Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Merle Mändmets

Eesti Koostöö Kogu

[email protected]

Teie 10.10.2025 Meie 24.10.2025 nr 2.2-9/25/3289-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses noortekogude (nt õpilasesindus,

noortevolikogu) digivalimiste piloteerimisega. Lisate, et hetkel on platvormil erinevate koolide

valimiste kandidaatide nimed nähtavad kõigile kasutajatele, sh teiste koolide õpilastele.

Hääletada saab siiski vaid oma kooli kandidaatide poolt. Kandidaatide nimed sisestab

platvormile kool. Tegemist on kooliõpilastega, kellest osa võivad olla alaealised. Valimised

toimuvad alati vaid koolisiseselt. Platvormil olete sätestanud, et isikut tuvastavaid andmeid

säilitatakse pärast valimisi kuni 6 kuud (või lühemalt, kui korraldaja seda soovib). Soovite AKI

hinnangut, kas selline lahendus on isikuandmete kaitse seisukohalt sobiv ning kas selline

andmete kuvamine vastab isikuandmete kaitse nõuetele või vajaks muudatusi.

Selgitan, et AKI ei saa anda õigusnõu ega võtta õiguslikult siduvaid seisukohti väljaspool

järelevalvemenetlust. Seetõttu saan anda vaid üldisi selgitusi.

Taolises olukorras on esmalt tähtis eristada, millises rollis on Eesti Koostöö Kogu (andmeid

avaldades) ning millises rollis on kool (andmeid sisestades). Isikuandmete kaitse üldmäärus

eristab vastutavat, volitatud ja kaasvastutavaid andmetöötlejaid. Vastutava, kaasvastutava ja

volitatud andmetöötleja eristamisel on oluline teha kindlaks, kes määrab töötlemise eesmärgid ja

vahendid. Vastutavaks andmetöötlejaks on isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise

eesmärgid ja vahendid, st töötlemise põhjuse ja viisi. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid aga

vastutava töötleja nimel ning eesmärkidel ja vastutava töötleja juhiste kohaselt. Kaasvastutus

tekib hoopiski siis kui kaks andmetöötlejat ühiselt määravad kindlaks andmetöötluse eesmärgid

ning vahendid.1 Rollide jaotusest tuleneb ka see, kes erinevate kohustuste ja põhimõtete täitmise

eest vastutab.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh avaldamiseks) peab olema õiguslik alus ja eesmärk.

Seega tuleb hinnata, millisel alusel noortekogude valimine põhineb, sh kas isikuandmete

töötlemiseks sellel eesmärgil annab aluse mõni seadus või tugineb see hoopis näiteks

nõusolekule.

Lähtudes isikuandmete töötlemise põhimõtetest, peab isikuandmete töötlemine vastama mh

printsiibile „nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui eesmärgi täitmiseks vajalik“. Kui eesmärk

on valimine kindla kooli õpilaste hulgast koolisiseselt, siis võib olla teiste koolide kandidaatide

nägemine üleliigne. Sarnaselt peab isikuandmete säilitamine vastama põhimõttele „nii kaua kui

vaja, aga nii lühidalt kui võimalik“, st peab olema ära näidatud, kust tuleneb just sellise

säilitamistähtaja vajadus ja miks ei ole võimalik kohaldada lühemat säilitamisaega.

1 Soovitan lugeda veel vastutava ja volitatud töötleja ning kaasvastutuse kohta siit: Vastutav ja volitatud töötleja |

Andmekaitse Inspektsioon

2 (2)

Läbipaistvuse põhimõtte kohaselt peab teavitama inimesi, kas ja kuidas isikuandmeid

töödeldakse. See tähendab, et loodud peavad olema andmekaitsetingimused:

Andmekaitsetingimuste koostamine | Andmekaitse Inspektsioon. Heaks praktikaks on see, kui

andmekaitsetingimused on avaldatud organisatsiooni veebilehel (nt lehe päises või jaluses).

Inimesi tuleb andmetöötlusega seonduvast teavitada enne andmetöötlusega alustamist ja seetõttu

tuleks tingimusi tutvustada enne kandideerimist. Lisaks tuleb nii laste, kui ka üldisemalt

alaealiste puhul meeles pidada, et olenemata vanusest peab olema võimalus saada aru

andmekaitsetingimustest ja sellest kuidas nende isikuandmeid töödeldakse. Tingimustes

kasutatav sõnavara, keele toon ja stiil peab olema arusaadav ja eakohane.

Seoses alaealistega tasub pöörata tähelepanu, et kas võib olla vajadus hooldusõigusliku vanema

nõusolekuks seoses isikuandmete töötlemisega. Selline vajadus võib ilmneda näiteks olukorras,

kus seadus alaealisel ilma vanema nõusolekuta valimistest osa ei luba võtta. Isikuandmete vaates

võib üldjuhul töödelda alaealise isikuandmeid vanema nõusolekul, kui seadusandlus ei näe ette

erandit.

Kuivõrd teema on nüansirikas siis oleme valmis sel teemal ka kohtuma, et täpsemalt erinevaid

küsimusi arutada. Kontakteeruda võib minuga otse kirjalikult ([email protected]).

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Gunnar Gabriel Einlo

Jurist

peadirektori volitusel