| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/25/3413-2 |
| Registreeritud | 24.10.2025 |
| Sünkroonitud | 27.10.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | RusDelfi |
| Saabumis/saatmisviis | RusDelfi |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Maire Iro - AKI
Teema: FW: Päring
From: Maire Iro - AKI Sent: Friday, October 24, 2025 1:38 PM To: Artur Izumrudov <[email protected]> Subject: RE: Päring Tere, Artur! Suured vabandused, et oled pidanud mu vastuseid sel korral nii pikalt ootama! Siit need nüüd tulevad. 1. Avalikud kohad:
Kas on lubatud pildistada või filmida inimesi tänaval või avalikel üritustel? Tänaval pildistamisest: Avalikus kohas võib avalikustamise eesmärgil pildistada ja filmida ilma inimestelt nõusolekut küsimata, juhul kui kaamera vaatevälja jäävaid inimesi sellest teavitatakse. Teavitama peab selliselt, et inimesed kes ka pelgalt mööda kõndides kaamerapilti jäävad, saaksid aru, et neid jäädvustatakse ning neil oleks võimalus pildile jäämist soovi korral vältida. Näiteks tuleks neile jätta ruumi kaamera tagant mööda kõndimiseks, juhatada neid kasutama kõrvaltänavat, kui see liiga tülikas ei ole, või paluda pildistamise või filmimise hetkeks kaamera taga peatuda ja seisma jääda kuni klõps tehtud. Üritustel pildistamisest: Teavitama ei pea avalike ürituste puhul, mille jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Sellised üritused on näiteks laulu- ja tantsupidu, erinevad spordiüritused nagu Tartu maraton ja ka muud suurele publikule suunatud vabaõhuüritused. Sellistel üritustel osaledes peab arvestama, et neid jäädvustatakse ja kajastatakse meedias. Lisaks meediaväljaannetele pildistavad ja filmivad avalikel üritustel tänapäeval järjest enam ka osalejad ise, et jagada saadud elamust oma sotsiaalmeediakanalites. Ka see on lubatud ja sellega peab samuti arvestama.
Kui keegi märkab ja palub foto või video kustutada, kuidas peaks tegutsema?
Kuni jäädvustust ei ole kusagil avalikustatud, kehtib isikliku otstarbe erand ehk tegelikult ei ole sel hetkel õigust veel foto või video kustutamist teise inimese isiklikust seadmest nõuda. Viisakas on aga siiski pildile jäänud inimese soovidele vastu tulla ja kustutada pilt, millele ta jääda ei soovinud. Sotsiaalmeediasse ei tohiks neid pilte või videoid aga sel juhul kindlasti postitada. 2. Lapsed:
Kas samad reeglid kehtivad laste puhul? Kas on vaja lapsevanemate kirjalikku nõusolekut, kui tegemist on avaliku ürituse või tänaval tehtud pildiga/filmiga?
Laste puhul kehtivad üldjoontes samad reeglid. Peab lihtsalt arvestama, et lapse eest vastutab lapsevanem. Ehk olukorras, kus on vaja nõusolekut, tuleb seda küsida lapse seaduslikult esindajalt, kelleks üldjuhul on lapsevanem. 3. Riigiasutuste töötajaid:
Kas on lubatud filmida või pildistada riigiasutuste töötajaid (nt politseinikke) töö ajal? Kas on piiranguid selliste materjalide avaldamisel sotsiaalmeedias?
Riigiametnikel, kes avalikus kohas oma tööd teevad, ei ole üldjuhul võimalik salvestisele jäämist vältida. Näiteks päästjad ei saa jätta katki õnnetuses kannatada saanud inimeste päästmist või tulekahju kustutamist, kui keegi neid pildistama või filmima asub. Sellises olukorras tohib inimest sotsiaalmeedias avalikustamiseks filmida ainult siis, kui ta ise selleks nõusoleku annab või kui filmitakse selliselt, et inimene ei ole tuvastatav. Samuti võib avalikustamise eesmärgil salvestamist avalikus kohas piirata näiteks politsei, kui see on vajalik menetlustoimingute huvides, kinnipeetu või õnnetuse ohvri õiguste kaitseks. Kindlasti ei tohi sotsiaalmeedias avalikustada pilte või videoid abitus seisundis inimestest. 4. Autode numbrimärgid:
Kas on lubatud pildistada või filmida registreerimisnumbreid ja avaldada neid internetis või sotsiaalmeedias?
Eestis ei ole autoomanike register avalik, mis tähendab, et pelgalt numbrimärki ilma tema omanikust teadmata ei saa lugeda isikuandmete hulka kuuluvaks infoks. Kui jäädvustatakse autot selliselt, et tuvastatavaid inimesi peale ei jää, siis isikuandmete kaitse nõudeid avalikustamisel järgima ei pea. Küll aga omaniku ja numbrimärgi kokku viimisel olukord muutub. Auto numbrimärk kuulub isikuandmete hulka juhul, kui auto omanik ja number on võimalik omavahel kokku viia. Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Heade soovidega Maire Iro Avalike suhete nõunik [email protected] 5385 4644, 627 4136 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn | YouTube
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|