitatud massiliselt

valeandmeid. Nt maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses on põhivõla summad

erinevad, intressimäärad on tihti juhuslikud, mitte lepingujärgsed, või viivisemäär esitatakse

kolmekordne lubatud, mitte lepingujärgne. Kohus on selliseid kahtlusi mh väljendanud

hagiavalduste kohta tehtud kohtulahendites, leides, et tegemist võib olla kelmuse katsega.1

Kuigi olemuslikult on maksekäsu avalduse esitamine X-tee kaudu erandlik tehniline lahendus

ja seda kasutab käesoleval ajal üksnes 16 massavaldajat, jõuab valdav osa maksekäsu

kiirmenetluse avaldusi maksekäsu infosüsteemi just X-tee kaudu. Näiteks 2024. a esitati

maksekäsu kiirmenetlusse kokku 47 380 avaldust, millest 52% olid tarbijakrediidinõuded.

2024. a tehti ligikaudu 20 000 tarbijakrediidi maksekäsku ning hagimenetlusse anti üle ainult

7% (esitati vastuväide või ei olnud võimalik makseettepanekut kätte toimetada). Seejuures

avaldustest 45 525 esitasid juriidilised isikud ning 1855 füüsilised isikud. Et märkimisväärne

osa avaldusi esitatakse just X-tee kaudu ning tarbijakrediidinõuded moodustavad enam kui

poole kõigist maksekäsu kiirmenetluse avaldustest, on vajalik selguse huvides vastutava

töötleja pädevuse täpsustamine, et tõhusamalt takistada ebaseaduslike nõuete esitamist

maksekäsu kiirmenetluses.

Väga oluline on, et maksekäsu kiirmenetluse teenuse kasutamisel tuginetaks õigetel ja

kontrollitud andmetel. Tegemist on menetlusega, mille tulemusel võib tekkida isikule rahaline

kohustus või muu oluline õiguslik tagajärg, mistõttu on teenuse kaudu esitatavatel andmetel ja

nõuetel otsene mõju inimese varalistele õigustele. Eriti markantne on see just tarbijakrediidi

asjades. Tarbija kaitseks on kehtestatud põhjalik materiaalõiguslik regulatsioon

võlaõigusseaduses, mille eesmärk on kaitsta tarbijat kui lepingulise suhte nõrgemat poolt

1 Vt nt RKTKm 12.11.2014, 3-2-1-108-14, p 23; 3-2-1-186-13, p 24.

3

ülelaenamise ja lepinguga seotud ebamõistlikult kahjustavate kulude eest. Materiaalõigusliku

regulatsiooni toimimist peab praktikas toetama menetlusõigus, sh need reeglid ja ka tehnilised

lahendused, mis on kasutusel maksekäsu kiirmenetluses. Seetõttu peab maksekäsu

kiirmenetluse infosüsteemi kasutamisel kehtima väga ranged kvaliteedi- ja usaldusnõuded.

Kui teenust kasutatakse süstemaatiliselt või korduvate rikkumistega selliselt, et kohtule

esitatakse vale- või puudulikke andmeid, kahjustab see nii õigusemõistmise eesmärki kui ka

kogu infosüsteemi usaldusväärsust. Valeandmete esitamine võib viia olukorrani, kus

kohtumenetluse tulemusena mõistetakse isikult (tarbijalt) välja suurem summa, kui tal

tegelikult on kohustus maksta, ehk siis sisuliselt jõutakse ebaõigete kohtulahenditeni. See

õõnestab omakorda õiguskindlust ja ühiskonna usaldust kohtusüsteemi vastu.

Seetõttu peab olema X- tee lahenduse kasutamisel selge ja õiguslikult põhjendatud alus peatada

teenuse kasutamine nendele isikutele, kelle puhul on tuvastatud vale- või puudulike andmete

esitamine. See on olnud ka kehtiva regulatsiooni mõte. Kohtule valeandmete esitamine on

keelatud. TsMS § 482 lõike 1 p 61 kohaselt peab avaldaja teadlikkus sellest ka maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel kinnitama. Kõnealuse justiitsministri määruse § 18 lõige 3

näeb järelevalve teostamisel andmete väärkasutamise tuvastamisel vastutavale töötlejale ette

õiguse kasutaja juurdepääsu piiramiseks. On ilmne, et kui teatud kasutajate suhtes on ette

nähtud võimalus nende süsteemi juurdepääs piirata, peatada või lõpetada, siis peab see

samamoodi kehtima ka süsteemile juurdepääsu omavate menetlusosaliste suhtes.

Selle täpsem ja selgem reguleerimine aitab selle õigusselguse huvides täpsemalt välja tuua.

Laiemas plaanis aitab see tagada, et maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi kasutavad üksnes

need isikud, kes järgivad ausa menetluse ja õigluse põhimõtteid, ei osale kohtumenetluses

pahauskselt ning tagavad esitatavate andmete vastavuse tegelikkusele. See on vältimatult

vajalik, et säilitada menetluse usaldusväärsus, õiglane toimimine ja isikute õiguste kaitse.

Eelnõuga nähakse selguse huvides ette ka täpsem kriteerium X-tee lahenduse kasutamise

kujundamisel – see seotakse eelnõu kohaselt vale- või puudulike andmete esitamisega. Vale-

või puudulike andmete esitamine on võimalik tuvastada eeskätt näiteks kohtuasjas jõustunud

kohtulahendiga. Jõustunud kohtulahend on lõplik ning selle peale pole võimalik enam edasi

kaevata.

Oluline on rõhutada, et muudatusega ei piirata isikute võimalust pöörduda kohtusse 1)

hagimenetluses ning 2) maksekäsumenetluses, kasutades avalikku e-toimikut. Muudatuse

tulemusel on võimalik senisest selgemal alusel reguleerida üksnes X- tee lahenduse kasutamist

maksekäsu avalduse esitamisel. E-toimiku kaudu maksekäsu avalduste esitamise õigus jääb

endiselt alles. Teisisõnu, juurdepääs kohtupidamisele on kõigile isikutele endiselt tagatud. Küll

aga ei pea riigi loodud mugavusteenust saama kasutada tarbijate õiguste kuritarvitamiseks.

Infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus süsteemile juurdepääsemist selliselt kujundada.

Muudatusega tagatakse, et tarbija kaitseks kehtestatud materiaalõiguslikud reeglid toimiksid ka

praktikas. Maksekäsu kiirmenetluse formaliseeritust ei saa kuritarvitada ega kasutada selleks,

et kohtule valeandmete esitamise kaudu tarbija õigusi kahjustada. Muudatuse eesmärk on 1)

tagada tarbijate (ja ka teiste võlgnike) materiaalõigusest tulenevate õiguste kaitse praktikas ning

2) tagada maksekäsu kiirmenetluse ja laiemalt kogu kohtusüsteemi usaldusväärsus. Arvestades

praktikas ilmnenud probleeme, on muudatus nende eesmärkide saavutamiseks hädavajalik.

Muudatuse tulemusel saab üheselt selgeks, et selliste isikute suhtes, kelle puhul on varasemalt

tuvastatud süsteemi kaudu valeandmete esitamine, on võimalik X-tee lahenduse kasutamise

4

peatamine kolmeks aastaks. Süsteemi eesmärk ei ole kunagi olnud selliste kuritarvituste

võimaldamine. Nüüd tuuakse see selguse huvides ühemõtteliselt ka määruses välja.

Muudatus on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv lahendus. Esiteks mõjub see ennetavalt,

kuivõrd valeandmete esitamisel on edaspidi avaldajale negatiivsed tagajärjed. Teiseks on

võimalik peatada nendel isikutel, kes on enda varasema käitumisega näidanud, et nad kasutavad

enda õigusi pahauskselt ja esitavad kohtule valeandmeid, X-tee lahenduse kasutamine. Seega

ei ole valeandmeid võimalik nii hõlpsasti massiliste avalduste sisse n-ö „ära peita“.

Kolmeaastane juurdepääsu peatamine on proportsionaalne ja eesmärgipärane meede, mis tagab

X-tee teenuse kasutamise usaldusväärsuse ja esitatavate andmete korrektsuse, mõjudes samal

ajal avaldajale distsiplineerivalt. Piirangu tähtaja möödumisel saab avaldaja soovi korral esitada

maksekäsu kiirmenetluse X-tee teenusega uuesti liitumiseks vastavasisulise avalduse RIK-le.

Kui kaaluda ühest küljest tarbija õiguste kaitse ja kohtusüsteemi usaldusväärsuse säilitamise

eesmärki ja teisest küljest X-tee kaudu kasutatavast mugavuslahendusest ilma jäämist nende

isikute poolt, kes on juba süsteemi kuritarvitanud, on selge, et tarbija õiguste kaitse ja

kohtusüsteemi usaldusväärsuse kaitse kaaluvad üles mõningasest ebamugavusest tekkiva riive

massavaldusi esitavatele isikutele. Veelkord tuleb rõhutada seda, et maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamise võimalus jääb kõigile isikutele alles. Olemasoleva süsteemi mõte ei ole

kunagi olnud see, et selle kaudu peaks olema võimalik esitada kohtule valeandmeid. Eelnõu

loob üksnes selgema õigusliku alusel ühele mugava tehnilise lahenduse kasutamise

reguleerimiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Kavandatav muudatus

Määruse muudatus võimaldab Justiits- ja Digiministeeriumil kui maksekäsu kiirmenetluse

infosüsteemi vastutaval töötlejal kujundada X-tee kaudu maksekäsu kiirmenetluse avalduste

esitamise võimalus selliseks, et seda võib peatada kolmeks aastaks, kui isiku suhtes on

tuvastatud valeandmete või puudulike andmete esitamine.

4.2. Muudatust puudutav sihtrühm

Määruse muudatus puudutab massavaldajaid, kes on liitunud maksekäsu X-tee teenusega ning

kasutavad seda maksekäsu avalduste esitamiseks. Hetkel on maksekäsu X-tee teenusega

liitunud 16 massavaldajat. Nende arv võib ajas siiski varieeruda, kui nt juriidiline isik avaldab

soovi teenusega liituda või tema juurdepääs teenusele suletakse, sest ta enam teenust ei kasuta.

Seejuures jääb avaldajatel võimalus kasutada avalduse esitamiseks avalikku e-toimikut, st

piiratakse vaid X-tee teenuse kui mugavusteenuse kasutamist. Muudatus puudutab olulises osas

ka inimesi, kelle suhtes maksekäsu avaldus esitatakse. Muudatuse tulemusel kaitstakse inimesi

võimalike ebaõigete ja õiguslikult põhjendamatute nõuete eest, kui on tuvastatud, et avaldaja

on varem esitanud teenuse kaudu ebaõigeid nõudeid. Muudatusega tagatakse praktikas see, et

maksekäsu menetluses tehtud otsused on sisuliselt õiged. Muudatus puudutab ka maksekäsu

osakonna koosseisu kuuluvaid kohtunikabisid ja muid kohtuteenistujaid. Maksekäsu osakonnas

töötab 4 kohtunikuabi ja u 30 referenti. Samuti puudutab muudatus üksikuid RIK-i töötajaid,

5

kelle töötajad korraldavad tehnilist juurdepääsu maksekäsu X-tee teenusele. Seega on sihtgrupi

suurus väike.

4.3. Muudatusega kaasnevad mõjud

Muudatus ei too kaasa ümberkorraldusi kohtu töö korraldamisel maksekäsu kiirmenetluse

avalduste menetlemisel ning sihtrühma töökoormus sellest ei suurene. Pigem võib

kohtuteenistujate töökoormus väheneda, kui osakonda üheaegselt saabuvate avalduste hulk

väheneb. Samuti, kuivõrd muudatuse eesmärk on välistada maksekäsu menetluse

kuritarvitamine selliselt, et avaldustes esitatakse valeandmeid, ja mõjuda valeandmete

avaldamise suhtes heidutavalt, siis peaks tulevikus vähenema ka hilisemas hagimenetluses

kohtunike ja kohtuteenistujate töökoormus maksekäsu kiirmenetluse avaldustes esitatud

valeandmete tuvastamisel ja nende menetlemisel. Muudatus ei too ka RIK-i töötajatele suurt

töökoormust, kuivõrd X-teele juurdepääsu piiramine ja taastamine on RIK-i jaoks üksnes

tehniline toiming, mis ei võta palju aega. Samuti, arvestades massavaldajate väikest arvu, ei ole

eeldatavasti tegemist sagedase toiminguga.

Muudatusega võib kaasneda negatiivne mõju avaldajatele, kui nende juurdepääsuõigusi

maksekäsu X-tee teenusele peatatakse. Muudatus ei piira küll avaldaja õigust esitada nõue

maksekäsu kiirmenetluses avaliku e-toimiku vahendusel või alternatiivselt hagimenetluses,

kuid selle tulemusel võib avalduste esitamine muutuda suurendada käsitsi tehtavate toimingute

mahtu. Siiski puudub alus eeldada, et maksekäsu X-tee juurdepääsu piiramisel või lõpetamisel

jõuaksid kõik seni selles menetluses esitatavad nõuded hagimenetluses kohtusse. Maksekäsu

kiirmenetlus on siiski avaldajale lihtsam ja efektiivsem viis enda õiguste kaitsel kui

hagimenetlus.

Muudatusel on positiivne mõju inimeste õigustele, sest see distsiplineerib avaldajaid esitama

korrektsemaid avaldusi ning tagab, et maksekäsu kiirmenetluses ei nõutaks võlgnikelt

põhjendamatuid summasid, tõstes seeläbi menetluse usaldusväärsust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja ettevalmistavaid tegevusi teha. Määruse rakendamisega ei

kaasne riigieelarvele täiendavaid kulusid ega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

Määruse jõustumine ei too kaasa põhimõttelisi sisulisi muudatusi. Sellega üksnes tuuakse

õigusselguse huvides välja see, mis on seni olnud ka kehtiva regulatsiooni mõte ning milleks

oli ka kehtiva regulatsiooni alusel juba vastutaval töötlejal õigus. Selguse huvides

reguleeritakse ka X-tee lahendusele juurdepääsu kujundamise täpsemad tingimused.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem kuulub Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtuhaldust

korraldava ministeeriumi vastutusvaldkonda ning käesoleva määrusega tehakse õigusselguse

huvides täpsustus vastutava töötleja pädevustes. Seetõttu ei saadeta määruse eelnõu

6

kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele ega arvamuse avaldamiseks riigi- või

omavalitsusasutustele.