Arvamuse avaldamiseks eelnõu

1

EELNÕU

09.10.2025

SISEMINISTER MÄÄRUS

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92

„Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel.

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad „numbrituvastuskaamerate teadetest“ sõnadega

„numbrituvastuskaamerate salvestistest“;

2) paragrahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Numbrituvastuskaamera salvestise kohta kantakse ennetava tegevuse andmestikku

järgmised andmed: 1) mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi foto;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud fotole jäänud mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibinud isiku kujutis; 3) mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber;

4) mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.“;

3) paragrahvi 24 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) numbrituvastuskaamera salvestist, mida ei ole kantud infosüsteemi teise andmestikku 45

kalendripäeva salvestise tegemisest arvates;“;

4) paragrahvi 24 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõnad „või numbrituvastuskaamera“; 5) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) numbrituvastuskaamera salvestist, mis on kantud infosüsteemi teise andmestikku,

säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.“; 6) paragrahvi 24 lõikes 8 asendatakse lauseosa „punktis 2“ lauseosaga „punktides 2 ja 3“;

7) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 2 asendatakse lauseosa „punktides 3 ja“ sõnaga „punktis“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

1

Siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92

„Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kohaselt muudetakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 8 lõike 3 alusel

kehtestatud siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrust nr 92 „Politsei andmekogu

põhimäärus“ (edaspidi POLIS-e põhimäärus). Kavandatavad muudatused tulenevad Riigikogus

8. oktoobril 2025. aastal vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seadusega 670

SE (edaspidi eelnõu 670 SE) PPVS-s tehtavatest muudatustest, millega kehtestatakse selge ja

õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) tegevuses.

Muudatusega viiakse POLIS-e põhimäärus – täpsemalt politsei andmekogu ennetava tegevuse

andmestiku andmekoosseisu sätted – kooskõlla eelnõuga 670 SE, nähes POLIS-e põhimääruses

ette numbrituvastuskaamera salvestise andmekoosseisud ning nende andmete säilitamise

tähtajad. See on vajalik, kuna kehtivas POLIS-e põhimääruses, mis reguleerib andmekogu

haldamist ja selle andmestike koosseise, puudub numbrituvastuskaamera salvestiste andmete

regulatsioon.

Eelnõuga kavandatavad muudatused POLIS-e põhimääruses on tehnilist laadi ja suunatud

kehtivate õigusnormide ajakohastamisele ja PPVS-is tehtavate muudatustega kooskõla

tagamisele, kajastades olemasolevaid töökorralduslikke ja tehnilisi lahendusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) ja nõunik Ott Aarma ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu

(tel 612 5084, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on eelnõu 670 SE rakendusakt. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise

ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse POLIS-e põhimäärust avaldamismärkega RT I, 05.09.2025, 7.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on ajakohastada ja täpsustada POLIS-e põhimäärust:

1) asendada selles seni kasutusel olnud ebatäpne ja sisustamata termin

„numbrituvastuskaamera teade“ terminiga „numbrituvastuskaamera salvestis“, mis on

kooskõlas eelnõu 670 SE terminoloogiaga;

2) sätestada POLIS-e põhimääruse tasandil detailselt numbrituvastuskaamera salvestise

andmekoosseis ja andmete säilitamistähtajad ennetava tegevuse andmestikus.

2

Täpsustus on vajalik, sest ehkki eelnõuga 670 SE reguleeritakse numbrituvastuskaamerate

kasutamist ning nende abil kogutavate andmete töötlemist detailselt, ei sisalda alamalseisev

õigusakt – POLIS-e põhimäärus, mis on loodud politsei andmekogu arhitektuuri ja andmestike

koosseisu täpseks reguleerimiseks – numbrituvastuskaamera salvestist reguleerivaid sätteid.

Eeltoodu tähendab, et määruse muutmiseta ei ole POLIS-e põhimäärusest võimalik saada

täielikku ja selget ülevaadet POLIS-e andmetöötlusest.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest punktist.

Eelnõu punktiga 1 tehakse POLIS-e põhimääruse § 10 lõikes 1 tehniline täpsustus, asendades

senised sõnad „numbrituvastuskaamerate teadetest“ sõnadega „numbrituvastuskaamerate

salvestistest“. Muudatus on vajalik õigusselguse ja terminoloogilise korrektsuse tagamiseks

ning viib POLIS-e põhimääruse mõistekasutuse kooskõlla Riigikogu menetluses oleva eelnõu

670 SE sätetega, milles on üksikasjalikult reguleeritud numbrituvastuskaamera mõiste, selle

kasutusviisid ning andmetöötluse kord.

Sõnastuse täpsustamine ei ole seejuures pelgalt keeleline parandus, vaid omab ka sisulist

tähendust, rõhutades, et töödeldavate andmetena käsitletakse kõiki numbrituvastuskaamera

salvestise andmeid, mitte üksnes nendest koostatud teadet ehk kokkuvõtte kujul esitatud teavet.

Sõnastuse muudatus aitab seega selgitada lisaks andmete päritolule ka nende töötlemise ulatust,

vältides nii andmesubjektide kui andmetöötlejate võimalike tõlgendusvajaduste ja

arusaamatuste tekkimist.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse POLIS-e põhimääruse § 10 lõiget 5. POLIS-e põhimäärust

muudetakse eesmärgiga tagada normihierarhia ning anda andmekogu põhimääruse tasandil

ammendav ja selge ülevaade selles toimuvast andmetöötlusest.

Kuigi numbrituvastuskaamera salvestise andmekoosseis ning andmete töötlemise regulatsioon

on eelnõu 670 SE jõustumise järgselt reguleeritud kõrgemalseisvas õigusaktis (PPVS), ei lange

ära reguleerimise vajadus põhimääruse tasandil. POLIS-e põhimäärus, mis on andmekogu

arhitektuuri ning andmekoosseise täpsustav (alam)õigusakt, peab sisaldama kõiki sätteid, mis

on vajalikud andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks. Andmekogu põhimäärusest peab olema

selgelt leitav selles töödeldavate andmete koosseis ning selles toimuv andmetöötlus.

Muudatusega täpsustatakse, et numbrituvastuskaamera salvestise andmed talletatakse

ennetava tegevuse andmestikus ning, et numbrituvastuskaamera salvestise andmete

koosseisu kuuluvad:

1) mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi foto;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud fotole jäänud mootorsõidukis või selle vahetus läheduses

viibinud isiku kujutis;

3) mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber;

4) mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.

Kuigi andmekoosseis on toodud seaduse tasandil, esitatakse selguse huvides sama ka POLIS-e

põhimääruses. Sätte eesmärk on selgelt määratleda, millised andmed kuuluvad

numbrituvastuskaamera salvestise koosseisu. See tagab nii andmete kogumise õigusliku

3

selguse ja läbipaistvuse kui ka isikute põhiõiguste kaitse, vältides liigset andmekogumist.

Samuti kindlustab see tehniliste süsteemide toimimise kooskõla kehtivate õigusnormidega.

Punkti 1 kohaselt kuulub numbrituvastuskaamera salvestise andmekoosseisu foto.

Numbrituvastusfunktsiooniga kaamera suudab tuvastada fotolt sõiduki registreerimismärgile

vastava kujutise ning teisendada sellel oleva tekstilise teabe (numbrid ja tähed) masinloetavaks

tekstiks. Alfanumeerilisele kujule teisendus on vajalik, kuna piltide ja tekstipõhise teabe

otsekohene võrdlus ei ole võimalik, mistõttu on vaja teha masinloetav võrdlus andmebaasides

salvestatud andmetega. Foto eraldiseisvalt on vajalik selleks, et võimaldada teksti kujule

teisendatud andmeid fotol nähtuvaga, st hinnata masinloetud registreerimismärgi andmete

kokkulangevust visuaalselt tuvastatuga.

Punkti 2 kohaselt kuuluvad numbrituvastuskaamera salvestise andmekoosseisu fotol olevad

füüsilised isikud, kelle andmete (kujutis) töötlemine toimub tehnilise paratamatuse tõttu.

Numbrituvastuskaamera ei talleta fotole ainult kujutist sõiduki registreerimismärgist, vaid ka

kogu sõiduki ja selle vahetu ümbruse. Seetõttu võivad fotol olla tuvastatavad isikud, nagu

sõiduki juht ja kaasreisija ning sõiduki vahetus läheduses viibivad isikud. Kuigi kaamera

eesmärk ei ole isikute tuvastamine, võib foto põhjal isikute visuaalne tuvastamine olla võimalik.

Eeltoodu tähendab, et tegemist on isikuandmetega ja isikuandmete töötlemisega.

Asjaolu, et PPA on võtnud kasutusele meetmed, nagu isikute kujutiste vaikimisi katmine, et

piirata andmetöötlusega kaasneva õiguste riive ulatust, ei muuda isikuandmete töötlemise fakti

olematuks. Samuti ei muuda isikuandmete töötlemise fakti olematuks asjaolu, et eelnõu 670 SE

kohaselt ei ole isiku kujutise katmise tagasipööramine mingil juhul lubatav. Mõlemal

eelkirjeldatud juhul on tegemist pelgalt meetmetega, mis vähendavad andmetöötlusega

kaasneva õiguste riive ulatust. Kuivõrd isikuandmete töötlemine siiski paratamatult aset leiab

ja need andmed kuuluvad numbrituvastuskaamera salvestise andmekoosseisu, tuleb seda

kajastada ka andmekogu põhimääruses.

Punkti 3 kohaselt kuulub numbrituvastuskaamera salvestise andmekoosseisu

registreerimismärgi fotolt numbrituvastusfunktsiooni abil tuvastatud ja alfanumeeriliseks

tekstiks teisendatud (sõiduki) registreerimisnumber. Registreerimisnumber toimib peamise

identifikaatorina, mille abil saab vajadusel seostada sõiduki tema omaniku või vastutava

kasutajaga. Registreerimisnumber kui tekstiline teave võimaldab teha automatiseeritud võrdlusi

andmebaasi teiste andmete või teiste andmebaaside andmetega näiteks selleks, et tuvastada, kas

sõiduk on otsimises (varastatud, tagaotsitava kasutuses vms).

Punktis 4 sätestatakse, et numbrituvastuskaamera salvestise andmekoosseisu kuuluvad foto

metaandmeteks olevad foto tegemise aeg ja asukoht. Need on olulised andmete

tõendusmaterjalina kasutamisel aga ka andmete proaktiivsel kasutamisel ehk sõiduki seiresse

lisamisel sõiduki asukoha kindlakstegemisel.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse POLIS-e põhimääruse § 24 lõike 3 punkti 3 sõnastust. Selles

sättes on toodud POLIS-e ennetava tegevuse andmestiku andmete säilitamise tähtajad. Kehtiva

põhimääruse § 24 lõike 3 punkti 3 kohaselt säilitatakse numbrituvastuskaamera teadet, mis ei

ole seotud infosüsteemi teise andmestikuga, kuni kolm kuud teate saabumisest arvates. Eelnõus

täpsustatakse siin nii terminoloogiat kui ka säilitustähtaega:

 termin „numbrituvastuskaamera teade“ asendatakse terminiga

„numbrituvastuskaamera salvestis“. Terminoloogiline muudatus viiakse sisse

4

täpsuse huvides ning see on kooskõlas eelnõu punktis 1 toodud üldiste muudatustega.

Mõiste „salvestis“ peegeldab täpsemalt kaamera abil saadud visuaalse teabe olemust

ning selle kasutuspraktikat infosüsteemis.

 andmete säilitustähtaega lühendatakse kolme kuu asemel 45 kalendripäevani,

kusjuures tähtaja alguseks loetakse salvestise tegemise kuupäev. Pärast selle perioodi

möödumist kustutatakse salvestis jäädavalt POLIS-e infosüsteemist, välja arvatud juhul,

kui salvestis on kantud mõnda teise POLIS-e andmestikku.

Eelnõukohases POLIS-e põhimääruse § 24 lõike 3 punktis 3 nähakse ette, et

numbrituvastuskaamera salvestist säilitatakse 45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest.

Erandina võivad numbrituvastuskaamera salvestised jääda infosüsteemi ka pärast 45

kalendripäeva möödumist, kui need on selle aja jooksul kantud mõnda teise POLIS-e

andmestikku. Sellised andmestikud saavad POLIS-e põhimääruse § 6 kohaselt olla:

 süüteomenetluse andmestik, mis POLIS-e põhimääruse § 9 lõike 1 kohaselt koosneb

kriminaal- ja väärteomenetluste andmetest;

 otsimise andmestik, mis POLIS põhimääruse § 13 kohaselt koosneb otsitavate isikute

(lg 1 p 3, nt suitsiidikahtlusega isiku asukoha väljaselgitamine) ja objektide (lg 1 p 6, nt

varastatud sõiduki) andmetest ning tagaotsitavate ja teadmata kadunud isikute (lg 1 p

1) andmetest;

 jälitusmenetluse andmestik, mis POLIS-e põhimääruse § 14 lõike 1 kohaselt koosneb

jälitustegevuse käigus kogutud teabest.

Ehkki andmete säilitustähtaja möödumisel tuleb andmed niikuinii kustutada, on sätte eesmärk

tagada õigusselgus nii andmetöötlejale kui ka andmesubjektile. 45 päevase tähtaja möödumisel

on keelatud numbrituvastuskaamera salvestise andmekoosseisu kuuluvaid andmeid säilitada

mistahes kujul, sealhulgas POLIS-e arhiivis.

Teistesse POLIS-e andmestikesse andmete kandmine eeldab konkreetset seotust mõne

menetluse ja isikuga ning selle töötlemise fakti dokumenteerimist menetlustoimikus. See

tähendab, et numbrituvastuskaamera salvestis saab nendesse andmestikesse üle minna ainult

juhul, kui see on seotud näiteks konkreetse õigusrikkumisega, otsitava isikuga või muu

seaduses sätestatud menetlustoiminguga.

Sellisel juhul tuleb andmete kasutamine ka ametlikult dokumenteerida – see tähendab, et

salvestise kasutamine peab olema kirjas vastavas menetlustoimikus, mis sisaldab teavet selle

kohta, miks ja mille alusel salvestist töödeldakse.

Selline lähenemine on oluline andmetöötluse läbipaistvuse ja õiguspärasuse tagamiseks.

Kui andmesubjektil, ehk isikul, kelle andmeid töödeldakse, tekib hiljem vajadus teada saada,

kas ja kuidas tema isikuandmeid on kasutatud, on tal võimalik tutvuda menetlustoimikuga või

saada selle kohta teavet õiguskaitseasutuselt. See annab talle võimaluse kontrollida, kas tema

andmete töötlemine on toimunud kooskõlas seadusega.

Lisaks kehtib põhimõte, et toimikusse kantud andmed peavad olema asjakohased ja

põhjendatud – see tähendab, et nende salvestamine ja kasutamine peab olema seotud

menetluse eesmärgiga ning põhjendatav nii sisuliselt kui ka õiguslikult.

Kui andmeid töödeldakse ilma piisava aluseta – näiteks kantakse andmestikku salvestis, mis ei

ole tegelikult seotud konkreetse menetluse ega isikuga –, on tegemist õigusvastase

andmetöötlusega, mis võib kaasa tuua seadusest tuleneva vastutuse. See võib tähendada

5

näiteks andmetöötleja distsiplinaarkaristust, andmesubjekti nõudeid või isegi

kriminaalvastutust, sõltuvalt rikkumise ulatusest.

Eelnõu punktiga 4 jäetakse POLIS-e põhimääruse § 24 lõike 3 punktist 4 välja sõnad „või

numbrituvastuskaamera“ ning eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 24 lõiget 3 uue punktiga 41,

milles nähakse ette, et numbrituvastuskaamera salvestist, mis on kantud infosüsteemi teise

andmestikku, säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni. Eelnõu punktides

4 ja 5 kavandatud muudatused on omavahel seotud ja tegemist on tehnilist laadi täpsustustega.

Selleks, et põhimääruse tekstis oleks lihtsam aru saada, eraldatakse seni § 24 lõike 3 punktis 4

koos olnud, kuid erinevad andmed.

Eelnõu punktiga 6 asendatakse POLIS-e põhimääruse § 24 lõikes 8 lauseosa „punktis 2“

lauseosaga „punktides 2 ja 3“. Muudatuse eesmärgiks on täiendada loetelu andmetest, mis ei

kuulu arhiivi kandmisele. Praeguse põhimääruse järgi ei kanta arhiivi andmeid, mis puudutavad

õigusrikkumist toime pannud alaealist. Kavandatava muudatusega lisatakse sinna ka

numbrituvastuskaamera salvestised.

Seda põhjusel, et numbrituvastuskaamera salvestised hõlmavad kõiki isikuid ja sõidukeid, kes

satuvad kaamerate mõjualasse, sõltumata sellest, kas nende tegevus on seotud mingi

õigusrikkumisega. Kuna tegemist on massandmetega, mille säilitamine seondub isikuõiguste ja

andmekaitsega, on oluline, et nende andmete töötlemine oleks selgelt piiritletud ja

eesmärgipärane.

Nende andmete säilitamiseks puudub peale 45 päevase tähtaja möödumist vajadus. Vajadus

eelkirjeldatud andmete laussäilitamiseks on eelnõus 670 SE põhjendatud 45 päevaga. Selle

ajavahemiku jooksul peab politsei suutma retrospektiivselt tuvastada tõendusteabe uuritavate

raskete kuritegude kohta. Tuvastades numbrikaamera salvestiste abil näiteks raske kuriteo

toimepanemist tõendava asjaolu, tuleb need andmed kanda üle vastavasse

menetlusandmestikku (nt POLIS põhimääruse § 9 lõikes 2 sätestatud süüteomenetluse

andmestiku kriminaalmenetluse osasse või § 14 lõikes 1 sätestatud jälitusmenetluse

andmestikku), kus neid käsitletakse ja säilitatakse vastava regulatsiooni kohaselt. Kui aga sellist

vajadust ei teki, kustutatakse andmed automaatselt ja jäädavalt 45 päeva möödumisel salvestiste

tegemisest arvates, sest selliste andmete säilitamiseks ja andmesubjektide õiguste riiveks

puudub vajadus.

Kuna numbrituvastuskaamera salvestiste säilitamine POLIS-e arhiivis ei ole vajalik ega

põhjendatud, oleks nende edasine säilitamine vastuolus isikuandmete kaitse ja minimaalsuse

põhimõttega. Seetõttu sätestataksegi seaduses selgelt, et neid andmeid arhiivi ei kanta. Selline

lähenemine vähendab põhjendamatut isikuõiguste riivet ja tagab andmetöötluse

eesmärgipärasuse.

Eelnõu punktiga 7 asendatakse POLIS-e põhimääruse § 26 lõike 3 punktis 2 lauseosa

„punktides 3 ja“ sõnaga „punktis“. Tegemist on keelelise ja sisulise täpsustusega, mis tuleneb

POLIS-e põhimääruse § 24 lõike 8 muudatusest: nimelt ei kanta § 26 lõike 3 punktis 3

nimetatud andmeid (ehk numbrituvastuskaamera salvestisi) enam arhiivi.

Kehtiv norm viitab sellele, et punktides 3 ja 31 nimetatud andmed kustutatakse arhiivist kolme

aasta möödumisel. Kuna muudatuse kohaselt ei kanta punktis 3 nimetatud salvestisi arhiivi, ei

ole nende puhul arhiivist kustutamise tähtaeg enam asjakohane. Seega täpsustatakse normi, et

arhiivist kustutatakse üksnes punktis 31 nimetatud andmed.

6

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. POLIS-es töödeldakse füüsiliste

isikute isikuandmeid. POLIS-ele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli

2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)1.

5. Määruse mõjud

Eelnõuga ei kaasne võrreldes kehtiva POLIS-e põhimäärusega olulist õiguslikku

muudatust ega mõju. Määruse rakendamisest ei tulene demograafilist ega majanduslikku

mõju. Määruse rakendamine ei mõjuta välissuhtlust, elu- ja looduskeskkonda ega

regionaalarengut.

Eelnõuga kavandatud muudatused POLIS-e põhimääruses on koostatud ja kavandatud

kooskõlas põhiõigustega, sealhulgas andmekaitse ja isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Numbrituvastuskaamera salvestiste töötlemine on isikuandmete töötlemine ning allub seetõttu

isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele, sealhulgas õiguspärase andmetöötluse põhimõtetele,

andmete minimeerimisele, säilitamise piirangutele ning läbipaistvuse nõuetele. Eelnõu sätestab

selgelt, millised andmed kuuluvad numbrituvastuskaamera salvestise koosseisu ning määrab

nende säilitamise täpse tähtaja (45 kalendripäeva), mis vastab andmete säilitamise miinimumi

põhimõttele ning aitab vältida liigset ja põhjendamatut andmete kogumist.

Numbrituvastuskaamera salvestise andmete kandmine teistesse POLIS-e andmestikesse on

rangelt piiratud ning seotud konkreetse menetlusega, kusjuures iga andmete kasutamine ja

säilitamine on dokumenteeritud menetlustoimikus. See lähenemine tagab andmesubjektide

õiguste kaitse ning andmetöötluse läbipaistvuse, võimaldades isikutel kontrollida oma andmete

kasutamist vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärus artiklile 15 (õigus juurdepääsule) ning

artiklile 5 (andmete töötlemise põhimõtted).

Lisaks on eelnõuga tagatud, et andmete töötlemine toimub kooskõlas Eesti õiguse ja Euroopa

Liidu õigusega ega ei ületa PPVS-iga ette nähtud eesmärke ega säilitamistähtaega. Eelnõu ei

kehtesta andmete töötlemist ega säilitamist laiemalt kui seda lubab PPVS. Seega ei too eelnõuga

kavandatavad muudatused kaasa riski isikute põhiõiguste riiveks, vaid tugevdavad

olemasolevaid õigusselguse ja andmekaitse nõudeid infosüsteemis POLIS.

Täpsem ja põhjalikum mõjuanalüüs on esitatud eelnõu 670 SE seletuskirjas, mistõttu

käesolevas seletuskirjas mõjude kirjeldust, pidades silmas õigusloome tõhusust ja dubleerimise

vältimist, ei korrata.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too riigieelarvesse lisatulu ega -kulu.

1 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1‒88.

7

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatuste rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid

ettevalmistusi.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits ja

Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile,

Kaitsepolitseiametile, PPA-le ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Andmekaitse Inspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus

24.10.2025 nr 1-6/3286-1

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse

nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“

muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“

muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastus või arvamus esitada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister