Sissetulev kiri

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 23 final

2024/0017 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452

{SWD(2024) 23 final} - {SWD(2024) 24 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega

luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (edaspidi

„määrus“) võeti vastu 2019. aastal ja seda hakati kohaldama 11. oktoobril 2020. Sellega

reageeriti kasvavale murele teatavate välisinvestorite pärast, kes soovivad omandada kontrolli

selliste ELi ettevõtete üle, kes pakuvad elutähtsat tehnoloogiat või taristut või kriitilise

tähtsusega sisendeid või kellel on tundlikku teavet ning kelle tegevus on ELi tasandil

julgeoleku või avaliku korra seisukohast ülioluline. Määruse eesmärk oli aidata kindlaks teha

ja kõrvaldada välismaistest otseinvesteeringutest tulenevaid julgeoleku või avaliku korraga

seotud riske, mis mõjutavad vähemalt kahte liikmesriiki või ELi tervikuna, sest siseturu suur

lõimitus tähendab seda, et ühte ELi äriühingusse tehtav välismaine otseinvesteering võib

põhjustada riski ka väljaspool välismaist otseinvesteeringut vastuvõtva liikmesriigi piire. Selle

eesmärgi saavutamiseks võimaldab määrus liikmesriikidel vaadata oma territooriumil

tehtavad välismaised otseinvesteeringud julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel läbi ning

vahetada teavet komisjoni ja teiste liikmesriikidega ning annab neile volitused võtta meetmeid

konkreetsete riskide kõrvaldamiseks. Lisaks on üksikute välismaiste otseinvesteeringute jaoks

määrusega loodud Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide taustauuringuasutuste

koostöömehhanism. Selle mehhanismi kaudu saab teavet vahetada, mis võimaldab nii

komisjonil kui ka teistel liikmesriikidel juhtida tähelepanu võimalikele julgeoleku või avaliku

korraga seotud riskidele, mida välismaised otseinvesteeringud põhjustavad teistele

liikmesriikidele või kriitilise tähtsusega ELi tasandi programmidele. See on aidanud

asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel välismaiseid otseinvesteeringuid paremini hinnata ja

teinud sihtliikmesriigil lihtsamaks lõpliku otsuse tegemise selle kohta, kas anda tehingu

tegemiseks luba või mitte, ning kui tehingule antakse luba, siis kas on vaja sellele kehtestada

teatavad tingimused.

Alates määruse vastuvõtmisest on julgeoleku ja avaliku korra küsimus muutunud üha

olulisemaks. COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja muud

geopoliitilised pinged on näidanud, et on vaja suuta teha kindlaks teatavatest investeeringutest

ELi kriitilise tähtsusega varadele tulenevaid riske ja neid varasid paremini kaitsta. Seetõttu on

ka märkimisväärselt rohkem neid liikmesriike, kes on võtnud vastu riikliku

taustauuringumehhanismi, ning mõned liikmesriigid on suurendanud nende sektorite arvu,

mille suhtes kehtib taustauuringu kohustust1. Siiski tehakse suur osa välismaistest

otseinvesteeringutest ELis endiselt liikmesriikides, kellel ei ole taustauuringumehhanismi,2

ning see suurendab haavatavust, sest potentsiaalselt kriitilise tähtsusega välismaised

otseinvesteeringud jäävad avastamata.

1 Ajal, mil komisjon esitas 2017. aasta septembris oma seadusandliku ettepaneku määruse kohta, oli

taustauuringumehhanism ainult 14 liikmesriigis (sealhulgas Ühendkuningriigis). 2023. aasta juuniks oli

taustauuringumehhanismid vastu võtnud veel kaheksa liikmesriiki ja kaks ainult valdkondlike

mehhanismidega liikmesriiki olid kehtestanud valdkonnaülesed mehhanismid. 2 22,7 % välismaistest omandamistest ja 20 % investeeringutest nullist alustavatesse projektidesse (nn

greenfield-projektid) viidi ellu liikmesriikides, kus puudus terviklik investeeringute taustauuringute

mehhanism. Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 27/2023 „Euroopa Liitu tehtavate välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringud – Esimesed sammud on tehtud, kuid julgeoleku ja avaliku korraga

seotud riskide tulemuslikul käsitlemisel on endiselt märkimisväärseid piiranguid“ kohaselt on

hinnanguliselt 42 % välismaistest otseinvesteeringutest tehtud nendesse liikmesriikidesse (vt joonis 4,

lk 27).

ET 2 ET

Kõigi riiklike ametiasutuste ja komisjoni koostöö on siiski teadlikkust suurendanud ning

aidanud avastada selliseid riskantseid välismaiseid otseinvesteeringuid, mis oleksid muidu

jäänud märkamata, ja nendega tegeleda3. Mitut riiki hõlmavate teadete (st tehingud, mis

hõlmavad sama ettevõtet mitmes liikmesriigis) haldamine on aga olnud keeruline ja tekitanud

tõhususega seotud probleeme (eelkõige välisinvestorite, ELi sihtettevõtjate ja

taustauuringuasutuste jaoks).

Määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt peab komisjon hindama määruse toimimist ja mõjusust

ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 12. oktoobriks 2023 (st

hiljemalt kolm aastat pärast määruse täielikku rakendamist).

Käesolevale seadusandlikule ettepanekule lisatud hindamisaruande järelduste põhjal on

asjakohane teha ettepanek määrus läbi vaadata, tagamaks, et kõigil liikmesriikidel on

taustauuringumehhanism, mis võimaldab tehinguid enne nende elluviimist hinnata, ning

kõrvaldada hindamise käigus koostöömehhanismi tulemuslikkuses ja tõhususes leitud

peamised puudused.

1.2. Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepaneku eesmärk on kaitsta välisinvesteeringute kontekstis ELi julgeolekut ja avalikku

korda. See on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 sätestatud ELi üldiste

poliitikaeesmärkidega, mis on eelkõige ELi väärtuste ja huvide kaitsmine suhetes maailmaga

ning oma kodanike, rahu, julgeoleku ning vaba ja õiglase kaubanduse kaitsmine.

Ettepanek on täielikult kooskõlas 2023. aastal esitatud majandusjulgeoleku teatisega,4 milles

tõsteti esile välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid kui üht vahendit, mida EL kasutab

enda kaitsmiseks majandusjulgeolekut ähvardavate üldteada riskide eest. Kõnealuses

ühisteatises kordas komisjon üleskutset liikmesriikidele, kes ei olnud riiklikku välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi veel rakendanud, seda viivitamata teha. Samuti

teatas ta seadusandlikust ettepanekust vaadata läbi välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute määrus.

Kavandatav määrus loob asjakohase tasakaalu teatavate välisinvesteeringutega seotud

põhjendatud mureküsimuste lahendamise tarviduse ja vajaduse vahel säilitada selliste

investeeringute ELi tegemiseks avatud süsteem, mis on ühtlasi täielikult kooskõlas ELi õiguse

ja rahvusvaheliste kohustustega.

1.3. Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatav määrus täiendab muid ELi poliitikavaldkondi ja algatusi, on nendega kooskõlas

ega mõjuta neid. Teatavate tehingute suhtes võidakse ELi või riiklikul tasandil kohaldada

muid loamenetlusi, kuid ettepaneku ja nende õigusaktide vahel, mille eesmärk erineb

ettepaneku eesmärgist, ei ole vastuolusid. Pigem on kavandatava määruse ning julgeoleku või

avaliku korra seisukohast oluliste sektorite või meetmete suhtes kohaldatavate ELi

õigusaktide vahel teatav vastastikune täiendavus.

Kapitali vaba liikumine ja asutamisvabadus

Kavandatavat määrust kohaldatakse selliste investeeringute suhtes, millega luuakse või

säilitatakse püsiv majanduslik seos välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel. Siia alla kuulub

3 Komisjon ja asjaomased liikmesriikide ametiasutused on alates koostöömehhanismi käivitamisest läbi

vaadanud rohkem kui 1 100 tehingut. 4 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku

strateegia“ (JOIN/2023/20 final).

ET 3 ET

näiteks enamus- või täieliku osaluse omandamine, samuti selliste aktsiate omandamine, mis

annavad välisinvestorile õiguse kontrollida või mõjutada ELi sihtettevõtja tegevust, või

tootmisrajatiste loomine ELis nullist (nn greenfield-investeeringud). Sellised investeeringud,

kui need on seotud ELi-sisese liikumisega, kuuluvad seega peamiselt asutamisvabaduse

valdkonda. Asutamisvabadust käsitlevad sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 49–55. Nendes kehtestatakse üldpõhimõte, mille

kohaselt asutamisõiguse piiramine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud

konkreetsetel avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervisega seotud põhjustel, nagu on

sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 52 lõikes 1. Liikmesriigid võivad investeeringute

piiramiseks avaliku korra ja julgeoleku huvidele tugineda üksnes juhul, kui esineb tegelik ja

piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi ning kui vähem piiravad

meetmed ei ole sellise ohuga tegelemiseks piisavad. Euroopa Kohus on selgitanud, et avaliku

julgeoleku mõiste hõlmab nii riigi sise- kui ka välisjulgeolekut.

Neid sätteid kohaldatakse siiski ainult ELi liikmesriikide füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes

ning seetõttu ei ole need asjakohased kolmandatest riikidest ELi tehtavate välismaiste

otseinvesteeringute puhul. Seetõttu ei ole kavandatavas määruses esitatud kolmandatest

riikidest ELi tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute põhimõtted

asutamisvabadust käsitlevate sätetega seotud.

Kavandatava määrusega laiendatakse ka praegu kehtiva määruse kohaldamisala, et sellesse

kuuluksid ka teatavad ELi-sisesed investeeringud, mis hõlmavad kolmandate riikide

investorite kontrollitavaid investeeringuid. Nagu hiljem selgitatud, on kõnealust laiendamist

vaja selleks, et määruse kohaldamisala hõlmaks sellist konkreetset investeeringute rühma,

millega luuakse või säilitatakse kolmanda riigi investori ja ELi sihtettevõtja vahel püsiv

majanduslik seos. Neid investeeringuid teeb ELi üksus, mida kontrollib kolmanda riigi

investor, kellele jääb investeerimisotsuste tegemise õigus. Seepärast on asjakohane tagada, et

neid tehinguid, eelkõige nende aspekte, mis võivad mõjutada otsust teha tehingu taustauuring

või võtta täiendavaid meetmeid julgeolekule või avalikule korrale avalduva mõju

leevendamiseks, käsitletakse võimalikult suures ulatuses nii, nagu välismaiseid

otseinvesteeringuid, et vältida olukorda, kus kavandatava määruse kohaldamisel koheldakse

ELi jaoks võrreldavaid riske põhjustavaid investeeringuid erinevalt.

Sellega seoses peaks julgeolekule ja avalikule korrale avalduva tõenäolise riski hindamine

olema piisavalt paindlik, et oleks võimalik võtta arvesse nende investeeringute eripära ja

struktuuri, mida teevad ELis välisinvestorite ELi tütarettevõtjad. Selge seos välisinvestoriga

ning muud määruses sätestatud konkreetsed kriteeriumid määrusega hõlmatud tehingute

ulatuse suhtes (sealhulgas konkreetne loetelu sektoritest, kus investeering tehakse, või

keskendumine sellele, kas riik osaleb välisinvestori omandistruktuuris, samuti asjaolu, et

välisinvestori suhtes võidakse rakendada taustauuringut, sest tema suhtes kehtivad ELi

sanktsioonid) on investeeringu põhijooned, mis võivad tekitada julgeoleku ja avaliku korraga

seotud probleeme ning millega tuleb tegeleda ELi tasandil. Selliseid probleeme on nii seoses

välismaiste otseinvesteeringute kui ka ELi-siseste investeeringutega, kui ELis asutatud üksust

kontrollib kolmanda riigi investor. Need probleemid ei ole aga omased muudele ELi-sisestele

investeeringutele, milles välisinvestorid ei osale, ning investeeringu hindamisel peaks olema

võimalik (kui see on põhjendatud ja proportsionaalne) arvesse võtta seda erinevust julgeoleku

ja avaliku korra seisukohast.

Selle põhjal on võimalik teha vahet sellel, kas siseturul kehtivaid vabadusi rakendatakse ELi-

siseste investeeringute suhtes, mille puhul ELis asutatud üksust kontrollib kolmanda riigi

investor, või puhtalt ELi-siseste investeeringute suhtes. Seetõttu võivad kolmanda riigiga

seotud tehingute piirangud aluslepingu kohaselt põhineda erinevatel aspektidel. See on sobiv

ka seepärast, et nende tehingute taustauuringud on osa üleliidulisest koostöömehhanismist.

ET 4 ET

Et hindamine oleks kõigis liikmesriikides järjepidev ja prognoositav, on samuti asjakohane

kehtestada välisinvesteeringute hindamise kriteeriumid ja aspektid ELi meetmetega ning

sätestada need käesolevas määruses.

Kapitali vaba ringlust käsitlevad aluslepingu sätted kehtivad vaid väikese tehingurühma

suhtes, nagu eespool selgitatud, pidades silmas ka portfelliinvesteeringute sõnaselget

väljajätmist kavandatava määruse reguleerimisalast. Igal juhul puudutavad eespool esitatud

kaalutlused kapitali vaba liikumise piiramise võimalikke aluseid, mis on sätestatud ELTL

artikli 65 lõike 1 punktis b ja mis on seotud avaliku julgeoleku, avaliku korra või tervishoiuga.

Samuti on sellega seoses oluline tagada, et selliste investeeringute taustauuringu aluseid, mille

lõppeesmärk on luua püsiv seos kolmanda riigi investoriga, käsitletakse järjepidevalt

(julgeoleku ja avaliku korra kaitse seisukohast) ning et investeeringu hindamisel võetakse

arvesse kõiki konkreetseid probleeme, mis võivad tekkida juhul, kui tehing on seotud

välisinvestoriga (isegi kui investeering tehakse ELis asutatud, kuid välisinvestori kontrollitava

üksuse kaudu).

Need kaalutlused ei piira liikmesriikide võimalust kehtestada välisinvesteeringutele

lisapiiranguid, mis lähevad kavandatava määruse kriteeriumidest ja kohaldamisalast

kaugemale, tingimusel et need on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktiga

b või artikli 52 lõikega 1 (sõltuvalt asjaoludest).

EÜ ühinemismäärus

Välismaised otseinvesteeringud võivad toimuda ühinemiste, omandamise või ühisettevõtete

vormis, mis on koondumised ja kuuluvad ELi ühinemismääruse5 kohaldamisalasse. Selliste

koondumiste puhul lubatakse liikmesriikidel ELi ühinemismääruse artikli 21 lõike 4 kohaselt

võtta asjakohaseid meetmeid, et kaitsta õigustatud huve, tingimusel et need meetmed on

kooskõlas ELi õiguse üldpõhimõtete ja normidega. Nii on artikli 21 lõike 4 teises lõigus

õigustatud huvidena sõnaselgelt käsitatud avalikku julgeolekut, meediakanalite paljusust ja

usaldatavusnormatiive. Kavandatava määruse alusel kõnealuste huvide kaitseks

taustauuringumenetluses tehtud otsusest ei pea komisjonile artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu

alusel teatama, kui otsused on kooskõlas ELi õiguse üldpõhimõtete ja normidega. Seevastu

juhul, kui liikmesriik kavatseb kavandatava määruse alusel teha taustauuringumenetluses

otsuse, et kaitsta muid avalikke huve, peab ta sellest otsusest komisjonile artikli 21 lõike 4

kolmanda lõigu alusel teatama, kui otsus puudutab koondumist, mis kuulub ELi

ühinemismääruse kohaldamisalasse. Komisjon tagab kavandatava määruse ja artikli 21 lõike 4

järjepideva kohaldamise6. Niivõrd kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad

kattuvad, tuleb kavandatava määruse artikli 13 alusel kindlaks tehtud tõenäoline mõju

julgeolekule ja avalikule korrale ning ELi ühinemismääruse artikli 21 lõike 4 kolmandas

lõigus sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada järjepidevalt, ilma et see piiraks nende

huvide kaitseks võetud riiklike meetmete liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega

kooskõlas olemise hindamist.

Välisriigi subsiidiumide määrus

5 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate

koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj) 6 Et tagada kavandatava määruse 3. peatüki kohase koostöömehhanismi ja ELi ühinemismääruse artikli

21 lõike 4 kohase menetluse sujuv rakendamine, võiks liikmesriikidel tehingust vastavalt kavandatava

määruse artiklile 5 teatades olla kasulik märkida, kas tehing kuulub tõenäoliselt ELi ühinemismääruse

kohaldamisalasse.

ET 5 ET

Kuigi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu raames tehtava riskihindamise puhul võib

arvesse võtta seda, kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus

(sealhulgas omandistruktuuri või märkimisväärse rahastamise kaudu), on selle hindamise

eesmärk teha kindlaks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada ELi julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt. Siiski näib, et välisriigi subsiidiumid on viimastel aastatel

moonutanud ELi siseturgu ning kuni välisriigi subsiidiumide määruse7 vastuvõtmiseni ei

olnud ühtegi vahendit, mille abil hinnata ja leevendada välisriigi subsiidiumide mõju ausale

konkurentsile siseturul. Kolmandate riikide antud subsiidiume ei kontrollitud, samal ajal kui

liikmesriikide antud subsiidiumide suhtes kehtis ELi riigiabi eeskirjade alusel põhjaliku

kontrolli nõue – subsiidiumi andmine oli reeglina keelatud ja selle lubamine erand.

Välisriigi subsiidiumide määruses käsitletakse selliseid moonutusi ja täidetakse regulatiivne

lünk ning hoitakse samal ajal siseturg kaubandusele ja investeeringutele avatuna.

Välisriigi subsiidiumide määruse kohaselt on komisjonil õigus uurida rahalisi toetusi, mida

kolmandate riikide valitsused on andnud ELis tegutsevatele äriühingutele. Kui komisjon leiab,

et selline rahaline toetus kujutab endast konkurentsi moonutavat subsiidiumi, võib ta

kehtestada meetmeid moonutava mõju heastamiseks. Välisriigi subsiidiumide määruses on

kehtestatud kolm menetlust:

• teatamispõhine menetlus, mille raames uuritakse koondumisi, mis hõlmavad

kolmandate riikide valitsuste antud rahalist toetust – kui omandatud äriühingu, ühe

ühinemises osaleja või ühisettevõtte käive ELis on vähemalt 500 miljonit eurot ja

osalistele on viimase kolme aasta jooksul antud välisriigi rahalist toetust rohkem kui

50 miljoni euro ulatuses;

• teatamispõhine menetlus, mille raames uuritakse pakkumusi riigihankemenetlustes,

mis hõlmavad kolmandate riikide valitsuste antud rahalist toetust – kui lepingu

hinnanguline maksumus on vähemalt 250 miljonit eurot ja pakkumus hõlmab

vähemalt nelja miljoni euro suurust välisriigi rahalist toetust kolmanda riigi kohta

viimase kolme aasta jooksul ning

• omaalgatuslik menetlus, mille raames uuritakse kõiki muid turuolukordi, mille puhul

komisjon võib alustada läbivaatamist omal algatusel.

Kui komisjon otsustab algatada esialgse läbivaatamise selle kohta, kas uuritav rahaline toetus

kujutab endast välisriigi subsiidiumi ja kas see moonutab siseturgu, peab ta sellest teatama

liikmesriikidele, kes on komisjonile teatanud määruse kohasest riiklikust menetlusest.

Niivõrd kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad kattuvad, ei tohiks määruse

artiklis 1 sätestatud taustauuringu alused piirata välisriigi subsiidiumide määruse kohast

komisjoni hinnangut selle kohta, kas uuritav rahaline toetus kujutab endast välisriigi

subsiidiumi ja kas see moonutab siseturgu.

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus

Nõukogu direktiiviga 2008/114/EÜ8 on kehtestatud menetlus, millega määratakse energia- ja

transpordisektorite Euroopa elutähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamine või

hävimine mõjutaks piiriüleselt oluliselt vähemalt kahte liikmesriiki, kuid selles direktiivis

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi

subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1–45, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj) 8 Nõukogu 8. detsembri 2008 direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride

identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT J L 345,

23.12.2008, lk 75–82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/114/oj)

ET 6 ET

keskendutakse üksnes nende kahe sektori elutähtsa infrastruktuuri kaitsmisele. Tunnistades

elutähtsa teenuse osutajate (st liikmesriikide poolt oma territooriumil elutähtsa teenuse

osutajana määratletud üksuste) toimepidevuse tervikliku käsitlemise tähtsust, on elutähtsa

teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga9 loodud üldine raamistik, milles käsitletakse

nende üksuste toimepidevust kõigi ohtude kontekstis, olgu need looduslikud või

inimtegevusest tingitud, juhuslikud või tahtlikud. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse

direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võtma erimeetmeid, millega tagatakse, et siseturul

osutatakse takistamatult teenuseid, mis on hädavajalikud elutähtsate ühiskondlike

funktsioonide või majandustegevuste säilitamiseks 11 sektoris. Elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevuse direktiiv jõustus 16. jaanuaril 2023 ja liikmesriikidel on selle nõuete

siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 17. oktoobrini 2024.

Niivõrd kui kavandatava määruse kohaldamisala kattub elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevuse direktiivi omaga, tuleks kavandatava määruse kohaldamisel

välisinvesteeringuid hinnates arvesse võtta ELi sihtettevõtja määratlemist elutähtsa teenuse

osutajana.

Küberturvalisus

2016. aastal kehtestatud ELi küberturvalisuse eeskirju10 ajakohastati direktiiviga, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse

2. direktiiv)11; selle direktiiviga laiendati kehtiva õigusraamistiku kohaldamisala, muudeti

selgemaks eeskirju ja tugevdati järelevalvevahendeid, et pidada sammu suurema

digitaliseerimise ja muutuva küberohtude maastikuga. Küberturvalisuse 2. direktiivi kohaselt

kuuluvad küberturvalisuse eeskirjade kohaldamisalasse uued sektorid ja üksused ning selles

kehtestati selge suuruse ülempiir, mis tähendab, et reeglina kuuluvad kohaldamisalasse kõik

valitud sektorite keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Küberturvalisuse 2. direktiiviga

tugevdatakse ja ühtlustatakse ka avaliku ja erasektori üksuste turva- ja aruandlusnõudeid ning

kehtestatakse selleks riskijuhtimise lähenemisviis.

Küberturvalisuse 2. direktiivis käsitletakse tarneahelate turvalisust ja suhteid tarnijatega ning

nõutakse, et selle kohaldamisalasse kuuluvad üksused kõrvaldaksid küberturvalisuse riskid

oma tarneahelatest ja suhetest tarnijatega. ELi tasandil tugevdab direktiiv elutähtsa info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia tarneahelate küberturvalisust. Võrgu- ja infoturbe

koostöörühm12 võib koostöös komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga liidu

tasandil teha kriitilise tähtsusega tarneahelate koordineeritud turberiski hindamisi.

Küberturvalisuse 2. direktiiv jõustus 16. jaanuaril 2023 ja liikmesriikidel on selle nõuete

siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 17. oktoobrini 2024.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb

elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj) 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148, meetmete kohta, millega

tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk

1–30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1148/oj) 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj) 12 Loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete

kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) artikli 14

kohaselt (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1–30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1148/oj)

ET 7 ET

Niivõrd kui kavandatava määruse kohaldamisala kattub küberturvalisuse 2. direktiivi omaga,

tuleks kavandatava määruse kohaldamisel välisinvesteeringuid hinnates arvesse võtta seda, et

ELi sihtettevõtja kuulub ka küberturvalisuse 2. direktiivi kohaldamisalasse, ning direktiivi

(EL) 2022/2555 artikli 22 kohaselt tehtud kriitilise tähtsusega tarneahelate turberiskide

koordineeritud ELi tasandi hindamiste tulemusi.

Energia

Aastate jooksul on EL vastu võtnud õigusakte, et parandada ELi ja selle liikmesriikide

energiavarustuskindlust. Elektri- ja gaasidirektiivide13 kohaselt tuleb hinnata varustuskindluse

mõju mitte ainult üksikutele liikmesriikidele, vaid ka ELile tervikuna, kui liikmesriigi gaasi

või elektri ülekandevõrku kontrollib kolmanda riigi ettevõtja. Lisaks keskendutakse ELi

gaasivarustuse kindluse määruses14 eelkõige varustuskindlusega seotud probleemidele ja

nõutakse liikmesriikidelt, et nad hindaksid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil kõiki

võimalikke riske gaasisüsteemile, sh riske, mis on tulenevad sellest, et kolmanda riigi üksus

kontrollib varustuskindluse seisukohalt olulist taristut, ja koostaksid selliste riskide

maandamiseks terviklikud ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad.

Elektrisektori ohuvalmidust käsitlevas määruses15 on sarnased sätted kehtestatud

elektrisektori suhtes. Teatavad energiasektori üksused kuuluvad sõnaselgelt ka elutähtsa

teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi kohaldamisalasse.

Kui välisinvesteeringu tegemise järel esitatakse elektridirektiivi või gaasidirektiivi artikli 10

kohane sertifitseerimistaotlus, ei tohiks kavandatava määruse kohaldamine piirata asjaomase

direktiivi kohaldamist. Niivõrd kui kahe sätte asjaomased kohaldamisalad kattuvad, tuleks

kavandatava määruse artiklis 1 sätestatud taustauuringu aluseid ja energiajulgeoleku mõistet

tõlgendada järjepidevalt, ilma et see piiraks asjaomase direktiivi kohast hindamist, mille

käigus uuritakse, kas kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku või isikute

poolne kontroll ohustab ELi energiajulgeolekut.

Lennutransport

Määruses (EÜ) nr 1008/200816 on sätestatud ELis lennuteenuste osutamist käsitlevad

ühiseeskirjad, sealhulgas ELi lennuettevõtjatele lennutegevuslubade andmine ja hindade

läbipaistvus. Selles nõutakse (ühe tingimusena lennutegevusloa andmiseks ettevõtjale, kellel

on lubatud vedada reisijaid, posti või lasti tasu või rendi eest), et liikmesriikidele või

liikmesriikide kodanikele kuulub rohkem kui 50 % ettevõttest ja et neil on selle üle tõhus

kontroll, „välja arvatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille lepinguosaline ühendus on,

sätestatud juhtudel“ (artikkel 4).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu

ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta

direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/73/oj) 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb

gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010

(ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1938/oj) 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust

elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (ELT L 158, 14.6.2019, lk 1–21,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/941/oj) 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses

lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 293, 31.10.2008,

lk 3–20, http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj)

ET 8 ET

Kavandatavat määrust kohaldatakse välisinvesteeringute suhtes, mis jäävad allapoole

määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud ülempiiri. Seega võimaldab see hinnata, kas

välisinvesteering ELis lennuteenuseid osutavasse ELi ettevõtjasse võib mõjutada julgeolekut

või avalikku korda negatiivselt. Kui välisinvesteeringu suhtes kohaldatakse kavandatavat

määrust, ei tohiks kavandatava määruse kohaldamine piirata määruse (EÜ) nr 1008/2008

kohaldamist.

Finantssektoris olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamine

Finantssektorit käsitlevate ELi õigusaktidega antakse pädevatele asutustele õigus hinnata

finantsasutustes (st krediidiasutustes, investeerimisühingutes ja makseasutustes) osaluse

omandamise ja suurendamise usaldatavust. Nende sätetega soovitakse tagada finantsasutuste

kindel ja usaldusväärne juhtimine ning finantssektori tõrgeteta toimimine.

Sellegipoolest, nagu on tunnistatud komisjoni 2021. aasta teatises „Euroopa majandus- ja

finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“,17 on finantssektor ka ELi

majandusjulgeoleku ja vastupidavuse jaoks keskse tähtsusega. Tunnistades finantssüsteemi

tähtsust julgeoleku ja avaliku korra seisukohast, nõutakse kavandatavas määruses, et kõik

liikmesriigid teeksid taustauuringu kõikidele välisinvesteeringutele, mis tehakse II lisas

loetletud finantsasutustesse ning mis vastavad kavandatava määruse artikli 5 lõigetele 1 ja 2,

ning teataksid nendest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

II lisas loetletud finantsasutused on üliolulised finantstehingute (maksed, väärtpaberid ja

tuletisinstrumendid) sujuvaks kliirimiseks ja arveldamiseks, mis hõlbustab sise- ja

väliskaubandust ning loob aluse euro rahvusvahelisele rollile. Lisaks täidavad II lisas

loetletud finantsasutused ühiskonna jaoks olulisi ülesandeid ja nende tegevus on tavaliselt

piiriülene, mis tähendab, et nad võivad kujutada endast riski rohkem kui ühe liikmesriigi

julgeolekule või avalikule korrale.

Kavandatav määrus ei mõjuta ELi eeskirju, mis kehtivad finantssektoris olulise osaluse

omandamise ja suurendamise usaldatavushindamise suhtes, mis on erimenetlus, millel on muu

eesmärk kui julgeolekule ja avalikule korrale avalduvate riskide hindamine.

Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontroll

Kahesuguse kasutusega kaubad on kaubad, tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii

tsiviil- kui ka sõjalistes rakendustes. EL kontrollib nende kaupade eksporti, transiiti,

vahendamist ja nendega seotud tehnilist abi, et EL saaks aidata kaasa rahvusvahelisele rahule

ja julgeolekule ning hoida ära massihävitusrelvade levitamist. Kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordikontrolli määrus18 vaadati 2021. aastal läbi, et võtta paremini arvesse riske,

mis on seotud kiiresti areneva julgeoleku-, tehnoloogilise ja kaubanduskeskkonnaga, pöörates

erilist tähelepanu tundliku kujunemisjärgus tehnoloogia ekspordile. Investeeringute

taustauuringud täiendavad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli. Mõlemad on

17 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse

ja vastupidavuse edendamine“ COM/2021/32 final. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu

kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise

kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)(ELT L 206, 11.6.2021, lk 1–461, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj).

ET 9 ET

olulised kaubanduse ja investeeringute strateegilise kontrollimise vahendid, mis aitavad ELis

julgeolekut tagada.

Kavandatava määrusega nõutakse, et liikmesriigid teeksid taustauuringu

välisinvesteeringutele, mille puhul ELi sihtettevõtjal on õigus otsustada eksportida kaupu ELi

tolliterritooriumilt, ja teataksid nendest koostöömehhanismi kaudu.

Kavandatav määrus ei mõjuta kahesuguse kasutusega kaupade eksporti käsitlevaid

siseriiklikke sätteid ja otsuseid, mis jäävad konkreetse eesmärgiga erimenetluseks.

Survestamisvastane õigusakt

Survestamisvastane õigusakt19 on veel üks oluline ELi majandusjulgeoleku tagamise vahend.

See võimaldab ELil reageerida majanduslikule survestamisele ning seega kaitsta

maailmaareenil paremini omaenda ja liikmesriikide huve.

Survestamisvastane õigusakt on eelkõige ette nähtud igasuguse võimaliku majandusliku

survestamise tõrjumiseks. Kui majanduslik survestamine siiski aset leiab, võimaldab see

õigusakt dialoogi ja kaasamise kaudu kolmanda riigi poolse survestamise lõpetada. Kui see

siiski ei õnnestu, annab survestamisvastane õigusakt ELile kasutada rea vastumeetmeid

survestava riigi vastu. Need võivad olla tollimaksude, teenuskaubanduse piirangute ning

välismaistele otseinvesteeringutele või riigihangetele juurdepääsu piirangute kehtestamine.

Kui kavandatavat määrust tuleb kohaldada välisinvestorite suhtes, kes on pärit kolmandatest

riikidest, mille suhtes kohaldatakse survestamisvastase õigusakti alusel vastumeetmeid, tuleks

seda, kas välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt, hinnata

survestamise mõistet piiramata, välja arvatud juhul, kui survestamise tõttu tekiks risk

julgeolekule või avalikule korrale. Lisaks ei tohiks liikmesriikide taustauuringu menetluses

julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel tehtud otsused piirata võimalikke ELi meetmeid,

mille eesmärk on tõrjuda majanduslikku survestamist.

ELi piiravad meetmed (sanktsioonid)

Kavandatav määrus on kooskõlas ELi piiravate meetmetega (sanktsioonidega), mis on ELi

toimimise lepingu artikli 215 alusel muude ELi määruste suhtes ülimuslikud ning millega

võib keelata teatavate kolmandate riikide või kolmandate riikide kodanike investeeringute

tegemise või takistada nende tegemist.

ELi piiravaid meetmeid kohaldatakse muu hulgas iga sellise isiku suhtes liidu territooriumil ja

väljaspool seda, kes on liikmesriigi kodanik, iga liikmesriigi õiguse alusel asutatud või

moodustatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes ELi territooriumil või väljaspool seda

ning iga juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes seoses tervikuna või osaliselt ELis toimuva

äritegevusega.

ELi piiravad meetmed võivad olla konkreetsed meetmed, mis on suunatud äriühingute,

rühmituste, organisatsioonide või üksikisikute vastu (nt varade külmutamine ja rahaliste

vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld) või valdkondlikud.

Komisjon on seisukohal, et varade külmutamine ja rahaliste vahendite kättesaadavaks

tegemise keelud laienevad loetellu kandmata üksuse sellistele varadele, mis on loetellu kantud

isiku või üksuse omandis või kontrolli all, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et

asjaomased varad ei ole tegelikult loetellu kantud isiku või üksuse omandis või kontrolli all.

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2675, mis käsitleb liidu ja

selle liikmesriikide kaitset kolmandatest riikidest tuleneva majandusliku survestamise eest (ELT L,

2023/2675, 7.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2675/oj)

ET 10 ET

Oluline on tähelepanelikult ja rangelt kontrollida loetellu kantud või muul viisil

sanktsioneeritud isikute katseid omandada otsene või kaudne kontroll ELi ettevõtete üle.

Seetõttu on väga oluline, et seda reeglit kohaldataks ka juhul, kui investori suhtes ei ole

otseselt sanktsioone kehtestatud, kuid ta on sanktsioneeritud isiku või üksuse omandis või

kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel. Kavandatava määrusega nõutaks seega, et

liikmesriigid teataksid teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõikidest nende territooriumil

tehtud välisinvesteeringutest, mille on teinud investorid, kelle suhtes kohaldatakse ELi

piiravaid meetmeid, või muud isikud, kes on sanktsioneeritud isiku või üksuse omandis või

kontrolli all või kes tegutsevad sellise isiku või üksuse nimel või juhtimisel.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1. Õiguslik alus

Välismaised otseinvesteeringud kuuluvad sõnaselgelt ELi ühise kaubanduspoliitika

kohaldamisalasse, mis kuulub ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaldamisalasse. Lisaks on

vaja täiendava õigusliku alusena kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 114, milles on ette

nähtud meetmete võtmine siseturu loomise ja toimimise tagamiseks. Selle sätte alusel on

võimalik võtta vastu meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide selliste sätete

ühtlustamiseks, mis käsitlevad liidu siseturu loomist ja toimimist. See on asjakohane õiguslik

alus meetmetele, millega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus uurida siseturul teatavate

investeeringute tausta ja millega käsitletakse liikmesriikide taustauuringumehhanismide

erinevusi, mis võivad kahjustada põhivabadusi ja millel on otsene mõju siseturu toimimisele.

Liikmesriikide õigusaktides on erinevusi ja need suurenevad, arvestades, et mitmes

liikmesriigis, kus juba on olemas taustauuringumehhanismid, ollakse loomas mehhanisme,

mis hõlmavad ka ELi-siseseid investeeringuid. See on põhjustanud õiguslikult killustatud

olukorra, kus riiklikud taustauuringumehhanismid erinevad konkreetsete elementide poolest,

nagu nende ulatus (hõlmatud tegevuste ja sektorite liigid), tähtajad (hindamise kestus ja

riikliku asutuse otsus), menetlusnõuded ning kriteeriumid, mida kohaldatakse julgeolekule või

avalikule korrale avalduva tõenäolise negatiivse mõju kindlakstegemiseks. See on veelgi

olulisem, arvestades siseturu lõimituse taset, mis võib viia selleni, et üksainus tehing mõjutab

kogu liidus mitut liikmesriiki.

Selline killustatus kahjustab asutamisvabadust ja tõenäoliselt suureneb, kuna suureneb nende

liikmesriikide arv, kus kasutatakse taustauuringumehhanismi. Kavandatud ühtlustatud

meetmete eesmärk on i) luua liikmesriikidele võrdsed tingimused, ii) vähendada nõuete

täitmisest välisinvestoritele tekkivaid kulusid ning iii) hoida investeeringute siseturul ära uute

takistuste tekkimine.

Kooskõlas siseturu eesmärgiga nähakse käesoleva ettepanekuga ette, et teatavaid

välisinvesteeringuid tuleks kontrollida olenemata sellest, millises liikmesriigis või

liikmesriikides sihtettevõtja asub. Lisaks nähakse ettepanekuga ette, et välisinvesteeringuid

tuleb hinnata ühtlustatud norme ja tähtaegu järgides. Eespool toodut silmas pidades on liidu

tasandil vaja suuremat ühtlustamist ning seepärast on ELi toimimise lepingu artikkel 114

käesoleva algatuse jaoks asjakohane õiguslik alus.

ELi toimimise lepingu artikli 114 kasutamine võimaldab lisada kavandatava määruse

kohaldamisalasse teatavad ELi-sisesed investeeringud. Nii soovitakse kõrvaldada riskid, mida

sellised tehingud põhjustavad julgeolekule ja avalikule korrale. Eelkõige piirduks kavandatav

määrus nende ELi-siseste investeeringutega,

i) mida teeb välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtja, mis on välisinvestori

otsese või kaudse kontrolli all. Siia ei kuulu üksused, milles ei ole kolmanda

ET 11 ET

riigi osalust või milles on välisinvestoril vähemusosalus

(portfelliinvesteeringud);

ii) mille eesmärk on luua püsiv seos välisinvestori ja ELi sihtettevõtja vahel.

Kehtiva välismaiste otseinvesteeringute määruse kohaldamisala soovitakse laiendada

konkreetsete välisinvesteeringutega, mis tehakse kolmanda riigi investorite kontrolli all

olevate ELis asutatud tütarettevõtjate kaudu. See täiendab ja laiendab kehtivaid sätteid, mis

võimaldab hõlmata sellised investeeringud, kui valitud struktuuri kasutatakse ELi tehtavate

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutest kõrvalehoidmiseks. See tagab järjepideva

käsituse julgeolekule ja avalikule korrale avalduvatest riskidest, mida põhjustavad

investeeringud, mis lõppkokkuvõttes annavad kolmanda riigi investorile kontrolli ja

otsustusõiguse, olenemata sellest, kas neid tehakse otse väljastpoolt ELi või kaudselt ELis

asutatud, kuid välisinvestori kontrolli all oleva üksuse kaudu.

Kohaldamisala laiendamine tähendab aga igal juhul seda, et ELis seaduslikult asutatud

üksuste kaudu tehtavate tehingute tausta hakatakse uurima. See on täiendav samm võrreldes

kehtivas määruses kasutatud kõrvalehoidmise mõistega, mida kohaldatakse üksnes juhul, kui

tehing tehakse ELis kunstlike skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust.

Selline laiendamine eeldab ELi toimimise lepingu artikli 114 kasutamist õigusliku alusena,

sest kavandatav määrus hõlmaks ELi-siseseid investeeringuid.

Kavandatava määruse õiguslik alus oleks seega ELi toimimise lepingu artiklid 207 ja 114.

2.2. Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtte (ELi lepingu artikli 5 lõige 3) kohaselt tuleks liidu tasandil

meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval

määral saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada liidu

tasandil.

Kuna liikmesriikide taustauuringumehhanismide ulatus, sisu ja mõju on erinevad, kujutavad

riiklikud eeskirjad endast killustunud õigusraamistikku ja riskid suurenevad, eriti seoses

välisinvesteeringute taustauuringutega ELis. Killustunud õigusraamistik kahjustab siseturgu,

luues ebavõrdsed tingimused ja tarbetud kulud üksustele, kes püüavad tegeleda

majandustegevusega julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulistes sektorites.

Neid probleeme saab lahendada ainult liidu tasandil, sest liikmesriigi tasandi eeskirjad juba

kahjustavad ELi-sisest investeerimist. Liikmesriikide õiguse alusel võetavate meetmete mõju

piirduks ühe riigiga ning tekiks risk, et selliste meetmete täitmisest hoitakse kõrvale või et

nende täitmist on välisinvestorite puhul raske kontrollida. Lisaks kaaluvad mõned

liikmesriigid praegu investeeringute taustauuringute valdkonnas seadusandlike algatuste

vastuvõtmist. Kõnealust küsimust saab kogu siseturul järjepidevalt reguleerida ainult liidu

tasandil võetavate meetmetega. Oluline on kehtestada ühised ja proportsionaalsed nõuded

välismaise kontrolli all olevate investeeringute taustauuringute tegemiseks ELis, et tagada

selliste meetmete järjepidev rakendamine kõigis liikmesriikides põhiõigusi täielikult austades.

Ühine ja koordineeritud ELi lähenemisviis, millega ühtlustatakse riiklikke

taustauuringusüsteeme, annaks elutähtsasse taristusse ja tehnoloogiasse ning kriitilise

tähtsusega sisenditesse investeerivatele potentsiaalsetele investoritele kindlustunde, sest nad

saaksid eelnevalt teavet ühistest eeskirjadest, mida komisjon ja liikmesriigid kasutavad

julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskide hindamiseks ja nendega tegelemiseks.

ET 12 ET

Lisaks on välisinvesteeringute taustauuringud ELis piiriülese mõjuga riikidevaheline

probleem, millega tuleb tegeleda liidu tasandil. Ühes liikmesriigis tehtav välisinvesteering

võib avaldada mõju väljaspool selle liikmesriigi piire, teises liikmesriigis või ELi tasandil.

ELi tasandi meetmete puudumine võib kaasa tuua olukorra, kus liikmesriigid ei suuda

välisinvesteeringute kontekstis oma julgeoleku või avaliku korra huve kõige paremini kaitsta,

eelkõige juhtudel, kui välisinvesteering, mis mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt, tehakse teise liikmesriigi territooriumil. Määruse rakendamisel

saadud kogemused näitavad, et on ebatõenäoline, et liikmesriigid lepiksid kokku ühtlustatud

normides ja menetluses selle kohta, kuidas teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel

välisinvesteeringu taustauuringuid, või tugevdaksid üleliidulist süstemaatilist

koostöömehhanismi, et vahetada teavet omavahel ja komisjoniga.

Seepärast on põhjendatud võtta ELi tasandi meetmeid nende riiklike raamistike

ühtlustamiseks ja harmoneerimiseks, et muuta investeerimine siseturul prognoositavamaks,

eelkõige mitut liikmesriiki hõlmavate tehingute puhul, tugevdada investeeringute

taustauuringute õiguskindlust ELis, vähendada halduskoormust, aidata kaasa võrdsete

tingimuste loomisele liikmesriikides, kus investeeringuid tehakse, ning võimaldada

tulemuslikumat ja tihedamat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel seoses

välisinvesteeringutest tulenevate piiriüleste julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskidega.

2.3. Proportsionaalsus

Kavandatava määruse eesmärk on kaitsta välisinvesteeringute kontekstis ELi julgeolekut ja

avalikku korda.

Määrus ei sisalda riikliku taustauuringumehhanismiga samaväärseid eeskirju, sest selline

mehhanism võib kehtestada tehingule tingimusi ja viimase abinõuna keelata selle elluviimise.

Kavandatav määrus jätaks investeeringu kohta lõpliku otsuse tegemise liikmesriigile, kus on

kavas tehing teha või kus see on ellu viidud. Kavandatava määruse eesmärk on pigem aidata

liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöömehhanismi kaudu kindlaks teha ja kõrvaldada

julgeoleku ja avaliku korraga seotud riske, mis mõjutavad vähemalt kahte liikmesriiki või ELi

tervikuna. See koostöömehhanism on ametlik kanal, mille kaudu saab vahetada

konfidentsiaalset teavet ja suurendada teadlikkust konkreetsetest asjaoludest, mille korral

välismaised otseinvesteeringud võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Samuti

annab see komisjonile ja teistele liikmesriikidele võimaluse soovitada liikmesriigile, kuhu on

kavas välismaine otseinvesteering teha või kus see on ellu viidud, meetmeid konkreetsete

kindlaks määratud probleemide lahendamiseks.

Määruse hindamine on näidanud, et investeeringute taustauuringute ELi raamistiku tõhusust

vähendab märkimisväärselt see, et i) mõnes liikmesriigis puuduvad

taustauuringumehhanismid, mis võimaldaksid tehinguid enne nende elluviimist kontrollida,

ning et ii) investeeringute taustauuringute riiklike mehhanismide ulatus on piiratud20. Nendel

asjaoludel võib olla ülekanduv mõju julgeoleku või avaliku korra huvidele teistes

liikmesriikides ning ELile huvi pakkuvatele projektidele või programmidele.

Kuna puudub taustauuringu kohustusega tehingute ühtne määratlus või puuduvad muud

võimalused ühtlustada tingimusi, mille täitumise korral tuleks liikmesriigis taustauuring teha,

20 Liikmesriikidel, kes jätavad olulised sektorid oma taustauuringumehhanismidest välja, näiteks

määratledes valdkondliku ulatuse kitsalt või tehes erandi teatavatele ELi-väliste jurisdiktsioonidega

seotud investoritele, on ELis tehtavate välisinvesteeringutega seotud riskide tõhusaks juhtimiseks

piiratud vahendid.

ET 13 ET

jääb liikmesriikide poolt koostöömehhanismile esitatavate teadete arv ja ulatus tõenäoliselt

väga erinevaks. Lisaks võivad mõned välisinvestorid jätkuvalt ära kasutada ELi

jurisdiktsioone, kus ei ole välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi

kehtestatud või mille mehhanismi asjaomases sektoris ei kohaldata.

Kavandatavas määruses, millega luuakse koostöömehhanism ja kehtestatakse riiklikele

taustauuringumehhanismidele teatavad menetluslikud ja sisulised nõuded, kehtestatavad

meetmed on proportsionaalsed, kuna nendega saavutatakse kavandatava määruse eesmärk ja

võimaldatakse ühtlasi liikmesriikidel võtta oma taustauuringumehhanismides arvesse riiklikke

eripärasid ja teha välisinvesteeringute kohta lõplik otsus.

Kavandatava määruse kohaselt peavad ettevõtjad tegema koostööd riiklike

taustauuringuasutustega, kuid ettevõtjate halduskulud on mõistlikud ja proportsionaalsed,

kuna koostöömehhanismi kaudu saab teavet esitada standardvormis.

2.4. Vahendi valik

Tegemist on ettepanekuga vaadata läbi kehtiv määrus, mistõttu näib olevat õiguspärane

säilitada õigusakti praegune vorm (st määrus).

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

3.1. Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Seadusandlikule ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles hinnatakse

määrust viie parema õigusloome kriteeriumi alusel (tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus,

sidusus ja ELi lisaväärtus).

3.2. Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon avaldas sihtkonsultatsiooni ja tagasisidekorje, mis kestsid 14. juunist kuni 21.

juulini 2023. Komisjon sai konsultatsiooni21 käigus 47 vastust ja tagasisidekorjele22 10

vastust.

Komisjon kutsus liikmesriike ja sidusrühmi (õigusbürood, ettevõtjate ühendused ja

ettevõtjad), kellel on tõendatud kogemused välismaiste otseinvesteeringute taustauuringut

käsitlevate ELi eeskirjade rakendamisel, esitama küsimustiku alusel täiendavat kirjalikku

teavet. Vastuseid koguti 3. augustist kuni 1. septembrini 2023. Vastuste kokkuvõte on esitatud

seadusandlikule ettepanekule lisatud hindamisaruande V lisas.

3.3. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon kasutas välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse hindamisel

välistöövõtjat. OECD sekretariaat (finants- ja ettevõtlusküsimuste direktoraadi investeeringute

osakond) korraldas välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse tulemuslikkuse ja

21 Sihtkonsultatsiooni koondaruanne on kättesaadav komisjoni veebisaidil:

https://policy.trade.ec.europa.eu/consultations/screening-foreign-direct-investments-fdi-evaluation-and-

possible-revision-current-eu-framework_en. 22 Tagasisidekorjele antud vastused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil:

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13739-Screening-of-foreign-

direct-investments-FDI-evaluation-and-revision-of-the-EU-framework/feedback_en?p_id=32186570.

ET 14 ET

tõhususe uuringu23 ning esitas järeldused ja uuringus leitud puuduste kõrvaldamiseks üldised

soovitused. Seda uuringut kaasrahastas komisjon ja see toimus 2021. aasta oktoobrist 2022.

aasta juunini.

3.4. Mõjuhinnang

Seadusandlikule ettepanekule ei ole lisatud mõjuhinnangut. See on kooskõlas parema

õigusloome vahenditega, mille kohaselt ei ole komisjoni mõjuhinnangut vaja, kui tegemist on

poliitikaalgatusega, milles pakutakse välja piiratud muudatused ja tuginetakse seejuures

põhjalikule hindamisele, mille käigus on selgelt kindlaks tehtud, milliseid muudatusi on

poliitikastrateegias või õigusaktis vaja teha24. Komisjon leiab, et kavandatav määrus ja

käesolevale seadusandlikule ettepanekule lisatud hindamisaruanne vastavad nendele

kriteeriumidele.

3.5. Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

See algatus on osa komisjoni 2023. aasta tööprogrammist25. See ei kuulu II lisasse (REFITi

algatused).

Kavandatava määrusega suurendatakse komisjoni ja liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks

ja käsitleda välisinvesteeringuid, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda ELis

negatiivselt. Ettepaneku kohaselt peavad kõik liikmesriigid tegema välisinvesteeringute

taustauuringuid, mis võib suurendada ettevõtjate halduskoormust, sest välisinvesteeringuid

hakatakse ELis kontrollima rohkemates liikmesriikides kui need 21 liikmesriiki, kes praegu

kasutavad taustauuringumehhanismi. Siiski eeldatakse, et ettepanek võib aidata kulusid kokku

hoida tänu praeguste eeskirjade ja korra lihtsustamisele ja ühtlustamisele ELi ja liikmesriikide

tasandil. Lihtsustamiseks ühtlustatakse riiklike taustauuringute tähtajad; keskendatakse

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute alane ELi tasandi koostöö potentsiaalselt

kriitilistele tehingutele (mitte kõigile tehingutele, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis

ametlikku taustauuringut) ning suurendatakse ELi koostöömehhanismi menetluste

läbipaistvust.

3.6. Põhiõigused

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja selles austatakse

ettevõtlusvabadust. Kavandatava määrusega jäetakse investeeringute taustauuringute

tegemine liikmesriikidele (sealhulgas lõplik otsus konkreetsete tehingute kohta), kuid

riiklikke taustauuringumehhanisme käsitlevad nõuded aitavad liikmesriikidel tagada seda, et

õiglast menetlust ja head haldust puudutavaid põhiõigusi austatakse täielikult.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleva algatuse eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on vaja rahastada mitmeid komisjoni

tasandi meetmeid. Aastane personalikulu on ligikaudu 5,162 miljonit eurot aastas, mis on ette

nähtud kokku 29 ametnikule (täistööajale taandatud töötajad) komisjonis. Muud halduskulud

on seotud hüvitistega, mis makstakse liikmesriikidele eksperdirühma (artikkel 5) ja komitee

koosolekutele (artikkel 21) sõitmise eest. Need kulud on prognooside kohaselt 0,032 miljonit

23 Uuring avaldati novembris 2022. https://www.oecd.org/investment/investment-policy/oecd-eu-fdi-

screening-assessment.pdf. 24 Parema õigusloome vahendid 2023, vahend nr 7. 25 COM(2022) 548 final: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:413d324d-4fc3-11ed-92ed-

01aa75ed71a1.0001.02/DOC_1&format=PDF

ET 15 ET

eurot aastas. Tegevuskulud, mida kasutatakse selleks, et rahastada IT-taristut, mida on vaja

komisjoni ja liikmesriikide otsese koostöö toetamiseks turvaliste sidekanalite kaudu, ulatuvad

ligikaudu 0,25–0,29 miljoni euroni aastas. Komisjon kavatseb algatada 0,25 miljoni euro

suuruse eelarvega välisuuringu, et hinnata, kuidas liikmesriigid pärast üleminekuperioodi

lõppu nõudeid täidavad. Komisjon kaalub teise uuringu algatamist, et toetada kavandatava

määruse viieaastast hindamist.

Üksikasjalik ülevaade kaasnevatest kuludest on esitatud käesoleva algatusega seotud

finantsselgituses.

5. MUU TEAVE

5.1. Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve, aruanded ja hindamine moodustavad ettepaneku olulise osa.

Järelevalve on pidev ning põhineb tegevuseesmärkidel ja konkreetsetel näitajatel.

Korrapärane ja pidev järelevalve hõlmab järgmisi põhiaspekte:

i) koostöömehhanismi kaudu teatatud tehingute arv ning

ii) nende tehingute arv, mis võivad mõjutada julgeolekut ja avalikku korda

negatiivselt rohkem kui ühes liikmesriigis või liidule huvi pakkuva projekti või

programmi kaudu.

Lisaks võib komisjon jälgida liikmesriikide poolt talle konfidentsiaalselt esitatud lõplike

otsustega seotud arengusuundi.

Kavandatava määrusega nõutakse jätkuvalt, et liikmesriigid esitaksid igal aastal komisjonile

konfidentsiaalselt aruande eelmise kalendriaasta tegevustest, mida nad viisid ellu oma

taustauuringumehhanismi raames. Liikmesriigid peavad ka avalikustama aruande, mis

sisaldab teavet toimunud asjakohase seadusandliku arengu ning taustauuringuasutuse

tegevuse kohta, sealhulgas koond- ja anonüümitud andmed taustauuringu läbinud

investeeringute ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta. Komisjon esitab jätkuvalt

igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kavandatava määruse rakendamise

kohta. Aruanne avalikustatakse ka edaspidi.

Kavandatavat määrust hinnataks viis aastat pärast selle täieliku kohaldamise alguskuupäeva.

Vajaduse korral võiks kasutusele võtta läbivaatamisklausli, mille alusel komisjon saaks võtta

asjakohaseid meetmeid, sealhulgas seadusandlikke ettepanekuid.

5.2. Kavandatava määruse sätete üksikasjalik selgitus

1. peatükk sisaldab üldsätteid, sealhulgas kavandatava määruse reguleerimiseset ja

kohaldamisala (artikkel 1). Kavandatavas määruses kehtestatakse ELi raamistik, mille alusel

liikmesriigid uurivad nende territooriumil tehtud investeeringute tausta julgeoleku või avaliku

korra kaalutlustel. Samuti sätestatakse selles koostöömehhanism, mis võimaldab

liikmesriikidel ja komisjonil investeeringute kohta teavet vahetada, hinnata nende võimalikku

mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning teha kindlaks võimalikud probleemid, mida

investeeringule taustauuringut tegev liikmesriik peaks lahendama. Investeeringute

taustauuringute alused määratakse kindlaks kooskõlas asjakohaste nõuetega, mis on

kehtestatud piiravate meetmete kasutamisele julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel ning

mis on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingus (sealhulgas eelkõige

teenustekaubanduse üldlepingu XIV artikli punktis a ja XIVbis artiklis) ning muudes

ET 16 ET

kaubandus- ja investeerimislepingutes või -kokkulepetes, millega EL või selle liikmesriigid

on ühinenud.

Artiklis 2 sätestatakse mitmed kohaldatavad mõisted. Eelkõige selgitatakse selles, et

kavandatav määrus hõlmab investeeringuid, mis on kas välismaised otseinvesteeringud või

välisosalusega investeeringud ELis. Kavandatava määruse kohaldamisel tähendab välismaine

otseinvesteering mitmesuguseid investeeringuid, millega luuakse või säilitatakse püsiv ja

otsene seos kolmandatest riikidest pärit investorite ja liikmesriigis majandustegevusega

tegelevate ettevõtjate vahel. See tähendab ka välisinvestori investeeringuid ELi

sihtettevõtjasse, kui investeering tehakse välismaisesse sihtettevõtjasse, kelle tütarettevõtja

see ELi sihtettevõtja on. Välisosalusega investeeringud ELis hõlmavad mitmesuguseid

investeeringuid, mida välisinvestor teeb tema ELis asutatud tütarettevõtja kaudu ning mille

eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja ELi sihtettevõtja vahel, et

tegeleda liikmesriigis majandustegevusega. Kavandatav määrus ei hõlma

portfelliinvesteeringuid.

2. peatükis kehtestatakse riiklikke taustauuringumehhanisme käsitlevad eeskirjad. Artiklis 3

nõutakse, et kõik liikmesriigid looksid ja haldaksid taustauuringumehhanismi, mis vastab

kavandatava määruse nõuetele, ning teataksid sellest mehhanismist komisjonile. Nende

teadete põhjal peab komisjon avaldama riiklike taustauuringumehhanismide loetelu. Artiklis 4

sätestatakse teatavad nõuded riiklikele taustauuringumehhanismidele. Eelkõige peavad need

mehhanismid hõlmama vähemalt i) investeeringuid ELi äriühingutesse, mis osalevad ELile

huvi pakkuvates projektides või programmides, mis on esitatud kavandatava määruse I lisas,

ning ii) investeeringuid ELi äriühingutesse, mis tegutsevad ELi julgeoleku või avaliku korra

huvi seisukohast eriti olulistes valdkondades, mis on esitatud kavandatava määruse II lisas

(edaspidi „teatamisele kuuluvad investeeringud“). Lisaks on selles sätestatud mitu nõuet,

millega tagatakse taustauuringumehhanismide tõhusus.

3. peatükis sätestatakse koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil

vahetada teavet ja soovitada meetmeid, kui välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt rohkem kui ühes liikmesriigis või liidule huvi pakkuva projekti

või programmi kaudu. Artiklites 5 ja 6 sätestatakse eeskirjad ja menetlused, mis on seotud

välisinvesteeringutest teatamisega, sealhulgas erimenetlus välisinvesteeringute jaoks, mille

taustauuringut teevad sama ajal mitu liikmesriiki (edaspidi „mitut riiki hõlmavad tehingud“).

Artiklis 7 kirjeldatakse tingimusi, mille korral võivad liikmesriigid pärast teatatud

välisinvesteeringu hindamist märkusi esitada ja komisjon arvamuse esitada. See võimaldab

liikmesriigil esitada märkusi liikmesriigile, kus välisinvesteering tehakse, kui kõnealune

välisinvesteering võib mõjutada tema julgeolekut või avalikku korda negatiivselt või kui tal

on kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringute tegemiseks vajalikku teavet. Komisjon võib

esitada arvamuse liikmesriigile, kuhu välisinvesteering tehakse, kui ta leiab, et kõnealusel

välisinvesteeringul võib olla negatiivne mõju rohkem kui ühe liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale või liidule huvi pakkuvatele projektidele või programmidele julgeoleku või

avaliku korra seisukohast. Komisjon võib esitada arvamuse ka juhul, kui tal on

välisinvesteeringu taustauuringute tegemiseks asjakohast teavet või kui mitu

välisinvesteeringut kujutavad endast julgeolekule või avalikule korrale sarnast riski. Lisaks on

artiklis 7 sätestatud üksikasjalik kord, mille alusel antakse asjaomastele liikmesriikidele ja

komisjonile teavet otsuse kohta, mille teeb välisinvesteeringust teatav liikmesriik

taustauuringumenetluses. Artiklis 8 sätestatakse märkuste ja arvamuste esitamise tähtajad ja

kord, sealhulgas mitut riiki hõlmavate tehingute puhul. Artikliga 9 nähakse ette mehhanism,

mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil teha koostööd seoses välisinvesteeringutega,

millest liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha, ei ole teatanud. Artiklis 10

ET 17 ET

sätestatakse nõuded teabele, mis tuleb esitada ja mida võidakse küsida koostöömehhanismiga

hõlmatud välisinvesteeringute kohta. Selles nõutakse, et komisjon võtaks vastu

rakendusmääruse, milles kehtestatakse välisinvesteeringutest teatamise standardvorm. Artiklis

11 sätestatakse liikmesriikide taustauuringumehhanismidele ühised nõuded, et tagada

liikmesriikide tõhus osalemine koostöömehhanismis. Artiklis 12 sätestatakse eeskirjad,

millega tagatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsus.

4. peatükis sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid ja komisjon teevad kindlaks

välisinvesteeringu tõenäolist mõju julgeolekule või avalikule korrale (artikkel 13) ning

liikmesriigid teevad taustauuringumenetlustes otsuseid (artikkel 14).

5. peatükis esitatakse lõppsätted. Artikliga 14 nähakse ette õiguslik alus liikmesriikide ja

komisjoni koostööle kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud

välisinvesteeringutele julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tehtavate taustauuringutega.

Selle koostöö eesmärk ei ole võimaldada teabevahetust tehingute kohta, mille suhtes

kohaldatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostöömehhanismi. Et tagada

taustauuringumehhanismide läbipaistvus ja ELi koostöö seoses välisinvesteeringute

taustauuringutega, nõutakse artiklis 16, et liikmesriigid annaksid igal aastal üldsusele aru oma

taustauuringute ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta, avaldades anonüümse

koondteabe. Samuti peab komisjon avaldama määruse rakendamise kohta aastaaruande. 5.

peatükis sätestatakse eeskirjad, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist (artikkel 17),

hindamist (artikkel 18), delegeeritud õigusakte (artikkel 19), delegeerimist (artikkel 20) ja

komiteemenetlust rakendusaktide puhul (artiklid 21–22). Artikliga 22 tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2019/452 ja artiklis 24 sätestatakse, et kavandatav määrus peaks jõustuma pärast

15-kuulist üleminekuperioodi. Üleminekuperioodil jääb määrus (EL) 2019/452 jõusse ja selle

kohaldamist jätkatakse.

I lisas on esitatud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu. Need on projektid

või programmid, mida reguleerib ELi õigus ja millega korraldatakse sellise elutähtsa taristu ja

tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamist, haldamist või omandamist, mis on

julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised. Kui ELi sihtettevõtja on osa liidule huvi

pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles, peavad liikmesriigid tegema

asjaomase välisinvesteeringu taustauuringu ja teatama sellest komisjonile ja teistele

liikmesriikidele.

II lisas esitatakse liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste

tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja

majandustegevusalade loetelu. Kui ELi sihtettevõtja on II lisas loetletud valdkonnas

majanduslikult aktiivne, peavad liikmesriigid välisinvesteeringu taustauuringu tegema. Sellest

välisinvesteeringust tuleb koostöömehhanismi kaudu teatada, kui välisinvestor või ELi

sihtettevõtja vastab ühele määruses sätestatud riskipõhisest tingimusest. See riskipõhine filter

on asjakohane tagamaks, et ELi koostöömehhanism keskenduks üksnes sellistele

välisinvesteeringutele, mis võivad julgeoleku seisukohast huvi pakkuda, ning et see ei

koormaks tarbetult riikide ametiasutusi ja ettevõtjaid.

ET 18 ET

2024/0017 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori (kellega konsulteeriti Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõike 1 kohaselt) [kuupäev] arvamust3,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Liitu tehtavad investeeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, suurendades selle

konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu ning tuues sisse kapitali,

tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet.

(2) Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et suhetes

maailmaga peab liit kaitsma ja edendama oma väärtusi ja huve ning aitama kaasa oma

kodanike kaitsele. Lisaks on liit ja selle liikmesriigid avatud investeeringutele, nagu on

ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping“) ning liidu ja

selle liikmesriikide rahvusvahelistes kohustustes.

(3) Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsioonis (OECD) ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja

investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja

liikmesriigid siiski teatavatel tingimustel piirata välismaiseid otseinvesteeringuid

julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.

(4) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/4524 on loodud

raamistik, mille alusel liikmesriigid uurivad liitu tehtavate välismaiste

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu

tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj).

ET 19 ET

otseinvesteeringute tausta. Eelkõige on kõnealuses määruses sätestatud

koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil välismaiste

otseinvesteeringute kohta teavet vahetada ning väljendada muret julgeoleku või

avaliku korraga seotud riskide pärast. Selle koostöömehhanismi kohaselt pidi

liikmesriik, kuhu oli kavas välismaine otseinvesteering teha või kus see ellu viidi,

võtma nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja

taustauuringumenetluses tehtud komisjoni otsuses esitatud arvamust.

(5) Määruse (EL) 2019/452 kohaselt loodud raamistik on täitnud oma eesmärgi ja loonud

liikmesriikidele ja komisjonile ametliku mehhanismi teabe vahetamiseks välismaiste

otseinvesteeringute kohta ning suurendanud teadlikkust piiriülestest riskidest, mida

teatavad välismaised otseinvesteeringud põhjustavad julgeolekule või avalikule

korrale.

(6) Siiski on vaja uut õigusakti, et suurendada määruse (EL) 2019/452 tõhusust ja

tulemuslikkust ning tagada kogu liidus põhjalikum ühtlustatus.

(7) Teatavad investeeringud, mis ei kuulu määruse (EL) 2019/452 kohaldamisalasse,

võivad kujutada endast liidu julgeoleku ja avaliku korraga seotud riske. Eelkõige

puudutab see teatavaid investeeringuid, mis tehakse liikmesriikidesse, kus ei ole

taustauuringumehhanismi kasutusele võetud; investeeringuid, mis tehakse

liikmesriikidesse, kus taustauuringumehhanism on küll kasutusele võetud, kuid

teatavad tundlikud investeeringud ei kuulu selle ulatusse; ning investeeringud, mida

välisinvestorid teevad liidus asutatud tütarettevõtja kaudu ja mis võivad endast

kujutada samu julgeoleku või avaliku korraga seotud riske nagu kolmandatest riikidest

tehtud otseinvesteeringud.

(8) Enamikus liikmesriikides (kuid mitte kõigis) on vastu võetud õigusakt, millega

nähakse ette välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism. Paljudes

liikmesriikides reguleeritakse siseriiklike õigusaktidega ka liidusiseste investeeringute

taustauuringuid. Liikmesriikide vahel on suuri erinevusi selles, millises ulatuses

hinnatakse, kas investeering võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt

mõjutada, ning hindamise künnistes ja kriteeriumides. Erinevad ka

taustauuringumenetlused. Teatavates liikmesriikides saab investeeringu teha, enne kui

selleks on saadud luba, milles arvestatakse selle mõju julgeolekule ja avalikule

korrale. Teised aga on sätestanud, et investeeringu võib lõplikult teha alles pärast seda,

kui taustauuringumehhanismi alusel on saadud luba. Sellised erinevused takistavad

siseturu sujuvat toimimist. Näiteks loovad need ebavõrdsed tingimused ja suurendavad

nõuete täitmisega seotud kulusid selliste investorite jaoks, kes soovivad teatada

tehingutest rohkem kui ühes liikmesriigis. Käesolev määrus aitab vähendada erinevusi

riiklikul tasandil rakendatavate mehhanismide põhiaspektides. See on äärmiselt oluline

tagamaks, et kohaldatavad riiklikud korrad ja nende põhijooned oleks investorite jaoks

prognoositavad ja sellest tulenevalt väheneks asjaomaste nõuete täitmisest tekkivad

kulud. See on veelgi olulisem, arvestades siseturu lõimituse taset, mis võib viia selleni,

et üksainus tehing mõjutab kogu liidus mitut liikmesriiki. Näiteks on võimalik, et

tehing sihtettevõtja omandamiseks ühes liikmesriigis mõjutab teise liikmesriigi

julgeolekut ja avalikku korda tarneahela struktuuri või muude majanduslike asjaolude

tõttu, mis seovad sihtettevõtjat teistes liikmesriikides asuvate äriühingutega. Selleks, et

need siseturuprobleemid lahendada ning tagada suurem järjepidevus ja

prognoositavus, on asjakohane kehtestada liidu meetmega välisinvesteeringute

hindamise kriteeriumid ja aspektid.

ET 20 ET

(9) Et välisinvesteeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat

lähenemisviisi, tuleks nõuda, et kõik liikmesriigid teeksid julgeoleku või avaliku korra

kaalutlustel välisinvesteeringute taustauuringuid. Seepärast tuleks riiklike

taustauuringumehhanismide põhiaspekte ühtlustada. Tuleks ühtlustada vähemalt seda,

milliste investeeringute tausta tuleks uurida, aga ka taustauuringumenetluse

põhiomadusi ning riikliku mehhanismi ja liidu koostöömehhanismi koostoimet. Lisaks

peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et nende riikliku

taustauuringumehhanismi alla kuuluvad ka muud liiki välisinvesteeringud, teistesse

sektoritesse tehtavad välisinvesteeringud ja välisinvesteeringud liidu muudesse

sihtettevõtjatesse või majandustegevusaladesse, mida asjaomane liikmesriik peab oma

julgeoleku või avaliku korra seisukohast üliolulised. Sellistel juhtudel peaks

taustauuring olema kooskõlas ka käesoleva määruse sätetega.

(10) Määrusega (EL) 2019/452 reguleeritakse üksnes kolmandatest riikidest liitu tehtavaid

välismaiseid otseinvesteeringuid. Siiski on vaja laiendada koostöömehhanismi ulatust

ka liikmesriikidevahelistele investeeringutele, kui ühes liikmesriigis asuvat investorit

kontrollib otseselt või kaudselt välismaine üksus, olenemata sellest, kas tegelik omanik

asub liidus või mujal. Eelkõige on laiendatud ulatus vajalik selleks, et

investeeringutele, mis loovad püsiva seose välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel,

olenemata sellest, kas investeeringu teeb otse välisinvestor või liidus asutatud ja

välisinvestori kontrolli all olev üksus, pöörataks järjepidevalt tähelepanu ja et neid

hinnataks. See peaks parandama kõigis liikmesriikides taustauuringu eeskirjade

järjepidevust ja prognoositavust, mis omakorda vähendab välisinvestoritele nõuete

täitmisest tulenevaid kulusid ja piirab stiimuleid suunata investeeringuid

liikmesriikidesse, kus selliste tehingute tausta ei uurita.

(11) Välisinvestorite investeeringud liidu sihtettevõtjatesse, sealhulgas liidus asuva

välisinvestori kontrolli all oleva üksuse kaudu tehtavad investeeringud, võivad

kujutada endast konkreetseid liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja avaliku korraga

seotud riske. Selliseid investoritega seotud riske ei tohiks esineda – ja seetõttu ei pea

neid käsitlema – investeeringu puhul, millesse on kaasatud ainult üksused, milles

välisinvestoritel ei ole omandiõigust, kontrolli, suhet ega mõju, sealhulgas juhul, kui

välisinvestor on küll seotud liidu üksusega, kuid tal puudub kontrollosalus. Selleks et

tagada järjepidev investeeringute taustauuringute raamistik ja liidu

kontrollimehhanism, on vaja vältida lahknevusi õigusnormides, mis kehtivad

välisinvesteeringute käsitlemise suhtes, olenemata sellest, kas investeering on pärit

väljastpoolt liitu või see tehakse liidus asutatud üksuse kaudu. See raamistik kajastab

julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise tähtsust ning käsitleb üksnes riske, mis võivad

tuleneda välismaiste üksustega seotud investeeringutest. Seepärast peaksid

liikmesriigid korraldama vähemalt selliste välisinvesteeringute taustauuringu, mis on

seotud liidule huvi pakkuvate projektide või programmidega, või kui liidu sihtettevõtja

tegutseb valdkondades, kus välisinvesteering võib mõjutada rohkem kui ühe

liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha

ka muude välisinvesteeringute taustauuringuid. Sellistel juhtudel peaks taustauuring

olema kooskõlas ka käesoleva määruse sätetega. Käesoleva määruse kohaldamisalasse

ei kuulu tehingud, milles ei osale välisinvestorid või mille puhul välisinvestori osalus

ei too kaasa otsest või kaudset kontrolli liidu üksuse üle.

(12) Välisinvesteeringute taustauuringuid tuleks teha kooskõlas käesoleva määrusega,

võttes arvesse kogu kättesaadavat faktilist teavet ning järgides proportsionaalsuse

põhimõtet ja muid aluslepingutes sätestatud põhimõtteid. Lisaks peaks välisinvestori

liidus asutatud tütarettevõtjate kaudu tehtavate välisinvesteeringute taustauuring alati

ET 21 ET

vastama liidu õiguses kehtestatud nõuetele, eelkõige aluslepingu sätetele

asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise kohta, nagu neid on tõlgendatud Euroopa

Liidu Kohtu praktikas, kooskõlas avatud ja kaasava siseturu säilitamise eesmärgiga.

Kõik asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise piirangud liidus, sealhulgas

taustauuringud ja taustauuringu tulemusel kehtestatud meetmed, näiteks

leevendusmeetmed ja keelud, peaksid põhinema tegelikul ja piisavalt tõsisel ohul

ühiskonna põhihuvidele ning olema sobivad ja vajalikud, nagu on sätestatud Euroopa

Kohtu praktikas. Ühtlasi, kui hinnatakse asutamisvabaduse või kapitali vaba liikumise

piiramise põhjendatust ja proportsionaalsust, sealhulgas käesoleva määruse kohaselt

vastuvõetavates komisjoni arvamustes, kui see on asjakohane, võib võtta arvesse liidus

välisinvestori tütarettevõtja kaudu tehtavate investeeringute eripära. Seejuures tuleks

arvesse võtta liikmesriikide kavade lõimimist üleliidulisse koostöömehhanismi.

(13) Selleks et käesolevas määruses sätestatud koostöömehhanism toimiks tõhusalt ja

tulemuslikult, on vaja kindlaks määrata minimaalne ühine kohaldamisala, kuhu

kuuluvatest välisinvesteeringutest peaksid kõik liikmesriigid koostöömehhanismi

kaudu teatama. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus teatada välisinvesteeringutest,

mis ei kuulu käesolevas määruses sätestatud kohaldamisalasse.

(14) Samuti on vaja suurendada selle liikmesriigi aruandekohustust, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, komisjoni ja nende liikmesriikide

ees, kes väljendavad nõuetekohaselt põhjendatud muret oma või liidu avaliku korra

või julgeoleku pärast.

(15) Käesolevas määruses sätestatud ühine raamistik ei tohiks piirata liikmesriikide

ainuvastutust oma riikliku julgeoleku tagamise eest, nagu on ette nähtud ELi lepingu

artikli 4 lõikega 2. Samuti ei tohiks see piirata nende oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

(16) Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma välisinvesteeringud, mille

eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos kolmandatest riikidest pärit

välisinvestorite ning liikmesriigis majandustegevusega tegelevate liidu sihtettevõtjate

vahel. Seda tuleks kohaldada juhul, kui need investeeringud tehakse otse kolmandatest

riikidest või välismaise kontrolli all oleva liidu üksuse poolt. Raamistik ei peaks siiski

hõlmama äriühingu väärtpaberite omandamist, kui seda tehakse üksnes

finantsinvesteeringuks ilma kavatsuseta mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli

(portfelliinvesteeringud). Kontsernisisene restruktureerimine või rohkem kui ühe

juriidilise isiku ühinemine üheks juriidiliseks isikuks ei kujuta endast

välisinvesteeringut, tingimusel et välisinvestorite aktsiate arvu ei suurendata või

tehingu tulemusel ei teki täiendavaid õigusi, mis võivad muuta ühe või mitme

välisinvestori tegelikku osalust liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollis.

(17) Kui välisinvestor või liidus asuv välisinvestori tütarettevõtja loob liidus uusi

tootmisrajatisi või uue ettevõtte nullist, nimetatakse seda greenfield-

välisinvesteeringuks. Greenfield-välisinvesteeringud peaksid kuuluma käesoleva

määruse kohaldamisalasse, niivõrd kui liikmesriik peab neid välisinvesteeringute

taustauuringute seisukohast asjakohaseks, kuna need loovad püsiva ja otsese seose

välisinvestori ja kõnealuste rajatiste või ettevõtete vahel. Lisaks võib välisinvestor

uute rajatiste loomisega mõjutada julgeolekut ja avalikku korda, sealhulgas juhul, kui

risk on seotud oluliste majandussisenditega. Seepärast julgustatakse liikmesriike

lisama greenfield-välisinvesteeringud oma taustauuringumehhanismidega hõlmatud

tehingute hulka, eelkõige juhul, kui selliseid investeeringuid tehakse liikmesriigi

julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulistesse sektoritesse või kui investeeringul

ET 22 ET

on mõni tunnus (näiteks suurus või laad), mis on liikmesriigi julgeoleku või avaliku

korra seisukohast oluline.

(18) Et taustauuringumenetlused oleksid järjepidevad ja prognoositavad, on asjakohane

sätestada liikmesriikides rakendatavate taustauuringumehhanismide põhiomadused.

Nende omaduste hulka peaksid kuuluma vähemalt loakohustuslikud tehingud,

taustauuringu tähtajad ja ettevõtja võimalus vaidlustada kohtus otsus, mis on tema

suhtes taustauuringumenetluses tehtud. Taustauuringumehhanismidega seotud normid

ja menetlused peaksid olema läbipaistvad ega tohiks põhjustada diskrimineerimist

kolmandate riikide vahel.

(19) Määruses (EL) 2019/452 sätestatud koostöömehhanism võimaldab liikmesriikidel teha

koostööd ja aidata üksteist, kui ühte liikmesriiki tehtud välismaine otseinvesteering

võib mõjutada teiste liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda või liidule huvi

pakkuvaid projekte või programme. See mehhanism on seni osutunud väga kasulikuks,

seega tuleks see alles hoida ja seda tuleks käesolevas määruses tugevdada.

(20) Et teha nõuetekohaselt kindlaks välisinvesteeringud, mis võivad julgeolekut või

avalikku korda liidus negatiivselt mõjutada, peaksid liikmesriigid tegema

välisinvesteeringute taustauuringu, kui liidu sihtettevõtja on osa liidule huvi pakkuvast

projektist või programmist või osaleb selles või kui liidu sihtettevõtja

majandustegevus on seotud tehnoloogia, vara, vahendi, seadme, võrgu, süsteemi või

teenusega, mis on eriti oluline liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast.

Lisaks nendele kriteeriumidele võib taustauuringumehhanismi rakendada ka muude

sektorite, liidu sihtettevõtjate või majandustegevusalade korral, kui asjaomane

liikmesriik peab neid oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast ülioluliseks.

(21) Tagamaks, et koostöömehhanism keskendub ainult nendele välisinvesteeringutele,

mille puhul välisinvestori või liidu sihtettevõtja põhijoonte tõttu on mõju julgeolekule

või avalikule korrale tõenäoline, on asjakohane kehtestada riskipõhised tingimused,

mille alusel teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile välisinvesteeringutest,

mille tausta liikmesriigis uuritakse. Kui välisinvesteering ei vasta ühelegi nendest

tingimustest, võib liikmesriik, kus välisinvesteeringu tausta uuritakse,

välisinvesteeringust teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatada, sealhulgas juhul,

kui liidu sihtettevõtja tegevus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta

kuulub kontserni, millel on eri liikmesriikides mitu äriühingut.

(22) Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada

märkusi liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud,

isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui

välisinvesteeringu tausta uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata.

Liikmesriikide teabetaotlused, vastused ja märkused tuleks samal ajal edastada ka

komisjonile.

(23) Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi või liidu kui terviku

julgeolekule või avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks komisjonil olema

võimalik ELi toimimise lepingu artikli 288 alusel esitada arvamus liikmesriigile, kuhu

on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, isegi kui see liikmesriik ei

tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta

uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata.

(24) Kui tõenäoline mõju tuleneb välisinvesteeringust, mis tehakse liidu sihtettevõtjasse,

mis arendab, haldab või hangib liidu kui terviku jaoks elutähtsat taristut või

ET 23 ET

tehnoloogiat või kriitilise tähtsusega sisendeid, peaks komisjonil olema võimalik

esitada julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks arvamus. See annaks komisjonile

vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis

annavad märkimisväärse panuse liidu julgeolekusse või avalikku korda. Komisjoni

arvamus, milles määratakse kindlaks, et välisinvesteeringul on liidule julgeoleku või

avaliku korra seisukohast huvi pakkuvatele projektidele või programmidele tõenäoline

mõju, tuleks teatavaks teha kõikidele liikmesriikidele.

(25) Lisaks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu kõigile liikmesriikidele

adresseeritud arvamus, kui ta teeb kindlaks mitu välisinvesteeringut, mis koos

vaadelduna võivad mõjutavad liidu julgeolekut või avalikku korda. See võib olla nii

eelkõige juhul, kui mitmel välisinvesteeringul on võrreldavad põhijooned. Need on

näiteks juhtumid, kus samasse sihtettevõtjasse või taristusse, sealhulgas

üleeuroopalisse transpordi-, energia- ja sidetaristusse, teeb välisinvesteeringuid sama

välisinvestor või välisinvestorid, kes kujutavad endast sarnaseid riske, või kus

kõnealusesse sihtettevõtjasse või taristusse tehakse mitu välisinvesteeringut.

Liikmesriigid ja komisjon peaksid arutama riskianalüüsi ja võimalusi, kuidas

kõrvaldada arvamuses kindlaksmääratud riskid.

(26) Et kaitsta julgeolekut või avalikku korda nii, et samal ajal tagatakse investoritele

suurem kindlustunne, peaks liikmesriikidel olema võimalus esitada märkusi ja

komisjonil võimalus esitada arvamus välisinvesteeringute kohta, mis on ellu viidud,

kuid millest ei ole 15 kuu jooksul välisinvesteeringu tegemisest arvates teatatud.

(27) Et tagada suurem selgus, tuleks I lisas esitada liidule huvi pakkuvate projektide või

programmide loetelu. Loetelu peaks hõlmama kõiki välisinvesteeringuid, mida tehakse

üleeuroopalistesse transpordi-, energia- ja sidevõrkudesse, samuti programme, millega

rahastatakse liidu julgeoleku või avaliku korra seisukohast oluliste tegevuste uurimist

ja arendamist. Kuna need projektid ja programmid on liidu julgeoleku ja avaliku korra

jaoks olulised, peaksid liikmesriigid uurima selliste välisinvesteeringute tausta, mis

tehakse liidu sihtettevõtjatesse, mis on osa kõnealusetest projektidest või

programmidest või osalevad nendes, sealhulgas nendesse, mis saavad liidu rahastust.

(28) Et välisinvesteeringu tõenäolist mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale kaalutaks piisavalt, peaks liikmesriik, kes saab teistelt

liikmesriikidelt nõuetekohaselt põhjendatud märkusi või komisjoni arvamuse, neid

igati arvesse võtma, isegi juhul, kui ta leiab, et välisinvesteering ei mõjuta tema enda

julgeolekut või avalikku korda. See liikmesriik peaks vajaduse korral koordineerima

oma tegevust komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega ning andma neile kirjalikku

tagasisidet tehtud otsuse kohta ning selle kohta, kuidas märkusi ja arvamust on igati

arvesse võetud. Lõplik otsus välisinvesteeringute kohta peaks jääma selle liikmesriigi

ainupädevusse, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud.

(29) Koostöömehhanismi tõhusa toimimise tagamiseks on oluline nõuda, et

koostöömehhanismi kaudu välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitaks

standardvormingus miinimumteabe. Kui koostöö on seotud välisinvesteeringuga,

millest ei ole koostöömehhanismi kaudu teatatud, peaks liikmesriigil, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, olema võimalik esitada vähemalt

sama miinimumteavet. Komisjon ja liikmesriigid võivad liikmesriigilt, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, küsida lisateavet. Lisateabe taotlus

peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida on liikmesriigil vaja

märkuste või komisjonil arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse

ET 24 ET

eesmärgiga ega tohiks olla välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile põhjendamatult

koormav.

(30) Tagamaks, et koostöö põhineb täielikul ja täpsel teabel, peaks välisinvestor või

ettevõtja esitama kogu asjakohase teabe, mida küsib liikmesriik, kus ta on asutatud,

või liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud. Kui

erandlike asjaolude tõttu ei ole liikmesriigil vaatamata oma jõupingutustele võimalik

kätte saada teavet, mida on küsinud teine liikmesriik või komisjon, peaks ta neile

sellest viivitamata teatama. Sellisel juhul peaks teise liikmesriigi märkused ja

komisjoni arvamus, mis esitatakse koostöömehhanismi raames, põhinema neile

kättesaadaval teabel.

(31) Tagamaks, et koostöömehhanismi kasutatakse üksnes julgeoleku või avaliku korra

kaitseks, peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendama kõiki taotlusi esitada teavet

teise liikmesriiki tehtava konkreetse välisinvesteeringu kohta ja kõiki märkusi, mida

nad sellele liikmesriigile esitavad. Samu nõudeid kohaldatakse, kui komisjon taotleb

teavet konkreetse välisinvesteeringu kohta või esitab liikmesriigile arvamuse.

(32) Sõltuvalt asjaoludest kas liikmesriigid või komisjon võiksid kaaluda ettevõtjatelt,

kodanikuühiskonna organisatsioonidelt või sotsiaalpartneritelt (näiteks

ametiühingutelt) välisinvesteeringu kohta saadud teavet, mis võib julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt mõjutada.

(33) Liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, võib

teavitada teisi liikmesriike või komisjoni, kui ta soovib, et nad analüüsiksid

koostöömehhanismi kaudu hinnatava välisinvesteeringu mõnda aspekti põhjalikumalt,

või kui ilmnevad uued asjaolud või ta saab uut teavet, mis võib mõjutada

välisinvesteeringu hindamist. Seejärel võib teistele liikmesriikidele ja komisjonile

anda välisinvesteeringu täiendavaks hindamiseks lisaaega.

(34) Koostöömehhanismi tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks on vaja ühtlustada

tähtajad ja menetlused puhuks, kui mitmes liikmesriigis tehakse taustauuringut

mitmele välisinvesteeringule, mis on seotud sama laiema tehinguga. Selliste mitut riiki

hõlmavate tehingute puhul peaks taotleja esitama loataotlused asjaomastele

liikmesriikidele samal ajal. Samuti peaksid need liikmesriigid koostöömehhanismi

kaudu taotlustest samal ajal teatama. Et mitut riiki hõlmavaid tehinguid saaks tõhusalt

menetleda, peaksid asjaomased liikmesriigid omavahel koordineerima ja kokku

leppima, kas ja millal tuleks nendest välisinvesteeringutest teatada. Lisaks peaksid

asjaomased liikmesriigid kooskõlastama ka lõpliku otsuse. Kui asjaomased

liikmesriigid kavatsevad anda tingimusi sisaldava välisinvesteeringuloa, peaksid nad

tagama, et need tingimused sobivad omavahel kokku ja et nendega võetakse piisavalt

arvesse piiriüleseid riske. Enne välisinvesteeringu keelamist peaksid asjaomased

liikmesriigid kaaluma, kas julgeolekule või avalikule korrale avalduva tõenäolise mõju

arvessevõtmiseks oleks piisav anda tingimustega luba, mis sisaldab koordineeritud

meetmeid, mille täitmist tagatakse koordineeritult. Komisjonil peaks olema võimalik

sellises koordineerimises osaleda.

(35) Et investeeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat

lähenemisviisi, on ülioluline, et julgeolekule ja avalikule korrale avalduvate

tõenäoliste riskide hindamisel põhinetakse käesolevas määruses liidu tasandil

kehtestatud normidele ja kriteeriumidele. Nende hulka peaks kuuluma mõju elutähtsa

taristu turvalisusele, puutumatusele ja toimimisele, elutähtsa tehnoloogia (sealhulgas

peamise progressi võimaldava tehnoloogia) kättesaadavusele ning selliste julgeoleku

või avaliku korra jaoks kriitilise tähtsusega sisendite jätkuvale tarnimisele, mille häire,

ET 25 ET

rike, kaotsiminek või hävimine mõjutaks märkimisväärselt julgeolekut ja avalikku

korda ühes või mitmes liikmesriigis või liidus tervikuna. Sellega seoses peaksid

liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse ka välisinvesteeringu konteksti ja asjaolusid.

Siia hulka peaks kuuluma eelkõige see, kas investorit kontrollib otseselt või kaudselt,

näiteks märkimisväärse rahastuse kaudu, kolmanda riigi valitsus või kas ta püüab

saavutada kolmandate riikide poliitilisi eesmärke, et suurendada nende sõjalist

võimekust. Sellega seoses (kui see on asjakohane) peaksid liikmesriigid ja komisjon

kaaluma ka seda, miks välisinvestori, tema tegeliku tulusaaja või tütarettevõtja või

sellise välisinvestori nimel või juhtimisel tegutseva isiku suhtes kohaldatakse ELi

toimimise lepingu artikli 215 kohaseid liidu piiravaid meetmeid.

(36) Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, leiab,

et välisinvesteering võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda negatiivselt, on

asjakohane nõuda, et see liikmesriik võtaks riskide maandamiseks sobivaid meetmeid,

kui sellised meetmed on kättesaadavad ning kui ta peab neid piisavaks, ning et ta

võtaks igati arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja komisjoni arvamust, kui

see on asjakohane. Välisinvesteeringud tuleks keelata üksnes erandkorras ja juhul, kui

liidu või liikmesriigi õiguse kohased leevendusmeetmed või muud meetmed peale

taustauuringumehhanismi ei ole piisavad, et vähendada investeeringu mõju

julgeolekule või avalikule korrale.

(37) Selleks et toetada koostöömehhanismi rakendamist ja edendada heade tavade

vahetamist liikmesriikide vahel, tuleks säilitada määruse (EL) 2019/452 kohaselt

loodud välisinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm.

(38) Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama oma taustauuringumehhanismidest ja

nendes tehtavatest muudatustest. Nad peaksid andma igal aastal üldsusele teavet oma

taustauuringumehhanismide kasutamise, asjakohase seadusandliku arengu ja

taustauuringuasutuse tegevuse kohta, sealhulgas koondandmed taustauuringu läbinud

tehingute, taustauuringumenetluste tulemuste ning välisinvesteeringute osaliste

kodakondsuse kohta ja majandussektorite kohta, kus need tehingud tehti.

(39) Koordineerimismehhanismi tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriikide ja komisjoni

loodud kontaktpunktid asuma asjakohaselt vastavates haldusasutustes. Neil peaksid

olema kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud volitused, et nad saaksid täita

koordineerimismehhanismi raames oma ülesandeid ning käidelda konfidentsiaalset

teavet nõuetekohaselt.

(40) Liikmesriike ja komisjoni tuleks ergutada tegema koostööd samu seisukohti jagavate

kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud selliste

välisinvesteeringute taustauuringutega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku

korda. Sellise halduskoostöö eesmärk peaks olema tugevdada raamistikku, mille alusel

liikmesriigid uurivad välisinvesteeringute tausta, ning tihendada käesoleva määruse

kohast koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. Komisjoni tuleks teavitada

sellistest kahepoolsetest kontaktidest, kui need puutuvad investeeringute

taustauuringutega seotud süsteemsetesse probleemidesse. Komisjonil peaks samuti

olema võimalik jälgida taustauuringumehhanismide arengusuundi kolmandates

riikides.

(41) Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud või

esitatud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas liikmesriikide ja liidu õigusega. Kui teabe

loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve,

peaks teabe koostaja salastama teabe kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega. Kui

liikmesriigid ja komisjon vastavad taotlustele saada juurdepääs dokumentidele, mida

ET 26 ET

käideldakse käesoleva määruse kohaldamisel, koordineerivad nad oma tegevust ja

annavad uurimise eesmärgi kaitsmiseks vähemalt määruse (EÜ) nr 1049/20015

artikliga 4 ette nähtud tasemel huvide kaitse. Komisjon peaks võtma kõik vajalikud

meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas eelkõige komisjoni

otsustega (EL, Euratom) 2015/4436 ja (EL, Euratom) 2015/4447. Samuti peaksid

liikmesriigid ja komisjon võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et järgitakse

nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kokkulepet, mis käsitleb

Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset8. Eeskätt kuulub siia hulka

kohustus salastatud teabe salastatuse taset mitte alandada ega salastatust kustutada

ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või

konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käidelda.

(42) Käesoleva määruse alusel isikuandmeid töödeldes tuleks järgida isikuandmete kaitset

käsitlevaid kohaldatavaid õigusnorme. Kontaktpunktid ja muud üksused

liikmesriikides peaksid isikuandmeid töötlema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2016/6799. Komisjon peaks isikuandmeid töötlema

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172510.

(43) Komisjon peaks igal aastal koostama käesoleva määruse rakendamise kohta aruande ja

esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Suurema läbipaistvuse tagamiseks

tuleks komisjoni aruanne avaldada. Aruanne peaks muu hulgas põhinema

liikmesriikide poolt komisjonile konfidentsiaalselt esitatavatel aruannetel ning selles

tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust tagada teatava teabe konfidentsiaalsus,

eelkõige juhul, kui andmete avaldamine võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku

korda või ohustada ärisaladust.

(44) Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast viie aasta möödumisel

ning seejärel iga viie aasta järel hindama käesoleva määruse toimimist ja mõjusust

ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks sisaldama

hinnangut selle kohta, kas käesolevat määrust on vaja muuta. Kui aruandes tehakse

ettepanek määrust muuta, võib sellele lisada seadusandliku ettepaneku.

(45) Liit ja liikmesriigid peaksid käesolevat määrust rakendama kooskõlas asjaomaste

nõuetega, mis kehtivad piiravate meetmete kehtestamise suhtes julgeoleku ja avaliku

korra kaalutlustel ning mis on sätestatud WTO lepingutes, sealhulgas eelkõige

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu

kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43–48,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj). 6 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72,

17.3.2015, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/443/oj). 7 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/444/oj). 8 Nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Liidu

huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (ELT C 202, 8.7.2011, lk 13). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 27 ET

teenuskaubanduse üldlepingu11 (GATS) XIV artikli punktis a ja XIVbis artiklis.

Samuti peaksid nad seejuures järgima liidu aluslepinguid ja täitma kohustusi, mis on

võetud muude kaubandus- ja investeerimislepingute alusel, mille osaline on liit või

selle liikmesriigid, ning kaubandus- ja investeerimiskokkulepete alusel, millega liit ja

selle liikmesriigid on ühinenud.

(46) Kui välisinvesteeringu puhul on tegemist koondumisega, mis kuulub nõukogu määruse

(EÜ) nr 139/200412 kohaldamisalasse, ei või käesoleva määruse kohaldamine piirata

määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Käesolevat määrust ja

määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõiget 4 tuleks kohaldada järjepidevalt. Niivõrd

kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad kattuvad, tuleb käesoleva

määruse artiklis 12 sätestatud taustauuringu aluseid ja määruse (EÜ) nr 139/2004

artikli 21 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada

järjepidevalt, ilma et see piiraks nende huvide kaitseks võetud riiklike meetmete liidu

õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega kooskõlas olemise hindamist.

(47) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides

2009/138/EÜ,13 2013/36/EL14 ja 2014/65/EL15 sätestatud liidu õigusnorme, mis

käsitlevad finantssektoris olulise osaluse omandamise usaldusväärsuse hindamist, mis

on konkreetse eesmärgiga erimenetlus.

(48) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas muude liidu õiguses kehtestatud

teavitus- ja taustauuringumenetlustega ning see ei tohiks piirata nende kohaldamist.

Komisjonil peaks olema lubatud kasutada liikmesriikide poolt koostöömehhanismi

kaudu esitatud teavet, et täita oma ülesannet teostada järelevalvet liidu õiguse

kohaldamise üle kooskõlas ELi lepingu artikliga 17.

(49) Et võtta arvesse liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide alal toimunud

arengut ning et kohandada liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti

oluliste tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja

majandustegevusalade loetelu, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi

toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et teha muudatusi käesoleva määruse

lisades. I lisas esitatud loetelu liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest

peaks sisaldama projekte ja programme, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega

korraldatakse julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulise elutähtsa taristu või

tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamist, haldamist või omandamist.

II lisas esitatud loetelu liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti

11 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus, mis käsitleb mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste

Uruguay voorus (1986–1994) saavutatud kokkulepete sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel tema

pädevusse kuuluvates küsimustes (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1). 12 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate

koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/138/EÜ kindlustus- ja

edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/138/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb

krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute

usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude

kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj).

ET 28 ET

olulistest tehnoloogiatest, varadest, vahenditest, seadmetest, võrkudest, süsteemidest,

teenustest ja majandustegevusaladest peaks sisaldama valdkondi, kus välisinvesteering

võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis või liidus

tervikuna liidu sihtettevõtja kaudu, mis ei osale liidule huvi pakkuvas projektis või

programmis ega saa sellelt rahalisi vahendeid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma

ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide

tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid 13. aprilli 2016. aasta

institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes16 sätestatud põhimõtete

kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises

võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid

liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs

komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamist.

(50) Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses

välisinvesteeringute kohta miinimumteabe esitamiseks ette nähtud vormiga, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117.

(51) Määrus (EL) 2019/452 tuleks kehtetuks tunnistada. Selleks et anda liikmesriikidele ja

üksustele piisavalt aega valmistuda käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks seda

määrust kohaldada alates [lisada kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist]. Käesoleva

määruse jõustumise ja kohaldamise vahelisel üleminekuperioodil tuleks jätkata

määruse (EL) 2019/452 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses kehtestatakse liidu raamistik välisinvesteeringute

taustauuringute tegemiseks liikmesriikide poolt julgeoleku või avaliku korra

kaalutlustel.

2. Käesolevas määruses kehtestatakse koostöömehhanism, mille abil saavad

liikmesriigid ja komisjon vahetada teavet välisinvesteeringute kohta, hinnata nende

võimalikku mõju julgeolekule või avalikule korrale ning teha kindlaks võimalikud

probleemid, mille peab lahendama välisinvesteeringu taustauuringut tegev

liikmesriik.

3. Valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleerita, võivad liikmesriigid võtta

vastu või säilitada siseriiklikke õigusnorme.

16 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 29 ET

4. Käesolev määrus ei piira liikmesriigi ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest

kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikega 2 ning iga liikmesriigi õigust kaitsta oma

olulisi julgeolekuhuve kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

5. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad aluslepingutest,

eelkõige ELi toimimise lepingu artiklitest 49 ja 63. Liikmesriigid tagavad kõigi

käesoleva määruse raames võetud meetmete kooskõla kõnealuste kohustustega.

Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni

volitusi tagada liidu õiguse järgimine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „välisinvesteering“ – välismaine otseinvesteering või liidus tehtav investeering,

millega kaasneb välismaine kontroll, mis annab võimaluse liidu sihtettevõtja

juhtimises või kontrollimises tegelikult osaleda;

(2) „välismaine otseinvesteering“ – investeering, mille teeb välisinvestor ja mille

eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja liidu olemasoleva

või asutatava sihtettevõtja vahel, kellele välisinvestor teeb liikmesriigis

majandustegevusega tegelemiseks kättesaadavaks rahalised vahendid;

(3) „liidus tehtav investeering, millega kaasneb väliskontroll“ – investeering, mille

välisinvestor teeb liidus asutatud tütarettevõtja kaudu ning mille eesmärk on luua või

säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja liidu olemasoleva või asutatava

sihtettevõtja vahel, kellele välisinvestor teeb liikmesriigis majandustegevusega

tegelemiseks kättesaadavaks rahalised vahendid;

(4) „loataotlus“ – taotlus, mis esitatakse artikli 3 kohaselt kehtestatud

taustauuringumehhanismi alusel, et saada luba loakohustuslikule

välisinvesteeringule;

(5) „teatamisele kuuluv investeering“ – välisinvesteering, mis vastab vähemalt ühele

artiklis 5 sätestatud tingimustest;

(6) „välisinvestor“ –

(a) kolmanda riigi füüsiline isik või

(b) ettevõtja või üksus, mis on asutatud või mille tegevus on muul viisil

korraldatud kolmanda riigi õiguse alusel;

(7) „välisinvestori tütarettevõtja liidus“ – majanduslikult aktiivne ettevõtja, mis on

asutatud liikmesriigi õigusaktide alusel ja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.

juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL18 artikli 22 lõikes 1 sätestatud tingimustele

ning mida otseselt või kaudselt kontrollib välisinvestor;

(8) „liidu sihtettevõtja“ – liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud ettevõtja;

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate

aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

ET 30 ET

(9) „liidu sihtettevõtja, kes on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud

valdkonnas“ – liidu sihtettevõtja, kes tegutseb või kavatseb tegutseda liidu julgeoleku

või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste ning II lisas loetletud

tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja

majandustegevusalade valdkonnas, sealhulgas omamise, kasutamise, tootmise või

tarnimise kaudu;

(10) „loa taotleja“ – välisinvesteeringu tehingu üks või mitu osalist, kes taotlevad luba

asjaomaselt taustauuringuasutuselt;

(11) „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

(12) „taustauuring“ – menetlus, mis võimaldab liikmesriigil välisinvesteeringuid hinnata

ja uurida, anda välisinvesteeringuluba või anda leevendusmeetmete võtmise

kohustust sisaldav välisinvesteeringuluba või keelata välisinvesteeringute tegemine

julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel või neid tühistada;

(13) „taustauuringumehhanism“ – üldkohaldatav meede, nagu seadus või määrus, ja

sellele lisatud haldusnõuded, rakenduseeskirjad või -suunised, kus on esitatud

välisinvesteeringute suhtes julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel tehtavate

taustauuringute tingimused ja menetlus;

(14) „taustauuringumenetluses tehtud otsus“ – meede, mille taustauuringuasutus võtab

vastu taustauuringumehhanismi kohaldamise käigus ning mille tulemusel antakse

välisinvesteeringuluba või leevendusmeetmete võtmise kohustust sisaldav

välisinvesteeringuluba või välisinvesteering keelatakse või tühistatakse;

(15) „taustauuringuasutus“ või „taustauuringuasutused“ – asutus või asutused, mille

liikmesriik on määranud välisinvesteeringute taustauuringuid tegema;

(16) „elluviimine“ – ajahetk, mil välisinvesteeringu tehingu osalised täidavad

investeerimisotsuse viimase eeltingimuse;

(17) „koostöömehhanism“ – käesoleva määruse kohane välisinvesteeringuid käsitlev

koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel;

(18) „liidule huvi pakkuvad projektid või programmid“ – I lisas loetletud projektid või

programmid, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega korraldatakse sellise

elutähtsa taristu või tehnoloogia või sellise kriitilise tähtsusega sisendite arendamist,

haldamist või omandamist, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised;

(19) „välisinvesteeringust teatav liikmesriik“ – liikmesriik, kes on teatamisele kuuluvast

investeeringust vastavalt artiklile 5 koostöömehhanismi kaudu teatanud;

(20) „mitut riiki hõlmav tehing“ – välisinvesteering, mille suhtes kohaldatakse

taustauuringumehhanisme mitmes liikmesriigis;

(21) „mitut riiki hõlmav teade“ – teatamisele kuuluv investeering, millest peavad

koostöömehhanismi kaudu teatama mitu liikmesriiki;

(22) „leevendusmeede“ – tingimused, millega kõrvaldatakse välisinvesteeringu tõenäoline

negatiivne mõju julgeolekule või avalikule korrale;

(23) „kontaktpunkt“ – isik või üksus, kellele liikmesriik on andnud ülesande teatada

teatamisele kuuluvatest investeeringutest koostöömehhanismi kaudu ning võtta vastu

ja saata koostöömehhanismi kaudu taustauuringuasutuse nimel käesoleva määruse

kohaldamisalasse kuuluvate välisinvesteeringutega seotud teavet.

ET 31 ET

2. PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE TAUSTAUURINGUMEHHANISMID

Artikkel 3

Taustauuringumehhanismide kehtestamine

1. Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas käesoleva määrusega taustauuringumehhanismi.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud taustauuringumehhanismi kohaldatakse

vähemalt selliste investeeringute suhtes, mille suhtes kehtib artikli 4 lõike 4 kohane

loakohustus.

3. Iga liikmesriik teatab komisjonile lõike 1 alusel vastu võetud meetmetest hiljemalt

[lisada kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist]. Seejärel teatavad liikmesriigid

komisjonile igast taustauuringumehhanismi muudatusest 30 päeva jooksul alates

muudatuse jõustumisest.

4. Komisjon teeb liikmesriikide taustauuringumehhanismide loetelu üldsusele

kättesaadavaks mitte hiljem kui kolm kuud pärast kõikide lõikes 3 osutatud teadete

kättesaamist või [lisada kuupäev: 21 kuud pärast jõustumist], olenevalt sellest, kumb

on varasem. Komisjon ajakohastab seda loetelu.

Artikkel 4

Miinimumnõuded

1. Taustauuringumehhanismidega seotud eeskirjad ja menetlused ning nende alusel

võetavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu õigusega ja läbipaistvad ega tohi

diskrimineerida kolmandaid riike ega neid liikmesriike, kus on asutatud

välisinvestori tütarettevõtja liidus.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende taustauuringumehhanismid vastavad järgmistele

nõuetele:

(a) nähakse ette asjakohased menetlused, mille alusel taustauuringuasutus saab

kindlaks teha, kas tal on pädevus selle välisinvesteeringu üle, mille jaoks luba

taotletakse, ning õigus teha esialgne läbivaatamine ning seejärel vajaduse

korral põhjalik uurimine, et välja selgitada, kas välisinvesteering võib mõjutada

julgeolekut või avalikku korda negatiivselt. Põhjaliku uurimise eesmärk on

eelkõige teha kindlaks, kas taustauuringumenetluses on asjakohane teha artikli

14 lõikes 1 osutatud otsus, ja määrata kindlaks selle sisu;

(b) taustauuringuasutus jälgib, kas järgitakse taustauuringumehhanismi ja

taustauuringumenetluses tehtud otsuseid, ning tagab nende järgimise. Eelkõige

kehtestab ta asjakohased menetlused, millega tehakse kindlaks ja hoitakse ära

taustauuringumehhanismist ja taustauuringumenetluses tehtud otsustest

kõrvalehoidmine;

(c) taustauuringuasutusele antakse õigus alustada välisinvesteeringute

taustauuringut omal algatusel vähemalt 15 kuuks pärast loakohustuseta

välisinvesteeringu elluviimist, kui taustauuringuasutusel on alust arvata, et

välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda;

(d) taustauuringut tegevale liikmesriigile kättesaadavaks tehtud konfidentsiaalset

teavet, sealhulgas äriliselt tundlikku teavet kaitstakse;

ET 32 ET

(e) välisinvestoritel, liidus asuvatel välisinvestorite tütarettevõtjatel, mille kaudu

välisinvesteering tehakse, ja ettevõtjatel, mida taustauuringumenetluses tehtud

otsus puudutab, on võimalus see otsus kohtus vaidlustada;

(f) avalikustatakse iga-aastane aruanne, mis peab sisaldama teavet liikmesriigis

toimunud asjakohase seadusandliku arengu kohta ning anonüümitud

koondandmeid taustauuringu läbinud investeeringute kohta, sealhulgas

taustauuringumenetluses tehtud otsuste tulemusi, taustauuringuasutusele

teatatud investeeringute osaliste kodakondsust või asutamisriiki (olenevalt

asjaoludest) ning majandussektoreid, kus need tehingud toimusid;

(g) välisinvesteeringutest, mille suhtes kohaldatakse lõikes 4 osutatud

loakohustust, teatab loa taotleja taustauuringuasutusele ja neile tehakse enne

välisinvesteeringu elluviimist taustauuring;

(h) taustauuringuasutusele antakse õigus kehtestada leevendusmeetmeid, keelata

või tühistada välisinvesteeringuid, mille suhtes kehtib lõikes 4 osutatud

loakohustus ning millest ei ole taustauuringu tegemiseks teatatud või millest on

teatatud pärast välisinvesteeringu elluviimist, ning vajaduse korral tegeleda

leevendusmeetmete täitmata jätmise tagajärgedega;

(i) teatamisele kuuluvast investeeringutest koostöömehhanismi kaudu teatamiseks

kooskõlas artikliga 5 nähakse ette piisavad menetlused.

3. Enne, kui tehakse otsus anda leevendusmeetmete võtmise kohustust sisaldav

välisinvesteeringuluba või otsus välisinvesteering keelata, teatavad liikmesriigid

sellest loa taotlejale ja põhjendavad oma otsust, tingimusel et kaitstakse teavet, mille

avaldamine oleks vastuolus ELi või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või

avaliku korra huvidega, ilma et see piiraks konfidentsiaalse teabe kaitset käsitlevate

liidu ja siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Liikmesriigid annavad välisinvestorile

võimaluse esitada enne sellise otsuse tegemist oma seisukohad.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende taustauuringumehhanismidega kehtestatakse

välisinvesteeringutele loakohustus, kui nende territooriumil asutatud sihtettevõtja:

(a) on osa mõnest I lisas loetletud liidule huvi pakkuvast projektist või

programmist või osaleb selles, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse 2018/104619 artikli 2 punktis 53 määratletud vahendite saajana, või

(b) on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud valdkonnas.

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb

liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013,

(EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013,

(EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj).

ET 33 ET

3. PEATÜKK

LIIDU KOOSTÖÖMEHHANISM JULGEOLEKUT VÕI

AVALIKKU KORDA TÕENÄOLISELT NEGATIIVSELT

MÕJUTAVATE VÄLISINVESTEERINGUTE PUHUL

Artikkel 5

Välisinvesteeringutest teatamine

1. Liikmesriigid teatavad koostöömehhanismi kaudu komisjonile ja teistele

liikmesriikidele kõigist välisinvesteeringutest, mis tehakse nende territooriumil

asutatud liidu sihtettevõtjas, mis

(a) vastab artikli 4 lõike 4 punktis a sätestatud tingimustele või

(b) vastab artikli 4 lõike 4 punktis b sätestatud tingimustele ning mõnele

järgmistest tingimustest:

i) välisinvestorit või liidus asuvat välisinvestori tütarettevõtjat kontrollib

otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutused,

piirkondlikud või kohalikud asutused või relvajõud, muu hulgas

omandistruktuuri, olulise rahastamise, eelisõiguste või riigi määratud

direktorite või juhtide kaudu;

ii) välisinvestori, välisinvestorit kontrolliva füüsilise isiku või üksuse,

välisinvestori tegelikult kasusaava omaniku või välisinvestori

tütarettevõtjate suhtes või muu isiku suhtes, kes on sellise välisinvestori

omandis või kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel,

kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu

artiklile 215 või

iii) välisinvestor või mõni tema tütarettevõtja oli seotud

välisinvesteeringuga, mille tausta on liikmesriik eelnevalt kontrollinud

ning mille tegemiseks ei antud luba või anti ainult tingimustega luba; et

see välja selgitada, tugineb välisinvesteeringust teatav liikmesriik talle

kättesaadavale teabele, sealhulgas artikli 7 lõike 10 kohaselt loodud

turvalises andmebaasis sisalduvale teabele ja teabele, mille välisinvestor

on selles küsimuses andnud.

2. Liikmesriigid teatavad koostöömehhanismi kaudu komisjonile ja teistele

liikmesriikidele kõigist välisinvesteeringutest, mis tehakse nende territooriumil

asutatud liidu sihtettevõtjas, kui nad algatavad oma taustauuringu raames põhjaliku

uurimise. Lisaks teatavad liikmesriigid koostöömehhanismi kaudu komisjonile ja

teistele liikmesriikidele kõigist välisinvesteeringutest, mis tehakse nende

territooriumil asutatud liidu sihtettevõtjas, kui tegemist on erandjuhuga, mil nad

kavatsevad kehtestada leevendusmeetme või keelata tehingu ilma põhjaliku

uurimiseta.

3. Liikmesriigid võivad teatada igast välisinvesteeringust, mis ei vasta lõigetes 1 ja 2

sätestatud tingimustele, kui liikmesriik, kus liidu sihtettevõtja on asutatud, leiab, et

välisinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast huvi pakkuda teistele

liikmesriikidele ja komisjonile, sealhulgas juhul, kui liidu sihtettevõtja tegevuse

ulatus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta kuulub kontserni, millel

ET 34 ET

on eri liikmesriikides mitu äriühingut, mis tegutsevad mõnes II lisas loetletud

valdkonnas.

Kui liikmesriik kavatseb artikli 6 lõike 2 kohaselt teatada tema territooriumil

tehtavast välisinvesteeringust, mis on osa mitut riiki hõlmavast tehingust,

koordineerib ta tegevust teiste loataotluse saanud liikmesriikidega. Asjaomased

liikmesriigid teatavad mitut riiki hõlmavast tehingust ja püüavad saata oma teated

koostöömehhanismi kaudu samal päeval.

Artikkel 6

Välisinvesteeringu kohta esitatava teate sisu ja teatamise kord

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 kohane teade sisaldab artikli 10 lõikes 1 osutatud

teavet ning saadetakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikli 12 lõikes 4

osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu:

(a) 15 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud loataotluse, mis

käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab mõnele artikli 5 lõikes 1 või 3

sätestatud tingimusele;

(b) 60 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud loataotluse, mis

käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab artikli 5 lõikes 2 sätestatud

tingimustele.

2. Mitut riiki hõlmavate tehingute suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi:

(a) loa taotlejad esitavad oma loataotlused kõikides asjaomastes liikmesriikides

samal päeval ja igas loataotluses viidatakse teistele taotlustele;

(b) kui liikmesriik saab loataotluse, mis vastab punktis a sätestatud tingimustele,

koordineerib ta oma tegevust teiste asjaomaste liikmesriikidega, et määrata

muu hulgas kindlaks, kas kohaldatav on käesoleva lõike punkt c või d; ühe või

mitme liikmesriigi taotlusel võib sellises koordineerimises osaleda ka

komisjon;

(c) kui loataotlused käsitlevad välisinvesteeringut, mis vastab mõnele artikli 5

lõikes 1 sätestatud tingimusele, saadavad asjaomased liikmesriigid oma teated

koostöömehhanismi kaudu samal päeval ja käesoleva artikli lõike 1 punktis a

sätestatud tähtaja jooksul;

(d) kui loataotlused käsitlevad välisinvesteeringut, mis vastab artikli 5 lõikes 2

sätestatud tingimustele, püüavad asjaomased liikmesriigid saata oma teated

koostöömehhanismi kaudu samal päeval.

Artikkel 7

Liikmesriikide märkused ja komisjoni arvamused teatatud välisinvesteeringute kohta

1. Iga liikmesriik võib esitada välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu nõuetekohaselt

põhjendatud märkusi. Liikmesriik võib kõnealuseid märkusi esitada, kui:

(a) ta leiab, et asjaomane välisinvesteering võib tema julgeolekut või avalikku

korda negatiivselt mõjutada või

(b) tal on välisinvesteeringu taustauuringu tegemiseks vajalikku teavet.

ET 35 ET

Liikmesriik esitab oma märkused komisjonile ja teavitab samal ajal

koostöömehhanismi kaudu kõiki teisi liikmesriike märkuste esitamisest.

2. Komisjon võib välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile esitada artikli 12 lõikes 4

osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu nõuetekohaselt põhjendatud

arvamuse. Komisjon võib kõnealuse arvamuse esitada, kui:

(a) ta leiab, et asjaomane välisinvesteering võib mõjutada rohkem kui ühe

liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda negatiivselt;

(b) ta leiab, et asjaomasel välisinvesteeringul võib olla negatiivne mõju liidule

huvi pakkuvatele projektidele või programmidele julgeoleku või avaliku korra

seisukohast

või

(c) tal on asjaomase välisinvesteeringu kohta asjassepuutuvat teavet.

Komisjon võib esitada oma arvamuse, olenemata sellest, kas liikmesriigid on

märkusi esitanud.

3. Komisjon võib esitada kõikidele liikmesriikidele adresseeritud nõuetekohaselt

põhjendatud arvamuse, kui ta leiab, et mitu välisinvesteeringut või muud võimalikud

samalaadsed investeeringud võivad koos vaadelduna ja nende põhijooni arvesse

võttes mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda. Kui komisjon on arvamuse

esitanud, võib ta liikmesriikidega vajaduse korral arutada, kuidas kindlakstehtud

riske kõrvaldada.

4. Komisjon teeb järgmist:

(a) saadab lõike 2 punktides a ja c sätestatud tingimustele vastavad arvamused

kõigile märkusi esitanud liikmesriikidele ja teatab teistele liikmesriikidele, et

artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu on esitatud

arvamus;

(b) saadab lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavad arvamused

artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu kõigile

märkusi esitanud liikmesriikidele.

5. Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, saab

teiselt liikmesriigilt lõike 1 kohase märkuse või komisjonilt lõike 2 või 3 kohase

arvamuse, võtab ta sellist märkust või arvamust igati arvesse.

6. Pärast lõike 1 kohase märkuse saamist korraldab liikmesriik märkusi esitanud

liikmesriikidega nõupidamise, et arutada, kuidas oleks kindlakstehtud riske kõige

parem kõrvaldada. Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see

on ellu viidud, ei nõustu kindlakstehtud riskidega või – kui see on asjakohane –

märkuses välja pakutud meetmega, püüavad liikmesriigid leida alternatiivseid

lahendusi. Kui märkus käib mitut riiki hõlmava tehingu kohta, kutsutakse ka teisi

välisinvesteeringust teatanud liikmesriike arutama, kas soovitud tulemused sobivad

üksteisega kokku ja – kui see on asjakohane – kas kavandatud tingimustega on

võimalik kindlakstehtud piiriüleseid riske piisavalt hästi kõrvaldada. Sellistele

nõupidamistele tuleb kutsuda ka komisjon.

7. Kui on saadud lõike 2 või 3 kohane arvamus, kohaldatakse lõikes 6 sätestatud

menetlust mutatis mutandis.

ET 36 ET

8. Pärast lõike 2 või 3 kohase arvamuse saamist peab liikmesriik, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud,

(a) teatama taustauuringumenetluses tehtud otsusest artikli 12 lõikes 4 osutatud

turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu asjaomastele liikmesriikidele ja

komisjonile hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul pärast otsuse saatmist

välisinvesteeringu osalistele;

(b) esitama artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu

asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile kirjaliku selgituse hiljemalt

seitsme kalendripäeva jooksul pärast punkti a kohast taustauuringumenetluses

tehtud otsusest teatamist

i) selle kohta, kui suurel määral ta võttis liikmesriikide märkusi või

komisjoni arvamust arvesse või

ii) selle kohta, mis põhjusel ta ei nõustu liikmesriikide märkuste või

komisjoni arvamusega.

9. Kui liikmesriigid või komisjon tõdevad, et käesoleva artikli lõike 8 punktis a

osutatud taustauuringumenetluses tehtud otsuse kohta ei ole lõike 1 kohaselt esitatud

märkusi või lõike 2 või 3 kohaselt esitatud arvamust igati arvesse võetud, korraldab

liikmesriik, kuhu on kavas investeering teha või kus see on ellu viidud, nõupidamise,

et selgitada ilmnenud takistusi või lahkarvamuste põhjusi, ning püüab leida

lahendused juhuks, kui tulevikus peaks tekkima sarnane olukord. Kui

taustauuringumenetluses tehtud otsus on seotud mitut riiki hõlmava teatega,

kutsutakse osalema ka teised liikmesriigid, kes teatasid koostöömehhanismi kaudu

välisinvesteeringust. Käesoleva lõike kohaselt korraldatavatele nõupidamisele

kutsutakse ka komisjon.

10. Komisjon loob turvalise andmebaasi, mida saavad kasutada kõik liikmesriigid ning

mis sisaldab teavet koostöömehhanismi raames hinnatud välisinvesteeringute ja

riiklike taustauuringumehhanismide raames toimunud hindamiste tulemuste kohta,

sealhulgas teavet asjaomaste taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta.

Komisjon laadib kõnealusesse andmebaasi üles teabe, mis on tema käsutuses olnud

alates 12. oktoobrist 2020. Liikmesriigid laadivad [käesoleva määruse kohaldamise

alguskuupäevaks] sellesse andmebaasi üles nende käsutuses oleva teabe nende endi

taustauuringumehhanismide raames toimunud asjaomaste menetluste tulemuste

kohta. Nad võivad esitada ka lisaselgitusi.

11. Kui liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt märkusi esitavad või komisjon arvamuse

esitab, kaaluvad liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon, kas need märkused või

arvamus peaksid olema salastatud teave ja millist salastatuse taset tuleks nende

suhtes salastatud teavet käsitlevate liidu õigusnormide ja vastavate siseriiklike

õigusaktide alusel rakendada.

Artikkel 8

Teatatud välisinvesteeringute kohta märkuste ja arvamuste esitamise tähtajad ja kord

1. Enne kui liikmesriik esitab vastavalt artiklile 7 märkuse või komisjon esitab

arvamuse, kohaldatakse järgmist menetlust:

(a) liikmesriigid annavad välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu teada, et nad jätavad

ET 37 ET

endale õiguse esitada märkusi hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast artikli

5 kohase teate saamist;

(b) komisjon annab välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12 lõikes 4

osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu teada, et ta jätab endale

õiguse esitada arvamuse hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast artikli 5

kohase teate saamist.

2. Kui liikmesriigid jätavad endale õiguse esitada märkusi ja komisjon jätab endale

õiguse esitada arvamuse, võivad nad küsida välisinvesteeringust teatavalt

liikmesriigilt lisateavet. Iga lisateabe taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud,

piirduma teabega, mida on liikmesriigil vaja märkuste või komisjonil arvamuse

esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohi olla

välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile põhjendamatult koormav. Kui liikmesriik

küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, saadab ta sellised

taotlused samal ajal ka komisjonile.

3. Artiklis 7 osutatud liikmesriikide märkuste ja komisjoni arvamuste esitamise suhtes

kehtivad järgmised tähtajad:

(a) kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi

esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet,

adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 35

kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

(b) kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse

esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet,

adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 45

kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

(c) kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi

esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet,

adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 20

kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist;

(d) kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse

esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet,

adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 30

kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist.

Välisinvesteeringust teatav liikmesriik teeb taustauuringumenetluses otsuse alles

pärast punktides a–d nimetatud tähtaegade möödumist.

4. Välisinvesteeringust teatav liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele

artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu igasugusest uuest

olulisest teabest või uutest asjaoludest, mis on olulised artikli 5 kohaselt juba teatatud

välisinvesteeringu hindamiseks. Kui see teave tehakse kättesaadavaks enne lõikes 3

sätestatud tähtaegade möödumist, püüavad välisinvesteeringust teatav liikmesriik,

komisjon ja teised liikmesriigid leppida kokku mõlemale poolele vastuvõetavas

tähtaja pikendamises. Kui lõikes 3 sätestatud esialgse teate hindamise tähtajad on

möödunud, jätkuvad need vastavalt lõike 3 punktides c ja d sätestatud tähtaegadele.

ET 38 ET

5. Välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitab täieliku lisateabe, mida komisjon või

teised liikmesriigid on lõike 2 kohaselt nõudnud, artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise

ja krüpteeritud süsteemi kaudu põhjendamatu viivituseta. Kui välisinvesteeringust

teatav liikmesriik esitab mõnele liikmesriigile lisateavet, saadab ta selle lisateabe

samal ajal ka komisjonile.

6. Kui välisinvesteeringust teatav liikmesriik saab sama teatamisele kuuluva

investeeringu kohta mitu lisateabe taotlust, esitab ta kogu nõutud lisateabe

samaaegselt.

7. Kui mitu välisinvesteeringust teatavat liikmesriiki saavad lisateabe taotlused mitut

riiki hõlmava teate kohta, algavad lõikes 3 sätestatud tähtajad viimase täieliku

lisateabe kättesaamise kuupäevast. Komisjon teatab selle kuupäeva ja tähtaja

asjaomastele liikmesriikidele.

8. Kui välisinvesteeringust teatav liikmesriik leiab erandlike asjaolude tõttu, et tema

julgeoleku või avaliku korra tõttu on vaja taustauuringumenetluses teha otsus enne

lõikes 3 osutatud tähtaegade möödumist, teatab ta oma kavatsusest teistele

liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab nõuetekohaselt vajadust võtta

meetmeid viivitamata. Teised liikmesriigid ja komisjon esitavad kiiresti märkused

või arvamuse. Seda menetlust ei tohi kasutada üksnes loa taotleja ärihuvides.

9. Kõik käesolevas artiklis sätestatud tähtajad peatatakse 25. detsembrist kuni 1.

jaanuarini ja need jätkuvad 2. jaanuaril.

Artikkel 9

Omaalgatuslik menetlus

1. Liikmesriik, kes leiab, et teise liikmesriigi territooriumil tehtud välisinvesteering,

millest koostöömehhanismi kaudu ei ole teatatud, võib negatiivselt mõjutada tema

julgeolekut või avalikku korda, võib ta algatada selle välisinvesteeringu suhtes

omaalgatusliku menetluse. Enne menetluse algatamist selgitab liikmesriik välja, ega

liikmesriigil, kuhu on kavas investeering teha või kus see on ellu viidud, ei ole kavas

välisinvesteeringust koostöömehhanismi kaudu teatada.

2. Liikmesriikidele antakse pärast välisinvesteeringu elluviimist vähemalt 15 kuud aega

algatada lõikes 1 sätestatud menetlus, tingimusel et välisinvesteeringust ei ole

koostöömehhanismi kaudu vahepeal teatatud.

3. Komisjon võib algatada omaalgatusliku menetluse, kui ta leiab, et liikmesriigi

territooriumil tehtud välisinvesteering, millest ei ole koostöömehhanismi kaudu

teatatud, kuulub artikli 7 lõike 2 kohaldamisalasse. Enne menetluse algatamist

selgitab komisjon välja, ega liikmesriigil, kuhu on kavas investeering teha või kus

see on ellu viidud, ei ole kavas välisinvesteeringust koostöömehhanismi kaudu

teatada.

4. Komisjonile antakse pärast välisinvesteeringu elluviimist vähemalt 15 kuud aega

algatada lõikes 3 sätestatud menetlus, tingimusel et välisinvesteeringust ei ole

koostöömehhanismi kaudu vahepeal teatatud.

5. Liikmesriigid või komisjon saadavad kas lõikes 1 või 3 sätestatud omaalgatusliku

menetluse algatamiseks nõuetekohaselt põhjendatud teabetaotluse artikli 12 lõikes 4

osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu liikmesriigile, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud. Iga käesoleva lõike kohane

teabetaotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida on

ET 39 ET

liikmesriigil vaja märkuste või komisjonil arvamuse esitamiseks, olema

proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohi olla välisinvesteeringust teatavale

liikmesriigile põhjendamatult koormav. Kui liikmesriik esitab teabetaotluse, saadab

ta selle samal ajal ka komisjonile.

6. Liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, esitab

artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu põhjendamatu

viivituseta täieliku lisateabe, mida komisjon või teised liikmesriigid on lõike 5

kohaselt taotlenud. Kui välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitab mõnele

liikmesriigile lisateavet, saadab ta selle lisateabe samal ajal ka komisjonile.

7. Pärast lõikes 6 osutatud teabe saamist võivad liikmesriigid esitada märkusi ja

komisjon võib esitada arvamuse liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha

või kus see on ellu viidud. Artiklites 7 ja 8 sätestatud korda ja menetlusi

kohaldatakse mutatis mutandis, võttes arvesse järgmisi muudatusi:

(a) liikmesriikide märkused või komisjoni arvamus saadetakse hiljemalt 35

kalendripäeva jooksul pärast lõike 5 kohaselt küsitud täieliku teabe

kättesaamist;

(b) lõike 1 kohaselt algatatud menetluste puhul on komisjonil arvamuse

esitamiseks aega 15 kalendripäeva pärast käesoleva lõike punktis a

liikmesriigile sätestatud tähtaja möödumist.

Artikkel 10

Teavitamisnõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 5 osutatud teates ja artikli 9 lõikes 5 osutatud

teabetaotlusele vastamiseks esitatud teave sisaldab järgmist:

(a) investori nimi, investori ja liidu sihtettevõtja üleilmne tegelik omanik, investori

omandistruktuur, ja kui see on asjakohane, selle kontserni omandistruktuur,

kuhu investor kuulub;

(b) investeeringu põhjalik kirjeldus, selle väärtus ja teave liidu sihtettevõtja

omandisuhte kohta enne ja pärast välisinvesteeringut ning teave investeeringu

rahastuse ja selle allika kohta, niivõrd kui see liikmesriigile teada on;

(c) liidu sihtettevõtja nimi ja aadress, selle tegevusalad, alternatiivsed tarnijad ja

omandistruktuur, ning kui see on asjakohane, selle kontserni omandistruktuur,

kuhu liidu sihtettevõtja kuulub;

(d) kui see on asjakohane, teave teiste liidu sihtettevõtjaga samasse kontserni

kuuluvate juriidiliste isikute kohta, kes asuvad teistes liikmesriikides;

(e) välisinvestori tegevusalad, tema nimi ja aadress ning

(f) kuupäev, millal on välisinvesteering kavas teha või millal see ellu viidi.

2. Komisjon kehtestab artikli 21 kohaste rakendusaktidega, mis võetakse vastu enne

artikli 24 lõikes 2 osutatud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, lõikes 1

nõutud teabe esitamiseks ette nähtud vormi.

3. Kui komisjon või liikmesriigid küsivad liikmesriigilt, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, artikli 8 lõike 1 või artikli 9 lõike 5

kohaselt lisateavet, püüab kõnealune liikmesriik esitada selle teabe taotluse esitanud

liikmesriikidele ja komisjonile, juhul kui see teave on kättesaadav.

ET 40 ET

4. Vajaduse korral võib liikmesriik, kuhu välisinvesteeringut kavatsetakse teha või kus

see on ellu viidud, paluda loa taotlejalt või muult asjaomaselt ettevõtjalt lõigetes 1 ja

3 osutatud teabe esitamist. Teabetaotlusega võib küsida teavet, mida liikmesriik

vajab, et määrata kindlaks, kas mõni artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustest on

täidetud. Asjaomane ettevõtja esitab küsitud teabe 15 kalendripäeva jooksul alates

taotluse esitamisest liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see

on ellu viidud.

5. Liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, ja

komisjon võivad esitada teistele liikmesriikidele taotluse küsida teavet nende

territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt, tingimusel et see teave on asjakohane ja rangelt

vajalik välisinvesteeringu hindamiseks vastavalt artiklile 13. Kui liikmesriigilt

taotletakse teavet, palub ta viivitamata ettevõtjal see teave esitada ning esitab saadud

teabe liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud,

ja komisjonile vastavalt vajadusele kas artikli 8 lõikes 2 või artikli 9 lõikes 6

sätestatud korras.

6. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele, kui tal ei ole

erandlike asjaolude tõttu kõigist oma jõupingutustest hoolimata võimalik lõikes 3, 4

või 5 osutatud teavet esitada. Kõnealune liikmesriik põhjendab nõuetekohaselt, miks

tal ei ole võimalik seda teavet esitada.

7. Kui teavet ei esitata või esitatakse ebatäielikku teavet, võivad liikmesriigid esitada

märkuse või komisjon esitada arvamuse üksnes talle kättesaadava teabe alusel.

8. Kui lõigetes 1–6 osutatud teave on pärit ettevõtjalt, kontrollib ettevõtjalt teabe

saanud liikmesriik teabe täielikkust ja võtab mõistlikke meetmeid, et tagada teabe

täpsus, enne kui ta esitab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 11

Ühised nõuded taustauuringumehhanismidele, et tagada tõhus koostöömehhanism

1. Liikmesriigid tagavad vajalikud ressursid ning õiguslikud ja haldusvahendid, et nad

saaksid tõhusalt ja tulemuslikult koostöömehhanismis osaleda.

2. Kõik liikmesriigid ja komisjon määravad koostöömehhanismi jaoks kontaktpunkti.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende taustauuringumehhanismides sätestatud tähtajad ja

menetlused võimaldavad neil anda komisjoni või teiste liikmesriikide lisateabe

taotlustele täielikke vastuseid.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende taustauuringumehhanismid annavad piisavalt aega ja

vahendeid selleks, et teiste liikmesriikide märkusi ja komisjoni arvamusi enne

taustauuringumenetluses otsuse tegemist hinnata ja igati arvesse võtta. See tähendab

kõiki vajalikke õiguslikke vahendeid ja volitusi, mida on vaja selleks, et

taustauuringumenetluses tehtavas otsuses või muus kasutada olevas asjakohases

vahendis saaks võtta arvesse teise liikmesriigi või komisjoni poolt esile toodud

kahtlusi või tõenäolist mõju. Kui komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatatakse

artikli 5 alusel välisinvesteeringust, ei võimalda taustauuringumehhanismid

liikmesriikidel teha taustauuringumenetluses otsust, enne kui on möödunud artikli 8

lõikes 3 sätestatud liikmesriikide märkuste ja komisjoni arvamuste esitamise

tähtajad.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikud õigusaktid võimaldavad täita artikli 7

lõigetes 5–9 sätestatud kohustusi.

ET 41 ET

6. Taustauuringuasutustele antakse õigus uurida ja hinnata välisinvesteeringuid, millest

on neile artikli 9 lõike 7 kohaselt teatatud, ning teha nende kohta otsuseid ja valvata

nende täitmise järele.

7. Kui taustauuringumenetluses tehtud otsuses sisalduvaid leevendusmeetmeid peavad

rakendama teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjad, teevad

taustauuringumenetluses otsuse vastu võtnud liikmesriigid kõnealuse otsuse järele

valvamiseks ja selle täitmise tagamiseks koostööd nende teiste asjaomaste

liikmesriikidega. Liikmesriigid tagavad, et neil on kõik vajalikud õiguslikud

vahendid ja volitused, et taustauuringumenetluses tehtud otsuses sätestatud

leevendusmeetmete täitmata jätmise tagajärgedega mõjusalt tegeleda.

Artikkel 12

Koostöömehhanismi raames toimuva teabevahetuse konfidentsiaalsus

1. Artiklites 5, 7 ja 9 sätestatud korras saadud teavet kasutatakse üksnes sel otstarbel,

milleks seda taotleti, välja arvatud juhul, kui:

(a) teabe koostaja on sõnaselgelt nõus muu kasutusviisiga või

(b) Euroopa Liidu Kohus või selle liikmesriigi kohus, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, taotleb sellist teavet

kohtumenetluse jaoks.

2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud või

esitatud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas liikmesriikide ja liidu õigusega.

Käesoleva määruse kohaldamisel esitatud või saadud dokumentidele juurdepääsu

taotluste menetlemisel hoiduvad liikmesriigid ja komisjon avaldamast teavet, mis

kahjustaks käesoleva määruse kohaselt korraldatavate uurimiste eesmärki.

3. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et käesoleva määruse alusel esitatud või

vahetatud konfidentsiaalse teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei

kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

4. Komisjon loob turvalise ja krüpteeritud süsteemi, et toetada kontaktpunktide vahelist

teabevahetust.

4. PEATÜKK

LIIDU JULGEOLEKUT VÕI AVALIKKU KORDA

TÕENÄOLISELT NEGATIIVSELT MÕJUTAVAD

VÄLISINVESTEERINGUD

Artikkel 13

Julgeolekule ja avalikule korrale avalduva tõenäolise negatiivse mõju

kindlaksmääramine

1. Selleks, et teha vastavalt artiklile 14 taustauuringumenetluses otsus või esitada

vastavalt artikli 7 lõikele 1 või artikli 9 lõikele 7 nõuetekohaselt põhjendatud märkus,

teevad liikmesriigid kindlaks, kas välisinvesteering võib julgeolekut või avalikku

korda negatiivselt mõjutada.

ET 42 ET

2. Vastavalt artikli 7 lõigetele 2 või 3 või artikli 9 lõikele 7 nõuetekohaselt põhjendatud

arvamuse esitamiseks teeb komisjon kindlaks, kas välisinvesteering võib julgeolekut

või avalikku korda negatiivselt mõjutada.

3. Selle kindlakstegemisel, kas välisinvesteering võib julgeolekut või avalikku korda

negatiivselt mõjutada, võtavad liikmesriigid ja komisjon eelkõige arvesse järgmist:

(a) elutähtsa füüsilise ja virtuaalse taristu turvalisus, puutumatus ja toimimine;

sellega seoses hinnatakse kättesaadava teabe põhjal ka seda, kas

välisinvesteering võib negatiivselt mõjutada nende poolt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/255720 alusel elutähtsa teenuse osutajana

käsitatavate üksuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2022/255521 kohaldamisalasse kuuluvate elutähtsate üksuste toimepidevust.

Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 22 lõike 1 kohaselt tehtud kriitilise tähtsusega

tarneahelate liidu koordineeritud riskihindamise tulemusi võetakse samuti

arvesse;

(b) elutähtsa tehnoloogia kättesaadavus;

(c) jätkuv varustamine kriitilise tähtsusega sisenditega;

(d) tundlik teave, sealhulgas isikuandmete kaitse, eelkõige seoses välisinvestori

võimalusega sellistele isikuandmetele juurde pääseda, neid kontrollida ja muul

viisil töödelda, või

(e) meediavabadus ja meedia mitmekesisus, sealhulgas veebiplatvormid, mida

saab kasutada laiaulatuslikuks desinformatsiooni levitamiseks või

kuritegelikuks tegevuseks.

4. Selle kindlakstegemisel, kas välisinvesteering võib negatiivselt mõjutada julgeolekut

või avalikku korda, võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse välisinvestori kohta

käivat teavet, eelkõige järgmist:

(a) kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus,

välisinvestori tegelikult kasusaav omanik või välisinvestori tütarettevõtjad või

muud isikud, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või

tegutsevad tema nimel või juhtimisel, olid seotud välisinvesteeringuga, mille

tausta on liikmesriik eelnevalt kontrollinud ning mille tegemiseks ei antud luba

või anti ainult tingimustega luba; et see välja selgitada, tuginevad liikmesriigid

ja komisjon neile kättesaadavale teabele, sealhulgas artikli 7 lõike 10 kohaselt

loodud turvalises andmebaasis sisalduvale teabele;

(b) põhjused, miks välisinvestori, välisinvestorit kontrolliva füüsilise isiku või

üksuse, välisinvestori tegelikult kasusaava omaniku või välisinvestori

tütarettevõtjate suhtes või muu isiku suhtes, kes on sellise välisinvestori

omandis või kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel, kohaldatakse

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb

elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).

ET 43 ET

ELi toimimise lepingu artiklile 215 kohaseid piiravaid meetmeid, kui need on

kehtestatud;

(c) kas välisinvestor või tema tütarettevõtjad on juba olnud seotud liikmesriigi

julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutavate tegevustega;

(d) kas välisinvestor või tema tütarettevõtjad on tegelenud ebaseadusliku või

kuritegeliku tegevusega, sealhulgas hoidnud kõrvale ELi toimimise lepingu

artikli 215 kohastest liidu piiravatest meetmetest;

(e) kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus,

välisinvestori tegelikult kasusaav omanik või välisinvestori tütarettevõtjad või

muud isikud, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või

tegutsevad tema nimel või juhtimisel, võivad püüda saavutada mõne kolmanda

riigi poliitikaeesmärke või hõlbustada kolmanda riigi sõjalise võimekuse

arendamist.

Artikkel 14

Taustauuringumenetluses tehtud otsus liidu julgeolekut või avalikku korda tõenäoliselt

negatiivselt mõjutavate välisinvesteeringute kohta

1. Kui artiklis 13 sätestatud kriteeriume arvesse võttes ja vajaduse korral teiste

liikmesriikide poolt artikli 7 lõike 1 või artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud märkuste

või komisjoni poolt artikli 7 lõike 2 või 3 või artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud

arvamuse põhjal järeldab liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus

see on ellu viidud, et välisinvesteering võib kahjustada julgeolekut või avalikku

korda ühes või mitmes liikmesriigis, sealhulgas juhtudel, kus on tegemist liidule huvi

pakkuva projekti või programmiga, teeb ta taustauuringumenetluses otsuse, millega:

(a) antakse leevendusmeetmete võtmise kohustust sisaldav välisinvesteeringuluba

või

(b) välisinvesteering keelatakse.

Taustauuringumenetluses tehtud otsus peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ja selles tuleb arvesse võtta kõiki välisinvesteeringuga seotud

asjaolusid.

2. Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud,

leiab, et kooskõlas liidu või siseriikliku õigusega on võimalik võtta muid meetmeid,

et asjakohaselt käsitleda välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale,

antakse välisinvesteeringule tingimusteta luba.

5. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Rahvusvaheline koostöö

Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd kolmandate riikide vastutavate

asutustega küsimustes, mis on seotud välisinvesteeringute taustauuringutega, mida

tehakse julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.

ET 44 ET

Artikkel 16

Aastaaruanded liidu tasandil

1. Iga aasta 31. märtsiks alates [väljaannete talitus: palun sisestada esimene

kohaldamisaasta] esitavad liikmesriigid komisjonile konfidentsiaalselt aruande

eelmise kalendriaasta tegevustest, mida nad viisid ellu taustauuringu- ja

koostöömehhanismi raames. Aruanne peab sisaldama järgmist teavet:

(a) selliste välisinvesteeringute arv, millele on tehtud taustauuring pärast

loataotluse esitamist ja pärast omaalgatuslikku menetlust;

(b) selliste välisinvesteeringute arv, mille tegemiseks on pärast taustauuringut

antud tingimustega või tingimusteta luba;

(c) keelatud välisinvesteeringute arv, tagasivõetud välisinvesteeringute arv;

(d) koostöömehhanismi kaudu teatatud välisinvesteeringute arv ja asjaomase

liikmesriigi esitatud märkuste arv;

(e) teave välisinvestori päritolu kohta ning taustauuringu läbinud, lubatud või

keelatud välisinvesteeringu sihtettevõtja tegevusvaldkond;

(f) koondülevaade välisinvesteeringutes leitud riskidest ja nõrkadest kohtadest,

mis viisid taustauuringumenetluses otsuse tegemiseni.

2. Lõike 1 kohaselt saadud teabe ning suundumuste ja arengute hindamise põhjal esitab

komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta

igal aastal aruande. Aruanne avalikustatakse.

Artikkel 17

Isikuandmete töötlemine

1. Käesoleva määruse alusel isikuandmeid töödeldes järgitakse määruseid (EL)

2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning isikuandmeid töödeldakse ainult selles ulatuses,

mis on vajalik välisinvesteeringu taustauuringuks liikmesriikide poolt ning käesoleva

määrusega ette nähtud koostöö tõhususe tagamiseks.

2. Käesoleva määruse rakendamisega seotud isikuandmeid hoitakse üksnes niikaua, kui

on vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks need andmed koguti.

Artikkel 18

Üldhindamine

1. Käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast viie aasta möödumisel ning seejärel iga

viie aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitab

Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes

esitavad vajaduse korral komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku

lisateabe.

2. Kui komisjoni aruandes soovitatakse käesolevat määrust muuta, võib sellele lisada

seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 19

Delegeeritud õigusaktid

ET 45 ET

1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte,

et teha vajaduse korral muudatusi käesoleva määruse I lisas esitatud liidule huvi

pakkuvate projektide ja programmide loetelus, selleks et võtta arvesse selliste liidu

õigusaktide vastuvõtmist ja muutmist, mis on seotud liidu julgeoleku või avaliku

korra huvide seisukohast oluliste liidule huvi pakkuvate projektide või

programmidega.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte,

et vajaduse korral muuta II lisas esitatud liidu julgeoleku või avaliku korra huvide

seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude,

süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu, et võtta arvesse liidu

julgeoleku või avaliku korra huvidega seotud asjaolude muutusi.

Komisjon võtab arvesse eelkõige järgmist:

(a) liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tarneahelate

toimepidevus;

(b) liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste taristute

toimepidevus;

(c) liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste

tehnoloogiate areng;

(d) nõrkuste ilmnemine seoses juurdepääsuga tundlikule teabele, sealhulgas

isikuandmetele, või seoses selle muul viisil töötlemisega, kuivõrd need võivad

kahjustada liidu julgeoleku või avaliku korra huve; ning

(e) liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti olulise geopoliitilise

olukorra tekkimine.

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates

[alusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016.

aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa

Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või

kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile

ET 46 ET

teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel

pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21

Komiteemenetlus rakendusaktide vastuvõtmiseks

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse vormid,

mida tuleb kasutada artikli 10 lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud

nõuandemenetlusega.

Artikkel 22

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)

nr 182/2011 tähenduses.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit

4.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 2019/452 tunnistatakse kehtetuks alates [kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist].

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 24

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates [lisada kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 47 ET

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

1.4.2. Erieesmärgid

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4. Tulemusnäitajad

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

ET 48 ET

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

1.

ET 49 ET

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse

välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2019/452

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Ühine kaubanduspoliitika / ühtne turg

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest1

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Kavandatava määruse üldeesmärk on suurendada ELi julgeolekut ja parandada

avalikku korda seoses välismaiste otseinvesteeringutega ja investeeringutega, mida

välisinvestorid teevad ELis asutatud ettevõtja kaudu (edaspidi

„välisinvesteeringud“).

1.4.2. Erieesmärgid

1. Tagada õiguskindlus riiklikele julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tehtavate

taustauuringute mehhanismidele, niivõrd kui need on seotud kavandatavas määruses

määratletud välisinvesteeringutega.

2. Suurendada riiklike taustauuringumehhanismide sidusust ning võimaldada

tehingute tõhusamat ja tulemuslikumat taustauuringut kogu ELis ning hoida ära

siseturu killustumine riiklike taustauuringumehhanismide märkimisväärsete

erinevuste tõttu.

3. Nõuda, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu ja haldaksid mehhanismi, mis

võimaldab neil avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel tõhusalt välisinvesteeringute

taustauuringuid teha.

4. Parandada kavandatava määrusega hõlmatud välisinvesteeringute alase

liikmesriikide ja komisjoni koostöö mehhanismi tõhusust ja tulemuslikkust.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Kavandatava määrusega vaadatakse läbi määrusega (EL) 2019/452 loodud

liikmesriikide ja komisjoni koostöömehhanism ja täiustatakse seda. Uute normide

eesmärk on parandada ELi suutlikkust avastada välisinvesteeringuid, mis võivad

mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt. Samuti peaks see tagama

1 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 50 ET

tõhusama ja tulemuslikuma menetluse selliste tehingute hindamiseks, mille puhul on

vaja taustauuringujärgset luba kui ühes liikmesriigis.

Kavandatava määrusega nõutakse, et kõik liikmesriigid haldaksid mehhanismi, mis

võimaldab neil avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel tõhusalt välisinvesteeringute

taustauuringuid teha. Need taustauuringumehhanismid peavad toetama liikmesriikide

osalemist koostöömehhanismis, sealhulgas liikmesriikide suutlikkust võtta oma

taustauuringumenetluses tehtavates otsustes arvesse teiste liikmesriikide ja komisjoni

julgeolekuprobleeme.

Kavandatav määrus peaks jätkuvalt hõlbustama heade tavade vahetamist

liikmesriikide vahel, sealhulgas ELi tehtavate välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute komisjoni eksperdirühma koosolekutel. See peaks kaasa tooma

riiklike taustauuringute suhtes kehtivate eeskirjade ja taustauuringute rakendamise

edasise ühtlustamise.

Kavandatava määrusega tuleks jätkuvalt toetada rahvusvahelise koostöö tegemist

kolmandate riikidega välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega seotud

küsimustes tehingute ja nendega seotud taustauuringute konfidentsiaalsust

nõuetekohaselt arvesse võttes.

Üldiselt peaks kavandatav määrus suurendama julgeolekut ja tugevdama avalikku

korda, ilma, et see takistaks välisinvesteeringute tegemist ELi.

1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Nende liikmesriikide arv, kelle taustauuringumehhanism vastab kavandatavas

määruses sätestatud nõuetele.

Koostöömehhanismikaudu hinnatud tehingute arv aastas.

Nende tehingute osakaal, mille kohta liikmesriigid esitasid märkusi ja/või komisjon

esitas arvamuse liikmesriigile, kuhu on kavas investeering teha või kus see on ellu

viidud (edaspidi „sihtliikmesriik“).

Selliste meetmete arv ja liik, mida liikmesriigid on võtnud seoses tehingutega, millel

võib olla negatiivne mõju sihtliikmesriigi või teiste liikmesriikide julgeolekule või

avalikule korrale või ELile huvi pakkuvatele projektidele või programmidele

julgeoleku või avaliku korra seisukohast.

Asjakohaste meetodite või makromajanduslike mudelite puudumise tõttu ei ole

võimalik mõõta kavandatava määruse (või välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute) mõju investeeringute sissevoolule ELi.

Kavandatava määruse kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja

nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta igal aastal aruande.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Kavandatav määrus on vahetult kohaldatav, kuid eeldatavasti nõutakse sellega

seadusandlike meetmete võtmist ka riiklikul tasandil. Kavandatud määruse täieliku

kohaldamise ajaks (st 15 kuud pärast jõustumist) peavad kõik liikmesriigid

kehtestama tõhusad menetlused selle rakendamiseks, eelkõige välisinvesteeringute

taustauuringuteks oma territooriumil ja osalemiseks koostöömehhanismis. Lisaks

ET 51 ET

peaks kõigil liikmesriikidel olema õiguslik alus, et võtta arvesse teiste liikmesriikide

ja komisjoni julgeolekuprobleeme ning võtta vajaduse korral meetmeid nende

lahendamiseks.

Kavandatavat määrust hinnatakse viie aasta jooksul pärast selle jõustumist.

Hindamise käigus uuritakse eelkõige seda, kas ja mil määral on kavandatav määrus

aidanud kaitsta ELi julgeolekut ja avalikku korda.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante):

Üldiselt peaks kavandatav määrus

– looma rohkem lisaväärtust, kui liikmesriigid saaksid üksi luua,

– suurendama julgeoleku ja avaliku korra tõhusat kaitset teatavate välismaiste

otseinvesteeringute põhjustatavate riskide eest rohkem, kui liikmesriigid

saaksid seda eraldi suurendada,

– nõudma, et kõik liikmesriigid looksid taustauuringumehhanismi ja tagaksid

riiklike taustauuringumehhanismide ühtlustamise. See ei saaks toimuda ilma

ELi tasandi raamistikuta.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)

Edendab riiklike taustauuringumehhanismide vastuvõtmist ja ajakohastamist

julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.

Annab liikmesriikidele julgeoleku kohta teavet, mida neil ilma koostöömehhanismita

ei oleks.

Mõjutab tehingu taustauuringut tegeva liikmesriigi otsust.

Ühtlustab liikmesriikide käsitust sellest, mis võib kujutada endast riski julgeolekule

või avalikule korrale ning kuidas julgeolekule või avalikule korrale avalduvaid riske

hinnata.

Võimaldab selliste tehingute tõhusa taustauuringu tegemist, mille suhtes kehtib

loakohustus rohkem kui ühes liikmesriigis. Seepärast peaks ettevõtjate koormus, mis

tuleneb taustauuringujärgse loa saamisest, olema väiksem ja asjaomaste riiklike

otsuste tähtajad peaksid olema paremini ühtlustatud. See peaks suurendama

prognoositavust ja õiguskindlust välisinvestorite ja välisinvesteeringu sihiks olevate

äriühingute jaoks.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kavandatava määrusega tunnistataks kehtetuks ja asendataks praegune määrus (EL)

2019/452. Aruandele on lisatud hindamisaruanne, milles võetakse kokku kehtiva

määruse rakendamisel saadud õppetunnid.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

See algatus on täielikult rahastatav 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku

asjaomaste rubriikide siseste vahendite ümberpaigutamise kaudu. Assigneeringutele

ET 52 ET

avalduv finantsmõju kaetakse täielikult 2021.–2027. aasta mitmeaastases

finantsraamistikus määruse (EL) 2019/452 rakendamiseks ette nähtud eraldistest.

Kavandatavat määrust rakendatakse kooskõlas ELi õiguses kehtestatud muude

teavitamis- ja loamenetlustega ning see ei tohiks piirata nende kohaldamist. Määrus

on kooskõlas ELi piiravate meetmetega (sanktsioonidega), mis on ELi toimimise

lepingu artikli 215 alusel muude ELi määruste suhtes ülimuslikud ning millega võib

keelata teatavate kolmandate riikide või kolmandate riikide kodanike välismaiste

otseinvesteeringute tegemise või takistada nende tegemist.

Tehingute hindamisel kasutab komisjon jätkuvalt eksperditeadmisi, mis tal on

määrusega hõlmatud sektorites osutatavate teenuste valdkonnas.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata.

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamine käivitub alates 2026. aastast,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

ET 53 ET

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja

kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Lõplik otsus välisinvesteeringute kohta jääb selle liikmesriigi pädevusse, kuhu on kavas

investeering teha või kus see on ellu viidud. Seetõttu vastutab komisjon selle tagamise eest, et

liikmesriigid järgivad kavandatavat määrust, kuid liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering

teha või kus see on ellu viidud, jääb vastutavaks tehingutest koostöömehhanismi kaudu

teatamise eest ja taustauuringumenetluses osalevate teateid esitavate osalistega suhtlemise

eest (sealhulgas teistele liikmesriikidele ja komisjonile tehingu hindamiseks vajaliku teabe

hankimine). Lisaks jäävad liikmesriigid vastutavaks üksikute välisinvesteeringute kohta

otsuse tegemise eest (loa või tingimustega loa andmine või investeeringu keelamine) ning

taustauuringumenetluses nende poolt tehtud otsuste järelevalve ja täitmise tagamise eest.

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Määruse kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal

aastal määruse rakendamise kohta aruande.

Määrust hinnatakse ja see vaadatakse läbi viis aastat pärast jõustumist. Hindamise

käigus uuritakse eelkõige seda, kas ja mil määral on konkreetsed eesmärgid aidanud

kaitsta ELi julgeolekut ja avalikku korda. Komisjon esitab hindamise tulemuste

kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui aruandes soovitatakse

määrust muuta, võib sellele lisada asjakohase seadusandliku ettepaneku.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

Ei kohaldata.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse

strateegias esitatud meetmed.

Ei kohaldata.

ET 54 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigendam

ata1

EFTA

riigid2

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d3

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

6 14.20.04.02 Liigenda

tud EI EI EI EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigendam

ata

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

Ei kohaldata.

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

1 Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 2 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 3 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 55 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr 6: Naabrus ja maailm

DG: Kaubandus 2026 2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

14.200402 – Väliskaubandussuhted ja

kaubandusabi

Kulukohustused (1a) 0,493 0,250 0,743

Maksed (2a) 0,247 0,372 0,619

Ei kohaldata Kulukohustused (1b)

Maksed (2b)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud1

Ei kohaldata (3)

KAUBANDUSE

PEADIREKTORAADI

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a +

1b + 3 0,493 0,250 0,743

Maksed

= 2a +

2b

+3

0,247 0,372 0,619

1 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 56 ET

Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,493 0,250 0,743

Maksed (5) 0,247 0,372 0,619

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <Kaubandus>

assigneeringud kokku

Kulukohustused = 4 + 6 0,493 0,250 0,743

Maksed = 5 + 6 0,247 0,372 0,619

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist punkti korrata

Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,493 0,250 0,743

Maksed (5) 0,247 0,372 0,619

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1‒6

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Kulukohustused = 4 + 6 0,493 0,250 0,743

Maksed = 5 + 6

0,247 0,372 0,619

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 7 „Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2026 2027 KOKKU

DG: Kaubandus (peakorter)

 Personalikulud 2,670 2,670

5,340

 Muud halduskulud 0,032 0,032 0,064

ET 57 ET

KOKKU Assigneeringud 2,702 2,702 5,404

2026 2027 KOKKU

DG: Kaubandus (esindused)

 Personalikulud 0,356 0,356 0,712

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,356 0,356 0,712

2026 2027 KOKKU

DG: Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

 Personalikulud 0,356 0,356 0,712

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,356 0,356 0,712

2026 2027 KOKKU

DG: Kaitsetööstus ja kosmos

 Personalikulud 0,356 0,356 0,712

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,356 0,356 0,712

ET 58 ET

2026 2027 KOKKU

DG: Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja

VKEd

 Personalikulud 0,356 0,356 0,712

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,356 0,356 0,712

2026 2027 KOKKU

DG: Finantsstabiilsus, finantsteenused

ja kapitaliturgude liit

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 KOKKU

DG: Teadusuuringud ja innovatsioon

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 KOKKU

ET 59 ET

DG: Õigustalitus

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 KOKKU

DG: Teadusuuringute Ühiskeskus

(JRC)

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 KOKKU

DG: Euroopa välisteenistus

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 KOKKU

DG: Konkurents

 Personalikulud 0,034 0,034 0,068

ET 60 ET

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,034 0,034 0,068

2026 2027 KOKKU

DG: Põllumajandus ja maaelu areng

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: Energeetika

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: HERA

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

ET 61 ET

2026 2027 KOKKU

DG: Õigus- ja tarbijaküsimused

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: Tervis ja toiduohutus

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: Ränne ja siseasjad

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

ET 62 ET

DG: Liikuvus ja transport

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: Peasekretariaat

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma = maksete

kogusumma) 5,194 5,194 10,388

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1‒7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 5,687 5,444 11,131

Maksed 5,441 5,566 11,007

ET 63 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta

N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di liik2

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 13...

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

2 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 3 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 64 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2026 2027 KOKKU

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIK 7

Personalikulud 5,162 5,162 10,324

Muud halduskulud 0,032 0,032 0,064

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud

kokku

5,194 5,194 10,388

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGIST 71 välja

jäävad kulud

Personalikulud Ei kohaldata

Muud halduskulud

Ei kohaldata

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku

Ei kohaldata

KOKKU 5,194 5,194 10,388

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane

peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud

assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile

eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

1 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),

kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 65 ET

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

2026 2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 27 27

20 01 02 03 (delegatsioonides) 2 2

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (märkige)

 Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)1

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 xx yy zz2

- peakorteris

- delegatsioonides

01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige)

KOKKU 29 29

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades

töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite

eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Ametnikud ja ajutised töötajad tegutsevad kontaktpunktidena ja analüüsivad igal

üksikjuhul eraldi, kas liikmesriikide teatatud investeerimistehingud võivad mõjutada

julgeolekut või avalikku korda negatiivselt rohkem kui ühes liikmesriigis või kas neil

võib olla negatiivne mõju tundlikule ELi varale. Nad peavad jälgima ühinemisi ja

omandamisi ning investeeringuid nullist alustavatesse projektidesse (nn greenfield-

investeeringuid) majandussektoris, mis kuuluvad nende peadirektoraatide

vastutusalasse, ning nad peavad teavitama kaubanduse peadirektoraati, kui nad

leiavad, et tehing võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt rohkem

kui ühes liikmesriigis või et tehingul võib olla negatiivne mõju tundlikule ELi varale.

Kaubanduse peadirektoraadi ametnikud ja ajutised töötajad vastutavad ELi tehtavate

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute komisjoni eksperdirühma ja määrusega

loodud komitee haldamise eest; määruse rakendamise järelevalve ja aruandluse

(sealhulgas liikmesriikide aastaaruannete töötlemise ja komisjoni aastaaruande

koostamise) eest; kolmandate riikidega investeeringute taustauuringutega seotud

1 Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid

delegatsioonides. 2 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

ET 66 ET

horisontaalsetes küsimustes tehtava koostöö eest ning riikide poliitika ja seadusandliku

arengu jälgimise eest.

Koosseisuvälised töötajad Ei ole asjakohane.

ET 67 ET

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku

määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

N1

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et

näidata finantsmõju kestust (vt

punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud KOKKU

3.3.

1 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka

järgnevate aastate puhul.

ET 68 ET

Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju2

Aasta N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

2 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 23 final

ANNEXES 1 to 2

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

milles käsitletakse välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452

{SWD(2024) 23 final} - {SWD(2024) 24 final}

ET 1 ET

I LISA

Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid

1. ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav

meede

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi

(EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL)

nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust

nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige

selle artikli 58 lõike 2 punkt b (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj)

2. Kosmoseprogramm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega

luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014

ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/696/oj)

3. Liidu turvalise ühenduvuse programm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2023/588, millega

kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027 (ELT L 79, 17.3.2023,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/588/oj)

4. Programm „Horisont 2020“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185

kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187

kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega

luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–

2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1291/oj)

5. Programm „Euroopa horisont“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185

kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187

kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega

luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse

selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/695/oj)

6. Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2021–2025)

Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765, millega luuakse teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse

teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–25 ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(Euratom) 2018/1563 (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 81, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/765/oj)

7. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)

ET 2 ET

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013

üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1315/oj)

8. Üleeuroopaline energiavõrk (TEN-E)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013

üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ)

nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/347/oj)

9. Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles

käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid

ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2014/283/oj)

10. Euroopa ühendamise rahastu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse

Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja

(EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1153/oj)

11. Programm „Digitaalne Euroopa“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega

luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240

(ELT L 166, 11.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/694/oj)

12. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega

kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada

liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1092/oj)

13. Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi

(EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL)

nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust

nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige

selle artikli 58 lõike 2 punkt b (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj)

14. Euroopa Kaitsefond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega

luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170,

12.5.2021, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/697/oj)

15. Laskemoona tootmist toetav määrus

1 Määrus (EL) nr 283/2014 jäetakse käesolevasse lisasse alles tulenevalt määruse (EL) 2021/1153

(millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014) artikli 27 lõikest 2.

ET 3 ET

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1525, mis käsitleb

laskemoona tootmise toetamist (ELT L 185, 24.7.2023, lk 7, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1525/oj)

16. Kaitsevaldkonna ühishangete lühiajaline rahastamisvahend

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2418, millega

luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA)

(ELT L 2023/2418, 26.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2418/oj)

17. Alaline struktureeritud koostöö (PESCO)

Nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise

struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 65, 8.3.2018,

lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2018/340/oj)

Nõukogu 22. mai 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/995, millega muudetakse ja ajakohastatakse

otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus

arendatavate projektide nimekiri (ELT L 135, 23.5.2023, lk 123,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/995/oj)

18. ITERi Euroopa ühisettevõte

Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus (Euratom) 2007/198, millega luuakse ITERi ja

tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT

L 90, 30.3.2007, lk 58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj)

19. Programm „EL tervise heaks“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega

luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“)

ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107,

26.3.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/522/oj)

20. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Projektid, mida on kirjeldatud komisjoni teatises (2021/C 528/02) „Kriteeriumid, mis

võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise

toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 528/10, 30.12.2021, lk 10) ja

millele on osutatud komisjoni talituste veebisaidil2.

2 https://competition-policy.ec.europa.eu/state-aid/ipcei/approved-ipceis_en

ET 4 ET

II LISA

Liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate,

varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade

loetelu

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821 I lisas loetletud kaubad

(selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühine loetelu, mille suhtes kohaldatakse

ekspordikontrolli)

2. Varustus, mille suhtes kohaldatakse nõukogu ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP,

millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad

ühiseeskirjad (Euroopa Liidu sõjavarustuse üldnimekiri)

3. ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa tehnoloogia valdkonnad, mis on

loetletud komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovituse (EL) 2023/2113 (mis käsitleb

ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat

riskihindamist koos liikmesriikidega) lisas:

a. Tipptaseme pooljuhttehnoloogia:

• mikroelektroonika, sealhulgas protsessorid

• fotoonikatehnoloogia (sh suure energiaga laserid)

• kõrgsageduskiibid

• pooljuhtide tootmise seadmed tipptasemel suurusega sõlmedes

b. Tehisintellekttehnoloogia:

• kõrgjõudlusega andmetöötlus

• pilvetehnoloogia ja servtöötlus

• andmeanalüüsitehnoloogia

• tehisnägemine, keeletöötlus, objektide tuvastus

c. Kvanttehnoloogia:

• kvantarvutid

• kvantkrüptograafia

• kvantside

• kvantandurid ja -radarid

d. Biotehnoloogia:

• geneetilise muundamise meetodid

• uued genoomikameetodid

• geeniülekanne

• sünteetiline bioloogia

e. Tipptaseme ühenduvus-, navigeerimis- ja digitehnoloogia:

• turvaline digiside ja -ühenduvus, näiteks raadiopääsuvõrk (RAN) ja

avatud raadiopääsuvõrk (Open RAN) ning 6G

ET 5 ET

• küberturbetehnoloogia, nt küberseire, turbe- ja

sissetungitõrjesüsteemid, digitaalkriminalistika

• esemevõrk ja virtuaalreaalsus

• hajusraamatu ja digiidentiteedi tehnoloogia

• suuna-, navigeerimis- ja juhtimistehnoloogia, sealhulgas avioonika

ja positsioneerimine merel

f. Tipptaseme anduritehnoloogia:

• elektro-optilised, radar-, keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja

hajusandurid

• magnetomeetrid, magnetvälja gradiomeetrid

• veealused elektriväljaandurid

• gravimeetrid ja gradiomeetrid

g. Kosmose- ja ajamitehnoloogia:

• spetsiaalsed kosmosekesksed tehnoloogiad komponentidest kuni

süsteemi tasandini

• kosmoseseire ja Maa seire tehnoloogia

• positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine kosmoses

• turvaline side, sealhulgas ühenduvus Maa-lähedasel orbiidil

• ajamitehnoloogia, sealhulgas hüperhelikiirusega seadmed ja

sõjaliseks okstarbeks kasutatavad komponendid

h. Energiatehnoloogia:

• tuumasünteesitehnoloogia, reaktorid ja elektritootmine,

radioaktiivsete ainete muundamise/rikastamise/ringlussevõtu

tehnoloogia

• vesinik ja uued kütused

• nullnetotehnoloogia, sealhulgas fotogalvaanika

• tarkvõrgud ja energia salvestamine, akud

i. Robootika ja autonoomsed süsteemid:

• droonid ja sõidukid (õhu-, maismaa-, vee- ja allveesõidukid)

• robotid ja roboti juhitavad täppissüsteemid

• eksoskeletid

• TI-põhised süsteemid

j. Tipptaseme materjali-, tootmis- ja ringlussevõtutehnoloogia:

• nanomaterjalide, arukate materjalide, uudsete keraamiliste

materjalide, varjematerjalide, ohutuks ja kestlikuks projekteeritud

materjalide tehnoloogia

• kihtlisandustootmine, sealhulgas kasutuskohas

ET 6 ET

• digijuhitav mikrotäppistootmine ja väikesemahuline

lasertöötlus/keevitamine

• elutähtsa toorme ammutamise, töötlemise ja ringlussevõtu

tehnoloogia (sealhulgas hüdrometallurgia, bioleostamine,

nanotehnoloogiapõhine filtrimine, elektrokeemiline töötlemine ja

must mass)

4. Loetletud esmatähtsad ravimid: liidu esmatähtsate ravimite loetellu3 kantud

inimtervishoius kasutatavad ravimid, mis on olulised ELi tervishoiusüsteemi

nõuetekohaseks toimimiseks ning mille nappus põhjustaks ravi katkemist ja tekitaks

seega patsientidele tõsist kahju.

5. Järgmised liidu finantssüsteemi elutähtsate teenuste osutajad ja kriitilise tähtsusega

tegevusalad: kesksed vastaspooled,4 maksesüsteemid ja -asutused,5 e-raha asutused,6

turukorraldajad ja investeerimisühingud, mis korraldavad mitmepoolset

kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi,7 väärtpaberite

keskdepositooriumid,8 varapõhiste või e-raha tokenite olulised emitendid ning

krüptovarateenuse osutajad, kes korraldavad krüptovara kauplemise platvorme,9

suured finantsinstitutsioonid10 ning üleilmsed spetsiaalsete finantssõnumiteenuste

osutajad ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad, kes on määratud kriitilise

tähtsusega IKT-teenuste osutajateks11.

3 Liidu esmatähtsate ravimite loetelu https://www.ema.europa.eu/en/human-regulatory-overview/post-

authorisation/medicine-shortages-and-availability-issues/availability-critical-medicines#ema-inpage-

item-64278 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste

tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 2 punkt 1 (ELT

L 201, 27.7.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/648/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 (makseteenuste

kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010

muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 4 punktid 7 ja 4 (ELT L 337,

23.12.2015, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha

asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega

muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ)

artikli 2 lõige 1 (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/110/oj). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide

turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL) artikli 4 lõike 1 punkt 18

(ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014 (mis käsitleb

väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega

muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012) artikli 2 lõike 1 punkt 1

(ELT L 257 28.8.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/909/oj). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1114 (mis käsitleb

krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning

direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937) artikli 3 lõike 1 punktid 6, 7, 10, 15 ja 18 (ELT L 150,

9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (mis käsitleb

krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr

648/2012) artikli 4 lõike 1 punkt 146 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554 (mis käsitleb

finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr

648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011) artikli 3 punkt 23 (ELT L 333,

27.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2554/oj).

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 23 final

2024/0017 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452

{SWD(2024) 23 final} - {SWD(2024) 24 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega

luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (edaspidi

„määrus“) võeti vastu 2019. aastal ja seda hakati kohaldama 11. oktoobril 2020. Sellega

reageeriti kasvavale murele teatavate välisinvestorite pärast, kes soovivad omandada kontrolli

selliste ELi ettevõtete üle, kes pakuvad elutähtsat tehnoloogiat või taristut või kriitilise

tähtsusega sisendeid või kellel on tundlikku teavet ning kelle tegevus on ELi tasandil

julgeoleku või avaliku korra seisukohast ülioluline. Määruse eesmärk oli aidata kindlaks teha

ja kõrvaldada välismaistest otseinvesteeringutest tulenevaid julgeoleku või avaliku korraga

seotud riske, mis mõjutavad vähemalt kahte liikmesriiki või ELi tervikuna, sest siseturu suur

lõimitus tähendab seda, et ühte ELi äriühingusse tehtav välismaine otseinvesteering võib

põhjustada riski ka väljaspool välismaist otseinvesteeringut vastuvõtva liikmesriigi piire. Selle

eesmärgi saavutamiseks võimaldab määrus liikmesriikidel vaadata oma territooriumil

tehtavad välismaised otseinvesteeringud julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel läbi ning

vahetada teavet komisjoni ja teiste liikmesriikidega ning annab neile volitused võtta meetmeid

konkreetsete riskide kõrvaldamiseks. Lisaks on üksikute välismaiste otseinvesteeringute jaoks

määrusega loodud Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide taustauuringuasutuste

koostöömehhanism. Selle mehhanismi kaudu saab teavet vahetada, mis võimaldab nii

komisjonil kui ka teistel liikmesriikidel juhtida tähelepanu võimalikele julgeoleku või avaliku

korraga seotud riskidele, mida välismaised otseinvesteeringud põhjustavad teistele

liikmesriikidele või kriitilise tähtsusega ELi tasandi programmidele. See on aidanud

asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel välismaiseid otseinvesteeringuid paremini hinnata ja

teinud sihtliikmesriigil lihtsamaks lõpliku otsuse tegemise selle kohta, kas anda tehingu

tegemiseks luba või mitte, ning kui tehingule antakse luba, siis kas on vaja sellele kehtestada

teatavad tingimused.

Alates määruse vastuvõtmisest on julgeoleku ja avaliku korra küsimus muutunud üha

olulisemaks. COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja muud

geopoliitilised pinged on näidanud, et on vaja suuta teha kindlaks teatavatest investeeringutest

ELi kriitilise tähtsusega varadele tulenevaid riske ja neid varasid paremini kaitsta. Seetõttu on

ka märkimisväärselt rohkem neid liikmesriike, kes on võtnud vastu riikliku

taustauuringumehhanismi, ning mõned liikmesriigid on suurendanud nende sektorite arvu,

mille suhtes kehtib taustauuringu kohustust1. Siiski tehakse suur osa välismaistest

otseinvesteeringutest ELis endiselt liikmesriikides, kellel ei ole taustauuringumehhanismi,2

ning see suurendab haavatavust, sest potentsiaalselt kriitilise tähtsusega välismaised

otseinvesteeringud jäävad avastamata.

1 Ajal, mil komisjon esitas 2017. aasta septembris oma seadusandliku ettepaneku määruse kohta, oli

taustauuringumehhanism ainult 14 liikmesriigis (sealhulgas Ühendkuningriigis). 2023. aasta juuniks oli

taustauuringumehhanismid vastu võtnud veel kaheksa liikmesriiki ja kaks ainult valdkondlike

mehhanismidega liikmesriiki olid kehtestanud valdkonnaülesed mehhanismid. 2 22,7 % välismaistest omandamistest ja 20 % investeeringutest nullist alustavatesse projektidesse (nn

greenfield-projektid) viidi ellu liikmesriikides, kus puudus terviklik investeeringute taustauuringute

mehhanism. Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 27/2023 „Euroopa Liitu tehtavate välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringud – Esimesed sammud on tehtud, kuid julgeoleku ja avaliku korraga

seotud riskide tulemuslikul käsitlemisel on endiselt märkimisväärseid piiranguid“ kohaselt on

hinnanguliselt 42 % välismaistest otseinvesteeringutest tehtud nendesse liikmesriikidesse (vt joonis 4,

lk 27).

ET 2 ET

Kõigi riiklike ametiasutuste ja komisjoni koostöö on siiski teadlikkust suurendanud ning

aidanud avastada selliseid riskantseid välismaiseid otseinvesteeringuid, mis oleksid muidu

jäänud märkamata, ja nendega tegeleda3. Mitut riiki hõlmavate teadete (st tehingud, mis

hõlmavad sama ettevõtet mitmes liikmesriigis) haldamine on aga olnud keeruline ja tekitanud

tõhususega seotud probleeme (eelkõige välisinvestorite, ELi sihtettevõtjate ja

taustauuringuasutuste jaoks).

Määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt peab komisjon hindama määruse toimimist ja mõjusust

ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 12. oktoobriks 2023 (st

hiljemalt kolm aastat pärast määruse täielikku rakendamist).

Käesolevale seadusandlikule ettepanekule lisatud hindamisaruande järelduste põhjal on

asjakohane teha ettepanek määrus läbi vaadata, tagamaks, et kõigil liikmesriikidel on

taustauuringumehhanism, mis võimaldab tehinguid enne nende elluviimist hinnata, ning

kõrvaldada hindamise käigus koostöömehhanismi tulemuslikkuses ja tõhususes leitud

peamised puudused.

1.2. Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepaneku eesmärk on kaitsta välisinvesteeringute kontekstis ELi julgeolekut ja avalikku

korda. See on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 sätestatud ELi üldiste

poliitikaeesmärkidega, mis on eelkõige ELi väärtuste ja huvide kaitsmine suhetes maailmaga

ning oma kodanike, rahu, julgeoleku ning vaba ja õiglase kaubanduse kaitsmine.

Ettepanek on täielikult kooskõlas 2023. aastal esitatud majandusjulgeoleku teatisega,4 milles

tõsteti esile välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid kui üht vahendit, mida EL kasutab

enda kaitsmiseks majandusjulgeolekut ähvardavate üldteada riskide eest. Kõnealuses

ühisteatises kordas komisjon üleskutset liikmesriikidele, kes ei olnud riiklikku välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi veel rakendanud, seda viivitamata teha. Samuti

teatas ta seadusandlikust ettepanekust vaadata läbi välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute määrus.

Kavandatav määrus loob asjakohase tasakaalu teatavate välisinvesteeringutega seotud

põhjendatud mureküsimuste lahendamise tarviduse ja vajaduse vahel säilitada selliste

investeeringute ELi tegemiseks avatud süsteem, mis on ühtlasi täielikult kooskõlas ELi õiguse

ja rahvusvaheliste kohustustega.

1.3. Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatav määrus täiendab muid ELi poliitikavaldkondi ja algatusi, on nendega kooskõlas

ega mõjuta neid. Teatavate tehingute suhtes võidakse ELi või riiklikul tasandil kohaldada

muid loamenetlusi, kuid ettepaneku ja nende õigusaktide vahel, mille eesmärk erineb

ettepaneku eesmärgist, ei ole vastuolusid. Pigem on kavandatava määruse ning julgeoleku või

avaliku korra seisukohast oluliste sektorite või meetmete suhtes kohaldatavate ELi

õigusaktide vahel teatav vastastikune täiendavus.

Kapitali vaba liikumine ja asutamisvabadus

Kavandatavat määrust kohaldatakse selliste investeeringute suhtes, millega luuakse või

säilitatakse püsiv majanduslik seos välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel. Siia alla kuulub

3 Komisjon ja asjaomased liikmesriikide ametiasutused on alates koostöömehhanismi käivitamisest läbi

vaadanud rohkem kui 1 100 tehingut. 4 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku

strateegia“ (JOIN/2023/20 final).

ET 3 ET

näiteks enamus- või täieliku osaluse omandamine, samuti selliste aktsiate omandamine, mis

annavad välisinvestorile õiguse kontrollida või mõjutada ELi sihtettevõtja tegevust, või

tootmisrajatiste loomine ELis nullist (nn greenfield-investeeringud). Sellised investeeringud,

kui need on seotud ELi-sisese liikumisega, kuuluvad seega peamiselt asutamisvabaduse

valdkonda. Asutamisvabadust käsitlevad sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 49–55. Nendes kehtestatakse üldpõhimõte, mille

kohaselt asutamisõiguse piiramine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud

konkreetsetel avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervisega seotud põhjustel, nagu on

sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 52 lõikes 1. Liikmesriigid võivad investeeringute

piiramiseks avaliku korra ja julgeoleku huvidele tugineda üksnes juhul, kui esineb tegelik ja

piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi ning kui vähem piiravad

meetmed ei ole sellise ohuga tegelemiseks piisavad. Euroopa Kohus on selgitanud, et avaliku

julgeoleku mõiste hõlmab nii riigi sise- kui ka välisjulgeolekut.

Neid sätteid kohaldatakse siiski ainult ELi liikmesriikide füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes

ning seetõttu ei ole need asjakohased kolmandatest riikidest ELi tehtavate välismaiste

otseinvesteeringute puhul. Seetõttu ei ole kavandatavas määruses esitatud kolmandatest

riikidest ELi tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute põhimõtted

asutamisvabadust käsitlevate sätetega seotud.

Kavandatava määrusega laiendatakse ka praegu kehtiva määruse kohaldamisala, et sellesse

kuuluksid ka teatavad ELi-sisesed investeeringud, mis hõlmavad kolmandate riikide

investorite kontrollitavaid investeeringuid. Nagu hiljem selgitatud, on kõnealust laiendamist

vaja selleks, et määruse kohaldamisala hõlmaks sellist konkreetset investeeringute rühma,

millega luuakse või säilitatakse kolmanda riigi investori ja ELi sihtettevõtja vahel püsiv

majanduslik seos. Neid investeeringuid teeb ELi üksus, mida kontrollib kolmanda riigi

investor, kellele jääb investeerimisotsuste tegemise õigus. Seepärast on asjakohane tagada, et

neid tehinguid, eelkõige nende aspekte, mis võivad mõjutada otsust teha tehingu taustauuring

või võtta täiendavaid meetmeid julgeolekule või avalikule korrale avalduva mõju

leevendamiseks, käsitletakse võimalikult suures ulatuses nii, nagu välismaiseid

otseinvesteeringuid, et vältida olukorda, kus kavandatava määruse kohaldamisel koheldakse

ELi jaoks võrreldavaid riske põhjustavaid investeeringuid erinevalt.

Sellega seoses peaks julgeolekule ja avalikule korrale avalduva tõenäolise riski hindamine

olema piisavalt paindlik, et oleks võimalik võtta arvesse nende investeeringute eripära ja

struktuuri, mida teevad ELis välisinvestorite ELi tütarettevõtjad. Selge seos välisinvestoriga

ning muud määruses sätestatud konkreetsed kriteeriumid määrusega hõlmatud tehingute

ulatuse suhtes (sealhulgas konkreetne loetelu sektoritest, kus investeering tehakse, või

keskendumine sellele, kas riik osaleb välisinvestori omandistruktuuris, samuti asjaolu, et

välisinvestori suhtes võidakse rakendada taustauuringut, sest tema suhtes kehtivad ELi

sanktsioonid) on investeeringu põhijooned, mis võivad tekitada julgeoleku ja avaliku korraga

seotud probleeme ning millega tuleb tegeleda ELi tasandil. Selliseid probleeme on nii seoses

välismaiste otseinvesteeringute kui ka ELi-siseste investeeringutega, kui ELis asutatud üksust

kontrollib kolmanda riigi investor. Need probleemid ei ole aga omased muudele ELi-sisestele

investeeringutele, milles välisinvestorid ei osale, ning investeeringu hindamisel peaks olema

võimalik (kui see on põhjendatud ja proportsionaalne) arvesse võtta seda erinevust julgeoleku

ja avaliku korra seisukohast.

Selle põhjal on võimalik teha vahet sellel, kas siseturul kehtivaid vabadusi rakendatakse ELi-

siseste investeeringute suhtes, mille puhul ELis asutatud üksust kontrollib kolmanda riigi

investor, või puhtalt ELi-siseste investeeringute suhtes. Seetõttu võivad kolmanda riigiga

seotud tehingute piirangud aluslepingu kohaselt põhineda erinevatel aspektidel. See on sobiv

ka seepärast, et nende tehingute taustauuringud on osa üleliidulisest koostöömehhanismist.

ET 4 ET

Et hindamine oleks kõigis liikmesriikides järjepidev ja prognoositav, on samuti asjakohane

kehtestada välisinvesteeringute hindamise kriteeriumid ja aspektid ELi meetmetega ning

sätestada need käesolevas määruses.

Kapitali vaba ringlust käsitlevad aluslepingu sätted kehtivad vaid väikese tehingurühma

suhtes, nagu eespool selgitatud, pidades silmas ka portfelliinvesteeringute sõnaselget

väljajätmist kavandatava määruse reguleerimisalast. Igal juhul puudutavad eespool esitatud

kaalutlused kapitali vaba liikumise piiramise võimalikke aluseid, mis on sätestatud ELTL

artikli 65 lõike 1 punktis b ja mis on seotud avaliku julgeoleku, avaliku korra või tervishoiuga.

Samuti on sellega seoses oluline tagada, et selliste investeeringute taustauuringu aluseid, mille

lõppeesmärk on luua püsiv seos kolmanda riigi investoriga, käsitletakse järjepidevalt

(julgeoleku ja avaliku korra kaitse seisukohast) ning et investeeringu hindamisel võetakse

arvesse kõiki konkreetseid probleeme, mis võivad tekkida juhul, kui tehing on seotud

välisinvestoriga (isegi kui investeering tehakse ELis asutatud, kuid välisinvestori kontrollitava

üksuse kaudu).

Need kaalutlused ei piira liikmesriikide võimalust kehtestada välisinvesteeringutele

lisapiiranguid, mis lähevad kavandatava määruse kriteeriumidest ja kohaldamisalast

kaugemale, tingimusel et need on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktiga

b või artikli 52 lõikega 1 (sõltuvalt asjaoludest).

EÜ ühinemismäärus

Välismaised otseinvesteeringud võivad toimuda ühinemiste, omandamise või ühisettevõtete

vormis, mis on koondumised ja kuuluvad ELi ühinemismääruse5 kohaldamisalasse. Selliste

koondumiste puhul lubatakse liikmesriikidel ELi ühinemismääruse artikli 21 lõike 4 kohaselt

võtta asjakohaseid meetmeid, et kaitsta õigustatud huve, tingimusel et need meetmed on

kooskõlas ELi õiguse üldpõhimõtete ja normidega. Nii on artikli 21 lõike 4 teises lõigus

õigustatud huvidena sõnaselgelt käsitatud avalikku julgeolekut, meediakanalite paljusust ja

usaldatavusnormatiive. Kavandatava määruse alusel kõnealuste huvide kaitseks

taustauuringumenetluses tehtud otsusest ei pea komisjonile artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu

alusel teatama, kui otsused on kooskõlas ELi õiguse üldpõhimõtete ja normidega. Seevastu

juhul, kui liikmesriik kavatseb kavandatava määruse alusel teha taustauuringumenetluses

otsuse, et kaitsta muid avalikke huve, peab ta sellest otsusest komisjonile artikli 21 lõike 4

kolmanda lõigu alusel teatama, kui otsus puudutab koondumist, mis kuulub ELi

ühinemismääruse kohaldamisalasse. Komisjon tagab kavandatava määruse ja artikli 21 lõike 4

järjepideva kohaldamise6. Niivõrd kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad

kattuvad, tuleb kavandatava määruse artikli 13 alusel kindlaks tehtud tõenäoline mõju

julgeolekule ja avalikule korrale ning ELi ühinemismääruse artikli 21 lõike 4 kolmandas

lõigus sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada järjepidevalt, ilma et see piiraks nende

huvide kaitseks võetud riiklike meetmete liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega

kooskõlas olemise hindamist.

Välisriigi subsiidiumide määrus

5 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate

koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj) 6 Et tagada kavandatava määruse 3. peatüki kohase koostöömehhanismi ja ELi ühinemismääruse artikli

21 lõike 4 kohase menetluse sujuv rakendamine, võiks liikmesriikidel tehingust vastavalt kavandatava

määruse artiklile 5 teatades olla kasulik märkida, kas tehing kuulub tõenäoliselt ELi ühinemismääruse

kohaldamisalasse.

ET 5 ET

Kuigi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu raames tehtava riskihindamise puhul võib

arvesse võtta seda, kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus

(sealhulgas omandistruktuuri või märkimisväärse rahastamise kaudu), on selle hindamise

eesmärk teha kindlaks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada ELi julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt. Siiski näib, et välisriigi subsiidiumid on viimastel aastatel

moonutanud ELi siseturgu ning kuni välisriigi subsiidiumide määruse7 vastuvõtmiseni ei

olnud ühtegi vahendit, mille abil hinnata ja leevendada välisriigi subsiidiumide mõju ausale

konkurentsile siseturul. Kolmandate riikide antud subsiidiume ei kontrollitud, samal ajal kui

liikmesriikide antud subsiidiumide suhtes kehtis ELi riigiabi eeskirjade alusel põhjaliku

kontrolli nõue – subsiidiumi andmine oli reeglina keelatud ja selle lubamine erand.

Välisriigi subsiidiumide määruses käsitletakse selliseid moonutusi ja täidetakse regulatiivne

lünk ning hoitakse samal ajal siseturg kaubandusele ja investeeringutele avatuna.

Välisriigi subsiidiumide määruse kohaselt on komisjonil õigus uurida rahalisi toetusi, mida

kolmandate riikide valitsused on andnud ELis tegutsevatele äriühingutele. Kui komisjon leiab,

et selline rahaline toetus kujutab endast konkurentsi moonutavat subsiidiumi, võib ta

kehtestada meetmeid moonutava mõju heastamiseks. Välisriigi subsiidiumide määruses on

kehtestatud kolm menetlust:

• teatamispõhine menetlus, mille raames uuritakse koondumisi, mis hõlmavad

kolmandate riikide valitsuste antud rahalist toetust – kui omandatud äriühingu, ühe

ühinemises osaleja või ühisettevõtte käive ELis on vähemalt 500 miljonit eurot ja

osalistele on viimase kolme aasta jooksul antud välisriigi rahalist toetust rohkem kui

50 miljoni euro ulatuses;

• teatamispõhine menetlus, mille raames uuritakse pakkumusi riigihankemenetlustes,

mis hõlmavad kolmandate riikide valitsuste antud rahalist toetust – kui lepingu

hinnanguline maksumus on vähemalt 250 miljonit eurot ja pakkumus hõlmab

vähemalt nelja miljoni euro suurust välisriigi rahalist toetust kolmanda riigi kohta

viimase kolme aasta jooksul ning

• omaalgatuslik menetlus, mille raames uuritakse kõiki muid turuolukordi, mille puhul

komisjon võib alustada läbivaatamist omal algatusel.

Kui komisjon otsustab algatada esialgse läbivaatamise selle kohta, kas uuritav rahaline toetus

kujutab endast välisriigi subsiidiumi ja kas see moonutab siseturgu, peab ta sellest teatama

liikmesriikidele, kes on komisjonile teatanud määruse kohasest riiklikust menetlusest.

Niivõrd kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad kattuvad, ei tohiks määruse

artiklis 1 sätestatud taustauuringu alused piirata välisriigi subsiidiumide määruse kohast

komisjoni hinnangut selle kohta, kas uuritav rahaline toetus kujutab endast välisriigi

subsiidiumi ja kas see moonutab siseturgu.

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus

Nõukogu direktiiviga 2008/114/EÜ8 on kehtestatud menetlus, millega määratakse energia- ja

transpordisektorite Euroopa elutähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamine või

hävimine mõjutaks piiriüleselt oluliselt vähemalt kahte liikmesriiki, kuid selles direktiivis

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi

subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1–45, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj) 8 Nõukogu 8. detsembri 2008 direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride

identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT J L 345,

23.12.2008, lk 75–82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/114/oj)

ET 6 ET

keskendutakse üksnes nende kahe sektori elutähtsa infrastruktuuri kaitsmisele. Tunnistades

elutähtsa teenuse osutajate (st liikmesriikide poolt oma territooriumil elutähtsa teenuse

osutajana määratletud üksuste) toimepidevuse tervikliku käsitlemise tähtsust, on elutähtsa

teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga9 loodud üldine raamistik, milles käsitletakse

nende üksuste toimepidevust kõigi ohtude kontekstis, olgu need looduslikud või

inimtegevusest tingitud, juhuslikud või tahtlikud. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse

direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võtma erimeetmeid, millega tagatakse, et siseturul

osutatakse takistamatult teenuseid, mis on hädavajalikud elutähtsate ühiskondlike

funktsioonide või majandustegevuste säilitamiseks 11 sektoris. Elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevuse direktiiv jõustus 16. jaanuaril 2023 ja liikmesriikidel on selle nõuete

siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 17. oktoobrini 2024.

Niivõrd kui kavandatava määruse kohaldamisala kattub elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevuse direktiivi omaga, tuleks kavandatava määruse kohaldamisel

välisinvesteeringuid hinnates arvesse võtta ELi sihtettevõtja määratlemist elutähtsa teenuse

osutajana.

Küberturvalisus

2016. aastal kehtestatud ELi küberturvalisuse eeskirju10 ajakohastati direktiiviga, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse

2. direktiiv)11; selle direktiiviga laiendati kehtiva õigusraamistiku kohaldamisala, muudeti

selgemaks eeskirju ja tugevdati järelevalvevahendeid, et pidada sammu suurema

digitaliseerimise ja muutuva küberohtude maastikuga. Küberturvalisuse 2. direktiivi kohaselt

kuuluvad küberturvalisuse eeskirjade kohaldamisalasse uued sektorid ja üksused ning selles

kehtestati selge suuruse ülempiir, mis tähendab, et reeglina kuuluvad kohaldamisalasse kõik

valitud sektorite keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Küberturvalisuse 2. direktiiviga

tugevdatakse ja ühtlustatakse ka avaliku ja erasektori üksuste turva- ja aruandlusnõudeid ning

kehtestatakse selleks riskijuhtimise lähenemisviis.

Küberturvalisuse 2. direktiivis käsitletakse tarneahelate turvalisust ja suhteid tarnijatega ning

nõutakse, et selle kohaldamisalasse kuuluvad üksused kõrvaldaksid küberturvalisuse riskid

oma tarneahelatest ja suhetest tarnijatega. ELi tasandil tugevdab direktiiv elutähtsa info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia tarneahelate küberturvalisust. Võrgu- ja infoturbe

koostöörühm12 võib koostöös komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga liidu

tasandil teha kriitilise tähtsusega tarneahelate koordineeritud turberiski hindamisi.

Küberturvalisuse 2. direktiiv jõustus 16. jaanuaril 2023 ja liikmesriikidel on selle nõuete

siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 17. oktoobrini 2024.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb

elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj) 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148, meetmete kohta, millega

tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk

1–30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1148/oj) 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj) 12 Loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete

kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) artikli 14

kohaselt (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1–30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1148/oj)

ET 7 ET

Niivõrd kui kavandatava määruse kohaldamisala kattub küberturvalisuse 2. direktiivi omaga,

tuleks kavandatava määruse kohaldamisel välisinvesteeringuid hinnates arvesse võtta seda, et

ELi sihtettevõtja kuulub ka küberturvalisuse 2. direktiivi kohaldamisalasse, ning direktiivi

(EL) 2022/2555 artikli 22 kohaselt tehtud kriitilise tähtsusega tarneahelate turberiskide

koordineeritud ELi tasandi hindamiste tulemusi.

Energia

Aastate jooksul on EL vastu võtnud õigusakte, et parandada ELi ja selle liikmesriikide

energiavarustuskindlust. Elektri- ja gaasidirektiivide13 kohaselt tuleb hinnata varustuskindluse

mõju mitte ainult üksikutele liikmesriikidele, vaid ka ELile tervikuna, kui liikmesriigi gaasi

või elektri ülekandevõrku kontrollib kolmanda riigi ettevõtja. Lisaks keskendutakse ELi

gaasivarustuse kindluse määruses14 eelkõige varustuskindlusega seotud probleemidele ja

nõutakse liikmesriikidelt, et nad hindaksid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil kõiki

võimalikke riske gaasisüsteemile, sh riske, mis on tulenevad sellest, et kolmanda riigi üksus

kontrollib varustuskindluse seisukohalt olulist taristut, ja koostaksid selliste riskide

maandamiseks terviklikud ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad.

Elektrisektori ohuvalmidust käsitlevas määruses15 on sarnased sätted kehtestatud

elektrisektori suhtes. Teatavad energiasektori üksused kuuluvad sõnaselgelt ka elutähtsa

teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi kohaldamisalasse.

Kui välisinvesteeringu tegemise järel esitatakse elektridirektiivi või gaasidirektiivi artikli 10

kohane sertifitseerimistaotlus, ei tohiks kavandatava määruse kohaldamine piirata asjaomase

direktiivi kohaldamist. Niivõrd kui kahe sätte asjaomased kohaldamisalad kattuvad, tuleks

kavandatava määruse artiklis 1 sätestatud taustauuringu aluseid ja energiajulgeoleku mõistet

tõlgendada järjepidevalt, ilma et see piiraks asjaomase direktiivi kohast hindamist, mille

käigus uuritakse, kas kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku või isikute

poolne kontroll ohustab ELi energiajulgeolekut.

Lennutransport

Määruses (EÜ) nr 1008/200816 on sätestatud ELis lennuteenuste osutamist käsitlevad

ühiseeskirjad, sealhulgas ELi lennuettevõtjatele lennutegevuslubade andmine ja hindade

läbipaistvus. Selles nõutakse (ühe tingimusena lennutegevusloa andmiseks ettevõtjale, kellel

on lubatud vedada reisijaid, posti või lasti tasu või rendi eest), et liikmesriikidele või

liikmesriikide kodanikele kuulub rohkem kui 50 % ettevõttest ja et neil on selle üle tõhus

kontroll, „välja arvatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille lepinguosaline ühendus on,

sätestatud juhtudel“ (artikkel 4).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu

ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta

direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/73/oj) 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb

gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010

(ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1938/oj) 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust

elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (ELT L 158, 14.6.2019, lk 1–21,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/941/oj) 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses

lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 293, 31.10.2008,

lk 3–20, http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj)

ET 8 ET

Kavandatavat määrust kohaldatakse välisinvesteeringute suhtes, mis jäävad allapoole

määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud ülempiiri. Seega võimaldab see hinnata, kas

välisinvesteering ELis lennuteenuseid osutavasse ELi ettevõtjasse võib mõjutada julgeolekut

või avalikku korda negatiivselt. Kui välisinvesteeringu suhtes kohaldatakse kavandatavat

määrust, ei tohiks kavandatava määruse kohaldamine piirata määruse (EÜ) nr 1008/2008

kohaldamist.

Finantssektoris olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamine

Finantssektorit käsitlevate ELi õigusaktidega antakse pädevatele asutustele õigus hinnata

finantsasutustes (st krediidiasutustes, investeerimisühingutes ja makseasutustes) osaluse

omandamise ja suurendamise usaldatavust. Nende sätetega soovitakse tagada finantsasutuste

kindel ja usaldusväärne juhtimine ning finantssektori tõrgeteta toimimine.

Sellegipoolest, nagu on tunnistatud komisjoni 2021. aasta teatises „Euroopa majandus- ja

finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“,17 on finantssektor ka ELi

majandusjulgeoleku ja vastupidavuse jaoks keskse tähtsusega. Tunnistades finantssüsteemi

tähtsust julgeoleku ja avaliku korra seisukohast, nõutakse kavandatavas määruses, et kõik

liikmesriigid teeksid taustauuringu kõikidele välisinvesteeringutele, mis tehakse II lisas

loetletud finantsasutustesse ning mis vastavad kavandatava määruse artikli 5 lõigetele 1 ja 2,

ning teataksid nendest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

II lisas loetletud finantsasutused on üliolulised finantstehingute (maksed, väärtpaberid ja

tuletisinstrumendid) sujuvaks kliirimiseks ja arveldamiseks, mis hõlbustab sise- ja

väliskaubandust ning loob aluse euro rahvusvahelisele rollile. Lisaks täidavad II lisas

loetletud finantsasutused ühiskonna jaoks olulisi ülesandeid ja nende tegevus on tavaliselt

piiriülene, mis tähendab, et nad võivad kujutada endast riski rohkem kui ühe liikmesriigi

julgeolekule või avalikule korrale.

Kavandatav määrus ei mõjuta ELi eeskirju, mis kehtivad finantssektoris olulise osaluse

omandamise ja suurendamise usaldatavushindamise suhtes, mis on erimenetlus, millel on muu

eesmärk kui julgeolekule ja avalikule korrale avalduvate riskide hindamine.

Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontroll

Kahesuguse kasutusega kaubad on kaubad, tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii

tsiviil- kui ka sõjalistes rakendustes. EL kontrollib nende kaupade eksporti, transiiti,

vahendamist ja nendega seotud tehnilist abi, et EL saaks aidata kaasa rahvusvahelisele rahule

ja julgeolekule ning hoida ära massihävitusrelvade levitamist. Kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordikontrolli määrus18 vaadati 2021. aastal läbi, et võtta paremini arvesse riske,

mis on seotud kiiresti areneva julgeoleku-, tehnoloogilise ja kaubanduskeskkonnaga, pöörates

erilist tähelepanu tundliku kujunemisjärgus tehnoloogia ekspordile. Investeeringute

taustauuringud täiendavad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli. Mõlemad on

17 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse

ja vastupidavuse edendamine“ COM/2021/32 final. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu

kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise

kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)(ELT L 206, 11.6.2021, lk 1–461, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj).

ET 9 ET

olulised kaubanduse ja investeeringute strateegilise kontrollimise vahendid, mis aitavad ELis

julgeolekut tagada.

Kavandatava määrusega nõutakse, et liikmesriigid teeksid taustauuringu

välisinvesteeringutele, mille puhul ELi sihtettevõtjal on õigus otsustada eksportida kaupu ELi

tolliterritooriumilt, ja teataksid nendest koostöömehhanismi kaudu.

Kavandatav määrus ei mõjuta kahesuguse kasutusega kaupade eksporti käsitlevaid

siseriiklikke sätteid ja otsuseid, mis jäävad konkreetse eesmärgiga erimenetluseks.

Survestamisvastane õigusakt

Survestamisvastane õigusakt19 on veel üks oluline ELi majandusjulgeoleku tagamise vahend.

See võimaldab ELil reageerida majanduslikule survestamisele ning seega kaitsta

maailmaareenil paremini omaenda ja liikmesriikide huve.

Survestamisvastane õigusakt on eelkõige ette nähtud igasuguse võimaliku majandusliku

survestamise tõrjumiseks. Kui majanduslik survestamine siiski aset leiab, võimaldab see

õigusakt dialoogi ja kaasamise kaudu kolmanda riigi poolse survestamise lõpetada. Kui see

siiski ei õnnestu, annab survestamisvastane õigusakt ELile kasutada rea vastumeetmeid

survestava riigi vastu. Need võivad olla tollimaksude, teenuskaubanduse piirangute ning

välismaistele otseinvesteeringutele või riigihangetele juurdepääsu piirangute kehtestamine.

Kui kavandatavat määrust tuleb kohaldada välisinvestorite suhtes, kes on pärit kolmandatest

riikidest, mille suhtes kohaldatakse survestamisvastase õigusakti alusel vastumeetmeid, tuleks

seda, kas välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt, hinnata

survestamise mõistet piiramata, välja arvatud juhul, kui survestamise tõttu tekiks risk

julgeolekule või avalikule korrale. Lisaks ei tohiks liikmesriikide taustauuringu menetluses

julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel tehtud otsused piirata võimalikke ELi meetmeid,

mille eesmärk on tõrjuda majanduslikku survestamist.

ELi piiravad meetmed (sanktsioonid)

Kavandatav määrus on kooskõlas ELi piiravate meetmetega (sanktsioonidega), mis on ELi

toimimise lepingu artikli 215 alusel muude ELi määruste suhtes ülimuslikud ning millega

võib keelata teatavate kolmandate riikide või kolmandate riikide kodanike investeeringute

tegemise või takistada nende tegemist.

ELi piiravaid meetmeid kohaldatakse muu hulgas iga sellise isiku suhtes liidu territooriumil ja

väljaspool seda, kes on liikmesriigi kodanik, iga liikmesriigi õiguse alusel asutatud või

moodustatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes ELi territooriumil või väljaspool seda

ning iga juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes seoses tervikuna või osaliselt ELis toimuva

äritegevusega.

ELi piiravad meetmed võivad olla konkreetsed meetmed, mis on suunatud äriühingute,

rühmituste, organisatsioonide või üksikisikute vastu (nt varade külmutamine ja rahaliste

vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld) või valdkondlikud.

Komisjon on seisukohal, et varade külmutamine ja rahaliste vahendite kättesaadavaks

tegemise keelud laienevad loetellu kandmata üksuse sellistele varadele, mis on loetellu kantud

isiku või üksuse omandis või kontrolli all, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et

asjaomased varad ei ole tegelikult loetellu kantud isiku või üksuse omandis või kontrolli all.

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2675, mis käsitleb liidu ja

selle liikmesriikide kaitset kolmandatest riikidest tuleneva majandusliku survestamise eest (ELT L,

2023/2675, 7.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2675/oj)

ET 10 ET

Oluline on tähelepanelikult ja rangelt kontrollida loetellu kantud või muul viisil

sanktsioneeritud isikute katseid omandada otsene või kaudne kontroll ELi ettevõtete üle.

Seetõttu on väga oluline, et seda reeglit kohaldataks ka juhul, kui investori suhtes ei ole

otseselt sanktsioone kehtestatud, kuid ta on sanktsioneeritud isiku või üksuse omandis või

kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel. Kavandatava määrusega nõutaks seega, et

liikmesriigid teataksid teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõikidest nende territooriumil

tehtud välisinvesteeringutest, mille on teinud investorid, kelle suhtes kohaldatakse ELi

piiravaid meetmeid, või muud isikud, kes on sanktsioneeritud isiku või üksuse omandis või

kontrolli all või kes tegutsevad sellise isiku või üksuse nimel või juhtimisel.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1. Õiguslik alus

Välismaised otseinvesteeringud kuuluvad sõnaselgelt ELi ühise kaubanduspoliitika

kohaldamisalasse, mis kuulub ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaldamisalasse. Lisaks on

vaja täiendava õigusliku alusena kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 114, milles on ette

nähtud meetmete võtmine siseturu loomise ja toimimise tagamiseks. Selle sätte alusel on

võimalik võtta vastu meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide selliste sätete

ühtlustamiseks, mis käsitlevad liidu siseturu loomist ja toimimist. See on asjakohane õiguslik

alus meetmetele, millega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus uurida siseturul teatavate

investeeringute tausta ja millega käsitletakse liikmesriikide taustauuringumehhanismide

erinevusi, mis võivad kahjustada põhivabadusi ja millel on otsene mõju siseturu toimimisele.

Liikmesriikide õigusaktides on erinevusi ja need suurenevad, arvestades, et mitmes

liikmesriigis, kus juba on olemas taustauuringumehhanismid, ollakse loomas mehhanisme,

mis hõlmavad ka ELi-siseseid investeeringuid. See on põhjustanud õiguslikult killustatud

olukorra, kus riiklikud taustauuringumehhanismid erinevad konkreetsete elementide poolest,

nagu nende ulatus (hõlmatud tegevuste ja sektorite liigid), tähtajad (hindamise kestus ja

riikliku asutuse otsus), menetlusnõuded ning kriteeriumid, mida kohaldatakse julgeolekule või

avalikule korrale avalduva tõenäolise negatiivse mõju kindlakstegemiseks. See on veelgi

olulisem, arvestades siseturu lõimituse taset, mis võib viia selleni, et üksainus tehing mõjutab

kogu liidus mitut liikmesriiki.

Selline killustatus kahjustab asutamisvabadust ja tõenäoliselt suureneb, kuna suureneb nende

liikmesriikide arv, kus kasutatakse taustauuringumehhanismi. Kavandatud ühtlustatud

meetmete eesmärk on i) luua liikmesriikidele võrdsed tingimused, ii) vähendada nõuete

täitmisest välisinvestoritele tekkivaid kulusid ning iii) hoida investeeringute siseturul ära uute

takistuste tekkimine.

Kooskõlas siseturu eesmärgiga nähakse käesoleva ettepanekuga ette, et teatavaid

välisinvesteeringuid tuleks kontrollida olenemata sellest, millises liikmesriigis või

liikmesriikides sihtettevõtja asub. Lisaks nähakse ettepanekuga ette, et välisinvesteeringuid

tuleb hinnata ühtlustatud norme ja tähtaegu järgides. Eespool toodut silmas pidades on liidu

tasandil vaja suuremat ühtlustamist ning seepärast on ELi toimimise lepingu artikkel 114

käesoleva algatuse jaoks asjakohane õiguslik alus.

ELi toimimise lepingu artikli 114 kasutamine võimaldab lisada kavandatava määruse

kohaldamisalasse teatavad ELi-sisesed investeeringud. Nii soovitakse kõrvaldada riskid, mida

sellised tehingud põhjustavad julgeolekule ja avalikule korrale. Eelkõige piirduks kavandatav

määrus nende ELi-siseste investeeringutega,

i) mida teeb välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtja, mis on välisinvestori

otsese või kaudse kontrolli all. Siia ei kuulu üksused, milles ei ole kolmanda

ET 11 ET

riigi osalust või milles on välisinvestoril vähemusosalus

(portfelliinvesteeringud);

ii) mille eesmärk on luua püsiv seos välisinvestori ja ELi sihtettevõtja vahel.

Kehtiva välismaiste otseinvesteeringute määruse kohaldamisala soovitakse laiendada

konkreetsete välisinvesteeringutega, mis tehakse kolmanda riigi investorite kontrolli all

olevate ELis asutatud tütarettevõtjate kaudu. See täiendab ja laiendab kehtivaid sätteid, mis

võimaldab hõlmata sellised investeeringud, kui valitud struktuuri kasutatakse ELi tehtavate

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutest kõrvalehoidmiseks. See tagab järjepideva

käsituse julgeolekule ja avalikule korrale avalduvatest riskidest, mida põhjustavad

investeeringud, mis lõppkokkuvõttes annavad kolmanda riigi investorile kontrolli ja

otsustusõiguse, olenemata sellest, kas neid tehakse otse väljastpoolt ELi või kaudselt ELis

asutatud, kuid välisinvestori kontrolli all oleva üksuse kaudu.

Kohaldamisala laiendamine tähendab aga igal juhul seda, et ELis seaduslikult asutatud

üksuste kaudu tehtavate tehingute tausta hakatakse uurima. See on täiendav samm võrreldes

kehtivas määruses kasutatud kõrvalehoidmise mõistega, mida kohaldatakse üksnes juhul, kui

tehing tehakse ELis kunstlike skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust.

Selline laiendamine eeldab ELi toimimise lepingu artikli 114 kasutamist õigusliku alusena,

sest kavandatav määrus hõlmaks ELi-siseseid investeeringuid.

Kavandatava määruse õiguslik alus oleks seega ELi toimimise lepingu artiklid 207 ja 114.

2.2. Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtte (ELi lepingu artikli 5 lõige 3) kohaselt tuleks liidu tasandil

meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval

määral saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada liidu

tasandil.

Kuna liikmesriikide taustauuringumehhanismide ulatus, sisu ja mõju on erinevad, kujutavad

riiklikud eeskirjad endast killustunud õigusraamistikku ja riskid suurenevad, eriti seoses

välisinvesteeringute taustauuringutega ELis. Killustunud õigusraamistik kahjustab siseturgu,

luues ebavõrdsed tingimused ja tarbetud kulud üksustele, kes püüavad tegeleda

majandustegevusega julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulistes sektorites.

Neid probleeme saab lahendada ainult liidu tasandil, sest liikmesriigi tasandi eeskirjad juba

kahjustavad ELi-sisest investeerimist. Liikmesriikide õiguse alusel võetavate meetmete mõju

piirduks ühe riigiga ning tekiks risk, et selliste meetmete täitmisest hoitakse kõrvale või et

nende täitmist on välisinvestorite puhul raske kontrollida. Lisaks kaaluvad mõned

liikmesriigid praegu investeeringute taustauuringute valdkonnas seadusandlike algatuste

vastuvõtmist. Kõnealust küsimust saab kogu siseturul järjepidevalt reguleerida ainult liidu

tasandil võetavate meetmetega. Oluline on kehtestada ühised ja proportsionaalsed nõuded

välismaise kontrolli all olevate investeeringute taustauuringute tegemiseks ELis, et tagada

selliste meetmete järjepidev rakendamine kõigis liikmesriikides põhiõigusi täielikult austades.

Ühine ja koordineeritud ELi lähenemisviis, millega ühtlustatakse riiklikke

taustauuringusüsteeme, annaks elutähtsasse taristusse ja tehnoloogiasse ning kriitilise

tähtsusega sisenditesse investeerivatele potentsiaalsetele investoritele kindlustunde, sest nad

saaksid eelnevalt teavet ühistest eeskirjadest, mida komisjon ja liikmesriigid kasutavad

julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskide hindamiseks ja nendega tegelemiseks.

ET 12 ET

Lisaks on välisinvesteeringute taustauuringud ELis piiriülese mõjuga riikidevaheline

probleem, millega tuleb tegeleda liidu tasandil. Ühes liikmesriigis tehtav välisinvesteering

võib avaldada mõju väljaspool selle liikmesriigi piire, teises liikmesriigis või ELi tasandil.

ELi tasandi meetmete puudumine võib kaasa tuua olukorra, kus liikmesriigid ei suuda

välisinvesteeringute kontekstis oma julgeoleku või avaliku korra huve kõige paremini kaitsta,

eelkõige juhtudel, kui välisinvesteering, mis mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt, tehakse teise liikmesriigi territooriumil. Määruse rakendamisel

saadud kogemused näitavad, et on ebatõenäoline, et liikmesriigid lepiksid kokku ühtlustatud

normides ja menetluses selle kohta, kuidas teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel

välisinvesteeringu taustauuringuid, või tugevdaksid üleliidulist süstemaatilist

koostöömehhanismi, et vahetada teavet omavahel ja komisjoniga.

Seepärast on põhjendatud võtta ELi tasandi meetmeid nende riiklike raamistike

ühtlustamiseks ja harmoneerimiseks, et muuta investeerimine siseturul prognoositavamaks,

eelkõige mitut liikmesriiki hõlmavate tehingute puhul, tugevdada investeeringute

taustauuringute õiguskindlust ELis, vähendada halduskoormust, aidata kaasa võrdsete

tingimuste loomisele liikmesriikides, kus investeeringuid tehakse, ning võimaldada

tulemuslikumat ja tihedamat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel seoses

välisinvesteeringutest tulenevate piiriüleste julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskidega.

2.3. Proportsionaalsus

Kavandatava määruse eesmärk on kaitsta välisinvesteeringute kontekstis ELi julgeolekut ja

avalikku korda.

Määrus ei sisalda riikliku taustauuringumehhanismiga samaväärseid eeskirju, sest selline

mehhanism võib kehtestada tehingule tingimusi ja viimase abinõuna keelata selle elluviimise.

Kavandatav määrus jätaks investeeringu kohta lõpliku otsuse tegemise liikmesriigile, kus on

kavas tehing teha või kus see on ellu viidud. Kavandatava määruse eesmärk on pigem aidata

liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöömehhanismi kaudu kindlaks teha ja kõrvaldada

julgeoleku ja avaliku korraga seotud riske, mis mõjutavad vähemalt kahte liikmesriiki või ELi

tervikuna. See koostöömehhanism on ametlik kanal, mille kaudu saab vahetada

konfidentsiaalset teavet ja suurendada teadlikkust konkreetsetest asjaoludest, mille korral

välismaised otseinvesteeringud võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Samuti

annab see komisjonile ja teistele liikmesriikidele võimaluse soovitada liikmesriigile, kuhu on

kavas välismaine otseinvesteering teha või kus see on ellu viidud, meetmeid konkreetsete

kindlaks määratud probleemide lahendamiseks.

Määruse hindamine on näidanud, et investeeringute taustauuringute ELi raamistiku tõhusust

vähendab märkimisväärselt see, et i) mõnes liikmesriigis puuduvad

taustauuringumehhanismid, mis võimaldaksid tehinguid enne nende elluviimist kontrollida,

ning et ii) investeeringute taustauuringute riiklike mehhanismide ulatus on piiratud20. Nendel

asjaoludel võib olla ülekanduv mõju julgeoleku või avaliku korra huvidele teistes

liikmesriikides ning ELile huvi pakkuvatele projektidele või programmidele.

Kuna puudub taustauuringu kohustusega tehingute ühtne määratlus või puuduvad muud

võimalused ühtlustada tingimusi, mille täitumise korral tuleks liikmesriigis taustauuring teha,

20 Liikmesriikidel, kes jätavad olulised sektorid oma taustauuringumehhanismidest välja, näiteks

määratledes valdkondliku ulatuse kitsalt või tehes erandi teatavatele ELi-väliste jurisdiktsioonidega

seotud investoritele, on ELis tehtavate välisinvesteeringutega seotud riskide tõhusaks juhtimiseks

piiratud vahendid.

ET 13 ET

jääb liikmesriikide poolt koostöömehhanismile esitatavate teadete arv ja ulatus tõenäoliselt

väga erinevaks. Lisaks võivad mõned välisinvestorid jätkuvalt ära kasutada ELi

jurisdiktsioone, kus ei ole välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi

kehtestatud või mille mehhanismi asjaomases sektoris ei kohaldata.

Kavandatavas määruses, millega luuakse koostöömehhanism ja kehtestatakse riiklikele

taustauuringumehhanismidele teatavad menetluslikud ja sisulised nõuded, kehtestatavad

meetmed on proportsionaalsed, kuna nendega saavutatakse kavandatava määruse eesmärk ja

võimaldatakse ühtlasi liikmesriikidel võtta oma taustauuringumehhanismides arvesse riiklikke

eripärasid ja teha välisinvesteeringute kohta lõplik otsus.

Kavandatava määruse kohaselt peavad ettevõtjad tegema koostööd riiklike

taustauuringuasutustega, kuid ettevõtjate halduskulud on mõistlikud ja proportsionaalsed,

kuna koostöömehhanismi kaudu saab teavet esitada standardvormis.

2.4. Vahendi valik

Tegemist on ettepanekuga vaadata läbi kehtiv määrus, mistõttu näib olevat õiguspärane

säilitada õigusakti praegune vorm (st määrus).

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

3.1. Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Seadusandlikule ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles hinnatakse

määrust viie parema õigusloome kriteeriumi alusel (tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus,

sidusus ja ELi lisaväärtus).

3.2. Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon avaldas sihtkonsultatsiooni ja tagasisidekorje, mis kestsid 14. juunist kuni 21.

juulini 2023. Komisjon sai konsultatsiooni21 käigus 47 vastust ja tagasisidekorjele22 10

vastust.

Komisjon kutsus liikmesriike ja sidusrühmi (õigusbürood, ettevõtjate ühendused ja

ettevõtjad), kellel on tõendatud kogemused välismaiste otseinvesteeringute taustauuringut

käsitlevate ELi eeskirjade rakendamisel, esitama küsimustiku alusel täiendavat kirjalikku

teavet. Vastuseid koguti 3. augustist kuni 1. septembrini 2023. Vastuste kokkuvõte on esitatud

seadusandlikule ettepanekule lisatud hindamisaruande V lisas.

3.3. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon kasutas välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse hindamisel

välistöövõtjat. OECD sekretariaat (finants- ja ettevõtlusküsimuste direktoraadi investeeringute

osakond) korraldas välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse tulemuslikkuse ja

21 Sihtkonsultatsiooni koondaruanne on kättesaadav komisjoni veebisaidil:

https://policy.trade.ec.europa.eu/consultations/screening-foreign-direct-investments-fdi-evaluation-and-

possible-revision-current-eu-framework_en. 22 Tagasisidekorjele antud vastused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil:

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13739-Screening-of-foreign-

direct-investments-FDI-evaluation-and-revision-of-the-EU-framework/feedback_en?p_id=32186570.

ET 14 ET

tõhususe uuringu23 ning esitas järeldused ja uuringus leitud puuduste kõrvaldamiseks üldised

soovitused. Seda uuringut kaasrahastas komisjon ja see toimus 2021. aasta oktoobrist 2022.

aasta juunini.

3.4. Mõjuhinnang

Seadusandlikule ettepanekule ei ole lisatud mõjuhinnangut. See on kooskõlas parema

õigusloome vahenditega, mille kohaselt ei ole komisjoni mõjuhinnangut vaja, kui tegemist on

poliitikaalgatusega, milles pakutakse välja piiratud muudatused ja tuginetakse seejuures

põhjalikule hindamisele, mille käigus on selgelt kindlaks tehtud, milliseid muudatusi on

poliitikastrateegias või õigusaktis vaja teha24. Komisjon leiab, et kavandatav määrus ja

käesolevale seadusandlikule ettepanekule lisatud hindamisaruanne vastavad nendele

kriteeriumidele.

3.5. Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

See algatus on osa komisjoni 2023. aasta tööprogrammist25. See ei kuulu II lisasse (REFITi

algatused).

Kavandatava määrusega suurendatakse komisjoni ja liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks

ja käsitleda välisinvesteeringuid, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda ELis

negatiivselt. Ettepaneku kohaselt peavad kõik liikmesriigid tegema välisinvesteeringute

taustauuringuid, mis võib suurendada ettevõtjate halduskoormust, sest välisinvesteeringuid

hakatakse ELis kontrollima rohkemates liikmesriikides kui need 21 liikmesriiki, kes praegu

kasutavad taustauuringumehhanismi. Siiski eeldatakse, et ettepanek võib aidata kulusid kokku

hoida tänu praeguste eeskirjade ja korra lihtsustamisele ja ühtlustamisele ELi ja liikmesriikide

tasandil. Lihtsustamiseks ühtlustatakse riiklike taustauuringute tähtajad; keskendatakse

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute alane ELi tasandi koostöö potentsiaalselt

kriitilistele tehingutele (mitte kõigile tehingutele, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis

ametlikku taustauuringut) ning suurendatakse ELi koostöömehhanismi menetluste

läbipaistvust.

3.6. Põhiõigused

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja selles austatakse

ettevõtlusvabadust. Kavandatava määrusega jäetakse investeeringute taustauuringute

tegemine liikmesriikidele (sealhulgas lõplik otsus konkreetsete tehingute kohta), kuid

riiklikke taustauuringumehhanisme käsitlevad nõuded aitavad liikmesriikidel tagada seda, et

õiglast menetlust ja head haldust puudutavaid põhiõigusi austatakse täielikult.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleva algatuse eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on vaja rahastada mitmeid komisjoni

tasandi meetmeid. Aastane personalikulu on ligikaudu 5,162 miljonit eurot aastas, mis on ette

nähtud kokku 29 ametnikule (täistööajale taandatud töötajad) komisjonis. Muud halduskulud

on seotud hüvitistega, mis makstakse liikmesriikidele eksperdirühma (artikkel 5) ja komitee

koosolekutele (artikkel 21) sõitmise eest. Need kulud on prognooside kohaselt 0,032 miljonit

23 Uuring avaldati novembris 2022. https://www.oecd.org/investment/investment-policy/oecd-eu-fdi-

screening-assessment.pdf. 24 Parema õigusloome vahendid 2023, vahend nr 7. 25 COM(2022) 548 final: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:413d324d-4fc3-11ed-92ed-

01aa75ed71a1.0001.02/DOC_1&format=PDF

ET 15 ET

eurot aastas. Tegevuskulud, mida kasutatakse selleks, et rahastada IT-taristut, mida on vaja

komisjoni ja liikmesriikide otsese koostöö toetamiseks turvaliste sidekanalite kaudu, ulatuvad

ligikaudu 0,25–0,29 miljoni euroni aastas. Komisjon kavatseb algatada 0,25 miljoni euro

suuruse eelarvega välisuuringu, et hinnata, kuidas liikmesriigid pärast üleminekuperioodi

lõppu nõudeid täidavad. Komisjon kaalub teise uuringu algatamist, et toetada kavandatava

määruse viieaastast hindamist.

Üksikasjalik ülevaade kaasnevatest kuludest on esitatud käesoleva algatusega seotud

finantsselgituses.

5. MUU TEAVE

5.1. Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve, aruanded ja hindamine moodustavad ettepaneku olulise osa.

Järelevalve on pidev ning põhineb tegevuseesmärkidel ja konkreetsetel näitajatel.

Korrapärane ja pidev järelevalve hõlmab järgmisi põhiaspekte:

i) koostöömehhanismi kaudu teatatud tehingute arv ning

ii) nende tehingute arv, mis võivad mõjutada julgeolekut ja avalikku korda

negatiivselt rohkem kui ühes liikmesriigis või liidule huvi pakkuva projekti või

programmi kaudu.

Lisaks võib komisjon jälgida liikmesriikide poolt talle konfidentsiaalselt esitatud lõplike

otsustega seotud arengusuundi.

Kavandatava määrusega nõutakse jätkuvalt, et liikmesriigid esitaksid igal aastal komisjonile

konfidentsiaalselt aruande eelmise kalendriaasta tegevustest, mida nad viisid ellu oma

taustauuringumehhanismi raames. Liikmesriigid peavad ka avalikustama aruande, mis

sisaldab teavet toimunud asjakohase seadusandliku arengu ning taustauuringuasutuse

tegevuse kohta, sealhulgas koond- ja anonüümitud andmed taustauuringu läbinud

investeeringute ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta. Komisjon esitab jätkuvalt

igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kavandatava määruse rakendamise

kohta. Aruanne avalikustatakse ka edaspidi.

Kavandatavat määrust hinnataks viis aastat pärast selle täieliku kohaldamise alguskuupäeva.

Vajaduse korral võiks kasutusele võtta läbivaatamisklausli, mille alusel komisjon saaks võtta

asjakohaseid meetmeid, sealhulgas seadusandlikke ettepanekuid.

5.2. Kavandatava määruse sätete üksikasjalik selgitus

1. peatükk sisaldab üldsätteid, sealhulgas kavandatava määruse reguleerimiseset ja

kohaldamisala (artikkel 1). Kavandatavas määruses kehtestatakse ELi raamistik, mille alusel

liikmesriigid uurivad nende territooriumil tehtud investeeringute tausta julgeoleku või avaliku

korra kaalutlustel. Samuti sätestatakse selles koostöömehhanism, mis võimaldab

liikmesriikidel ja komisjonil investeeringute kohta teavet vahetada, hinnata nende võimalikku

mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning teha kindlaks võimalikud probleemid, mida

investeeringule taustauuringut tegev liikmesriik peaks lahendama. Investeeringute

taustauuringute alused määratakse kindlaks kooskõlas asjakohaste nõuetega, mis on

kehtestatud piiravate meetmete kasutamisele julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel ning

mis on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingus (sealhulgas eelkõige

teenustekaubanduse üldlepingu XIV artikli punktis a ja XIVbis artiklis) ning muudes

ET 16 ET

kaubandus- ja investeerimislepingutes või -kokkulepetes, millega EL või selle liikmesriigid

on ühinenud.

Artiklis 2 sätestatakse mitmed kohaldatavad mõisted. Eelkõige selgitatakse selles, et

kavandatav määrus hõlmab investeeringuid, mis on kas välismaised otseinvesteeringud või

välisosalusega investeeringud ELis. Kavandatava määruse kohaldamisel tähendab välismaine

otseinvesteering mitmesuguseid investeeringuid, millega luuakse või säilitatakse püsiv ja

otsene seos kolmandatest riikidest pärit investorite ja liikmesriigis majandustegevusega

tegelevate ettevõtjate vahel. See tähendab ka välisinvestori investeeringuid ELi

sihtettevõtjasse, kui investeering tehakse välismaisesse sihtettevõtjasse, kelle tütarettevõtja

see ELi sihtettevõtja on. Välisosalusega investeeringud ELis hõlmavad mitmesuguseid

investeeringuid, mida välisinvestor teeb tema ELis asutatud tütarettevõtja kaudu ning mille

eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja ELi sihtettevõtja vahel, et

tegeleda liikmesriigis majandustegevusega. Kavandatav määrus ei hõlma

portfelliinvesteeringuid.

2. peatükis kehtestatakse riiklikke taustauuringumehhanisme käsitlevad eeskirjad. Artiklis 3

nõutakse, et kõik liikmesriigid looksid ja haldaksid taustauuringumehhanismi, mis vastab

kavandatava määruse nõuetele, ning teataksid sellest mehhanismist komisjonile. Nende

teadete põhjal peab komisjon avaldama riiklike taustauuringumehhanismide loetelu. Artiklis 4

sätestatakse teatavad nõuded riiklikele taustauuringumehhanismidele. Eelkõige peavad need

mehhanismid hõlmama vähemalt i) investeeringuid ELi äriühingutesse, mis osalevad ELile

huvi pakkuvates projektides või programmides, mis on esitatud kavandatava määruse I lisas,

ning ii) investeeringuid ELi äriühingutesse, mis tegutsevad ELi julgeoleku või avaliku korra

huvi seisukohast eriti olulistes valdkondades, mis on esitatud kavandatava määruse II lisas

(edaspidi „teatamisele kuuluvad investeeringud“). Lisaks on selles sätestatud mitu nõuet,

millega tagatakse taustauuringumehhanismide tõhusus.

3. peatükis sätestatakse koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil

vahetada teavet ja soovitada meetmeid, kui välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt rohkem kui ühes liikmesriigis või liidule huvi pakkuva projekti

või programmi kaudu. Artiklites 5 ja 6 sätestatakse eeskirjad ja menetlused, mis on seotud

välisinvesteeringutest teatamisega, sealhulgas erimenetlus välisinvesteeringute jaoks, mille

taustauuringut teevad sama ajal mitu liikmesriiki (edaspidi „mitut riiki hõlmavad tehingud“).

Artiklis 7 kirjeldatakse tingimusi, mille korral võivad liikmesriigid pärast teatatud

välisinvesteeringu hindamist märkusi esitada ja komisjon arvamuse esitada. See võimaldab

liikmesriigil esitada märkusi liikmesriigile, kus välisinvesteering tehakse, kui kõnealune

välisinvesteering võib mõjutada tema julgeolekut või avalikku korda negatiivselt või kui tal

on kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringute tegemiseks vajalikku teavet. Komisjon võib

esitada arvamuse liikmesriigile, kuhu välisinvesteering tehakse, kui ta leiab, et kõnealusel

välisinvesteeringul võib olla negatiivne mõju rohkem kui ühe liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale või liidule huvi pakkuvatele projektidele või programmidele julgeoleku või

avaliku korra seisukohast. Komisjon võib esitada arvamuse ka juhul, kui tal on

välisinvesteeringu taustauuringute tegemiseks asjakohast teavet või kui mitu

välisinvesteeringut kujutavad endast julgeolekule või avalikule korrale sarnast riski. Lisaks on

artiklis 7 sätestatud üksikasjalik kord, mille alusel antakse asjaomastele liikmesriikidele ja

komisjonile teavet otsuse kohta, mille teeb välisinvesteeringust teatav liikmesriik

taustauuringumenetluses. Artiklis 8 sätestatakse märkuste ja arvamuste esitamise tähtajad ja

kord, sealhulgas mitut riiki hõlmavate tehingute puhul. Artikliga 9 nähakse ette mehhanism,

mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil teha koostööd seoses välisinvesteeringutega,

millest liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha, ei ole teatanud. Artiklis 10

ET 17 ET

sätestatakse nõuded teabele, mis tuleb esitada ja mida võidakse küsida koostöömehhanismiga

hõlmatud välisinvesteeringute kohta. Selles nõutakse, et komisjon võtaks vastu

rakendusmääruse, milles kehtestatakse välisinvesteeringutest teatamise standardvorm. Artiklis

11 sätestatakse liikmesriikide taustauuringumehhanismidele ühised nõuded, et tagada

liikmesriikide tõhus osalemine koostöömehhanismis. Artiklis 12 sätestatakse eeskirjad,

millega tagatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsus.

4. peatükis sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid ja komisjon teevad kindlaks

välisinvesteeringu tõenäolist mõju julgeolekule või avalikule korrale (artikkel 13) ning

liikmesriigid teevad taustauuringumenetlustes otsuseid (artikkel 14).

5. peatükis esitatakse lõppsätted. Artikliga 14 nähakse ette õiguslik alus liikmesriikide ja

komisjoni koostööle kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud

välisinvesteeringutele julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tehtavate taustauuringutega.

Selle koostöö eesmärk ei ole võimaldada teabevahetust tehingute kohta, mille suhtes

kohaldatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostöömehhanismi. Et tagada

taustauuringumehhanismide läbipaistvus ja ELi koostöö seoses välisinvesteeringute

taustauuringutega, nõutakse artiklis 16, et liikmesriigid annaksid igal aastal üldsusele aru oma

taustauuringute ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta, avaldades anonüümse

koondteabe. Samuti peab komisjon avaldama määruse rakendamise kohta aastaaruande. 5.

peatükis sätestatakse eeskirjad, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist (artikkel 17),

hindamist (artikkel 18), delegeeritud õigusakte (artikkel 19), delegeerimist (artikkel 20) ja

komiteemenetlust rakendusaktide puhul (artiklid 21–22). Artikliga 22 tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2019/452 ja artiklis 24 sätestatakse, et kavandatav määrus peaks jõustuma pärast

15-kuulist üleminekuperioodi. Üleminekuperioodil jääb määrus (EL) 2019/452 jõusse ja selle

kohaldamist jätkatakse.

I lisas on esitatud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu. Need on projektid

või programmid, mida reguleerib ELi õigus ja millega korraldatakse sellise elutähtsa taristu ja

tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamist, haldamist või omandamist, mis on

julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised. Kui ELi sihtettevõtja on osa liidule huvi

pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles, peavad liikmesriigid tegema

asjaomase välisinvesteeringu taustauuringu ja teatama sellest komisjonile ja teistele

liikmesriikidele.

II lisas esitatakse liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste

tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja

majandustegevusalade loetelu. Kui ELi sihtettevõtja on II lisas loetletud valdkonnas

majanduslikult aktiivne, peavad liikmesriigid välisinvesteeringu taustauuringu tegema. Sellest

välisinvesteeringust tuleb koostöömehhanismi kaudu teatada, kui välisinvestor või ELi

sihtettevõtja vastab ühele määruses sätestatud riskipõhisest tingimusest. See riskipõhine filter

on asjakohane tagamaks, et ELi koostöömehhanism keskenduks üksnes sellistele

välisinvesteeringutele, mis võivad julgeoleku seisukohast huvi pakkuda, ning et see ei

koormaks tarbetult riikide ametiasutusi ja ettevõtjaid.

ET 18 ET

2024/0017 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori (kellega konsulteeriti Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõike 1 kohaselt) [kuupäev] arvamust3,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Liitu tehtavad investeeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, suurendades selle

konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu ning tuues sisse kapitali,

tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet.

(2) Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et suhetes

maailmaga peab liit kaitsma ja edendama oma väärtusi ja huve ning aitama kaasa oma

kodanike kaitsele. Lisaks on liit ja selle liikmesriigid avatud investeeringutele, nagu on

ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping“) ning liidu ja

selle liikmesriikide rahvusvahelistes kohustustes.

(3) Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsioonis (OECD) ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja

investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja

liikmesriigid siiski teatavatel tingimustel piirata välismaiseid otseinvesteeringuid

julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.

(4) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/4524 on loodud

raamistik, mille alusel liikmesriigid uurivad liitu tehtavate välismaiste

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu

tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj).

ET 19 ET

otseinvesteeringute tausta. Eelkõige on kõnealuses määruses sätestatud

koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil välismaiste

otseinvesteeringute kohta teavet vahetada ning väljendada muret julgeoleku või

avaliku korraga seotud riskide pärast. Selle koostöömehhanismi kohaselt pidi

liikmesriik, kuhu oli kavas välismaine otseinvesteering teha või kus see ellu viidi,

võtma nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja

taustauuringumenetluses tehtud komisjoni otsuses esitatud arvamust.

(5) Määruse (EL) 2019/452 kohaselt loodud raamistik on täitnud oma eesmärgi ja loonud

liikmesriikidele ja komisjonile ametliku mehhanismi teabe vahetamiseks välismaiste

otseinvesteeringute kohta ning suurendanud teadlikkust piiriülestest riskidest, mida

teatavad välismaised otseinvesteeringud põhjustavad julgeolekule või avalikule

korrale.

(6) Siiski on vaja uut õigusakti, et suurendada määruse (EL) 2019/452 tõhusust ja

tulemuslikkust ning tagada kogu liidus põhjalikum ühtlustatus.

(7) Teatavad investeeringud, mis ei kuulu määruse (EL) 2019/452 kohaldamisalasse,

võivad kujutada endast liidu julgeoleku ja avaliku korraga seotud riske. Eelkõige

puudutab see teatavaid investeeringuid, mis tehakse liikmesriikidesse, kus ei ole

taustauuringumehhanismi kasutusele võetud; investeeringuid, mis tehakse

liikmesriikidesse, kus taustauuringumehhanism on küll kasutusele võetud, kuid

teatavad tundlikud investeeringud ei kuulu selle ulatusse; ning investeeringud, mida

välisinvestorid teevad liidus asutatud tütarettevõtja kaudu ja mis võivad endast

kujutada samu julgeoleku või avaliku korraga seotud riske nagu kolmandatest riikidest

tehtud otseinvesteeringud.

(8) Enamikus liikmesriikides (kuid mitte kõigis) on vastu võetud õigusakt, millega

nähakse ette välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism. Paljudes

liikmesriikides reguleeritakse siseriiklike õigusaktidega ka liidusiseste investeeringute

taustauuringuid. Liikmesriikide vahel on suuri erinevusi selles, millises ulatuses

hinnatakse, kas investeering võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt

mõjutada, ning hindamise künnistes ja kriteeriumides. Erinevad ka

taustauuringumenetlused. Teatavates liikmesriikides saab investeeringu teha, enne kui

selleks on saadud luba, milles arvestatakse selle mõju julgeolekule ja avalikule

korrale. Teised aga on sätestanud, et investeeringu võib lõplikult teha alles pärast seda,

kui taustauuringumehhanismi alusel on saadud luba. Sellised erinevused takistavad

siseturu sujuvat toimimist. Näiteks loovad need ebavõrdsed tingimused ja suurendavad

nõuete täitmisega seotud kulusid selliste investorite jaoks, kes soovivad teatada

tehingutest rohkem kui ühes liikmesriigis. Käesolev määrus aitab vähendada erinevusi

riiklikul tasandil rakendatavate mehhanismide põhiaspektides. See on äärmiselt oluline

tagamaks, et kohaldatavad riiklikud korrad ja nende põhijooned oleks investorite jaoks

prognoositavad ja sellest tulenevalt väheneks asjaomaste nõuete täitmisest tekkivad

kulud. See on veelgi olulisem, arvestades siseturu lõimituse taset, mis võib viia selleni,

et üksainus tehing mõjutab kogu liidus mitut liikmesriiki. Näiteks on võimalik, et

tehing sihtettevõtja omandamiseks ühes liikmesriigis mõjutab teise liikmesriigi

julgeolekut ja avalikku korda tarneahela struktuuri või muude majanduslike asjaolude

tõttu, mis seovad sihtettevõtjat teistes liikmesriikides asuvate äriühingutega. Selleks, et

need siseturuprobleemid lahendada ning tagada suurem järjepidevus ja

prognoositavus, on asjakohane kehtestada liidu meetmega välisinvesteeringute

hindamise kriteeriumid ja aspektid.

ET 20 ET

(9) Et välisinvesteeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat

lähenemisviisi, tuleks nõuda, et kõik liikmesriigid teeksid julgeoleku või avaliku korra

kaalutlustel välisinvesteeringute taustauuringuid. Seepärast tuleks riiklike

taustauuringumehhanismide põhiaspekte ühtlustada. Tuleks ühtlustada vähemalt seda,

milliste investeeringute tausta tuleks uurida, aga ka taustauuringumenetluse

põhiomadusi ning riikliku mehhanismi ja liidu koostöömehhanismi koostoimet. Lisaks

peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et nende riikliku

taustauuringumehhanismi alla kuuluvad ka muud liiki välisinvesteeringud, teistesse

sektoritesse tehtavad välisinvesteeringud ja välisinvesteeringud liidu muudesse

sihtettevõtjatesse või majandustegevusaladesse, mida asjaomane liikmesriik peab oma

julgeoleku või avaliku korra seisukohast üliolulised. Sellistel juhtudel peaks

taustauuring olema kooskõlas ka käesoleva määruse sätetega.

(10) Määrusega (EL) 2019/452 reguleeritakse üksnes kolmandatest riikidest liitu tehtavaid

välismaiseid otseinvesteeringuid. Siiski on vaja laiendada koostöömehhanismi ulatust

ka liikmesriikidevahelistele investeeringutele, kui ühes liikmesriigis asuvat investorit

kontrollib otseselt või kaudselt välismaine üksus, olenemata sellest, kas tegelik omanik

asub liidus või mujal. Eelkõige on laiendatud ulatus vajalik selleks, et

investeeringutele, mis loovad püsiva seose välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel,

olenemata sellest, kas investeeringu teeb otse välisinvestor või liidus asutatud ja

välisinvestori kontrolli all olev üksus, pöörataks järjepidevalt tähelepanu ja et neid

hinnataks. See peaks parandama kõigis liikmesriikides taustauuringu eeskirjade

järjepidevust ja prognoositavust, mis omakorda vähendab välisinvestoritele nõuete

täitmisest tulenevaid kulusid ja piirab stiimuleid suunata investeeringuid

liikmesriikidesse, kus selliste tehingute tausta ei uurita.

(11) Välisinvestorite investeeringud liidu sihtettevõtjatesse, sealhulgas liidus asuva

välisinvestori kontrolli all oleva üksuse kaudu tehtavad investeeringud, võivad

kujutada endast konkreetseid liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja avaliku korraga

seotud riske. Selliseid investoritega seotud riske ei tohiks esineda – ja seetõttu ei pea

neid käsitlema – investeeringu puhul, millesse on kaasatud ainult üksused, milles

välisinvestoritel ei ole omandiõigust, kontrolli, suhet ega mõju, sealhulgas juhul, kui

välisinvestor on küll seotud liidu üksusega, kuid tal puudub kontrollosalus. Selleks et

tagada järjepidev investeeringute taustauuringute raamistik ja liidu

kontrollimehhanism, on vaja vältida lahknevusi õigusnormides, mis kehtivad

välisinvesteeringute käsitlemise suhtes, olenemata sellest, kas investeering on pärit

väljastpoolt liitu või see tehakse liidus asutatud üksuse kaudu. See raamistik kajastab

julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise tähtsust ning käsitleb üksnes riske, mis võivad

tuleneda välismaiste üksustega seotud investeeringutest. Seepärast peaksid

liikmesriigid korraldama vähemalt selliste välisinvesteeringute taustauuringu, mis on

seotud liidule huvi pakkuvate projektide või programmidega, või kui liidu sihtettevõtja

tegutseb valdkondades, kus välisinvesteering võib mõjutada rohkem kui ühe

liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha

ka muude välisinvesteeringute taustauuringuid. Sellistel juhtudel peaks taustauuring

olema kooskõlas ka käesoleva määruse sätetega. Käesoleva määruse kohaldamisalasse

ei kuulu tehingud, milles ei osale välisinvestorid või mille puhul välisinvestori osalus

ei too kaasa otsest või kaudset kontrolli liidu üksuse üle.

(12) Välisinvesteeringute taustauuringuid tuleks teha kooskõlas käesoleva määrusega,

võttes arvesse kogu kättesaadavat faktilist teavet ning järgides proportsionaalsuse

põhimõtet ja muid aluslepingutes sätestatud põhimõtteid. Lisaks peaks välisinvestori

liidus asutatud tütarettevõtjate kaudu tehtavate välisinvesteeringute taustauuring alati

ET 21 ET

vastama liidu õiguses kehtestatud nõuetele, eelkõige aluslepingu sätetele

asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise kohta, nagu neid on tõlgendatud Euroopa

Liidu Kohtu praktikas, kooskõlas avatud ja kaasava siseturu säilitamise eesmärgiga.

Kõik asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise piirangud liidus, sealhulgas

taustauuringud ja taustauuringu tulemusel kehtestatud meetmed, näiteks

leevendusmeetmed ja keelud, peaksid põhinema tegelikul ja piisavalt tõsisel ohul

ühiskonna põhihuvidele ning olema sobivad ja vajalikud, nagu on sätestatud Euroopa

Kohtu praktikas. Ühtlasi, kui hinnatakse asutamisvabaduse või kapitali vaba liikumise

piiramise põhjendatust ja proportsionaalsust, sealhulgas käesoleva määruse kohaselt

vastuvõetavates komisjoni arvamustes, kui see on asjakohane, võib võtta arvesse liidus

välisinvestori tütarettevõtja kaudu tehtavate investeeringute eripära. Seejuures tuleks

arvesse võtta liikmesriikide kavade lõimimist üleliidulisse koostöömehhanismi.

(13) Selleks et käesolevas määruses sätestatud koostöömehhanism toimiks tõhusalt ja

tulemuslikult, on vaja kindlaks määrata minimaalne ühine kohaldamisala, kuhu

kuuluvatest välisinvesteeringutest peaksid kõik liikmesriigid koostöömehhanismi

kaudu teatama. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus teatada välisinvesteeringutest,

mis ei kuulu käesolevas määruses sätestatud kohaldamisalasse.

(14) Samuti on vaja suurendada selle liikmesriigi aruandekohustust, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, komisjoni ja nende liikmesriikide

ees, kes väljendavad nõuetekohaselt põhjendatud muret oma või liidu avaliku korra

või julgeoleku pärast.

(15) Käesolevas määruses sätestatud ühine raamistik ei tohiks piirata liikmesriikide

ainuvastutust oma riikliku julgeoleku tagamise eest, nagu on ette nähtud ELi lepingu

artikli 4 lõikega 2. Samuti ei tohiks see piirata nende oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

(16) Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma välisinvesteeringud, mille

eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos kolmandatest riikidest pärit

välisinvestorite ning liikmesriigis majandustegevusega tegelevate liidu sihtettevõtjate

vahel. Seda tuleks kohaldada juhul, kui need investeeringud tehakse otse kolmandatest

riikidest või välismaise kontrolli all oleva liidu üksuse poolt. Raamistik ei peaks siiski

hõlmama äriühingu väärtpaberite omandamist, kui seda tehakse üksnes

finantsinvesteeringuks ilma kavatsuseta mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli

(portfelliinvesteeringud). Kontsernisisene restruktureerimine või rohkem kui ühe

juriidilise isiku ühinemine üheks juriidiliseks isikuks ei kujuta endast

välisinvesteeringut, tingimusel et välisinvestorite aktsiate arvu ei suurendata või

tehingu tulemusel ei teki täiendavaid õigusi, mis võivad muuta ühe või mitme

välisinvestori tegelikku osalust liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollis.

(17) Kui välisinvestor või liidus asuv välisinvestori tütarettevõtja loob liidus uusi

tootmisrajatisi või uue ettevõtte nullist, nimetatakse seda greenfield-

välisinvesteeringuks. Greenfield-välisinvesteeringud peaksid kuuluma käesoleva

määruse kohaldamisalasse, niivõrd kui liikmesriik peab neid välisinvesteeringute

taustauuringute seisukohast asjakohaseks, kuna need loovad püsiva ja otsese seose

välisinvestori ja kõnealuste rajatiste või ettevõtete vahel. Lisaks võib välisinvestor

uute rajatiste loomisega mõjutada julgeolekut ja avalikku korda, sealhulgas juhul, kui

risk on seotud oluliste majandussisenditega. Seepärast julgustatakse liikmesriike

lisama greenfield-välisinvesteeringud oma taustauuringumehhanismidega hõlmatud

tehingute hulka, eelkõige juhul, kui selliseid investeeringuid tehakse liikmesriigi

julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulistesse sektoritesse või kui investeeringul

ET 22 ET

on mõni tunnus (näiteks suurus või laad), mis on liikmesriigi julgeoleku või avaliku

korra seisukohast oluline.

(18) Et taustauuringumenetlused oleksid järjepidevad ja prognoositavad, on asjakohane

sätestada liikmesriikides rakendatavate taustauuringumehhanismide põhiomadused.

Nende omaduste hulka peaksid kuuluma vähemalt loakohustuslikud tehingud,

taustauuringu tähtajad ja ettevõtja võimalus vaidlustada kohtus otsus, mis on tema

suhtes taustauuringumenetluses tehtud. Taustauuringumehhanismidega seotud normid

ja menetlused peaksid olema läbipaistvad ega tohiks põhjustada diskrimineerimist

kolmandate riikide vahel.

(19) Määruses (EL) 2019/452 sätestatud koostöömehhanism võimaldab liikmesriikidel teha

koostööd ja aidata üksteist, kui ühte liikmesriiki tehtud välismaine otseinvesteering

võib mõjutada teiste liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda või liidule huvi

pakkuvaid projekte või programme. See mehhanism on seni osutunud väga kasulikuks,

seega tuleks see alles hoida ja seda tuleks käesolevas määruses tugevdada.

(20) Et teha nõuetekohaselt kindlaks välisinvesteeringud, mis võivad julgeolekut või

avalikku korda liidus negatiivselt mõjutada, peaksid liikmesriigid tegema

välisinvesteeringute taustauuringu, kui liidu sihtettevõtja on osa liidule huvi pakkuvast

projektist või programmist või osaleb selles või kui liidu sihtettevõtja

majandustegevus on seotud tehnoloogia, vara, vahendi, seadme, võrgu, süsteemi või

teenusega, mis on eriti oluline liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast.

Lisaks nendele kriteeriumidele võib taustauuringumehhanismi rakendada ka muude

sektorite, liidu sihtettevõtjate või majandustegevusalade korral, kui asjaomane

liikmesriik peab neid oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast ülioluliseks.

(21) Tagamaks, et koostöömehhanism keskendub ainult nendele välisinvesteeringutele,

mille puhul välisinvestori või liidu sihtettevõtja põhijoonte tõttu on mõju julgeolekule

või avalikule korrale tõenäoline, on asjakohane kehtestada riskipõhised tingimused,

mille alusel teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile välisinvesteeringutest,

mille tausta liikmesriigis uuritakse. Kui välisinvesteering ei vasta ühelegi nendest

tingimustest, võib liikmesriik, kus välisinvesteeringu tausta uuritakse,

välisinvesteeringust teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatada, sealhulgas juhul,

kui liidu sihtettevõtja tegevus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta

kuulub kontserni, millel on eri liikmesriikides mitu äriühingut.

(22) Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada

märkusi liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud,

isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui

välisinvesteeringu tausta uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata.

Liikmesriikide teabetaotlused, vastused ja märkused tuleks samal ajal edastada ka

komisjonile.

(23) Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi või liidu kui terviku

julgeolekule või avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks komisjonil olema

võimalik ELi toimimise lepingu artikli 288 alusel esitada arvamus liikmesriigile, kuhu

on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, isegi kui see liikmesriik ei

tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta

uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata.

(24) Kui tõenäoline mõju tuleneb välisinvesteeringust, mis tehakse liidu sihtettevõtjasse,

mis arendab, haldab või hangib liidu kui terviku jaoks elutähtsat taristut või

ET 23 ET

tehnoloogiat või kriitilise tähtsusega sisendeid, peaks komisjonil olema võimalik

esitada julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks arvamus. See annaks komisjonile

vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis

annavad märkimisväärse panuse liidu julgeolekusse või avalikku korda. Komisjoni

arvamus, milles määratakse kindlaks, et välisinvesteeringul on liidule julgeoleku või

avaliku korra seisukohast huvi pakkuvatele projektidele või programmidele tõenäoline

mõju, tuleks teatavaks teha kõikidele liikmesriikidele.

(25) Lisaks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu kõigile liikmesriikidele

adresseeritud arvamus, kui ta teeb kindlaks mitu välisinvesteeringut, mis koos

vaadelduna võivad mõjutavad liidu julgeolekut või avalikku korda. See võib olla nii

eelkõige juhul, kui mitmel välisinvesteeringul on võrreldavad põhijooned. Need on

näiteks juhtumid, kus samasse sihtettevõtjasse või taristusse, sealhulgas

üleeuroopalisse transpordi-, energia- ja sidetaristusse, teeb välisinvesteeringuid sama

välisinvestor või välisinvestorid, kes kujutavad endast sarnaseid riske, või kus

kõnealusesse sihtettevõtjasse või taristusse tehakse mitu välisinvesteeringut.

Liikmesriigid ja komisjon peaksid arutama riskianalüüsi ja võimalusi, kuidas

kõrvaldada arvamuses kindlaksmääratud riskid.

(26) Et kaitsta julgeolekut või avalikku korda nii, et samal ajal tagatakse investoritele

suurem kindlustunne, peaks liikmesriikidel olema võimalus esitada märkusi ja

komisjonil võimalus esitada arvamus välisinvesteeringute kohta, mis on ellu viidud,

kuid millest ei ole 15 kuu jooksul välisinvesteeringu tegemisest arvates teatatud.

(27) Et tagada suurem selgus, tuleks I lisas esitada liidule huvi pakkuvate projektide või

programmide loetelu. Loetelu peaks hõlmama kõiki välisinvesteeringuid, mida tehakse

üleeuroopalistesse transpordi-, energia- ja sidevõrkudesse, samuti programme, millega

rahastatakse liidu julgeoleku või avaliku korra seisukohast oluliste tegevuste uurimist

ja arendamist. Kuna need projektid ja programmid on liidu julgeoleku ja avaliku korra

jaoks olulised, peaksid liikmesriigid uurima selliste välisinvesteeringute tausta, mis

tehakse liidu sihtettevõtjatesse, mis on osa kõnealusetest projektidest või

programmidest või osalevad nendes, sealhulgas nendesse, mis saavad liidu rahastust.

(28) Et välisinvesteeringu tõenäolist mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale kaalutaks piisavalt, peaks liikmesriik, kes saab teistelt

liikmesriikidelt nõuetekohaselt põhjendatud märkusi või komisjoni arvamuse, neid

igati arvesse võtma, isegi juhul, kui ta leiab, et välisinvesteering ei mõjuta tema enda

julgeolekut või avalikku korda. See liikmesriik peaks vajaduse korral koordineerima

oma tegevust komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega ning andma neile kirjalikku

tagasisidet tehtud otsuse kohta ning selle kohta, kuidas märkusi ja arvamust on igati

arvesse võetud. Lõplik otsus välisinvesteeringute kohta peaks jääma selle liikmesriigi

ainupädevusse, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud.

(29) Koostöömehhanismi tõhusa toimimise tagamiseks on oluline nõuda, et

koostöömehhanismi kaudu välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitaks

standardvormingus miinimumteabe. Kui koostöö on seotud välisinvesteeringuga,

millest ei ole koostöömehhanismi kaudu teatatud, peaks liikmesriigil, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, olema võimalik esitada vähemalt

sama miinimumteavet. Komisjon ja liikmesriigid võivad liikmesriigilt, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, küsida lisateavet. Lisateabe taotlus

peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida on liikmesriigil vaja

märkuste või komisjonil arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse

ET 24 ET

eesmärgiga ega tohiks olla välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile põhjendamatult

koormav.

(30) Tagamaks, et koostöö põhineb täielikul ja täpsel teabel, peaks välisinvestor või

ettevõtja esitama kogu asjakohase teabe, mida küsib liikmesriik, kus ta on asutatud,

või liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud. Kui

erandlike asjaolude tõttu ei ole liikmesriigil vaatamata oma jõupingutustele võimalik

kätte saada teavet, mida on küsinud teine liikmesriik või komisjon, peaks ta neile

sellest viivitamata teatama. Sellisel juhul peaks teise liikmesriigi märkused ja

komisjoni arvamus, mis esitatakse koostöömehhanismi raames, põhinema neile

kättesaadaval teabel.

(31) Tagamaks, et koostöömehhanismi kasutatakse üksnes julgeoleku või avaliku korra

kaitseks, peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendama kõiki taotlusi esitada teavet

teise liikmesriiki tehtava konkreetse välisinvesteeringu kohta ja kõiki märkusi, mida

nad sellele liikmesriigile esitavad. Samu nõudeid kohaldatakse, kui komisjon taotleb

teavet konkreetse välisinvesteeringu kohta või esitab liikmesriigile arvamuse.

(32) Sõltuvalt asjaoludest kas liikmesriigid või komisjon võiksid kaaluda ettevõtjatelt,

kodanikuühiskonna organisatsioonidelt või sotsiaalpartneritelt (näiteks

ametiühingutelt) välisinvesteeringu kohta saadud teavet, mis võib julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt mõjutada.

(33) Liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, võib

teavitada teisi liikmesriike või komisjoni, kui ta soovib, et nad analüüsiksid

koostöömehhanismi kaudu hinnatava välisinvesteeringu mõnda aspekti põhjalikumalt,

või kui ilmnevad uued asjaolud või ta saab uut teavet, mis võib mõjutada

välisinvesteeringu hindamist. Seejärel võib teistele liikmesriikidele ja komisjonile

anda välisinvesteeringu täiendavaks hindamiseks lisaaega.

(34) Koostöömehhanismi tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks on vaja ühtlustada

tähtajad ja menetlused puhuks, kui mitmes liikmesriigis tehakse taustauuringut

mitmele välisinvesteeringule, mis on seotud sama laiema tehinguga. Selliste mitut riiki

hõlmavate tehingute puhul peaks taotleja esitama loataotlused asjaomastele

liikmesriikidele samal ajal. Samuti peaksid need liikmesriigid koostöömehhanismi

kaudu taotlustest samal ajal teatama. Et mitut riiki hõlmavaid tehinguid saaks tõhusalt

menetleda, peaksid asjaomased liikmesriigid omavahel koordineerima ja kokku

leppima, kas ja millal tuleks nendest välisinvesteeringutest teatada. Lisaks peaksid

asjaomased liikmesriigid kooskõlastama ka lõpliku otsuse. Kui asjaomased

liikmesriigid kavatsevad anda tingimusi sisaldava välisinvesteeringuloa, peaksid nad

tagama, et need tingimused sobivad omavahel kokku ja et nendega võetakse piisavalt

arvesse piiriüleseid riske. Enne välisinvesteeringu keelamist peaksid asjaomased

liikmesriigid kaaluma, kas julgeolekule või avalikule korrale avalduva tõenäolise mõju

arvessevõtmiseks oleks piisav anda tingimustega luba, mis sisaldab koordineeritud

meetmeid, mille täitmist tagatakse koordineeritult. Komisjonil peaks olema võimalik

sellises koordineerimises osaleda.

(35) Et investeeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat

lähenemisviisi, on ülioluline, et julgeolekule ja avalikule korrale avalduvate

tõenäoliste riskide hindamisel põhinetakse käesolevas määruses liidu tasandil

kehtestatud normidele ja kriteeriumidele. Nende hulka peaks kuuluma mõju elutähtsa

taristu turvalisusele, puutumatusele ja toimimisele, elutähtsa tehnoloogia (sealhulgas

peamise progressi võimaldava tehnoloogia) kättesaadavusele ning selliste julgeoleku

või avaliku korra jaoks kriitilise tähtsusega sisendite jätkuvale tarnimisele, mille häire,

ET 25 ET

rike, kaotsiminek või hävimine mõjutaks märkimisväärselt julgeolekut ja avalikku

korda ühes või mitmes liikmesriigis või liidus tervikuna. Sellega seoses peaksid

liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse ka välisinvesteeringu konteksti ja asjaolusid.

Siia hulka peaks kuuluma eelkõige see, kas investorit kontrollib otseselt või kaudselt,

näiteks märkimisväärse rahastuse kaudu, kolmanda riigi valitsus või kas ta püüab

saavutada kolmandate riikide poliitilisi eesmärke, et suurendada nende sõjalist

võimekust. Sellega seoses (kui see on asjakohane) peaksid liikmesriigid ja komisjon

kaaluma ka seda, miks välisinvestori, tema tegeliku tulusaaja või tütarettevõtja või

sellise välisinvestori nimel või juhtimisel tegutseva isiku suhtes kohaldatakse ELi

toimimise lepingu artikli 215 kohaseid liidu piiravaid meetmeid.

(36) Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, leiab,

et välisinvesteering võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda negatiivselt, on

asjakohane nõuda, et see liikmesriik võtaks riskide maandamiseks sobivaid meetmeid,

kui sellised meetmed on kättesaadavad ning kui ta peab neid piisavaks, ning et ta

võtaks igati arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja komisjoni arvamust, kui

see on asjakohane. Välisinvesteeringud tuleks keelata üksnes erandkorras ja juhul, kui

liidu või liikmesriigi õiguse kohased leevendusmeetmed või muud meetmed peale

taustauuringumehhanismi ei ole piisavad, et vähendada investeeringu mõju

julgeolekule või avalikule korrale.

(37) Selleks et toetada koostöömehhanismi rakendamist ja edendada heade tavade

vahetamist liikmesriikide vahel, tuleks säilitada määruse (EL) 2019/452 kohaselt

loodud välisinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm.

(38) Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama oma taustauuringumehhanismidest ja

nendes tehtavatest muudatustest. Nad peaksid andma igal aastal üldsusele teavet oma

taustauuringumehhanismide kasutamise, asjakohase seadusandliku arengu ja

taustauuringuasutuse tegevuse kohta, sealhulgas koondandmed taustauuringu läbinud

tehingute, taustauuringumenetluste tulemuste ning välisinvesteeringute osaliste

kodakondsuse kohta ja majandussektorite kohta, kus need tehingud tehti.

(39) Koordineerimismehhanismi tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriikide ja komisjoni

loodud kontaktpunktid asuma asjakohaselt vastavates haldusasutustes. Neil peaksid

olema kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud volitused, et nad saaksid täita

koordineerimismehhanismi raames oma ülesandeid ning käidelda konfidentsiaalset

teavet nõuetekohaselt.

(40) Liikmesriike ja komisjoni tuleks ergutada tegema koostööd samu seisukohti jagavate

kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud selliste

välisinvesteeringute taustauuringutega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku

korda. Sellise halduskoostöö eesmärk peaks olema tugevdada raamistikku, mille alusel

liikmesriigid uurivad välisinvesteeringute tausta, ning tihendada käesoleva määruse

kohast koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. Komisjoni tuleks teavitada

sellistest kahepoolsetest kontaktidest, kui need puutuvad investeeringute

taustauuringutega seotud süsteemsetesse probleemidesse. Komisjonil peaks samuti

olema võimalik jälgida taustauuringumehhanismide arengusuundi kolmandates

riikides.

(41) Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud või

esitatud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas liikmesriikide ja liidu õigusega. Kui teabe

loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve,

peaks teabe koostaja salastama teabe kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega. Kui

liikmesriigid ja komisjon vastavad taotlustele saada juurdepääs dokumentidele, mida

ET 26 ET

käideldakse käesoleva määruse kohaldamisel, koordineerivad nad oma tegevust ja

annavad uurimise eesmärgi kaitsmiseks vähemalt määruse (EÜ) nr 1049/20015

artikliga 4 ette nähtud tasemel huvide kaitse. Komisjon peaks võtma kõik vajalikud

meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas eelkõige komisjoni

otsustega (EL, Euratom) 2015/4436 ja (EL, Euratom) 2015/4447. Samuti peaksid

liikmesriigid ja komisjon võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et järgitakse

nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kokkulepet, mis käsitleb

Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset8. Eeskätt kuulub siia hulka

kohustus salastatud teabe salastatuse taset mitte alandada ega salastatust kustutada

ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või

konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käidelda.

(42) Käesoleva määruse alusel isikuandmeid töödeldes tuleks järgida isikuandmete kaitset

käsitlevaid kohaldatavaid õigusnorme. Kontaktpunktid ja muud üksused

liikmesriikides peaksid isikuandmeid töötlema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2016/6799. Komisjon peaks isikuandmeid töötlema

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172510.

(43) Komisjon peaks igal aastal koostama käesoleva määruse rakendamise kohta aruande ja

esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Suurema läbipaistvuse tagamiseks

tuleks komisjoni aruanne avaldada. Aruanne peaks muu hulgas põhinema

liikmesriikide poolt komisjonile konfidentsiaalselt esitatavatel aruannetel ning selles

tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust tagada teatava teabe konfidentsiaalsus,

eelkõige juhul, kui andmete avaldamine võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku

korda või ohustada ärisaladust.

(44) Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast viie aasta möödumisel

ning seejärel iga viie aasta järel hindama käesoleva määruse toimimist ja mõjusust

ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks sisaldama

hinnangut selle kohta, kas käesolevat määrust on vaja muuta. Kui aruandes tehakse

ettepanek määrust muuta, võib sellele lisada seadusandliku ettepaneku.

(45) Liit ja liikmesriigid peaksid käesolevat määrust rakendama kooskõlas asjaomaste

nõuetega, mis kehtivad piiravate meetmete kehtestamise suhtes julgeoleku ja avaliku

korra kaalutlustel ning mis on sätestatud WTO lepingutes, sealhulgas eelkõige

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu

kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43–48,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj). 6 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72,

17.3.2015, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/443/oj). 7 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/444/oj). 8 Nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Liidu

huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (ELT C 202, 8.7.2011, lk 13). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 27 ET

teenuskaubanduse üldlepingu11 (GATS) XIV artikli punktis a ja XIVbis artiklis.

Samuti peaksid nad seejuures järgima liidu aluslepinguid ja täitma kohustusi, mis on

võetud muude kaubandus- ja investeerimislepingute alusel, mille osaline on liit või

selle liikmesriigid, ning kaubandus- ja investeerimiskokkulepete alusel, millega liit ja

selle liikmesriigid on ühinenud.

(46) Kui välisinvesteeringu puhul on tegemist koondumisega, mis kuulub nõukogu määruse

(EÜ) nr 139/200412 kohaldamisalasse, ei või käesoleva määruse kohaldamine piirata

määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Käesolevat määrust ja

määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõiget 4 tuleks kohaldada järjepidevalt. Niivõrd

kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad kattuvad, tuleb käesoleva

määruse artiklis 12 sätestatud taustauuringu aluseid ja määruse (EÜ) nr 139/2004

artikli 21 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada

järjepidevalt, ilma et see piiraks nende huvide kaitseks võetud riiklike meetmete liidu

õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega kooskõlas olemise hindamist.

(47) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides

2009/138/EÜ,13 2013/36/EL14 ja 2014/65/EL15 sätestatud liidu õigusnorme, mis

käsitlevad finantssektoris olulise osaluse omandamise usaldusväärsuse hindamist, mis

on konkreetse eesmärgiga erimenetlus.

(48) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas muude liidu õiguses kehtestatud

teavitus- ja taustauuringumenetlustega ning see ei tohiks piirata nende kohaldamist.

Komisjonil peaks olema lubatud kasutada liikmesriikide poolt koostöömehhanismi

kaudu esitatud teavet, et täita oma ülesannet teostada järelevalvet liidu õiguse

kohaldamise üle kooskõlas ELi lepingu artikliga 17.

(49) Et võtta arvesse liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide alal toimunud

arengut ning et kohandada liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti

oluliste tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja

majandustegevusalade loetelu, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi

toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et teha muudatusi käesoleva määruse

lisades. I lisas esitatud loetelu liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest

peaks sisaldama projekte ja programme, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega

korraldatakse julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulise elutähtsa taristu või

tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamist, haldamist või omandamist.

II lisas esitatud loetelu liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti

11 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus, mis käsitleb mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste

Uruguay voorus (1986–1994) saavutatud kokkulepete sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel tema

pädevusse kuuluvates küsimustes (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1). 12 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate

koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/138/EÜ kindlustus- ja

edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/138/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb

krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute

usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude

kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj).

ET 28 ET

olulistest tehnoloogiatest, varadest, vahenditest, seadmetest, võrkudest, süsteemidest,

teenustest ja majandustegevusaladest peaks sisaldama valdkondi, kus välisinvesteering

võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis või liidus

tervikuna liidu sihtettevõtja kaudu, mis ei osale liidule huvi pakkuvas projektis või

programmis ega saa sellelt rahalisi vahendeid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma

ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide

tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid 13. aprilli 2016. aasta

institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes16 sätestatud põhimõtete

kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises

võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid

liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs

komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamist.

(50) Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses

välisinvesteeringute kohta miinimumteabe esitamiseks ette nähtud vormiga, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117.

(51) Määrus (EL) 2019/452 tuleks kehtetuks tunnistada. Selleks et anda liikmesriikidele ja

üksustele piisavalt aega valmistuda käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks seda

määrust kohaldada alates [lisada kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist]. Käesoleva

määruse jõustumise ja kohaldamise vahelisel üleminekuperioodil tuleks jätkata

määruse (EL) 2019/452 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses kehtestatakse liidu raamistik välisinvesteeringute

taustauuringute tegemiseks liikmesriikide poolt julgeoleku või avaliku korra

kaalutlustel.

2. Käesolevas määruses kehtestatakse koostöömehhanism, mille abil saavad

liikmesriigid ja komisjon vahetada teavet välisinvesteeringute kohta, hinnata nende

võimalikku mõju julgeolekule või avalikule korrale ning teha kindlaks võimalikud

probleemid, mille peab lahendama välisinvesteeringu taustauuringut tegev

liikmesriik.

3. Valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleerita, võivad liikmesriigid võtta

vastu või säilitada siseriiklikke õigusnorme.

16 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 29 ET

4. Käesolev määrus ei piira liikmesriigi ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest

kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikega 2 ning iga liikmesriigi õigust kaitsta oma

olulisi julgeolekuhuve kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

5. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad aluslepingutest,

eelkõige ELi toimimise lepingu artiklitest 49 ja 63. Liikmesriigid tagavad kõigi

käesoleva määruse raames võetud meetmete kooskõla kõnealuste kohustustega.

Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni

volitusi tagada liidu õiguse järgimine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „välisinvesteering“ – välismaine otseinvesteering või liidus tehtav investeering,

millega kaasneb välismaine kontroll, mis annab võimaluse liidu sihtettevõtja

juhtimises või kontrollimises tegelikult osaleda;

(2) „välismaine otseinvesteering“ – investeering, mille teeb välisinvestor ja mille

eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja liidu olemasoleva

või asutatava sihtettevõtja vahel, kellele välisinvestor teeb liikmesriigis

majandustegevusega tegelemiseks kättesaadavaks rahalised vahendid;

(3) „liidus tehtav investeering, millega kaasneb väliskontroll“ – investeering, mille

välisinvestor teeb liidus asutatud tütarettevõtja kaudu ning mille eesmärk on luua või

säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja liidu olemasoleva või asutatava

sihtettevõtja vahel, kellele välisinvestor teeb liikmesriigis majandustegevusega

tegelemiseks kättesaadavaks rahalised vahendid;

(4) „loataotlus“ – taotlus, mis esitatakse artikli 3 kohaselt kehtestatud

taustauuringumehhanismi alusel, et saada luba loakohustuslikule

välisinvesteeringule;

(5) „teatamisele kuuluv investeering“ – välisinvesteering, mis vastab vähemalt ühele

artiklis 5 sätestatud tingimustest;

(6) „välisinvestor“ –

(a) kolmanda riigi füüsiline isik või

(b) ettevõtja või üksus, mis on asutatud või mille tegevus on muul viisil

korraldatud kolmanda riigi õiguse alusel;

(7) „välisinvestori tütarettevõtja liidus“ – majanduslikult aktiivne ettevõtja, mis on

asutatud liikmesriigi õigusaktide alusel ja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.

juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL18 artikli 22 lõikes 1 sätestatud tingimustele

ning mida otseselt või kaudselt kontrollib välisinvestor;

(8) „liidu sihtettevõtja“ – liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud ettevõtja;

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate

aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

ET 30 ET

(9) „liidu sihtettevõtja, kes on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud

valdkonnas“ – liidu sihtettevõtja, kes tegutseb või kavatseb tegutseda liidu julgeoleku

või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste ning II lisas loetletud

tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja

majandustegevusalade valdkonnas, sealhulgas omamise, kasutamise, tootmise või

tarnimise kaudu;

(10) „loa taotleja“ – välisinvesteeringu tehingu üks või mitu osalist, kes taotlevad luba

asjaomaselt taustauuringuasutuselt;

(11) „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

(12) „taustauuring“ – menetlus, mis võimaldab liikmesriigil välisinvesteeringuid hinnata

ja uurida, anda välisinvesteeringuluba või anda leevendusmeetmete võtmise

kohustust sisaldav välisinvesteeringuluba või keelata välisinvesteeringute tegemine

julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel või neid tühistada;

(13) „taustauuringumehhanism“ – üldkohaldatav meede, nagu seadus või määrus, ja

sellele lisatud haldusnõuded, rakenduseeskirjad või -suunised, kus on esitatud

välisinvesteeringute suhtes julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel tehtavate

taustauuringute tingimused ja menetlus;

(14) „taustauuringumenetluses tehtud otsus“ – meede, mille taustauuringuasutus võtab

vastu taustauuringumehhanismi kohaldamise käigus ning mille tulemusel antakse

välisinvesteeringuluba või leevendusmeetmete võtmise kohustust sisaldav

välisinvesteeringuluba või välisinvesteering keelatakse või tühistatakse;

(15) „taustauuringuasutus“ või „taustauuringuasutused“ – asutus või asutused, mille

liikmesriik on määranud välisinvesteeringute taustauuringuid tegema;

(16) „elluviimine“ – ajahetk, mil välisinvesteeringu tehingu osalised täidavad

investeerimisotsuse viimase eeltingimuse;

(17) „koostöömehhanism“ – käesoleva määruse kohane välisinvesteeringuid käsitlev

koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel;

(18) „liidule huvi pakkuvad projektid või programmid“ – I lisas loetletud projektid või

programmid, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega korraldatakse sellise

elutähtsa taristu või tehnoloogia või sellise kriitilise tähtsusega sisendite arendamist,

haldamist või omandamist, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised;

(19) „välisinvesteeringust teatav liikmesriik“ – liikmesriik, kes on teatamisele kuuluvast

investeeringust vastavalt artiklile 5 koostöömehhanismi kaudu teatanud;

(20) „mitut riiki hõlmav tehing“ – välisinvesteering, mille suhtes kohaldatakse

taustauuringumehhanisme mitmes liikmesriigis;

(21) „mitut riiki hõlmav teade“ – teatamisele kuuluv investeering, millest peavad

koostöömehhanismi kaudu teatama mitu liikmesriiki;

(22) „leevendusmeede“ – tingimused, millega kõrvaldatakse välisinvesteeringu tõenäoline

negatiivne mõju julgeolekule või avalikule korrale;

(23) „kontaktpunkt“ – isik või üksus, kellele liikmesriik on andnud ülesande teatada

teatamisele kuuluvatest investeeringutest koostöömehhanismi kaudu ning võtta vastu

ja saata koostöömehhanismi kaudu taustauuringuasutuse nimel käesoleva määruse

kohaldamisalasse kuuluvate välisinvesteeringutega seotud teavet.

ET 31 ET

2. PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE TAUSTAUURINGUMEHHANISMID

Artikkel 3

Taustauuringumehhanismide kehtestamine

1. Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas käesoleva määrusega taustauuringumehhanismi.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud taustauuringumehhanismi kohaldatakse

vähemalt selliste investeeringute suhtes, mille suhtes kehtib artikli 4 lõike 4 kohane

loakohustus.

3. Iga liikmesriik teatab komisjonile lõike 1 alusel vastu võetud meetmetest hiljemalt

[lisada kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist]. Seejärel teatavad liikmesriigid

komisjonile igast taustauuringumehhanismi muudatusest 30 päeva jooksul alates

muudatuse jõustumisest.

4. Komisjon teeb liikmesriikide taustauuringumehhanismide loetelu üldsusele

kättesaadavaks mitte hiljem kui kolm kuud pärast kõikide lõikes 3 osutatud teadete

kättesaamist või [lisada kuupäev: 21 kuud pärast jõustumist], olenevalt sellest, kumb

on varasem. Komisjon ajakohastab seda loetelu.

Artikkel 4

Miinimumnõuded

1. Taustauuringumehhanismidega seotud eeskirjad ja menetlused ning nende alusel

võetavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu õigusega ja läbipaistvad ega tohi

diskrimineerida kolmandaid riike ega neid liikmesriike, kus on asutatud

välisinvestori tütarettevõtja liidus.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende taustauuringumehhanismid vastavad järgmistele

nõuetele:

(a) nähakse ette asjakohased menetlused, mille alusel taustauuringuasutus saab

kindlaks teha, kas tal on pädevus selle välisinvesteeringu üle, mille jaoks luba

taotletakse, ning õigus teha esialgne läbivaatamine ning seejärel vajaduse

korral põhjalik uurimine, et välja selgitada, kas välisinvesteering võib mõjutada

julgeolekut või avalikku korda negatiivselt. Põhjaliku uurimise eesmärk on

eelkõige teha kindlaks, kas taustauuringumenetluses on asjakohane teha artikli

14 lõikes 1 osutatud otsus, ja määrata kindlaks selle sisu;

(b) taustauuringuasutus jälgib, kas järgitakse taustauuringumehhanismi ja

taustauuringumenetluses tehtud otsuseid, ning tagab nende järgimise. Eelkõige

kehtestab ta asjakohased menetlused, millega tehakse kindlaks ja hoitakse ära

taustauuringumehhanismist ja taustauuringumenetluses tehtud otsustest

kõrvalehoidmine;

(c) taustauuringuasutusele antakse õigus alustada välisinvesteeringute

taustauuringut omal algatusel vähemalt 15 kuuks pärast loakohustuseta

välisinvesteeringu elluviimist, kui taustauuringuasutusel on alust arvata, et

välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda;

(d) taustauuringut tegevale liikmesriigile kättesaadavaks tehtud konfidentsiaalset

teavet, sealhulgas äriliselt tundlikku teavet kaitstakse;

ET 32 ET

(e) välisinvestoritel, liidus asuvatel välisinvestorite tütarettevõtjatel, mille kaudu

välisinvesteering tehakse, ja ettevõtjatel, mida taustauuringumenetluses tehtud

otsus puudutab, on võimalus see otsus kohtus vaidlustada;

(f) avalikustatakse iga-aastane aruanne, mis peab sisaldama teavet liikmesriigis

toimunud asjakohase seadusandliku arengu kohta ning anonüümitud

koondandmeid taustauuringu läbinud investeeringute kohta, sealhulgas

taustauuringumenetluses tehtud otsuste tulemusi, taustauuringuasutusele

teatatud investeeringute osaliste kodakondsust või asutamisriiki (olenevalt

asjaoludest) ning majandussektoreid, kus need tehingud toimusid;

(g) välisinvesteeringutest, mille suhtes kohaldatakse lõikes 4 osutatud

loakohustust, teatab loa taotleja taustauuringuasutusele ja neile tehakse enne

välisinvesteeringu elluviimist taustauuring;

(h) taustauuringuasutusele antakse õigus kehtestada leevendusmeetmeid, keelata

või tühistada välisinvesteeringuid, mille suhtes kehtib lõikes 4 osutatud

loakohustus ning millest ei ole taustauuringu tegemiseks teatatud või millest on

teatatud pärast välisinvesteeringu elluviimist, ning vajaduse korral tegeleda

leevendusmeetmete täitmata jätmise tagajärgedega;

(i) teatamisele kuuluvast investeeringutest koostöömehhanismi kaudu teatamiseks

kooskõlas artikliga 5 nähakse ette piisavad menetlused.

3. Enne, kui tehakse otsus anda leevendusmeetmete võtmise kohustust sisaldav

välisinvesteeringuluba või otsus välisinvesteering keelata, teatavad liikmesriigid

sellest loa taotlejale ja põhjendavad oma otsust, tingimusel et kaitstakse teavet, mille

avaldamine oleks vastuolus ELi või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või

avaliku korra huvidega, ilma et see piiraks konfidentsiaalse teabe kaitset käsitlevate

liidu ja siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Liikmesriigid annavad välisinvestorile

võimaluse esitada enne sellise otsuse tegemist oma seisukohad.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende taustauuringumehhanismidega kehtestatakse

välisinvesteeringutele loakohustus, kui nende territooriumil asutatud sihtettevõtja:

(a) on osa mõnest I lisas loetletud liidule huvi pakkuvast projektist või

programmist või osaleb selles, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse 2018/104619 artikli 2 punktis 53 määratletud vahendite saajana, või

(b) on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud valdkonnas.

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb

liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013,

(EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013,

(EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj).

ET 33 ET

3. PEATÜKK

LIIDU KOOSTÖÖMEHHANISM JULGEOLEKUT VÕI

AVALIKKU KORDA TÕENÄOLISELT NEGATIIVSELT

MÕJUTAVATE VÄLISINVESTEERINGUTE PUHUL

Artikkel 5

Välisinvesteeringutest teatamine

1. Liikmesriigid teatavad koostöömehhanismi kaudu komisjonile ja teistele

liikmesriikidele kõigist välisinvesteeringutest, mis tehakse nende territooriumil

asutatud liidu sihtettevõtjas, mis

(a) vastab artikli 4 lõike 4 punktis a sätestatud tingimustele või

(b) vastab artikli 4 lõike 4 punktis b sätestatud tingimustele ning mõnele

järgmistest tingimustest:

i) välisinvestorit või liidus asuvat välisinvestori tütarettevõtjat kontrollib

otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutused,

piirkondlikud või kohalikud asutused või relvajõud, muu hulgas

omandistruktuuri, olulise rahastamise, eelisõiguste või riigi määratud

direktorite või juhtide kaudu;

ii) välisinvestori, välisinvestorit kontrolliva füüsilise isiku või üksuse,

välisinvestori tegelikult kasusaava omaniku või välisinvestori

tütarettevõtjate suhtes või muu isiku suhtes, kes on sellise välisinvestori

omandis või kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel,

kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu

artiklile 215 või

iii) välisinvestor või mõni tema tütarettevõtja oli seotud

välisinvesteeringuga, mille tausta on liikmesriik eelnevalt kontrollinud

ning mille tegemiseks ei antud luba või anti ainult tingimustega luba; et

see välja selgitada, tugineb välisinvesteeringust teatav liikmesriik talle

kättesaadavale teabele, sealhulgas artikli 7 lõike 10 kohaselt loodud

turvalises andmebaasis sisalduvale teabele ja teabele, mille välisinvestor

on selles küsimuses andnud.

2. Liikmesriigid teatavad koostöömehhanismi kaudu komisjonile ja teistele

liikmesriikidele kõigist välisinvesteeringutest, mis tehakse nende territooriumil

asutatud liidu sihtettevõtjas, kui nad algatavad oma taustauuringu raames põhjaliku

uurimise. Lisaks teatavad liikmesriigid koostöömehhanismi kaudu komisjonile ja

teistele liikmesriikidele kõigist välisinvesteeringutest, mis tehakse nende

territooriumil asutatud liidu sihtettevõtjas, kui tegemist on erandjuhuga, mil nad

kavatsevad kehtestada leevendusmeetme või keelata tehingu ilma põhjaliku

uurimiseta.

3. Liikmesriigid võivad teatada igast välisinvesteeringust, mis ei vasta lõigetes 1 ja 2

sätestatud tingimustele, kui liikmesriik, kus liidu sihtettevõtja on asutatud, leiab, et

välisinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast huvi pakkuda teistele

liikmesriikidele ja komisjonile, sealhulgas juhul, kui liidu sihtettevõtja tegevuse

ulatus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta kuulub kontserni, millel

ET 34 ET

on eri liikmesriikides mitu äriühingut, mis tegutsevad mõnes II lisas loetletud

valdkonnas.

Kui liikmesriik kavatseb artikli 6 lõike 2 kohaselt teatada tema territooriumil

tehtavast välisinvesteeringust, mis on osa mitut riiki hõlmavast tehingust,

koordineerib ta tegevust teiste loataotluse saanud liikmesriikidega. Asjaomased

liikmesriigid teatavad mitut riiki hõlmavast tehingust ja püüavad saata oma teated

koostöömehhanismi kaudu samal päeval.

Artikkel 6

Välisinvesteeringu kohta esitatava teate sisu ja teatamise kord

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 kohane teade sisaldab artikli 10 lõikes 1 osutatud

teavet ning saadetakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikli 12 lõikes 4

osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu:

(a) 15 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud loataotluse, mis

käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab mõnele artikli 5 lõikes 1 või 3

sätestatud tingimusele;

(b) 60 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud loataotluse, mis

käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab artikli 5 lõikes 2 sätestatud

tingimustele.

2. Mitut riiki hõlmavate tehingute suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi:

(a) loa taotlejad esitavad oma loataotlused kõikides asjaomastes liikmesriikides

samal päeval ja igas loataotluses viidatakse teistele taotlustele;

(b) kui liikmesriik saab loataotluse, mis vastab punktis a sätestatud tingimustele,

koordineerib ta oma tegevust teiste asjaomaste liikmesriikidega, et määrata

muu hulgas kindlaks, kas kohaldatav on käesoleva lõike punkt c või d; ühe või

mitme liikmesriigi taotlusel võib sellises koordineerimises osaleda ka

komisjon;

(c) kui loataotlused käsitlevad välisinvesteeringut, mis vastab mõnele artikli 5

lõikes 1 sätestatud tingimusele, saadavad asjaomased liikmesriigid oma teated

koostöömehhanismi kaudu samal päeval ja käesoleva artikli lõike 1 punktis a

sätestatud tähtaja jooksul;

(d) kui loataotlused käsitlevad välisinvesteeringut, mis vastab artikli 5 lõikes 2

sätestatud tingimustele, püüavad asjaomased liikmesriigid saata oma teated

koostöömehhanismi kaudu samal päeval.

Artikkel 7

Liikmesriikide märkused ja komisjoni arvamused teatatud välisinvesteeringute kohta

1. Iga liikmesriik võib esitada välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu nõuetekohaselt

põhjendatud märkusi. Liikmesriik võib kõnealuseid märkusi esitada, kui:

(a) ta leiab, et asjaomane välisinvesteering võib tema julgeolekut või avalikku

korda negatiivselt mõjutada või

(b) tal on välisinvesteeringu taustauuringu tegemiseks vajalikku teavet.

ET 35 ET

Liikmesriik esitab oma märkused komisjonile ja teavitab samal ajal

koostöömehhanismi kaudu kõiki teisi liikmesriike märkuste esitamisest.

2. Komisjon võib välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile esitada artikli 12 lõikes 4

osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu nõuetekohaselt põhjendatud

arvamuse. Komisjon võib kõnealuse arvamuse esitada, kui:

(a) ta leiab, et asjaomane välisinvesteering võib mõjutada rohkem kui ühe

liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda negatiivselt;

(b) ta leiab, et asjaomasel välisinvesteeringul võib olla negatiivne mõju liidule

huvi pakkuvatele projektidele või programmidele julgeoleku või avaliku korra

seisukohast

või

(c) tal on asjaomase välisinvesteeringu kohta asjassepuutuvat teavet.

Komisjon võib esitada oma arvamuse, olenemata sellest, kas liikmesriigid on

märkusi esitanud.

3. Komisjon võib esitada kõikidele liikmesriikidele adresseeritud nõuetekohaselt

põhjendatud arvamuse, kui ta leiab, et mitu välisinvesteeringut või muud võimalikud

samalaadsed investeeringud võivad koos vaadelduna ja nende põhijooni arvesse

võttes mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda. Kui komisjon on arvamuse

esitanud, võib ta liikmesriikidega vajaduse korral arutada, kuidas kindlakstehtud

riske kõrvaldada.

4. Komisjon teeb järgmist:

(a) saadab lõike 2 punktides a ja c sätestatud tingimustele vastavad arvamused

kõigile märkusi esitanud liikmesriikidele ja teatab teistele liikmesriikidele, et

artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu on esitatud

arvamus;

(b) saadab lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavad arvamused

artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu kõigile

märkusi esitanud liikmesriikidele.

5. Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, saab

teiselt liikmesriigilt lõike 1 kohase märkuse või komisjonilt lõike 2 või 3 kohase

arvamuse, võtab ta sellist märkust või arvamust igati arvesse.

6. Pärast lõike 1 kohase märkuse saamist korraldab liikmesriik märkusi esitanud

liikmesriikidega nõupidamise, et arutada, kuidas oleks kindlakstehtud riske kõige

parem kõrvaldada. Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see

on ellu viidud, ei nõustu kindlakstehtud riskidega või – kui see on asjakohane –

märkuses välja pakutud meetmega, püüavad liikmesriigid leida alternatiivseid

lahendusi. Kui märkus käib mitut riiki hõlmava tehingu kohta, kutsutakse ka teisi

välisinvesteeringust teatanud liikmesriike arutama, kas soovitud tulemused sobivad

üksteisega kokku ja – kui see on asjakohane – kas kavandatud tingimustega on

võimalik kindlakstehtud piiriüleseid riske piisavalt hästi kõrvaldada. Sellistele

nõupidamistele tuleb kutsuda ka komisjon.

7. Kui on saadud lõike 2 või 3 kohane arvamus, kohaldatakse lõikes 6 sätestatud

menetlust mutatis mutandis.

ET 36 ET

8. Pärast lõike 2 või 3 kohase arvamuse saamist peab liikmesriik, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud,

(a) teatama taustauuringumenetluses tehtud otsusest artikli 12 lõikes 4 osutatud

turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu asjaomastele liikmesriikidele ja

komisjonile hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul pärast otsuse saatmist

välisinvesteeringu osalistele;

(b) esitama artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu

asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile kirjaliku selgituse hiljemalt

seitsme kalendripäeva jooksul pärast punkti a kohast taustauuringumenetluses

tehtud otsusest teatamist

i) selle kohta, kui suurel määral ta võttis liikmesriikide märkusi või

komisjoni arvamust arvesse või

ii) selle kohta, mis põhjusel ta ei nõustu liikmesriikide märkuste või

komisjoni arvamusega.

9. Kui liikmesriigid või komisjon tõdevad, et käesoleva artikli lõike 8 punktis a

osutatud taustauuringumenetluses tehtud otsuse kohta ei ole lõike 1 kohaselt esitatud

märkusi või lõike 2 või 3 kohaselt esitatud arvamust igati arvesse võetud, korraldab

liikmesriik, kuhu on kavas investeering teha või kus see on ellu viidud, nõupidamise,

et selgitada ilmnenud takistusi või lahkarvamuste põhjusi, ning püüab leida

lahendused juhuks, kui tulevikus peaks tekkima sarnane olukord. Kui

taustauuringumenetluses tehtud otsus on seotud mitut riiki hõlmava teatega,

kutsutakse osalema ka teised liikmesriigid, kes teatasid koostöömehhanismi kaudu

välisinvesteeringust. Käesoleva lõike kohaselt korraldatavatele nõupidamisele

kutsutakse ka komisjon.

10. Komisjon loob turvalise andmebaasi, mida saavad kasutada kõik liikmesriigid ning

mis sisaldab teavet koostöömehhanismi raames hinnatud välisinvesteeringute ja

riiklike taustauuringumehhanismide raames toimunud hindamiste tulemuste kohta,

sealhulgas teavet asjaomaste taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta.

Komisjon laadib kõnealusesse andmebaasi üles teabe, mis on tema käsutuses olnud

alates 12. oktoobrist 2020. Liikmesriigid laadivad [käesoleva määruse kohaldamise

alguskuupäevaks] sellesse andmebaasi üles nende käsutuses oleva teabe nende endi

taustauuringumehhanismide raames toimunud asjaomaste menetluste tulemuste

kohta. Nad võivad esitada ka lisaselgitusi.

11. Kui liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt märkusi esitavad või komisjon arvamuse

esitab, kaaluvad liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon, kas need märkused või

arvamus peaksid olema salastatud teave ja millist salastatuse taset tuleks nende

suhtes salastatud teavet käsitlevate liidu õigusnormide ja vastavate siseriiklike

õigusaktide alusel rakendada.

Artikkel 8

Teatatud välisinvesteeringute kohta märkuste ja arvamuste esitamise tähtajad ja kord

1. Enne kui liikmesriik esitab vastavalt artiklile 7 märkuse või komisjon esitab

arvamuse, kohaldatakse järgmist menetlust:

(a) liikmesriigid annavad välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu teada, et nad jätavad

ET 37 ET

endale õiguse esitada märkusi hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast artikli

5 kohase teate saamist;

(b) komisjon annab välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12 lõikes 4

osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu teada, et ta jätab endale

õiguse esitada arvamuse hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast artikli 5

kohase teate saamist.

2. Kui liikmesriigid jätavad endale õiguse esitada märkusi ja komisjon jätab endale

õiguse esitada arvamuse, võivad nad küsida välisinvesteeringust teatavalt

liikmesriigilt lisateavet. Iga lisateabe taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud,

piirduma teabega, mida on liikmesriigil vaja märkuste või komisjonil arvamuse

esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohi olla

välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile põhjendamatult koormav. Kui liikmesriik

küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, saadab ta sellised

taotlused samal ajal ka komisjonile.

3. Artiklis 7 osutatud liikmesriikide märkuste ja komisjoni arvamuste esitamise suhtes

kehtivad järgmised tähtajad:

(a) kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi

esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet,

adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 35

kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

(b) kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse

esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet,

adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 45

kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

(c) kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi

esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet,

adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 20

kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist;

(d) kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse

esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet,

adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12

lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 30

kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist.

Välisinvesteeringust teatav liikmesriik teeb taustauuringumenetluses otsuse alles

pärast punktides a–d nimetatud tähtaegade möödumist.

4. Välisinvesteeringust teatav liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele

artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu igasugusest uuest

olulisest teabest või uutest asjaoludest, mis on olulised artikli 5 kohaselt juba teatatud

välisinvesteeringu hindamiseks. Kui see teave tehakse kättesaadavaks enne lõikes 3

sätestatud tähtaegade möödumist, püüavad välisinvesteeringust teatav liikmesriik,

komisjon ja teised liikmesriigid leppida kokku mõlemale poolele vastuvõetavas

tähtaja pikendamises. Kui lõikes 3 sätestatud esialgse teate hindamise tähtajad on

möödunud, jätkuvad need vastavalt lõike 3 punktides c ja d sätestatud tähtaegadele.

ET 38 ET

5. Välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitab täieliku lisateabe, mida komisjon või

teised liikmesriigid on lõike 2 kohaselt nõudnud, artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise

ja krüpteeritud süsteemi kaudu põhjendamatu viivituseta. Kui välisinvesteeringust

teatav liikmesriik esitab mõnele liikmesriigile lisateavet, saadab ta selle lisateabe

samal ajal ka komisjonile.

6. Kui välisinvesteeringust teatav liikmesriik saab sama teatamisele kuuluva

investeeringu kohta mitu lisateabe taotlust, esitab ta kogu nõutud lisateabe

samaaegselt.

7. Kui mitu välisinvesteeringust teatavat liikmesriiki saavad lisateabe taotlused mitut

riiki hõlmava teate kohta, algavad lõikes 3 sätestatud tähtajad viimase täieliku

lisateabe kättesaamise kuupäevast. Komisjon teatab selle kuupäeva ja tähtaja

asjaomastele liikmesriikidele.

8. Kui välisinvesteeringust teatav liikmesriik leiab erandlike asjaolude tõttu, et tema

julgeoleku või avaliku korra tõttu on vaja taustauuringumenetluses teha otsus enne

lõikes 3 osutatud tähtaegade möödumist, teatab ta oma kavatsusest teistele

liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab nõuetekohaselt vajadust võtta

meetmeid viivitamata. Teised liikmesriigid ja komisjon esitavad kiiresti märkused

või arvamuse. Seda menetlust ei tohi kasutada üksnes loa taotleja ärihuvides.

9. Kõik käesolevas artiklis sätestatud tähtajad peatatakse 25. detsembrist kuni 1.

jaanuarini ja need jätkuvad 2. jaanuaril.

Artikkel 9

Omaalgatuslik menetlus

1. Liikmesriik, kes leiab, et teise liikmesriigi territooriumil tehtud välisinvesteering,

millest koostöömehhanismi kaudu ei ole teatatud, võib negatiivselt mõjutada tema

julgeolekut või avalikku korda, võib ta algatada selle välisinvesteeringu suhtes

omaalgatusliku menetluse. Enne menetluse algatamist selgitab liikmesriik välja, ega

liikmesriigil, kuhu on kavas investeering teha või kus see on ellu viidud, ei ole kavas

välisinvesteeringust koostöömehhanismi kaudu teatada.

2. Liikmesriikidele antakse pärast välisinvesteeringu elluviimist vähemalt 15 kuud aega

algatada lõikes 1 sätestatud menetlus, tingimusel et välisinvesteeringust ei ole

koostöömehhanismi kaudu vahepeal teatatud.

3. Komisjon võib algatada omaalgatusliku menetluse, kui ta leiab, et liikmesriigi

territooriumil tehtud välisinvesteering, millest ei ole koostöömehhanismi kaudu

teatatud, kuulub artikli 7 lõike 2 kohaldamisalasse. Enne menetluse algatamist

selgitab komisjon välja, ega liikmesriigil, kuhu on kavas investeering teha või kus

see on ellu viidud, ei ole kavas välisinvesteeringust koostöömehhanismi kaudu

teatada.

4. Komisjonile antakse pärast välisinvesteeringu elluviimist vähemalt 15 kuud aega

algatada lõikes 3 sätestatud menetlus, tingimusel et välisinvesteeringust ei ole

koostöömehhanismi kaudu vahepeal teatatud.

5. Liikmesriigid või komisjon saadavad kas lõikes 1 või 3 sätestatud omaalgatusliku

menetluse algatamiseks nõuetekohaselt põhjendatud teabetaotluse artikli 12 lõikes 4

osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu liikmesriigile, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud. Iga käesoleva lõike kohane

teabetaotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida on

ET 39 ET

liikmesriigil vaja märkuste või komisjonil arvamuse esitamiseks, olema

proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohi olla välisinvesteeringust teatavale

liikmesriigile põhjendamatult koormav. Kui liikmesriik esitab teabetaotluse, saadab

ta selle samal ajal ka komisjonile.

6. Liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, esitab

artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu põhjendamatu

viivituseta täieliku lisateabe, mida komisjon või teised liikmesriigid on lõike 5

kohaselt taotlenud. Kui välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitab mõnele

liikmesriigile lisateavet, saadab ta selle lisateabe samal ajal ka komisjonile.

7. Pärast lõikes 6 osutatud teabe saamist võivad liikmesriigid esitada märkusi ja

komisjon võib esitada arvamuse liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha

või kus see on ellu viidud. Artiklites 7 ja 8 sätestatud korda ja menetlusi

kohaldatakse mutatis mutandis, võttes arvesse järgmisi muudatusi:

(a) liikmesriikide märkused või komisjoni arvamus saadetakse hiljemalt 35

kalendripäeva jooksul pärast lõike 5 kohaselt küsitud täieliku teabe

kättesaamist;

(b) lõike 1 kohaselt algatatud menetluste puhul on komisjonil arvamuse

esitamiseks aega 15 kalendripäeva pärast käesoleva lõike punktis a

liikmesriigile sätestatud tähtaja möödumist.

Artikkel 10

Teavitamisnõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 5 osutatud teates ja artikli 9 lõikes 5 osutatud

teabetaotlusele vastamiseks esitatud teave sisaldab järgmist:

(a) investori nimi, investori ja liidu sihtettevõtja üleilmne tegelik omanik, investori

omandistruktuur, ja kui see on asjakohane, selle kontserni omandistruktuur,

kuhu investor kuulub;

(b) investeeringu põhjalik kirjeldus, selle väärtus ja teave liidu sihtettevõtja

omandisuhte kohta enne ja pärast välisinvesteeringut ning teave investeeringu

rahastuse ja selle allika kohta, niivõrd kui see liikmesriigile teada on;

(c) liidu sihtettevõtja nimi ja aadress, selle tegevusalad, alternatiivsed tarnijad ja

omandistruktuur, ning kui see on asjakohane, selle kontserni omandistruktuur,

kuhu liidu sihtettevõtja kuulub;

(d) kui see on asjakohane, teave teiste liidu sihtettevõtjaga samasse kontserni

kuuluvate juriidiliste isikute kohta, kes asuvad teistes liikmesriikides;

(e) välisinvestori tegevusalad, tema nimi ja aadress ning

(f) kuupäev, millal on välisinvesteering kavas teha või millal see ellu viidi.

2. Komisjon kehtestab artikli 21 kohaste rakendusaktidega, mis võetakse vastu enne

artikli 24 lõikes 2 osutatud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, lõikes 1

nõutud teabe esitamiseks ette nähtud vormi.

3. Kui komisjon või liikmesriigid küsivad liikmesriigilt, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, artikli 8 lõike 1 või artikli 9 lõike 5

kohaselt lisateavet, püüab kõnealune liikmesriik esitada selle teabe taotluse esitanud

liikmesriikidele ja komisjonile, juhul kui see teave on kättesaadav.

ET 40 ET

4. Vajaduse korral võib liikmesriik, kuhu välisinvesteeringut kavatsetakse teha või kus

see on ellu viidud, paluda loa taotlejalt või muult asjaomaselt ettevõtjalt lõigetes 1 ja

3 osutatud teabe esitamist. Teabetaotlusega võib küsida teavet, mida liikmesriik

vajab, et määrata kindlaks, kas mõni artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustest on

täidetud. Asjaomane ettevõtja esitab küsitud teabe 15 kalendripäeva jooksul alates

taotluse esitamisest liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see

on ellu viidud.

5. Liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, ja

komisjon võivad esitada teistele liikmesriikidele taotluse küsida teavet nende

territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt, tingimusel et see teave on asjakohane ja rangelt

vajalik välisinvesteeringu hindamiseks vastavalt artiklile 13. Kui liikmesriigilt

taotletakse teavet, palub ta viivitamata ettevõtjal see teave esitada ning esitab saadud

teabe liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud,

ja komisjonile vastavalt vajadusele kas artikli 8 lõikes 2 või artikli 9 lõikes 6

sätestatud korras.

6. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele, kui tal ei ole

erandlike asjaolude tõttu kõigist oma jõupingutustest hoolimata võimalik lõikes 3, 4

või 5 osutatud teavet esitada. Kõnealune liikmesriik põhjendab nõuetekohaselt, miks

tal ei ole võimalik seda teavet esitada.

7. Kui teavet ei esitata või esitatakse ebatäielikku teavet, võivad liikmesriigid esitada

märkuse või komisjon esitada arvamuse üksnes talle kättesaadava teabe alusel.

8. Kui lõigetes 1–6 osutatud teave on pärit ettevõtjalt, kontrollib ettevõtjalt teabe

saanud liikmesriik teabe täielikkust ja võtab mõistlikke meetmeid, et tagada teabe

täpsus, enne kui ta esitab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 11

Ühised nõuded taustauuringumehhanismidele, et tagada tõhus koostöömehhanism

1. Liikmesriigid tagavad vajalikud ressursid ning õiguslikud ja haldusvahendid, et nad

saaksid tõhusalt ja tulemuslikult koostöömehhanismis osaleda.

2. Kõik liikmesriigid ja komisjon määravad koostöömehhanismi jaoks kontaktpunkti.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende taustauuringumehhanismides sätestatud tähtajad ja

menetlused võimaldavad neil anda komisjoni või teiste liikmesriikide lisateabe

taotlustele täielikke vastuseid.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende taustauuringumehhanismid annavad piisavalt aega ja

vahendeid selleks, et teiste liikmesriikide märkusi ja komisjoni arvamusi enne

taustauuringumenetluses otsuse tegemist hinnata ja igati arvesse võtta. See tähendab

kõiki vajalikke õiguslikke vahendeid ja volitusi, mida on vaja selleks, et

taustauuringumenetluses tehtavas otsuses või muus kasutada olevas asjakohases

vahendis saaks võtta arvesse teise liikmesriigi või komisjoni poolt esile toodud

kahtlusi või tõenäolist mõju. Kui komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatatakse

artikli 5 alusel välisinvesteeringust, ei võimalda taustauuringumehhanismid

liikmesriikidel teha taustauuringumenetluses otsust, enne kui on möödunud artikli 8

lõikes 3 sätestatud liikmesriikide märkuste ja komisjoni arvamuste esitamise

tähtajad.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikud õigusaktid võimaldavad täita artikli 7

lõigetes 5–9 sätestatud kohustusi.

ET 41 ET

6. Taustauuringuasutustele antakse õigus uurida ja hinnata välisinvesteeringuid, millest

on neile artikli 9 lõike 7 kohaselt teatatud, ning teha nende kohta otsuseid ja valvata

nende täitmise järele.

7. Kui taustauuringumenetluses tehtud otsuses sisalduvaid leevendusmeetmeid peavad

rakendama teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjad, teevad

taustauuringumenetluses otsuse vastu võtnud liikmesriigid kõnealuse otsuse järele

valvamiseks ja selle täitmise tagamiseks koostööd nende teiste asjaomaste

liikmesriikidega. Liikmesriigid tagavad, et neil on kõik vajalikud õiguslikud

vahendid ja volitused, et taustauuringumenetluses tehtud otsuses sätestatud

leevendusmeetmete täitmata jätmise tagajärgedega mõjusalt tegeleda.

Artikkel 12

Koostöömehhanismi raames toimuva teabevahetuse konfidentsiaalsus

1. Artiklites 5, 7 ja 9 sätestatud korras saadud teavet kasutatakse üksnes sel otstarbel,

milleks seda taotleti, välja arvatud juhul, kui:

(a) teabe koostaja on sõnaselgelt nõus muu kasutusviisiga või

(b) Euroopa Liidu Kohus või selle liikmesriigi kohus, kuhu on kavas

välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, taotleb sellist teavet

kohtumenetluse jaoks.

2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud või

esitatud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas liikmesriikide ja liidu õigusega.

Käesoleva määruse kohaldamisel esitatud või saadud dokumentidele juurdepääsu

taotluste menetlemisel hoiduvad liikmesriigid ja komisjon avaldamast teavet, mis

kahjustaks käesoleva määruse kohaselt korraldatavate uurimiste eesmärki.

3. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et käesoleva määruse alusel esitatud või

vahetatud konfidentsiaalse teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei

kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

4. Komisjon loob turvalise ja krüpteeritud süsteemi, et toetada kontaktpunktide vahelist

teabevahetust.

4. PEATÜKK

LIIDU JULGEOLEKUT VÕI AVALIKKU KORDA

TÕENÄOLISELT NEGATIIVSELT MÕJUTAVAD

VÄLISINVESTEERINGUD

Artikkel 13

Julgeolekule ja avalikule korrale avalduva tõenäolise negatiivse mõju

kindlaksmääramine

1. Selleks, et teha vastavalt artiklile 14 taustauuringumenetluses otsus või esitada

vastavalt artikli 7 lõikele 1 või artikli 9 lõikele 7 nõuetekohaselt põhjendatud märkus,

teevad liikmesriigid kindlaks, kas välisinvesteering võib julgeolekut või avalikku

korda negatiivselt mõjutada.

ET 42 ET

2. Vastavalt artikli 7 lõigetele 2 või 3 või artikli 9 lõikele 7 nõuetekohaselt põhjendatud

arvamuse esitamiseks teeb komisjon kindlaks, kas välisinvesteering võib julgeolekut

või avalikku korda negatiivselt mõjutada.

3. Selle kindlakstegemisel, kas välisinvesteering võib julgeolekut või avalikku korda

negatiivselt mõjutada, võtavad liikmesriigid ja komisjon eelkõige arvesse järgmist:

(a) elutähtsa füüsilise ja virtuaalse taristu turvalisus, puutumatus ja toimimine;

sellega seoses hinnatakse kättesaadava teabe põhjal ka seda, kas

välisinvesteering võib negatiivselt mõjutada nende poolt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/255720 alusel elutähtsa teenuse osutajana

käsitatavate üksuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2022/255521 kohaldamisalasse kuuluvate elutähtsate üksuste toimepidevust.

Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 22 lõike 1 kohaselt tehtud kriitilise tähtsusega

tarneahelate liidu koordineeritud riskihindamise tulemusi võetakse samuti

arvesse;

(b) elutähtsa tehnoloogia kättesaadavus;

(c) jätkuv varustamine kriitilise tähtsusega sisenditega;

(d) tundlik teave, sealhulgas isikuandmete kaitse, eelkõige seoses välisinvestori

võimalusega sellistele isikuandmetele juurde pääseda, neid kontrollida ja muul

viisil töödelda, või

(e) meediavabadus ja meedia mitmekesisus, sealhulgas veebiplatvormid, mida

saab kasutada laiaulatuslikuks desinformatsiooni levitamiseks või

kuritegelikuks tegevuseks.

4. Selle kindlakstegemisel, kas välisinvesteering võib negatiivselt mõjutada julgeolekut

või avalikku korda, võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse välisinvestori kohta

käivat teavet, eelkõige järgmist:

(a) kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus,

välisinvestori tegelikult kasusaav omanik või välisinvestori tütarettevõtjad või

muud isikud, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või

tegutsevad tema nimel või juhtimisel, olid seotud välisinvesteeringuga, mille

tausta on liikmesriik eelnevalt kontrollinud ning mille tegemiseks ei antud luba

või anti ainult tingimustega luba; et see välja selgitada, tuginevad liikmesriigid

ja komisjon neile kättesaadavale teabele, sealhulgas artikli 7 lõike 10 kohaselt

loodud turvalises andmebaasis sisalduvale teabele;

(b) põhjused, miks välisinvestori, välisinvestorit kontrolliva füüsilise isiku või

üksuse, välisinvestori tegelikult kasusaava omaniku või välisinvestori

tütarettevõtjate suhtes või muu isiku suhtes, kes on sellise välisinvestori

omandis või kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel, kohaldatakse

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb

elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).

ET 43 ET

ELi toimimise lepingu artiklile 215 kohaseid piiravaid meetmeid, kui need on

kehtestatud;

(c) kas välisinvestor või tema tütarettevõtjad on juba olnud seotud liikmesriigi

julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutavate tegevustega;

(d) kas välisinvestor või tema tütarettevõtjad on tegelenud ebaseadusliku või

kuritegeliku tegevusega, sealhulgas hoidnud kõrvale ELi toimimise lepingu

artikli 215 kohastest liidu piiravatest meetmetest;

(e) kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus,

välisinvestori tegelikult kasusaav omanik või välisinvestori tütarettevõtjad või

muud isikud, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või

tegutsevad tema nimel või juhtimisel, võivad püüda saavutada mõne kolmanda

riigi poliitikaeesmärke või hõlbustada kolmanda riigi sõjalise võimekuse

arendamist.

Artikkel 14

Taustauuringumenetluses tehtud otsus liidu julgeolekut või avalikku korda tõenäoliselt

negatiivselt mõjutavate välisinvesteeringute kohta

1. Kui artiklis 13 sätestatud kriteeriume arvesse võttes ja vajaduse korral teiste

liikmesriikide poolt artikli 7 lõike 1 või artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud märkuste

või komisjoni poolt artikli 7 lõike 2 või 3 või artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud

arvamuse põhjal järeldab liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus

see on ellu viidud, et välisinvesteering võib kahjustada julgeolekut või avalikku

korda ühes või mitmes liikmesriigis, sealhulgas juhtudel, kus on tegemist liidule huvi

pakkuva projekti või programmiga, teeb ta taustauuringumenetluses otsuse, millega:

(a) antakse leevendusmeetmete võtmise kohustust sisaldav välisinvesteeringuluba

või

(b) välisinvesteering keelatakse.

Taustauuringumenetluses tehtud otsus peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ja selles tuleb arvesse võtta kõiki välisinvesteeringuga seotud

asjaolusid.

2. Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud,

leiab, et kooskõlas liidu või siseriikliku õigusega on võimalik võtta muid meetmeid,

et asjakohaselt käsitleda välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale,

antakse välisinvesteeringule tingimusteta luba.

5. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Rahvusvaheline koostöö

Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd kolmandate riikide vastutavate

asutustega küsimustes, mis on seotud välisinvesteeringute taustauuringutega, mida

tehakse julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.

ET 44 ET

Artikkel 16

Aastaaruanded liidu tasandil

1. Iga aasta 31. märtsiks alates [väljaannete talitus: palun sisestada esimene

kohaldamisaasta] esitavad liikmesriigid komisjonile konfidentsiaalselt aruande

eelmise kalendriaasta tegevustest, mida nad viisid ellu taustauuringu- ja

koostöömehhanismi raames. Aruanne peab sisaldama järgmist teavet:

(a) selliste välisinvesteeringute arv, millele on tehtud taustauuring pärast

loataotluse esitamist ja pärast omaalgatuslikku menetlust;

(b) selliste välisinvesteeringute arv, mille tegemiseks on pärast taustauuringut

antud tingimustega või tingimusteta luba;

(c) keelatud välisinvesteeringute arv, tagasivõetud välisinvesteeringute arv;

(d) koostöömehhanismi kaudu teatatud välisinvesteeringute arv ja asjaomase

liikmesriigi esitatud märkuste arv;

(e) teave välisinvestori päritolu kohta ning taustauuringu läbinud, lubatud või

keelatud välisinvesteeringu sihtettevõtja tegevusvaldkond;

(f) koondülevaade välisinvesteeringutes leitud riskidest ja nõrkadest kohtadest,

mis viisid taustauuringumenetluses otsuse tegemiseni.

2. Lõike 1 kohaselt saadud teabe ning suundumuste ja arengute hindamise põhjal esitab

komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta

igal aastal aruande. Aruanne avalikustatakse.

Artikkel 17

Isikuandmete töötlemine

1. Käesoleva määruse alusel isikuandmeid töödeldes järgitakse määruseid (EL)

2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning isikuandmeid töödeldakse ainult selles ulatuses,

mis on vajalik välisinvesteeringu taustauuringuks liikmesriikide poolt ning käesoleva

määrusega ette nähtud koostöö tõhususe tagamiseks.

2. Käesoleva määruse rakendamisega seotud isikuandmeid hoitakse üksnes niikaua, kui

on vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks need andmed koguti.

Artikkel 18

Üldhindamine

1. Käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast viie aasta möödumisel ning seejärel iga

viie aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitab

Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes

esitavad vajaduse korral komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku

lisateabe.

2. Kui komisjoni aruandes soovitatakse käesolevat määrust muuta, võib sellele lisada

seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 19

Delegeeritud õigusaktid

ET 45 ET

1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte,

et teha vajaduse korral muudatusi käesoleva määruse I lisas esitatud liidule huvi

pakkuvate projektide ja programmide loetelus, selleks et võtta arvesse selliste liidu

õigusaktide vastuvõtmist ja muutmist, mis on seotud liidu julgeoleku või avaliku

korra huvide seisukohast oluliste liidule huvi pakkuvate projektide või

programmidega.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte,

et vajaduse korral muuta II lisas esitatud liidu julgeoleku või avaliku korra huvide

seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude,

süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu, et võtta arvesse liidu

julgeoleku või avaliku korra huvidega seotud asjaolude muutusi.

Komisjon võtab arvesse eelkõige järgmist:

(a) liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tarneahelate

toimepidevus;

(b) liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste taristute

toimepidevus;

(c) liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste

tehnoloogiate areng;

(d) nõrkuste ilmnemine seoses juurdepääsuga tundlikule teabele, sealhulgas

isikuandmetele, või seoses selle muul viisil töötlemisega, kuivõrd need võivad

kahjustada liidu julgeoleku või avaliku korra huve; ning

(e) liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti olulise geopoliitilise

olukorra tekkimine.

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates

[alusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016.

aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa

Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või

kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile

ET 46 ET

teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel

pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21

Komiteemenetlus rakendusaktide vastuvõtmiseks

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse vormid,

mida tuleb kasutada artikli 10 lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud

nõuandemenetlusega.

Artikkel 22

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)

nr 182/2011 tähenduses.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit

4.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 2019/452 tunnistatakse kehtetuks alates [kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist].

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 24

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates [lisada kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 47 ET

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

1.4.2. Erieesmärgid

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4. Tulemusnäitajad

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

ET 48 ET

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

1.

ET 49 ET

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse

välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2019/452

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Ühine kaubanduspoliitika / ühtne turg

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest1

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Kavandatava määruse üldeesmärk on suurendada ELi julgeolekut ja parandada

avalikku korda seoses välismaiste otseinvesteeringutega ja investeeringutega, mida

välisinvestorid teevad ELis asutatud ettevõtja kaudu (edaspidi

„välisinvesteeringud“).

1.4.2. Erieesmärgid

1. Tagada õiguskindlus riiklikele julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tehtavate

taustauuringute mehhanismidele, niivõrd kui need on seotud kavandatavas määruses

määratletud välisinvesteeringutega.

2. Suurendada riiklike taustauuringumehhanismide sidusust ning võimaldada

tehingute tõhusamat ja tulemuslikumat taustauuringut kogu ELis ning hoida ära

siseturu killustumine riiklike taustauuringumehhanismide märkimisväärsete

erinevuste tõttu.

3. Nõuda, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu ja haldaksid mehhanismi, mis

võimaldab neil avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel tõhusalt välisinvesteeringute

taustauuringuid teha.

4. Parandada kavandatava määrusega hõlmatud välisinvesteeringute alase

liikmesriikide ja komisjoni koostöö mehhanismi tõhusust ja tulemuslikkust.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Kavandatava määrusega vaadatakse läbi määrusega (EL) 2019/452 loodud

liikmesriikide ja komisjoni koostöömehhanism ja täiustatakse seda. Uute normide

eesmärk on parandada ELi suutlikkust avastada välisinvesteeringuid, mis võivad

mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt. Samuti peaks see tagama

1 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 50 ET

tõhusama ja tulemuslikuma menetluse selliste tehingute hindamiseks, mille puhul on

vaja taustauuringujärgset luba kui ühes liikmesriigis.

Kavandatava määrusega nõutakse, et kõik liikmesriigid haldaksid mehhanismi, mis

võimaldab neil avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel tõhusalt välisinvesteeringute

taustauuringuid teha. Need taustauuringumehhanismid peavad toetama liikmesriikide

osalemist koostöömehhanismis, sealhulgas liikmesriikide suutlikkust võtta oma

taustauuringumenetluses tehtavates otsustes arvesse teiste liikmesriikide ja komisjoni

julgeolekuprobleeme.

Kavandatav määrus peaks jätkuvalt hõlbustama heade tavade vahetamist

liikmesriikide vahel, sealhulgas ELi tehtavate välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute komisjoni eksperdirühma koosolekutel. See peaks kaasa tooma

riiklike taustauuringute suhtes kehtivate eeskirjade ja taustauuringute rakendamise

edasise ühtlustamise.

Kavandatava määrusega tuleks jätkuvalt toetada rahvusvahelise koostöö tegemist

kolmandate riikidega välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega seotud

küsimustes tehingute ja nendega seotud taustauuringute konfidentsiaalsust

nõuetekohaselt arvesse võttes.

Üldiselt peaks kavandatav määrus suurendama julgeolekut ja tugevdama avalikku

korda, ilma, et see takistaks välisinvesteeringute tegemist ELi.

1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Nende liikmesriikide arv, kelle taustauuringumehhanism vastab kavandatavas

määruses sätestatud nõuetele.

Koostöömehhanismikaudu hinnatud tehingute arv aastas.

Nende tehingute osakaal, mille kohta liikmesriigid esitasid märkusi ja/või komisjon

esitas arvamuse liikmesriigile, kuhu on kavas investeering teha või kus see on ellu

viidud (edaspidi „sihtliikmesriik“).

Selliste meetmete arv ja liik, mida liikmesriigid on võtnud seoses tehingutega, millel

võib olla negatiivne mõju sihtliikmesriigi või teiste liikmesriikide julgeolekule või

avalikule korrale või ELile huvi pakkuvatele projektidele või programmidele

julgeoleku või avaliku korra seisukohast.

Asjakohaste meetodite või makromajanduslike mudelite puudumise tõttu ei ole

võimalik mõõta kavandatava määruse (või välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute) mõju investeeringute sissevoolule ELi.

Kavandatava määruse kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja

nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta igal aastal aruande.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Kavandatav määrus on vahetult kohaldatav, kuid eeldatavasti nõutakse sellega

seadusandlike meetmete võtmist ka riiklikul tasandil. Kavandatud määruse täieliku

kohaldamise ajaks (st 15 kuud pärast jõustumist) peavad kõik liikmesriigid

kehtestama tõhusad menetlused selle rakendamiseks, eelkõige välisinvesteeringute

taustauuringuteks oma territooriumil ja osalemiseks koostöömehhanismis. Lisaks

ET 51 ET

peaks kõigil liikmesriikidel olema õiguslik alus, et võtta arvesse teiste liikmesriikide

ja komisjoni julgeolekuprobleeme ning võtta vajaduse korral meetmeid nende

lahendamiseks.

Kavandatavat määrust hinnatakse viie aasta jooksul pärast selle jõustumist.

Hindamise käigus uuritakse eelkõige seda, kas ja mil määral on kavandatav määrus

aidanud kaitsta ELi julgeolekut ja avalikku korda.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante):

Üldiselt peaks kavandatav määrus

– looma rohkem lisaväärtust, kui liikmesriigid saaksid üksi luua,

– suurendama julgeoleku ja avaliku korra tõhusat kaitset teatavate välismaiste

otseinvesteeringute põhjustatavate riskide eest rohkem, kui liikmesriigid

saaksid seda eraldi suurendada,

– nõudma, et kõik liikmesriigid looksid taustauuringumehhanismi ja tagaksid

riiklike taustauuringumehhanismide ühtlustamise. See ei saaks toimuda ilma

ELi tasandi raamistikuta.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)

Edendab riiklike taustauuringumehhanismide vastuvõtmist ja ajakohastamist

julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.

Annab liikmesriikidele julgeoleku kohta teavet, mida neil ilma koostöömehhanismita

ei oleks.

Mõjutab tehingu taustauuringut tegeva liikmesriigi otsust.

Ühtlustab liikmesriikide käsitust sellest, mis võib kujutada endast riski julgeolekule

või avalikule korrale ning kuidas julgeolekule või avalikule korrale avalduvaid riske

hinnata.

Võimaldab selliste tehingute tõhusa taustauuringu tegemist, mille suhtes kehtib

loakohustus rohkem kui ühes liikmesriigis. Seepärast peaks ettevõtjate koormus, mis

tuleneb taustauuringujärgse loa saamisest, olema väiksem ja asjaomaste riiklike

otsuste tähtajad peaksid olema paremini ühtlustatud. See peaks suurendama

prognoositavust ja õiguskindlust välisinvestorite ja välisinvesteeringu sihiks olevate

äriühingute jaoks.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kavandatava määrusega tunnistataks kehtetuks ja asendataks praegune määrus (EL)

2019/452. Aruandele on lisatud hindamisaruanne, milles võetakse kokku kehtiva

määruse rakendamisel saadud õppetunnid.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

See algatus on täielikult rahastatav 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku

asjaomaste rubriikide siseste vahendite ümberpaigutamise kaudu. Assigneeringutele

ET 52 ET

avalduv finantsmõju kaetakse täielikult 2021.–2027. aasta mitmeaastases

finantsraamistikus määruse (EL) 2019/452 rakendamiseks ette nähtud eraldistest.

Kavandatavat määrust rakendatakse kooskõlas ELi õiguses kehtestatud muude

teavitamis- ja loamenetlustega ning see ei tohiks piirata nende kohaldamist. Määrus

on kooskõlas ELi piiravate meetmetega (sanktsioonidega), mis on ELi toimimise

lepingu artikli 215 alusel muude ELi määruste suhtes ülimuslikud ning millega võib

keelata teatavate kolmandate riikide või kolmandate riikide kodanike välismaiste

otseinvesteeringute tegemise või takistada nende tegemist.

Tehingute hindamisel kasutab komisjon jätkuvalt eksperditeadmisi, mis tal on

määrusega hõlmatud sektorites osutatavate teenuste valdkonnas.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata.

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamine käivitub alates 2026. aastast,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

ET 53 ET

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja

kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Lõplik otsus välisinvesteeringute kohta jääb selle liikmesriigi pädevusse, kuhu on kavas

investeering teha või kus see on ellu viidud. Seetõttu vastutab komisjon selle tagamise eest, et

liikmesriigid järgivad kavandatavat määrust, kuid liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering

teha või kus see on ellu viidud, jääb vastutavaks tehingutest koostöömehhanismi kaudu

teatamise eest ja taustauuringumenetluses osalevate teateid esitavate osalistega suhtlemise

eest (sealhulgas teistele liikmesriikidele ja komisjonile tehingu hindamiseks vajaliku teabe

hankimine). Lisaks jäävad liikmesriigid vastutavaks üksikute välisinvesteeringute kohta

otsuse tegemise eest (loa või tingimustega loa andmine või investeeringu keelamine) ning

taustauuringumenetluses nende poolt tehtud otsuste järelevalve ja täitmise tagamise eest.

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Määruse kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal

aastal määruse rakendamise kohta aruande.

Määrust hinnatakse ja see vaadatakse läbi viis aastat pärast jõustumist. Hindamise

käigus uuritakse eelkõige seda, kas ja mil määral on konkreetsed eesmärgid aidanud

kaitsta ELi julgeolekut ja avalikku korda. Komisjon esitab hindamise tulemuste

kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui aruandes soovitatakse

määrust muuta, võib sellele lisada asjakohase seadusandliku ettepaneku.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

Ei kohaldata.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse

strateegias esitatud meetmed.

Ei kohaldata.

ET 54 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigendam

ata1

EFTA

riigid2

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d3

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

6 14.20.04.02 Liigenda

tud EI EI EI EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigendam

ata

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

Ei kohaldata.

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

1 Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 2 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 3 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 55 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr 6: Naabrus ja maailm

DG: Kaubandus 2026 2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

14.200402 – Väliskaubandussuhted ja

kaubandusabi

Kulukohustused (1a) 0,493 0,250 0,743

Maksed (2a) 0,247 0,372 0,619

Ei kohaldata Kulukohustused (1b)

Maksed (2b)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud1

Ei kohaldata (3)

KAUBANDUSE

PEADIREKTORAADI

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a +

1b + 3 0,493 0,250 0,743

Maksed

= 2a +

2b

+3

0,247 0,372 0,619

1 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 56 ET

Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,493 0,250 0,743

Maksed (5) 0,247 0,372 0,619

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <Kaubandus>

assigneeringud kokku

Kulukohustused = 4 + 6 0,493 0,250 0,743

Maksed = 5 + 6 0,247 0,372 0,619

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist punkti korrata

Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,493 0,250 0,743

Maksed (5) 0,247 0,372 0,619

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1‒6

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Kulukohustused = 4 + 6 0,493 0,250 0,743

Maksed = 5 + 6

0,247 0,372 0,619

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 7 „Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2026 2027 KOKKU

DG: Kaubandus (peakorter)

 Personalikulud 2,670 2,670

5,340

 Muud halduskulud 0,032 0,032 0,064

ET 57 ET

KOKKU Assigneeringud 2,702 2,702 5,404

2026 2027 KOKKU

DG: Kaubandus (esindused)

 Personalikulud 0,356 0,356 0,712

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,356 0,356 0,712

2026 2027 KOKKU

DG: Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

 Personalikulud 0,356 0,356 0,712

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,356 0,356 0,712

2026 2027 KOKKU

DG: Kaitsetööstus ja kosmos

 Personalikulud 0,356 0,356 0,712

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,356 0,356 0,712

ET 58 ET

2026 2027 KOKKU

DG: Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja

VKEd

 Personalikulud 0,356 0,356 0,712

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,356 0,356 0,712

2026 2027 KOKKU

DG: Finantsstabiilsus, finantsteenused

ja kapitaliturgude liit

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 KOKKU

DG: Teadusuuringud ja innovatsioon

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 KOKKU

ET 59 ET

DG: Õigustalitus

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 KOKKU

DG: Teadusuuringute Ühiskeskus

(JRC)

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 KOKKU

DG: Euroopa välisteenistus

 Personalikulud 0,178 0,178 0,356

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,178 0,178 0,356

2026 2027 KOKKU

DG: Konkurents

 Personalikulud 0,034 0,034 0,068

ET 60 ET

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,034 0,034 0,068

2026 2027 KOKKU

DG: Põllumajandus ja maaelu areng

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: Energeetika

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: HERA

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

ET 61 ET

2026 2027 KOKKU

DG: Õigus- ja tarbijaküsimused

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: Tervis ja toiduohutus

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: Ränne ja siseasjad

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

ET 62 ET

DG: Liikuvus ja transport

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

2026 2027 KOKKU

DG: Peasekretariaat

 Personalikulud 0,017 0,017 0,034

 Muud halduskulud

KOKKU Assigneeringud 0,017 0,017 0,034

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma = maksete

kogusumma) 5,194 5,194 10,388

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1‒7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 5,687 5,444 11,131

Maksed 5,441 5,566 11,007

ET 63 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta

N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di liik2

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 13...

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

2 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 3 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 64 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2026 2027 KOKKU

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIK 7

Personalikulud 5,162 5,162 10,324

Muud halduskulud 0,032 0,032 0,064

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud

kokku

5,194 5,194 10,388

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGIST 71 välja

jäävad kulud

Personalikulud Ei kohaldata

Muud halduskulud

Ei kohaldata

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku

Ei kohaldata

KOKKU 5,194 5,194 10,388

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane

peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud

assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile

eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

1 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),

kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 65 ET

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

2026 2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 27 27

20 01 02 03 (delegatsioonides) 2 2

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (märkige)

 Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)1

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 xx yy zz2

- peakorteris

- delegatsioonides

01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige)

KOKKU 29 29

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades

töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite

eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Ametnikud ja ajutised töötajad tegutsevad kontaktpunktidena ja analüüsivad igal

üksikjuhul eraldi, kas liikmesriikide teatatud investeerimistehingud võivad mõjutada

julgeolekut või avalikku korda negatiivselt rohkem kui ühes liikmesriigis või kas neil

võib olla negatiivne mõju tundlikule ELi varale. Nad peavad jälgima ühinemisi ja

omandamisi ning investeeringuid nullist alustavatesse projektidesse (nn greenfield-

investeeringuid) majandussektoris, mis kuuluvad nende peadirektoraatide

vastutusalasse, ning nad peavad teavitama kaubanduse peadirektoraati, kui nad

leiavad, et tehing võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt rohkem

kui ühes liikmesriigis või et tehingul võib olla negatiivne mõju tundlikule ELi varale.

Kaubanduse peadirektoraadi ametnikud ja ajutised töötajad vastutavad ELi tehtavate

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute komisjoni eksperdirühma ja määrusega

loodud komitee haldamise eest; määruse rakendamise järelevalve ja aruandluse

(sealhulgas liikmesriikide aastaaruannete töötlemise ja komisjoni aastaaruande

koostamise) eest; kolmandate riikidega investeeringute taustauuringutega seotud

1 Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid

delegatsioonides. 2 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

ET 66 ET

horisontaalsetes küsimustes tehtava koostöö eest ning riikide poliitika ja seadusandliku

arengu jälgimise eest.

Koosseisuvälised töötajad Ei ole asjakohane.

ET 67 ET

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku

määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

N1

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et

näidata finantsmõju kestust (vt

punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud KOKKU

3.3.

1 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka

järgnevate aastate puhul.

ET 68 ET

Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju2

Aasta N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

2 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 23 final

ANNEXES 1 to 2

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

milles käsitletakse välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452

{SWD(2024) 23 final} - {SWD(2024) 24 final}

ET 1 ET

I LISA

Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid

1. ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav

meede

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi

(EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL)

nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust

nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige

selle artikli 58 lõike 2 punkt b (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj)

2. Kosmoseprogramm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega

luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014

ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/696/oj)

3. Liidu turvalise ühenduvuse programm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2023/588, millega

kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027 (ELT L 79, 17.3.2023,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/588/oj)

4. Programm „Horisont 2020“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185

kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187

kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega

luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–

2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1291/oj)

5. Programm „Euroopa horisont“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185

kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187

kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega

luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse

selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/695/oj)

6. Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2021–2025)

Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765, millega luuakse teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse

teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–25 ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(Euratom) 2018/1563 (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 81, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/765/oj)

7. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)

ET 2 ET

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013

üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1315/oj)

8. Üleeuroopaline energiavõrk (TEN-E)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013

üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ)

nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/347/oj)

9. Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles

käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid

ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2014/283/oj)

10. Euroopa ühendamise rahastu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse

Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja

(EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1153/oj)

11. Programm „Digitaalne Euroopa“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega

luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240

(ELT L 166, 11.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/694/oj)

12. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega

kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada

liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1092/oj)

13. Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi

(EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL)

nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust

nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige

selle artikli 58 lõike 2 punkt b (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj)

14. Euroopa Kaitsefond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega

luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170,

12.5.2021, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/697/oj)

15. Laskemoona tootmist toetav määrus

1 Määrus (EL) nr 283/2014 jäetakse käesolevasse lisasse alles tulenevalt määruse (EL) 2021/1153

(millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014) artikli 27 lõikest 2.

ET 3 ET

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1525, mis käsitleb

laskemoona tootmise toetamist (ELT L 185, 24.7.2023, lk 7, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1525/oj)

16. Kaitsevaldkonna ühishangete lühiajaline rahastamisvahend

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2418, millega

luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA)

(ELT L 2023/2418, 26.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2418/oj)

17. Alaline struktureeritud koostöö (PESCO)

Nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise

struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 65, 8.3.2018,

lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2018/340/oj)

Nõukogu 22. mai 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/995, millega muudetakse ja ajakohastatakse

otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus

arendatavate projektide nimekiri (ELT L 135, 23.5.2023, lk 123,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/995/oj)

18. ITERi Euroopa ühisettevõte

Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus (Euratom) 2007/198, millega luuakse ITERi ja

tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT

L 90, 30.3.2007, lk 58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj)

19. Programm „EL tervise heaks“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega

luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“)

ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107,

26.3.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/522/oj)

20. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Projektid, mida on kirjeldatud komisjoni teatises (2021/C 528/02) „Kriteeriumid, mis

võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise

toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 528/10, 30.12.2021, lk 10) ja

millele on osutatud komisjoni talituste veebisaidil2.

2 https://competition-policy.ec.europa.eu/state-aid/ipcei/approved-ipceis_en

ET 4 ET

II LISA

Liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate,

varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade

loetelu

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821 I lisas loetletud kaubad

(selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühine loetelu, mille suhtes kohaldatakse

ekspordikontrolli)

2. Varustus, mille suhtes kohaldatakse nõukogu ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP,

millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad

ühiseeskirjad (Euroopa Liidu sõjavarustuse üldnimekiri)

3. ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa tehnoloogia valdkonnad, mis on

loetletud komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovituse (EL) 2023/2113 (mis käsitleb

ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat

riskihindamist koos liikmesriikidega) lisas:

a. Tipptaseme pooljuhttehnoloogia:

• mikroelektroonika, sealhulgas protsessorid

• fotoonikatehnoloogia (sh suure energiaga laserid)

• kõrgsageduskiibid

• pooljuhtide tootmise seadmed tipptasemel suurusega sõlmedes

b. Tehisintellekttehnoloogia:

• kõrgjõudlusega andmetöötlus

• pilvetehnoloogia ja servtöötlus

• andmeanalüüsitehnoloogia

• tehisnägemine, keeletöötlus, objektide tuvastus

c. Kvanttehnoloogia:

• kvantarvutid

• kvantkrüptograafia

• kvantside

• kvantandurid ja -radarid

d. Biotehnoloogia:

• geneetilise muundamise meetodid

• uued genoomikameetodid

• geeniülekanne

• sünteetiline bioloogia

e. Tipptaseme ühenduvus-, navigeerimis- ja digitehnoloogia:

• turvaline digiside ja -ühenduvus, näiteks raadiopääsuvõrk (RAN) ja

avatud raadiopääsuvõrk (Open RAN) ning 6G

ET 5 ET

• küberturbetehnoloogia, nt küberseire, turbe- ja

sissetungitõrjesüsteemid, digitaalkriminalistika

• esemevõrk ja virtuaalreaalsus

• hajusraamatu ja digiidentiteedi tehnoloogia

• suuna-, navigeerimis- ja juhtimistehnoloogia, sealhulgas avioonika

ja positsioneerimine merel

f. Tipptaseme anduritehnoloogia:

• elektro-optilised, radar-, keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja

hajusandurid

• magnetomeetrid, magnetvälja gradiomeetrid

• veealused elektriväljaandurid

• gravimeetrid ja gradiomeetrid

g. Kosmose- ja ajamitehnoloogia:

• spetsiaalsed kosmosekesksed tehnoloogiad komponentidest kuni

süsteemi tasandini

• kosmoseseire ja Maa seire tehnoloogia

• positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine kosmoses

• turvaline side, sealhulgas ühenduvus Maa-lähedasel orbiidil

• ajamitehnoloogia, sealhulgas hüperhelikiirusega seadmed ja

sõjaliseks okstarbeks kasutatavad komponendid

h. Energiatehnoloogia:

• tuumasünteesitehnoloogia, reaktorid ja elektritootmine,

radioaktiivsete ainete muundamise/rikastamise/ringlussevõtu

tehnoloogia

• vesinik ja uued kütused

• nullnetotehnoloogia, sealhulgas fotogalvaanika

• tarkvõrgud ja energia salvestamine, akud

i. Robootika ja autonoomsed süsteemid:

• droonid ja sõidukid (õhu-, maismaa-, vee- ja allveesõidukid)

• robotid ja roboti juhitavad täppissüsteemid

• eksoskeletid

• TI-põhised süsteemid

j. Tipptaseme materjali-, tootmis- ja ringlussevõtutehnoloogia:

• nanomaterjalide, arukate materjalide, uudsete keraamiliste

materjalide, varjematerjalide, ohutuks ja kestlikuks projekteeritud

materjalide tehnoloogia

• kihtlisandustootmine, sealhulgas kasutuskohas