Järelevalve akt

Alutaguse Vallavalitsus [email protected] Tartu mnt 56 Iisaku alevik Alutaguse vald

JÄRELEVALVE AKT

24.10.2025 nr 5.1-3/22218-7

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3,

lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Alutaguse Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja vastavust

LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus (KOV)

on loonud tingimused lastekaitse töö tegemiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).

1.3. Järelevalve teostamise koht: Tartu mnt 56, Iisaku, 4110 Alutaguse vald, e-post

[email protected], telefon 336 6901.

1.4. Paikvaatluse aeg ja koht: 26.09.2025 Alutaguse Vallavalitsuse teeninduspunktis aadressil

Pargi 5, Mäetaguse alevik.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse

järelevalve juhtivspetsialist Aasa Harjak ja järelevalve peaspetsialist Monika Aun.

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus; dokumentide, STARi kantud

andmete analüüs, kirjalik küsitlemine ja intervjuu. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve

teostajatel juurdepääs STARis Alutaguse Vallavalitsuse menetlustele.

1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid Alutaguse Vallavalitsuse abivallavanem Kairi

Hõbemeri ja lastekaitsetöötaja Kristina Lindus.

II JÄRELEVALVE TULEMUSED

SKA tuvastas, et Alutaguse Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. LasteKS § 17 lõige 1 punkti 3 mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata hindama lapse abivajadust ja pakkuma lapse abistamiseks meetmeid koosmõjus LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust ning LasteKS § 21, mille kohaselt

2

tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lastekaitsetöötaja ei ole menetlustes viitenumbritega 23262804846, 24271444644, 24274517842, 23262500840 ja 22254871581 selgitanud välja laste huvisid, hinnanud viivitamata laste abivajadust ega pakkunud laste abistamiseks meetmeid. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 25275768588 enne teenusele suunamist hinnanud lapse abivajadust. 2.2. LasteKS § 29 lõige 2, mille kohaselt tuleb abivajavale lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHSis sätestatud korras. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 23262500840 rakendanud üheksa kuud võrgustikutööd, töö abivajava lapse perega oli katkenud lastekaitsetöötaja vahetumise tõttu. 2.3. LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 25275768588 (analüüsitud koos lihtmenetlustega 23262804846, 24271444644, 24272582667, 24274517842, 22254871581) ja 23262500840 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist. SKA tuvastas LasteKSis sätestatud nõuete täitmise osas puudusi nendes juhtumites, mida on menetletud enne praeguse lastekaitsetöötaja Kristina Linduse tööle asumist. Teenistuses olev lastekaitsetöötaja on asunud järelevalve menetluse ajal tuvastatud puudusi kõrvaldama. LasteKS § 28 lõike 1 rikkumist ei hinda SKA süsteemseks, kuna rikkumine esines vaid ühes menetluses. Eeltoodule tuginedes ei ole nõuete täitmise järelkontroll otstarbekas ja SKA lõpetab järelevalvemenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Lastekaitsetöö korraldamine Alutaguse vallas Alutaguse valla haldusterritooriumil elab 01.01.2025 seisuga 676 last, kellest 31.12.2024 seisuga oli 35-l tuvastatud puue (25-l keskmine puude raskusaste, üheksal raske- ja ühel sügav puude raskusaste). Alutaguse Vallavalitse eestkostel ei ole ühtegi last. Lastekaitse valdkonda juhib haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenistuse abivallavanem, Alutaguse vallas töötab üks lastekaitsetöötaja. Lastekaitsetöötajana töötab alates 10.02.2025 Kristina Lindus, kelle lastekaitsetöötajana töötamise piirangute puudumist on kontrollitud tema teenistusse asumisel 10.02.2025 ja 04.09.2025. Lastekaitsetöötaja taotleb 2025. aastal II voorus sotsiaaltöötaja kutset spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse taotlemise eest tasub Alutaguse Vallavalitsus. Töötaja soovitud koolitused (sh tasulised) on lastekaitsetöötajale kättesaadavad, ta on käesoleval aastal osalenud mitmetel koolitustel. Viimati osales lastekaitsetöötaja supervisioonil 2024. aasta alguses eelmise tööandja juures. Kovisioonina toimivad regulaarsed meeskonnakohtumised (lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötajad ja abivallavanem). Alutaguse vallas on abivajavatele lastele ja nende peredele kättesaadavad olnud järgmised ennetus- ja tugiteenused: kahel aastal „Gordoni perekool“ ja varem „Imelised aastad“ (abivallavanema sõnul soovijaid ei tulnud piisavalt, et kursuse mahtu kokku saada).

3

Lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluste ennetamiseks ja nendele vanematele, kelle vahel vaidlus kestab, võimaldatakse pereteraapiat, perelepitust ja psühholoogi teenust ning sotsiaalnõustamist. 2026. aastal plaanitakse struktuuri lisada peredega tegeleva sotsiaaltöötaja töökoht. Lastekaitsetöötaja tunneb puudust peretugitöötaja teenusest, juriidilise nõustamise teenusest lapsevanematele, vanemlusprogrammist „Imelised aastad“ (vene- ja eesti keeles) ja Perepesast ning teenustest, mis keskenduvad sõltuvusprobleemidega noorte ja nende perede abistamisele. Vaja oleks toetusgruppe lahutavatele või lahutanud lapsevanematele, vanemlike oskuste arendamise nõustamisteenused vms. Koostöö haridusasutustega on abivallavanema sõnul hea (vallas on kolm kooli, kõigis üle 100 lapse), koolis pakutakse eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi- ja tugiisiku teenust. Samas logopeedi teenusest on puudus, teenust ostetakse sisse. samuti psühholoogist (värbamiskuulutused on üleval, aga inimesi tööle ei tule). Rajaleidja puhul on takistavaks teguriks kokkulepetest mitte kinni pidamine ja liigne ajakulu tulemusteni jõudmisel. SKA laste hoolekande osakonna siseriikliku lastekaitsejuhtumite nõustajaga ei olda juhtumite lahendamisel alati samal arvamusel, abivallavanema hinnangul jäävad keerulised juhtumid liialt venima, mis ei ole lapse huvides. Ka rahvusvaheliste juhtumite lahendamine on valla vaatest keerukas. Viimase mure puhul juhime tähelepanu, et SKA laste heaolu osakond vahendab rahvusvahelisi üksikjuhtumite lahendamist ning julgustame abi küsima. Alutaguse Vallavalitsuse kodulehe lastekaitseteemaline alajaotis kajastab üldisi infoallikaid lastele ja peredele. 3.2. Järelevalve menetlus Järelevalvemenetlus lastekaitsetöö üle algatati 03.09.2025. Järelevalve teostamisel kontrolliti Alutaguse Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja vastavust LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas KOV on loonud tingimused lastekaitse töö tegemiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR), fookuses peamiselt hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidlused. Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele küsimustele vastasid haridus-, kultuur- ja sotsiaalteenistuse abivallavanem ja lastekaitsetöötaja. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õigusi ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti vastustes ülevaade lastekaitse tööprotsessidest lastega seotud juhtumites ning hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumite lahendamise võrgustikuliikmetest. Paikvaatlus ja vestlused abivallavanemaga ja lastekaitsetöötajaga toimusid 26.09.2025. Järelevalve raames küsiti tagasisidet koostööpartneritelt, küsimustele vastas viis võrgustikuliiget. Vastustest ilmnes hea ja usalduslik koostöösuhe lastekaitsetöötajaga. Kõik võrgustikuliikmed tõid välja, et suhtlus on konstruktiivne, reageerimine kiire ja ametnik on koostööaldis ning lahendustele orienteeritud. Kristina Lindust iseloomustati kui aktiivset, koostöövalmit ja lapse huvidest lähtuvat spetsialisti, kes võtab vajadusel initsiatiivi ja koordineerib osapoolte tegevust. Ametniku puudumisel on olemas asendaja, kes on teemadega kursis ja tagab töö järjepidevuse. Koostöö hõlmab nii haridusasutusi, tugikeskusi, politseid, Rajaleidjat kui ka teisi võrgustiku liikmeid. Juhtumite käsitlemisel peetakse oluliseks ühiste tegevusplaanide ja vastutuse kokkuleppimist. Mitmed vastajad tõid välja, et lastekaitse ei saa alati pakkuda kiiret tuge psühholoogide, psühhiaatrite ja tugiisikute vähesuse tõttu. Pikad järjekorrad ja spetsialistide nappus aeglustavad sekkumist ning võivad põhjustada probleemide süvenemist. Mõned võrgustikuliikmed märkisid, et vajalik oleks regulaarsem ennetav koostöö ja ühtsem süsteem probleemide varajaseks märkamiseks. Osadel juhtudel on raskusi kõigi osapoolte

4

järjepideva kaasamisega (nt Rajaleidja või lapsevanemad), mis võib takistada tervikpildi kujunemist ja kokkulepete elluviimist. Märgiti, et lastekaitsetöötaja on ülekoormatud ja haldusülesanded võtavad suure osa tööajast, mis võib piirata otsest tööaega peredega. Kokkuvõtlikult on koostöö Alutaguse Vallavalitsuse lastekaitsetööga väga hea. Võrgustikuliikmed hindavad kõrgelt avatud suhtlust, kiiret reageerimist ja professionaalset tegutsemist. Lastekaitsespetsialist on hinnatud koostööpartner, kelle töö on sihikindel ja lapse huvidest lähtuv. Peamised väljakutsed tulenevad spetsialistide ja teenuste kättesaadavuse probleemist ning vajadusest muuta koostöö süsteemsemaks ja järjepidevamaks ennetustasandil. Keskmine hinnang koostööle skaalal 1-10 oli võrgustikupartnerite hinnangul 8,6 punkti. 3.3. Paikvaatluse ja küsitluste kokkuvõte Peamised laste abivajaduse valdkonnad, millega lastekaitsetöötaja tegeleb, on suhtlus- ja hooldusõiguse küsimused, kiusamised, koolikohustuse täitmised ja perevägivald. Lastekaitsetöötaja menetlustes on võrdselt nii eesti kui vene emakeelega peresid. Abivallavanema sõnul ei ole vallas 2024. ja 2025. aasta lastekaitsetöö prioriteete kehtestatud, tegeletakse kõigega, mis lahendamist vajab. Lastekaitsetöötaja hindas töökoormust päris kõrgeks, seada tuleb prioriteete ja ennekõike jõuab tegeleda kiireloomuliste ülesannetega. Lastekaitsetöötaja alustas õiglase ülemineku fondi kaudu sotsiaaltööõpinguid ka ülikoolis (olemas rakenduskõrgharidus korrektsiooni erialal). Abivallavanem käib lastekaitsetöötajaga kohtuistungitel kaasas, kuna lastekaitsetöötajal puudub kohtukogemus. Hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumites tunneb ta ennast uue töötajana veel ebakindlalt, kuna puudub praktika ja piisavalt teadmisi antud küsimustes. Kuna vallas teeb lastekaitsetöötaja oma tööd üksinda, oleks tema sõnul hea saada erialaspetsiifilist tuge mentorlusest ja juhi ja/või juristi suuremast üks-ühele koostööst lastekaitsetöötajaga. Vallasekretär on aidanud seisukoha koostamisel kohtule, kuid vahel oleks lastekaitsetöötaja hinnangul juristi abi rohkem vaja. Erialase pädevuse tõstmiseks asus lastekaitsetöötaja õppima sotsiaaltööd (olemas rakenduslik kõrgharidus korrektsioonis). Järelevalve algatamisel oli Alutaguse Vallavalitsusel STARis üle 35 lastekaitsetöö menetluse, mis ei olnud lahkunud töötajalt üle võetud. Lastekaitsetöö lihtmenetlusi, kus Kristina Lindus on korraldav töötaja, oli kokku 45, neist üks algatatud ja üks aktiivne, ülejäänud 43 lihtmenetlust oli lõpetatud. Juhtumimenetlusi oli lastekaitsetöötaja vastutusel kokku 20, neist 3 lõpetatud. SKA tuvastas, et eelmise lastekaitsetöötaja lahkumisel ei ole tööde üle andmine läinud sujuvalt, olude sunnil ei ole töötajad omavahel saanud kohtuda tööde üleandmiseks. Lastekaitsetöötaja sõnul tuleb tõdeda, et varasemalt juhtumeid ei ole alati menetletud korrektselt (ei ole hinnatud lapse abivajadust, koostatud tegevuskava jms). SKA hinnangul on lihtmenetlused lõpetatud kiirustades – asjaosalistega on toimunud küll arutelu, kuid süvitsi laste lugudega ei ole mindud. Lastekaitsetöötja selgitas, et tööle asudes lõpetas ta lihtmenetlused ära, kuna sai korralduse, et tema ei pea vastutama teise töötaja tegemata töö eest. Enne sugemist STARis lastekaitsetöötaja siiski tutvus lihtmenetlustega. SKA juhib tähelepanu, et tulenevalt LasteKS § 17 lõikest 2, peab kohaliku omavalitsuse üksus looma tingimused lastekaitsetöö tegemiseks eesmärgiga tagada käesoleva paragrahvi lõikes1 loetletud ülesannete täitmine. KOVi ülesanne on järjepidevalt tagada seaduse nõuetele vastav lastekaitsetöö ka olukorras, kus töötajad vahetuvad, seega argument, et töötaja lahkumisel võib lapsele ja perele abi andmise lihtsalt pooleli jätta, ei lähtu seadusest ega abivajava lapse parimatest huvidest. Lastekaitsetöötaja hindab koostööd lastekaitsetöö võrgustikupartneritega 1-10 punkti skaalal vahemikus 7-9.

5

3.4. Lastekaitse menetluste analüüs Järelevalve käigus analüüsiti STARi kantud juhtumimenetlusi viitenumbritega 23262500840, 25278539763, 25278998047 ja 25277942123, ning lihtmenetlusi viitenumbritega 25276758727 ja 25275768588 (analüüsitud koos lihtmenetlustega 23262804846, 24271444644, 24272582667, 24274517842 ja 22254871581). SKA andis peale lastekaitsetöötajaga vestlust võimaluse kanda STARi menetlustesse andmed tehtud, kuid seni sisse kandmata jäänud abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta. Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs on edastatud Alutaguse Vallavalitsusele 24.10.2025 (nr 5.1-3/22218-6, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta). IV TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele: 4.1.1. Kõige olulisem lastekaitsetöös on ennetustegevus, seega tuleb pere probleeme märgata ja abimeetmeid rakendada võimalikult varakult. Kui jätta toimetulekuraskustes lapsevanemad omaette toimetama, võivad pere probleemid kasvada nii suureks, et ainsaks lahenduseks on laste eraldamine bioloogilisest perest. Peretugevdustöötaja õigeaegse rakendamise eesmärk on pere jõustamine, tagamaks lapsele stabiilsem ja turvalisem kasvu- ning arengukeskkond omaenda kodus. Peretugevdustöötaja puudumise negatiivseid tagajärgi laste heaolule tõi lastekaitsetöötaja järelevalve menetluses välja. SKA rõhutab, et suure abivajadusega peret ei ole üldjuhul võimalik ilma peretoe töötaja teenuseta laste parimatest huvidest lähtuvalt aidata. Alutaguse vallas ei võimaldata suure abivajadusega peredele peretugevdustöötajate teenust, mis suurendab niigi suure töökoormusega lastekaitsespetsialisti töökoormust veelgi, sest ta täidab paratamatult ka puuduoleva pere tugiisiku rolli. Juhime tähelepanu, et lastekaitsetöötaja ülesanne ei ole perele sotsiaalteenuste osutamine, ta on abivajava lapse juhtumikorraldaja (sh abivajaduse hindaja, teenustele suunaja). Vastavalt LasteKS § 17 lõikele 2 peab kohaliku omavalitsuse üksus looma tingimused lastekaitsetöö tegemiseks eesmärgiga tagada LasteKS § 17 lõikes1 loetletud KOVi ülesannete täitmine. Ühe võimalusena soovitab SKA kaaluda SOS Lasteküla Eesti Ühingu peretugevdusteenust lastele 4.1.2. Järelevalve läbiviimisel analüüsitud menetluses viitenumbriga 25277942123 olid abivajaduse eelhindamine ja hinnang lapse abivajadusele (viimane koostatakse lapse heaolu kolmnurgale toetudes) identsed. SKA juhib tähelepanu, et abivajaduse eelhindamine on kiire esmane analüüs, mille eesmärk on selgitada, kas laps võib olla ohus või vajada abi. Eelhindamise fookus on riskide ja ohtude tuvastamisel – näiteks, kas laps on turvalises keskkonnas, kas on kahtlus lapse väärkohtlemisele, hooletusse jätmisele või muudele ohtudele. Tulemuseks on otsus, kas juhtumikorraldus tuleks algatada ja kas on vaja põhjalikku abivajaduse hindamist. Eelhindamine on ajaliselt lühike ja ei tähenda veel süvitsi minekut lapse arengu ja tugevuste analüüsimisse. Juhtumimenetluse algatamisel viiakse läbi põhjalikum ja laiem analüüs lapse vajadustest, peresüsteemist ja riski – ning toetavatest teguritest. 4.1.3. Ühe juhtumi puhul põhjendas lastekaitsetöötaja paikvaatluse vestlusel, et ta ei ole töös oleva abivajava perega suhelnud, vaid sekkub siis kui temani jõuab info pere võimaliku jätkuva abivajaduse kohta KOVi sotsiaaltöötaja kaudu, kes elab abivajava lapse perega samas majas ja on seal ühistu esinaine. SKA nõustub, et lastekaitseseadusest tulenev kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigi isikutel. Samas lastekaitsetöötaja kohustus on hoida proaktiivset sidet

6

menetluses oleva perega jooksvalt (mitte ainult siis kui tuleb abivajava lapse teade), hinnata pakutud abimeetmete tõhusust ning teha võrgustikutööd kuni abivajaduse ära langemiseni. Ei saa olla olukorda, kus lastekaitsetöötaja paneb pere jälgimise vastutuse juhtumimenetluse mõistes kõrvalisele isikule. 4.1.4. Analüüsitud menetlustes viitenumbriga 23262500840 oli info, et Lastemaja on pakkunud psühholoogilist teenust, kuid lapsevanem keeldus. Menetluses viitenumbriga 25278539763 ilmneb lastekaitsetöötaja seisukoht, et kui isa ei ole valmis koostööd tegema ega last omaks võtma, siis teda sundida selleks ei saa/ei ole sünnis. SKA juhib tähelepanu, et lastekaitsetöötaja seisukohad ja otsused meetmete rakendamiseks peavad lähtuma lapse parimast huvist. Kui lapsevanem keeldub teenustest (mille vajadus ilmneb abivajaduse hindamisel) või oma kohustustest lapse ees (ei soovi koostööd teha ega last omaks võtta), on lastekaitsetöötaja ülesanne sunnata ja jõustada lapsevanemaid lapse huvidest lähtuvalt käituma, oma kohustusi täitma ja selleks pakutavaid toetusmeetmeid kasutama. Muuhulgas on kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse üksuse nimetatud ametnikul vastavalt LasteKS § 40 lõikele 2 õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga. 4.1.5. Positiivsena toome välja korduvaid abivajava lapse arvamuse väljaselgitamisi ja dokumenteerimist juhtumi menetlemisel Kristina Linduse poolt, proaktiivset võrgustikutöö tegemist ning kinni pidamist 10 päeva nõudest abivajavatele lastele juhtumimenetluse algatamise otsustamistel ja seejuures eelhindamise kasutamist. 4.2. Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitab SKA: 4.2.1. Kaaluda vajaduspõhiste, kuid puudu olevate sotsiaalteenuste korraldamist koostöös naabervaldadega. Järelevalve juhtumit analüüsides ja paikvaatluse vestluses ilmnes, et üks lapsevanem vajaks vanemlusprogrammis osalemise võimalust, kuid vastavat meedet vallal pakkuda ei ole. Kui Alutaguse vallas ei ole piisavalt sihtrühma, et vanemlusprogrammi käivitada, soovitab SKA teha koostööd teiste lähedalasuvate omavalitsustega, kus vanemlusprogrammi pakutakse, et isikule sel viisil abivajadusest tulenevat meedet võimaldada. 4.2.2. Läbida tasuta LSV juhtumite lahendamise e-kursus Digiriigi Akadeemia keskkonnas. Juhend e-kursusega liitumiseks:

 Mine aadressile https://digiriigiakadeemia.ee

 Vali ülevalt paremalt „Logi sisse“

 Loo konto kasutades ID-kaarti, Mobiil-ID või Smart-ID võimalust

 Märgi asutus, kus töötad ning lisa töökohaga seotud e-posti aadress

 Tutvu ja nõustu keskkonna kasutustingimustega

 Kui oled keskkonda sisse logitud, kasuta kursusele pääsemiseks järgmist linki:

https://digiriigiakadeemia.ee/course/view.php?id=35.

4.2.3. Võimaldada lastekaitsetöötajale regulaarseid vajaduspõhiseid supervisioone.

(allkirjastatud digitaalselt) Aasa Harjak

juhtivspetsialist (järelevalve)