Taotlus

Keskkonnalahendused OÜ Registrikood: 12832763

Tel: (+372)510 9135 Swedbank EE562200221061762823

[email protected] www.keskkonnalahendused.ee

PÕLTSAMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

2024-2035

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ

Töö nr: 29-23

Projektijuht: Indrek Tamberg

Konsultant: Sander Hermet

Tallinn 2024

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

3

SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5 1. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....................... 6

1.1. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................... 6 1.1.1. Riigisisesed õigusaktid ............................................................................................................ 6 1.1.2. Euroopa Liidu direktiivid ........................................................................................................ 7 1.1.3. Omavalitsuse olulisemad õigusaktid ................................................................................. 8

1.2. IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA 2022-2027 .............................................................. 8 1.3. PÕLTSAMAA VALLA ARENGUKAVA 2040 ............................................................................................ 9 1.4. PÕLTSAMAA VALLA ÜLDPLANEERING .................................................................................................. 9 1.5. PÕLTSAMAA VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017-2029 ....................................... 10 1.6. PÕLTSAMAA LINNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019-2030 ....................................... 10 1.7. PUURMANI ALEVIKU JA PIKKNURME ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2021-2032 ............ 10 1.8. PAJUSI VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2030 ............................................... 10 1.9. PÕLTSAMAA VALLAS TEOSTATUD VEEMAJANDUSE PROJEKTID ....................................................... 10 1.10. OMAVALITSUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ ............................................................................................. 11 1.11. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD .............................................................................................. 11

2. KESKKONNASEISUND ............................................................................................................. 13 2.1. GEOLOOGILINE EHITUS .................................................................................................................... 13 2.2. PÕHJAVESI ......................................................................................................................................... 13

2.2.1. Põhjaveevarud ......................................................................................................................... 14 2.2.2. Põhjavee kaitstus ................................................................................................................... 14

2.3. PINNAVESI ......................................................................................................................................... 15 2.3.1. Seisuveekogud ......................................................................................................................... 15 2.3.2. Vooluveekogud ........................................................................................................................ 15

2.4. REOVEEKOGUMISALAD ...................................................................................................................... 17 2.5. LOODUSKAITSE ................................................................................................................................. 18

3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS .......................................................... 19 3.1. ELANIKKOND ..................................................................................................................................... 19 3.2. LEIBKONNAD JA VEETEENUS ............................................................................................................. 19

3.2.1. Leibkonna suurus ja sissetulek.......................................................................................... 19 3.2.2. Tariifide jõukohasus ............................................................................................................... 19

3.3. PÕLTSAMAA VALLA SUURIMAD VEETEENUSE TARBIJAD .................................................................. 20 3.4. VEE-ETTEVÕTLUS .............................................................................................................................. 20

3.4.1. Vee-ettevõtja ........................................................................................................................... 20 3.4.2. Kehtestatud tariifid ................................................................................................................ 21

4. ÜHISVEEVARUSTUS ................................................................................................................. 22 4.1. PÕLTSAMAA LINN JA LÄHIÜMBRUS ................................................................................................... 23 4.2. VÄIKE-KAMARI KÜLA ........................................................................................................................ 29 4.3. ADAVERE ALEVIK ............................................................................................................................... 30 4.4. VÕISIKU KÜLA ................................................................................................................................... 32 4.5. PUURMANI ALEVIK ............................................................................................................................. 34 4.6. ESKU KÜLA ......................................................................................................................................... 36 4.7. LUSTIVERE KÜLA ............................................................................................................................... 38 4.8. PISISAARE KÜLA ................................................................................................................................ 39 4.9. VÄGARI KÜLA ..................................................................................................................................... 41 4.10. KAMARI ALEVIK ................................................................................................................................. 43 4.11. KALANA KÜLA .................................................................................................................................... 45 4.12. PIKKNURME KÜLA .............................................................................................................................. 47 4.13. NEANURME KÜLA ............................................................................................................................... 49 4.14. PAJUSI KÜLA ...................................................................................................................................... 50

5. ÜHISKANALISATSIOON ......................................................................................................... 53 5.1. PÕLTSAMAA LINN JA LÄHIÜMBRUS ................................................................................................... 54 5.2. VÄIKE-KAMARI KÜLA ........................................................................................................................ 58

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

4

5.3. ADAVERE ALEVIK ............................................................................................................................... 59 5.4. VÕISIKU KÜLA ................................................................................................................................... 60 5.5. PUURMANI ALEVIK ............................................................................................................................. 62 5.6. ESKU KÜLA ......................................................................................................................................... 64 5.7. LUSTIVERE KÜLA ............................................................................................................................... 66 5.8. PISISAARE KÜLA ................................................................................................................................ 67 5.9. VÄGARI KÜLA ..................................................................................................................................... 69 5.10. KAMARI ALEVIK ................................................................................................................................. 71 5.11. KALANA KÜLA .................................................................................................................................... 72 5.12. PIKKNURME KÜLA .............................................................................................................................. 73 5.13. PAJUSI KÜLA ..................................................................................................................................... 75

6. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ...................... 76 6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED ..................................................................................................................... 76 6.2. PÕLTSAMAA LINN .............................................................................................................................. 77 6.3. PUURMANI ALEVIK ............................................................................................................................. 81 6.4. ÜLEJÄÄNUD PIIRKONNAD .................................................................................................................. 83

7. KRIITILISED TEGEVUSED, RISKID JA ENNETAVAD MEETMED ............................. 84 7.1. ENNETAVAD MEETMED ...................................................................................................................... 85

8. INVESTEERINGUD..................................................................................................................... 87 8.1. EESMÄRGID ....................................................................................................................................... 87 8.2. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID ................................................................ 87

8.2.1. Ühisveevarustus ...................................................................................................................... 87 8.2.2. Ühiskanalisatsioon .................................................................................................................. 89

8.3. INVESTEERINGUPROJEKTID ................................................................................................... 95 8.3.1. Põltsamaa RKA ........................................................................................................................ 95 8.3.2. Väike-Kamari RKA .................................................................................................................. 96 8.3.3. Adavere RKA ............................................................................................................................. 96 8.3.4. Võisiku RKA ............................................................................................................................... 97 8.3.5. Puurmani RKA .......................................................................................................................... 97 8.3.6. Esku RKA .................................................................................................................................... 97 8.3.7. Lustivere RKA ........................................................................................................................... 98 8.3.8. Pisisaare RKA ........................................................................................................................... 98 8.3.9. Vägari RKA ................................................................................................................................ 99 8.3.10.Kamari RKA ............................................................................................................................... 99 8.3.11.Kalana RKA ............................................................................................................................. 100 8.3.12.Pikknurme RKA ...................................................................................................................... 100 8.3.13.Neanurme küla ...................................................................................................................... 100 8.3.14.Pajusi küla ............................................................................................................................... 100

8.4. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS .............................................................. 101 9. FINANTSANALÜÜS .................................................................................................................. 103

9.1. EESMÄRK ......................................................................................................................................... 103 9.2. FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED...................................................................... 103 9.3. INVESTEERINGUTE ALLIKAD ........................................................................................................... 105 9.4. FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ..................................................................................................... 108

10. LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID ................................ 109 11. LISA 2 INVESTEERINGUTE KOONDTABEL ............................................................... 110

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

5

SISSEJUHATUS Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arendamise kava koostamise eesmärgiks on anda raamistik ÜVK arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) kohaselt rajatakse ÜVK kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel. Arendamise kava on aluseks ÜVK rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Põltsamaa vallas ÜVK arendamise kavaga piiritletud alal.

Töö lähtepunktiks on varasemalt kehtinud:

• Põltsamaa valla ÜVK arendamise kava aastateks 2017-2029;

• Põltsamaa linna ÜVK arendamise kava aastateks 2019-2030;

• Põltsamaa valla Puurmani aleviku ja Pikknurme ÜVK arendamise kava aastateks 2021-2032;

• Pajusi valla ÜVK arendamise kava aastateks 2015-2030.

Arendamise kava koostamisel on arvestatud Põltsamaa Vallavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtja Põltsamaa Vesi OÜ seisukohtadega ÜVK süsteemide väljaarendamisel.

Arendamise kava ülesanne on piiritleda ÜVK-ga kaetud ala ulatus, anda hinnang ÜVK süsteemide rajamise ja rekonstrueerimise maksumuste kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Arendamise kava koosneb sissejuhatusest, kokkuvõttest, olemasolevate süsteemide hetkeolukorda analüüsivast osast, investeeringuprojektide kirjeldusest ja finantsanalüüsist.

Käesoleva arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest, planeerimisdokumentidest, standarditest ning EL direktiividest. Vastavalt ÜVVKS-le tuleb ÜVK arendamise kava koostada 12 aastaks ning see tuleb üle vaadata vähemalt kord nelja aasta järel ja vajaduse korral korrigeerida. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris.

Käesolevas arendamise kavas sisalduvad investeeringud on jaotatud kahte perioodi:

• Lühiajalised investeeringud 2024-2027;

• Pikaajalised investeeringud 2028-2035.

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse perioodi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Käesolev Põltsamaa valla ÜVK arendamise kava 2024–2035 koostati vastavalt Keskkonnalahendused OÜ ja Põltsamaa Vesi OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingule nr 29-23 (01.08.2023).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

6

1. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED Põltsamaa valla ÜVK arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid.

1.1. ÕIGUSLIK BAAS Alljärgnevalt on loetletud käesoleva arendamise kava koostamise seisukohast põhilised veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist reguleerivad riigisisesed, Euroopa Liidu ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid.

1.1.1. RIIGISISESED ÕIGUSAKTID

02.06.1993. a vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muuhulgas veevarustust ja kanalisatsiooni, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

ÜVK arendamise kava koostamist reguleerib Eestis 15.02.2023. a vastu võetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS). Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ÜVK kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud veevärgile ja kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. ÜVK rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel, arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ÜVK arendamise kava, võib ÜVK rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid.

Veeseadus (vastu võetud 30.01.2019) reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.

Keskkonnatasude seadus (vastu võetud 07.12.2005) reguleerib loodusvara kasutusõiguse tasu määramise aluseid, saastetasumäärasid (sh nende arvutamise ja tasumise korda) ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise aluseid ja sihtotstarvet. Seaduse eesmärgiks on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile loodusvara kasutada andmisest tulu.

Ehitusseadustik on vastu võetud 11.02.2015. Selle eesmärgiks on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Muuhulgas kohaldatakse nõuded puurkaevu ja -augu ning salvkaevu projekteerimisele, rajamisele, kasutusele võtmisele, konserveerimisele ja lammutamisele ning määratletakse ÜVK kaitsevöönd.

Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused ja käskkirjad:

• Sotsiaalministri määrus nr 61, vastu võetud 24.09.2019. a „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 61, vastu võetud 08.11.2019. a „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainete sisalduse piirväärtused“;

• Keskkonnaministri määrus nr 31, vastu võetud 31.07.2019. a „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

• Keskkonnaministri määrus nr 29, vastu võetud 31.07.2019. a „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 12, vastu võetud 10.05.2016. a „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“;

• Keskkonnaministri määrus nr 7, vastu võetud 08.04.2013. a „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“;

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

7

• Keskkonnaministri määrus nr 24, vastu võetud 19.07.2017. a „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 50, vastu võetud 03.10.2019. a „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 100, vastu võetud 06.12.2019. a „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“;

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 169, vastu võetud 17.11.2014. a „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“;

• Keskkonnaministri määrus nr 67, vastu võetud 11.12.2019. a „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 55, vastu võetud 15.10.2019. a „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“;

• Keskkonnaministri määrus nr 39, vastu võetud 04.09.2019. a „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;

• Keskkonnaministri määrus nr 35, vastu võetud 01.09.2019. a „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 43, vastu võetud 09.07.2015. a „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

• Keskkonnaministri määrus nr 49, vastu võetud 03.10.2019. a „Proovivõtumeetodid“.

Riigikogu on 14.02.2007 võtnud vastu otsuse „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ heakskiitmise kohta. „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Veevaldkonnas on alameesmärgiks saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea.

1.1.2. EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID

Veemajanduse valdkonda reguleerivad Euroopa Liidus järgmised direktiivid:

• Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus;

• Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ. Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ja määruses „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“;

• Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ (nn joogiveedirektiiv). Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ja rahvatervise seaduses ning sotsiaalministri määruses „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“;

• Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ. Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ning keskkonnaministri määrustes „Nõuded reovee

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

8

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainete sisalduse piirväärtused“;

• Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ. Direktiiviga täiendatakse veepoliitika raamdirektiivis sisalduvaid sätteid saasteainete põhjavette viimise ärahoidmiseks või piiramiseks ning sätteid kõigi põhjaveekogude seisundi halvenemise ärahoidmiseks. Antud direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses;

• Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ. Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ja keskkonnaministri määruses „Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maandamiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu;

• Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ. Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud veeseaduses ja keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“;

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ. Antud direktiivist lähtuvad nõuded on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ja keskkonnaministri määruses „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“;

• Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (nn Helsingi konventsioon HELCOM; vastu võetud 17.03.1992).

1.1.3. OMAVALITSUSE OLULISEMAD ÕIGUSAKTID

• Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018 määrus nr 47 – „Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;

• Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018 määrus nr 46 – „Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“;

• Põltsamaa Vallavolikogu 19.12.2019 määrus nr 22 – „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“;

• Põltsamaa Vallavolikogu 18.02.2021 otsus „Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine“ (Pikknurme küla);

• Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.2020 otsus „Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine“ (Puurmani alevik);

• Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2019 otsus „Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine“ (Kalana, Väike-Kamari, Võisiku küla);

• Põltsamaa Vallavolikogu 18.07.2019 otsus „Põltsamaa Vallavolikogu 22. märtsi 2018 otsuse nr 1- 3/2018/16 „Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkondade kehtestamine“ muutmine“ (Põltsamaa RKA, Adavere alevik, Kamari alevik, Kalme küla, Neanurme küla, Pisisaare küla, Vägari küla, Esku küla, Lustivere küla).

1.2. IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA 2022-2027 Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajandus- kavas. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357. Käesoleva ÜVK arengukava koostamisel arvestatud eelmainitud veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogrammis toodud meetmetega. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Veemajanduskava koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant vesikondade kaupa.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

9

Joonis 1.1 Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad (Keskkonnaministeerium).

1.3. PÕLTSAMAA VALLA ARENGUKAVA 2040 Põltsamaa valla arengukava 2040 võeti vastu Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022 määrusega nr 22. Arengukavas ei ole eraldi välja toodud tegevusi ÜVK valdkonnas, kuid arengukava Lisas 2 „Hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs“ on ÜVK osas viidatud kehtivale ÜVK arengukavale.

1.4. PÕLTSAMAA VALLA ÜLDPLANEERING Põltsamaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Põltsamaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 1-3/2018/69. Põltsamaa valla üldplaneeringu vastuvõtmine, KSH nõuetele vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine võeti vastu Põltsamaa Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 1-3/2022/7. Üldplaneeringu dokumentidega saab tutvuda Põltsamaa valla kodulehel.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.2.2 kirjeldab Põltsamaa valla vee- ja kanalisatsioonivarustusega seonduvaid tingimusi ja ptk 5.2.3 kirjeldab sademeveega seonduvat ning ptk 5.2.5 tuletõrje veevarustust.

Reoveekogumisaladel tuleb tagada taristu väljaehitamine vastavalt kehtivale ÜVK arendamise kavale, sealjuures tuleb ÜVK arendamise kavas hinnata reoveekogumisalade piire. Väljaspool reoveekogumisalasid tuleb rakendada lokaalseid reo- ja heitvee käitlemise lahendusi. Reoveepuhastite rajamisel on soovitatav küsida ekspertarvamust. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostamise ohuga.

Veenduda ÜVK puurkaevude sanitaarkaitsealade kehtivuses, vajadusel sanitaarkaitseala vähendada või puurkaev likvideerida. Hoonestusalade laiendamisel ja detailplaneeringute koostamisel eelistada veevarustuse tagamist ühisveevärgist. Samuti eelistada hajaasustuses ühiskasutatavate veehaarete rajamist. Uute veehaarete rajamisel arvestada ümbruskonna veetaseme võimaliku langusega salvkaevudes. Kasutusest väljas ja omanikuta olevad puurkaevud tuleb tamponeerida. Salvkaevude omanikud peavad regulaarselt kontrollima kaevu seisukorda.

Sademevee lahenduste puhul eelistada lokaalseid ja säästlikke sademeveesüsteeme, arvestada kliimamuutuste mõjuga ning veenduda sademevees sisalduvate saasteainete vastavust piirväärtustele ja vajadusel puhastada. Lisaks on välja toodud löökkoormuste vähendamine ja tiheasustusaladel kokku kogutava sademevee hulga piiramine. Sademeveesüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada kogu valgaala mõjude ja piirangutega.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

10

Tuletõrje veevarustuse osas on nõutud avalikult kasutatavate tulekustutusvee võtmise kohtade välja ehitamine ja olemasolevate veevõtukohtade tähistamine ning nõuetele vastava ligipääsu tagamine.

1.5. PÕLTSAMAA VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017-2029 Käesoleva arengukava koostamise hetkel on Põltsamaa vallas 4 kehtivat ÜVK arendamise kava: Põltsamaa linna, Puurmani aleviku ja Pikknurme küla, Pajusi valla ja Põltsamaa valla ÜKV arendamise kava.

Põltsamaa valla kehtiva arengukava alusel planeeritud lühiajaliste investeeringute maksumus on 1 131 689 € ja pikaajaliste investeeringute puhul ei ole maksumust eraldi välja toodud. Suur hulk investeeringuid on käesoleva arengukava koostamise hetkeks teostatud (Väike-Kamari ja Võisiku investeeringud). Käesolevas arengukavas jäetakse välja Puiatu küla investeeringud seoses väikese elanike arvuga ja olemasoleva lahenduse töötamisega.

1.6. PÕLTSAMAA LINNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019-2030 Põltsamaa linna kehtiva arengukava alusel planeeritud lühiajaliste investeeringute maksumus on 2 494 018 € ja pikaajaliste investeeringute maksumus on 667 320 € (sh investeeringud sademeveetaristusse). Suur hulk investeeringuid on käesoleva arengukava koostamise hetkeks teostatud (vee-, kanali- ja sademeveetorustiku rekonstrueerimine, Allika tänava lahendus, Põltsamaa RVP rekonstrueerimine).

1.7. PUURMANI ALEVIKU JA PIKKNURME ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2021-2032 Puurmani aleviku ja Pikknurme küla kehtiva arengukava alusel planeeritud lühiajaliste investeeringute maksumus on 428 290 € ja pikaajaliste investeeringute maksumus on 333 500 €. Käesoleva arengukava koostamise hetkeks on teostatud lühiajalised investeeringud Pikknurme külas.

1.8. PAJUSI VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2030 Pajusi valla kehtiva arengukava alusel on planeeritud lühiajaliste investeeringute maksumus 436 300 € ja pikaajaliste maksumus 122 500 €. Käesoleva arengukava koostamise hetkeks on teostatud investeeringud Kalana külas. Arengukavast on välja jäetud investeeringud Arisvere ja Loopre külas seoses väikese elanike arvuga.

1.9. PÕLTSAMAA VALLAS TEOSTATUD VEEMAJANDUSE PROJEKTID Alljärgnevas tabelis on toodud Põltsamaa vallas läbi viidud veemajandusprojektide koondinfo.

Tabel 1.1 Põltsamaa vallas Keskkonnaprogrammi ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetustega läbi viidud veemajandusprojektid (SA KIK, 2023).

Projekti nimi Toetuse saaja

Maksumus Rahastus- allikas Projekti nr Aasta

Põltsamaa linna ning selle lähiümbruse ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine

Põltsamaa Vesi OÜ

6 866 050 € ÜF 2.1.0101.09-0022 2008

Jõgeva ja Puurmani valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

OÜ Kuremaa Enveko

3 432 740 € ÜF 2.1.0101.09-0040 2009

AS Põltsamaa Felix reovee kohtpuhasti rajamise ehitustööd (I ja II etapp)

AS Põltsamaa Felix

518 814 € KP 4576 2012

Põltsamaa valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 2. osa

Põltsamaa Vallavara OÜ

1 161 770 € ÜF 2.1.0101.13-0116 2013

Põltsamaa piirkonnas ÜVK teenuse osutamiseks seadmete ja traktori soetamine

Põltsamaa Vallavara OÜ

111 115 € ÜF 2.1.0101.15-0168 2015

Põltsamaa veearvestite soetamine Põltsamaa Vesi OÜ

81 127 € ÜF 2.1.0101.15-0173 2015

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

11

Projekti nimi Toetuse saaja

Maksumus Rahastus- allikas Projekti nr Aasta

Põltsamaa valla Võisiku küla ühisvee-ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine

Põltsamaa Vallavara OÜ

425 679 € KP 12444 2016

Väike-Kamari küla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni taristu rekonstrueerimine

Põltsamaa Vallavara OÜ

281 223 € KP 14058 2017

Kalana küla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni taristu rekonstrueerimine

Põltsamaa Vallavara OÜ

234 496 € KP 14059 2018

Põltsamaa veemajanduse projekti II etapp

Põltsamaa Vesi OÜ

2 293 100 € ÜF 2014-2020.7.01.19- 2007 2019

Pikknurme küla ÜVK rekonstrueerimine

Põltsamaa Vesi OÜ

383 400 € KP 18238 2021

KP – Keskkonnaprogramm; ÜF – Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond

1.10. OMAVALITSUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ Põltsamaa Vesi OÜ on vee-ettevõtja Põltsamaa ja Viljandi vallas (Kolga-Jaani alevik ja Leie küla). Arengukava koostamise hetkel on kehtivad lepingud järgmised:

• Osanike leping Viljandi ja Põltsamaa valla vahel – sätestab investeeringute jaotumise Viljandi valla ja Põltsamaa valla asustusüksuste vahel.

1.11. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD Keskkonnaameti poolt Põltsamaa Vesi OÜ-le väljastatud vee erikasutuse keskkonnaload ja nende näitajad on loetletud alljärgnevas tabelis. Keskkonnaluba ei ole väljastatud Kalana küla puurkaevule (PRK11985) ja Neanurme küla puurkaevule (PRK0054196) seoses madala ööpäevase veetarbimisega. Pikknurme küla vee erikasutuse keskkonnaluba taotletakse 2024. aastal pärast uue reoveepuhasti tööle hakkamist.

Tabel 1.2 Põltsamaa Vesi OÜ keskkonnalubade ülevaade (KOTKAS, 2023).

Veehaare Puur- kaev

(kat nr)

Lubatud veevõtt [m3/a]

Veekogum1

Puhasti väljalase; kood; suubla; reoveepuhasti kood (olemasolul)

Suubla koondseisund

(2022)2

Saaste- aine

Piiväärtus [mg/l]

Keskkonnaluba nr L.VV/331040, kehtib alates 01.07.2018 Põltsamaa linn

Lühikese tn pk (POH0002244) 8600 54 000

S-O_AdavereP

Põltsamaa sademevesi nr 1; JO092; Põltsamaa jõgi Põltsamaa sademevesi nr 2; JO093; Põltsamaa jõgi

Hea

KHT 125 BHT7 15

Heljum 40 Nüld 45 Püld 1

Lossi tn pk (POH0001936) 8592 3 600

NAF 5

Põltsamaa; JO003; Põltsamaa jõgi; PUH0490030

Hea

KHT 125 BHT7 15

Heljum 15 Nüld 15

Lembitu tn pk (POH0023889) 51547 168 000

Püld 0,5

Põltsamaa (ajutine); JO003A; Põltsamaa jõgi; PUH0490030

Hea

KHT 200 BHT7 60

Heljum 60 Nüld 75 Püld 5

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

12

Veehaare Puur- kaev

(kat nr)

Lubatud veevõtt [m3/a]

Veekogum1

Puhasti väljalase; kood; suubla; reoveepuhasti kood (olemasolul)

Suubla koondseisund

(2022)2

Saaste- aine

Piiväärtus [mg/l]

Keskkonnaluba nr L.VV/328942, kehtib alates 01.04.2017 Vägari küla

Vägari (POH0017721) 22118 8 000 S-O_AdavereP Vägari; JO036; Vägari

kraav; PUH0000068 Halb KHT 150 BHT7 40

Heljum 35 Pisisaare küla

Pisisaare (POH0002808) 12031 12 000 S-O_AdavereP

Pisisaare; JO037; Kuuse kraav; PUH0490370

Hea

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Nüld 60 Püld 2

Kamari alevik

Kamari PK 2 (POH0007657) 11762 6 000 S-O_AdavereP Kamari; JO023; Soti

kraav; PUH0490230 Hea KHT 150 BHT7 40

Heljum 35 Esku küla

Esku PK 1 (POH0001443) 11607 49 000 S-O_AdavereP Esku; JO022; Sileda

kraav; PUH0490220 Kesine

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Nüld 60 Püld 2

Lustivere küla

Lustivere keskus (POH0003243) 22019 20 000 S-O_AdavereP

Lustivere; JO025; Umbusi jõgi; PUH0490250

Hea

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Nüld 60 Püld 2

Adavere alevik

Adavere õunaaia pk nr 6 (POH0000083) 10343 40 000 S-O_AdavereP Adavere; JO020;

Pihlakamäe kraav; PUH0490200

Hea

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Adavere elamud PK7 (POH0000084) 12024 40 000 S-O_AdavereP

Nüld 60 Püld 2

Kalana küla

Kalana biotiigid; JO038; Umbusi jõgi; PUH0000070

Hea KHT 150 BHT7 40

Heljum 35 Keskkonnaluba nr L.VV/327406, kehtib alates 02.04.2016 Võisiku küla

Võisiku uus pk (POH0024006) 56994 34 400 S-O_AdavereP

Võisiku; JO029; Kaasiku kraav; PUH0490290

Kesine

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Nüld 60 Püld 2

Keskkonnaluba nr L.VV/326052, kehtib alates 04.05.2015 Puurmani alevik Puurmani lasteaed (POH0002237) 11704 43 680 S-O_AdavereP

Puurmani; JO043; Pedja jõgi; PUH0490430

Kesine

KHT 125 BHT7 25

Puurmani suurelamud (POH0002238)

17440 26 208 S-O_AdavereP Heljum 35

Nüld 60 Püld 2

Märkus 1: S-O_AdavereP – Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum (16§2019) Märkus 2: Kui otsese suubla (nt kraavi) seisundit pole määratud, siis on toodud sellele järgneva veekogu (eesvoolu) seisundi hinnang vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

13

2. KESKKONNASEISUND Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis Jõgeva maakonnas ning piirneb Viljandi, Põhja-Sakala, Järva, Jõgeva ja Tartu vallaga. Haldusreformijärgne Põltsamaa vald moodustati 21.10.2017 Põltsamaa linna, Põltsamaa valla ja endise Pajusi ning Puurmani valla ühinemisel. Vallasisene Põltsamaa linn vallakeskus. Põltsamaa vallas asub ka 3 alevikku (Adavere, Puurmani ja Kamari alevik) ning 47 küla. Valla territooriumi pindala on 889,6 km².

2.1. GEOLOOGILINE EHITUS Põltsamaa vald asub Kesk-Eesti lainjal moreentasandikul. Regioon kuulub Kesk-Eesti tasandiku maastikurajooni, olles selle lõunapoolseks osaks. Maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 40 - 75 m, langedes Võrtsjärve madaliku suunas. Pinnakate koosneb valdavalt glatsiaalsetest setetest (saviliiv-, harvem liivsavimoreenist). Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast, kohati esineb jõesetetena ka liiva ja kruusa. Pinnakatte paksus varieerub üldiselt 1 ja 10 m vahel. Domineerivad on siiski õhukesed 1 - 5 meetrise pinnakattega alad.

Palju on kaitsmata põhjaveega alasid ehk alla 2 meetrise pinnakattega. Haritavast maast moodustavad sellised ca 1/3 pinnast. Rohkem on kaitsmata alasid Adavere – Mõhkküla ja Esku – Nõmavere – Rõstla kandis ning Põltsamaa ja Lustivere vahelisel alal. Üle 5 meetrise pinnakattega alasi on vähe – mõningad sooalad ja Kalikülast lõunas asuvatel väikevoortel. Niiskusrežiimilt on pinnased erinevad. Kõige kuivemad on õhukese moreenpinnakattega alad, kus vabapinnaline vesi moreenis enamus aega puudub. Samas on aga valla lõunaosas olev soosetete piirkond liigniiske, kus vabapinnaline veekiht on maapinnast vähem kui poole meetri sügavusel.

Aluspõhja ülemiseks kihiks on Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu lubjakivi ja savikas dolokivi. Valla lõunaosas on aluspõhja ülemiseks kihiks Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu dolokivi- ja domeriidikihtide vaheldumine koos savi või aleuroliidi vahekihtidega.

Pinnapealseid karstivorme esineb mitmes kohas, põhiliselt valla idapoolses osas – Kaavere, Sulustvere, Lustivere, Kaliküla ja Tõrenurme ümbruses. Seal on paljudes kohtades väikeseid karstunud põhjaga nõgusid, põldudel üksikuid kurisuid (osalt kivide ja mullaga täidetud) ja suuri karstialasid. Peamiselt kivisest moreenist koosneva pinnakatte väike paksus lubab pinnaveel kiiresti jõuda lubjakivide karstiõõnsustesse.

Aluspõhja ülemiseks kihiks on Raikküla kihistu, mis maapinna lähedal on karstiõõnsuste poolest rikas. Seetõttu on iseloomulik ka maa-aluste karstinähtude esinemine. Näiteks Adavere kandis, kus pindmisi karstivorme esineb vähe.

Ehitusgeoloogilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks on valla territooriumil rahuldavad, kohati raskendatud. Raskendavaks asjaoluks on kohatine pinnakatte õhuke paksus, mistõttu tuleb kaevetöid teha lubjakivis.

2.2. PÕHJAVESI Põltsamaa valla põhjavesi pärineb suuremas osas (üle 80% olmevee puurkaevudest) Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumist (16§2019). Põhjaveekogumis kasutatakse nii Alam-Siluri põhjaveekihtide põhjavett kui ka Ülem-Ordoviitsiumi kihtide põhjavett.

Eelkõige on vallas kasutusel Alam-Siluri põhjaveekihid. Veekogumiga seotud kihtide paksus suureneb põhjast lõuna suunas. Valla põhjaosas on sügavus 60-70 m ja lõunaosas 100-120 m. Siluri veekogumi erideebitit hinnatakse vahemikku 0,8 – 18 l/s. Vesi on tavaliselt 2 – 4 m sügavusel, reljeefi madalamates osades võib ulatuda maapinnani. Pinnakatte väikese paksuse tõttu on ülemine põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest praktiliselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Aluspõhja Siluri põhjaveekihid toituvad põhiliselt kohalikest sademetest infiltratsiooni teel. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem kõrgematel õhukese pinnakattega aladel.

Sügavamal paiknev Ülem-Ordoviitsiumi veekompleks algab alles 170 – 220 meetrit sügavuselt ja on tunduvalt veevaesem kui ülemised kihid. Ordoviitsiumi põhjaveekogumi toitealaks on põhja pool asuv Pandivere kõrgustik. Põhjaveepeegli kalle on üldjoontes põhjast lõunasse. Detailsemalt järgib põhjavee voolusuund enamal või vähemal määral reljeefi. Põltsamaa ja teiste põhjaveelise toitumusega jõgede läheduses on põhjavee liikumissuund jõe poole.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

14

2.2.1. PÕHJAVEEVARUD

Põltsamaa vallas on kinnitatud põhjaveevaru ainult Põltsamaa linnas (Tabel 2.1). Ülejäänud vallas puuduvad põhjaveehaarded tootlikkusega üle 500 m3/ööp.

Tabel 2.1 Põltsamaa vallas kinnitatud põhjaveevarud (Keskkonnaministri 23.04.2012.a käskkiri nr 366). Põhjavee- maardla Maardla piirkond Veekiht

(geoloogiline indeks) Varu kategooria

ja otstarve Põhjavee varu

[m3/ööp] Kasutamise

lõpp [a]

Põltsamaa 7,74 km2 (6 km2 Põltsamaa linnas ja 1,74 km2 vallas)

Siluri-Ordoviitsiumi Raikküla-Tamsalu

T1 Olmevesi 2 700 2038

Alam-Siluri veekompleks (S) on seotud eelkõige Raikküla ja Juuru lademe (Raikküla ja Tamsalu kihistu) lõheliste ning kavernoossete lubjakividega, kus esineb karstinähtusi. Veejuhtivus selles veekihis kõigub suurtes piirides, keskmiselt võib see olla 1000-2000 m²/ööp. Veekiht toitub kvaternaarisetetest infiltreerunud sademetest ja on maapinnalt lähtuva võimaliku reostuse suhtes enamasti nõrgalt kaitstud.

Ülem-Ordoviitsiumi veekompleksi (S-O) moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe (Halliku, Tootsi, Jonstorpi Jelgava kihistu) savikad lubjakivid, mis on tihti lõhelised ja kavernoossed. Ülallasuvast Alam-Siluri veekihist eraldab seda suhteliselt vettpidav 6-7 m paksune Porkuni lademe dolomiidistunud lubjakivi kiht. Hüdrauliliselt on veekiht ülalpool lasuva Alam-Siluri veekihiga seotud tektooniliste rikete, lõhede ja karstiõõnsuste kaudu. Ülem-Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi on surveline ja veekiht veerikas. Veekiht toitub Kvaternaari ja Alam-Siluri veekihist infiltreerunud veest.

2.2.2. PÕHJAVEE KAITSTUS

Põltsamaa vald kuulub peamiselt nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alade hulka (Joonis 2.1). Pinnakatte väikese paksuse tõttu on ülemine põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest praktiliselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kaitstust vähendavad ka oluliselt tektoonilised rikked ja karstinähtused. Põhjavee kaitstust parandavad pinnakatte paksuse suurenemine ja pinnaveetaseme kõrge seis (liigniiske ala).

Keskmiselt kuni kaitstud põhjaveega alad paiknevad valla põhja- ja lõunaosas. Mõlemal juhul on tegemist liigniiskete aladega, kus pinnakatte moodustavad peamiselt soosetted. Kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkonnad jäävad nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladele.

Joonis 2.1 Põltsamaa valla põhjavee kaitstus (Maa-ameti geoportaal).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

15

2.3. PINNAVESI Põltsamaa vallas on kokku 130 pinnaveekogu, mille täpsem info on leitav Keskkonnaportaalist. Kokku on Põltsamaa vallas 115 vooluveekogu (sh 8 jõge, 20 oja, 28 peakraavi, 47 kraavi ja 12 allikat) ning 15 seisuveekogu (sh 1 looduslik järv, 9 paisjärve ja 5 tehisjärve).

2.3.1. SEISUVEEKOGUD

Järgnevalt on toodud Põltsamaa valla suuremad seisuveekogud (Tabel 2.2). Põltsamaa valla seisuveekogude seisundit Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027 ei kajasta.

Tabel 2.2 Põltsamaa valla suuremad seisuveekogud (Keskkonnaportaal). Nimi Asukoht Tüüp Veepeegli pindala [ha] Kamari järv Väike-Kamari küla Paisjärv 24,3 Tõrve paisjärv Tõrve küla Paisjärv 10,7 Puurmani paisjärv Laasme küla, Puurmani alevik Paisjärv 7,5 Võisiku järv Võisiku küla Paisjärv 6,6 Aidu järv Kõpu küla Tehisjärv 4,7 Pikknurme järv Pikknurme küla Paisjärv 2,5 Meeritsa veehoidla Põltsamaa linn, Võhmanõmme küla Paisjärv 2,5 Kamari veskijärv Väike-Kamari küla Paisjärv 2,1 Rutikvere II veehoidla Kõrkküla küla Paisjärv 1,6 Liivoja veehoidla Pajusi küla Tehisjärv 1,5 Nimi teadmata Lustivere küla Paisjärv 1,5 Rutikvere I veehoidla Kõrkküla küla Tehisjärv 1 Karjamaa veehoidla Puduküla küla Tehisjärv 0,9 Puurmani kalatiigid Puurmani alevik Tehisjärv 0,7 Lahavere järv Lahavere küla Looduslik järv 0,3

2.3.2. VOOLUVEEKOGUD

Järgnevas tabelis on kajastatud Põltsamaa valla suuremad vooluveekogud ja andmete olemasolul info nende koondseisundi hinnangu kohta Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027 alusel (Tabel 2.3).

Tabel 2.3 Pinnaveekogumite seisundid Põltsamaa vallas (Keskkonnaregister, Veekogumite kaardirakendus). Nimi Registrikood Pikkus lisaharudega [km] Koondseisund 2022

Põltsamaa jõgi VEE1030000 185,2 Ilmandu jõest Päinurme jõeni – halb Päinurme jõest suudmeni - hea

Pedja jõgi VEE1023700 152,6 kesine Navesti jõgi VEE1131600 113,4 kesine Kaave jõgi VEE1027200 42,2 halb Umbusi jõgi VEE1029200 37,8 hea

Pikknurme jõgi VEE1028300 36,5 Pikknurme lähtest Neanurmeni – halb Neanurme jõest suudmeni - hea

Neanurme jõgi VEE1028800 19,1 hea Päinurme jõgi VEE1033400 16,9 kesine Võllinge oja VEE1032500 15 - Räsna oja VEE1132000 14,8 - Võisiku peakraav VEE1034800 12,5 - Vanaküla kraav VEE1035200 11,6 - Lombivälja oja VEE1027300 11,6 - Sulustvere oja VEE1029300 11,2 -

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

16

Nimi Registrikood Pikkus lisaharudega [km] Koondseisund 2022 Loksu peakraav VEE1040200 11 - Pikassilla kraav VEE1035400 10,7 - Lusika oja VEE1028600 10,3 - Sepaoja VEE1034000 10,3 - Tapiku kraav VEE1032400 9,8 - Pudivere oja VEE1028900 9,7 - Nõmavere peakraav VEE1034600 9,5 kesine Kõpu peakraav VEE1027400 9,2 - Pederna oja VEE1035800 9,2 - Mäända peakraav VEE1028500 8,9 - Alastvere peakraav VEE1034200 8,8 - Peetri kraav VEE1023702 8,8 - Hundissaare kraav VEE1032200 8,8 - Kalana peakraav VEE1029201 8,6 - Kassimatsi oja VEE1029500 8,4 kesine

Täiendav info Põltsamaa valla asulareoveepuhastite väljalaskude ja suublate kohta on toodud ka vee erikasutuslubade peatükis (ptk 1.10). Joonisel 2.2 on toodud Põltsamaa valla pinnaveekogud ja reoveekogumisalad. Pinnaveekogude seisund on Keskkonnaportaalis toodud 2021. aasta seisuga, mistõttu seisundi osas tuleb lähtuda Tabelist 2.3.

Joonis 2.2 Põltsamaa valla pinnaveekogud ja reoveekogumisalad (Keskkonnaportaal).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

17

2.4. REOVEEKOGUMISALAD Vastavalt keskkonnaministri 15.02.2019 nr 1-2/19/131 ja 08.09.2021 nr 1-2/21/377 käskkirjadele on Põltsamaa vallas kinnitatud alljärgnevad reoveekogumisalad (Tabel 2.4).

Tabel 2.4 Reoveekogumisalad Põltsamaa vallas (Keskkonnaportaal). Registrikood RKA nimetus Asukoht Reostuskoormus [ie] Pindala [ha]

RKA0490133 Põltsamaa Põltsamaa linn; Kuningamäe, Mällikvere, Mõhküla, Pauastvere ja Võhmanõmme külad

22330 436,7

RKA0490127 Väike-Kamari Väike-Kamari küla 297 9,5 RKA0490132 Adavere Adavere alevik, Kalme küla 1031 48,7 RKA0490128 Võisiku Võisiku küla 705 9,0 RKA0490136 Puurmani Puurmani alevik 659 63,4 RKA0490131 Esku Esku küla 534 31,8 RKA0490129 Lustivere Lustivere küla 444 21,4 RKA0490143 Pisisaare Pisisaare küla 341 29,3 RKA0490142 Vägari Vägari küla 260 13,0 RKA0490130 Kamari Kamari alevik 200 19,3 RKA0490141 Kalana Kalana küla 150 15,3 RKA0490135 Pikknurme Pikknurme küla 100 8,8

Võisiku reoveekogumisala

2023. aastal teostatud reostuskoormuse uuring (Tabel 5.9) määras Võisiku RKA reostuskoormuseks 71 ie. Konsultant soovitab taotleda reoveekogumisala reostuskoormuse vähendamist, sest alla 300 ie reoveekogumisaladel puudub heitveele üldfosfori piirnorm.

Esku reoveekogumisala

2018. aastal teostatud reostuskoormuse uuring (Tabel 5.15) määras Esku RKA reostuskoormuseks 179 ie. Konsultant soovitab taotleda RKA reostuskoormuse vähendamist, sest alla 300 ie reoveekogumisaladel puudub heitveele üldfosfori piirnorm.

Lustivere reoveekogumisala

2018. aastal teostatud reostuskoormuse uuring (Tabel 5.18) määras Lustivere RKA reostuskoormuseks 105 ie. Konsultant soovitab taotleda RKA reostuskoormuse vähendamist, sest alla 300 ie reoveekogumisaladel puudub heitveele üldfosfori piirnorm.

Pisisaare reoveekogumisala

2019. aastal teostatud reostuskoormuse uuring (Tabel 5.21) määras Pisisaare RKA reostuskoormuseks 215 ie. Konsultant soovitab taotleda RKA reostuskoormuse vähendamist, sest alla 300 ie reoveekogumisaladel puudub heitveele üldfosfori piirnorm.

Väike-Kamari reoveekogumisala

Väike-Kamari RKA paikneb umbes 500 m kaugusel Põltsamaa RKA-st. Kahe ala vahele jäävad kinnistud on osaliselt kaetud ÜVK teenusega. Konsultant soovitab liita Väike-Kamari RKA Põltsamaa reoveekogumisalaga, mille tagajärjel suureneb Põltsamaa RKA umbes 14 ha ja 300 ie võrra. Uus Põltsamaa reoveekogumisala koormus oleks 22 630 ie ja 50,2 ie/ha kohta. Reoveekogumisala muudatusettepanek on toodud Lisas 1 Joonisel 2.

Põltsamaa reoveekogumisala

Konsultant soovitab teha Põltsamaa reoveekogumisalale 2 muudatusettepanekut – reoveekogumisalalt välja arvata Pihlaka ja Kelleri kinnistud Pauastvere külas ja Tartu mnt 19, 21, 23, 25 kinnistud Võhmanõmme külas. Seoses väikese asustustihedusega on eelnimetatud kinnistutele majanduslikult ebaotstarbekas rajada eraldi kanalisatsioonvõrguga ühendus. Reoveekogumisala muudatusettepanek on toodud Lisas 1 Joonistel 1.1 ja 1.2.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

18

2.5. LOODUSKAITSE Põltsamaa vallas on kokku 125 kaitstavat loodusobjekti, 181 vääriselupaika, 867 kaitsealuste liikide leiukohta ja 59 võõrliigi leiukohta. Täpsem info nende kohta on leitav Keskkonnaportaalist. Olulisemad kaitsealad Põltsamaa vallas on toodud Tabelis 2.5. Kokku on vallas 8 looduskaitseala, 3 hoiuala ja 9 kaitsealust parki.

Tabel 2.5 Rahvusvahelise tähtsusega alad ja olulisemad kaitsealad Põltsamaa vallas (Keskkonnaregister). Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp RAH0000179 Kaasiku loodusala Kaavere küla Natura (loodusala) RAH0000176 Padinasaare loodusala Kose küla Natura (loodusala) RAH0000663 Tooni loodusala Tammiku küla Natura (loodusala) RAH0000177 Andressaare loodusala Lebavere küla Natura (loodusala) RAH0000635 Aidu soo loodusala Aidu ja Kaavere küla Natura (loodusala) RAH0000178 Aidu loodusala Aidu, Kaavere, Pudivere ja Vägari küla Natura (loodusala) RAH0000648 Siniküla loodusala Altnurga küla Natura (loodusala) RAH0000677 Kirikuraba loodusala Kirikuvalla ja Tõrve küla Natura (loodusala) RAH0000123 Alam-Pedja linnuala Jüriküla, Pikknurme, Altnurga, Lebavere,

Nõmavere, Umbusi, Väike-Kamari ja Võisiku küla

Natura (linnuala)

RAH0000577 Alam-Pedja loodusala Jüriküla, Pikknurme, Altnurga, Lebavere, Nõmavere, Umbusi, Väike-Kamari ja Võisiku küla

Natura (loodusala)

RAH0000053 Alam-Pedja looduskaitseala Jüriküla, Umbusi ja Väike-Kamari küla Ramsar RAH0000101 Endla linnuala Tapiku ja Tõivere küla Natura (linnuala) RAH0000625 Endla loodusala Tapiku ja Tõivere küla Natura (loodusala) KLO1200466 Adavere mõisa park Adavere alevik kaitsealune park KLO1200472 Kördiööbiku park

Põltsamaal Põltsamaa linn kaitsealune park

KLO1200489 Uue-Põltsamaa mõisa park Põltsamaa linn kaitsealune park KLO1200477 Pajusi mõisa park Pajusi küla kaitsealune park KLO1200493 Võisiku mõisa park Võisiku küla kaitsealune park KLO1200485 Tapiku mõisa park Tapiku küla kaitsealune park KLO1200480 Puurmani mõisa park Puurmani alevik kaitsealune park KLO1200491 Vana-Põltsamaa mõisa park Põltsamaa linn kaitsealune park KLO1200475 Lustivere mõisa park Lustivere küla kaitsealune park KLO1000615 Sopimetsa looduskaitseala Sopimetsa küla looduskaitseala KLO1000638 Altnurga looduskaitseala Altnurga küla looduskaitseala KLO1000090 Aidu looduskaitseala Aidu, Kaavere ja Pudivere küla looduskaitseala KLO1000696 Kunila looduskaitseala Jüriküla ja Pikknurme küla looduskaitseala KLO1000715 Pikknurme looduskaitseala Pööra, Laasme, Pikknurme, Tammiku,

Pudivere ja Tõrenurme küla looduskaitseala

KLO1000618 Kirikuraba looduskaitseala Kirikuvalla ja Tõrve küla looduskaitseala KLO1000174 Endla looduskaitseala Tapiku ja Tõivere küla looduskaitseala

Kui ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi tegevustega hõlmatud ala asub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, tuleb ehitust reguleeriv dokumentatsioon (ehitusteatis, projekteerimistingimused, ehitusluba, detailplaneering) tulenevalt looduskaitseseaduse §-st 14 lg 1 kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaitseala valitseja on looduskaitseseadus § 21 lg 1 kohaselt Keskkonnaamet.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

19

3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

3.1. ELANIKKOND Põltsamaa valla rahvaarv on 9 665 inimest (01.01.2023 seisuga). Põltsamaa valla asustustihedus on 11 in/km2, vallasisese Põltsamaa linna asustustihedus eraldi vaadelduna on 701 in/km2 ning ülejäänud valla asustustihedus on 6,2 in/km2. Vastavalt Statistikaameti andmetele on rahvaarv nii Jõgeva maakonnas kui Põltsamaa vallas viimastel aastatel kahanenud (Tabel 3.1).

Tabel 3.1 Jõgeva maakonna ja Põltsamaa valla elanike arvu muutused (Statistikaamet, RV0240). Asustusüksus / Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Jõgeva maakond 29 119 28 734 28 442 28 082 27 857 27 739 Põltsamaa vald 9 903 9 752 9 685 9 616 9 690 9 665 Muutus (maakond), % -1,5% -0,7% -0,7% 0,8% -0,3% Muutus (vald), % -1,3% -1,0% -1,3% -0,8% -0,4%

3.2. LEIBKONNAD JA VEETEENUS

3.2.1. LEIBKONNA SUURUS JA SISSETULEK

Jõgeva maakonna keskmine leibkonna suurus on 2,23 inimest (SA KIK andmetel 2021. a seisuga).

Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta omavalitsuste lõikes, kuid on olemas maakondade kohta (Tabel 3.2). Statistikaameti viimastel andmetel oli leibkonnaliikme netosissetulek Jõgeva maakonnas 2021. aastal 840,5 €.

Tabel 3.2 Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek (Statistikaamet, ST08). Aasta 2018 2019 2020 2021 2022

Jõgeva maakond 630,1 674,2 726,8 840,5 811,5 Eesti keskmine 756,7 814,6 847,7 1 000,1 1018,0

3.2.2. TARIIFIDE JÕUKOHASUS

Vee- ja kanalisatsiooni teenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste soovituste järgi ei tohiks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ületada 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. Eestis on lisaks soovituslik, et keskmine veeteenuse kulu ei ületaks 2,5% leibkonna sissetulekust.

Järgnev tabel näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse Põltsamaa Vesi OÜ olemasolevate veehindade (2023.a seisuga) ja Jõgevamaa keskmise leibkonnaliikme sissetuleku juures. Arvestades keskmise ühiktarbimisega 75 L/ööp inimese kohta, on ÜVK teenuse osakaal leibkonnaliikme sissetulekust 1,14% (Tabel 3.3). Seega, kehtivad tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiri (4%) piiridesse.

Tabel 3.3 Veeteenuse osakaal leibkonnaliikme sissetulekust. Näitaja Põltsamaa linn ja lähiümbrus Maapiirkonnad Joogiveeteenuse hind (KM-ga) 1,97 €/m3 2,00 €/m3 Kanalisatsiooniteenuse hind (KM-ga) 2,28 €/m3 2,38 €/m3 Kulu joogiveeteenusele kuus 4,43 € 4,50 € Kulu kanalisatsiooniteenusele kuus 5,13 € 5,36 € Kulu ÜVK teenusele kokku kuus 9,56 € 9,89 € Joogiveeteenuse osakaal 0,53% 0,54% Kanalisatsiooniteenuse osakaal 0,61% 0,64% ÜVK teenuse osakaal kokku, % 1,14% 1,17%

Leibkonnaliikme netosissetuleku ja elanikkonna maksevõimeprognoos arengukava investeeringute perioodil on toodud edaspidi finantsanalüüsis (ptk 9).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

20

3.3. PÕLTSAMAA VALLA SUURIMAD VEETEENUSE TARBIJAD Allolevas tabelis on toodud suurimad vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad 2022. aasta seisuga. Kõige suuremad kanalisatsiooniteenuse tarbijad on AS E-Piim Tootmine ja Orkla Eesti AS, kelle reovesi moodustab üle poole Põltsamaa reoveepuhastisse suunatud vooluhulgast. Suurimaks veetarbijaks on samuti AS E-Piim Tootmine, Orkla Eesti AS kasutab oma puurkaevusid.

Tabel 3.4 Suurimad vee- ja kanalisatsiooni tarbijad Põltsamaa vallas 2022. aastal (Põltsamaa Vesi OÜ).

Ettevõtte nimi Asukoht Tegevusala Veetarbimine [m3/a]

Kanalisatsiooni tarbimine [m3/a]

AS E-Piim Tootmine Põltsamaa RKA Juustu- ja kohupiimatootmine 12 541 182 132

Orkla Eesti AS Põltsamaa RKA Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine

0 109 315

Hoolekandeteenused AS

Põltsamaa RKA, Võisiku RKA

Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandeasutuste tegevus

10 592 10 592

Põltsamaa Haldus

Põltsamaa, Adavere, Lustivere, Puurmani, Vägari ja Võisiku RKA

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 9 102 8 500

Õnne Piimakarjatalu OÜ Esku RKA

Söödakultuuri- ja heintaimekasvatus jm üheaastaste põllukultuuride kasvatus

7 046 0

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Põltsamaa RKA Vanurite ja puuetega inimeste

hoolekandeasutuste tegevus 5 028 5 028

Adavere Meat OÜ Adavere RKA Liha töötlemine ja säilitamine, k.a tapamajade tegevus 2 004 2 004

Adavere Agro AS Adavere RKA Piimakarjakasvatus 5 286 2 002

SA Põltasmaa Sport Põltsamaa RKA, Pisisaare RKA Spordikoolid 1 918 1 832

Lustivere Hooldekodu MTÜ Lustivere RKA Vanurite ja puuetega inimeste

hoolekandeasutuste tegevus 1 298 1 298

Põltsamaa Vallavalitsus

Põltsamaa, Puurmani, Vägari ja Kalana RKA

Valla- ja linnavalitsuste tegevus 1 281 1 281

Niello OÜ Põltsamaa RKA Restoranid jm toitlustuskohad 1 234 1 234 SA Põltsamaa Tervis Põltsamaa RKA Haiglaraviteenused 1 168 1 168

Astrovir OÜ Põltsamaa RKA Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 1 029 1 029

Puit-Profiil AS Põltsamaa RKA Puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine (k.a väravad)

1 665 869

Pajusi ABF AS Pisisaare RKA Piimakarjakasvatus 1 173 409

3.4. VEE-ETTEVÕTLUS

3.4.1. VEE-ETTEVÕTJA

Põltsamaa vallas osutab ÜVK teenust alates 2021. aastast Põltsamaa Vesi OÜ. Varasemalt oli vallas kolm ÜVK teenuse osutajat: AS Emajõe Veevärk, Põltsamaa Vesi OÜ, Põltsamaa Vallavara OÜ.

Seisuga 01.01.2023 osutab Põltsamaa Vesi OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Põltsamaa linnas, Adavere, Puurmani ja Kamari alevikus ning Kuningamäe, Mõhküla, Võhmanõmme, Pauastvere, Mällikvere, Väike- Kamari, Võisiku, Esku, Lustivere, Pisisaare, Vägari, Kalana, Pikknurme ja Neanurme külas. Lisaks osutab Põltsamaa

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

21

Vesi OÜ teenust Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kolga-Jaani alevikus ja Leie külas. Lisaks eeltoodule osutatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Pajusi külas Põltsamaa Vallavalitsuse poolt. Pärast Pajusi küla investeeringute elluviimist on planeeritud teenuse ülevõtmine Põltsamaa Vesi OÜ poolt.

Põltsamaa Vesi OÜ-l on kaks osanikku: Põltsamaa Vald (2 165 738 € - 97,98%) ja Viljandi Vald (44 542 € - 2,02%). Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ja nõukogu neljaliikmeline. 2023. aasta seisuga on ettevõttes tööl 11 inimest.

Põltsamaa Vesi OÜ peamised tegevusalad on:

• Kanalisatsioon ja heitveekäitlus (põhitegevusala); • Veekogumine, -töötlus ja -varustus; • Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused.

Põltsamaa Vesi OÜ veemajanduse (vesi + kanal) olid 2022. aastal kokku 1 329 329 € ning tegevuskulud (tööjõu-, majandamis- jm kulud ilma põhivara amortisatsioonita) olid 1 093 711 €. Põltsamaa Vesi OÜ laenujääk oli 2022. aasta lõpu seisuga 1 001 607,2 €.

Elanikkonnale osutatud joogiveeteenuse müügimaht oli 2022. aastal 167 287 m3 ja juriidiliste isikute tarbimine 37 155 m3. Elanikkonnale osutatud kanalisatsiooniteenuse müügimaht oli 2022. aastal 141 174 m3 ning asutustele ja ettevõtetele osutatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimaht 348 714 m3.

Kokkuvõte müügimahtudest viimaste aastate majandusaasta aruannete põhjal on toodud allpool (Tabel 3.5).

Tabel 3.5 Põltsamaa Vesi OÜ ÜVK teenuse müügimahud (Põltsamaa Vesi OÜ). Müügimaht (m3) 2018 2019 2020 2021 2022 Joogivesi 186 626 200 150 210 065 227 816 227 131 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine 450 020 451 237 476 340 478 549 501 094

3.4.2. KEHTESTATUD TARIIFID

Tuginedes Konkurentsiameti 25.05.2023 nr 9-3/2023-019 kehtivad Põltsamaa Vesi OÜ teeninduspiirkonnas 01.07.2023 seisuga järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (Tabel 3.6 ja Tabel 3.7).

Tabel 3.6 Põltsamaa Vesi OÜ elanikkonnale kehtivad teenusehinnad (Põltsamaa Vesi OÜ, 05.11.2023).

TEENUSEPIIRKOND Vesi

[€/m³] Reovesi [€/m³]

km-ta km-ga km-ta km-ga Põltsamaa linn (va Põltsamaa linna ala Tallinna-Tartu maanteest ida pool tiheasustuse alal), Kuningamäe, Võhmanõmme (va Võhmanõmme küla Põltsamaa-Lustivere teega piirnev tiheasustuse ala), Mällikvere ja Mõhküla küla

1,64 1,97 1,90 2,28

Adavere ja Kamari alevikud, Esku, Lustivere, Võisiku, Neanurme, Pauastvere, Väike-Kamari, Vägari, Pisisaare ja Kalana külad, Puurmani alevik, Võhmanõmme küla Põltsamaa-Lustivere teega piirnev tiheasustuse ala ja Põltsamaa linna ala Tallinna-Tartu maanteest ida pool tiheasustuse alal, Viljandi valla Kolga-Jaani alevik ja Leie küla

1,67 2,00 1,98 2,38

Tabel 3.7 Põltsamaa Vesi OÜ juriidilistele isikutele kehtivad teenusehinnad (Põltsamaa Vesi OÜ, 05.11.2023).

TEENUSEPIIRKOND Vesi

[€/m³] Reovesi [€/m³]

km-ta km-ga km-ta km-ga Kogu teenusepiirkond 1,72 2,06 2,01 2,41 Põltsamaa linn, reostusgrupp II 2,52 3,02

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

22

4. ÜHISVEEVARUSTUS Käesolevas peatükis käsitletakse Põltsamaa valla olemasolevate veevarustuse torustike ja puurkaevpumplate seisukorda ning hinnatakse vee koguseid ja kvaliteeti.

Andmed Põltsamaa valla veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad vee-ettevõttelt, Põltsamaa Vallavalitsuselt ja Konsultandi poolt läbiviidud ülevaatustelt.

Perspektiivne veetoodang ja tarbimine on arvutatud lähtuvalt ühisveevärgiga liitunud perspektiivsest elanike arvust, vee-ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.

Madalama eritarbega piirkondades on prognoositud elanikkonna veetarbimise suurenemist investeeringuperioodi lõpuni kuni Eesti keskmiseni (75 l/ööp in kohta).

Veetöötlusjaamade omatarbe vett mõõdetakse eraldi pärast pumpamist ja enne veetöötlust. Kui seda ei ole mõõdeta, siis on arvestatud omatarbeks 5% toodetud veest.

Piirkondades, kus on planeeritud teha suuremahulised investeeringud veevõrku, on arvestatud arengukava perioodi lõpuks arvestamata vee ja lekete osakaalu vähenemist 10% peale (kui arengukava koostamise hetkel on see kõrgem kui 10%).

Kui uuendatakse veetöötlusseadmeid, siis on omatarbe vee osakaal vähendatud 5% peale (kui arengukava koostamise hetkel on see kõrgem kui 5%).

Piirkondade veetorustike pikkused on võetud ÜVKA kaardilt.

Ühisveevärgi ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevates tabelis. Elanikud, kes ei ole ühendatud ühisveevärgiga, võtavad vett lokaalsetest madalatest salvkaevudest või erapuurkaevudest.

Tabel 4.1 Ühisveevärgiteenusega varustatud elanikkond Põltsamaa vallas (Põltsamaa Vesi OÜ, Põltsamaa Vallavalitsus).

Asula Elanike arv asulas

Varustatud ühisveevärgiga

[in]

Varustatud ühisveevärgiga

[%] Põltsamaa linn, Kuningamäe, Võhmanõmme, Mõhküla, Pauastvere ja Mällikvere küla 4721 3 828 81%

Väike-Kamari küla 179 74 41%

Adavere alevik 508 498 98%

Võisiku küla 257 193 75%

Puurmani alevik 503 453 90%

Esku küla 345 287 83%

Lustivere küla 420 265 63%

Pisisaare küla 288 231 80%

Vägari küla 185 132 71%

Kamari alevik 160 143 89%

Kalana küla 99 37 37%

Pikknurme küla* 173 56 32%

Neanurme küla 99 25 25%

Pajusi küla** 95 25 26%

KOKKU 8 032 6 247 64% * Põltsamaa Vesi alustas Pikknurme külas opereerimist 2023. aastal. **Põltsamaa Vesi OÜ alustab Pajusi külas opereerimist pärast käesolevas arengukavas kajastatud investeeringute elluviimist

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

23

4.1. PÕLTSAMAA LINN JA LÄHIÜMBRUS Põltsamaa linna ühisveevärgiga on liitunud lisaks Põltsamaa linnale ka Kuningamäe, Võhmanõmme, Mõhküla, Pauastvere ja Mällikvere külad.

2022. a seisuga oli Põltsamaa linna ühisveevärgis müüdud veekogus kokku 126 621 m³/a.

Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud suurenevad vähesel määral seoses elanike ühiktarbimise prognoositava suurenemisega, mis annab suurema mõju kui maakonnas prognoositav elanike vähenemine. Uusi liitujaid ei ole planeeritud. Ettevõtete veetarbimine on jäetud ajas muutumatuks.

Tabel 4.2 Põltsamaa linna ja lähiümbruse olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 404,4 418 Vee tarbimine päevas m3/d 346,9 366

sh elanikud m3/d 223,5 242 sh ettevõtted m3/d 123,4 123

Omatarbe vesi m3/d 24,3 25 Arvestamata vesi m3/d 26,3 27,2 Arvestamata vesi % 7% 7%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonistel 1.0-1.6.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Põltsamaa linna ja lähiümbruse ühisveevärk baseerub 10 eri linna osades paikneval puurkaevul ja veetöötlusjaamal. Põltsamaa linn ja Mällikvere, Kuningamäe ning Väike-Kamari küla saavad oma vee peamiselt Lembitu, Lühikese ja Lossi puurkaevudest, Võhmanõmme küla eraldiseisev veevõrk saab oma vee Võhmanõmme puurkaevust ja Pauastveres on 2 eraldiseisvat veevõrku, kummalgi oma puurkaev. Puurkaevude info on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.3).

Tabel 4.3 Põltsamaa linna ühisveevärgi puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimetus

Puurkaevu nr Katastriüksus Puurimise aasta

Sügavus [m];

veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt

2022 [m3] Lembitu 51547 61701:002:0027 2012 53; S 25,0 118 888 Lühikese 8600 61701:009:0007 1988 75; S 1,6 23 948 Lillevere 10428 61701:002:0017 1979 75; S 6,66 - Kuuse 8587 61701:001:0049 1965 60; S 8,1 - Kuperjanovi 8591 61701:006:0025 1957 140; S-O 9,1 - Lossi 8592 61701:010:0043 1958 126; S-O 7,5 1 264 Võhmanõmme 11766 61605:001:0227 1989 50; S 3,14 1 414 Pauastvere 1 16586 61601:001:0136 2002 50; S 2,4 1 045 Pauastvere 2 17439 61605:001:0126 2023 22; S - 1 035 Väike-Kamari 8594 61601:001:0377 1967 50; S 10,7 -

Põltsamaa linna ühisveevärki teenindavad puurkaevud on valdavalt madalad, mistõttu võivad linna territooriumil ja lähiümbruses läbi viidavad puurimistööd (näiteks soojuspuuraukude puurimine) mõjutada lähedal paiknevaid ühisveevärgi puurkaevusid (suurenenud hägusus, kivivaringud). Seetõttu on vajalik soojuspuuraukude rajamisel Põltsamaa linnas ja lähiümbruses kooskõlastada tegevused vee-ettevõtjaga.

1. Lembitu tn VTJ ja II-astme pumpla

Lembitu veetöötlusjaam saab oma vee Lembitu puurkaevust (51547). Puurkaev asub veetöötlusjaama läheduses ning on rajatud raudbetoon rõngastest kaevu. Põhjavesi pumbatakse süvaveepumbaga puurkaevust tehnohoonesse, kus vesi juhitakse kahte täisautomaatsesse raua ja mangaani eraldamiseks kasutatavasse survefiltrisse jõudlusega 2x10 m3/h.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

24

Enne rauaeraldusfiltreid toorvesi aereeritakse suruõhuga, millega antakse vette õhuhapnikku. Aereerimiseks kasutatakse kompressori abil toodetud suruõhku. Vees oksüdeeritud raud ja mangaan eraldatakse filtris. Pärast rauaeraldamise filterseadmeid juhitakse filtreeritud vesi veereservuaaridesse (2x250 m3). Süvaveepumpa juhitakse veereservuaaride veetaseme järgi.

Filtreeritud vesi pumbatakse linna veevõrku edasi II-astme survetõstepumpadega (3 tk), mille jõudlus on kokku 72 m3/h. Rauaeraldusfiltrite uhtumiseks kasutatakse filtreeritud vett ning pesupumpa. Veetöötlusjaama on paigaldatud ka 0,5 m3 suurune hüdrofoor. Vajaduse korral on desinfitseerimiseks ette nähtud NaOCl-lahuse mahuti (kanister) 30 liitrit ja dosaatorpump. NaOCl-lahuse doseerimine toimub vahetult enne rauaeemaldusfiltreid. Lisaks on veetöötlusjaama paigaldatud UV-seade (UV818 RACK DS), mis pole töösse lülitatud ning mida kasutatakse üksnes vajaduse korral.

Puurkaevul on tagatud 50 m sanitaarkaitseala, veetöötlusjaama territoorium on piiratud aiaga ning olemas ka ligipääsutee. Vee varustuskindluse tagamiseks Põltsamaa linnas on planeeritud rajada Lembitu tn VTJ varupuurkaev, mis avab sügavamaid Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihte.

Fotod 4.1 Lembitu tn veetöötlusjaam ja II-astme pumpla (2023).

2. Lühikese tn VTJ

Lühikese tn VTJ saab oma vee Lühikese tn puurkaevust (8600). Puurkaev asub veetöötlusjaama tehnohoones ning on manteldatud 40 meetri sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 40-75 m on manteldamata. Põhjavesi pumbatakse süvaveepumbaga puurkaevust kahte täisautomaatsesse raua ja mangaani eraldamiseks kasutatavasse survefiltrisse jõudlusega 2x10 m3/h. Enne rauaeraldusfiltreid toorvesi aereeritakse suruõhuga, millega antakse vette õhuhapniku. Aereerimiseks kasutatakse kompressori abil toodetud suruõhku. Vees oksüdeeritud raud ja mangaan eraldatakse filtris.

Pärast rauaeraldamise filterseadmeid juhitakse filtreeritud vesi otse linna veevõrku. Süvaveepumpa juhitakse rõhuanduri ja sagedusmuunduriga. Rauaeraldusfiltrite uhtumiseks kasutatakse filtreeritud vett, mis võetakse pumplahoonesse paigaldatud uhteveemahutis (4 m3) ning pesupumpa. Veetöötlusjaama on paigaldatud ka 0,5 m3 suurune hüdrofoor. Vajaduse korral on desinfitseerimiseks ette nähtud NaOCl-lahuse mahuti (kanister) 30 liitrit ja dosaatorpump. NaOCl-lahuse doseerimine toimub vahetult enne rauaeemaldusfiltreid.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud. Veetöötlusjaamal on olemas ligipääsutee ja piirdeaed.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

25

Fotod 4.2 Lühikese tn veetöötlusjaam (2023).

3. Lillevere tn puurkaev-pumpla

Lillevere puurkaev-pumpla asub linna kirdeosas laululava läheduses ja saab oma vee Lillevere puurkaevust (10428). Puurkaev asub pumplahoones ning on manteldatud 30 m sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 30-75 m on manteldamata. Rekonstrueerimistööde käigus on välja vahetatud puurkaev-pumpla sisene toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks paigaldati pumplasse uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplahoone.

Puurkaevul on tagatud 50 m sanitaarkaitseala, kuid territoorium pole piiratud aiaga. Puurkaev on amortiseerunud ja kasutusest väljas (2022. aastal pumpamist ei toimunud). Varasemalt on probleeme olnud põhjavees sisalduva kõrge mangaani kontsentratsiooniga. Sellest tulenevalt on planeeritud puurkaev tamponeerida.

Fotod 4.3 Lillevere tn puurkaev-pumpla (2023, seest pilt OÜ Alkranel 2013).

4. Kuuse tn puurkaev-pumpla

Kuuse puurkaev-pumpla saab oma vee Kuuse tn puurkaevust (8587). Puurkaev-pumpla asub linna keskosas gümnaasiumi läheduses. Puurkaevu sügavus on 60 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaev asub pumplahoones ning on manteldatud 24 meetri sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 24-60 m on manteldamata. Puurkaev-pumpla on 2005. aastal rekonstrueeritud. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja puurkaev-pumpla sisene toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks paigaldati pumplasse uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplahoone.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

26

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud ja territoorium ei ole piiratud aiaga. Puurkaev on osaliselt amortiseerunud ja põhjavee raua sisaldus ei ole vastanud joogivee nõuetele, kuid kuna linna gümnaasium kasutab perioodiliselt selle vett, siis on planeeritud puurkaevu lahti ühendamine ühisveevärgist ja üleandmine Põltsamaa Vallavalitsusele.

Fotod 4.4 Kuuse tn puurkaev-pumpla (2023).

5. Kuperjanovi tn puurkaev-pumpla

Kuperjanovi puurkaev-pumpla saab oma vee Kuperjanovi puurkaevust (8591). Puurkaev-pumpla asub linna keskosas Kördiööbiku pargis. Puurkaev asub pumplahoones ning on manteldatud 95 meetri sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 95-140 m on manteldamata. Puurkaev-pumpla on 2005. aastal rekonstrueeritud. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja puurkaev-pumpla sisene toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks paigaldati pumplasse uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplahoone.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud, kuid territoorium pole piiratud aiaga. Puurkaev on kasutusest väljas (2022. aastal pumpamist ei toimunud), sest põhjavee raua sisaldus ei vasta joogivee nõuetele. Seetõttu on planeeritud puurkaev tamponeerida.

Fotod 4.5 Kuperjanovi tn puurkaev-pumpla (2023, seest pilt OÜ Alkranel 2013).

6. Lossi tn puurkaev-pumpla

Lossi puurkaev-pumpla saab oma vee Lossi puurkaevust (8592). Puurkaev-pumpla asub linna lõunaosas Põltsamaa jõe paremkaldal. Puurkaev asub pumplahoones ning on manteldatud 38 meetri sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 38-126 m on manteldamata. Puurkaevpumpla on 2003. aastal rekonstrueeritud. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja puurkaev-pumpla sisene toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks paigaldati pumplasse uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplahoone. Puurkaev-pumplal puudub kaugjuhtimise võimekus.

Puurkaevu 10 m hooldusala on tagatud. Territoorium pole piiratud aiaga. Puurkaev töötab reservpuurkaevuna (veevõtt 2022. aastal 1 264 m3). Puurkaev-pumpla on planeeritud hoida reservis. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada puurkaev-pumplale kaugjuhtimise võimekus.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

27

Fotod 4.6 Lossi tn puurkaev-pumpla (2023).

7. Võhmanõmme VTJ

Võhmanõmme veetöötlusjaam saab oma vee Võhmanõmme puurkaevust (11766). Veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul, Võhmanõmme külas Järve tee lõpus. Veetöötlusseadmed on paigaldatud 2015. aastal. Veetöötlusjaama on paigaldatud raua- ja mangaanifiltrid ja hüdrofoor. Seadmed on võrgust lahti ühendatud ja ei ole kasutusel, sest põhjavesi on joogiveele vastava kvaliteediga.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Veetöötlusjaam ei ole piiratud aiaga, olemas on ligipääsutee. Võhmanõmme VTJ teenindab eraldiseisvat Võhmanõmme veevõrku. Pikemas perspektiivis on planeeritud Võhmanõmme ja Põltsamaa veevõrkude ühendamine, mille järgselt on võimalik Võhmanõmme VTJ jätta reservi.

Fotod 4.7 Võhmanõmme veetöötlusjaam (2023).

8. Pauastvere VTJ

Pauastvere VTJ saab vee Pauastvere puurkaevust (16585). Veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul Pauastvere külas, Töökoja tee alguses. VTJ on rajatud 2015. aastal koos puurkaevu rekonstrueerimisega. Veetöötluseks on üks raua- ja mangaanifilter (EURA AIR Simplex), mille maksimaalne vooluhulk on 1,4 m3/h. Filtrite läbipesu toimub kord nädalas, vooluhulgaga 0,8 m3. Rõhu hoidmiseks on kasutusel 50 l hüdrofoor.

Puurkaevule on kehtestatud 10 m sanitaarkaitseala, mis on tagatud. Piirdeaed puudub, kuid on olemas ligipääsutee. Pauastveres on kokku 2 eraldiseisvat veevõrku, millest ühte teenindab Pauastvere VTJ ja teist Pauastvere puurkaev-pumpla (PRK17439). Pikemas perspektiivis on planeeritud kahe võrgu ühendamine, mille tõttu võib olla vajalik Pauastvere VTJ sanitaarkaitseala suurendamine seoses suurema veetarbimisega.

Fotod 4.8 Pauastvere veetöötlusjaam (2023).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

28

9. Pauastvere puurkaev-pumpla.

Puurkaev-pumpla saab oma vee Pauastvere puurkaevust (17439). Puurkaev rekonstrueeriti 2023. aastal ja on arengukava koostamise hetkel veel seadustamisel. Puurkaev-pumplas on olemas UV-seade joogivee reostuse vältimiseks, kuid see ei ole pidevalt töös. Puurkaev-pumplal puudub kaugjuhtimise võimekus. Pärast puurkaev- pumpla rekonstrueerimist on olnud püsivad probleemid veekvaliteediga, mis tulenevad puurkaevu manteltoru purunemisest rekonstrueerimistööde käigus.

Puurkaevule on kehtestatud 10 m hooldusala, mis on tagatud. Puurkaev-pumpla teenindab Pauastvere teist osa veevõrgust, kuhu kuuluvad kaks kortermaja ja paar üksikelamut. Pikemas perspektiivis on planeeritud puurkaev- pumpla likvideerimine ja kahe Pauastvere veevõrgu ühendamine.

Fotod 4.9 Pauastvere puurkaev-pumpla (2023).

10. Väike-Kamari puurkaev-pumpla

Puurkaev-pumpla saab oma vee Väike-Kamari puurkaevust (8594) ja asub puurkaevuga samal kinnistul. Puurkaevu paigaldatud puurkaevupump ei ole teada. Hüdrofoor, kaevupäis, enamus torustikke ja armatuuri on mustast terasest ja amortiseerunud. Pumpla on ehitatud 2-astmelisena ja koosneb pumplahoonest ning mahutitest. Tänasel päeval II aste ei tööta. Pumplahoone on halvas seisukorras. Veetöötlusseadmeid paigaldatud ei ole, olemas on hüdrofoor. Pumpla elektripaigaldis on osaliselt renoveeritud. Kaugvalve- ja -jälgimissüsteem puudub.

Puurkaev-pumpla 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud ja puurkaev-pumpla ei ole piiratud aiaga. Keskkonnaregistri andmetel on puurkaevu asukoht reaalsest asukohas umbes 50 m nihkes. Väike-Kamari puurkaev-pumpla on jäetud pärast Põltsamaa linna ja Väike-Kamari vee- ning kanalisatsioonvõrkude ühendamist (2019. aastal) reservi ning eraldiseisvaid rekonstrueerimistöid ei ole planeeritud.

Fotod 4.10 Väike-Kamari puurkaev-pumpla (2023).

Veekvaliteet

Ühisveevärgi tarbeks kasutatavate toorvett iseloomustab joogivee piirnorme ületav või piiripealne raua sisaldus. Ühtlasi on keskmiselt kõrgemad sulfaatide ja nitraatide sisaldus, kuid ei ületa piirnorme. Põhjaveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.4). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele nii Põltsamaa, Võhmanõmme, Pauastvere esimeses kui ka Pauastvere teises veevõrgus.

Koondtabelis on toodud olulisemate kvaliteedinäitajate sisaldused. Lisaks teostatakse kord aastas joogivee põhjalikum analüüs, mille käigus mõõdetakse naftasaaduste, raskmetallide ja pestitsiidijääkide sisaldust. Joogivesi vastab kõigile kehtestatud kvaliteedinõuetele, detailsem info on leitav Terviseameti kodulehelt.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

29

Tabel 4.4 Põltsamaa ühisveevärgi puurkaevude toorveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu kat nr ja nimi (kuupäev)

51547 (Lembitu)

8600 (Lühikese)

8592 (Lossi)

11766 (Võhma- nõmme)

16586 (Pauast-

vere)

17439 (Pauast-

vere)

Näitaja 20.09.2022 20.09.2022 20.09.2022 05.05.2021 23.10.2019 23.10.2019

Oksüdeeritavus, mgO2/l 1,5 1,5 1,5 1,3 1,3 2,2

Elektrijuhtivus, μS/cm 654 716 744 681 527 538

pH 7,5 7,4 7,5 7,5 7,5 7,4

Üldraud, µg/l 182 748 20 35 98 <20

Mangaan, µg/l 26 23 10 <10 <10 <10

Naatrium, mg/l 7,3 15 22 6,2 3,9 3,7

Ammoonium, mg/l 0,05 0,08 0,05 <0,05 0,06 <0,05

Nitrit, mg/l 0,02 0,002 0,1 0,003 0,022 0,005

Nitraat, mg/l 5,3 1 35 31 3,3 7,7

Kloriid, mg/l 17 27 45 13 8,8 10

Fluoriid, mg/l 0,3 0,3 0,1 0,1 0,3 0,4

Sulfaat, mg/l 78 66 77 59 56 61

Hägusus, NTU 1,6 5 1 <1 <1 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 0 0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml 0 15 0 0 10 6

ÜHISVEEVÄRGI TORUSTIKUD

Põltsamaa linna ühisveevärgi torustike pikkus on ca 56 km (sh Võhmanõmme külas võrk – 1,1 km, Pauastvere esimene võrk – 2,1 km, Pauastvere teine võrk – 130 m). Torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De200. Veetorustikud on valdavalt uued, rekonstrueeritud eelnevate veemajandusprojektide raames.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud Põltsamaa linnas rajada juurde veetorustikku olemasoleva veevõrgu ringistamiseks põhivõrgu trassidel (De110) kui ka väiksematel tänavatel. Lisaks on planeeritud rajada veetorustikku Võhmanõmme ja Põltsamaa veevõrgu ühendamiseks ja kahe Pauastvere veevõrgu ühendamiseks. Rekonstrueeritakse vanemaid ühisveevärgi piirkondi (EPT piirkond ja J. Kuperjanovi tn 1).

Tuletõrje veevarustus

• Põltsamaa linnas on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantide abil. Tuletõrjehüdrandid on tähistatud nõuetekohaselt ning nende korrashoiu eest vastutab OÜ Põltsamaa Vesi. Veetöötlusjaama reservuaarides säilitatakse tulekustutuseks vajalik veevaru V=500 m3. Tuletõrje veevarustuse tarbeks on veetöötlusjaamas kasutusel eraldi tuletõrjepump, mis tagab vajaliku rõhu linna ühisveevõrgus. Tööstus- ja laohoonete tulekustutuseks vajalik suurem vooluhulk kaetakse konkreetse kinnistu enda lahendatavatest lokaalsetest allikatest (mahutid, veevõtukohad) saadava täiendava kustutusveega;

• Põltsamaa linna lähipiirkonna asulates on tuletõrje veevõtuks kasutusel tuletõrje veevõtumahutid ning looduslikud veevõtukohad.

4.2. VÄIKE-KAMARI KÜLA Väike-Kamari küla on ühendatud Põltsamaa linna ühisveevärgiga ja saab oma vee Põltsamaa veevõrgust. 2022. aasta seisuga oli müüdud vee kogus Väike-Kamari külas 2 489 m³/a. Väike-Kamari küla joogiveeanalüüsi tulemused on kättesaadavad Terviseameti kodulehelt. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Veetarbimise mahud vähenevad vähesel määral seoses prognoositud elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas. Ettevõtete veetarbimises muutust ette ei nähta.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

30

Tabel 4.5 Väike-Kamari küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d - - Vee tarbimine päevas m3/d 6,8 6

sh elanikud m3/d 5,9 5 sh ettevõtted m3/d 0,9 1

Omatarbe vesi m3/d - - Arvestamata vesi m3/d - - Arvestamata vesi % - -

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 2.

4.3. ADAVERE ALEVIK Adavere alevikus oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 22 947 m³/a. Adavere aleviku veevärgiga on ühendatud ka Kalme küla tarbijad. Alljärgnevas tabelis on toodud Adavere aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud eelduslikult vähenevad seoses prognoositud elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas.

Tabel 4.6 Adavere aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 75,5 68 Vee tarbimine päevas m3/d 62,9 57

sh elanikud m3/d 37,7 32 sh ettevõtted m3/d 25,2 25

Omatarbe vesi m3/d 4,1 4 Arvestamata vesi m3/d 8,5 8 Arvestamata vesi % 11% 11%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 3.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Adavere aleviku veevõrku varustab kaks puurkaevu (Elamute ja Õunaaia). Elamute puurkaev paikneb Adavere edelaosas Kuuse tänaval Kuuse tn 8a kinnistul ja Õunaaia puurkaev Adavere kirdeosas Puiatu tee 3 kinnistul. Lisaks on Adavere reoveepuhasti juurde rajatud ainult reoveepuhastit teenindav puurkaev, mis ei ole ühendatud ülejäänud veevõrguga. Adavere aleviku puurkaevude täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.7 Adavere aleviku puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Elamute PRK 12024 61601:002:0101 1977 50; S 8,6 13 647 Õunaaia PRK 10343 61601:002:0104 1964 50; S 5,1 13 900 Puhasti PRK 15012 61601:001:0494 1999 12; S 0,12 -

1. Elamute VTJ

Elamute VTJ on rekonstrueeritud 2012. aastal, mille käigus paigaldati täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter (Eura Air 50 Duplex). Veetöötlusjaamas on olemas 0,5 m3 hüdrofoor. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 12 m3/h. VTJ välisseinale on paigaldatud ka tuletõrjevee väljund, kuid kuna VTJ puuduvad II-astme mahutid ja pumbad, siis ei ole tuletõrjeveeks kasutatava vee kogus nõutele vastav.

Elamute VTJ puurkaevule (12024) on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, mis on ka tagatud. Veetöötlusjaamal on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. VTJ seisukord on hea ja täiendavaid investeeringuid ei vaja.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

31

Fotod 4.11 Elamute veetöötlusjaam (2023).

2. Õunaaia VTJ

Õunaaia VTJ on samuti rekonstrueeritud 2012. aastal, mille käigus paigaldati täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter (Wave Cyber). Lisaks on 2007. aastal paigaldatud veepehmendi, mille peamine eesmärk on põhjavees sisalduva ammooniumi eraldamine (OX 1248 P). On tõenäoline, et kõrgem ammooniumi sisaldus põhjavees tuleneb lähedal paiknevate loomalautadest. Veetöötlusjaamas on olemas 0,5 m3 hüdrofoor. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 15 m3/h. VTJ välisseinale on paigaldatud ka tuletõrjevee väljund, kuid kuna VTJ puuduvad II-astme mahutid ja pumbad, siis ei ole tuletõrjeveeks kasutatava vee kogus nõutele vastav.

Õunaaia VTJ puurkaevule (10343) on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, mis on ka tagatud. Veetöötlusjaamal on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. VTJ seisukord on hea ja täiendavaid investeeringuid ei vaja.

Fotod 4.12 Õunaaia veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Põhjavett iseloomustab keskmisest kõrgem ammooniumi sisaldus Õunaaia puurkaevus, kuid viimased analüüsid ei ole ületanud joogivee piirnorme. Üldiselt vastavad põhjavee analüüsid joogivee nõuetele. Sellegi poolest on vajalik veetöötluse tagamine, sest piirkonna põhjavesi ei ole kaitstud ning põhjavette jõudev reostus võib kiiresti ühisveevärki jõuda. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.8Tabel 4.4). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.8 Adavere aleviku ühisveevärgi puurkaevude toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

12024 (Elamute)

10343 (Õunaia)

Adavere Põhikooli köök

Metsa tn 3 elamu

Näitaja 12.10.2020 12.10.2020 20.04.2023 26.04.2022

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 1,1 1,7

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 683 731 897 690

pH 6,5-9,5 7,3 7,1 7,2 7,3

Üldraud, µg/l 200 20 20 <20

Mangaan, µg/l 50 10 22

Naatrium, mg/l 200 6,9 18

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05 0,31

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

32

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

12024 (Elamute)

10343 (Õunaia)

Adavere Põhikooli köök

Metsa tn 3 elamu

Nitrit, mg/l 0,5 0,004 0,3

Nitraat, mg/l 50 35 38

Kloriid, mg/l 250 15 31

Fluoriid, mg/l 1,5 0,1 0,1

Sulfaat, mg/l 250 30 22

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba- loomulike

muutusteta

1 1 <0,5 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 0 <5 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 0 8 <3

Ühisveevärgi torustikud

Adavere aleviku ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 7,5 km. Torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De110. Torustik on valdavalt rajatud ja rekonstrueeritud aastatel 2012-2015. Käesoleva arengukava raames pole planeeritud töid ühisveevärgu torustikega.

Tuletõrje veevarustus

Adavere aleviku tuletõrje veevarustus baseerub ühel tuletõrje veevõtukohal, mis asub Puiatu tee 2 kinnistu ääres ja on ühendatud ühisveevõrguga De50 toruga. Lisaks on võimalik mõlema veetöötlusjaama juurest kasutada otse De110 torustikuga ühisveevõrgu vett, kuid nagu eelpool mainitud, siis need veevõtukohad ei vasta nõuetele.

4.4. VÕISIKU KÜLA Võisiku külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 11 120 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Võisiku küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud eelduslikult suurenevad seoses prognoositava ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.9 Võisiku küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 33,2 42 Vee tarbimine päevas m3/d 30,5 39

sh elanikud m3/d 4,0 12 sh ettevõtted m3/d 26,5 27

Omatarbe vesi m3/d 1,3 2 Arvestamata vesi m3/d 1,4 1,8 Arvestamata vesi % 4% 4%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 4.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Võisiku küla veevõrku varustab Võisiku puurkaev (kat nr 56994). Puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.10 Võisiku küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Võisiku PRK 56994 61601:001:0405 2017 60; S 0,63 12 122

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

33

Võisiku veetöötlusjaam ja Võisiku puurkaev (PRK56994) rajati 2017. aastal, kui rekonstrueeriti kogu küla veevõrk. Veetöötlusjaamas on kasutusel keemiavaba, aeratsioonil töötav paaris rauaeraldusfilter (ARS 800 Duplex), jõudlusega 10 m3/h, mis tagab joogivees madala raua- ja mangaanisisalduse. Toorvesi juhitakse esmalt aeratsioonipaaki ning seejärel paralleelselt kahte filtripaaki. Filtri juhtventiilid on 2’’ Autorol Magnum ja õhueraldusventiil on Unirain ARV-1’’-KA. Kompressorina on kasutusel TOP300/100. Rõhu hoidmiseks on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Tagasipesu toimub puurkaevupumba rõhuga ja filtreeritud veega. Tagasipesu kestvus on 7 min ühe paagi kohta. Filtripesuvesi pumbatakse survetoruga Võisiku reoveepuhasti biotiiki.

Puurkaevule on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, mis on tagatud. Veetöötlusjaam on ümbritsetud piirdeaiaga ja olemas on juurdepääsutee. VTJ seisukord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.13 Võisiku veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Põhjavett iseloomustab keskmisest kõrgem raua sisaldus Võisiku puurkaevus. Kõik muud näitajad vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.11). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.11 Võisiku küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees) 56994 (Võisiku) Võisiku kodu köök Võisiku tee 9

Näitaja 20.04.2023 20.04.2023 25.10.2022

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 <1

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 725 724 790

pH 6,5-9,5 7,4 7,3 7,3

Üldraud, µg/l 200 1800 25 <20

Mangaan, µg/l 50 15

Naatrium, mg/l 200 6,2

Ammoonium, mg/l 0,5 0,13

Nitrit, mg/l 0,5 <0,01

Nitraat, mg/l 50 <0,1

Kloriid, mg/l 250 12

Fluoriid, mg/l 1,5 0,3

Sulfaat, mg/l 250 45

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba-loomulike muutusteta

<0,5 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 1 1

Värvus, mgPt/l <5 <5

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 15 24 <3

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

34

Ühisveevärgi torustikud

Võisiku küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 860 m. Torumaterjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De90. Kogu küla veetorustik on rajatud või rekonstrueeritud 2017. aasta veemajandusprojekti raames. Torustiku seisukord on hea ja käesolevas arengukava raames ei ole planeeritud täiendavaid investeeringuid.

Tuletõrje veevarustus

Võisiku küla tiheasustusalal puuduvad Päästeameti poolt arvel olevad tuletõrje veevõtukohad. Lähim looduslik veevõtukoht asub umbes 1,5 km kaugusel küla idapiiril. 2017. aastal teostatud tööde käigus on rekonstrueeritud veetorustik Võisiku tee 5 kinnistul asuvasse veemahutisse, kuid mahuti enda seisukord on teadmata. Samuti asub Võisiku Hooldekodu territooriumil tuletõrje veemahuti, mille seisukorra kohta info puudub, kuid mis on ühendatud Hooldekodu kinnistusisese veetorustikuga.

4.5. PUURMANI ALEVIK Puurmani alevikus oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 13 354 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Puurmani aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud vähenevad seoses prognoositud elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas. Toodetud vee mahtu vähendab ka prognoositud arvestamata vee osakaalu vähenemine pärast investeeringute elluviimist.

Tabel 4.12 Puurmani aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 45,3 43 Vee tarbimine päevas m3/d 36,6 35

sh elanikud m3/d 30,1 29 sh ettevõtted m3/d 6,5 6

Omatarbe vesi m3/d 4,0 4 Arvestamata vesi m3/d 4,7 4,3 Arvestamata vesi % 10% 10%

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 5.1.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Puurmani aleviku ühisveevärk toimib kahel puurkaevul (Lasteaia ja Suurelamute), mille andmed on toodud alljärgnevas tabelis. Peamiselt toimub veevõtt Lasteaia puurkaevust ja Suurelamute puurkaev toimib reservpuurkaevuna.

Tabel 4.13 Puurmani aleviku puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Lasteaia PRK 11704 61102:002:0285 1977 60; S 2,0 15 209 Suurelamute PRK 17440 61801:001:0866 - 60; S - 1 335

1. Lasteaia VTJ

Veetöötlusjaam on rekonstrueeritud nii ehituslikult kui tehnoloogiliselt 2010. aastal. Tööde käigus on vahetatud pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Vee töötluseks on kasutusel aereerimisega raua ja mangaanieraldussüsteemist EURA IRA 65 Duplex. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 5 m3/h. Puurkaev paikneb hoonest väljas. Tehnohoones asuvad veemõõdusõlm, veepuhastusseadmed ja puurkaevupumpade töö juhtimiseks vajalikud automaatikaseadmed. Sügavveepump on 4” SAER NS95-C/16, mis tootlikkuse 5 m3/h juures tagab töörõhu H=6,0 bar. Puhastusprotsessi uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. 2021. aastal on vahetatud filtrite mahutid koos sisudega.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Veetöötlusjaamani on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. Keskkonnaregistri andmetel on puurkaevu asukoht reaalsest asukohast umbes 150 m nihkes. VTJ seisukord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

35

Fotod 4.14 Puurmani Lasteaia veetöötlusjaam (2023).

2. Suurelamute VTJ

Veetöötlusjaam on rekonstrueeritud nii ehituslikult kui tehnoloogiliselt 2010. aastal. Tööde käigus on vahetatud pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Vee töötluseks on kasutusel aereerimisega raua ja mangaanieraldussüsteemist EURA IRA 65 Duplex, projekteeritud jõudlusega 7,1 m3/h. Puurkaev paikneb hoonest väljas. Puurkaev-pumpla on kaheastmeline ja plastikust puhta vee mahutid paiknevad hoone kõrval muldes (2x10 m3). II astme pumpade tootlikkus on 1,9 l/s ja tõstekõrgused on 40 m. Tehnohoones asuvad veemõõdusõlm, veepuhastusseadmed, puurkaevupumpade töö juhtimiseks vajalikud automaatika- seadmed. Sügavveepump on 4” SAER NS95-B/17, mis tootlikkuse 3,5 m3/h juures tagab töörõhu H=4,0 bar. Olemas on ka 0,1 m3 hüdrofoor. 2021. aastal on vahetatud filtrite mahutid.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud. Veetöötlusjaama juurde on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. II-astme mahutid ja pumbad ei ole kasutusel. Suurelamute VTJ jääb teenindama Puurmani ühisveevärki reservpumplana ja lisanduvaid investeeringuid ei ole planeeritud. Seoses madala veevõtuga tuleb kehtestada puurkaevule 10 m hooldusala.

Fotod 4.15 Puurmani Suurelamute veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Puurmani aleviku põhjavett iseloomustab oluliselt kõrgem raua ja mangaan sisaldus, mistõttu on veetöötlusel vajalik kindlasti raua- ja mangaanifiltrid. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.14). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.14 Puurmani aleviku ühisveevärgi puurkaevude toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11704 (Lasteaia)

17440 (Suurelamute)

Puurmani lasteaed Siilipesa

Puurmani Mõisakool

Näitaja 20.09.2022 20.09.2022 25.09.2023 20.09.2021

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 1,8 3,9

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 623 604 735 621

pH 6,5-9,5 7,5 7,3 7,3 7,3

Üldraud, µg/l 200 246 915 <20 <20

Mangaan, µg/l 50 <10 75 <10 <10

Naatrium, mg/l 200 16 7,7

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

36

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11704 (Lasteaia)

17440 (Suurelamute)

Puurmani lasteaed Siilipesa

Puurmani Mõisakool

Ammoonium, mg/l 0,5 0,14 0,19

Nitrit, mg/l 0,5 0,002 <0,002

Nitraat, mg/l 50 <1 <1

Kloriid, mg/l 250 17 11

Fluoriid, mg/l 1,5 0,9 0,5

Sulfaat, mg/l 250 26 26

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba- loomulike

muutusteta

3,5 2,2 <0,5 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 0 <5 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 3 6 0

Ühisveevärgi torustikud

Puurmani aleviku ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 6,7 km. Torumaterjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32-De110 (põhimagistraalid De90). Kõik ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud 2010. aastal ja nende seisukord on hea. Mõne kinnistu puhul on ühisveevärgiga ühendus läbi teise kinnistusisese torustiku, mille seiskord on teadmata. Käesoleva arengukava raames on planeeritud ühendada kaks kinnistut ühisveevärgiga ning ringistada Pargi tn veetorustik. Sealhulgas rekonstrueerida Pargi ja Jõe tn kinnistute veetorustik ja tuua veetorustik erakinnistute pealt Pargi tänavale.

Tuletõrje veevarustus

Puurmani alevikus on kasutusel 2 hüdranti (Jõe tn 3 ja Ülejõe tn 4). Päästeameti andmetel on hüdrandid korras ja sisendiks on De110 torustik. Lisaks on alevikus 3 tuletõrje veevõtukohta, üks Puurmani raamatukogu juures paisu ees ja teine Puurmani Lasteaia kinnistul. Kolmas veevõtukoht asub Laasme tee 4 kinnistul tööstuspiirkonnas.

4.6. ESKU KÜLA Esku külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 14 232 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Esku küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud suurenevad seoses prognoositava elanike ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.15 Esku küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 46,1 48 Vee tarbimine päevas m3/d 39,0 41

sh elanikud m3/d 16,0 18 sh ettevõtted m3/d 23,0 23

Omatarbe vesi m3/d 4,7 5 Arvestamata vesi m3/d 2,4 2,5 Arvestamata vesi % 5% 5%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 6.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Esku külas on üks ühisveevärgi puurkaev (Esku PRK). Puurkaev paikneb Esku pumbajaama kinnistul ja puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

37

Tabel 4.16 Esku küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Esku PRK 11607 61602:002:0087 1972 53; S 4,44 9 523

Esku veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul. VTJ rajati 2012. aastal koos ülejäänud küla veevõrgu uuendamisega. Vee töötluseks on kasutusel täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter (Eura Air 50 Duplex), projekteeritud jõudlusega 15 m3/h. Puurkaevupumba töö ühtlustamiseks on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Puurkaev asub tehnohoones. Filtripesuvesi suunatakse isevoolse kanalisatsioonitorustikuga ühiskanalisatsiooni.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Tehnohoonele on rajatud ligipääs, kuid puudub piirdeaed. VTJ ja puurkaevu seiskord on hea ning käesoleva arengukavaga ei ole planeeritud täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.16 Esku veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Esku puurkaevu põhjavee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.17). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.17 Esku küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees) 11607 (Esku) Esku õppekoht (Kooli

tee 2) Esku-Kamari kool

Näitaja 15.10.2020 20.04.2023 26.04.2022

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 1,2

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 733 842 735

pH 6,5-9,5 7,2 7,3 7,3

Üldraud, µg/l 200 22 <20

Mangaan, µg/l 50 11

Naatrium, mg/l 200 15

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,03

Nitraat, mg/l 50 1,6

Kloriid, mg/l 250 25

Fluoriid, mg/l 1,5 0,2

Sulfaat, mg/l 250 48

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba-loomulike muutusteta

1 <0,5 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 <5 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 2 0

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

38

Ühisveevärgi torustikud

Esku küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 3,3 km. Valdav osa torustikest on rajatud 2012-2015 veemajandus- projekti raames. Materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32-De110. Põhimagistraalid on läbimõõduga De90. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rekonstrueerida Võhma tee 10 ja 12 kinnistute veeühendus.

Tuletõrje veevarustus

Esku külas paikneb 4 nõuetele vastavat tuletõrje veevõtukohta. Tiheasustusaladele lähimad paiknevad Võhma tee 12 ja Võhma tee 9 kinnistutel. Looduslik veevõtukoht (tiik) paikneb küla põhjaosas Kärdi kinnistul.

4.7. LUSTIVERE KÜLA Lustivere külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 7 308 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Lustivere küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud suurenevad seoses prognoositava ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.18 Lustivere küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 22,0 25 Vee tarbimine päevas m3/d 20,0 23

sh elanikud m3/d 14,1 17 sh ettevõtted m3/d 5,9 6

Omatarbe vesi m3/d 0,0 0 Arvestamata vesi m3/d 2,0 2,2 Arvestamata vesi % 9% 9%

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 7.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Lustivere külas on üks ühisveevärgi puurkaev (Lustivere keskuse PRK). Puurkaev paikneb Mõisa tee 7 kinnistul ja puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.19 Lustivere küla puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Lustivere PRK 22019 61606:001:2070 2006 45; S 1,53 8 029

Veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul eraldi tehnohoones. Toorvee töötlemiseks on kasutusel täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter (Eura Air 50 Duplex) projekteeritud jõudlusega 5 m3/h, mis on arengukava koostamise hetkel varus ja ei ole kasutuses. Surve hoidmiseks süsteemis on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Sarnaselt Adavere VTJ on tehnohoone seinas tuletõrje veevõtu väljund, kuid seoses veemahutite puudumisega ei vasta see nõuetele.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Veetöötlusjaama juurde on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. VTJ seisukord on hea ja arengukavas ei ole planeeritud täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.17 Lustivere veetöötlusjaam (2023).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

39

Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada Lustivere külla reoveepuhasti territooriumile uus puurkaev, mille eesmärk on teenindada reoveepuhastit. Planeeritav puurkaev ühendatakse otse reoveepuhastiga ja ei hakka toetama ühisveevärki.

Veekvaliteet

Lustivere puurkaevu põhjavee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.20). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.20 Lustivere küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

22019 (Lustivere PRK)

Lustivere õppekoht (Kooli tee 6)

Trassi minev vesi (Mõisa tee 7)

Näitaja 05.10.2020 20.04.2023 24.10.2022

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 2,3

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 609 697

pH 6,5-9,5 7,3 7,4 7,4

Üldraud, µg/l 200 20 <20

Mangaan, µg/l 50 17

Naatrium, mg/l 200 4,5

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05 <0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,1 0,038

Nitraat, mg/l 50 10 9,5

Kloriid, mg/l 250 9,4

Fluoriid, mg/l 1,5 0,2

Sulfaat, mg/l 250 49 44

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba-loomulike muutusteta

1 <0,5 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 <5 6

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 3 <3

Ühisveevärgi torustikud

Lustivere küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 3,4 km. Torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De63. Veetorud on rekonstrueeritud 2012-2015. aastal veemajandusprojekti raames ja torustiku seisukord on hea. Käesoleva arengukavaga ei ole planeeritud lisanduvaid investeeringuid ühisveevärgi torustikku.

Tuletõrje veevarustus

Lustivere küla tiheasustusalal puuduvad nõuetekohased tuletõrje veemahutid, kuid Umbusi jõe idakaldal on tööstuspiirkonnas kokku 3 tuletõrje veevõtukohta. Tiheasustusalal paiknevad veemahutid Rahu tee 8 ja Kooli tee 21 kinnistutel, kuid nende seisukord ja kuuluvus on teadmata.

4.8. PISISAARE KÜLA Pisisaare külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 6 221 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Pisisaare küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud suurenevad vähesel määral seoses prognoositava ühiktarbimise suurenemisega ja uute liitujatega üksikelamute piirkonnas. Toodetud vee ja omatarbe vee osakaal eelduslikult väheneb seoses investeeringutega veetaristusse.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

40

Tabel 4.21 Pisisaare küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 25,5 23 Vee tarbimine päevas m3/d 17,0 20

sh elanikud m3/d 12,6 15 sh ettevõtted m3/d 4,4 4

Omatarbe vesi m3/d 7,7 1 Arvestamata vesi m3/d 0,8 2,3 Arvestamata vesi % 3% 10%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 8.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Pisisaare külas on üks puurkaev (Kasevõsa PRK), mis paikneb Kasevõsa Pumbamaja kinnistul küla keskel. Puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.22 Pisisaare küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Kasevõsa PRK 12031 57301:002:0249 1976 30; S 6,8 9 305

Kasevõsa PRK asub Pisisaare VTJ tehnohoones. Puurkaevu on paigaldatud pump Calpeda SD 10/12 võimsusega 2,2 kW, tõstekõrgusega 60 m, vooluhulgaga 6,1 m3/h. Pumba tööd juhib hüdrofoor (0,5 m3) ja sellele paigaldatud rõhurelee FSG-2, mille tööpiirkonnaks on reguleeritud 2,0-2,5 bar. Pump, kaevupäis, torustikud ja armatuur on renoveeritud 2004. aastal. Pumplahoone on 4 x 7,5 m mõõtudega profiilplekiga kaetud hoone, mis on samuti renoveeritud 2004. aastal. Paigaldatud on rauaeraldusseadmed, mille põhikomponendiks on kaks paralleelselt töötavat rauaeraldusfiltrit (Pentair Water), täidetud katalüsaatormaterjaliga, mis kiirendab hapniku juuresolekul põhjavees leiduva kahevalentse raua hapendumise kolmevalentseks, kergesti väljasadenevaks rauaühendiks. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 6 m3/h.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud, tehnohoonel puudub ligipääsutee ja piirdead. Pisisaare VTJ tehnohoone ja veetöötlusseadmed on amortiseerunud. Seda kirjeldab ka väga kõrge omatarbe vee osakaal. Seetõttu on käesoleva arengukava raames planeeritud veetöötlusjaama osaline rekonstrueerimine – uued veetöötlusseadmed, puurkaevu pumba vahetus ja puurkaevu puhastuspumpamine ning tehnohoone soojustamine koos katusele puurkaevu ligipääsuluugi rajamisega. Lisaks on planeeritud rajada VTJ piireaed ja juurdepääsutee.

Fotod 4.18 Pisisaare veetöötlusjaam ja Kasevõsa PRK (2023).

Veekvaliteet

Pisisaare puurkaevu põhjavee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Keskmisest kõrgem on raua sisaldus põhjavees. Sellegi poolest töödeldakse põhjavett (rauaeraldus), sest raua sisaldus põhjavees on väga lähedal piirnormile. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.23). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

41

Tabel 4.23 Pisisaare küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Ühisveevärgi torustikud

Pisisaare küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 1,9 km. Materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De110. Veetorud on rekonstrueeritud 2013-2015. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada uut veetorustikku ühendamaks ühisveevärgiga üksikelamute piirkond – Pisisaare Algkoolist idasse jäävad eramajad. Lisaks on planeeritud rekonstrueerida vana De100 malmtoru, mis ühendab Pisaisaare VTJ Kase teega.

Tuletõrje veevarustus

Pisisaare külas on 6 tuletõrje veevõtukohta, millest 4 tükki vastavad Pääseameti nõuetele. Neist 2 paiknevad elamutsoonis, 1 spordihoone läheduses, 2 tööstusalal ja viimane looduslik veevõtukoht Pisisaare RVP juures. Elamutsoonis asuvate veevõtukohtade seisukorra kohta info puudub, kuid 2013-2015 teostatud veetorustiku rekonstrueerimistööde käigus on veevõtukohtadeni viidud uus veetoru (De110).

4.9. VÄGARI KÜLA Vägari külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 4 381 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Vägari küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud jäävad samasse suurusjärku seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega ja ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.24 Vägari küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 13,8 14 Vee tarbimine päevas m3/d 12,0 12

sh elanikud m3/d 8,4 8 sh ettevõtted m3/d 3,6 4

Omatarbe vesi m3/d 1,0 1 Arvestamata vesi m3/d 0,8 0,8 Arvestamata vesi % 6% 6%

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

12031 (Kasevõsa PRK)

Pisisaare Lasteaed

Näitaja 15.10.2020 20.04.2023

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 1,3

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 668 803

pH 6,5-9,5 7,2 7,2

Üldraud, µg/l 200 179 34

Mangaan, µg/l 50 24

Naatrium, mg/l 200 4,5

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,003

Nitraat, mg/l 50 3,8

Kloriid, mg/l 250 10

Fluoriid, mg/l 1,5 0,2

Sulfaat, mg/l 250 66

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-

loomulike muutusteta

1,3 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 1 1

Värvus, mgPt/l 0 <5

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 78

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

42

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 9.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Ühisveevärgi puurkaev (Vägari PRK) asub Vägari tee 18 kinnistul küla lääneosas. Lisaks paikneb samal kinnistul Vägari vana puurkaev (kat nr 11990), mis ei ole ühisveevärgiga ühendatud ning asub eraldi vanas muldes olevas tehnohoones. Käesoleva arengukava raames on planeeritud vana puurkaevu tamponeerimine vältimaks võimalikku põhjaveereostust. Puurkaevude täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.25 Vägari küla ühisveevärgi puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Vägari PRK 22118 57302:002:0124 2006 50; S1rk 5,6 5 037 Vägari vana PRK 11990 57302:002:0124 1988 200; S-O 3,61 0

Vägari PRK asub veetöötlusjaama tehnohoones, mis on ehitatud 2007. aastal. Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga ühepoolse kaldega katusega, siselaius 2,26 m, sisepikkus 4,26 m, kasulikku pinda umbes 10 m2. Hoone on ehitatud lintvundamendile, seinad 20 cm paksustest FIBO plokkidest, väljast soojustatud mineraalvillaga ja kaetud voodrilauaga. Katuslagi on soojustatud mineraalvillaga ja kaetud profiilplekiga PE PP20. Põrandakonstruktsiooniks on soojustatud armeeritud betoonpõrand.

Puurkaevu pumbana on kasutusel Grundfos puurkaevupump 4” SP8A-10, võimsusega 1,5 kW, maksimaalse vooluhula 3 m3/h juures on tõstekõrgus 53 m. Pumbale on paigaldatud sukelkaabel 4x1,5mm2. Paigaldatud on MP 204 pumbamootori kaitse, hüdrofoor 450 l, margiga GT-D-450 survele kuni 10 bar ning rõhulüliti KPI35, G1/4A, survevahemik 1,5-6 bar. Puurkaevu pump on paigaldatud De50mm PN10 plasttoru abil 19 meetri sügavusele puurauku, puuraugu manteldamata ossa ja toetatud vabalt puuraugu päise peale. Julgestustrossiks on 3 mm läbimõõduga roostevaba terastross.

Veetöötlusseadmetena on kasutusel aktiivsöefilter AS 2072 V131 XPO ja ultraviolettseade S24Q. Aktiivsöefiltri läbipesuvee juhtimiseks on paigaldatud pumplahoone põrandasse betoontrapp, ehitatud kanalisatsioonitorustik ning ehitatud pumplast 6 meetri kaugusele raudbetoonraketest filtratsioonikaev. Rauaärastussüsteemi pole paigaldatud, kuna rauasisaldus vees on normi piires. Ultraviolettseade on paigaldatud seoses varasemate kõrgemate kolibakterite sisaldusega põhjavees. UV seade on töökorras, kuid seda ei kasutata püsivalt veetöötluseks ja lülitatakse sisse võimaliku põhjavee reostuse korral. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 5 m3/h.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud, veetöötlusjaamale on olemas ligipääsutee, kuid ala ei ole aiaga piiratud. VTJ seisukord on hea ja arengukavas täiendavaid investeeringuid ei ole planeeritud.

Fotod 4.19 Vägari veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Vägari puurkaevu põhjavee kvaliteet vastab osaliselt joogivee kvaliteedinõuetele. Keskmisest kõrgem on põhjavee oksüdeeritavus, mis ületab joogivee piirnorme, ja nitriti sisaldus põhjavees. Varasemalt on esinenud probleeme E.coli bakteritega põhjavees, mistõttu on VTJ paigaldatud ka UV seade. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.26). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

43

Tabel 4.26 Vägari küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Ühisveevärgi torustikud

Vägari küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 2,0 km. Torustik on rekonstrueeritud 2013. aastal, torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32-De75. Käesoleva arengukavaga ei ole planeeritud investeeringuid ühisveevärgi torustikesse.

Tuletõrje veevarustus

Vägari küla veetorustikule ei ole rajatud tuletõrje veevõtuks hüdrante. Külas on 1 nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht Kooli tee 5 kinnistul, kuhu on toodud ka veetorustiku ots (De63). Umbes 2 km kaugusel asulast on Aidu järv, mille ääres on tuletõrje veevõtukoht. Lisaks on küla idaosas paikneval tööstusalal 5 hüdranti, kuid need ei ole ühendatud ühisveevärgiga.

4.10. KAMARI ALEVIK Kamari alevikus oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 3 078 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Kamari aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud jäävad samasse suurusjärku seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas ja ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.27 Kamari aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 11,1 12 Vee tarbimine päevas m3/d 8,4 9

sh elanikud m3/d 8,2 9 sh ettevõtted m3/d 0,2 0

Omatarbe vesi m3/d 2,2 2 Arvestamata vesi m3/d 0,5 0,6 Arvestamata vesi % 5% 5%

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees) 22118 (Vägari PRK) Aidu Lasteaed-Algkool

köök

Näitaja 05.10.2020 20.04.2023

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 5,7 4,2

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 541 529

pH 6,5-9,5 7,3 7,4

Üldraud, µg/l 200 20 <20

Mangaan, µg/l 50 39

Naatrium, mg/l 200 6,7

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,1

Nitraat, mg/l 50 23

Kloriid, mg/l 250 14

Fluoriid, mg/l 1,5 0,1

Sulfaat, mg/l 250 26

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-

loomulike muutusteta

1 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 1 1

Värvus, mgPt/l 0 19

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 26 31

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

44

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 10.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Kamari alevikus on üks ühisveevärgi puurkaev (Kamari PRK), mis paikneb Jõe tee 1 kinnistul aleviku põhjaosas. Lisaks on aleviku reoveepuhastile rajatud eraldiseisev puurkaev, mis ei ole osa ühisveevärgist. Puurkaevude täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.28 Kamari aleviku puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Kamari PRK 11762 61604:001:0071 1969 80; S1 17,8 4 067 Kamari RVP PRK 51441 61604:001:0072 2012 31; S1ad-rk 1,5 -

Veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul, puurkaev paikneb tehnohoonest väljas. Vee töötluseks on kasutusel täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter Eura Air 50 Duplex projekteeritud jõudlusega 5 m3/h. Surve hoidmiseks on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Filtripesuvesi juhitakse tehnohoone kõrval paiknevasse septikusse, kust see edasi liigub Jõe tee kraavi.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Veetöötlusjaamal on ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. Puurkaevu ja veetöötlusjaama seiskord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.20 Kamari veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Kamari puurkaevu põhjavees on kõrgem raua sisaldus, mistõttu on vajalik rauaärastus. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.29). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.29 Kamari aleviku ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11762 (Kamari PRK)

Kamari aleviku kortermaja

Näitaja 20.04.2023 20.04.2023

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 2,2

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 788 782

pH 6,5-9,5 7,3 7,1

Üldraud, µg/l 200 1700 <20

Mangaan, µg/l 50 28

Naatrium, mg/l 200 21

Ammoonium, mg/l 0,5 0,24

Nitrit, mg/l 0,5 0,011

Nitraat, mg/l 50 <0,1

Kloriid, mg/l 250 21

Fluoriid, mg/l 1,5 0,49

Sulfaat, mg/l 250 38

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

45

Ühisveevärgi torustikud

Kamari aleviku ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 1,6 km. Veetorud on rekonstrueeritud 2012-2015 läbi viidud veemajandusprojekti käigus. Torude materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De63. Käesoleva arengukava raames ei ole planeeritud täiendavaid investeeringuid veetorustikku.

Tuletõrje veevarustus

Kamari aleviku tiheasustusalal puuduvad tuletõrje veevõtukohad. Lähim asub elamupiirkonnast umbes 0,5 km kaugusel Tööstuse tn 15 kinnistul ja on eraomandis. Kamari VTJ on paigaldatud De50 veevõtukraan, kuid see ei vasta Päästeameti nõuetele.

4.11. KALANA KÜLA Kalana külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 803 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Kalana küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud jäävad samasse suurusjärku seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas ja ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.30 Kalana küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 2,4 2,5 Vee tarbimine päevas m3/d 2,2 2,4

sh elanikud m3/d 2,2 2,3 sh ettevõtted m3/d 0,0 0,0

Omatarbe vesi m3/d 0,1 0,1 Arvestamata vesi m3/d 0,1 0,1 Arvestamata vesi % 5% 5%

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 11.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Kalana külas on üks ühisveevärgi puurkaev (Kalana PRK), mis paikneb Oja pumbamaja kinnistul küla lõunaosas. Puukraevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.31 Kalana küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Kalana PRK 11985 57301:003:0096 1975 34,5; S 5,0 ~ 970

Kalana veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul (puurkaev paikneb VTJ tehnohoones). Tehnohoone on rajatud 1981. aastal ja veetöötlusseadmed on paigaldatud 2011. aastal. Tehnohoone on telliskiviseintega ja trapetsprofiilplekiga kaetud katusega. Hoonet köetakse elektriradiaatoriga. Puurkaevu pumbana on kasutusel Grundfos 4´´ SP, võimsusega 2,2 kW. Maksimaalse vooluhulga juures 5 m3/h on pumba tõstekõrgus 81 m. Pumbal on sukelkaabel 4x1,5 mm2 koos pistikuga. Surve hoidmiseks on kasutusel hüdrofoor 0,2 m3 GT-U-200 survele kuni 16 bar. Rõhulüliti survevahemik on 1,0 - 5 bar.

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11762 (Kamari PRK)

Kamari aleviku kortermaja

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-

loomulike muutusteta

21 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 2 1

Värvus, mgPt/l <5 <5

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 7 47

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

46

Veetöötluseks kasutatakse rauaärastusfiltrit BR 1865 CLARC. Seade koosneb filtrimoodulist AquaShell 1865, mis on täidetud kvartsliiva ja rauaeraldusmaterjaliga BIRM. Filtrite töö automaatseks juhtimiseks on kasutatud CLACK ventiili WS EI. Seadme maksimaalne vooluhulk on 2,4 m3/h.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud. Arvestades, et pumbatud vee kogus on alla 10 m3/ööp, siis tuleb puurkaevule kehtestada 10 m hooldusala (VeeS § 154). Veetöötlusseadmete seisukord on hea ja puurkaevu seisukord on rahuldav. Probleeme on esinenud veetöötlusjaamale ligi pääsemisega kevadiste suurvete ajal, mistõttu on planeeritud käesoleva arengukava investeeringute raames uue ligipääsutee ja piirdeaia rajamine. Lisaks puudub veetöötlusjaamal kaugjuhtimise võimekus, mis on planeeritud investeeringute raames paigaldada.

Fotod 4.21 Kalana veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Kalana puurkaevu põhjavees on keskmisest kõrgem oksüdeeritavus ja nitraatide sisaldus, kuid need ei ületa joogivee piirnorme. Puurkaev ei ole madala veevõtu tõttu vee-erikasutuse keskkonnaloal, mistõttu puudub nõue põhjavett perioodiliselt analüüsida. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.32). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.32 Kalana küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11985 (Kalana PRK)

Kalana küla

Näitaja 05.10.2020 20.03.2023

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 4,4

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 749 788

pH 6,5-9,5 7,1 7,2

Üldraud, µg/l 200 49 77

Mangaan, µg/l 50 <10

Naatrium, mg/l 200 14

Ammoonium, mg/l 0,5 <0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,002

Nitraat, mg/l 50 8,7

Kloriid, mg/l 250 21

Fluoriid, mg/l 1,5 0,3

Sulfaat, mg/l 250 29

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-

loomulike muutusteta

<1 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 1 1

Värvus, mgPt/l 0 <5

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 91

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

47

Ühisveevärgi torustikud

Kalana küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 425 m. Veetorud on rekonstrueeritud 2019. aastal, torumaterjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De63. Ühisveevärgi torustike seisukord on hea ja puudub vajadus täiendavate investeeringute jaoks.

Tuletõrje veevarustus

Kalana külas puuduvad tuletõrje veevõtukohad. Lähim paikneb umbes 5 km kaugusel Pisisaare külas.

4.12. PIKKNURME KÜLA Pikknurme küla ühisveevärki on hallanud 2022. aastani kohalik omavalitsus. Pärast 2021-2023 läbi viidud investeeringuid alustab Põltsamaa Vesi OÜ Pikknurme külas ühisveevärgi teenuse pakkumist. Tegelikud tarbimisandmed on 2023. aasta 4. kvartali kohta ja arengukava koostamise hetkel ei ole veel kõik veevärgiga ühendatud kinnistud ÜVK teenuselepingut sõlminud, mistõttu on vee mahud arvutatud vastavalt küla elanike arvule. Lähtutud on sellest, et kõik varasemalt lepingus olnud kinnistud sõlmivad ka uued lepingud Põltsamaa Vesi OÜ-ga.

Pikknurme külas oleks müüdud vee maht 2022. aastal olnud kokku arvestuslikult 1 095 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Pikknurme küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud vähesel määral suurenevad seoses ühiktarbimise prognoositava suurenemisega, mis annab suurema mõju kui prognoositav elanikkonna vähenemine Jõgeva maakonnas.

Tabel 4.33 Pikknurme küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 1,9 3,7 Vee tarbimine päevas m3/d 1,8 3,5

sh elanikud m3/d 1,8 3,5 sh ettevõtted m3/d 0,0 0,0

Omatarbe vesi m3/d 0,0 0,0 Arvestamata vesi m3/d 0,1 0,2 Arvestamata vesi % 5% 5%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 12.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Pikknurme külas on üks puurkaev (Pikknurme PRK) Volli tee 3 kinnistul küla lääneosas. Puuraev-pumpla on rekonstrueeritud 2021-2022. aastal. Varasemalt oli kasutusel ka Vahtra tee puurkaev, mis puudub Keskkonnaregistrist ja ei kuulu ühisveevärgi alla. Puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis. Tegelik veevõtt on arvestatud vastavalt teenindatavate elanike arvule (puudub info puurkaevu pumpamismahtude kohta).

Tabel 4.34 Pikknurme küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Pikknurme PRK 63159 61102:003:0173 2021 25; S1rk 1,0 1 856

Pikknurme puurkaev-pumpla paikneb puurkaevuga samal kinnistul, puurkaev asub tehnohoones väljas. Veetöötlus puudub. Surve hoidmiseks võrgus on kasutusel 0,3 m3 hüdrofoor. Paigaldatud on veemõõtja, uus puurkaevu pump ning elektri- ja automaatikaseadmed.

Puurkaevule on kehtestatud 10 m hooldusala, mis on tagatud. Puurkaev-pumplale on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. Puurkaev-pumpla seisukord on väga hea ja puudub vajadus täiendavate investeeringute jaoks.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

48

Fotod 4.22 Pikknurme puurkaev-pumpla (2023).

Veekvaliteet

Pikknurmes puudub veetöötlus. Värskeimad andmed on kättesaadavad Keskkonnaregistrist pärast puurkaevu rekonstrueerimist. Nitraadi sisaldus põhjavees on keskmisest kõrgem, kuid selle sisaldus jääb joogivee piirnormidesse. Põhjaveeanalüüs on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.35).

Tabel 4.35 Pikknurme küla ühisveevärgi puurkaevu toorveeanalüüsid (Veka).

Ühisveevärgi torustikud

Pikknurme küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 810 m. Torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De63. Torustik on rekonstrueeritud 2022-2023. aastal. Ühisveevärgi torustike seisukord on väga hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Tuletõrje veevarustus

Pikknurme küla tiheasustusalal tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Lähim looduslik veevõtukoht asub Pikknurme järve kaldal küla lõunaosas ja lisaks on veevõtukoht (2x100 m3) Suurfarmi kinnistul Pikknurme jõe idakaldal.

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees) 63159 (Pikknurme PRK)

Näitaja 16.02.2021

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 2

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 671

pH 6,5-9,5 7,3

Üldraud, µg/l 200 <30

Mangaan, µg/l 50 <10

Naatrium, mg/l 200 8,9

Kaalium, mg/l - 5,9

Kaltsium, mg/l - 110,3

Magneesium, mg/l - 24,3

Ammoonium, mg/l 0,5 <0,05

Nitrit, mg/l 0,5 <0,01

Nitraat, mg/l 50 36,7

Kloriid, mg/l 250 20

Fluoriid, mg/l 1,5 0,18

Sulfaat, mg/l 250 34

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-loomulike

muutusteta

<1

Lõhn, lahjendusaste 2

Värvus, mgPt/l 3

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 210

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

49

4.13. NEANURME KÜLA Neanurme külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 855 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Neanurme küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud vähenevad seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas. Ühiktarbimise suurenemist ei ole prognoositud (olemasolev ühiktarbimine on 94 l/ööp elaniku kohta).

Tabel 4.36 Neanurme olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 2,5 2,1 Vee tarbimine päevas m3/d 2,3 2,0

sh elanikud m3/d 2,3 2,0 sh ettevõtted m3/d 0,0 0,0

Omatarbe vesi m3/d 0,0 0,0 Arvestamata vesi m3/d 0,1 0,1 Arvestamata vesi % 5% 5%

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 13.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Neanurme külas on üks puurkaev (Neanurme PRK), mis paikneb Neanurme pumbamaja kinnistul küla lõunaosas. Puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.37 Neanurme küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Neanurme PRK 30256 61606:002:0147 1971 21; S 2,0 1 035

Neanurme veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul. Puurkaev paikneb tehnohoonest väljas. Veetöötlusjaam koos seadmete ja automaatikaga on rajatud 2015. aastal. 2021. aastal on paigaldatud nitraadieemaldusseade SA70N (27295), mis kasutab vee pehmendamiseks Regenit soola. Surve hoidmiseks on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Olemas on ka kloori doseerimise võimekus ja UV-seade, kuid need veetöötlusseadmed ei ole arengukava koostamise hetkel kasutuses.

Puurkaevule on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, mis ei ole tagatud. Arvestades veevõttu puurkaevust (alla 10 m3/ööp) tuleb kehtestada puurkaevule 10 m hooldusala (VeeS § 154). Veetöötlusjaamale on rajatud ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. Käesoleva arengukavaga ei ole ette nähtud täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.23 Neanurme veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Neanurme puurkaevu põhjavees on joogivee piirnormidest kõrgem nitriti sisaldus, mistõttu on vajalik veetöötlus. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.38). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

50

Tabel 4.38 Neanurme küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Ühisveevärgi torustikud

Neanurme küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 490 m. Materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32- De63. Torustik on rekonstrueeritud 2015. aastal. Torustiku seisukord on hea ja ei vaja investeeringuid.

Tuletõrje veevarustus

Nõuetekohased tuletõrje veevõtukohad küla keskuses puuduvad. Lähim asub Küüni kinnistul tööstusalal külas tiheasustusalast lõunas, umbes 0,5 km kaugusel.

4.14. PAJUSI KÜLA Käesoleva arengukava lühiajaliste investeeringute raames on planeeritud rekonstrueerida Pajusi küla ühisveevärk koos puurkaev-pumplaga ja rajada lisanduvat veetorustikku. Pärast investeeringute elluviimist hakkab Põltsamaa Vesi OÜ Pajusi külas osutama ühisveevärgi teenust. Varasemalt on ühisveevärki hallanud Põltsamaa Vald. Täpsed tarbimisandmed puuduvad, mistõttu on olemasolev ja perspektiivne veetarbimine arvutatud ühisveevärgiga ühendatud elanike põhjal. Pajusi külas oli 2022. aastal arvestuslik vee tarbimine kokku 684 m3/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Pajusi küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Perspektiivne tarbimine suureneb seoses lisanduvate klientidega pärast investeeringute elluviimist (kokku ca 51 elanikku).

Tabel 4.39 Pajusi küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 2,2 6,4 Vee tarbimine päevas m3/d 1,9 5,4

sh elanikud m3/d 1,9 5,4 sh ettevõtted m3/d 0,0 0,0

Omatarbe vesi m3/d 0,0 0,3 Arvestamata vesi m3/d 0,3 0,6 Arvestamata vesi % 15% 10%

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

30256 (Neanurme PRK)

Neanurme küla joogivesi

Näitaja 06.04.2021 20.04.2023

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 2,4

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 720 766

pH 6,5-9,5 7,2 7,3

Üldraud, µg/l 200 <20 <20

Mangaan, µg/l 50 <10

Naatrium, mg/l 200 17

Ammoonium, mg/l 0,5 <0,05

Nitrit, mg/l 0,5 <0,002

Nitraat, mg/l 50 61 36

Kloriid, mg/l 250 25

Fluoriid, mg/l 1,5 0,1

Sulfaat, mg/l 250 48

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-

loomulike muutusteta

<1 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 1 1

Värvus, mgPt/l 0 <5

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 24

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

51

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 14.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Pajusi küla ühisveevärki teenindab Pajusi PRK, mis paikneb Paju kinnistul küla põhjaosas. Puurkaev paikneb eramaal. Tegelik veevõtt on arvestatud vastavalt teenindatavate elanike arvule (puudub info puurkaevu pumpamismahtude kohta). Puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.40 Pajusi küla puurkaev (Veka).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Pajusi PRK 12029 57301:001:0569 1972 45; S1rk-ad 4,61 829

Puurkaev asub puurkaev-pumpla tehnohoones. Kasutusel on Grundfosi puurkaevu pump. Tehnohoone on telliskivist mõõtudega 6x3 m ja kaetud puitvoodriga. 2008. aastal on rekonstrueeritud tehnohoone ja seadmed.

Puurkaevule on kehtestatud 10 m sanitaarkaitseala, mis on tagatud. Seoses madala veetarbimisega on vajalik kehtestada puurkaevule 10 m hooldusala. Tehnohoonele puudub ligipääsutee ja piirdeaed. Puurkaev-pumpla ja kõik seadmed on amortiseerunud. Lisaks tekitab probleeme puurkaevu omandiküsimus. Seetõttu on käesoleva arengukava investeeringutes planeeritud olemasolev puurkaev tamponeerida ja rajada samale kinnistule uus puurkaev koos veetöötlusjaamaga. Veetöötluseks on planeeritud paigaldada raua- ja mangaaniärastussüsteem ja NaOCl doseerimisseade.

Veekvaliteet

Kõige värskemad andmed Pajusi küla põhja- ja joogiveeanalüüside kohta pärinevad Pajusi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast 2015-2030. Seoses suure kolooniate arvuga ja Coli-laadsete bakterite esinemisega on vajalik veetöötlus.

Tabel 4.41 Pajusi küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Pajusi valla ÜVKA 2015-2023).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

12029 (Pajusi PRK)

12029 (Pajusi PRK)

Näitaja 17.10.2006 30.10.2008

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 598 588

pH 6,5-9,5 7,3 7,3

Üldraud, µg/l 200 <60

Mangaan, µg/l 50

Naatrium, mg/l 200

Kaalium, mg/l - 2,3

Magneesium, mg/l - 24,5

Kaltsium, mg/l - 92,4

Ammoonium, mg/l 0,5 <0,07 <0,05

Nitrit, mg/l 0,5 <0,004

Nitraat, mg/l 50 24

Kloriid, mg/l 250

Fluoriid, mg/l 1,5

Sulfaat, mg/l 250

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-

loomulike muutusteta

<1

Lõhn, lahjendusaste 0

Värvus, mgPt/l 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 3 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 150 >300

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

52

Ühisveevärgi torustikud

Pajusi küla veevõrgu pikkus on kokk umbes 500 m. Torustik on malmist, läbimõõduga De65-De100. Kogu ühisveevärgi torustik on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist.

Käesoleva arengukavaga on planeeritud rekonstrueerida Pajusi küla veetorustik ning rajada lisaks umbes 660 m uut veetorustikku Pajusi elanike teenindamiseks.

Tuletõrje veevarustus

Lähim tuletõrje veevõtukoht asub 500 m kaugusel Veskiaida kinnistul. Lisaks on umbes 1 km kaugusel Põltsamaa jõgi, kust on samuti võimalik tuletõrje vett ammutada.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

53

5. ÜHISKANALISATSIOON Käesolevas peatükis kirjeldatakse Põltsamaa vallas tekkivaid reoveekoguseid ja olemasolevate ühiskanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite seisukorda.

Andmed Põltsamaa valla kanalisatsioonisüsteemide seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad määratud vee-ettevõttelt Põltsamaa Vesi OÜ ja Põltsamaa Vallavalitsuselt.

Perspektiivne reovee kogus on arvutatud lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud eeldatavast elanike arvust, ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest. Vooluhulga mõõtmisandmete puudumisel on müüdud reoveekogused arvestatud tarbitud veekoguste alusel.

Madalama eritarbega piirkondades on prognoositud elanikkonna kanalisatsiooni tarbimise suurenemist investeeringuperioodi lõpuni kuni Eesti keskmiseni (75 l/ööp in kohta).

Andmete puudumisel on reovee arvestamata vee (sademevee, infiltratsiooni jms) osakaaluks võetud 10%.

Piirkondade kanalisatsioonitorustike pikkused on võetud ÜVKA kaardilt.

Allolevas tabelis on esitatud Põltsamaa valla ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud elanikkond.

Tabel 5.1 Ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud elanikkond Põltsamaa vallas (Põltsamaa Vesi OÜ, Põltsamaa Vallavalitsus).

Reoveekogumisala Elanik arv RKA-l Varustatud

ühiskanalisatsiooni teenusega [in]

Varustatud ühiskanalisatsiooni

teenusega [%]

Põltsamaa RKA 4330 3 897 90%

Väike-Kamari RKA 257 90 35%

Adavere RKA 595 506 85%

Võisiku RKA 430 323 75%

Puurmani RKA 640 448 70%

Esku RKA 375 308 82%

Lustivere RKA 420 252 60%

Pisisaare RKA 260 208 80%

Vägari RKA 140 98 70%

Kamari RKA 70 62 89%

Kalana RKA 250 88 35%

Pikknurme RKA* 62 45 73%

Pajusi küla** - 25 -

KOKKU 7 829 6 351 70% * Põltsamaa Vesi alustas Pikknurme RKA-l opereerimist 2023. aastal. **Põltsamaa Vesi OÜ alustab Pajusi külas opereerimist pärast käesolevas arengukavas kajastatud investeeringute elluviimist, arengukava koostamise hetkel puudub kehtestatud reoveekogumisala

Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsiooni kasutamise võimalus, kasutavad kohtlahendustena kogumismahuteid. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Kuna osaliselt on kogumismahutid paigaldatud aastakümneid tagasi, on need tõenäoliselt amortiseerunud ja lekivad.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

54

5.1. PÕLTSAMAA LINN JA LÄHIÜMBRUS Põltsamaa linnas ja lähiümbruses oli 2022. a reovee ärajuhtimise ja/või puhastamise teenuse müügimaht kokku 416 972 m³, kusjuures üle 2/3 vastuvõetavast reoveekogusest (2022. aastal vastavalt 109 315 m3 ja 182 132 m3, kokku 291 447 m3) moodustab Orkla Eesti AS ja AS E-Piim Tootmine reovesi, mis suunatakse ühiskanalisatsiooni. Lisaks Põltsamaa linnale on ühiskanalisatsiooniga liitunud Kuningamäe, Mällikvere, Pauastvere, Võhmanõmme ja Mõhküla külad ning Väike-Kamari küla. Piirkonda jäävad Põltsamaa ja Väike-Kamari reoveekogumisalad.

Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne tarbimismaht jääb samasse suurusjärku olemasolevaga seoses ühiktarbimise suurenemisega ja elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas. Lisaks on arvestatud uute kanalisatsiooniteenuse liitujatega (ca 30 elanikku). Infiltratsiooni osakaal eelduslikult väheneb seoses investeeringutega kanalisatsioonitorustikku ja sademeveetorustike rajamise ja rekonstrueerimisega. Tööstuste ja ettevõtete reovee puhastamise maht on jäetud perspektiivis samale tasemele 2022. aastaga va AS E-Piim Tootmine, mille reoveeteenuse mahtu on vähendatud 50% võrra 2024-2027 perioodil seoses tootmismahtude vähenemisega.

Tabel 5.2 Põltsamaa linna ja lähiümbruse kanaliseeritud asumite olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 1 323,1 995 Purgimine m3/d 5,1 5,1 Reovesi tarbijatelt kokku m3/d 1 142,4 890

sh reovesi elanikelt m3/d 251,3 249 sh reovesi ettevõtetest m3/d 891,1 642

Infiltratsioon m3/d 183,9 99,5 Infiltratsiooni % 14% 10%

Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisalade piirid koos muudatusettepanekuga on esitatud Lisas 1 Joonistel 1.0-1.6.

Kanalisatsioonisüsteem

Põltsamaa linna ja lähiümbruse ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 59,6 km, millest ca 55 km on isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 4,6 km survekanalisatsioonitorustikku. Valdav osa torustikest on rajatud või rekonstrueeritud pärast 2008. aastat erinevate veemajandusprojektide raames. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on peamiselt plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160-De450. Survekanalisatsioonitorustik on polüetüleenist (PE) ja läbimõõduga De63-De160. Osaliselt esineb vanemaid asbesttsement-, keraamilisi- ja betoontorusid, mis on peamiselt kinnistusisesed torustikud.

Käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud rajada isevoolset kanalisatsioonitorustikku Võhmanõmme külas uute liitujate ühendamiseks kanalisatsioonivõrguga (ca 730 m). Lisaks on planeeritud rekonstrueerida 2000 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku (sh Pauastvere kollektor, Põhja-Kaare tn, Sepa tn, EPT piirkond). Survelist kanalisatsioonitorustikku on planeeritud rajada 150 m (Kuivatu kinnistu liitumine ja rajatavast Võhmaküla reoveepumplast kollektorisse).

Põltsamaa linna idaosast juhitakse reovesi valdavalt isevoolse torustiku kaudu reoveepuhastisse, mis asub jõe alamjooksul linna ääres. Linna lääneosast pumbatakse reovesi üle jõe kahes kohas. AS Orkla Eesti territooriumil asuva reoveepumpla kaudu pumbatakse ettevõtte tööstusreovesi Veski tänava isevoolsesse torustikku. Teine pumbajaam asub Lossi tänaval ning pumpab ülejäänud linna lääneosa reovee üle jõe Kalda tänava kollektorisse. Põltsamaa reoveekogumisalal on kokku 14 reoveepumplat (Tabel 5.3). Reoveepumplad on samuti rajatud või rekonstrueeritud erinevate veemajandusprojektide käigus aastail 2003-2020. Tegemist on plastist kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba, armatuuri ja automaatikaga. Reoveepumplate tehniline seisukord on hea.

Põltsamaa linna peapumpla (RP-1) asub Põltsamaa reoveepuhasti juures ning on kirjeldatud järgmises alapeatükis.

Lossi tn reoveepumpla on eraldiseisev suurem pumpla, mis suunab põhimõtteliselt kogu Põltsamaa linna läänekalda ja Väike-Kamari küla reovee üle Põltsamaa jõe Kalda tn isevoolsesse kollektorisse. Reoveepumpla seisukord on hea.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

55

Pumpla peamine probleem on automaatvõre puudumine. Võrepraht tuleb käsitsi maapinnale tagasi tuua ja pumpla suuruse tõttu on seda väga tihti vaja teha, mis tekitab omakord suurt tööjõukulu. Käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud rekonstrueerida Lossi tn reoveepumpla, mille raames on vajalik osaliselt ümber ehitada tehnohoone ning paigaldada pumpla sissevoolule automaatvõre.

Fotod 5.1 Lossi tn reoveepumpla (RP-2).

Jaama ja Tehnika tn reoveepumpalte (RP-5 ja RP-6) seisukord on rahuldav (rajatud 2003. aastal), kuid käesoleva arengukavaga ei ole sinna ette nähtud täiendavaid investeeringuid.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada üks uus reoveepumpla Võhmaküla teele, mis pumpab Võhmanõmmes rajatava isevoolse kanalisatsioonitorustikuga kokku kogutud reovee umbes 60 m lõunas paiknevasse kollektorisse.

Lisaks on planeeritud rajada Oru reoveepumplale (RP-8) kaugjuhtimise võimekus, mis siiani puudus.

Tabel 5.3 Põltsamaa linna ja lähiümbruse reoveepumplad (Põltsamaa Vesi OÜ).

RP nr Objekti nimi Asukoht Pumba mark Tootlikkus [m3/h]

Rajatud/ rekonstrueeritud

RP-1 Pea Idakallas SEV.100.100.75.4,51D 144 2012 RP-2 Lossi Läänekallas Flygt3085.182-0311021 120 2013 RP-3 Ranna Läänekallas UFK 35/4B4/3 132 2012 RP-4 Ringi Läänekallas Flygt3068.180-1060006 60 2011 RP-5 Jaama Läänekallas UFK 25/2M/4 18,5 2003 RP-6 Tehnika Läänekallas UFK 25/2M/4 18,5 2003 RP-7 Õnne Läänekallas Flygt 3085.183.1051229 60 2011 RP-8 Oru Läänekallas ABS AS0830M13/4D 45 2012 RP-9 Tallinna mnt Läänekallas Flygt 3068.180.1060003 60 2011

RP-10 Linnu Idakallas Grundfos SLV.65.22.2.50D 10,8 2013 RP-11 Jõgeva mnt Idakallas Grundfos SLV.65.22.2.50D 10,8 2013 RP-12 Mõhu Idakallas Grundfos SLV.65.22.2.50D 12,6 2013 RP-13 Allika Idakallas KSB ARX F065 18 2020 RP-14 Pauastvere Pauastvere küla Flygt 3068.180.1060 60 2014

Põltsamaa reoveepuhasti ja peapumpla

Põltsamaa linna reoveepuhasti asub linna kaguosas Põltsamaa jõe vasakkaldal J. Kuperjanovi tn 7 (KÜ 61701:006:0023). Põltsamaa reoveepuhasti on ehitatud 1983. aastal ja mitmes osas rekonstrueeritud. 2011. aastal läbiviidud rekonstrueerimise järgselt on reoveepuhasti võimsus hüdraulilise koormuse järgi 1 500 m3/d ning reostuskoormuse põhjal 1500 kg BHT7/d (25 000 ie). Kõik peamised sõlmed puhastis on rekonstrueeritud ning puhasti tagab nõuetele vastava heitvee kvaliteedi. Viimaste rekonstrueerimistööde (2021-2023) käigus uuendati puhastusprotsessi mahutid ja optimeeriti puhastusprotsessi ning kaasajastati liigmudakäitlus. Tegemist on aktiivmudatehnoloogial põhineva läbivoolupuhastiga ning mudakäitluseks kasutatakse trummelkompostrit ja mudatsentrifuuge.

Suurema osa puhastisse juhitavast reoveest moodustab tootmisvesi, mis omakorda pärineb valdavalt kahest ettevõttest: AS-ist E-Piim tootmine ja Orkla Eesti AS-ist.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

56

Põltsamaa linna reoveepuhasti koosneb järgmistest rajatistest: peapumpla, eelpuhastusseadmete hoone, tehnohoone, avarii-ühtlustusmahuti, protsessimahutid, biotiigid kogupindalaga ca 7000 m2, päikesepark.

Reovee käitlemine toimub järgmistes etappides:

1. Mõõtmine ja eelpuhastus (kulumõõtur, purgla, automaatvõre, liivaeraldaja); 1. Bioloogiline puhastus (aktiivmuda, fosfori bioloogiline ja keemiline ärastus,

nitrifikatsiooni/denitrifikatsioon, muda regeneratsioon); 2. Järelpuhastus ja ühtlustamine biotiikides (järelsetiti, biotiigid); 3. Puhastusjääkide käitlemine ja utiliseerimine (tsentrifuug, mudatahendi);

Reovesi suundub isevoolselt puhasti territooriumil asuvasse peapumplasse (Fotod 5.2). Enne reovee suubumist pumplasse läbib reovesi võrekanalit, kuhu on paigaldatud võreseade (võrepilu laius 6 mm), mille abil eraldatakse peenpraht. Reovesi suundub pumpla sumpa, millest see pumbatakse edasi eelpuhastushoonesse jaotuskambrisse (perioodiliselt, ööpäeva lõikes võimalikult ühtlaselt). Pumbatav reovesi mõõdetakse induktsioonkulumõõturiga, mis on paigaldatud eeltöötlushoonesse sisenevale survetorule. Kogu reovesi suunatakse jaotuskambrist läbi liivapüünise järgmisesse jaotuskaevu ja sealt otse avarii-ühtlustusmahutisse. Avarii-ühtlustusmahuti liigse täitumise korral jookseb liigne reovesi avariiülevooluna biotiiki.

Fotod 5.2 Põltsamaa RVP peapumpla (RP-1) (2023).

Avarii-ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi bioloogilise protsessi sissevoolu jaotuskambrisse, kus reovesi jaotatakse võrdselt või vajaduse kohaselt jaotatuna kahte paralleelsesse biopuhasti liini (Fotod 5.3). Reoveepuhasti bioloogiline kompleks on kahe-liiniline ja koosneb järgmistest mahutitest (raudbetoonist, osaliselt maa-alused ja maapealsed):

1) Anaeroobsed aktiivmudakambrid 2 x 155 m3; 2) Denitrifikatsiooni/nitrifikatsiooni kambrid 2 x 375 m3; 3) Nitrifikatsiooni kambrid 2 x 373 m3; 4) Nitrifikatsiooni kambrid 2 x 371 m3; 5) Nitrifikatsiooni kambrid 2 x 369 m3; 6) Aktiivmuda regenereerimismahuti 1x540 m3; 7) Järelsetiti 2x176 m2.

Reovee bioloogiline käitlemine toimub lämmastikuühendite nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni ja tagastusmuda regenereerimisega kestusõhustuse menetlusel. Protsessi esimese astmena kasutatakse anaeroobset aktiivmuda segamiskambrit, mis tagab fosforiühendite bioloogilise sidumise ja eemaldamise järgnevas protsessis. Reovesi läbib järgmisi biopuhastuse kambreid: anaeroobne, anoksiline (denitrifikatsioonikamber), õhutuskambrid (3tk järjestikku, õhutusseadmed 3tk Celpox 1273).

Õhustuskambritest pumbatakse osa aktiivmudast tagasi anoksilisse (denitrifikatsiooni) kambrisse. Retsirkulatsiooni määr on 4-7 Qk (Qk ‒ reovee keskmine juurdevool m3/h). Retsirkulatsioonimäär sõltub reovee lämmastikusisaldusest ja soovitavast lämmastiku väljundkontsentratsioonist.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

57

Fotod 5.3 Põltsamaa RVP bioloogilise kompleksi kaks liini (2023).

Fosforiühendite keemiliseks eemaldamiseks kasutatakse PIX raudsulfaadi lahust, mida doseeritakse eelkäitlusseadmete ruumi olemasolevas kemikaalisõlmes kahe dosaatorpumbaga. Eeltöötlusseadmete hoonest on rajatud kaks paralleelset koagulanditoru biopuhasti mõlema liini eelviimasesse kambrisse.

Biopuhastis käideldud reovesi juhitakse isevoolselt (veepinna erinevusest tuleneva rõhu toimel) aktiivmudasuspensioonina järelsetititesse (kaks liini paralleelselt), kus aktiivmuda eraldatakse setitamise teel ja kogutakse põhjakaabiga setiti mudasüvendisse, kust pumbatakse regenereerimismahutisse. Tavaliselt tiheneb tagastusmuda horisontaalsetitites KA-kontsentratsioonini 6-8 g/l. Järelsetiti pinnalt juhitakse selginud vesi heitveena äravoolusüsteemi, mis võimaldab juhtida selle torustiku kaudu kas bioiiki või otse Põltsamaa jõkke.

Tagastusmuda pumbatakse õhustatavasse regenereerimismahutisse (Fotod 5.4), kuid on võimalik ka otse mudalattu suunata. Õhustamiseks kasutatakse kahte Celpox-tüüpi õhustusseadet. Regenereerimise viibeaeg on orienteeruvalt 10 h (9-11 h, sõltuvalt mudatagastuse määrast). Regenereerimismahutist juhitakse tagastusmuda isevoolselt (veepinna erinevusest tuleneva rõhu toimel) biopuhasti jaotuskambrisse, kus jagatakse võrdselt või vastava reguleerimisega kahte biopuhasti liini.

Fotod 5.4 Põltsamaa RVP muda regenereerimismahutid (2023).

Liigmuda eemaldatakse regenereerimismahutist sinna paigaldatud pumbaga ja pumbatakse kas liigmuda mehaanilisse eeltahendisse või liigmuda lattu (juhul kui mehaanilist eeltahendust ei kasutata) (Fotod 5.5).

Esmalt tahendatakse liigmuda mehaanilises trummeltahendis (Andritz PDR 900M) 5-6 % KA-sisalduseni ja kogutakse mudalattu. Eeltahendusseadme tööks on paigaldatud ka polümeeriseade koos polümeeripumbaga, milles valmistatakse polümeerilahus automaatselt portsjonitena. Mudalattu pumbatakse ka võõrmuda (KA- sisaldus eeldatavalt 1,5-2%), kus need segatakse, mis tagab parema käitlusrežiimi järgneval veetustamisel. Mudaladu toimib ka täiendava tihendina - perioodil, kui muda ei töödelda (nädalavahetused ja tööväline aeg) toimub vastavalt liigmuda juurde pumpamisele mudalao-tihendi pinnal selgiva vee ülevool ja seade toimib mudakontsentraatorina.

Liigmuda veetustamiseks kasutatakse kolme tsentrifuugi (GEA Westfalia UCD-305, Piralisi FP 6002RS ja Andritz D3L). Sarnaselt eeltahendiga on kasutusel polümeeriseade koos polümeeripumbaga.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

58

Fotod 5.5 Põltsamaa RVP liigmuda ladu ja eeltahendi koos tsentrifuugidega (2023).

Tahendatud muda kogutakse konteinerisse, mis veetakse ära vastava veokiga. Kasutatakse olemasolevaid konteinereid, mille katteluugid võimaldavad tahemuda sisestada erinevatesse kohtadesse. Konteiner on ruumis liigutatav vastava vintsi-seadega. Mudakäitluses protsessivesi juhitakse vabavoolsesse torustikku ja suunatakse kanalisatsiooni peapumplasse.

Põltsamaa linnas on üks purgimissõlm, mis asub Põltsamaa linna reoveepuhasti territooriumil, peapumpla küljes. Purgla on rekonstrueeritud 2011. aastal ning on heas seisukorras. Purgimiskaev on varustatud käsivõrega, mille abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Purgitav reovesi suunatakse peapumplasse ning sealt edasi puhastusprotsessi. Ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud elanikkonnal on kohustus koguda oma kinnistu reovett ning vedada see välja purglasse.

Põltsamaa linna reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse.

Käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud reoveepuhasti garaažihoone laiendamine, mis jäi eelmiste rekonstrueerimistööde käigus tegemata. Hoone laiendamine on vajalik vee-ettevõtte seadmete ja masinate hoiustamiseks ja hooldamiseks.

Heitvee suublaks on Põltsamaa jõgi (VEE1030000). Heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.4).

Tabel 5.4 Põltsamaa linna reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv - 133 120 123 290 124 360 41 760 BHT7 mg/l 15 3,07 3,0 3,0 3,0 1,277 KHT mg/l 125 30 16,33 24,33 15 9,659 Heljum mg/l 15 5,7 3,27 4,37 4,1 1,877 Püld mg/l 0,5 0,22 0,31 0,32 0,29 0,119 Nüld mg/l 15 4,73 5,3 2,87 2,5 1,744

5.2. VÄIKE-KAMARI KÜLA Väike-Kamari külas oli 2022. aasta kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 2 489 m3. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht väheneb seoses elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas.

Tabel 5.5 Väike-Kamari küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d - - Reovesi tarbijatelt m3/d 6,8 6,6

sh reovesi elanikelt m3/d 5,9 5,7 sh reovesi ettevõtetest m3/d 0,9 0,9

Infiltratsioon m3/d - - Infiltratsiooni % - -

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

59

Väike-Kamari küla ühiskanalisatsioon on ühendatud Põltsamaa linna kanalisatsioonisüsteemiga. Kogu reovesi pumbatakse Väike-Kamari reoveepumpla abil Põltsamaa reoveekogumisalale. Väike-Kamari külas on kokku ca 950 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja lisaks ca 1075 m survekanalisatsiooni torustikku Põltsamaa RKA ühenduseks. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160-De200. Survekanalisatsioonitorustik on polüetüleenist (PE) ja läbimõõduga De110

Käesoleva arengukavaga investeeringuid ette ei nähta.

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid koos muudatusettepanekuga on esitatud Lisas 1 Joonisel 2. Peatükis 2.4 on toodud konsultandi soovitused Väike-Kamari ja Põltsamaa reoveekogumisalade ühendamiseks.

5.3. ADAVERE ALEVIK Adavere alevikus oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 17 641 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht väheneb seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas. Infiltratsiooni osakaal eelduslikult väheneb seoses Adavere reoveepuhasti täieliku rekonstrueerimisega.

Adavere reoveekogumisala hõlmab endas Adavere alevikku ja Kalme küla.

Tabel 5.6 Adavere aleviku olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 58,0 51 Reovesi tarbijatelt m3/d 48,3 46

sh reovesi elanikelt m3/d 34,0 32 sh reovesi ettevõtetest m3/d 14,3 14

Infiltratsioon m3/d 9,7 5,1 Infiltratsiooni % 17% 10%

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 3.

Kanalisatsioonisüsteem

Adavere aleviku ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 8 km (5,3 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 730 m survetorustikku). Valdav osa torustikust on rekonstrueeritud 2012-2015. aastal läbi viidud veemajandusprojektide raames. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160. Survekanalisatsioonitorustik on polüetüleenist (PE) ja läbimõõduga De90-De110.

Käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud läbi viia kanalisatsioonitorustiku kaabelmõõdistus, mille eesmärk on tuvastada võimalikud kohad sademevee infiltratsiooniks. Tööde lõppeesmärk on vähendada Adavere reoveepuhastile jõudvaid sademevee piike, mis põhjustavad probleeme reoveepuhasti töös.

Adavere alevikus on 3 reoveepumplat, mis on heas seisus ja ei vaja täiendavaid investeeringuid. 2 reoveepumplat asuvad alevikus sees ja suunavad reovee puhastile ning kolmas reoveepumpla paikneb reoveepuhasti territooriumil.

Reoveepuhasti

Adavere reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2013. aastal ja tegemist on aktiivmudatehnoloogial põhinev läbivoolne puhasti. Reoveepuhasti paikneb Adavere biopuhasti kinnistul (KÜ 61601:002:0102).

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 2000 ie ja hüdrauliline koormus 200 m3/d. Projekteeritud reostuskoormus on 120 kg BHT7/d

Adavere aleviku reovesi puhastatakse Anoxic tank BIO-OXY 2500 tüüpi reoveepuhastis. Puhastikompleks koosneb tehnohoones asuvast automaatvõrest, ühtlusti-eelsetitist, biopuhastuse mahutist (anaeroobne ja aeroobne töötlus, fosforiärastus) ja kahest biotiigist (pindalaga 3 000 m2). Kasutusel on ASEKO õhutuselemendid.

Puhastit läbinud heitvesi suunatakse 1,1 km pikkuse maaparanduskraavi kaudu Põltsamaa jõkke. Puhastusprotsessist väljavõetav muda viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (2022. aastal kokku 199 m3).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

60

Fotod 5.6 Adavere aleviku reoveepuhasti (2023).

Adavere reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, sest probleeme on esinenud mahutite lekkekindlusega, puhuritega (auklikud ja väljaveninud membraanid) ja elektrisüsteemiga (liigne niiskus tehnohoones). Lisaks ei suuda puhasti tehnoloogiline lahendus toime tulla alevikust pärineva sademevee hulgaga ning toimub võimalik pinnasevee infiltratsioon protsessi (pinnaselähedane põhjavesi on väga kõrgel).

Heitvee suublaks on Pihlakamäe kraav (VEE1030025), mis on Puduküla-Kalme maaparandusehitise (kood 002) eesvooluks. Ehitis kuulub suuremasse maaparandussüsteemi (MPS kood 2103000011010), kuhu kuulub veel Kadaka maaparandusehitis. Süsteemi reguleeriva võrgu pindala on 86,2 ha. Pihlakamäe kraav on kogu süsteemi eesvooluks ning suubub lõpuks Põltsamaa jõkke. Adavere reoveepuhasti heitvee mõju maaparandussüsteemi toimimisele on minimaalne – heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.7), sealjuures oli keskmine vooluhulk 2022. aastal 58 m3/ööp ehk 2,4 m3/h.

Tabel 5.7 Adavere aleviku reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 25 550 5 015 5 483 5 468 5 203 BHT7 mg/l 25 3,0 3,0 12,0 3,0 0,113 KHT mg/l 125 27 15 41 30 0,598 Heljum mg/l 35 3,9 4,8 13 2,0 0,127 Püld mg/l 2 1,6 0,75 1,9 1,5 0,030 Nüld mg/l 60 25 16 3,1 8,9 0,276

Käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud täielikult rekonstrueerida Adavere reoveepuhasti. Rekonstrueeritud reoveepuhasti saab olema SBR annuspuhasti tüüpi reoveepuhasti, mis võimaldab toime tulla alevikust pärineva sademeveega.

5.4. VÕISIKU KÜLA Võisiku külas oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 11 118 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht suureneb oluliselt määral seoses elanike ühiktarbimise suurenemisega. Olemasolev ühiktarbimine on alla 15 l/ööp elaniku kohta, mis tuleneb suuresti Võisiku Hooldekodu muutlikust koormusest. Tarbijate arvu puhul on arvestatud hooldekodu täielikust täituvusest.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

61

Tabel 5.8 Võisiku küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 36,2 56 Reovesi tarbijatelt m3/d 30,5 47

sh reovesi elanikelt m3/d 4,0 20 sh reovesi ettevõtetest m3/d 26,5 27

Infiltratsioon m3/d 5,8 8,9 Infiltratsiooni % 16% 16%

Võisiku külas viidi läbi 2023. aastal reostuskoormuse analüüs, mille käigus saadi Võisiku RKA reostuskoormuseks 72 ie (Tabel 5.9). Kehtiv reoveekogumisala reostuskoormus on 705 ie ehk reaalsusega on umbes 10-kordne vahe. Konsultandi soovitused reoveekogumisala koormuse vähendamiseks on toodud peatükis 2.4.

Tabel 5.9 Võisiku RKA reostuskoormuse analüüs 2023. aastal (Põltsamaa Vesi OÜ). 23. jaan 24. jaan 25. jaan 26. jaan 27.jaan 28. jaan 29.jaan Keskmine

BHT7

[mg/l] 360 240 160 170 96 78 77 169

Vooluhulk [m3/d] 36 20 22 25 18 30 77 25

IE 72

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ning reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 4.

Kanalisatsioonisüsteem

Võisiku küla ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,5 km, sh ca 540 m isevoolset ja 1006 m survekanalisatsioonitorustikku. Torustik on rekonstrueeritud 2017. aastal. Torustikud on plastikust, isevoolsed PVC torud De160, survelised polüetüleen (PE) torud De90.

Võisiku külas 1 reoveepumpla, mis on rajatud 2017. aastal. Lisaks pumbatakse reovett Võisiku hooldekodu territooriumilt (pumpla kuulub hooldekodule).

Käesoleva arengukava raames ei nähta ette täiendavaid investeeringuid kanalisatsioonisüsteemi.

Reoveepuhasti

Võisiku küla reoveepuhasti on rajatud 2017. aastal ja paikneb Võisiku tee 18 kinnistul (KÜ 61603:001:0046).

Võisiku külas on aktiivmudatehnoloogial põhinev annuspuhasti (SBR) ja järelpuhastuseks 2 biotiiki (2x1 250 m2). Eelpuhastuseks on kasutusel automaatvõre (Qmin=30 m3/h). Annuspuhasti koosneb ühtlustusmahutist (20 m3) ja kahest protsessimahutist (50 m3 ja 30 m3). Fosfori ärastamine toimub keemilise sadestamise teel. Puhastusprotsessist väljavõetav muda tihendatakse koha peal mudatihendusmahutis (10 m3) kolme aeraatori abil ja viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (2022. aastal kokku 204 m3).

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 330 ie ja hüdrauliline koormus 60 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea ning rekonstrueerimist ei vaja.

Tabel 5.10 Võisiku küla reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 7 100 2 005 2 278 2 857 2 443 BHT7 mg/l 25 3,0 4,9 6,7 4,5 0,047 KHT mg/l 125 20 35 26 48 0,311 Heljum mg/l 35 2 7,8 5,6 6,8 0,054 Püld mg/l 2 1,3 1,4 0,59 1,3 0,011 Nüld mg/l 60 20 11 5,8 8,0 0,101

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

62

Fotod 5.7 Võisiku küla reoveepuhasti ja biotiigid (2023).

Võisiku reoveepuhasti heitvee suublaks on Kaasiku kraav (VEE1034501), mis voolab lõuna suunas Pudruaru kraavi (VEE1034500). Pudruaru kraav on Võisiku/TTP326 (kood 004) maaparandusehitise eesvooluks, mis suubub Põltsamaa jõkke. Lisaks Võisiku/TTP326 kuuluvad maaparandussüsteemi (MPS kood 2103000010800) ka Kuningamäe, Kuningamäe/II ja Pärnamaa maaparandusehitised. Süsteemi reguleeriva võrgu pindala on 226,6 ha. Võisiku reoveepuhasti heitvee mõju maaparandussüsteemi toimimisele on minimaalne, sest reoveepuhasti heitvesi vastab nõuetele (Tabel 5.10) ja keskmine heitvee vooluhulk 2022. aastal oli 26,3 m3/ööp ehk 1,1 m3/h.

5.5. PUURMANI ALEVIK Puurmani alevikus oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 13 375 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne maht jääb samaks seoses elanike ühik- tarbimise suurenemisega ja elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas. Puhastile jõudva reovee maht väheneb seoses eeldatava infiltratsiooni osakaalu vähenemisega pärast investeeringute elluviimist.

Tabel 5.11 Puurmani aleviku olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 45,3 39 Reovesi tarbijatelt m3/d 36,6 35

sh reovesi elanikelt m3/d 30,5 29 sh reovesi ettevõtetest m3/d 6,1 6

Infiltratsioon m3/d 8,7 3,9 Infiltratsiooni % 19% 10%

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 5.1.

Kanalisatsioonisüsteem

Puurmani aleviku ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 8,4 km, sh ca 6 280 m isevoolset kanalisatsiooni- torustikku ja ca 2 085 m survetorustikku. Torustik on rekonstrueeritud 2009-2010. aastal veemajandusprojekti raames. Torustikud on plastikust, isevoolsed PVC torud De160-315, survelised polüetüleen (PE) torud De75-110.

Torustike seisukord on rahuldav. Probleeme esineb sademevee juhtimisega reoveekanalisatsiooni, sealjuures on tuvastamata võimalikud ühenduskohad ühiskanalisatsioonis. Nende kohtade tuvastamiseks on planeeritud investeeringud sademevee valdkonnas (sademeveetorustike kontrollmõõdistus temperatuurianduriga). Lisaks

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

63

on planeeritud rekonstrueerida isevoolne kanalisatsioonitorustik Tartu mnt 11 kinnistu juurest reoveepuhasti rekonstrueeritud toruni (kokku ca 260 m).

Puurmani alevikus on 7 reoveepumplat (Tabel 5.12). Kõik reoveepumplad on rajatud 2009-2010. aastal veemajandusprojekti raames. Reoveepumplad on PE kestaga maa-alused kahe reoveepumbaga kompaktpumplad. Reoveepumplate seisukord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Tabel 5.12 Puurmani aleviku reoveepumplad (Põltsamaa Vesi OÜ).

RP nr Objekti nimi Asukoht (kinnistu) Pumba mark Tootlikkus

[m3/h] Rajatud/

rekonstrueeritud RP-1 Puhasti Puhastusseadme ABS AFP 0841 M30/4D 18 2009-2010 RP-2 Hirveaia Hirveaia tn 3 ABS AFP 0831 S22/4D 18 2009-2010 RP-3 Raamatukogu Ülejõe tn 4 ABS AFP 0841 S13/4D 18 2009-2010 RP-4 Mõisa Tartu mnt 1 ABS AFP 0831 S22/4D 2,2 kW 18 2009-2010 RP-5 Jõgeva mnt Jõgeva mnt 4 ABS AFP 0841 S13/4D 1,3 kW 18 2009-2010 RP-6 Pedja Pedja tn 2 ABS AFP 0841 M30/4D 3 kW 18 2009-2010 RP-7 Tõrve Tõrve tn 6 ABS AFP 0841 M30/4D 3 kW 18 2009-2010

Reoveepuhasti

Puurmani reoveepuhasti asub Puhastusseadme (KÜ 61102:002:0224) ja Biotiigi (KÜ 61102:002:0145) kinnistutel ning on rekonstrueeritud 2010. aastal.

Puurmani alevikus on kestvusõhutusega integreeritud süsteemiga aktiivmudapuhasti (MINICLAR BC 500) ja järelpuhastuseks 2 biotiiki (kokku ca 1 300 m2). Reovesi juhitakse puhastisse purgla-pumplast. Avarii-möödavool on juhitud läbi biotiikide. Purgla ei ole kasutusel. Eelpuhastuseks on kasutusel automaatvõre. Reovesi juhitakse läbi võre ühtlustusmahutisse (70 m3) ja sealt edasi biopuhastusprotsessi. Aereerimine toimub kahe puhuri abil (Aerzen DeltaBlower). Biopuhasti järelsetitis on muda hõljuvas kihis, kust liigmuda pumbatakse mudamahutisse. Selginud vesi muda pealt kogutakse hammasrennist äravoolutorusse. Äravoolutorust voolab selginenud vesi tagasi ühtlustusmahutisse. Fosfori eemaldamine reoveest toimub bioloogilise puhastusprotsessi käigus. Seda toetab vajadusel keemiline fosforiärastus. Tihendatud muda viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (2022. aastal kokku 237 m3). Puhasti tarbeks saadakse vett kinnistul paiknevast salvkaevust

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 500 ie ja hüdrauliline koormus 65 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea ning rekonstrueerimist ei vaja.

Fotod 5.8 Puurmani reoveepuhasti ja biotiigid (2023).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

64

Heitvee suublaks on Pedja jõgi (VEE1023700). Heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.13). Mõjutatud maaparandussüsteemid piirkonnas puuduvad.

Tabel 5.13 Puurmani aleviku reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 14 196 4 072 4 277 4 101 4 094 BHT7 mg/l 25 3 3,7 3 5,5 0,063 KHT mg/l 125 29 31 41 33 0,554 Heljum mg/l 35 3,5 5,1 8,5 4,4 0,089 Püld mg/l 2 1,6 0,33 2,8 0,36 0,021 Nüld mg/l 60 11 13 17 9,2 0,208

5.6. ESKU KÜLA Esku külas oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 8 455 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht suureneb seoses prognoositava elanike ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 5.14 Esku küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035 Reovee kogus puhastile m3/d 23,2 28 Reovesi tarbijatelt m3/d 19,3 23

sh reovesi elanikelt m3/d 15,6 19 sh reovesi ettevõtetest m3/d 3,7 4

Infiltratsioon m3/d 3,9 4,6 Infiltratsiooni % 17% 17%

Esku külas viidi läbi 2018. aastal reostuskoormuse analüüs, mille käigus saadi Esku RKA reostuskoormuseks 180 ie (Tabel 5.15). Kehtiv reoveekogumisala reostuskoormus on 543 ie ehk reaalse olukorraga on umbes 3-kordne vahe. Konsultandi soovitused reoveekogumisala koormuse vähendamiseks on toodud peatükis 2.4.

Tabel 5.15 Esku RKA reostuskoormuse analüüs 2018. aastal (Põltsamaa Vesi OÜ). 27. nov 28. nov 29. nov 30. nov 1. dets 2. dets 3. dets Keskmine

BHT7

[mg/l] 420 360 440 430 320 320 340 376

Vooluhulk [m3/d] 24 29 26 27 28 33 34 29

IE 180

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ning reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 6.

Kanalisatsioonisüsteem

Esku küla ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 3,9 km, sh ca 2 760 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja ca 1 175 m survetorustikku. Torustik on valdavalt rajatud 2012-2015. aastal veemajandusprojekti raames. Torustik on plastikust, isevoolsed PVC torud De160, survelised polüetüleen (PE) torud De90-110.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud rekonstrueerida ca 50 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku Võhma tee 12 kinnistu ühendamiseks.

Esku külas on 3 reoveepumplat, millest 2 teenindavad küla kanalisatsioonivõrku (Võhma tee 10a ja Endla kinnistud) ja 1 on kasutusel ainult Esku VTJ filtripesuvee juhtimiseks reoveepuhastile (Esku biopuhasti kinnistu). Kõik reoveepumplad on rekonstrueeritud või rajatud 2012-2015.

Probleeme on esinenud VTJ reoveepumplaga, mis lekib ja ei ole arengukava koostamise hetkel töös. Kuna pumpla on dimensioneeritud vajadusest suurem (võimalik liitumine tööstuspiirkonna poolt), siis on käesoleva arengukava raames planeeritud reoveepumpla rekonstrueerida.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

65

Reoveepuhasti

Esku reoveepuhasti asub Esku biopuhasti kinnistul (KÜ 61602:002:0086) ja on rekonstrueeritud 2013. aastal.

Esku külas on läbivoolne aktiivmudapuhasti ja järelpuhastuseks on kasutusel 2 biotiiki (kokku 1 634 m2). Kasutusel on automaatvõre, kuid puudub võrepress. Reovesi juhitakse peale automaatvõre läbimist isevoolselt bioloogilise puhastuse protsessi, mis koosneb aeratsioonikambrist (130 m3) ja regeneratsioonimahutist (29 m3). Aereerimine toimub kahe puhuri abil (Kubicek). Biopuhasti järelsetitis (10 m3) on muda hõljuvas kihis, kust liigmuda pumbatakse mudamahutisse (56 m3). Fosfori eemaldamine reoveest toimub bioloogilise puhastusprotsessi käigus. Seda toetab vajadusel keemiline fosforiärastus. Tihendatud muda viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (2022. aastal kokku 166 m3). Puhasti on ühendatud ühisveevärgiga.

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 400 ie ja hüdrauliline koormus 58 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea. Käesoleva arengukava raames on planeeritud olemasoleva võreseadme asemele paigaldada uus automaatvõre koos võrepressiga.

Fotod 5.9 Esku küla reoveepuhasti ja biotiigid (2023).

Heitvee suublaks on Sileda kraav (VEE1034701), kuhu heitvesi jõuab mööda ca 1 km pikkust teekraavi. Sileda kraav on Posti-Matsi maaparandusehitise (kood 002) eesvooluks. Ühisesse maaparandussüsteemi (MPS kood 2103460020003) kuuluvad veel Annamõisa (001), Kundrussaare (003), Võisiku/TTP326 (004) ja Kundrussaare (005) maaparandusehitised. Süsteemi reguleeriva võrgu pindala on 428,7 ha. Sileda kraav suubub Kanassaare peakraavi (VEE1034700), mis omakorda suubub Nõmavere peakraavi (VEE1034600). Nõmavere peakraav on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool, mis suubub Põltsamaa jõkke. Esku reoveepuhasti heitvee mõju maaparandus- süsteemi toimimisele on minimaalne, sest heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.16) ja reoveepuhasti keskmine heitvee vooluhulk 2022. aasta oli 23,2 m3/ööp ehk ca 1 m3/h.

Tabel 5.16 Esku küla reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 5 220 2 070 2 136 2 130 2 119 BHT7 mg/l 25 3 3 3,2 4,4 0,029 KHT mg/l 125 15 17 16 36 0,178 Heljum mg/l 35 2 16 11 9,2 0,081 Püld mg/l 2 1,4 0,26 0,57 1,5 0,008 Nüld mg/l 60 22 7,5 30 7,6 0,142

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

66

5.7. LUSTIVERE KÜLA Lustivere külas oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 7 509 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht suureneb seoses elanike ühiktarbimise suurenemisega ja väheneb seoses eeldatava elanike arvu vähenemisega. Summaarselt perspektiivne müügimaht suureneb.

Tabel 5.17 Lustivere küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 24,7 26 Reovesi tarbijatelt m3/d 20,6 22

sh reovesi elanikelt m3/d 14,7 16 sh reovesi ettevõtetest m3/d 5,9 6

Infiltratsioon m3/d 4,1 4,4 Infiltratsiooni % 17% 17%

Lustivere külas viidi läbi 2019. aastal reostuskoormuse analüüs, mille käigus saadi Lustivere RKA reostuskoormuseks 105 ie (Tabel 5.18). Kehtiv reoveekogumisala reostuskoormus on 444 ie ehk reaalsusega on umbes 4-kordne vahe. Konsultandi soovitused reoveekogumisala koormuse vähendamiseks on kirjeldatud peatükis 2.4.

Tabel 5.18 Lustivere RKA reostuskoormuse analüüs 2019. aastal (Põltsamaa Vesi OÜ). 11. juuni 12. juuni 13. juuni 14. juuni 15. juuni 16. juuni 17. juuni Keskmine

BHT7

[mg/l] 190 190 260 180 100 210 410 220

Vooluhulk [m3/d] 27,4 27 26 29 34 28 29 29

IE 105

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 7.

Kanalisatsioonisüsteem

Lustivere küla ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 3,5 km, millest 3 360 m on isevoolset ja 311 m survekanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonitorustik on rekonstrueeritud 2012-2015. aastal veemajandus- projekti raames. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160-200, survekanalisatsioonitorustik on polüetüleenist (PE) ja läbimõõduga De75-90.

Lustivere külas on 2 reoveepumplat, millest üks (Muta kinnistu) teenindab Kalda tee kinnistuid ja teine asub reoveepuhasti juures (Lustivere reoveepumpla kinnistu) ja suunab reovee puhastile. Reoveepumplad on rajatud 2012-2015. aastal ja on heas seisukorras.

Reoveepuhasti

Lustivere reoveepuhasti asub Lustivere biopuhasti kinnistul (KÜ 61606:001:0192) ja on rajatud 2009. aastal.

Lustivere külas on läbivoolne aktiivmudapuhasti (Celpox bioreaktor 955) järelpuhastuseks on kasutusel 2 biotiiki (kokku ca 3 200 m2). Kasutusel on automaatne kruvivõre. Avarii-möödavool puudub. Reovesi juhitakse läbi võre aeratsioonikambrisse (60 m3), kus toimub peamine bioloogiline puhastus. Ülevool suunatakse biopuhasti järelsetitisse (20 m2), kust liigmuda omakorda pumbatakse vastavalt vajadusele protsessi tagasi või mudamahutisse (20 m3). Fosfori eemaldamine reoveest toimub osaliselt bioloogilise puhastusprotsessi käigus. Seda toetab keemiline fosforiärastus. Tihendatud muda viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (2022. aastal kokku 191 m3).

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 400 ie ja hüdrauliline koormus 55 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada puhasti tarbeks puurkaev reoveepuhasti kinnistule (ptk 4.7).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

67

Fotod 5.10 Lustivere küla reoveepuhasti ja biotiigid (2023).

Heitvee suublaks on Umbusi jõgi (VEE1029200), mis suubub Pedja jõkke Põltsamaa valla lõunaosas. Umbusi jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lustivere reoveepuhasti paikneb Sulustvere-Mõrtsi maaparandusehitise piirides (kood 001). Maaparandusehitis moodustab üksinda maaparandussüsteemi (MPS kood 2102920020100), mille reguleeriva võrgu pindala on 10,4 ha. Lustivere reoveepuhasti mõju maaparandusehitise toimimisel on minimaalne, sest heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.19) ja 2022. aastal oli keskmine heitvee kogus 24,7 m3/ööp ehk 1 m3/h.

Tabel 5.19 Lustivere küla reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 5 000 2 195 2 317 2 312 2 188 BHT7 mg/l 25 3 12 3 3 0,048 KHT mg/l 125 31 25 29 20 0,237 Heljum mg/l 35 2,2 8,4 2 2 0,033 Püld mg/l 2 1,2 0,92 1,9 1,4 0,012 Nüld mg/l 60 25 17 5,4 11 0,131

5.8. PISISAARE KÜLA Pisisaare külas oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 5 511 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht suureneb seoses prognoositava elanike ühiktarbimise suurenemisega ja uute liitujatega üksikelamute piirkonnas.

Tabel 5.20 Pisisaare küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 18,1 20 Reovesi tarbijatelt m3/d 15,1 17

sh reovesi elanikelt m3/d 12,6 14 sh reovesi ettevõtetest m3/d 2,5 3

Infiltratsioon m3/d 3,0 3,4 Infiltratsiooni % 17% 17%

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

68

Pisisaare külas viidi läbi 2019. aastal reostuskoormuse analüüs, mille käigus saadi Pisisaare RKA reostuskoormuseks 215 ie (Tabel 5.21). Kehtiv reoveekogumisala reostuskoormus on 341 ie ehk reaalsusega on umbes 1,5-kordne vahe. Konsultandi soovitused reoveekogumisala koormuse vähendamiseks on toodud peatükis 2.4.

Tabel 5.21 Pisisaare RKA reostuskoormuse analüüs 2019. aastal (Põltsamaa Vesi OÜ). 21. aug 22. aug 23. aug 24. aug 25. aug 26. aug 27. aug Keskmine

BHT7

[mg/l] 430 450 370 410 520 490 460 447

Vooluhulk [m3/d] 44 28 20 24 29 27 30 28,9

IE 215

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 8.

Kanalisatsioonisüsteem

Pisisaare küla ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 3,1 km, millest 1 730 m on isevoolset ja 1 424 m survekanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonitorustik on rekonstrueeritud erinevates etappides nii 2005. kui ka 2013. aastal. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160, survekanalisatsioonitorustik on polüetüleenist (PE) ja läbimõõduga De40-90.

Reoveekogumisala kirdeosas (üksikelamute piirkond) on kinnistud, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada ca 550 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku kinnistute ühendamiseks.

Pisisaare külas on 4 reoveepumplat (Kase, Kasevõsa PRK, Kooli ja Pisisaare). Kõik reoveepumplad on kompaktpumplad, rajatud 2005. aastal ja vajavad osaliselt rekonstrueerimist. Peamised küla teenindavad pumplad on Kase ja Pisisaare, millest viimane suunab kogu reovee puhastile. Kasevõsa PRK pumpla juhib Pisisaare VTJ filtripesuvett ühiskanalisatsiooni ning Kooli pumpla teenindab ainult Kooli kinnistut.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud rekonstrueerida mõlemad suuremad pumplad (Kase ja Pisisaare), sest mõlemas pumplas on kasutusel ainult 1 pump ning olemasolev lahendus ei võimalda kahe pumba paigaldamist.

Reoveepuhasti

Pisisaare reoveepuhasti asub Biopuhasti kinnistul (KÜ 57301:002:0036) ja on rekonstrueeritud 2013. aastal.

Pisisaare külas on läbivoolne aktiivmudapuhasti (OXYD-180) ja järelpuhastuseks on kasutusel 2 biotiiki (kokku ca 2020 m2). Kasutusel on automaatvõre, kuid puudub võrepress. Reovesi juhitakse läbi automaatvõre biopuhastuse mahutitesse (3 tk – aerotank, muda regeneratsioonimahuti, järelsetiti. Aereerimine toimub kahe puhuriga (Kubicek). Fosfori eemaldamine reoveest toimub bioloogilise puhastusprotsessi käigus. Seda toetab vajadusel keemiline fosforiärastus, mille käigus doseeritakse raudsulfaati otse aerotanki. Liigmuda juhitakse sette kogumismahutisse, kust tihendatud muda viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (2022. aastal kokku 292 m3).

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 217 ie ja hüdrauliline koormus 23,5 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea. Kuna automaatvõre on liiga suure võre läbimõõduga ja puudub võrepress, siis käesoleva arengukava raames on planeeritud olemasoleva võreseadme asemele paigaldada uus automaatvõre koos võrepressiga.

Heitvee suublaks on Kuuse kraav (VEE1034106), mis suubub Pisisaare ojja (VEE1034105). Pisisaare oja on Liivoja maaparandusehitise (kood 001) eesvooluks. Maaparandusehitis moodustab üksinda maaparandussüsteemi (MPS kood 2103410020040), mille reguleeriva võrgu pindala on 72,8 ha. Pisisaare oja suubub omakorda Raasna kraavi (VEE1034100), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool ja suubub Põltsamaa jõkke. Pisisaare reoveepuhasti mõju maaparandusehitise toimimisele on minimaalne, sest heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.22) ja 2022. aastal oli keskmine heitvee vooluhulk 18,1 m3/ööp ehk ca 0,8 m3/h.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

69

Fotod 5.11 Pisisaare reoveepuhasti ja biotiigid (2023).

Tabel 5.22 Pisisaare küla reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 3 000 1 700 1 739 1 657 1 518 BHT7 mg/l 25 5,1 3 3 3 0,023 KHT mg/l 125 33 24 44 44 0,238 Heljum mg/l 35 11 13 4,7 4,7 0,056 Püld mg/l 2 0,38 0,97 1,4 1,4 0,007 Nüld mg/l 60 5,8 22 5,5 5,5 0,066

5.9. VÄGARI KÜLA Vägari külas oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 4 789 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht väheneb seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas.

Tabel 5.23 Vägari küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 13,1 12 Reovesi tarbijatelt m3/d 10,9 10

sh reovesi elanikelt m3/d 7,8 7 sh reovesi ettevõtetest m3/d 3,1 3

Infiltratsioon m3/d 2,2 1,9 Infiltratsiooni % 17% 17%

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 9.

Kanalisatsioonisüsteem

Vägari küla ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,9 km, millest 1 195 m on isevoolset ja 665 m survekanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonitorustik on rekonstrueeritud 2013. aastal veemajandusprojekti raames. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160, survekanalisatsioonitorustik on polüetüleenist (PE) ja läbimõõduga De90.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

70

Vägari külas on 1 reoveepumpla (kompaktpumpla), mis juhib kogu küla reovee otse puhastile. Reoveepumpla on rajatud 2013. aastal on heas seisukorras.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud paigaldada rasvapüüdur Aidu Lasteaed-Koolimaja liitumispunkti.

Reoveepuhasti

Vägari reoveepuhasti asub Biotiigi kinnistul (KÜ 57302:002:0128) ja on rajatud 2013. aastal.

Vägari külas on läbivoolne aktiivmudapuhasti (OXYD-45) ja järelpuhastuseks on 3 biotiiki (kokku ca 1 900 m2), millest on kasutusel viimased kaks. Kasutusel on automaatvõre, kuid puudub võrepress. Reovesi juhitakse läbi automaatvõre biopuhastuse mahutitesse (3 tk – aerotank, muda regeneratsioonimahuti, järelsetiti. Aereerimine toimub kahe puhuriga (Kubicek). Fosfori eemaldamine reoveest toimub bioloogilise puhastusprotsessi käigus. Seda toetab vajadusel keemiline fosforiärastus, mille käigus doseeritakse raudsulfaati otse aerotanki. Liigmuda juhitakse sette kogumismahutisse, kust tihendatud muda viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (2022. aastal kokku 137 m3).

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 195 ie ja hüdrauliline koormus 21 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea, kuid probleeme on esinenud aktiivmuda mustaks värvumisega (bakterimassi suremine). Osaliselt võib probleeme põhjustada üledimensioneeritud mudamahuti või kemikaalid lähedal paiknevast puidutehasest. Ühtlasi on automaavõre liiga suure läbimõõduga ning puudub võrepress. Seetõttu on planeeritud käesoleva arengukava raames Vägari RVP osaline rekonstrueerimine, mille käigus on vajalik ümber ehitada biopuhastuse mahutid ja puhurite seadmestik. Lisaks on planeeritud paigaldada automaatvõre koos võrepressiga.

Fotod 5.12 Vägari küla reoveepuhasti ja biotiigid (2023).

Heitvee suublaks on Vägari kraav (VEE1027601), mis on Vähari maaparandusehitise (kood 003) eesvooluks. Maaparandusehitis on osa maaparandussüsteemist (MPS kood 2102720010270), kuhu kuuluvad lisaks Aidu/PÜ70 (kood 001) ja Niinesaare/Metsakuivendus (kood 002) maaparandusehitised. Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu pindala on 417,5 ha. Vägari kraav suubub Samblakraavi (VEE1027600), mis omakorda suubub Jõgeva vallas Kaave jõkke (VEE1027200). Vägari reoveepuhasti heitvee mõju maaparandusehitisele on minimaalne, sest reoveepuhasti heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.24) ja 2022. aastal oli keskmine heitvee vooluhulk 13,1 m3/ööp ehk ca 0,6 m3/h.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

71

Tabel 5.24 Vägari küla reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 2 000 1 160 1 223 1 249 1 157 BHT7 mg/l 40 5 5 5 3 0,022 KHT mg/l 150 21 21 21 18 0,097 Heljum mg/l 35 14 14 14 5,5 0,057 Püld mg/l - 2,2 2,2 2,2 0,85 0,009 Nüld mg/l - 37 37 37 17 0,154

5.10. KAMARI ALEVIK Kamari alevikus oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 4 034 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht väheneb seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas.

Tabel 5.25 Kamari aleviku olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 11,1 10 Reovesi tarbijatelt m3/d 9,2 8

sh reovesi elanikelt m3/d 8,0 7 sh reovesi ettevõtetest m3/d 1,2 1

Infiltratsioon m3/d 1,8 1,6 Infiltratsiooni % 17% 17%

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 10.

Kanalisatsioonisüsteem

Kamari aleviku ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2,6 km, millest 2 056 m on isevoolset ja 528 m survekanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonitorustik on rekonstrueeritud 2012-2015. aastal veemajandus- projekti raames. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160, survekanalisatsioonitorustik on polüetüleenist (PE) ja läbimõõduga De90.

Kamari alevikus on 3 reoveepumplat, milles kaks (Kamari ja Nõgese) teenindavad aleviku tiheasustusala ja üks paikneb reoveepuhasti kinnistul ning suunab kogu aleviku reovee puhastile. Reoveepumplad on rajatud 2012- 2015. aastatel ja nende seisukord on hea. Kõik pumplad on kompaktpumplad. Nõgese pumplal puudub kaugjuhtimise võimekus, mis on käesoleva arengukava investeeringute raames planeeritud rajada.

Reoveepuhasti

Kamari reoveepuhasti asub Kamari biopuhasti kinnistul (KÜ 61604:001:0072) ja on rajatud 2013. aastal.

Vägari külas on läbivoolne aktiivmudapuhasti (OXYD-45) ja järelpuhastuseks on kasutusel 2 biotiiki (kokku ca 1 800 m2). Kasutusel on automaatvõre, kuid puudub võrepress. Reovesi juhitakse läbi automaatvõre biopuhastuse mahutitesse (3 tk – aerotank, muda regeneratsioonimahuti, järelsetiti. Aereerimine toimub kahe puhuriga (Kubicek). Fosfori eemaldamine reoveest toimub bioloogilise puhastusprotsessi käigus. Seda toetab vajadusel keemiline fosforiärastus, mille käigus doseeritakse raudsulfaati otse aerotanki. Liigmuda juhitakse sette kogumismahutisse, kust tihendatud muda viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (2022. aastal kokku 52 m3). Reoveepuhasti saab vett puhasti kinnistul paiknevast puurkaevust.

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 182 ie ja hüdrauliline koormus 21 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea, kuid probleeme on esinenud aktiivmuda mustaks värvumisega (bakterimassi suremine). Osaliselt võib probleeme põhjustada üledimensioneeritud mudamahuti. Ühtlasi on automaavõre liiga suure läbimõõduga ning puudub võrepress. Lisaks on tekitab probleeme suur reoveepuhastisse jõudev suur pinnasevee kogus ja puhastil puudub avariimöödavool. Seetõttu on planeeritud käesoleva arengukava raames Kamari RVP osaline rekonstrueerimine, mille käigus on vajalik ümber ehitada biopuhastuse mahutid. Lisaks on planeeritud paigaldada automaatvõre koos võrepressiga. Planeeritud on rajada ca 175 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku reoveepuhasti pumplast biotiikidesse avariimöödavoolu tagamiseks.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

72

Fotod 5.13 Kamari aleviku reoveepuhasti ja biotiigid (2023).

Heitvee suublaks on Soti kraav (VEE1035208), mis on Loimu maaparandusehitise (kood 002) eesvooluks. Kamari reoveepuhasti jääb kogu mahus maaparandusehitise piiridesse. Maaparandusehitis on osa süsteemist (MPS kood 2103520020020), kuhu kuuluvad lisaks Loksu ja Luhasaare ehitised. Reguleeriva võrgu pindala on 310,2 ha. Soti kraav suubub Kamari alevikust edelas paiknevasse Loksu kraavi (VEE1035205), mis omakorda suubub Vanaküla kraavi (VEE1035200). Vanaküla kraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, mis suubub Põltsamaa jõkke. Kamari reoveepuhasti mõju maaparandusehitisele on minimaalne, sest puhasti heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.26) ja 2022. aastal oli keskmine heitvee vooluhulk 11 m3/ööp ehk alla 0,5 m3/h.

Tabel 5.26 Kamari aleviku reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 1 500 937 1 047 1 038 1 012 BHT7 mg/l 40 3 12 3 3,1 0,022 KHT mg/l 150 15 27 27 25 0,096 Heljum mg/l 35 3,4 12 2 5,8 0,024 Püld mg/l - 0,96 0,41 2,5 0,81 0,005 Nüld mg/l - 8,4 5,5 5,4 11 0,030

5.11. KALANA KÜLA Kalana külas oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku 1 049 m³. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht suureneb olulisel määral seoses elanike ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 5.27 Kalana küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 2,9 7 Reovesi tarbijatelt m3/d 2,4 6

sh reovesi elanikelt m3/d 2,4 6 sh reovesi ettevõtetest m3/d 0,0 0

Infiltratsioon m3/d 0,5 1,1 Infiltratsiooni % 17% 17%

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 11.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

73

Kanalisatsioonisüsteem

Kalana küla ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 0,8 km, millest 743 m on isevoolset ja 97 m survekanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonitorustik on täielikult rekonstrueeritud 2019. aastal veemajandus- projekti raames. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160-200, survekanalisatsioonitorustik on polüetüleenist (PE) ja läbimõõduga De90.

Kalana külas on 1 reoveepumpa (kompaktpumpla), mis asub Kalana parkla kinnistul (KÜ 57301:001:0328). Reoveepumpla on rajatud 2019. aastal ja on heas seisukorras. Pumplal puudub kaugjuhtimise võimekus, mistõttu on see planeeritud käesoleva arengukava investeeringute raames rajada.

Reoveepuhasti

Kalana reoveepuhasti asub Biotiigi kinnistul (57301:003:0093) ja on rekonstrueeritud 2019. aastal.

Kalana külas on võre-septik-biotiik tehnoloogial põhinev puhasti, kus peamine reovee puhastamine toimub biotiikides (2 tk, kokku ca 3 800 m2). Kasutusel on käsivõre. Reovesi juhitakse isevoolselt läbi käsivõre septikusse (ca 25 m3). Septiku ülevool juhitakse biotiikidesse, kus toimub põhipuhastus. Fosfori eemaldamist ei toimu. Septikut tühjendatakse vastavalt vajadusele.

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 115 ie ja hüdrauliline koormus 8,5 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Fotod 5.14 Kalana küla reoveepuhasti ja biotiigid (2023).

Heitvee suublaks on Umbusi jõgi (VEE1029200), mis on antud piirkonnas Jõulusaare maaparandusehitise (kood 001) eesvooluks. Maaparandusehitis moodustab üksinda maaparandussüsteemi (MPS kood 2102920020180). Jõkke suubub Kalana reoveepuhastist ca 300 m allavoolu Kalana peakraav, pärast mida on Umbusi jõgi riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Kalana reoveepuhasti mõju maaparandussüsteemile on minimaalne, sest reoveepuhasti heitvee väljavool vastab nõuetele (Tabel 5.28) ja vooluhulk on väike – 2022. aastal keskmiselt 2,9 m3/ööp ehk alla ca 0,1 m3/h.

Tabel 5.28 Kalana küla reoveepuhasti heitvee väljund (2022. a VEKA aruanne).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Koormus suublale [t/a]

Vooluhulk m3/kv 300 250 278 287 234 BHT7 mg/l 40 4,6 3,4 3,4 3 0,004 KHT mg/l 150 24 16 16 22 0,020 Heljum mg/l 35 11 6,4 6,4 2,5 0,007 Püld mg/l - 0,67 0,29 0,29 0,43 <0,001 Nüld mg/l - 4,3 5,6 5,6 5 0,005

5.12. PIKKNURME KÜLA Pikknurme külas oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku arvestuslikult 1 533 m³. Pikknurme külas alustas Põltsamaa Vesi OÜ opereerimist 2023. aasta jooksul, mistõttu on olemas osalised 4. kvartali tarbimisandmed. Kõik olemasolevad ja prognoositavad mahud on arvutatud perspektiivsete tarbijate arvu järgi. Lähtutud on sellest, kõik varasemad ühiskanalisatsiooni teenust tarbinud kliendid sõlmivad uued teenuselepingud Põltsamaa Vesi OÜ-ga. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht suureneb seoses elanike prognoositava ühiktarbimise suurenemisega.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

74

Tabel 5.29 Pikknurme küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 2,8 3 Reovesi tarbijatelt m3/d 2,5 3

sh reovesi elanikelt m3/d 2,5 3 sh reovesi ettevõtetest m3/d 0,0 0

Infiltratsioon m3/d 0,3 0,3 Infiltratsiooni % 10% 10%

Olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide asukohad ja reoveekogumisala piirid on esitatud Lisas 1 Joonisel 12.

Kanalisatsioonisüsteem

Pikknurme küla ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,1 km. Kogu küla kanalisatsioonivõrk on isevoolne. Kanalisatsioonitorustik on täielikult rekonstrueeritud 2022. aastal läbi viidud veemajandusprojekti raames. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on plastikust (PVC) ja läbimõõduga De160-200.

Reoveepuhasti

Pikknurme reoveepuhasti asub Külamaa kinnistul (61102:003:0088) ja on rajatud 2022. aastal.

Pikknurme külas on aktiivmudatehnoloogial põhinev annuspuhasti (SBR). Küla reovesi juhitakse isevoolselt ühtlustusmahutisse (10 m3), kust see omakorda pumbatakse reovesi protsessimahutisse (16 m3, millest vahetuv maht on 4 m3), kus toimub puhastusprotsess tsükliliselt teatud veekoguste kaupa (tavaliselt 2 tsüklit ööpäevas). Aereerimiseks on kasutusel protsessimahuti põhjas paiknevad õhujaotustorud koos peenmull ketasaeraatoritega. Heitvesi pumbatakse protsessist välja dekanterpumbaga. Liigmuda juhitakse liigmuda eemalduspumbaga mudamahutisse (6 m3), mida aerereeritakse sarnaselt protsessimahutiga. Liigmuda viiakse edasisele töötlusele Põltsamaa reoveepuhastile (eeldatav aastane maht ca 100 m3). Fosfori keemiline ärastamine toimub raudsulfaadi doseerimisega otse õhutuskambrisse.

Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 75 ie ja hüdrauliline koormus 11,3 m3/ööp.

Puhasti seisukord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Fotod 5.15 Pikknurme küla reoveepuhasti (2023).

Heitvee suublaks on Pikknurme jõgi (VEE1028300). Käesoleva arengukava koostamise hetkel alles käivitatakse Pikknurme reoveepuhastit, mistõttu puudub info, kas heitvesi vastab kehtivatele nõuetele. Mõjutatud maaparandussüsteemid puuduvad.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

75

5.13. PAJUSI KÜLA Pajusi külas oli 2022. a kanalisatsiooniteenuse müügimaht kokku arvestuslikult 684 m³. Pajusi külas olemasolevat ühiskanalisatsiooni osaliselt opereerinud Põltsamaa vald, kuid puuduvad täpsemad tarbimisandmed, mistõttu on kõik mahud arvutatud perspektiivsete tarbijate arvu järgi. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused. Perspektiivne müügimaht suureneb seoses uute liitujatega pärast planeeritud investeeringute elluviimist. Ühiktarbimise suurenemist ei ole prognoositud (arvestuslik ühiktarbimine 75 l/ööp elaniku kohta).

Tabel 5.30 Pajusi küla olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused (Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Reovee kogus puhastile m3/d 2,1 6 Reovesi tarbijatelt m3/d 1,9 5

sh reovesi elanikelt m3/d 1,9 5 sh reovesi ettevõtetest m3/d 0,0 0

Infiltratsioon m3/d 0,2 0,6 Infiltratsiooni % 10% 10%

Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonisüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 14.

Kanalisatsioonisüsteem

Küla kanalisatsioonisüsteem on rajatud 1975-80 aastatel. Pajusi küla kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 480 m. Torude läbimõõt on vahemikus 160 mm majade liitumispunktis kuni 200 mm-ni magistraaltorudel. Kanalisatsioonivõrgu ehitamisel on kasutatud keraamilisi torusid. Kanalisatsioonitorustike seisukord on suhteliselt rahuldav minimaalse infiltratsiooni tõttu, esineb ummistusi.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud rekonstrueerida täielikult Pajusi küla kanalisatsioonisüsteem, sealhulgas rajada 520 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, rekonstrueerida 583 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja rajada 193 m survekanalisatsioonitorustikku koos reoveepumplaga.

Reoveepuhasti

Pajusi küla ühiskanalisatsioon lõpeb kogumiskaevuga mahutavusega ca 25 m3.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud likvideerida kogumiskaev ja rajada Pajusi külla reoveepuhasti (võre-septik tehnoloogia) Risti kinnistule (KÜ 57301:002:1280). Planeeritava reoveepuhasti reostuskoormus on ca 100 ie. Heitvee suublaks saab olema Karjamaa kraav (VEE1030004), mis suubub edasi läbi Liivoja veehoidla Põltsamaa jõkke. Karjamaa kraav paikneb Karjamaa maaparandusehitise (kood 001) piirides, kuid ei ole maaparandusehitisele eesvooluks.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

76

6. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE

6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÜVK mõistes kaasnevad sademeveega 2 peamist probleemi:

• Ühiskanalisatsiooni suunatud sademevesi koormab kanalisatsioonisüsteeme ja reoveepuhasteid; • Üleujutustest tingitud kahjud;

Sademesüsteemi eesmärk on minimeerida sademetest tulenevat kahju inimesele ja nende varale, eesmärgi saavutamisel on suur osa looduse kaitsmisel ja säilitamisel. Sademesüsteemi eesmärki saab saavutada järgides kahte põhimõtet:

1. Sademeveesüsteemidega ärajuhitav sademevee vooluhulk (ka tippvooluhulk) peab olema minimaalne.

Minimaalse äravoolu tagamine on oluline nii põhjavee kvaliteedi, üleujutuste tekke vältimise kui ka ühiskanalisatsiooni suunatava sademevee koguse seisukohast. Ärajuhitavad sademevee kogused sõltuvad suuresti planeeringust, teede ja tänavate kalletest (määrab suuresti kokkuvoolu aja), pinnasest ja sademete intensiivsusest ja kestusest. Mida suurem on kõvapindade osakaal sademeveesüsteemi valgalas, seda suuremad on ärajuhitavad sademevee kogused.

2. Sademeveega ärakantavat reostust tuleb piirata selle tekkekohas, vähendamaks keskkonnale tekitatavat kahju.

Reostuse minimeerimiseks tuleb kokku kogutud sademeveekanalisatsiooni juhitav reostunud sademevesi enne torustikku juhtimist puhastada vähemalt õigusaktidega nõutud kvaliteedini. Sademevee puhastamine vähendab suublatele ja eesvooludele ning teatud olukordades ka põhjaveele mõjuvat reostuskoormust.

Mõlema põhimõtte rakendamiseks on toodud alljärgnevalt võimalikud rakendusmeetmed:

• Sademevee väljalasud on vajalik loastada (sademeveetorustikud, mis koguvad sademevett tööstus- ja tootmismaalt);

• Rakendada sademevee võimalikult suurt immutamist tekkekohas, kus see on võimalik; • Vähendada sademevee vooluhulkasid - kasutada võimalikult palju kraave, looduslikke ja tehislikke

üleujutusalasid, eesmärk soodustada võimalikult palju sademevee aurustumist ja infiltratsiooni maapinda;

• Võimalusel juhtida katustelt ja tänavatelt voolav sademevesi immutusaladele, madalatesse imbtiikidesse;

• Sademevee maksimaalne ärakasutamine, kogutud vee kasutamine suvel kastmisel kui ka pikemas perspektiivis osaliselt olmeveena (tänavate pesuvesi, kastmisvesi);

• Reostunud sademevee puhastamine reostuse tekkekohas (õli- ja liivapüüdurid); • Detailplaneeringutes sademevee osa koostamisel tuleb kindlasti tähelepanu koostajal pöörata kogu

valgalale, kus detailplaneering asub, mitte ainult konkreetse detailplaneeringu valgalale, et vältida olukordi, kus ühe piirkonna probleemide lahendus põhjustab probleeme kusagil mujal;

• Võimalusel piirata kõvakattega alade rajamist; • Minimaliseerida keskkonnale tekitatavat kahju läbi tänavatelt ärakantava reostuse kontrollimise,

tänavate korrapärase puhastamise, samuti kontrollida lumesulamisvett ja määratleda konkreetsed lumeladustamise alad;

• Vältida kraavide likvideerimist ja asendamist torustikuga, sest kraavis osa sademeveest aurustub, toimub isepuhastus. Vajalik korrapärane hooldus;

• Vajalik on tagada sademeveetorustike regulaarne hooldus ja läbipesu; • Linna tänavate, teede ja väljakute puhastamine, et viia miinimumini sademeveega ärakantavad

heljuvainete kogused; • Vältida sademevee jõudmist reoveekanalisatsioonisüsteemi; • Sademevee kokkuvooluaja pikendamine sademevee juhtimisega üle murupindade, et vähendada

vooluhulga tippe ja üleujutusohte.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

77

6.2. PÕLTSAMAA LINN Vastavalt ÜVVKS §2 lg 1 on Põltsamaa linna ja lähiümbruse sademeveesüsteemid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.

Põltsamaa linnas on kokku sademeveetorustikku ca 6,3 km. Kogu linnas tekkiv sademevesi juhitakse sademeveetorude, kraavide või ojade abil lõpuks Põltsamaa jõkke. Sademeveetorustike ja -kraavidega on eristatav kokku 16 valgalade rühma, millelt sademevesi kokku kogutakse ning suublasse juhitakse. Sealjuures neist 7 suubuvad otse Põltsamaa jõkke, 7 suubuvad Alastvere peakraavi ja 2 Külmoja peakraavi. Kahe kõige enam torutatud valgalade rühma sademevee suublad on loastatud (Tabel 1.2). Nimetatud on valgalade rühmad, et paremini kirjeldada suuremate piirkondade sademeveesüsteeme.

Põltsamaa RKA sademeveesüsteemid ja valgalad on toodud Lisas 1 Joonisel 1.7. Valgalade piirid on hinnangulised ning tuletatud Maa-ameti kaardimaterjali ja kõrgusandmete põhjal. Valgaladelt tekkiva sademevee koguse, pinnale langeva ja sealt ärajuhitava sademevee äravoolu arvutamiseks on kasutatud EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ standardi ptk 6.2.4 toodud valemit ning Põltsamaa valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas § 23 lg 8 toodud valemit.

Vastavalt Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale on sademevee juhtimisel sademeveekanalisatsiooni kehtestatud järgmised piirväärtused (kui puuduvad puhastusrajatised):

• Naftasaadused – 5 mg/l; • Heljuvaine – 40 mg/l; • BHT7 – 15 mg/l; • KHT – 125 mg/l; • Püld – 1 mg/l; • Nüld – 45 mg/l.

Ohtlike ainete piirväärtusteks vastavalt ÜVVKS § 36 lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtused. Kui sademevees tuvastatakse kõrgemad piirväärtused, siis tuleb paigaldada väljavoolule sademeveepuhasti. Seega võib eeldada, et Põltsamaa linna valgaladelt kokku kogutud sademevesi vastab keskmise suurusega reoveepuhasti heitvee nõutele.

Piirkonna maaparandussüsteemidega on seotud 11 valgalade rühma (P1 ja P12 ning kõik Alastvere ja Külmoja peakraavi suubuvad valgalade rühmad). Alastvere ja Külmoja peakraavid on riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud. Sademevee investeeringud on planeeritud ainult valgalal P3, mis suubub otse Põltsamaa jõkke.

1. P1 – Mällikvere küla

Mällikvere küla Põltsamaa linna poolne osa moodustab eraldi valgalade rühma, mille alla jääb osaliselt Kullerkupu, Mõhu ja Roosi tn ning endine EPT piirkond. Enamus valgalast on põllumaa. Sademevesi valgub lääne suunas Kileküla kraavi (VEE1030023), mis suubub Põltsamaa jõkke. Mõhu tee sademevesi on juhitud Koidu kraavi (VEE1030024), mis omakorda suubub Kileküla kraavi. Mõlemad kraavid on Mällikvere II (kood 001) maaparandusehitise (MPS süsteemi kood 2103000010920) eesvooluks. Valgalade rühmal on üks suubla (P-1.1)

Valgalal puuduvad sademeveetorustikud. Hinnanguliselt 5% on kõvakattega pinda (parklad, teed, tööstus- ja erahooned), ülejäänud on põllu- või metsamaa. Valgala pindala on suurusjärgus 85 ha, sealjuures maaparandus- ehitis moodustab sellest 40,8 ha. Vastavalt Põltsamaa valla sademevee mahu arvutamise valemile oleks selliselt valgalalt aastane tekkiv sademevee kogus 126 480 m3 ehk ca 350 m3/ööp. Lähtudes EVS 848:2021 arvutusvihma valemist on sellise valgala sademevee äravool 2 128 L/s (arvutusvihma kestus 10 min ja kordus 1,25, kõvakatte äravoolutegur 0,9, ülejäänud valgala 0,1). Arvutusvihma intensiivsus on selliste muutujate puhul 185 L/s*ha.

Eesvoolude (Koidu ja Kileküla kraav) seisukord on eelduslikult hea, sest piirkonnas ei ole siiani esinenud probleeme sademevee ärajuhtimisega. Kileküla kraav on 4-6 m lai ja Koidu kraav on 2-4 m lai. Rohkem kraavitust valgalade rühmal ei ole. Seega on eesvoolud võimelised vastu võtma valgalalt pärineva sademevee.

2. P2 – Roosi, Mõhu ja Kannikese tn

Valgalade rühm (ca 2,8 ha) jääb suuremas osas Põltsamaa linna piiridesse. Sademevesi kogutakse osaliselt kraavidega kokku, osaliselt imbub pinnasesse. Valgalal on üks suubla (P-1.2), mis on Mõhu tee otsas paiknev kraav. Kraav suubub Põltsamaa jõkke. Põltsamaa linna poole jääva piirkonnas juhitakse sademevesi otse kinnistutelt Põltsamaa jõkke. Valgalal puuduvad sademeveetorustikud ja valgala ei mõjuta ühegi maaparandusehitise toimimist. Piirkonnas ei ole teadaolevat esinenud probleeme sademevee ärajuhtimisega.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

78

3. P3 – Põltsamaa linna idakallas

Tegemist on kõige suurema tiheasustusalal paikneva valgalade rühmaga (kokku ca 150 ha). Valgala põhjapoolne piir jääb Tartu-Tallinna mnt juurde, idas piirneb Rohelise tänavaga ja läänest Mällikvere külaga. P3 valgalade rühm on kõige enam torutatud piirkond – sademeveetorustikku on kokku 5 830 m. Valgalal on üks suubla (P-1.9 või JO092), mis on ka loastatud. 2023. aasta sademevee analüüsid on toodud Tabel 6.1. Heitvee analüüsid vastavad nõuetele. Sademevee vooluhulkasid suublas ei mõõdeta. Maaparandusehitistele mõju puudub.

Valgalal on esinenud probleeme Silla tänava ringteega, kus sademevesi juhitakse olemasoleva lahendusena kanalisatsioonitorustikku. Lisaks on amortiseerunud Kuperjanovi ja Jõe tänava sademeveetorustik, mis on kogu süsteemi suubla juures. Käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud rajada Silla tänava ringristmikule sademeveetorustik, mis ühendatakse olemasoleva kollektoriga (kokku ca 175 m) ja rekonstrueerida Tartu mnt L1 kuni Roheline tn sademeveetorustik (kokku ca 413 m).

Lähtudes eeltoodust on suublale lisanduv koormus ainult ringristmiku osavalgalalt (ca 1 ha), mis antud piirkonnas annab lisanduvaks äravooluks 172 L/s (arvutusvihma intensiivsus 380 L/s*ha).

Tabel 6.1 Põltsamaa sademevesi 1, JO092 heitvee väljavoolu reostusnäitajad 2023. aastal (Põltsamaa Vesi OÜ).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal BHT7 mg/l 15 <3 KHT mg/l 125 22 Heljum mg/l 40 7 3,2 3,9 5,9 Püld mg/l 1 0,22 Nüld mg/l 45 4,7 NAF mg/l 5 <0,02 <0,02 <0,02 <0,02

4. P4 – Kingu tn äri- ja tootmispiirkond

P4 puhul on tegemist väikese valgalaga (ca 1,5 ha), kust juhitakse olemasolevate kraavidega sademevesi Põltsamaa jõkke läbi suubla P-1.10. Valgala piiridesse jääb Kuperjanovi ja Kingu tn. Suur osa valgaalast on kõvakattega pind (katused ja parklad). Piirkonnas puudub sademeveetorustik ning suuremaid probleeme sademeveega ei ole esinenud.

5. A5 – Pauastvere ja Mällikvere küla

A5 valgalade rühm paikneb osaliselt Mällikvere I (kood 001) maaparandusehitise piirides (MPS süsteemi kood 2103420020070). Valgalade rühm jääb osaliselt Mällikvere ja osaliselt Pauastvere küla piiridesse, lõunast piirneb Tallinn-Tartu maanteega ja idast Jõgeva maanteega.

A5 valgalal puuduvad sademeveetorustikud ja kogu sademevesi juhitakse kraavide abil Alastvere peakraavi või immutatakse pinnasesse. Valgala eesvooluks on maaparandusehitise eesvoolu kraav, mis suubub Alastvere peakraavi (suubla A-1.3) või Alastvere peakraav, mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool ja suubub Põltsamaa jõkke. Valgala pindala on kokku ca 215 ha, millest 100 ha moodustab maaparandusehitis.

Valgalade rühm on üle 95% ulatuses põllumaa. Põltsamaa valla sademevee arvutamise valemi järgi tekib selliselt valgalalt ca 300 000 m3 sademevett aastas. Arvutusvihma intensiivsus on 174,9 L/s*ha (kestus 10 min, kordus 1,05) ning pinnale langeva ja sealt ärajuhitava sademevee äravool on kogu valgalal 4 550 L/s. Eesvoolude seisukord on hea – maaparandusehitise kraav on osaliselt võsastunud, kuid suuremad takistused vee voolamiseks puuduvad. Ühiseesvool on 4-6 m laiune ja hea seisukorras. Piirkonnas ei ole esinenud suuremaid probleeme sademevee ärajuhtimisega. Seega võib väita, et eesvoolud on võimelised valgalade rühmal tekkivad sademevett vastu võtma.

6. A6 – Põltsamaa linn, Paustvere ja Võhmanõmme küla

A6 valgalade rühm jääb suuremas osas kolme erineva Pardi maaparandusehitise piiridesse (001/2103420020060, 001/2103420020040 ja 001/2103420020050). Valgala pindala on kokku ca 62 ha, millest 25 ha on maaparandusehitiste pindala. Valgala on peamiselt põllu- ja heinamaa.

Valgalal puuduvad sademeveetorustikud. Sademevesi juhitakse Alastvere peakraavi kahe kraavi kaudu, mis on ka maaparandusehitiste eesvooludeks. Suublad on A-1.5 ja A-1.6. Vastavalt Põltsamaa valla sademevee mahu valemile tekib selliselt valgalalt kokku 86 105 m3 sademevett aastas. Piirkonna arvutusvihma intensiivsus on 175 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravooluks on 1 312 L/s. Eesvoolude seisukord on hea. Piirkonnas ei ole esinenud probleeme sademevee ärajuhtimisega.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

79

7. A7 – Kingu, Mäe, Kaare, Tuleviku, Põllu, Põhja-Kaare tn

A7 valgalade rühm jääb suuremas osas Põltsamaa linna territooriumile. Tegemist on elamupiirkonnaga, kus tekkiv sademevesi valgub mööda tänavaid kagu suunas Alastvere (Meeritsa) veehoidla poole. Piirkonna põhjaosas valgub sademevesi põhjas paiknevasse kraavi (4-6 m lai), mis suubub Alastvere peakraavi lähedal Alastvere veehoidlasse (suubla A-1.8). Lõunaosas on olemas teadmata seisukorras sademeveetorustik (kokku ca 316 m), mis suubub Alastvere veehoidla lõunaosas Alastvere peakraavi (suubla A-1.9).

Valgala on kokku ca 40 ha, millest 30% on kõvakattega pinda (teed, tänavad ja katused). Sellise valgala sademevee hulk aastas on ca 110 000 m3, arvutusvihma intensiivsus on 237 L/s*ha (kestus 9 min ja kordus 2) ning ärajuhitava sademevee äravool 2 938 L/s.

Kogu valgalal tekkiv sademevesi suubub Alastvere veehoidlasse (Fotod 6.1), mis on võimeline vastu võtma kogu tekkiva sademevee. Põllu tänaval ja Tartu maanteel paikneva sademeveetorustikuga on esinenud probleeme, kus tänavatel tekkiv sademevesi jääb suurematesse lohkudesse pidama. Torustiku seisukord on teadmata, samuti on ei ole teada täpne suubla asukoht.

Fotod 6.1 Alastvere veehoidla ja peakraav (Maa-ameti kaldaaerofotod 2023).

8. A8 – Pauastvere küla

A8 valgalade rühm jääb täies mahus Pauastvere küla piiridesse. Valgalade rühm piirneb lõunast Tallinn-Tartu maanteega ja läänest Jõgeva maanteega. Valgala pindala on ca 120 ha, millest umbes 10% on kõvakattega (tööstus- ja ärihooned, parklad ja teed). Kogu valgalal tekkiv sademevesi immutatakse pinnasesse või juhitakse kraavide abil Alastvere peakraavi (suublad A-1.1, A-1.2 ja A-1.3). Valgala põhjaosas paikneb Nigula kinnistu teega piirnev kraav, valgala keskosas on Nigula kraav (1-2 m lai), mis saab alguse Töökoja teest ja lõunaosas paikneb Nurme kinnistut piirav kraav, mis suubub Juudi kinnistul Alastvere peakraavi.

Antud valgala puhul on eelduslik tekkiv sademevee kogus ca 208 000 m3 aastas, arvutusvihma intensiivsus 185 L/s*ha ja pinnale langeva ning sealt ärajuhitava sademevee äravool 3 783 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademevee ärajuhtimisega probleeme, mistõttu võib eeldada, et olemasolev lahendus on piisav sademevee ärajuhtimiseks ja eesvooluks olev Alastvere peakraav suudab tekkiva sademevee koguse vastu võtta.

9. A9 – Võhmanõmme küla põhjaosa

Valgalade rühm A9 jääb Võhmanõmme tee ja Tallinn-Tartu mnt vahele. Suurema osa valgalast katavad Pardi maaparandusehitised (Pardi 001/2103420020050, Pardi 001/2103420020030 ja Pardi 001/2103420020020). Kogu tekkiv sademevesi immutatakse pinnasesse või juhitakse väiksemate kraavide abil läänes paiknevasse Alastvere peakraavi. Valgala pindala on ca 40 ha, millest umbes 30 ha jääb maaparandusehitiste alla. 95% ulatuses katab valgala põllu- ja heinamaa. Eraldi suublaid ei ole ära märgitud, sest puuduvad suuremad kraavid.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 59 000 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 178 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 962 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme, mistõttu võib eeldada, et maaparandusehitised toimivad ja Alastvere peakraav on võimeline tekkiva sademevee koguse vastu võtma.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

80

10. A10 – Võhmanõmme küla, Järve tee

A10 puhul on tegemist väikese valgalade rühmaga (ca 2 ha), mis jääb osaliselt Pardi maaparandusehitiste alale (Pardi 001/2103420020020 ja Pardi 001/2103420020030). Valgalal on üks eesvool, milleks on 2-4 m laiune kraav, mis teenindab eelnimetatud maaparandusehitisi. Kraav suubub Alastvere peakraav (suubla A-1.7). Valgala koosneb suuremas osas põllumaast, kuid Alastvere veehoidla ääres on ka eramupiirkond.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 3 000 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 178 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 48 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme, mistõttu võib eeldada, et maaparandusehitised toimivad ja Alastvere peakraav on võimeline tekkiva sademevee koguse vastu võtma.

11. A11 – Võhmanõmme küla lõunaosa

Valgalade rühm A11 paikneb Võhmanõmme külas ja jääb suuremas osas Tartu maanteest lõunasse. Valgalade rühma hinnanguline pindala on 124 ha. Valgala jääb suuremas osas Pardi maaparandusehitiste (Pardi 001/2103420020010, Pardi 001/2103000010900 ja Pardi 001/2103420020020) alale. Valgalale on määratud 3 suublat, millest 2 põhjapoolsemat (A-1.10 ja A-1.11) suubuvad Alastvere peakraavi ja lõunapoolseim (P-1.13) suubub Põltsamaa jõkke. Lõunapoolseim kraav (6-8 m lai) on ka maaparandussüsteemi eesvooluks. Suurem osa valgalast on põllu- ja heinamaa, kõvakattega pinda on hinnanguliselt 5%.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 185 000 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 178 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 2 982 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme, mistõttu võib eeldada, et maaparandusehitised toimivad ja Alastvere peakraav on võimeline tekkiva sademevee koguse vastu võtma.

12. P12 – Mõhküla

P12 valgala asub Põltsamaa jõe läänekaldal Põltsamaa linna piiril. Valgala pindala on ca 2 ha ja valgala jääb Nurme maaparandusehitise piiridesse (MPS kood 001/2103000010910). Eesvooluks on kaks maaparandusehitise eesvoolu kraavi, mis suubuvad Põltsamaa jõkke (suublad P-1.3 ja P-1.4). Valgala on 90% ulatuses metsa- ja põllumaa. Osaliselt jääb valgala piiridesse Orkla Eesti AS tootmiskompleks.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 11 400 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 185 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 63 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme, mistõttu võib eeldada, et maaparandusehitis ja selle eesvoolud toimivad.

13. P13 – Põltsamaa linna läänekallas

Tegemist on suuruselt teise tiheasustusalal paikneva valgalade rühmaga, kus on olemas ka rajatud sademeveetorustikud. Valgaala põhjaosa jääb läänekalda elamupiirkonna alla. Osaliselt on kaetud ka Orkla Eesti AS tootmine ning Viljandi maantee ja Pargi tn tööstus- ja äripiirkond. Valgala pindala on ca 48 ha, millest umbes 30% on kõvakattega pind (katused ja tänavad).

Suurim sademeveesüsteem paikneb Pargi tänaval, kus on olemasolevat sademeveetorustikku ca 220 m, mis suubub Põltsamaa jõkke läbi loastatud väljalasu (JO093) (suubla P-1.8). 2023. aasta sademevee heitvee analüüsid vastasid nõuetele (Tabel 6.2). Samasse torustikku suubub ka Pargi tn 1, 3 ja 1b kinnistutel pärinev sademevesi läbi kinnistusisese sademeveetorustiku.

Tabel 6.2 Põltsamaa sademevesi 2, JO092 heitvee väljavoolu reostusnäitajad 2023. aastal (Põltsamaa Vesi OÜ).

Parameeter Ühik Piirmäär I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal BHT7 mg/l 15 <3 KHT mg/l 125 <15 Heljum mg/l 40 6,1 3,1 4 3,4 Püld mg/l 1 0,22 Nüld mg/l 45 3,9 NAF mg/l 5 <0,02 <0,02 <0,02 <0,02

Valgalal on veel väiksemaid sademeveetorustikke, mis suubuvad otse Põltsamaa jõkke (Põltsamaa Vallavalitsuse ees ca 140 m – suubla P-1.8 ja Lossi tn 7a ühendus ca 72 m – suubla P-1.6). Lisaks on sademeveetorustikuga kaetud Viljandi ja Tallinna mnt ristmik, kus on kokku ca 35 m torustikku, mis suubub Põltsamaa lossi tiikidesse, mis omakorda suubuvad Põltsamaa jõkke läbi suubla P-1.5.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

81

P13 valgala arvutusvihma intensiivsus on 310 L/s*ha (kestus 8 min, kordus 3,3) ning kogu valgalalt ärajuhitava sademevee äravool on 6105 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud probleeme sademevee ärajuhtimisega, mistõttu võib eeldada, et olemasolev torustik suudab sademeveega toime tulla. Käesoleva arengukavaga ei ole planeeritud lisanduvaid investeeringuid.

14. P14 – Lossi, K.A Hermanni, Nurme, Kooli ja Tamme tn

Viimane Põltsamaa jõkke suubuv valgalade rühm asub Põltsamaa jõe läänekaldal Põltsamaa linna lõunaosas ja on kokku ca 78 ha, millest umbes 20% on kõvakattega pind. Sademevesi juhitakse kraavide abil või mööda paapinda otse Põltsamaa jõkke või immutatakse pinnases. Valgala põhjaosas voolab sademevesi pigem mööda tänavaid, lõunaosas on tihedam kraavitus. Kraavid paiknevad Ranna tänaval (suubla P-1.11) ja Pardikääru kinnistul (suubla P-1.14), kus sademevesi kogutakse kokku ka Lossi tänava äärest. Piirkonnas puudub sademeveetorustik, ei ole mõjutatud maaparandusehitisi ega ei ole esinenud probleeme sademevee ärajuhtimisega.

15. K15 – Kuningamäe

K15 valgalade rühm paikneb suuremas osas Kuningamäe külas, osaliselt Põltsamaa linna lääneküljes ja Mõhkülas. Suur osa valgalast jääb Nurme (002/2103430020070), Nurme (001/2103430020001) ja Kuningamäe (002/2103430020001) maaparandusehitiste piiridesse. Valgala pindala on kokku ca 70 ha, millest umbes 50 ha jääb maaparandussüsteemide alla. Kõvakattega pinna osakaal on umbes 15%.

Sademevee ärajuhtimiseks on kasutusel ainult kraavid ja eesvooluks on Külmoja peakraav (VEE1034300), mis on ka piirkonna maaparandusehitiste eesvooluks. Külmoja peakraav (laius 2-4 m) on kokku üle 6 km pikk ning suubub Põltsamaa jõkke Väike-Kamari külas, kus kraavi laius on juba 4-6 m. Peakraavi suubub Viljandi mnt äärne kraav (suubla K-1.2).

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 140 000 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 178 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 3 803 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme, mistõttu võib eeldada, et maaparandusehitised ja nende eesvooluks olev Külmoja peakraav saavad sademevee ärajuhtimisega hakkama.

16. K16 – Põltsamaa linna läänekülg

K16 valgalade rühma alla jääb Põltsamaa linna läänekülje eramupiirkond, Viljandi maantee äärsed ärimaad ja Kuningamäe kinnistu. Kogu valgalal tekkiv sademevesi juhitakse väiksemate kraavide abil või mööda maapinda Külmoja peakraavi. Suurim kraav paikneb Viljandi maantee ääres ja suubub Külmoja peakraavi läbi suubla K-1.1. Valgalal puuduvad sademeveetorustikud. Kogu valgala pindala on kokku ca 100 ha, kõvakattega pinna osakaal 20%.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 223 000 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 178 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 6 057 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme, mistõttu võib eeldada, et eesvooluks olev Külmoja peakraav on võimeline kogu valgaalalt tekkivat sademevett ära juhtima.

6.3. PUURMANI ALEVIK Vastavalt ÜVVKS §2 lg 1 on Puurmani aleviku sademeveesüsteemid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.

Puurmani alevikus on sademeveetorustikku kokku ca 1,4 km. Sarnaselt Põltsamaale on Puurmani aleviku keskel pais, mistõttu suunatakse suurem osa sademeveest paisust allavoolu. Kogu alevikus tekkiv sademevesi juhitakse sademeveetorude, kraavide või ojade abil lõpuks Põltsamaa jõkke. Sademeveetorustike ja -kraavidega on eristatav kokku 6 valgalade rühma, millelt sademevesi kokku kogutakse ning suublasse juhitakse. Sealjuures neist 3 suubuvad otse Pedja jõkke, 1 suubub Kaave jõkke ja 2 suubuvad maaparandussüsteemi kraavidesse, mis lõpuks jõuavad Pedja jõkke. Sademeveetorustikku on kokku kolmel valgalal, ülejäänud valgaladel kasutatakse sademevee juhtimiseks kraave.

Puurmani RKA sademeveesüsteemid ja valgalad on toodud Lisas 1 Joonisel 5.2. Valgalade piirid on hinnangulised ning tuletatud Maa-ameti kaardimaterjali ja kõrgusandmete põhjal. Valgaladelt tekkiva sademevee koguse, pinnale langeva ja sealt ärajuhitava sademevee äravoolu arvutamiseks on kasutatud eelmainitud valemeid. Kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel võime eeldada, et Puurmani RKA valgaladelt kokku kogutud sademevesi vastab sarnaselt Põltsamaa linnaga keskmise suurusega reoveepuhasti heitvee nõutele.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

82

Piirkonna maaparandussüsteemidega on seotud kõik valgalad va valgalade rühm nr 2. Sademeveega seonduvad investeeringud on planeeritud valgaladel 1, 2 ja 3. Investeeringute raames on planeeritud sademeveetorustike ja kraavide rekonstrueerimine ehk eesvooludele märkimisväärset lisanduvat koormust ei teki. Lisaks on planeeritud läbi viia sademeveetorustike kontrollmõõdistus, et tuvastada võimalikud reovee- ja sademeveekanalisatsioonide ühenduskohad ning need kõrvaldada.

1. Valgalade rühm – Puurmani lääneosa

Valgalade rühm nr 1 paikneb Puurmani aleviku lääneosas ja hõlmab Tallinna mnt, Tõrve ja Põllu tänavat. Pindala on kokku ca 15 ha, millest kõvakattega on hinnanguliselt 40% (eramajade katused ja tänavad). Sademevett juhitakse lääne suunas ära kraaviga ja põhja suunas olemasoleva sademeveetorustikuga, mida on kokku ca 270 m. Kraav suubub Tallinn-Tartu maanteekraavi (suubla S-1.2), mis omakorda jõuab Peetri kraavi (VEE1023702), mis on Laasme/PÜ105 maaparandusehitise eesvooluks (MPS kood 004/2102370012010). Ka sademeveetorustik suubub põhjaosas kraavi (suubla S-1.1), mis lõpuks jõuab Peetri kraavi. Peetri kraav on Puurmani aleviku juures 4-6 m lai ja kulgeb lõuna suunas üle 10 km ning suubub Pedja jõkke.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 48 000 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 247 L/s*ha (kestus 7 min, kordus 1,25) ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 1 520 L/s (kõvakattega tegur 0,8 ja muu 0,15).

Olemasolev sademeveetorustik on amortiseerunud (vana malmtoru) ning on võimalik, et esineb ühendusi kanalisatsioonitorustikuga (olemasolevate teostusjooniste alusel). Käesoleva arengukava raames on planeeritud kogu sademeveetorustik rekonstrueerida. Pärast investeeringute elluviimist võib eeldada, et sademeveesüsteemide mõju eesvoolule väheneb (vähenevad reostusnäitajad ja vooluhulk jääb samasse suurusjärku). Eesvooluks olev kraav võib olla samuti vajalik puhastada – kraavi laius on 2-4 m ja pikkus Peetri kraavini on 160 m.

2. Valgalade rühm - Puurmani lasteaed ja Tartu mnt läänekülg

Tegemist on enim torutatud valgalaga Puurmani alevikus. Valgala algab Puurmani lasteaia juurest, lõunast piirneb Tallinn-Tartu maanteega ja idast Tartu maanteega. Pindala on kokku ca 18 ha, millest hinnanguliselt 15% on kõvakattega pind. Sademevee ärajuhtimiseks on kasutusel sademeveetorustik (1 040 m) ja väiksemad kraavid. Sademeveetorustiku üks haru algab Puurmani lasteaiast ja suubub Tartu mnt kollektorisse. Teine haru algab Puurmani aleviku ringteest kulgeb mööda Tartu mnt kollektorit lõuna suunas kuni suubub Pedja jõkke allpool paisu (suubla S-2.1). Väiksemad kraavid suubuvad otse Puurmani paisjärve. Mõjutatud maaparandusehitised puuduvad.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 35 700 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 280 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 1 248 L/s. Sademeveetorustiku seisukord ja materjal on teadmata. Kaardile kantud torustike asukohad on samuti hinnangulised (teostusjoonistel on torustikud olemas, kuid märgitud, et kaevud on looduses leidmata). Samuti on teadmata täpne suubla asukoht, kuid eelduslikult suubub Tartu mnt kollektor Tartu mnt 11 kinnistu ääres kulgevasse kraavi, mis suubub omakorda Mõisatiigi ülevoolu ja sealt Pedja jõkke. Seoses suure sademevee infiltratsiooniga aleviku reoveekanalisatsioonis on oluline olemasoleva torustiku rekonstrueerimine, mida on planeeritud käesoleva arengukava raames ka teha (kokku ca 1 050 m).

3. Valgalade rühm – Tallinna mnt põhjaosa

Teine valgalade rühm jääb Tallinna maanteest põhja suunas ja hõlmab Tallinna mnt 2 kuni 16 kinnistuid. Valgala hinnanguline pindala on 14 ha, millest ca 40% on kõvakattega pind (ärihoonete katused, teed ja parklad). Sademevesi kogutakse kokku Tallinna mnt äärest olemasolevate kraavide ja osaliselt ka sademeveetorustikuga ning suunatakse kraavide abil põhja suunas läbi suubla S-3.1 Peetri kraavi ja Laasme/PÜ105 maaparandusehitisse (sarnaselt valgalade rühm 1-ga).

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 45 000 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 202 L/s*ha (kestus 9 min, kordus 1,25) ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 1 272 L/s (kõvakattega tegur 0,9 ja ülejäänud 0,15).

Puudub info sademeveetorustiku seisukorra kohta, teostusjooniste alusel peaks seda olema kokku ca 60 m. Torustik ühendab Tallinna mnt äärseid kraave. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rekonstrueerida olemasolev torustik ning Tallinna mnt äärsed kraavid kuni Tehase pumbamaja kinnistuni (kokk ca 250 m).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

83

Investeeringute elluviimise järgselt ei muutu koormus suublale olulisel määral. Suur osa sademeveesüsteemist on kraavid, mille kalded on väga väikesed, mistõttu on infiltreeruva ja auruva sademevee osakaal suur.

4. Valgalade rühm – Jõgeva mnt

Neljas valgalade rühm paikneb ümber Jõgeva maantee. Pindala on kokku ca 25 ha, millest umbes 40% on kõvakattega pind (tööstus- ja ärihoonete katused, parklad, teed). Valgala põhjaosa sademevesi juhitakse kraavide abil Iisaku maaparandusehitise (kood 001/2102720010002) eesvoolu, mis omakorda suubub (suubla S-4.1) Kaave jõkke. Umbes pool valgalast jääb maaparandusehitise piiridesse. Põhja poole jääb Iisaku (kood 001/2102720010001) maaparandusehitis, mis kattub samuti osaliselt valgala piiridega. Selle maaparandusehitise eesvooluks on 4-6 m laiune kraav, mis samuti suubub Kaave jõkke (suubla S-4.2). Lõunas voolab sademevesi mööda maapinda otse Puurmani paisjärve. Valgalal puuduvad sademeveetorustikud.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 80 600 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 178 L/s*ha ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 1 826 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme, mistõttu võib eeldada, et mõlema maaparandusehitise eesvoolud tulevad toime sademevee ärajuhtimisega Kaave jõkke.

5. Valgalade rühm – Pedja tn

Viies valgalade rühm on kõige väiksem ja paikneb Kaave ja Pedja jõe vahel Pedja tänava elamupiirkonnas. Valgala pindala on ca 5 ha ja kogu sademevesi juhitakse mööda maapinda kumbagi jõkke või läbi edalas paikneva kraavi Kuresaare vahelt Pedja jõkke. Valgalast umbes 30% on kõvakattega (teed ja eramute katused). Valgala jääb osaliselt Iisaku maaparandusehitise (kood 001/2102370010160) piiridesse.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 13 640 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 185 L/s*ha (kordus 1,25 ja kestus 10 min) ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 320 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme.

6. Valgalade rühm – Pedja jõe idakallas

Tegemist on kõige suurema pindalaga valgalade rühmaga (ca 43 ha), mis võtab enda alla kogu Pedja jõe idakalda ehk Puurmani aleviku Tartu poolse osa (Suurelamute piirkond, Ülejõe tn, Hirveaia tn). Valgalast ca 30% on kõvakattega (korterelamute ja elamute katused, teed ja tänavad). Ida- ja lõunapoolne osa valgalast jääb Puurmani maaparandusehitiste (kood 001/2102370010150 ja kood 002/2102370010040) piiridesse.

Valgala põhjaosas juhitakse sademevesi mööda maapinda otse Pedja jõkke või Puurmani paisjärve. Kesk- ja lõunaosa sademevesi valgub lõunasse Kirikuvalla ojja (VEE1028000), mis suubub Tallinn-Tartu maantee viadukti lähedal Pedja jõkke. Kirikuvalla oja on eesvooluks piirkonna maaparandussüsteemidele. Peamiseks valgala veejuhtmeks on kirde-edela suunaline kraav (2-4 m lai), mis ühendab Pedja jõge ümber Puurmani paisu. Kraav on heas seisukorras.

Selliselt valgalalt tekkiv eelduslik sademevee kogus aastas on 117 300 m3. Arvutusvihma intensiivsus on 185 L/s*ha (kordus 1,25 ja kestus 10 min) ja ärajuhitava sademevee äravool arvutusvihma korral on 2 751 L/s. Piirkonnas ei ole esinenud sademeveega seonduvaid probleeme. Valgala sademevee mõju maaparandussüsteemide eesvoolule (Kirikuvalla oja) on minimaalne, sest Kirikuvalla oja enda valgala on kokku ca 900 ha.

6.4. ÜLEJÄÄNUD PIIRKONNAD Ülejäänud Põltsamaa valla alevikesse ja küladesse ei ole rajatud sademeveekanalisatsiooni, mis kuuluks vee- ettevõttele või kohalikule omavalitsusele. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud haljasalade, kraavide, tiikide jms abil. Väiksemates külades ei ole asustustihedus suur ning puudub suures mahus kõvakattega pinnast, mis raskendaks sademevee imbumist pinnasesse. Ühtlasi ei ole esinenud suuremaid probleeme sademevee ärajuhtimisega.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud sademeveega seonduvad investeeringud ainult Põltsamaa linnas ja Puurmani alevikus

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

84

7. KRIITILISED TEGEVUSED, RISKID JA ENNETAVAD MEETMED Alljärgnevalt on välja toodud kriitilised tegevused, mis on vajalikud veega varustamise või ühiskanalisatsiooni teenuse säilimiseks Põltsamaa vallas.

Teenusepiirkondade veega varustamine:

1. Joogivee pumpamine jaotusvõrku; 2. Vee juhtimine tarbijateni; 3. Vee pumpamine puurkaevudest; 4. Veepuhastus; 5. Tuletõrje veevarustuse tagamine.

Teenusepiirkondadest reovee ärajuhtimine:

1. Reovee juhtimine reoveepuhastisse; 2. Reovee puhastamine.

Kriitiliste tegevuste häireid või katkestusi põhjustada võivate ohtude tuvastamist käsitleb riskianalüüsi ja plaani koostamise määruse §9 (Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määrus nr 71 – „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“). Peale kriitiliste tegevuste toimimiseks oluliste ressursside puudumise tuleb välja selgitada ka muud ohud, mis võivad kriitilistes tegevustes tõrkeid põhjustada. Ohte kirjeldatakse iga kriitilise tegevuse kohta eraldi.

Järgnevalt on välja toodud ohud, mis võivad mõjutada kriitilisi tegevusi Põltsamaa vallas:

• Joogivee pumpamine jaotusvõrku: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, veereservuaaride keemiline või mikrobioloogiline reostus (sh terroriakt), olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Vee juhtimine tarbijateni: torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, keemiline- või mikrobioloogiline reostus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Vee pumpamine puurkaevudest: veevõtukoha reostus, ohtlike ainetega õnnetus, tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Veepuhastus: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Tuletõrje veevarustuse tagamine: elektrivarustuse häire või katkestus, tehniline rike, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Reovee juhtimine reoveepuhastisse: elektrienergiaga varustamise lakkamine, tehniline rike, torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;

• Reovee puhastamine: seadmete rike puhastil, elektrivarustuse katkemine, oluline osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud.

Ohtude realiseerimise vältimiseks on vajalik kasutusele võtta ennetavad meetmed. Suur osa meetmetest on Põltsamaa Vesi OÜ ja Põltsamaa vald kasutusele võtnud. Alljärgnevas tabelis on kokku koondatud kriitilised tegevused, ohud ja ennetavad meetmed.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

85

7.1. ENNETAVAD MEETMED Tabel 7.1 Kriitilise tegevuse ja elutähtsa teenuse häiret või katkestust ennetavad meetmed.

Stsenaarium Plaanitud ennetavad meetmed tähtsuse järjekorras

Ennetava meetme kirjeldus Ennetava meetme rakendamise tähtaeg (Rakendatud/aasta)

Kriitiline tegevus Oht

Vee pumpamine puurkaevudest

Veevõtukoha reostus või ohtlike ainetega õnnetus

Plaaniline ja operatiivne põhjavee seire Keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate analüüs vastavalt kavale ja vajadusele

Rakendatud

Tehniliste vahendite ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt koostatud graafikutele ja kavadele

Rakendatud

Tehniline rike Tehniliste vahendite ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt koostatud graafikutele ja kavadele

Rakendatud, varupumbad laos olemas

Elektrivarustuse katkestus või häire

Elektrigeneraatorite kasutus Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine. Pikemajalise elektrikatkestuse puhul kütusevaru tagamine.

Rakendatud (Lembitu VTJ) Rakendamisel (Lühikese VTJ) /2027

Joogivee varumine Toorvee reservuaarid Rakendatud (Lembitu 2x250 m3) Veepuhastus Tehniline rike Tehniliste vahendite ja seadmete

plaaniline kontroll ja hooldus Kontroll ja hooldus vastavalt koostatud graafikutele ja kavadele

Rakendatud

Elektrivarustuse katkestus

Elektrigeneraatorite kasutus Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine. Pikemajalise elektrikatkestuse puhul kütusevaru tagamine.

Rakendatud (Lembitu VTJ) Rakendamisel (Lühikese VTJ) /2027

Joogivee pumpamine jaotusvõrku

Tehniline rike II-astme pumpade korrashoiu tagamine. IT tarkvara uuendamine.

Töödeplaani ja hooldusgraafiku plaanipärane täitmine Rakendatud, varupumbad laos olemas

Elektrivarustuse katkestus

Elektrigeneraatorite kasutus Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine. Pikemajalise elektrikatkestuse puhul kütusevaru tagamine

Rakendatud, kütusevaru kohalikul talumajapidamisel, olemas suuline kokkulepe

Tuletõrje veevarustuse tagamine

Tehniline rike Tehniliste vahendite ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus

Tuletõrjehüdrantide ja veetorustike hooldamine ja uuendamine ning piisava remonditarvikute varu hoidmine.

Rakendatud

Vee juhtimine tarbijateni

Keemiline- või mikrobioloogiline reostus

Joogivee kvaliteedi kontroll Joogiveekvaliteedi pidev kontroll vastavalt kontrollikavale ja enesekontroll vastavalt vajadusele

Rakendatud

UV-seadme kasutamine Mikrobioloogilise reostuse puhul. Rakendatud vastavalt vajadusele NaOCl kasutamine NaOCl varumine Rakendatud

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

86

Stsenaarium Plaanitud ennetavad meetmed tähtsuse järjekorras

Ennetava meetme kirjeldus Ennetava meetme rakendamise tähtaeg (Rakendatud/aasta)

Kriitiline tegevus Oht

Joogivee tsisternide kasutamine Reostunud vee korral elanike puhta joogiveega varustamiseks tsiternide ja paakautode kasutamine

Rakendatud (1x1m3 roostevaba tsistern olemas), vajadusel koostöö teiste vee-ettevõtetega

Torustiku amortiseerumine, pikaajaline madal välisõhutemperatuur või ettevaatamatus kaevetöödel

Veetorustike korrashoid

Veetorustike renoveerimine, -remont ja -hooldus vastavalt ÜVK kavale.

Rakendatud

Veetorustike remondimaterjalide laovarude tagamine

Avariiolukorras vajalike laomaterjali olemasolu. Laovaru kontroll ja täiendamine.

Rakendatud

Kaeve- ja muu eritehnika saadavuse või korrashoiu tagamine.

Tehnika hooldusplaani täitmine Rakendatud

Reovee juhtimine puhastile

Tehniline rike Reoveepumplate ja seadmete plaaniline kontroll ja hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt koostatud graafikutele ja kavadele

Rakendatud

Elektrivarustuse katkestus

Elektrigeneraatorite kasutamine Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine reoveepumplates

Rakendatud, olemas mobiilsed generaatorid

Torustiku amortiseerumine, pikaajaline madal välisõhutemperatuur või ettevaatamatus kaevetöödel

Kanalisatsioonitorustike korrashoid Veetorustike renoveerimine, remont ja hooldus vastavalt ÜVK kavale.

Rakendatud

Kanalisatsioonitorustike remondimaterjalide laovarude tagamine

Avariiolukorras vajalike laomaterjali olemasolu. Laovaru kontroll ja täiendamine.

Rakendatud

Kaeve- ja muu eritehnika saadavuse või korrashoiu tagamine.

Tehnika hooldusplaani täitmine Rakendatud

Reovee puhastamine

Tehniline rike Reovee puhastamiseks vajalike seadmete plaaniline kontroll ja hooldus

Kontroll ja hooldus vastavalt seadmete kasutusjuhenditele

Rakendatud

Elektrivarustuse katkestus

Elektrigeneraatorite kasutamine Lokaalse elektrikatkestuse puhul elektrigeneraatorite kasutamine reoveepuhastil

Põltsamaa peapumplal statsionaarne generaator, olemas mobiilsed generaatorid

Veevarustuse teenuse katkemine

Personali haigestumine (nt COVID-19)

Osaliselt meeskonna eemaldamine töölt, omavahelised kontaktid minimeerida, isikukaitsevahendite kasutamine

Isikukaitsevahendite soetamine (maskid, desinfitseerimisvahendid)

Rakendatud

Kanalisatsiooni- teenuse katkemine

Personali haigestumine (nt COVID-19)

Osaliselt meeskonna eemaldamine töölt, omavahelised kontaktid minimeerida, isikukaitsevahendite kasutamine

Isikukaitsevahendite soetamine (maskid, desinfitseerimisvahendid).

Rakendatud

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

87

8. INVESTEERINGUD Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele jagatakse investeeringud kahte ajajärku:

• lühiajaline investeeringuprogramm (2024-2027);

• pikaajaline programm (2028-2035).

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Kõik vee- ja kanalisatsioonitaristuga seonduvad investeeringud teostab piirkonna vee-ettevõte. Sealjuures teostatakse investeeringud Põltsamaa linnas vee-ettevõtja laenu arvelt ja väikekülades ning alevikes finantseeritakse investeerimistegevust Põltsamaa valla pool aktsiakapitali arvelt.

Sademeveega seonduvaid investeeringuid on planeeritud teostada ainult Põltsamaa linnas ja Puurmani alevikus.

8.1. EESMÄRGID ÜVK süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamistest eesmärkidest:

• Tagada ÜVK teenus võimalikult paljudele elanikele; • Kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest.

Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest lähteandmetest:

• Vee-ettevõtetelt saadud informatsioon; • Kohalikult omavalitsuselt saadud informatsioon; • Objektide ülevaatusel saadud informatsioon.

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtub Konsultant:

• Vee-ettevõtete finantsvõimekusest ja saadavatest laenudest; • Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja selle vastavusest

nõuetele, järgides kehtivat seadusandlust; • Vajadustest ühiskanalisatsioonivõrgu väljaarendamiseks ja olemasolevate laiendamiseks või

alternatiivsete lahendite rakendamiseks; • Kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjudest.

Investeeringuprojektide elluviimisel lähtutakse eesmärgist tagada kõikidele reoveekogumisaladel paiknevatele kinnistutele ÜVK liitumisvõimalus. Vastavalt uue ÜVK seaduse eelnõu § 17 lg 3 on kavas sisse viia reoveekogumisaladel paiknevatele kinnistutele kohustus liituda ÜVK teenusega hiljemalt 4 aasta jooksul pärast nõuetekohaste liitumispunktide välja ehitamist. Käesoleva ühisveevärgi- ja arendamise kava kehtima hakkamise hetkeks rajatud torustikega tuleb liituda 2 aasta jooksul ÜVKA kinnitamisest, uute rajatavate torustike puhul on tähtajaks 4 aastat.

8.2. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID

8.2.1. ÜHISVEEVARUSTUS

Veetorustike rajamisel ja veetorustike rekonstrueerimisel lahendusalternatiivid puuduvad. Samuti puuduvad alternatiivid veetöötlusjaama rekonstrueerimisel – näiteks Pisisaare küla veetöötlusjaama asemel oleks võimalik pumbata vajalik vesi Põltsamaa linnas (üle 10 km kauguselt), kuid see ei oleks majanduslikult otstarbekas.

Alternatiivid on olemas uues potentsiaalses teenusepiirkonnas, Pajusi külas, kus on vajalik varustada elanikke joogiveega. Järgnevalt on toodud välja lahendusalternatiivid Pajusi küla veevarustuse lahendamiseks.

Pajusi küla veevarustus

1. ALTERNATIIV A – uue puurkaev-pumpla rajamine koos veetöötlusega

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

88

Antud alternatiivi puhul on vajalik rajada uus puurkaev-pumpla Pajusi küla keskmesse. Kuna piirkonna põhjavesi vajab lisanduvat veetöötlust, siis on vajalik paigaldada ka veetöötlusseadmed (raua- ja mangaanifiltrid). Pajusi küla perspektiivne veetarbimine on 6,4 m3/d, mistõttu ei ole suure tõenäosusega vajalik II astme pumpla rajamine. Alternatiiv A investeeringute ja opereerimiskulude maksumus on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8.1 Alternatiiv A investeeringute maksumus ja opereerimiskulud.

Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku

maksumus [€] Maksumus

[€] Eluiga

[a] Amortisat- sioon [€/a]

Uue puurkaev-pumpla rajamine sh puurkaevu puurimine tk 1 15000 15 000 40 375

sh pumbad ja automaatika tk 1 20000 20 000 25 800 sh raua- ja mangaanifiltid tk 1 20000 20 000 25 800

sh puurkaev-pumpla hoone rajamine

tk 1 15000 15 000 40 375

sh juurdepääsutee ja piirdeaed tk 1 10000 10 000 40 250 Ehitusmaksumus kokku 80 000 2 600

Opereerimiskulud €/a €/30a Tööjõud 1 500 45 000 Elekter 800 24 000 Materjal ja teenused (sh kemikaalid ja analüüsid) 500 15 000

Opereerimise kulu kokku 2 800 84 000 Amortisatsioonikulu 2 600 78 000 Ekspluatatsioonikulu 5 400 162 000

2. ALTERNATIIV B – Põltsamaa linna veevõrgu pikendamine Pajusi külani

Antud alternatiivi puhul on vajalik pikendada Põltsamaa linna veevõrku alates Pajusi mnt 24 kinnistu juurest (De110 torustiku kaugeim ots) kuni Pajusi külani. Torustiku pikkus on ca 5000 m ja läbimõõduga vähemalt De90. Alternatiiv B investeeringute ja opereerimiskulude maksumus on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8.2 Alternatiiv B investeeringute maksumus ja opereerimiskulud.

Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku

maksumus [€] Maksumus

[€] Eluiga

[a] Amortisat- sioon [€/a]

Veetorustiku rajamine Pajusi mnt 24 - Pajusi bussijaam m 5 030 150 754 500 40 18 863

Ehitusmaksumus kokku 754 500 18 863 Opereerimiskulud €/a €/30a Tööjõud 300 9 000 Elekter 150 4 500 Materjal ja teenused (sh kemikaalid ja analüüsid) 100 3 000

Opereerimise kulu kokku 550 16 500 Amortisatsioonikulu 18 863 565 875 Ekspluatatsioonikulu 19 413 582 375

Lähtudes lahendusalternatiivide võrdlusest, nende ehitusmaksumusest ja 30 aasta ekspluatatsioonikuludest on kõige otstarbekam lahendus Alternatiiv A. Investeeringute maksumus on Alternatiiv A puhul oluliselt väiksem, kuid opereerimiskulud on suuremad. Üksiku veetöötlusjaama opereerimiskulud on piisavalt madalad, et 30 aasta perspektiivis jäävad Alternatiiv A kulud kokku väiksemaks. Alljärgnevalt on toodud mõlema alternatiivi koondvõrdlus.

Võimalik Alternatiiv C oleks vett pumbata Adavere alevikust. Sellisel juhul oleks torustiku pikkus ca 2800 m maksumusega umbes 420 000 €, mis on ikkagi oluliselt kallim uue VTJ rajamisest. Kuna antud alternatiivi puhul oleks vajalik rajada ka survetõstepumpla või II astme võimekus Adavere VTJ, siis tegemist ei ole majanduslikul otstarbeka alternatiiviga.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

89

Tabel 8.3 Alternatiivide A ja B võrdlus.

Alternatiiv Rajamis- maksu- mus [€]

Amort.kul u aastas [€/a]

Op.kulu aastas [€/a]

30a amort.ku lu [€]

30a op.kulu [€]

KOKKU [€]

Alternatiiv A - uue puurkaev- pumpla rajamine koos veetöötlusega

80 000 2 600 2 800 78 000 84 000 162 000

Alternatiiv B - Põltsamaa linna veevõrgu pikendamine Pajusi külani

754 500 18 863 550 565 875 16 500 582 375

8.2.2. ÜHISKANALISATSIOON

Ühiskanalisatsiooni investeeringute puhul ei ole kaalutud alternatiive kanalisatsioonitorustiku rajamisele ja rekonstrueerimisele. Samuti ei ole alternatiive reoveepumplate rajamisele. Käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud rajada või rekonstrueerida mitmes piirkonnas kohalik reoveepuhasti (Adavere alevik, Pajusi küla). Alternatiive ei ole kaalutud Vägari ja Esku reoveepuhasti rekonstrueerimisele, sest tegemist on puhasti seadmete rekonstrueerimisega ja mahutite rekonfigureerimisega.

Pajusi küla

Pajusi külas on planeeritud alustada ÜVK teenuse pakkumist. Selle tarbeks on vajalik rajada küla teenindav reoveepuhasti või pumbata reovesi mõnda lähedal paiknevasse suuremasse reoveepuhastisse. Prognoositav reovee hulk on 6 m3/ööp. Lähim reoveepuhasti on Pisisaare reoveepuhasti, kuid vastavalt viimasele reostuskoormuse uuringule on reoveepuhasti projekteeritud jõudlus täis, mistõttu lisanduv 6 m3/ööp võib tekitada vajaduse suurendada Pisisaare reoveepuhastit. Teine lähedal paiknev reoveepuhasti on Adavere reoveepuhasti (kaugus ca 2400 m). Seega on Pajusi küla ühiskanalisatsiooni lahendamiseks 2 alternatiivi.

1. ALTERNATIIV A – uue reoveepuhasti rajamine Pajusi külla

Lahendusalternatiiv A puhul on vajalik rajada reoveepuhasti Pajusi küla teenindamiseks. Reoveepuhastuse tehnoloogiate puhul on mitmeid alternatiive, kuid seoses väiksese koormusega ei kaaluta järgmisi alternatiive:

• Biokilepuhasti - Biokiletehnoloogiate kasutamisel on vajalik pidevalt jälgida, et tugimaterjal ei ummistuks, mistõttu käideldav reovesi peab olema maksimaalselt tahkete osiste (heljumi) vaba, eelsetiti või septik on kohustuslik vältimaks filtrikeha ummistumist. Biokilepuhastiga ei pruugi vooluhulga kõikumisest tuleneva reostuskoormuse kõikumiste juures olla võimalik tagada stabiilselt vee-erikasutusloaga seatud reoainete piirsisaldusi heitvees.

• Pinnasfilter - Pinnasfiltersüsteemide ja tehismärgalapuhastite puhastusefektiivsus väheneb külmal perioodil oluliselt ning saavutamata võivad jääda heitvee kehtestatud reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed. Selleks, et pinnasfilter töötaks korralikult ning annaks nõuetele vastavat heitvett aastaringselt, on oluline, et protsess oleks kaitstud temperatuurikõikumiste eest. Suurimate tehnoloogiliste probleemidena märgalade kasutamisel külmas kliimas võib välja tuua jää tekke ning temperatuurikõikumiste mõju bioloogiliselt ja mikrobioloogiliselt vahendatud puhastusprotsessidele. Samuti nõuab pinnasfilter või tehismärga lahendusel põhinev reoveepuhasti suurt maa-ala.

ALTERNATIIV A1 – võre-septik tehnoloogia

Võre-septik reoveepuhasti tehnoloogia põhineb järgmisel põhimõttel: reovesi suunatakse tehnohoonesse, mehaanilise puhastuse etappi (automaatvõrele). Pärast mehaanilist puhastust, reovesi juhitakse isevoolselt septikusse, mis kujutab endast kolmekambrilist mahutit, milles aeglaselt voolav vesi võimaldab veest raskematel osakestel settida mahuti põhja, kus toimub anaeroobne mikrobioloogiline lagunemine, misläbi sete osaliselt hüdrolüüsub. Kui heitvesi on läbinud kolm settekambrit on temast eraldunud heljum ja sete. Settinud tahke aine perioodiliselt eraldatakse ja viiakse nõuetekohaseks käitlemiseks suuremasse reoveepuhastisse.

Pajusi külas ei ole olemasolevaid tiike või biotiike, mida saaks antud tehnoloogiaga kasutada. Ühtlasi on küla reostuskoormus piisavalt väike, et järelpuhastus biotiikides ei ole vajalik. Alternatiiv A1 rajamismaksumus ja opereerimiskulud on toodud alljärgnevas tabelis.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

90

Tabel 8.4 Alternatiiv A1 investeeringute maksumus ja opereerimiskulud.

Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku

maksumus [€] Maksumus

[€] Eluiga

[a]

Amortisa tsioon [€/a]

Septiksüsteemi paigaldus kmpl 1 10000

10 000 € 25 400

Elektripaigaldis ja automaatika kmpl 1 5000

5 000 € 25 200 Puhasti reoveepumpla rajamine koos torustikega tk 1 15000

15 000 € 25 600

sh juurdepääsutee ja piirdeaed tk 1 10000

10 000 € 40 250 Ehitusmaksumus kokku 40 000 1 450

Opereerimiskulud €/a €/30a Tööjõud 500 15 000 Elekter 1 000 30 000 Materjal ja teenused (sh kemikaalid ja analüüsid) 150 4 500 Tihendatud sette transport ja käitlus 1 000 30 000

Opereerimise kulu kokku 2 650 79 500 Amortisatsioonikulu 1 450 43 500 Ekspluatatsioonikulu 4 100 123 000

ALTERNATIIV A2 – annuspuhasti (SBR)

Annuspuhasti lahenduse valimisel tuleb rajada uus protsessimahuti koos vajalike seadmetega. Puhasti rajamisel tuleb arvestada ka (väli)torustike rajamisega (nt ülevoolutorustik, sissevool protsessimahutisse, liigmuda torustiku mahutisisene osa, kemikaalitorustik, õhutorustiku asukoht protsessimahuti juures jms). Alljärgnevas tabelis on toodud Alternatiiv A2 rajamismaksumus ja opereerimiskulud.

Tabel 8.5 Alternatiiv A2 investeeringute maksumus ja opereerimiskulud.

Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku

maksumus [€] Maksumus

[€] Eluiga

[a] Amortisatsioon

[€/a] Biopuhassüsteemi rajamine kmpl 1 35000 35 000 25 1 400 Liigmuda kogumismahuti rajamine tk 1 5000 5 000 25 200 Fosforiärastuse doseerimisseade tk 1 4000 4 000 25 160 Teenindus- ja puhurihoonete rajamine tk 1 10000 10 000 25 400

Ehitusmaksumus kokku 54 000 2 160 Opereerimiskulud €/a €/30a Tööjõud 1 500 45 000 Elekter 1 500 45 000 Materjal ja teenused (sh kemikaalid ja analüüsid) 150 4 500 Tihendatud sette transport ja käitlus 300 9 000

Opereerimise kulu kokku 3 450 103 500 Amortisatsioonikulu 2 160 64 800 Ekspluatatsioonikulu 5 610 168 300

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

91

ALTERNATIIV A3 – läbivoolne aktiivmudapuhasti

Käesolevas alternatiivis kajastatakse läbivoolurežiimil põhineva aktiivmudapuhasti rajamist. Rajatakse uus aeratsioonimahuti ja järelsetiti. Mahutid varustatakse vajalike tehnoloogiliste seadmete ja torustikega. Tööde mahtu tuleb arvestada välitorustike rajamine.

Tabel 8.6 Alternatiiv A3 investeeringute maksumus ja opereerimiskulud.

Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku

maksumus [€] Maksumus

[€] Eluiga

[a] Amortisatsioon

[€/a] Biopuhastussüsteemi rajamine kmpl 1 30000 30 000 25 1 200 Liigmuda kogumismahuti rajamine tk 1 6000 6 000 25 240 Fosforiärastuse doseerimisseade tk 1 4000 4 000 25 160 Teenindus- ja puhurihoonete rajamine tk 1 10000 10 000 25 400

Ehitusmaksumus kokku 50 000 2 000 Opereerimiskulud €/a €/30a Tööjõud 2 000 60 000 Elekter 1 000 30 000 Materjal ja teenused (sh kemikaalid ja analüüsid) 200 6 000 Tihendatud sette transport ja käitlus 300 9 000

Opereerimise kulu kokku 3 500 105 000 Amortisatsioonikulu 2 000 60 000 Ekspluatatsioonikulu 5 500 165 000

Lähtudes lahendusalternatiivide võrdlusest, nende ehitusmaksumusest ja 30 aasta ekspluatatsioonikuludest on kõige otstarbekam lahendus Alternatiiv A1 ehk võre-septik tehnoloogial töötav reoveepuhasti. Investeeringute maksumus on Alternatiiv A1 puhul väiksem ja ka opereerimiskulud on madalad. Alljärgnevalt on toodud mõlema alternatiivi koondvõrdlus.

Tabel 8.7 Pajusi küla rajatava reoveepuhasti tehnoloogiate alternatiivide võrdlus.

Alternatiiv Rajamis- maksumu s [€]

Amort.kul u aastas [€/a]

Op.kul u aastas [€/a]

30a amort.k ulu [€]

30a op.kulu [€]

KOKKU [€]

Alternatiiv A1 - võre-septik tehnoloogia 40 000 1 450 2 650 43 500 79 500 123 000

Alternatiiv A2 - annuspuhasti (SBR) 54 000 2 160 2 950 64 800 88 500 153 300

Alternatiiv A3 - läbivoolupuhasti 50 000 2 000 3 500 60 000 105 000 165 000

2. ALTERNATIIV B – reovee pumpamine Adavere RVP

Teine lahendusalternatiiv on Pajusi küla reovee pumpamine ca 2,4 km kaugusel asuvasse Adavere reoveepuhastisse. Kuna käesoleva arengukavaga on Adavere reoveepuhasti rekonstrueerimine planeeritud, siis ei teki ka võimalikku probleemi lisanduva reostuskoormusega.

Alternatiiv B puhul on vajalik rajada uus reoveepumpla Pajusi külla ja surveline kanalisatsioonitoru Adavere reoveepuhastisse. Alternatiiv B investeeringute maksumused ja opereerimiskulud on toodud alljärgnevas tabelis.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

92

Tabel 8.8 Alternatiiv B investeeringute maksumus ja opereerimiskulud.

Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku

maksumus [€] Maksumus

[€] Eluiga

[a] Amortisatsioon

[€/a] Survekanalisatsioonitorustiku rajamine m 2 400 150 360 000 40 9 000 Reoveepumpla rajamine (alla 10 l/s) tk 1 25000 25 000 25 1 000

Ehitusmaksumus kokku 385 000 10 000 Opereerimiskulud €/a €/30a Tööjõud 200 6 000 Elekter 250 7 500 Materjal ja teenused (sh kemikaalid ja analüüsid) 50 1 500 Tihendatud sette transport ja käitlus 0 0

Opereerimise kulu kokku 500 15 000 Amortisatsioonikulu 10 000 300 000 Ekspluatatsioonikulu 10 500 315 000

Lähtudes lahendusalternatiivide A ja B võrdlusest, nende ehitusmaksumusest ja 30 aasta ekspluatatsioonikuludest on kõige otstarbekam lahendus Alternatiiv A. Investeeringute maksumus on Alternatiiv A puhul oluliselt väiksem, kuid opereerimiskulud on suuremad. Samas on survelise kanalisatsioonitorustiku pikkus väga suur, mistõttu jäävad 30 aasta perspektiivis Alternatiiv A kulud kokku väiksemaks. Alljärgnevalt on toodud mõlema alternatiivi koondvõrdlus.

Tabel 8.9 Alternatiivide A ja B võrdlus.

Alternatiiv Rajamis- maksum us [€]

Amort. kulu aastas [€/a]

Op.kul u aastas [€/a]

30a amort.ku lu [€]

30a op.kulu [€]

KOKKU [€]

Alternatiiv A - reoveepuhasti rajamine, võre-septik tehnoloogia 40 000 1 450 2 650 43 500 79 500 123 000

Alternatiiv B - kanalisatsioonitorustiku rajamine Adavere RVP 385 000 10 000 500 300 000 15 000 315 000

Adavere alevik

Adavere aleviku reoveepuhasti on amortiseerunud ning vajab täies mahus rekonstrueerimist. Alternatiivide analüüsis ei kaaluta järgmisi alternatiive:

• Reovee juhtimine lähimale suuremale puhastile - lähim suurem asula on Põltsamaa linn, mis Adaverest üle 7 km kaugusel. Reovee survetorustiku ehitamine Põltsamaa reoveekogumisalani ei ole otstarbekas;

• Võre-septik-biotiik tehnoloogia - septiku kasutamine on mõistlik alla 300 ie reoveepuhastitel. Adavere viimase reostuskoormuse uuringut tulemusena oli Adavere reoveekogumisala reostuskoormus 1358 ie.

• Märgalapuhasti - pinnasfiltersüsteemide ja tehismärgalapuhastite puhastusefektiivsus väheneb külmal perioodil oluliselt ning saavutamata võivad jääda heitvee kehtestatud reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed. Selleks, et pinnasfilter töötaks korralikult ning annaks nõuetele vastavat heitvett aastaringselt, on oluline, et protsess oleks kaitstud temperatuurikõikumiste eest. Suurimate tehnoloogiliste probleemidena märgalade kasutamisel külmas kliimas võib välja tuua jää tekke ning temperatuurikõikumiste mõju bioloogiliselt ja mikrobioloogiliselt vahendatud puhastusprotsessidele. Samuti nõuab pinnasfilter või tehismärga lahendusel põhinev reoveepuhasti suurt maa-ala;

• Biokilepuhasti - biokiletehnoloogiate kasutamisel on vajalik pidevalt jälgida, et tugimaterjal ei ummistuks, mistõttu käideldav reovesi peab olema maksimaalselt tahkete osiste (heljumi) vaba, eelsetiti või septik on kohustuslik vältimaks filtrikeha ummistumist. Nõrgbiofiltrite puhul on tüüpiliseks probleemiks reovee ebaühtlane jaotus filtri pinnale, ketasbiofiltritel esineb mehaanilisi probleeme ajami ja laagritega, sukeltugimaterjaliga biofiltritel on probleeme õhustitega, mida on keeruline vahetada.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

93

Biokiletehnoloogiad ei võimalda fosfori bioloogilist ärastust ning lämmastiku bioloogiline ärastus on võimalik, kuid ebatõhus ja raske juhtida. Biokilepuhastiga ei pruugi vooluhulga kõikumise ja lihatööstuse tootmistsüklitest tuleneva reostuskoormuse kõikumiste juures olla võimalik tagada stabiilselt vee- erikasutusloaga seatud reoainete piirsisaldusi heitvees.

Käesolevas alternatiivide analüüsis arvestatakse, et valitud reoveepuhasti alternatiivid rajatakse individuaallahendusena raudbetoonist protsessimahutisse. Reoveepuhasti ümberehitamise ajal tuleb tõenäoliselt kasutada ajutist teisaldatavat reoveepuhastuse lahendust.

1. ALTERNATIIV A – annuspuhasti (SBR)

Annuspuhasti lahenduse valimisel tuleb rajada uus protsessimahuti koos vajalike seadmetega. Puhasti rajamisel tuleb arvestada ka (väli)torustike rajamisega (nt ülevoolutorustik, sissevool protsessimahutisse, liigmuda torustiku mahutisisene osa, kemikaalitorustik, õhutorustiku asukoht protsessimahuti juures jms). Alljärgnevas tabelis on toodud Alternatiiv A rajamismaksumus ja opereerimiskulud.

Tabel 8.10 Alternatiiv A investeeringute maksumus ja opereerimiskulud.

Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku

maksumus [€] Maksumus

[€] Eluiga

[a] Amorti-

satsioon [€/a] Olemasolevate mahutite ja tehnohoone lammutustööd kmpl 1 20000

20 000 € 40 500

Automaatvõre koos võrepressiga tk 1 55000

55 000 € 25 2 200

Protsessimahutite ümberehitus kmpl 1 155000

155 000 € 25 6 200

Uue tehnohoone rajamine tk 1 45000

45 000 € 40 1 125 Seadmed ja tehnoloogilised torustikud kmpl 1 70000

70 000 € 40 1 750

Välitorustikud (ka avariimöödavool) kmpl 1 25000

25 000 € 25 1 000

Elektri- ja automaatikatööd kmpl 1 45000

45 000 € 25 1 800 Ehitusmaksumus kokku 415 000 14 575

Opereerimiskulud €/a €/30a Tööjõud 3 000 90 000 Elekter 5 500 165 000 Materjal ja teenused (sh kemikaalid ja analüüsid) 1 200 36 000 Saastemaks 2 500 75 000

Opereerimise kulu kokku 12 200 366 000 Amortisatsioonikulu 14 575 437 250 Ekspluatatsioonikulu 26 775 803 250

2. ALTERNATIIV B – läbivoolurežiimil aktiivmudapuhasti

Käesolevas alternatiivis kajastatakse läbivoolurežiimil põhineva aktiivmudapuhasti rajamist. Olemasolevad süsteemid lammutatakse ja rajatakse uus aeratsioonimahuti ja järelsetiti. Mahutid varustatakse vajalike tehnoloogiliste seadmete ja torustikega. Tööde mahtu arvestada välitorustike osaline rekonstrueerimine või ümber ehitamine. Alljärgnevas tabelis on toodud Alternatiiv B rajamismaksumus ja opereerimiskulud.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

94

Tabel 8.11 Alternatiiv B investeeringute maksumus ja opereerimiskulud.

Töö nimetus Ühik Kogus

Ühiku maksumus

[€] Maksumus

[€] Eluiga

[a] Amortisatsioon

[€/a] Lammutustööd tk 1 20000 20 000 40 500 Reoveepumpla rajamine tk 1 55000 55 000 25 2 200 Võreseadme paigaldamine tk 1 35000 35 000 25 1 400 Ümberkorraldused tehnohoones kmpl 1 230000 230 000 40 5 750 Uus protessimahuti ja järelsetiti kmpl 1 60000 60 000 25 2 400 Seadmed ja tehnoloogilised torustikud kmpl 1 25000 25 000 25 1 000 Välitorustikud kmpl 1 45000 45 000 25 1 800 Elektri- ja automaatikatööd kmpl 1 20000 20 000 40 500 Teed, platsid, haljastus kmpl 1 55000 55 000 25 2 200 Ajutine reoveepuhastuslahendus kmpl 1 35000 35 000 25 1 400

Ehitusmaksumus kokku 470 000 15 050 Opereerimiskulud €/a €/30a Tööjõud 4 000 120 000 Elekter 5 000 150 000 Materjal ja teenused (sh kemikaalid ja analüüsid) 1 200 36 000 Saastemaks 2 500 75 000

Opereerimise kulu kokku 12 700 381 000 Amortisatsioonikulu 15 050 451 500 Ekspluatatsioonikulu 27 750 832 500

Vastavalt alternatiivide analüüsile rajamismaksumuse pooleset soodsam variant Alternatiiv A. Kuna ekspluatatsioonikulud on mõlemal alternatiivil samas suurusjärgus, siis kujunes kokkuvõttes soodsamaks variandiks Alternatiiv A – reoveepuhasti rekonstrueerimine annuspuhastina. Annuspuhasti on tehnoloogiliselt mõistlikum lahendus ka potentsiaalsest pinnase- ja liigveest tingitud vooluhulkade ja/või reostuskoormuse kõikumiste puhul. Alternatiivide koondvõrdlus on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8.12 Adavere aleviku reoveepuhasti alternatiivide A ja B võrdlus.

Alternatiiv Rajamis- maksumus [€]

Amort.kulu aastas [€/a]

Op.kulu aastas [€/a]

30a amort.kulu [€]

30a op.kulu [€]

KOKKU [€]

Alternatiiv A - annuspuhasti (SBR) 415 000 14 575 12 200 437 250 366 000 803 250

Alternatiiv B - läbivoolurežiimil aktiivmudapuhasti

470 000 15 050 12 700 451 500 381 000 832 500

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

95

8.3. INVESTEERINGUPROJEKTID Käesoleva arengukava investeeringuprojektid on välja toodud Lisas 2. Ühtlasi on kõikide teenusepiirkondade lühiajalised ja pikaajalised investeeringud erinevate valdkondade lõikes toodud Tabelis 8.26. Järgnevad peatükid kirjeldavad detailselt kõikide teenusepiirkondade investeeringuid.

8.3.1. PÕLTSAMAA RKA

Põltsamaa reoveekogumisalal on lühi- ja pikaajalises programmis planeeritud teostada investeeringuid kokku maksumusega 1 475 050 € (sh vesi 442 750 €, kanalisatsioon 879 900 € ja sademevesi 152 400 €).

Lühiajalised investeeringud

Lühiajalises investeeringute programmis on planeeritud teostada tegevusi vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee valdkonnas. Kokku on lühiajaliste investeeringute maksumus 413 900 €.

Tabel 8.13 Põltsamaa RKA lühiajalised investeeringud. LÜHIAJALINE PROGRAMM 2024-2027

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Põltsamaa RKA 413 900 € 1. Veevarustus 41 100 €

1.1. Veetorustiku rekonstrueerimine m 74 11 100 € sh J. Kuperjanovi tn 1 kinnistu ühendustorustik m 74 150 11 100 €

1.2. Lühikese tn VTJ varugeneraatori paigaldamine tk 1 20000 20 000 € 1.3. Lossi tn puurkaev-pumpla kaugjuhtimise võimekuse rajamine kmpl 1 10000 10 000 €

2. Kanalisatsioon 303 000 € 2.1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 515 103 000 €

sh Põhja-Kaare tn m 405 200 81 000 € sh Pajusi mnt 39-45 kortermajade ühendused m 110 200 22 000 € 2.2. Reoveepumplate rajamine / rekonstrueerimine 160 000 €

sh Lossi reoveepumpla automaatvõre paigaldus ja hoone ümberehitus tk 1 150000 150 000 €

sh Kuningamäe pumpla kaugjuhtimise võimekuse rajamine kmpl 1 10000 10 000 € 2.3. Põltsamaa linnas kanalisatsioonikaevude kaante vahetus tk 50 800 40 000 €

3. Sademevesi 69 800 €

3.1. Sademeveesüsteemide hüdraulilise mudeli koostamine Põltsamaa linnas tk 1 35000 35 000 €

3.2. Sademeveetorustiku rajamine ja rekonstrueerimine m 174 34 800 € sh Silla tn L1 ringtee torustiku rajamine m 174 200 34 800 €

Pikaajalised investeeringud

Pikaajalises investeeringute programmis on planeeritud teostada tegevusi vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee valdkonnas. Kokku on pikaajaliste investeeringute maksumus 1 061 150 €.

Tabel 8.14 Põltsamaa RKA pikaajalised investeeringud. PIKAAJALINE PROGRAMM 2028-2035

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Põltsamaa RKA 1 061 150 € 1. Veevarustus 401 650 €

1.1. Veetorustiku rajamine m 1981 297 150 € sh Eha tn ühendustoru m 235 150 35 250 € sh Männi tn ühendustoru m 25 150 3 750 € sh Tehnika tn L2 ühendustoru m 169 150 25 350 € sh Tartu mnt ühendustoru Võhmanõmme võrguga m 501 150 75 150 € sh Tartu mnt ühendustoru Roheline ja Kingu tn vahel m 73 150 10 950 € sh Kingu tn ühendustoru m 49 150 7 350 € sh Pauastvere kahe võrgu vaheline ühendustoru m 701 150 105 150 € sh EPT piirkonna ringistamine m 228 150 34 200 €

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

96

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

1.2. Veetorustiku rekonstrueerimine m 350 52 500 € sh EPT piirkonna vanade torude rekonstrueerimine m 205 150 30 750 €

sh Pauastvere lõuna piirkonna ühendustoru läbimõõdu suurendamine m 145 150 21 750 €

1.3. Lembitu tn VTJ varupuurkaevu rajamine (ca 150 m) tk 1 45000 45 000 € 1.4. Lillevere PRK 10428 tamponeerimine tk 1 2000 2 000 € 1.5. Kuperjanovi PRK 8591 tamponeerimine tk 1 2000 2 000 € 1.6. Kuuse PRK 8587 võrgust lahti ühendamine tk 1 1000 1 000 € 1.7. Pauastvere PRK 17439 tamponeerimine tk 1 2000 2 000 €

2. Kanalisatsioon 576 900 € 2.1. Isevoolse kanalisatsioontorustiku rajamine m 1362 272 400 €

sh Võhmaküla tee (Võhmanõmme küla) m 732 200 146 400 € sh EPT piirkonna uus lahendus m 630 200 126 000 € 2.2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 1035 207 000 €

sh Pauastvere kollektori ja Puhu risti vaheline lõik m 256 200 51 200 € sh Ringtee kuni Marja tn 3 m 164 200 32 800 € sh Sepa tn kuni Marja tn L3 m 615 200 123 000 €

2.3. Survekanalisatsiooni rajamine / rekonstrueerimine m 150 22 500 € sh Kuivati kinnistu liitumispunkt m 86 150 12 900 € sh Võhmaküla tee RP - isevoolne lõik m 64 150 9 600 €

2.4. Reoveepumplate rajamine / rekonstrueerimine 25 000 € sh Võhmaküla tee RP rajamine (Võhmaküla tee lahendus) tk 1 25000 25 000 €

2.5. Põltsamaa RVP garaažihoone laiendamine (ca 100 m2) m2 100 500 50 000 € 3. Sademevesi 82 600 €

3.2. Sademeveetorustiku rajamine ja rekonstrueerimine m 413 82 600 € sh Tartu mnt L1 kuni Roheline tn torustiku rekonstrueerimine m 413 200 82 600 €

8.3.2. VÄIKE-KAMARI RKA

Väike-Kamari reoveekogumisalal puuduvad planeeritavad investeeringud.

8.3.3. ADAVERE RKA

Adavere reoveekogumisalal on planeeritud teostada investeeringuid ainult lühiajalises programmis ja kokku maksumusega 425 000 € (kõik kanalisatsioon).

Tabel 8.15 Adavere RKA lühiajalised investeeringud. LÜHIAJALINE PROGRAMM 2024-2027

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Adavere RKA 425 000 € 1. Veevarustus - €

Investeeringud puuduvad

2. Kanalisatsioon 425 000 €

2.1. Kanalisatsioonitorustiku kaabelmõõdistus (sademevee kontroll) kmpl 1 10000 10 000 €

2.2. Adavere RVP rekonstrueerimine (SBR annuspuhasti) 415 000 € sh olemasolevate mahutite ja tehnohoone lammutustööd kmpl 1 20000 20 000 € sh automaatvõre koos võrepressiga tk 1 55000 55 000 € sh protsessimahutite ümberehitus kmpl 1 155000 155 000 € sh uue tehnohoone rajamine tk 1 45000 45 000 € sh seadmed ja tehnoloogilised torustikud kmpl 1 70000 70 000 € sh välitorustikud (ka avariimöödavool) kmpl 1 25000 25 000 € sh elektri- ja automaatikatööd kmpl 1 45000 45 000 €

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

97

8.3.4. VÕISIKU RKA

Võisiku reoveekogumisalal puuduvad planeeritavad investeeringud.

8.3.5. PUURMANI RKA

Puurmani reoveekogumisalal on lühi- ja pikaajalises programmis planeeritud teostada investeeringuid kokku maksumusega 468 200 € (sh vesi 87 900 €, kanalisatsioon 52 000 € ja sademevesi 328 300 €).

Lühiajalised investeeringud

Lühiajalises investeeringute programmis on planeeritud teostada sademeveetorustike mõõdistus, kokku summas 20 000 €.

Tabel 8.16 Puurmani RKA lühiajalised investeeringud. LÜHIAJALINE PROGRAMM 2024-2027

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Puurmani RKA 20 000 € 1. Veevarustus - €

Investeeringud puuduvad

2. Kanalisatsioon - € Investeeringud puuduvad

3. Sademevesi 20 000 € 3.1. Sademeveetorustike mõõdistus (temperatuurianduriga) kmpl 1 20000 20 000 €

Pikaajalised investeeringud

Pikaajalises investeeringute programmis on planeeritud teostada tegevusi vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee valdkonnas. Kokku on pikaajaliste investeeringute maksumus 448 200 €.

Tabel 8.17 Puurmani RKA pikaajalised investeeringud. PIKAAJALINE PROGRAMM 2028-2035

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Puurmani RKA 448 200 € 1. Veevarustus 87 900 €

1.1. Veetorustiku rajamine m 270 40 500 € sh Suurelamute ringistamine Pargi tn m 103 150 15 450 € sh Tartu mnt 8 ja 10 liitumine m 167 150 25 050 €

1.2. Veetorustiku rekonstrueerimine m 316 47 400 € sh Pargi ja Jõe tn kortermajade ühendused m 316 150 47 400 €

2. Kanalisatsioon 52 000 € 2.1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 260 52 000 €

sh Tartu mnt 11 kuni Nurme kinnistu m 260 200 52 000 € 3. Sademevesi 308 300 €

3.1. Sademeveetorustiku rekonstrueerimine m 1354 270 800 € sh Tartu mnt kuni viadukt m 484 200 96 800 € sh Tallinna mnt 5 ja 9 m 62 200 12 400 € sh Põllu ja Tõrve tn m 281 200 56 200 € sh Lasteaed kuni Tallinna mnt m 527 200 105 400 €

3.2. Sademeveekraavide rekonstrueerimine m 250 37 500 € sh Ringtee kuni Tallinna mnt 5 m 107 150 16 050 € sh Talinna mnt 8 ja Kapsarõõmu vaheline kraav kuni väljalask m 143 150 21 450 €

8.3.6. ESKU RKA

Esku reoveekogumisalal on planeeritud teostada investeeringuid ainult pikaajalises programmis, kokku maksumusega 80 600 € (sh vesi 6 600 € ja kanalisatsioon 74 000 €).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

98

Tabel 8.18 Esku RKA pikaajalised investeeringud. PIKAAJALINE PROGRAMM 2028-2035

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Esku RKA 80 600 € 1. Veevarustus 6 600 €

1.1. Veetorustiku rekonstrueerimine 44 6 600 € sh Võhma tee 12 ühendus m 44 150 6 600 €

2. Kanalisatsioon 74 000 € 2.1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 45 9 000 €

sh Võhma tee 12 ühendus m 45 200 9 000 € 2.2. Puhasti reoveepumpla rekonstrueerimine tk 1 20000 20 000 € 2.3. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 45 000 €

sh uue automaatvõre paigaldamine koos võrepressiga kmpl 1 45000 45 000 €

8.3.7. LUSTIVERE RKA

Lustivere reoveekogumisalal on planeeritud teostada investeeringuid ainult pikaajalises programmis, kokku maksumusega 13 550 € (kõik veevarustus).

Tabel 8.19 Lustivere RKA pikaajalised investeeringud. PIKAAJALINE PROGRAMM 2028-2035

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Lustivere RKA 13 550 € 1. Veevarustus 13 550 €

1.1. Puurkaev-pumpla rajamine reoveepuhasti kinnistule 13 550 € sh puurkaevu puurimine ~ 45 m tk 1 3000 3 000 € sh puurkaevu pumbad ja automaatika kmpl 1 5000 5 000 € sh ühendustorustik reoveepuhastiga m 37 150 5 550 €

2. Kanalisatsioon - € Investeeringud puuduvad

8.3.8. PISISAARE RKA

Pisisaare reoveekogumisalal on lühi- ja pikaajalises programmis planeeritud teostada investeeringuid kokku maksumusega 289 400 € (sh vesi 108 400 €, kanalisatsioon 181 000 €).

Lühiajalised investeeringud

Lühiajalises investeeringute programmis on planeeritud teostada tegevusi nii vee kui ka kanalisatsiooni valdkonnas. Kokku on lühiajaliste investeeringute maksumus 76 000 €.

Tabel 8.20 Pisisaare RKA lühiajalised investeeringud. LÜHIAJALINE PROGRAMM 2024-2027

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Pisisaare RKA 76 000 € 1. Veevarustus 46 000 €

1.1. Kasevõsa VTJ rekonstrueerimine 46 000 € sh juurdepääsutee ja aia rajamine kmpl 1 15000 15 000 € sh uued raua- ja mangaanifiltrid kmpl 1 12000 12 000 € sh puurkaevu puhastuspumpamine tk 1 1000 1 000 € sh VTJ hoone soojustamine tk 1 10000 10 000 € sh uus puurkaevu pump tk 2 1500 3 000 € sh pumpade teenindamiseks katusele ligipääsuluugi rajamine tk 1 5000 5 000 €

2. Kanalisatsioon 30 000 € 2.1. Reoveepumplate rekonstrueerimine (RP-Kase, RP-Pisisaare) tk 2 15000 30 000 €

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

99

Pikaajalised investeeringud

Pikaajalises investeeringute programmis on planeeritud teostada tegevusi nii vee kui ka kanalisatsiooni valdkonnas. Kokku on pikaajaliste investeeringute maksumus 213 400 €.

Tabel 8.21 Pisisaare RKA pikaajalised investeeringud. PIKAAJALINE PROGRAMM 2028-2035

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Pisisaare RKA 213 400 € 1. Veevarustus 62 400 €

1.1. Veetorustiku rajamine m 127 19 050 € sh Sepa, Astangu, Männituka, Velde ja Kase ühendamine m 127 150 19 050 €

1.2. Veetorustiku rekonstrueerimine m 289 43 350 € sh Kasevõsa VTJ kuni Kase tee m 289 150 43 350 €

2. Kanalisatsioon 151 000 € 2.1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine 555 111 000 €

sh Kuuse, Püssisaare, Sepa, Astangu, Männituka, Veide ja Kase m 555 200 111 000 € 2.2. Pisisaare RVP rekonstrueerimine 40 000 €

sh uue automaatvõre paigaldamine koos võrepressiga kmpl 1 40000 40 000 €

8.3.9. VÄGARI RKA

Vägari reoveekogumisalal on planeeritud teostada investeeringuid ainult pikaajalises programmis, kokku maksumusega 82 500 € (sh vesi 5 000 € ja kanalisatsioon 77 500 €).

Tabel 8.22 Vägari RKA pikaajalised investeeringud. PIKAAJALINE PROGRAMM 2028-2035

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Vägari RKA 82 500 € 1. Veevarustus 5 000 €

1.1. PRK 11990 tamponeerimine tk 1 5000 5 000 € 2. Kanalisatsioon 77 500 €

2.1. Vägari RVP rekonstrueerimine 75 000 € sh uue automaatvõre paigaldamine koos võrepressiga kmpl 1 35000 35 000 € sh puhurite lahenduse rekonstrueerimine kmpl 1 30000 30 000 €

sh mudamahuti ümberehitamine (ruumala vähendamine) kmpl 1 10000 10 000 € 2.2. Rasvapüüduri paigaldamine Aidu Lasteaed liitumispunkti kmpl 1 2500 2 500 €

8.3.10. KAMARI RKA

Kamari reoveekogumisalal on planeeritud teostada investeeringuid ainult pikaajalises programmis, kokku maksumusega 73 200 € (kõik kanalisatsioon).

Tabel 8.23 Kamari RKA pikaajalised investeeringud. PIKAAJALINE PROGRAMM 2028-2035

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Kamari RKA 73 200 € 1. Veevarustus - €

Investeeringud puuduvad

2. Kanalisatsioon 73 200 € 2.1. Kamari RVP rekonstrueerimine 63 200 €

sh mudamahuti ümberehitamine (ruumala vähendamine) kmpl 1 10000 10 000 € sh avariimöödavoolu rajamine RVP pumpla juurest biotiikidesse m 116 200 23 200 € sh uue automaatvõre paigaldamine koos võrepressiga kmpl 1 30000 30 000 €

2.2. Nõgese reoveepumplale kaugjuhtimise võimekuse rajamine kmpl 1 10000 10 000 €

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

100

8.3.11. KALANA RKA

Kalana reoveekogumisalal on planeeritud teostada investeeringuid ainult pikaajalises programmis, kokku maksumusega 45 000 € (sh vesi 35 000 € ja kanalisatsioon 10 000 €).

Tabel 8.24 Kalana RKA pikaajalised investeeringud. PIKAAJALINE PROGRAMM 2028-2035

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Kalana RKA 45 000 € 1. Veevarustus 35 000 €

1.1. Kalana VTJ juurdepääsutee ja piirdeaia rajamine kmpl 1 25000 25 000 € 1.2. Kalana VTJ kaugjuhtimise võimekuse rajamine kmpl 1 10000 10 000 €

2. Kanalisatsioon 10 000 € 2.1. Kalana reoveepumplale kaugjuhtimise võimekuse rajamine kmpl 1 10000 10 000 €

8.3.12. PIKKNURME RKA

Pikknurme reoveekogumisalal puuduvad planeeritavad investeeringud.

8.3.13. NEANURME KÜLA

Neanurme külas puuduvad planeeritavad investeeringud.

8.3.14. PAJUSI KÜLA

Pajusi külas on planeeritud teostada investeeringuid ainult lühiajalises programmis, kokku maksumusega 567 150 € (sh vesi 247 600 € ja kanalisatsioon 319 550 €).

Tabel 8.25 Pajusi küla lühiajalised investeeringud. LÜHIAJALINE PROGRAMM 2024-2027

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

Pajusi küla 567 150 € 1. Veevarustus 247 600 €

1.1. Veetorustiku rajamine 665 99 750 € sh Liivi ja Vanarehe liitumine m 18 150 2 700 € sh Sepikoja kinnistu ühendus m 85 150 12 750 € sh Pajusi mõisa ühendus m 199 150 29 850 € sh Risti, Lubja, Lodi kinnistute ühendus m 363 150 54 450 €

1.2. Veetorustiku rekonstrueerimine 419 62 850 € sh uue puurkaevu ühendus m 74 150 11 100 € sh Pajusi-Loopre tee koos liitumispunktidega m 195 150 29 250 € sh Meearu, Lembitu ja Vahtra kinnistute ühendus m 150 150 22 500 €

1.3. Puurkaevu rajamine Paju kinnistule 80 000 € sh puurkaevu puurimine tk 1 15000 15 000 € sh pumbad ja automaatika tk 1 20000 20 000 € sh raua- ja mangaanifiltrid tk 1 20000 20 000 € sh puurkaev-pumpla hoone rajamine tk 1 15000 15 000 € sh juurdepääsutee ja piirdeaed tk 1 10000 10 000 €

1.4. PRK 12029 likvideerimine tk 1 5000 5 000 € 2. Kanalisatsioon 319 550 €

2.1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine 520 104 000 € sh Liivi ja Vanarehe liitumine m 22 200 4 400 € sh Pajusi mõisa ühendus m 188 200 37 600 € sh bussijaam kuni RVP koos liitumispunktidega m 310 200 62 000 €

2.2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 583 116 600 € sh PRK ühendus m 72 200 14 400 € sh Pajusi-Loopre tee kuni RP m 245 200 49 000 € sh Paju kinnistu ühendus m 55 200 11 000 €

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

101

Jrk Tööde nimetus Ühik Maht Ühiku hind (€)

Hinnanguline maksumus

sh Meearu, Lembitu ja Vahtra kinnistute ühendus m 133 200 26 600 € sh Sepikoja kinnistu ühendus m 78 200 15 600 €

2.3. Survekanalisatsioonitorustiku rajamine 193 28 950 € sh RP kuni bussijaam m 104 150 15 600 € sh Lodi kinnistu ühendus m 89 150 13 350 €

2.4. Pajusi reoveepumpla rajamine (Remmelga kinnistu) tk 1 25000 25 000 € 2.5. Pajusi RVP rajamine (septik) 40 000 €

sh septiksüsteemi paigaldus kmpl 1 10000 10 000 € sh elektripaigaldis ja automaatika kmpl 1 5000 5 000 €

sh puhasti reoveepumpla rajamine koos torustikega tk 1 15000 15 000 € sh juurdepääsutee ja piirdeaed tk 1 10000 10 000 € 2.6. Olemasoleva kogumismahuti likvideerimine kmpl 1 5000 5 000 €

8.4. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS Maksumuste hindamise aluseks on võetud lähiajal läbiviidud hanked ja vee-ettevõtjate hinnaennustused. Maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Kõik hinnad sisaldavad lisakulusid – uuringud, projekteerimine, mõõdistamised, ettenägematud kulud jt. Projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kuludeks on arvestatud 5%.

Veetorustiku hinnad on antud koos torude ja sulgarmatuuri maksumusega. Kanalisatsioonitorustiku hinnad on esitatud koos torude ja vaatluskaevudega. Torustiku paigaldusmaksumusse on arvestatud ka kaevejäljes tänavakatte kõrvaldamise ja taastamise kulud, kaeviste osaline tagasitäide liivaga.

Investeeringuprojektide koondmahud ja maksumused on esitatud Tabelis 8.26.

Käesoleva arengukavaga on kokku planeeritud investeeringuid summas 3 519 650 € (veevarustus – 946 800 €, kanalisatsioon – 2 092 150 €, sademevesi – 480 700 €).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

102

Tabel 8.26 Planeeritavate investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus.

Kokku Põltsamaa linn

Väike- Kamari Adavere Võisiku Puurmani Esku Lustivere Pisisaare Vägari Kamari Kalana Pikk-

nurme Nea-

nurme Pajusi

Lühiajaline 1 502 050 € 413 900 € - € 425 000 € - € 20 000 € - € - € 76 000 € - € - € - € - € - € 567 150 €

Vesi 334 700 € 41 100 € - € - € - € - € - € - € 46 000 € - € - € - € - € - € 247 600 €

Kanal 1 077 550 € 303 000 € - € 425 000 € - € - € - € - € 30 000 € - € - € - € - € - € 319 550 €

Sade 89 800 € 69 800 € - € - € - € 20 000 € - € - € - € - € - € - € - € - € - €

Pikaajaline 2 017 600 € 1 061 150 € - € - € - € 448 200 € 80 600 € 13 550 € 213 400 € 82 500 € 73 200 € 45 000 € - € - € - €

Vesi 612 100 € 401 650 € - € - € - € 87 900 € 6 600 € 13 550 € 62 400 € 5 000 € - € 35 000 € - € - € - €

Kanal 1 014 600 € 576 900 € - € - € - € 52 000 € 74 000 € - € 151 000 € 77 500 € 73 200 € 10 000 € - € - € - €

Sade 390 900 € 82 600 € - € - € - € 308 300 € - € - € - € - € - € - € - € - € - €

Kokku 3 519 650 € 1 475 050 € - € 425 000 € - € 468 200 € 80 600 € 13 550 € 289 400 € 82 500 € 73 200 € 45 000 € - € - € 567 150 €

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

103

9. FINANTSANALÜÜS

9.1. EESMÄRK Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab ära analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• Esitada Põltsamaa valla ÜVK-ga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks samahästi nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju. Veemajandustegevuse analüüsimisel on kasutatud nende piirkondade andmeid, kus veeteenuseid osutab või hakkab osutama vee-ettevõtja: Põltsamaa Vesi OÜ – Põltsamaa RKA, Väike-Kamari RKA, Adavere RKA, Võisiku RKA, Puurmani RKA, Esku RKA, Lustivere RKA, Pisisaare RKA, Vägari RKA, Kamari RKA, Kalana RKA, Pikknurme RKA, Neanurme küla, Pajusi küla.

• Põltsamaa Vesi OÜ arengukavas kajastatavate investeeringuprogrammide elluviija;

• Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel Põltsamaa vallas. Vee-ettevõtluse üldkulud, mis käesolevas finantsanalüüsis kajastamist leiavad, on tuletatud vee-ettevõtete esitatud andmete baasilt;

• Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) toimub tariifide ühtlustamine vastavalt konkurentsiameti metoodikale; (3) pikaajaliselt on saavutatud jooksevkulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja); (5) saadav tulu ei kata asendusinvesteeringuid, kuna selleks peaks tõstma veehinna üle rahvusvaheliselt tunnustatud piirmäära.

Põltsamaa valla ÜVK arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava investeeringute elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüs on koostatud, hindamaks Põltsamaa valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudavad kohalikud vee- ettevõtjad tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

9.2. FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED Prognoos koostatakse 12 aastase perioodi kohta ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline vaadata finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle ning viia sisse vajalikud korrektuurid.

Allolevalt on toodud finantsprognoosi koostamise põhieeldused.

Tabel 9.1. Finantsprognoosi eeldused.

* Rahandusministeeriumi andmetel (suvine pikaajaline majandusprognoos 2023) ** Statistikaametist saadud Jõgeva maakonna 2021. a andmeid on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise palgakasvu muutusele

Lisaks eeltoodud tabelis kajastatud andmetele on arvestatud ka järgmiste asjaoludega.

Finantsprognoosi põhieeldused

2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

Tarbijahinnaindeks* 19,4% 9,6% 4,6% 2,5% 1,7% 1,9% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0%

Keskmine palgakasv(EUR)* 11,6% 11,2% 6,6% 5,3% 4,9% 4,5% 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% 4,1%

Piirkonna leibkonnaliikme keskmine sissetulek,€**

906 € 1 007 € 1 074 € 1 131 € 1 186 € 1 239 € 1 292 € 1 346 € 1 403 € 1 462 € 1 523 € 1 586 € 1 652 € 1 721 €

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

104

Planeerimise periood

Finantsprojektsioonid on koostatud 12 aasta kohta (2024-2035).

Leibkondade sissetulek

Leibkondade sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Kasutatud on Statistikaameti poolt antud Jõgeva maakonna keskmist netosissetulekut leibkonnaliikme kohta (2021. aasta kohta). Edasine sissetuleku kasv suureneb vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise palgakasvu muutusele (Tabel 9.1).

Põhivarade kulum

Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtja kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade maksumusel.

Põhivarade amortisatsiooni arvutustel on põhivarade kasulikuks elueaks arvestatud 25 ja 40 aastat (vastavalt nendele aastatele on arvutatud aastane amortisatsioon).

Arvete laekumise näitaja

Finantsprognoosides on lähtutud, et arved tasutakse 100%.

Veetarbimine

Tarbijate veekulu arvestamisel lähtutakse tinglikust keskmisest vee tarbimise kulust ööpäevas. Kõikides asustusüksustes on veetarbimine erinev, kuid keskmiselt võib arvestada Põltsamaa vallas 60 l/ööp elaniku kohta. Prognoosiperioodi lõpuni on arvestatud ühiktarbimise kasvuga kuni 75 l/ööp.

Vee- ja kanalisatsioonikulu leibkonna liikme kohta

Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kuludeks leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4%. Eestis soovituslik piirmäär on 2,5%. Lähtuma peab eelkõige konservatiivsuse printsiibist ning asjaolust, et pole teada vee- ja kanalisatsioonitariifide võimalikku hinnaelastsust ning sellest tingitud mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimismahtudele ning ka maksete laekumise näitajale.

Planeeritud investeeringud on plaanitud ellu viia omavahenditest (laenu kaasabil). Sellest tulenevalt on kõik vee- ja kanalisatsiooniteenusega seonduvad investeeringud arvestatud veehinna sisse. Põltsamaa valla osaluse korral antakse valla omaosalus vee-ettevõttele osakapitali sissemaksena, mistõttu seda saab veehinnas kajastada. Põltsamaa Vesi OÜ teeninduspiirkonnas ei ületata soovituslik veehinna piiri (2,5% sissetulekust).

Tariifide muutused

Tariifide muutuste arvutamisel on lähtutud kogu teenusepiirkonna lõikes ühe vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga (Põltsamaa linna veehind).

Hädavajalike investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu. Finantsprognoosi koostamisel on arvestatud, et kõik lühiajalised investeeringud jaotuvad oma kogusummas aastate (2024-2027) peale ära (10% esimene aasta, 30% ülejäänud 3 aastat peale ära. Pikaajalised investeeringud on jaotatud võrdselt 8 aasta (2028- 2035) peale.

Tariifide tõstmisel lähtuti põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks omaosaluse mahus.

Veehinna kalkuleerimisel on arvestatud uute investeeringute tulukusega (WACC 6,28%), mis on vastavalt kehtestatud veeteenuse hinnale juurde liidetud.

Orkla Eesti AS ja AS E-Piim

Põltsamaa Vesi OÜ kogu müüdud reoveekogusest ca 70% moodustab Orkla Eesti AS-ist ja AS E-Piim Toomine pärinev reovesi. Orkla Eesti AS kanalisatsiooniteenuse müügimaht on perioodi vältel jäetud võrdseks 2022. aasta omaga, AS E-Piim Tootmine müügimahtu on vähendatud 50% võrra järgneva 4 aasta jooksul seoses tootmismahtude vähenemisega.

Sademevesi

Sademeveega seonduvate investeeringute mõju teenuse hinnale on arvestatud kanalisatsiooniteenuse hinda.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

105

Uute tarbijate ühinemine

Veehinna prognoosi koostamisel on arvestatud uute tarbijate ühinemisega. Võimalik lisanduv maht on kokku umbes 40 liituvat kinnistut kogu investeeringuperioodi vältel.

Puhasrentaablus

Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik investeeringud finantseeritakse vee-ettevõtete omaosalusest. Oluline on pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine.

Kumulatiivne rahavoog on vee-ettevõte puhul terve perioodi vältel positiivne.

Investeeringute omafinantseerimise määr

Finantsanalüüs on koostatud arvestades, et kõik veehinnas kajastuvad investeeringud rahastatakse omaosaluse ja pangalt laenatava rahaga.

Kokku on kanalisatsiooni ja veevärgi arendamiseks lühi- ja pikaajalise programmi investeeringute maksumus:

Põltsamaa Vesi OÜ – 3 519 650 € (KM-ta).

9.3. INVESTEERINGUTE ALLIKAD Käesolevas arendamise kavas on kajastatud planeeritavad investeeringud, mis kavandatakse ellu viia järgnevate rahastusallikate abil:

- Vee-ettevõtte

- Võimalusel Põltsamaa valla osalus.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

106

Tabel 9.2 Põltsamaa Vesi OÜ teenuse hinna muutus arengukava investeeringuperioodi jooksul.

Lühiajalised investeeringud Pikaajalised investeeringud Aasta Ühik 2022* 2023* 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Ühisveevärgiga liitunute arv

- 6 247 6 247 6 165 6 086 6 006 5 926 6 285 6 200 6 113 6 025 5 935 5 845 5 755 5 664

Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv

- 6 351 6 351 6 267 6 187 6 106 6 024 6 382 6 296 6 208 6 118 6 027 5 935 5 844 5 752

Veevärgi teenuse maht kokku

m3/a 216 082 216 082 217 107 218 130 219 064 219 910 220 709 221 443 222 058 222 570 222 972 223 274 223 517 223 666

Kanalisatsiooniteenuse maht kokku

m3/a 491 267 491 267 469 199 447 138 424 994 402 767 403 268 403 709 404 036 404 266 404 391 404 422 404 401 404 291

Veetariif, km-ta, TULUKUSEGA

€/m3 1,64 € 1,64 € 3,32 € 3,41 € 3,48 € 3,56 € 3,63 € 3,70 € 3,78 € 3,86 € 3,95 € 4,04 € 4,14 € 4,24 €

Kanalisatsioonitariif, km-ta, TULUKUSEGA

€/m3 1,90 € 1,90 € 2,11 € 2,31 € 2,53 € 2,78 € 2,84 € 2,90 € 2,97 € 3,04 € 3,11 € 3,18 € 3,26 € 3,35 €

Komplekshind, (km- ga), TULUKUSEGA

€/m3 4,25 € 4,25 € 6,52 € 6,87 € 7,22 € 7,60 € 7,76 € 7,92 € 8,09 € 8,27 € 8,47 € 8,67 € 8,88 € 9,10 €

Hinnatõus % 0 0,0% 53,4% 5,4% 5,1% 5,3% 2,1% 2,1% 2,1% 2,2% 2,4% 2,4% 2,4% 2,5%

Leibkonnaliikme sissetulek

€/kuu 906 € 1 007 € 1 074 € 1 131 € 1 186 € 1 239 € 1 292 € 1 346 € 1 403 € 1 462 € 1 523 € 1 586 € 1 652 € 1 721 €

Leibkonnaliikme kulutus ÜVK teenusele

€/kuu 7,73 € 7,73 € 11,27 € 11,25 € 11,06 € 10,73 € 10,39 € 10,81 € 11,26 € 11,72 € 12,20 € 12,70 € 13,23 € 13,78 €

ÜVK teenuse kulu osakaal sissetulekust

% 0,85% 0,77% 1,05% 0,99% 0,93% 0,87% 0,80% 0,80% 0,80% 0,80% 0,80% 0,80% 0,80% 0,80%

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

107

Tabel 9.3. Põltsamaa Vesi OÜ rahavoogude analüüs.

Lühiajaline Pikaajaline

2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

Tulud veeteenuselt 354 375 354 375 720 611 743 620 762 725 782 582 800 645 819 420 838 923 859 164 880 152 901 900 924 417 947 717

Tulud kanalisatsiooni- teenuselt

933 408 933 408 990 211 1 034 623 1 075 694 1 117 836 1 143 643 1 170 412 1 198 204 1 227 025 1 256 883 1 287 787 1 319 747 1 352 775

Teenuste eest saadav tulu 1 287 783 1 287 783 1 710 822 1 778 243 1 838 419 1 900 418 1 944 288 1 989 832 2 037 127 2 086 189 2 137 036 2 189 687 2 244 164 2 300 491

Muud tulud 36 259 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000

Kogutulu 1 324 042 1 317 783 1 740 822 1 808 243 1 868 419 1 930 418 1 974 288 2 019 832 2 067 127 2 116 189 2 167 036 2 219 687 2 274 164 2 330 491

Tegevuskulu 1 083 605 1 192 711 1 255 555 1 298 213 1 334 083 1 371 160 1 409 044 1 448 065 1 488 259 1 529 661 1 572 308 1 616 240 1 661 495 1 708 115

Kasum 18 267 -127 932 246 956 285 560 322 662 360 146 377 933 396 040 411 896 432 637 446 222 460 140 474 378 488 925

Reg pv amortisatsioon kokku 212 064 204 642 197 479 190 568 183 898 177 461 171 250 165 256 159 472 153 891 148 505 143 307 138 291 133 451

Reg pv jääkväärtus 4 218 039 4 013 397 3 966 123 4 226 170 4 492 888 4 766 042 4 846 991 4 933 935 5 026 663 5 124 972 5 228 667 5 337 560 5 451 469 5 570 218

Lubatud tulukus 0 0 253 116 270 775 287 737 305 080 310 358 315 956 321 922 328 245 334 911 341 909 349 228 356 856

Investeering 150 205 450 615 450 615 450 615 252 200 252 200 252 200 252 200 252 200 252 200 252 200 252 200

Omafinantseering 0 0 150 205 450 615 450 615 450 615 252 200 252 200 252 200 252 200 252 200 252 200 252 200 252 200

Võetav laen aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Laenu tagasimakse aastas 0 98 933 140 564 129 336 114 336 114 336 104 336 104 336 55 436 22 858 22 858 22 858 17 858 17 858

Laenu jääk 1 001 607 902 674 762 110 632 774 518 438 404 102 299 766 195 430 139 994 117 136 94 278 71 420 53 562 35 704

Intressikulu 10 106 48 362 40 831 33 902 27 776 21 650 16 060 10 470 7 500 0 0 0 0 0

Rahavoog kokku 230 331 -22 223 153 667 -103 823 -58 391 -27 344 192 647 204 760 263 732 311 470 319 669 328 389 342 611 352 318

Kumulatiivsed rahavood 1 479 043 1 456 820 1 610 487 1 506 663 1 448 272 1 420 928 1 613 576 1 818 336 2 082 068 2 393 538 2 713 207 3 041 596 3 384 207 3 736 525

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

108

9.4. FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE Tabelis 9.2 on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujunemine mõlemas Põltsamaa Vesi OÜ teenusepiirkonnas ja Tabelis 9.3 on toodud Põltsamaa Vesi OÜ rahavoogude analüüs.

ÜVK arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne, üldistatud ning põhineb erinevatel eeldustel ning prognoosidel.

Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid, arvestades arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega.

Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ja prognoose ning vaadeldud on veemajanduse rahavooge eespool toodud eeldustel. Oluline on arvesse võtta, et käesolev analüüs ei ole alusdokument vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Põltsamaa vallas, kuna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. Finantsprognoosis toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses, vaid on pigem leitud indikatiivsete suurustena testimaks, kas arendamise kavas sätestatud eeldustel on vee- ja kanalisatsioonimajandus tervikuna jätkusuutlik.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna tõus tuleneb peamiselt lisanduvate investeeringute amortisatsioonikulust, suurenenud opereerimiskulust (energia- ja palgakulu) ning ka 2023. aastal tõstetud lubatud tulukuse määrast (4,81% pealt 6,28% peale).

Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine, sh omafinantseering kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsetele meetmetele ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga kontrollida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

109

10. LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID Joonised on lisatud eraldi failidena

Joonis 0 – Põltsamaa vald ÜVK piirkonnad

Joonis 1 – Põltsamaa RKA asendiplaan

• Joonis 1.0 – Põltsamaa RKA kaardilehtede jaotus

• Joonis 1.1 – Mällikvere küla

• Joonis 1.2 – Pauastvere küla

• Joonis 1.3 – Võhmanõmme küla

• Joonis 1.4 – Kuningamäe küla

• Joonis 1.5 – Kesklinn

• Joonis 1.6 – Vasakallas

• Joonis 1.7 – Põltsamaa RKA sademeveesüsteemid

Joonis 2. Väike-Kamari RKA asendiplaan

Joonis 3. Adavere RKA asendiplaan

Joonis 4. Võisiku RKA asendiplaan

Joonis 5.1 Puurmani RKA asendiplaan

Joonis 5.2 Puurmani RKA sademeveesüsteemid

Joonis 6. Esku RKA asendiplaan

Joonis 7. Lustivere RKA asendiplaan

Joonis 8. Pisisaare RKA asendiplaan

Joonis 9. Vägari RKA asendiplaan

Joonis 10. Kamari RKA asendiplaan

Joonis 11. Kalana RKA asendiplaan

Joonis 12. Pikknurme RKA asendiplaan

Joonis 13. Neanurme küla asendiplaan

Joonis 14. Pajusi küla asendiplaan

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

110

11. LISA 2 INVESTEERINGUTE KOONDTABEL Investeeringuprojektide koondtabel on lisatud eraldi failina.

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:

Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007

Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK

48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050

Põllumajandus- ja Toiduamet

terviseamet Meie 06.03.2024 nr 4-9/2024/284-2

Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlastamiseks esitamine

Põltsamaa Vallavalitsus esitab vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 15 lõikele 2

kooskõlastamiseks Põltsamaa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2035.

Oleme tänulikud, kui leiate võimaluse vastata esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Paas

majandusosakonna juhataja

Keskkonnalahendused OÜ Registrikood: 12832763

Tel: (+372)510 9135 Swedbank EE562200221061762823

[email protected] www.keskkonnalahendused.ee

PÕLTSAMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

2024-2035

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ

Töö nr: 29-23

Projektijuht: Indrek Tamberg

Konsultant: Sander Hermet

Tallinn 2024

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

3

SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5 1. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....................... 6

1.1. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................... 6 1.1.1. Riigisisesed õigusaktid ............................................................................................................ 6 1.1.2. Euroopa Liidu direktiivid ........................................................................................................ 7 1.1.3. Omavalitsuse olulisemad õigusaktid ................................................................................. 8

1.2. IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA 2022-2027 .............................................................. 8 1.3. PÕLTSAMAA VALLA ARENGUKAVA 2040 ............................................................................................ 9 1.4. PÕLTSAMAA VALLA ÜLDPLANEERING .................................................................................................. 9 1.5. PÕLTSAMAA VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017-2029 ....................................... 10 1.6. PÕLTSAMAA LINNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019-2030 ....................................... 10 1.7. PUURMANI ALEVIKU JA PIKKNURME ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2021-2032 ............ 10 1.8. PAJUSI VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2030 ............................................... 10 1.9. PÕLTSAMAA VALLAS TEOSTATUD VEEMAJANDUSE PROJEKTID ....................................................... 10 1.10. OMAVALITSUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ ............................................................................................. 11 1.11. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD .............................................................................................. 11

2. KESKKONNASEISUND ............................................................................................................. 13 2.1. GEOLOOGILINE EHITUS .................................................................................................................... 13 2.2. PÕHJAVESI ......................................................................................................................................... 13

2.2.1. Põhjaveevarud ......................................................................................................................... 14 2.2.2. Põhjavee kaitstus ................................................................................................................... 14

2.3. PINNAVESI ......................................................................................................................................... 15 2.3.1. Seisuveekogud ......................................................................................................................... 15 2.3.2. Vooluveekogud ........................................................................................................................ 15

2.4. REOVEEKOGUMISALAD ...................................................................................................................... 17 2.5. LOODUSKAITSE ................................................................................................................................. 18

3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS .......................................................... 19 3.1. ELANIKKOND ..................................................................................................................................... 19 3.2. LEIBKONNAD JA VEETEENUS ............................................................................................................. 19

3.2.1. Leibkonna suurus ja sissetulek.......................................................................................... 19 3.2.2. Tariifide jõukohasus ............................................................................................................... 19

3.3. PÕLTSAMAA VALLA SUURIMAD VEETEENUSE TARBIJAD .................................................................. 20 3.4. VEE-ETTEVÕTLUS .............................................................................................................................. 20

3.4.1. Vee-ettevõtja ........................................................................................................................... 20 3.4.2. Kehtestatud tariifid ................................................................................................................ 21

4. ÜHISVEEVARUSTUS ................................................................................................................. 22 4.1. PÕLTSAMAA LINN JA LÄHIÜMBRUS ................................................................................................... 23 4.2. VÄIKE-KAMARI KÜLA ........................................................................................................................ 29 4.3. ADAVERE ALEVIK ............................................................................................................................... 30 4.4. VÕISIKU KÜLA ................................................................................................................................... 32 4.5. PUURMANI ALEVIK ............................................................................................................................. 34 4.6. ESKU KÜLA ......................................................................................................................................... 36 4.7. LUSTIVERE KÜLA ............................................................................................................................... 38 4.8. PISISAARE KÜLA ................................................................................................................................ 39 4.9. VÄGARI KÜLA ..................................................................................................................................... 41 4.10. KAMARI ALEVIK ................................................................................................................................. 43 4.11. KALANA KÜLA .................................................................................................................................... 45 4.12. PIKKNURME KÜLA .............................................................................................................................. 47 4.13. NEANURME KÜLA ............................................................................................................................... 49 4.14. PAJUSI KÜLA ...................................................................................................................................... 50

5. ÜHISKANALISATSIOON ......................................................................................................... 53 5.1. PÕLTSAMAA LINN JA LÄHIÜMBRUS ................................................................................................... 54 5.2. VÄIKE-KAMARI KÜLA ........................................................................................................................ 58

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

4

5.3. ADAVERE ALEVIK ............................................................................................................................... 59 5.4. VÕISIKU KÜLA ................................................................................................................................... 60 5.5. PUURMANI ALEVIK ............................................................................................................................. 62 5.6. ESKU KÜLA ......................................................................................................................................... 64 5.7. LUSTIVERE KÜLA ............................................................................................................................... 66 5.8. PISISAARE KÜLA ................................................................................................................................ 67 5.9. VÄGARI KÜLA ..................................................................................................................................... 69 5.10. KAMARI ALEVIK ................................................................................................................................. 71 5.11. KALANA KÜLA .................................................................................................................................... 72 5.12. PIKKNURME KÜLA .............................................................................................................................. 73 5.13. PAJUSI KÜLA ..................................................................................................................................... 75

6. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ...................... 76 6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED ..................................................................................................................... 76 6.2. PÕLTSAMAA LINN .............................................................................................................................. 77 6.3. PUURMANI ALEVIK ............................................................................................................................. 81 6.4. ÜLEJÄÄNUD PIIRKONNAD .................................................................................................................. 83

7. KRIITILISED TEGEVUSED, RISKID JA ENNETAVAD MEETMED ............................. 84 7.1. ENNETAVAD MEETMED ...................................................................................................................... 85

8. INVESTEERINGUD..................................................................................................................... 87 8.1. EESMÄRGID ....................................................................................................................................... 87 8.2. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID ................................................................ 87

8.2.1. Ühisveevarustus ...................................................................................................................... 87 8.2.2. Ühiskanalisatsioon .................................................................................................................. 89

8.3. INVESTEERINGUPROJEKTID ................................................................................................... 95 8.3.1. Põltsamaa RKA ........................................................................................................................ 95 8.3.2. Väike-Kamari RKA .................................................................................................................. 96 8.3.3. Adavere RKA ............................................................................................................................. 96 8.3.4. Võisiku RKA ............................................................................................................................... 97 8.3.5. Puurmani RKA .......................................................................................................................... 97 8.3.6. Esku RKA .................................................................................................................................... 97 8.3.7. Lustivere RKA ........................................................................................................................... 98 8.3.8. Pisisaare RKA ........................................................................................................................... 98 8.3.9. Vägari RKA ................................................................................................................................ 99 8.3.10.Kamari RKA ............................................................................................................................... 99 8.3.11.Kalana RKA ............................................................................................................................. 100 8.3.12.Pikknurme RKA ...................................................................................................................... 100 8.3.13.Neanurme küla ...................................................................................................................... 100 8.3.14.Pajusi küla ............................................................................................................................... 100

8.4. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS .............................................................. 101 9. FINANTSANALÜÜS .................................................................................................................. 103

9.1. EESMÄRK ......................................................................................................................................... 103 9.2. FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED...................................................................... 103 9.3. INVESTEERINGUTE ALLIKAD ........................................................................................................... 105 9.4. FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ..................................................................................................... 108

10. LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID ................................ 109 11. LISA 2 INVESTEERINGUTE KOONDTABEL ............................................................... 110

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

5

SISSEJUHATUS Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arendamise kava koostamise eesmärgiks on anda raamistik ÜVK arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) kohaselt rajatakse ÜVK kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel. Arendamise kava on aluseks ÜVK rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Põltsamaa vallas ÜVK arendamise kavaga piiritletud alal.

Töö lähtepunktiks on varasemalt kehtinud:

• Põltsamaa valla ÜVK arendamise kava aastateks 2017-2029;

• Põltsamaa linna ÜVK arendamise kava aastateks 2019-2030;

• Põltsamaa valla Puurmani aleviku ja Pikknurme ÜVK arendamise kava aastateks 2021-2032;

• Pajusi valla ÜVK arendamise kava aastateks 2015-2030.

Arendamise kava koostamisel on arvestatud Põltsamaa Vallavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtja Põltsamaa Vesi OÜ seisukohtadega ÜVK süsteemide väljaarendamisel.

Arendamise kava ülesanne on piiritleda ÜVK-ga kaetud ala ulatus, anda hinnang ÜVK süsteemide rajamise ja rekonstrueerimise maksumuste kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Arendamise kava koosneb sissejuhatusest, kokkuvõttest, olemasolevate süsteemide hetkeolukorda analüüsivast osast, investeeringuprojektide kirjeldusest ja finantsanalüüsist.

Käesoleva arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest, planeerimisdokumentidest, standarditest ning EL direktiividest. Vastavalt ÜVVKS-le tuleb ÜVK arendamise kava koostada 12 aastaks ning see tuleb üle vaadata vähemalt kord nelja aasta järel ja vajaduse korral korrigeerida. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris.

Käesolevas arendamise kavas sisalduvad investeeringud on jaotatud kahte perioodi:

• Lühiajalised investeeringud 2024-2027;

• Pikaajalised investeeringud 2028-2035.

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse perioodi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Käesolev Põltsamaa valla ÜVK arendamise kava 2024–2035 koostati vastavalt Keskkonnalahendused OÜ ja Põltsamaa Vesi OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingule nr 29-23 (01.08.2023).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

6

1. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED Põltsamaa valla ÜVK arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid.

1.1. ÕIGUSLIK BAAS Alljärgnevalt on loetletud käesoleva arendamise kava koostamise seisukohast põhilised veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist reguleerivad riigisisesed, Euroopa Liidu ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid.

1.1.1. RIIGISISESED ÕIGUSAKTID

02.06.1993. a vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muuhulgas veevarustust ja kanalisatsiooni, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

ÜVK arendamise kava koostamist reguleerib Eestis 15.02.2023. a vastu võetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS). Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ÜVK kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud veevärgile ja kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. ÜVK rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel, arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ÜVK arendamise kava, võib ÜVK rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid.

Veeseadus (vastu võetud 30.01.2019) reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.

Keskkonnatasude seadus (vastu võetud 07.12.2005) reguleerib loodusvara kasutusõiguse tasu määramise aluseid, saastetasumäärasid (sh nende arvutamise ja tasumise korda) ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise aluseid ja sihtotstarvet. Seaduse eesmärgiks on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile loodusvara kasutada andmisest tulu.

Ehitusseadustik on vastu võetud 11.02.2015. Selle eesmärgiks on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Muuhulgas kohaldatakse nõuded puurkaevu ja -augu ning salvkaevu projekteerimisele, rajamisele, kasutusele võtmisele, konserveerimisele ja lammutamisele ning määratletakse ÜVK kaitsevöönd.

Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused ja käskkirjad:

• Sotsiaalministri määrus nr 61, vastu võetud 24.09.2019. a „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 61, vastu võetud 08.11.2019. a „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainete sisalduse piirväärtused“;

• Keskkonnaministri määrus nr 31, vastu võetud 31.07.2019. a „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

• Keskkonnaministri määrus nr 29, vastu võetud 31.07.2019. a „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 12, vastu võetud 10.05.2016. a „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“;

• Keskkonnaministri määrus nr 7, vastu võetud 08.04.2013. a „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“;

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

7

• Keskkonnaministri määrus nr 24, vastu võetud 19.07.2017. a „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 50, vastu võetud 03.10.2019. a „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 100, vastu võetud 06.12.2019. a „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“;

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 169, vastu võetud 17.11.2014. a „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“;

• Keskkonnaministri määrus nr 67, vastu võetud 11.12.2019. a „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 55, vastu võetud 15.10.2019. a „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“;

• Keskkonnaministri määrus nr 39, vastu võetud 04.09.2019. a „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;

• Keskkonnaministri määrus nr 35, vastu võetud 01.09.2019. a „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 43, vastu võetud 09.07.2015. a „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

• Keskkonnaministri määrus nr 49, vastu võetud 03.10.2019. a „Proovivõtumeetodid“.

Riigikogu on 14.02.2007 võtnud vastu otsuse „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ heakskiitmise kohta. „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Veevaldkonnas on alameesmärgiks saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea.

1.1.2. EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID

Veemajanduse valdkonda reguleerivad Euroopa Liidus järgmised direktiivid:

• Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus;

• Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ. Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ja määruses „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“;

• Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ (nn joogiveedirektiiv). Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ja rahvatervise seaduses ning sotsiaalministri määruses „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“;

• Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ. Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ning keskkonnaministri määrustes „Nõuded reovee

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

8

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainete sisalduse piirväärtused“;

• Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ. Direktiiviga täiendatakse veepoliitika raamdirektiivis sisalduvaid sätteid saasteainete põhjavette viimise ärahoidmiseks või piiramiseks ning sätteid kõigi põhjaveekogude seisundi halvenemise ärahoidmiseks. Antud direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses;

• Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ. Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ja keskkonnaministri määruses „Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maandamiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu;

• Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ. Direktiivist lähtuvad regulatsioonid on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud veeseaduses ja keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“;

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ. Antud direktiivist lähtuvad nõuded on Eesti Vabariigi seadusandluses üle võetud peamiselt veeseaduses ja keskkonnaministri määruses „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“;

• Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (nn Helsingi konventsioon HELCOM; vastu võetud 17.03.1992).

1.1.3. OMAVALITSUSE OLULISEMAD ÕIGUSAKTID

• Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018 määrus nr 47 – „Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;

• Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018 määrus nr 46 – „Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“;

• Põltsamaa Vallavolikogu 19.12.2019 määrus nr 22 – „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“;

• Põltsamaa Vallavolikogu 18.02.2021 otsus „Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine“ (Pikknurme küla);

• Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.2020 otsus „Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine“ (Puurmani alevik);

• Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2019 otsus „Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine“ (Kalana, Väike-Kamari, Võisiku küla);

• Põltsamaa Vallavolikogu 18.07.2019 otsus „Põltsamaa Vallavolikogu 22. märtsi 2018 otsuse nr 1- 3/2018/16 „Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkondade kehtestamine“ muutmine“ (Põltsamaa RKA, Adavere alevik, Kamari alevik, Kalme küla, Neanurme küla, Pisisaare küla, Vägari küla, Esku küla, Lustivere küla).

1.2. IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA 2022-2027 Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajandus- kavas. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357. Käesoleva ÜVK arengukava koostamisel arvestatud eelmainitud veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogrammis toodud meetmetega. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Veemajanduskava koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant vesikondade kaupa.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

9

Joonis 1.1 Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad (Keskkonnaministeerium).

1.3. PÕLTSAMAA VALLA ARENGUKAVA 2040 Põltsamaa valla arengukava 2040 võeti vastu Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022 määrusega nr 22. Arengukavas ei ole eraldi välja toodud tegevusi ÜVK valdkonnas, kuid arengukava Lisas 2 „Hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs“ on ÜVK osas viidatud kehtivale ÜVK arengukavale.

1.4. PÕLTSAMAA VALLA ÜLDPLANEERING Põltsamaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Põltsamaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 1-3/2018/69. Põltsamaa valla üldplaneeringu vastuvõtmine, KSH nõuetele vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine võeti vastu Põltsamaa Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 1-3/2022/7. Üldplaneeringu dokumentidega saab tutvuda Põltsamaa valla kodulehel.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.2.2 kirjeldab Põltsamaa valla vee- ja kanalisatsioonivarustusega seonduvaid tingimusi ja ptk 5.2.3 kirjeldab sademeveega seonduvat ning ptk 5.2.5 tuletõrje veevarustust.

Reoveekogumisaladel tuleb tagada taristu väljaehitamine vastavalt kehtivale ÜVK arendamise kavale, sealjuures tuleb ÜVK arendamise kavas hinnata reoveekogumisalade piire. Väljaspool reoveekogumisalasid tuleb rakendada lokaalseid reo- ja heitvee käitlemise lahendusi. Reoveepuhastite rajamisel on soovitatav küsida ekspertarvamust. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostamise ohuga.

Veenduda ÜVK puurkaevude sanitaarkaitsealade kehtivuses, vajadusel sanitaarkaitseala vähendada või puurkaev likvideerida. Hoonestusalade laiendamisel ja detailplaneeringute koostamisel eelistada veevarustuse tagamist ühisveevärgist. Samuti eelistada hajaasustuses ühiskasutatavate veehaarete rajamist. Uute veehaarete rajamisel arvestada ümbruskonna veetaseme võimaliku langusega salvkaevudes. Kasutusest väljas ja omanikuta olevad puurkaevud tuleb tamponeerida. Salvkaevude omanikud peavad regulaarselt kontrollima kaevu seisukorda.

Sademevee lahenduste puhul eelistada lokaalseid ja säästlikke sademeveesüsteeme, arvestada kliimamuutuste mõjuga ning veenduda sademevees sisalduvate saasteainete vastavust piirväärtustele ja vajadusel puhastada. Lisaks on välja toodud löökkoormuste vähendamine ja tiheasustusaladel kokku kogutava sademevee hulga piiramine. Sademeveesüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada kogu valgaala mõjude ja piirangutega.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

10

Tuletõrje veevarustuse osas on nõutud avalikult kasutatavate tulekustutusvee võtmise kohtade välja ehitamine ja olemasolevate veevõtukohtade tähistamine ning nõuetele vastava ligipääsu tagamine.

1.5. PÕLTSAMAA VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017-2029 Käesoleva arengukava koostamise hetkel on Põltsamaa vallas 4 kehtivat ÜVK arendamise kava: Põltsamaa linna, Puurmani aleviku ja Pikknurme küla, Pajusi valla ja Põltsamaa valla ÜKV arendamise kava.

Põltsamaa valla kehtiva arengukava alusel planeeritud lühiajaliste investeeringute maksumus on 1 131 689 € ja pikaajaliste investeeringute puhul ei ole maksumust eraldi välja toodud. Suur hulk investeeringuid on käesoleva arengukava koostamise hetkeks teostatud (Väike-Kamari ja Võisiku investeeringud). Käesolevas arengukavas jäetakse välja Puiatu küla investeeringud seoses väikese elanike arvuga ja olemasoleva lahenduse töötamisega.

1.6. PÕLTSAMAA LINNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019-2030 Põltsamaa linna kehtiva arengukava alusel planeeritud lühiajaliste investeeringute maksumus on 2 494 018 € ja pikaajaliste investeeringute maksumus on 667 320 € (sh investeeringud sademeveetaristusse). Suur hulk investeeringuid on käesoleva arengukava koostamise hetkeks teostatud (vee-, kanali- ja sademeveetorustiku rekonstrueerimine, Allika tänava lahendus, Põltsamaa RVP rekonstrueerimine).

1.7. PUURMANI ALEVIKU JA PIKKNURME ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2021-2032 Puurmani aleviku ja Pikknurme küla kehtiva arengukava alusel planeeritud lühiajaliste investeeringute maksumus on 428 290 € ja pikaajaliste investeeringute maksumus on 333 500 €. Käesoleva arengukava koostamise hetkeks on teostatud lühiajalised investeeringud Pikknurme külas.

1.8. PAJUSI VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2030 Pajusi valla kehtiva arengukava alusel on planeeritud lühiajaliste investeeringute maksumus 436 300 € ja pikaajaliste maksumus 122 500 €. Käesoleva arengukava koostamise hetkeks on teostatud investeeringud Kalana külas. Arengukavast on välja jäetud investeeringud Arisvere ja Loopre külas seoses väikese elanike arvuga.

1.9. PÕLTSAMAA VALLAS TEOSTATUD VEEMAJANDUSE PROJEKTID Alljärgnevas tabelis on toodud Põltsamaa vallas läbi viidud veemajandusprojektide koondinfo.

Tabel 1.1 Põltsamaa vallas Keskkonnaprogrammi ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetustega läbi viidud veemajandusprojektid (SA KIK, 2023).

Projekti nimi Toetuse saaja

Maksumus Rahastus- allikas Projekti nr Aasta

Põltsamaa linna ning selle lähiümbruse ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine

Põltsamaa Vesi OÜ

6 866 050 € ÜF 2.1.0101.09-0022 2008

Jõgeva ja Puurmani valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

OÜ Kuremaa Enveko

3 432 740 € ÜF 2.1.0101.09-0040 2009

AS Põltsamaa Felix reovee kohtpuhasti rajamise ehitustööd (I ja II etapp)

AS Põltsamaa Felix

518 814 € KP 4576 2012

Põltsamaa valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 2. osa

Põltsamaa Vallavara OÜ

1 161 770 € ÜF 2.1.0101.13-0116 2013

Põltsamaa piirkonnas ÜVK teenuse osutamiseks seadmete ja traktori soetamine

Põltsamaa Vallavara OÜ

111 115 € ÜF 2.1.0101.15-0168 2015

Põltsamaa veearvestite soetamine Põltsamaa Vesi OÜ

81 127 € ÜF 2.1.0101.15-0173 2015

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

11

Projekti nimi Toetuse saaja

Maksumus Rahastus- allikas Projekti nr Aasta

Põltsamaa valla Võisiku küla ühisvee-ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine

Põltsamaa Vallavara OÜ

425 679 € KP 12444 2016

Väike-Kamari küla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni taristu rekonstrueerimine

Põltsamaa Vallavara OÜ

281 223 € KP 14058 2017

Kalana küla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni taristu rekonstrueerimine

Põltsamaa Vallavara OÜ

234 496 € KP 14059 2018

Põltsamaa veemajanduse projekti II etapp

Põltsamaa Vesi OÜ

2 293 100 € ÜF 2014-2020.7.01.19- 2007 2019

Pikknurme küla ÜVK rekonstrueerimine

Põltsamaa Vesi OÜ

383 400 € KP 18238 2021

KP – Keskkonnaprogramm; ÜF – Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond

1.10. OMAVALITSUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ Põltsamaa Vesi OÜ on vee-ettevõtja Põltsamaa ja Viljandi vallas (Kolga-Jaani alevik ja Leie küla). Arengukava koostamise hetkel on kehtivad lepingud järgmised:

• Osanike leping Viljandi ja Põltsamaa valla vahel – sätestab investeeringute jaotumise Viljandi valla ja Põltsamaa valla asustusüksuste vahel.

1.11. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD Keskkonnaameti poolt Põltsamaa Vesi OÜ-le väljastatud vee erikasutuse keskkonnaload ja nende näitajad on loetletud alljärgnevas tabelis. Keskkonnaluba ei ole väljastatud Kalana küla puurkaevule (PRK11985) ja Neanurme küla puurkaevule (PRK0054196) seoses madala ööpäevase veetarbimisega. Pikknurme küla vee erikasutuse keskkonnaluba taotletakse 2024. aastal pärast uue reoveepuhasti tööle hakkamist.

Tabel 1.2 Põltsamaa Vesi OÜ keskkonnalubade ülevaade (KOTKAS, 2023).

Veehaare Puur- kaev

(kat nr)

Lubatud veevõtt [m3/a]

Veekogum1

Puhasti väljalase; kood; suubla; reoveepuhasti kood (olemasolul)

Suubla koondseisund

(2022)2

Saaste- aine

Piiväärtus [mg/l]

Keskkonnaluba nr L.VV/331040, kehtib alates 01.07.2018 Põltsamaa linn

Lühikese tn pk (POH0002244) 8600 54 000

S-O_AdavereP

Põltsamaa sademevesi nr 1; JO092; Põltsamaa jõgi Põltsamaa sademevesi nr 2; JO093; Põltsamaa jõgi

Hea

KHT 125 BHT7 15

Heljum 40 Nüld 45 Püld 1

Lossi tn pk (POH0001936) 8592 3 600

NAF 5

Põltsamaa; JO003; Põltsamaa jõgi; PUH0490030

Hea

KHT 125 BHT7 15

Heljum 15 Nüld 15

Lembitu tn pk (POH0023889) 51547 168 000

Püld 0,5

Põltsamaa (ajutine); JO003A; Põltsamaa jõgi; PUH0490030

Hea

KHT 200 BHT7 60

Heljum 60 Nüld 75 Püld 5

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

12

Veehaare Puur- kaev

(kat nr)

Lubatud veevõtt [m3/a]

Veekogum1

Puhasti väljalase; kood; suubla; reoveepuhasti kood (olemasolul)

Suubla koondseisund

(2022)2

Saaste- aine

Piiväärtus [mg/l]

Keskkonnaluba nr L.VV/328942, kehtib alates 01.04.2017 Vägari küla

Vägari (POH0017721) 22118 8 000 S-O_AdavereP Vägari; JO036; Vägari

kraav; PUH0000068 Halb KHT 150 BHT7 40

Heljum 35 Pisisaare küla

Pisisaare (POH0002808) 12031 12 000 S-O_AdavereP

Pisisaare; JO037; Kuuse kraav; PUH0490370

Hea

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Nüld 60 Püld 2

Kamari alevik

Kamari PK 2 (POH0007657) 11762 6 000 S-O_AdavereP Kamari; JO023; Soti

kraav; PUH0490230 Hea KHT 150 BHT7 40

Heljum 35 Esku küla

Esku PK 1 (POH0001443) 11607 49 000 S-O_AdavereP Esku; JO022; Sileda

kraav; PUH0490220 Kesine

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Nüld 60 Püld 2

Lustivere küla

Lustivere keskus (POH0003243) 22019 20 000 S-O_AdavereP

Lustivere; JO025; Umbusi jõgi; PUH0490250

Hea

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Nüld 60 Püld 2

Adavere alevik

Adavere õunaaia pk nr 6 (POH0000083) 10343 40 000 S-O_AdavereP Adavere; JO020;

Pihlakamäe kraav; PUH0490200

Hea

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Adavere elamud PK7 (POH0000084) 12024 40 000 S-O_AdavereP

Nüld 60 Püld 2

Kalana küla

Kalana biotiigid; JO038; Umbusi jõgi; PUH0000070

Hea KHT 150 BHT7 40

Heljum 35 Keskkonnaluba nr L.VV/327406, kehtib alates 02.04.2016 Võisiku küla

Võisiku uus pk (POH0024006) 56994 34 400 S-O_AdavereP

Võisiku; JO029; Kaasiku kraav; PUH0490290

Kesine

KHT 125 BHT7 25

Heljum 35 Nüld 60 Püld 2

Keskkonnaluba nr L.VV/326052, kehtib alates 04.05.2015 Puurmani alevik Puurmani lasteaed (POH0002237) 11704 43 680 S-O_AdavereP

Puurmani; JO043; Pedja jõgi; PUH0490430

Kesine

KHT 125 BHT7 25

Puurmani suurelamud (POH0002238)

17440 26 208 S-O_AdavereP Heljum 35

Nüld 60 Püld 2

Märkus 1: S-O_AdavereP – Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum (16§2019) Märkus 2: Kui otsese suubla (nt kraavi) seisundit pole määratud, siis on toodud sellele järgneva veekogu (eesvoolu) seisundi hinnang vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

13

2. KESKKONNASEISUND Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis Jõgeva maakonnas ning piirneb Viljandi, Põhja-Sakala, Järva, Jõgeva ja Tartu vallaga. Haldusreformijärgne Põltsamaa vald moodustati 21.10.2017 Põltsamaa linna, Põltsamaa valla ja endise Pajusi ning Puurmani valla ühinemisel. Vallasisene Põltsamaa linn vallakeskus. Põltsamaa vallas asub ka 3 alevikku (Adavere, Puurmani ja Kamari alevik) ning 47 küla. Valla territooriumi pindala on 889,6 km².

2.1. GEOLOOGILINE EHITUS Põltsamaa vald asub Kesk-Eesti lainjal moreentasandikul. Regioon kuulub Kesk-Eesti tasandiku maastikurajooni, olles selle lõunapoolseks osaks. Maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 40 - 75 m, langedes Võrtsjärve madaliku suunas. Pinnakate koosneb valdavalt glatsiaalsetest setetest (saviliiv-, harvem liivsavimoreenist). Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast, kohati esineb jõesetetena ka liiva ja kruusa. Pinnakatte paksus varieerub üldiselt 1 ja 10 m vahel. Domineerivad on siiski õhukesed 1 - 5 meetrise pinnakattega alad.

Palju on kaitsmata põhjaveega alasid ehk alla 2 meetrise pinnakattega. Haritavast maast moodustavad sellised ca 1/3 pinnast. Rohkem on kaitsmata alasid Adavere – Mõhkküla ja Esku – Nõmavere – Rõstla kandis ning Põltsamaa ja Lustivere vahelisel alal. Üle 5 meetrise pinnakattega alasi on vähe – mõningad sooalad ja Kalikülast lõunas asuvatel väikevoortel. Niiskusrežiimilt on pinnased erinevad. Kõige kuivemad on õhukese moreenpinnakattega alad, kus vabapinnaline vesi moreenis enamus aega puudub. Samas on aga valla lõunaosas olev soosetete piirkond liigniiske, kus vabapinnaline veekiht on maapinnast vähem kui poole meetri sügavusel.

Aluspõhja ülemiseks kihiks on Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu lubjakivi ja savikas dolokivi. Valla lõunaosas on aluspõhja ülemiseks kihiks Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu dolokivi- ja domeriidikihtide vaheldumine koos savi või aleuroliidi vahekihtidega.

Pinnapealseid karstivorme esineb mitmes kohas, põhiliselt valla idapoolses osas – Kaavere, Sulustvere, Lustivere, Kaliküla ja Tõrenurme ümbruses. Seal on paljudes kohtades väikeseid karstunud põhjaga nõgusid, põldudel üksikuid kurisuid (osalt kivide ja mullaga täidetud) ja suuri karstialasid. Peamiselt kivisest moreenist koosneva pinnakatte väike paksus lubab pinnaveel kiiresti jõuda lubjakivide karstiõõnsustesse.

Aluspõhja ülemiseks kihiks on Raikküla kihistu, mis maapinna lähedal on karstiõõnsuste poolest rikas. Seetõttu on iseloomulik ka maa-aluste karstinähtude esinemine. Näiteks Adavere kandis, kus pindmisi karstivorme esineb vähe.

Ehitusgeoloogilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks on valla territooriumil rahuldavad, kohati raskendatud. Raskendavaks asjaoluks on kohatine pinnakatte õhuke paksus, mistõttu tuleb kaevetöid teha lubjakivis.

2.2. PÕHJAVESI Põltsamaa valla põhjavesi pärineb suuremas osas (üle 80% olmevee puurkaevudest) Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumist (16§2019). Põhjaveekogumis kasutatakse nii Alam-Siluri põhjaveekihtide põhjavett kui ka Ülem-Ordoviitsiumi kihtide põhjavett.

Eelkõige on vallas kasutusel Alam-Siluri põhjaveekihid. Veekogumiga seotud kihtide paksus suureneb põhjast lõuna suunas. Valla põhjaosas on sügavus 60-70 m ja lõunaosas 100-120 m. Siluri veekogumi erideebitit hinnatakse vahemikku 0,8 – 18 l/s. Vesi on tavaliselt 2 – 4 m sügavusel, reljeefi madalamates osades võib ulatuda maapinnani. Pinnakatte väikese paksuse tõttu on ülemine põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest praktiliselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Aluspõhja Siluri põhjaveekihid toituvad põhiliselt kohalikest sademetest infiltratsiooni teel. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem kõrgematel õhukese pinnakattega aladel.

Sügavamal paiknev Ülem-Ordoviitsiumi veekompleks algab alles 170 – 220 meetrit sügavuselt ja on tunduvalt veevaesem kui ülemised kihid. Ordoviitsiumi põhjaveekogumi toitealaks on põhja pool asuv Pandivere kõrgustik. Põhjaveepeegli kalle on üldjoontes põhjast lõunasse. Detailsemalt järgib põhjavee voolusuund enamal või vähemal määral reljeefi. Põltsamaa ja teiste põhjaveelise toitumusega jõgede läheduses on põhjavee liikumissuund jõe poole.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

14

2.2.1. PÕHJAVEEVARUD

Põltsamaa vallas on kinnitatud põhjaveevaru ainult Põltsamaa linnas (Tabel 2.1). Ülejäänud vallas puuduvad põhjaveehaarded tootlikkusega üle 500 m3/ööp.

Tabel 2.1 Põltsamaa vallas kinnitatud põhjaveevarud (Keskkonnaministri 23.04.2012.a käskkiri nr 366). Põhjavee- maardla Maardla piirkond Veekiht

(geoloogiline indeks) Varu kategooria

ja otstarve Põhjavee varu

[m3/ööp] Kasutamise

lõpp [a]

Põltsamaa 7,74 km2 (6 km2 Põltsamaa linnas ja 1,74 km2 vallas)

Siluri-Ordoviitsiumi Raikküla-Tamsalu

T1 Olmevesi 2 700 2038

Alam-Siluri veekompleks (S) on seotud eelkõige Raikküla ja Juuru lademe (Raikküla ja Tamsalu kihistu) lõheliste ning kavernoossete lubjakividega, kus esineb karstinähtusi. Veejuhtivus selles veekihis kõigub suurtes piirides, keskmiselt võib see olla 1000-2000 m²/ööp. Veekiht toitub kvaternaarisetetest infiltreerunud sademetest ja on maapinnalt lähtuva võimaliku reostuse suhtes enamasti nõrgalt kaitstud.

Ülem-Ordoviitsiumi veekompleksi (S-O) moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe (Halliku, Tootsi, Jonstorpi Jelgava kihistu) savikad lubjakivid, mis on tihti lõhelised ja kavernoossed. Ülallasuvast Alam-Siluri veekihist eraldab seda suhteliselt vettpidav 6-7 m paksune Porkuni lademe dolomiidistunud lubjakivi kiht. Hüdrauliliselt on veekiht ülalpool lasuva Alam-Siluri veekihiga seotud tektooniliste rikete, lõhede ja karstiõõnsuste kaudu. Ülem-Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi on surveline ja veekiht veerikas. Veekiht toitub Kvaternaari ja Alam-Siluri veekihist infiltreerunud veest.

2.2.2. PÕHJAVEE KAITSTUS

Põltsamaa vald kuulub peamiselt nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alade hulka (Joonis 2.1). Pinnakatte väikese paksuse tõttu on ülemine põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest praktiliselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kaitstust vähendavad ka oluliselt tektoonilised rikked ja karstinähtused. Põhjavee kaitstust parandavad pinnakatte paksuse suurenemine ja pinnaveetaseme kõrge seis (liigniiske ala).

Keskmiselt kuni kaitstud põhjaveega alad paiknevad valla põhja- ja lõunaosas. Mõlemal juhul on tegemist liigniiskete aladega, kus pinnakatte moodustavad peamiselt soosetted. Kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkonnad jäävad nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladele.

Joonis 2.1 Põltsamaa valla põhjavee kaitstus (Maa-ameti geoportaal).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

15

2.3. PINNAVESI Põltsamaa vallas on kokku 130 pinnaveekogu, mille täpsem info on leitav Keskkonnaportaalist. Kokku on Põltsamaa vallas 115 vooluveekogu (sh 8 jõge, 20 oja, 28 peakraavi, 47 kraavi ja 12 allikat) ning 15 seisuveekogu (sh 1 looduslik järv, 9 paisjärve ja 5 tehisjärve).

2.3.1. SEISUVEEKOGUD

Järgnevalt on toodud Põltsamaa valla suuremad seisuveekogud (Tabel 2.2). Põltsamaa valla seisuveekogude seisundit Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027 ei kajasta.

Tabel 2.2 Põltsamaa valla suuremad seisuveekogud (Keskkonnaportaal). Nimi Asukoht Tüüp Veepeegli pindala [ha] Kamari järv Väike-Kamari küla Paisjärv 24,3 Tõrve paisjärv Tõrve küla Paisjärv 10,7 Puurmani paisjärv Laasme küla, Puurmani alevik Paisjärv 7,5 Võisiku järv Võisiku küla Paisjärv 6,6 Aidu järv Kõpu küla Tehisjärv 4,7 Pikknurme järv Pikknurme küla Paisjärv 2,5 Meeritsa veehoidla Põltsamaa linn, Võhmanõmme küla Paisjärv 2,5 Kamari veskijärv Väike-Kamari küla Paisjärv 2,1 Rutikvere II veehoidla Kõrkküla küla Paisjärv 1,6 Liivoja veehoidla Pajusi küla Tehisjärv 1,5 Nimi teadmata Lustivere küla Paisjärv 1,5 Rutikvere I veehoidla Kõrkküla küla Tehisjärv 1 Karjamaa veehoidla Puduküla küla Tehisjärv 0,9 Puurmani kalatiigid Puurmani alevik Tehisjärv 0,7 Lahavere järv Lahavere küla Looduslik järv 0,3

2.3.2. VOOLUVEEKOGUD

Järgnevas tabelis on kajastatud Põltsamaa valla suuremad vooluveekogud ja andmete olemasolul info nende koondseisundi hinnangu kohta Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027 alusel (Tabel 2.3).

Tabel 2.3 Pinnaveekogumite seisundid Põltsamaa vallas (Keskkonnaregister, Veekogumite kaardirakendus). Nimi Registrikood Pikkus lisaharudega [km] Koondseisund 2022

Põltsamaa jõgi VEE1030000 185,2 Ilmandu jõest Päinurme jõeni – halb Päinurme jõest suudmeni - hea

Pedja jõgi VEE1023700 152,6 kesine Navesti jõgi VEE1131600 113,4 kesine Kaave jõgi VEE1027200 42,2 halb Umbusi jõgi VEE1029200 37,8 hea

Pikknurme jõgi VEE1028300 36,5 Pikknurme lähtest Neanurmeni – halb Neanurme jõest suudmeni - hea

Neanurme jõgi VEE1028800 19,1 hea Päinurme jõgi VEE1033400 16,9 kesine Võllinge oja VEE1032500 15 - Räsna oja VEE1132000 14,8 - Võisiku peakraav VEE1034800 12,5 - Vanaküla kraav VEE1035200 11,6 - Lombivälja oja VEE1027300 11,6 - Sulustvere oja VEE1029300 11,2 -

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

16

Nimi Registrikood Pikkus lisaharudega [km] Koondseisund 2022 Loksu peakraav VEE1040200 11 - Pikassilla kraav VEE1035400 10,7 - Lusika oja VEE1028600 10,3 - Sepaoja VEE1034000 10,3 - Tapiku kraav VEE1032400 9,8 - Pudivere oja VEE1028900 9,7 - Nõmavere peakraav VEE1034600 9,5 kesine Kõpu peakraav VEE1027400 9,2 - Pederna oja VEE1035800 9,2 - Mäända peakraav VEE1028500 8,9 - Alastvere peakraav VEE1034200 8,8 - Peetri kraav VEE1023702 8,8 - Hundissaare kraav VEE1032200 8,8 - Kalana peakraav VEE1029201 8,6 - Kassimatsi oja VEE1029500 8,4 kesine

Täiendav info Põltsamaa valla asulareoveepuhastite väljalaskude ja suublate kohta on toodud ka vee erikasutuslubade peatükis (ptk 1.10). Joonisel 2.2 on toodud Põltsamaa valla pinnaveekogud ja reoveekogumisalad. Pinnaveekogude seisund on Keskkonnaportaalis toodud 2021. aasta seisuga, mistõttu seisundi osas tuleb lähtuda Tabelist 2.3.

Joonis 2.2 Põltsamaa valla pinnaveekogud ja reoveekogumisalad (Keskkonnaportaal).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

17

2.4. REOVEEKOGUMISALAD Vastavalt keskkonnaministri 15.02.2019 nr 1-2/19/131 ja 08.09.2021 nr 1-2/21/377 käskkirjadele on Põltsamaa vallas kinnitatud alljärgnevad reoveekogumisalad (Tabel 2.4).

Tabel 2.4 Reoveekogumisalad Põltsamaa vallas (Keskkonnaportaal). Registrikood RKA nimetus Asukoht Reostuskoormus [ie] Pindala [ha]

RKA0490133 Põltsamaa Põltsamaa linn; Kuningamäe, Mällikvere, Mõhküla, Pauastvere ja Võhmanõmme külad

22330 436,7

RKA0490127 Väike-Kamari Väike-Kamari küla 297 9,5 RKA0490132 Adavere Adavere alevik, Kalme küla 1031 48,7 RKA0490128 Võisiku Võisiku küla 705 9,0 RKA0490136 Puurmani Puurmani alevik 659 63,4 RKA0490131 Esku Esku küla 534 31,8 RKA0490129 Lustivere Lustivere küla 444 21,4 RKA0490143 Pisisaare Pisisaare küla 341 29,3 RKA0490142 Vägari Vägari küla 260 13,0 RKA0490130 Kamari Kamari alevik 200 19,3 RKA0490141 Kalana Kalana küla 150 15,3 RKA0490135 Pikknurme Pikknurme küla 100 8,8

Võisiku reoveekogumisala

2023. aastal teostatud reostuskoormuse uuring (Tabel 5.9) määras Võisiku RKA reostuskoormuseks 71 ie. Konsultant soovitab taotleda reoveekogumisala reostuskoormuse vähendamist, sest alla 300 ie reoveekogumisaladel puudub heitveele üldfosfori piirnorm.

Esku reoveekogumisala

2018. aastal teostatud reostuskoormuse uuring (Tabel 5.15) määras Esku RKA reostuskoormuseks 179 ie. Konsultant soovitab taotleda RKA reostuskoormuse vähendamist, sest alla 300 ie reoveekogumisaladel puudub heitveele üldfosfori piirnorm.

Lustivere reoveekogumisala

2018. aastal teostatud reostuskoormuse uuring (Tabel 5.18) määras Lustivere RKA reostuskoormuseks 105 ie. Konsultant soovitab taotleda RKA reostuskoormuse vähendamist, sest alla 300 ie reoveekogumisaladel puudub heitveele üldfosfori piirnorm.

Pisisaare reoveekogumisala

2019. aastal teostatud reostuskoormuse uuring (Tabel 5.21) määras Pisisaare RKA reostuskoormuseks 215 ie. Konsultant soovitab taotleda RKA reostuskoormuse vähendamist, sest alla 300 ie reoveekogumisaladel puudub heitveele üldfosfori piirnorm.

Väike-Kamari reoveekogumisala

Väike-Kamari RKA paikneb umbes 500 m kaugusel Põltsamaa RKA-st. Kahe ala vahele jäävad kinnistud on osaliselt kaetud ÜVK teenusega. Konsultant soovitab liita Väike-Kamari RKA Põltsamaa reoveekogumisalaga, mille tagajärjel suureneb Põltsamaa RKA umbes 14 ha ja 300 ie võrra. Uus Põltsamaa reoveekogumisala koormus oleks 22 630 ie ja 50,2 ie/ha kohta. Reoveekogumisala muudatusettepanek on toodud Lisas 1 Joonisel 2.

Põltsamaa reoveekogumisala

Konsultant soovitab teha Põltsamaa reoveekogumisalale 2 muudatusettepanekut – reoveekogumisalalt välja arvata Pihlaka ja Kelleri kinnistud Pauastvere külas ja Tartu mnt 19, 21, 23, 25 kinnistud Võhmanõmme külas. Seoses väikese asustustihedusega on eelnimetatud kinnistutele majanduslikult ebaotstarbekas rajada eraldi kanalisatsioonvõrguga ühendus. Reoveekogumisala muudatusettepanek on toodud Lisas 1 Joonistel 1.1 ja 1.2.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

18

2.5. LOODUSKAITSE Põltsamaa vallas on kokku 125 kaitstavat loodusobjekti, 181 vääriselupaika, 867 kaitsealuste liikide leiukohta ja 59 võõrliigi leiukohta. Täpsem info nende kohta on leitav Keskkonnaportaalist. Olulisemad kaitsealad Põltsamaa vallas on toodud Tabelis 2.5. Kokku on vallas 8 looduskaitseala, 3 hoiuala ja 9 kaitsealust parki.

Tabel 2.5 Rahvusvahelise tähtsusega alad ja olulisemad kaitsealad Põltsamaa vallas (Keskkonnaregister). Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp RAH0000179 Kaasiku loodusala Kaavere küla Natura (loodusala) RAH0000176 Padinasaare loodusala Kose küla Natura (loodusala) RAH0000663 Tooni loodusala Tammiku küla Natura (loodusala) RAH0000177 Andressaare loodusala Lebavere küla Natura (loodusala) RAH0000635 Aidu soo loodusala Aidu ja Kaavere küla Natura (loodusala) RAH0000178 Aidu loodusala Aidu, Kaavere, Pudivere ja Vägari küla Natura (loodusala) RAH0000648 Siniküla loodusala Altnurga küla Natura (loodusala) RAH0000677 Kirikuraba loodusala Kirikuvalla ja Tõrve küla Natura (loodusala) RAH0000123 Alam-Pedja linnuala Jüriküla, Pikknurme, Altnurga, Lebavere,

Nõmavere, Umbusi, Väike-Kamari ja Võisiku küla

Natura (linnuala)

RAH0000577 Alam-Pedja loodusala Jüriküla, Pikknurme, Altnurga, Lebavere, Nõmavere, Umbusi, Väike-Kamari ja Võisiku küla

Natura (loodusala)

RAH0000053 Alam-Pedja looduskaitseala Jüriküla, Umbusi ja Väike-Kamari küla Ramsar RAH0000101 Endla linnuala Tapiku ja Tõivere küla Natura (linnuala) RAH0000625 Endla loodusala Tapiku ja Tõivere küla Natura (loodusala) KLO1200466 Adavere mõisa park Adavere alevik kaitsealune park KLO1200472 Kördiööbiku park

Põltsamaal Põltsamaa linn kaitsealune park

KLO1200489 Uue-Põltsamaa mõisa park Põltsamaa linn kaitsealune park KLO1200477 Pajusi mõisa park Pajusi küla kaitsealune park KLO1200493 Võisiku mõisa park Võisiku küla kaitsealune park KLO1200485 Tapiku mõisa park Tapiku küla kaitsealune park KLO1200480 Puurmani mõisa park Puurmani alevik kaitsealune park KLO1200491 Vana-Põltsamaa mõisa park Põltsamaa linn kaitsealune park KLO1200475 Lustivere mõisa park Lustivere küla kaitsealune park KLO1000615 Sopimetsa looduskaitseala Sopimetsa küla looduskaitseala KLO1000638 Altnurga looduskaitseala Altnurga küla looduskaitseala KLO1000090 Aidu looduskaitseala Aidu, Kaavere ja Pudivere küla looduskaitseala KLO1000696 Kunila looduskaitseala Jüriküla ja Pikknurme küla looduskaitseala KLO1000715 Pikknurme looduskaitseala Pööra, Laasme, Pikknurme, Tammiku,

Pudivere ja Tõrenurme küla looduskaitseala

KLO1000618 Kirikuraba looduskaitseala Kirikuvalla ja Tõrve küla looduskaitseala KLO1000174 Endla looduskaitseala Tapiku ja Tõivere küla looduskaitseala

Kui ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi tegevustega hõlmatud ala asub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, tuleb ehitust reguleeriv dokumentatsioon (ehitusteatis, projekteerimistingimused, ehitusluba, detailplaneering) tulenevalt looduskaitseseaduse §-st 14 lg 1 kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaitseala valitseja on looduskaitseseadus § 21 lg 1 kohaselt Keskkonnaamet.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

19

3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

3.1. ELANIKKOND Põltsamaa valla rahvaarv on 9 665 inimest (01.01.2023 seisuga). Põltsamaa valla asustustihedus on 11 in/km2, vallasisese Põltsamaa linna asustustihedus eraldi vaadelduna on 701 in/km2 ning ülejäänud valla asustustihedus on 6,2 in/km2. Vastavalt Statistikaameti andmetele on rahvaarv nii Jõgeva maakonnas kui Põltsamaa vallas viimastel aastatel kahanenud (Tabel 3.1).

Tabel 3.1 Jõgeva maakonna ja Põltsamaa valla elanike arvu muutused (Statistikaamet, RV0240). Asustusüksus / Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Jõgeva maakond 29 119 28 734 28 442 28 082 27 857 27 739 Põltsamaa vald 9 903 9 752 9 685 9 616 9 690 9 665 Muutus (maakond), % -1,5% -0,7% -0,7% 0,8% -0,3% Muutus (vald), % -1,3% -1,0% -1,3% -0,8% -0,4%

3.2. LEIBKONNAD JA VEETEENUS

3.2.1. LEIBKONNA SUURUS JA SISSETULEK

Jõgeva maakonna keskmine leibkonna suurus on 2,23 inimest (SA KIK andmetel 2021. a seisuga).

Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta omavalitsuste lõikes, kuid on olemas maakondade kohta (Tabel 3.2). Statistikaameti viimastel andmetel oli leibkonnaliikme netosissetulek Jõgeva maakonnas 2021. aastal 840,5 €.

Tabel 3.2 Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek (Statistikaamet, ST08). Aasta 2018 2019 2020 2021 2022

Jõgeva maakond 630,1 674,2 726,8 840,5 811,5 Eesti keskmine 756,7 814,6 847,7 1 000,1 1018,0

3.2.2. TARIIFIDE JÕUKOHASUS

Vee- ja kanalisatsiooni teenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste soovituste järgi ei tohiks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ületada 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. Eestis on lisaks soovituslik, et keskmine veeteenuse kulu ei ületaks 2,5% leibkonna sissetulekust.

Järgnev tabel näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse Põltsamaa Vesi OÜ olemasolevate veehindade (2023.a seisuga) ja Jõgevamaa keskmise leibkonnaliikme sissetuleku juures. Arvestades keskmise ühiktarbimisega 75 L/ööp inimese kohta, on ÜVK teenuse osakaal leibkonnaliikme sissetulekust 1,14% (Tabel 3.3). Seega, kehtivad tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiri (4%) piiridesse.

Tabel 3.3 Veeteenuse osakaal leibkonnaliikme sissetulekust. Näitaja Põltsamaa linn ja lähiümbrus Maapiirkonnad Joogiveeteenuse hind (KM-ga) 1,97 €/m3 2,00 €/m3 Kanalisatsiooniteenuse hind (KM-ga) 2,28 €/m3 2,38 €/m3 Kulu joogiveeteenusele kuus 4,43 € 4,50 € Kulu kanalisatsiooniteenusele kuus 5,13 € 5,36 € Kulu ÜVK teenusele kokku kuus 9,56 € 9,89 € Joogiveeteenuse osakaal 0,53% 0,54% Kanalisatsiooniteenuse osakaal 0,61% 0,64% ÜVK teenuse osakaal kokku, % 1,14% 1,17%

Leibkonnaliikme netosissetuleku ja elanikkonna maksevõimeprognoos arengukava investeeringute perioodil on toodud edaspidi finantsanalüüsis (ptk 9).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

20

3.3. PÕLTSAMAA VALLA SUURIMAD VEETEENUSE TARBIJAD Allolevas tabelis on toodud suurimad vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad 2022. aasta seisuga. Kõige suuremad kanalisatsiooniteenuse tarbijad on AS E-Piim Tootmine ja Orkla Eesti AS, kelle reovesi moodustab üle poole Põltsamaa reoveepuhastisse suunatud vooluhulgast. Suurimaks veetarbijaks on samuti AS E-Piim Tootmine, Orkla Eesti AS kasutab oma puurkaevusid.

Tabel 3.4 Suurimad vee- ja kanalisatsiooni tarbijad Põltsamaa vallas 2022. aastal (Põltsamaa Vesi OÜ).

Ettevõtte nimi Asukoht Tegevusala Veetarbimine [m3/a]

Kanalisatsiooni tarbimine [m3/a]

AS E-Piim Tootmine Põltsamaa RKA Juustu- ja kohupiimatootmine 12 541 182 132

Orkla Eesti AS Põltsamaa RKA Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine

0 109 315

Hoolekandeteenused AS

Põltsamaa RKA, Võisiku RKA

Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandeasutuste tegevus

10 592 10 592

Põltsamaa Haldus

Põltsamaa, Adavere, Lustivere, Puurmani, Vägari ja Võisiku RKA

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 9 102 8 500

Õnne Piimakarjatalu OÜ Esku RKA

Söödakultuuri- ja heintaimekasvatus jm üheaastaste põllukultuuride kasvatus

7 046 0

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Põltsamaa RKA Vanurite ja puuetega inimeste

hoolekandeasutuste tegevus 5 028 5 028

Adavere Meat OÜ Adavere RKA Liha töötlemine ja säilitamine, k.a tapamajade tegevus 2 004 2 004

Adavere Agro AS Adavere RKA Piimakarjakasvatus 5 286 2 002

SA Põltasmaa Sport Põltsamaa RKA, Pisisaare RKA Spordikoolid 1 918 1 832

Lustivere Hooldekodu MTÜ Lustivere RKA Vanurite ja puuetega inimeste

hoolekandeasutuste tegevus 1 298 1 298

Põltsamaa Vallavalitsus

Põltsamaa, Puurmani, Vägari ja Kalana RKA

Valla- ja linnavalitsuste tegevus 1 281 1 281

Niello OÜ Põltsamaa RKA Restoranid jm toitlustuskohad 1 234 1 234 SA Põltsamaa Tervis Põltsamaa RKA Haiglaraviteenused 1 168 1 168

Astrovir OÜ Põltsamaa RKA Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 1 029 1 029

Puit-Profiil AS Põltsamaa RKA Puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine (k.a väravad)

1 665 869

Pajusi ABF AS Pisisaare RKA Piimakarjakasvatus 1 173 409

3.4. VEE-ETTEVÕTLUS

3.4.1. VEE-ETTEVÕTJA

Põltsamaa vallas osutab ÜVK teenust alates 2021. aastast Põltsamaa Vesi OÜ. Varasemalt oli vallas kolm ÜVK teenuse osutajat: AS Emajõe Veevärk, Põltsamaa Vesi OÜ, Põltsamaa Vallavara OÜ.

Seisuga 01.01.2023 osutab Põltsamaa Vesi OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Põltsamaa linnas, Adavere, Puurmani ja Kamari alevikus ning Kuningamäe, Mõhküla, Võhmanõmme, Pauastvere, Mällikvere, Väike- Kamari, Võisiku, Esku, Lustivere, Pisisaare, Vägari, Kalana, Pikknurme ja Neanurme külas. Lisaks osutab Põltsamaa

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

21

Vesi OÜ teenust Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kolga-Jaani alevikus ja Leie külas. Lisaks eeltoodule osutatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Pajusi külas Põltsamaa Vallavalitsuse poolt. Pärast Pajusi küla investeeringute elluviimist on planeeritud teenuse ülevõtmine Põltsamaa Vesi OÜ poolt.

Põltsamaa Vesi OÜ-l on kaks osanikku: Põltsamaa Vald (2 165 738 € - 97,98%) ja Viljandi Vald (44 542 € - 2,02%). Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ja nõukogu neljaliikmeline. 2023. aasta seisuga on ettevõttes tööl 11 inimest.

Põltsamaa Vesi OÜ peamised tegevusalad on:

• Kanalisatsioon ja heitveekäitlus (põhitegevusala); • Veekogumine, -töötlus ja -varustus; • Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused.

Põltsamaa Vesi OÜ veemajanduse (vesi + kanal) olid 2022. aastal kokku 1 329 329 € ning tegevuskulud (tööjõu-, majandamis- jm kulud ilma põhivara amortisatsioonita) olid 1 093 711 €. Põltsamaa Vesi OÜ laenujääk oli 2022. aasta lõpu seisuga 1 001 607,2 €.

Elanikkonnale osutatud joogiveeteenuse müügimaht oli 2022. aastal 167 287 m3 ja juriidiliste isikute tarbimine 37 155 m3. Elanikkonnale osutatud kanalisatsiooniteenuse müügimaht oli 2022. aastal 141 174 m3 ning asutustele ja ettevõtetele osutatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimaht 348 714 m3.

Kokkuvõte müügimahtudest viimaste aastate majandusaasta aruannete põhjal on toodud allpool (Tabel 3.5).

Tabel 3.5 Põltsamaa Vesi OÜ ÜVK teenuse müügimahud (Põltsamaa Vesi OÜ). Müügimaht (m3) 2018 2019 2020 2021 2022 Joogivesi 186 626 200 150 210 065 227 816 227 131 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine 450 020 451 237 476 340 478 549 501 094

3.4.2. KEHTESTATUD TARIIFID

Tuginedes Konkurentsiameti 25.05.2023 nr 9-3/2023-019 kehtivad Põltsamaa Vesi OÜ teeninduspiirkonnas 01.07.2023 seisuga järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (Tabel 3.6 ja Tabel 3.7).

Tabel 3.6 Põltsamaa Vesi OÜ elanikkonnale kehtivad teenusehinnad (Põltsamaa Vesi OÜ, 05.11.2023).

TEENUSEPIIRKOND Vesi

[€/m³] Reovesi [€/m³]

km-ta km-ga km-ta km-ga Põltsamaa linn (va Põltsamaa linna ala Tallinna-Tartu maanteest ida pool tiheasustuse alal), Kuningamäe, Võhmanõmme (va Võhmanõmme küla Põltsamaa-Lustivere teega piirnev tiheasustuse ala), Mällikvere ja Mõhküla küla

1,64 1,97 1,90 2,28

Adavere ja Kamari alevikud, Esku, Lustivere, Võisiku, Neanurme, Pauastvere, Väike-Kamari, Vägari, Pisisaare ja Kalana külad, Puurmani alevik, Võhmanõmme küla Põltsamaa-Lustivere teega piirnev tiheasustuse ala ja Põltsamaa linna ala Tallinna-Tartu maanteest ida pool tiheasustuse alal, Viljandi valla Kolga-Jaani alevik ja Leie küla

1,67 2,00 1,98 2,38

Tabel 3.7 Põltsamaa Vesi OÜ juriidilistele isikutele kehtivad teenusehinnad (Põltsamaa Vesi OÜ, 05.11.2023).

TEENUSEPIIRKOND Vesi

[€/m³] Reovesi [€/m³]

km-ta km-ga km-ta km-ga Kogu teenusepiirkond 1,72 2,06 2,01 2,41 Põltsamaa linn, reostusgrupp II 2,52 3,02

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

22

4. ÜHISVEEVARUSTUS Käesolevas peatükis käsitletakse Põltsamaa valla olemasolevate veevarustuse torustike ja puurkaevpumplate seisukorda ning hinnatakse vee koguseid ja kvaliteeti.

Andmed Põltsamaa valla veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad vee-ettevõttelt, Põltsamaa Vallavalitsuselt ja Konsultandi poolt läbiviidud ülevaatustelt.

Perspektiivne veetoodang ja tarbimine on arvutatud lähtuvalt ühisveevärgiga liitunud perspektiivsest elanike arvust, vee-ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.

Madalama eritarbega piirkondades on prognoositud elanikkonna veetarbimise suurenemist investeeringuperioodi lõpuni kuni Eesti keskmiseni (75 l/ööp in kohta).

Veetöötlusjaamade omatarbe vett mõõdetakse eraldi pärast pumpamist ja enne veetöötlust. Kui seda ei ole mõõdeta, siis on arvestatud omatarbeks 5% toodetud veest.

Piirkondades, kus on planeeritud teha suuremahulised investeeringud veevõrku, on arvestatud arengukava perioodi lõpuks arvestamata vee ja lekete osakaalu vähenemist 10% peale (kui arengukava koostamise hetkel on see kõrgem kui 10%).

Kui uuendatakse veetöötlusseadmeid, siis on omatarbe vee osakaal vähendatud 5% peale (kui arengukava koostamise hetkel on see kõrgem kui 5%).

Piirkondade veetorustike pikkused on võetud ÜVKA kaardilt.

Ühisveevärgi ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevates tabelis. Elanikud, kes ei ole ühendatud ühisveevärgiga, võtavad vett lokaalsetest madalatest salvkaevudest või erapuurkaevudest.

Tabel 4.1 Ühisveevärgiteenusega varustatud elanikkond Põltsamaa vallas (Põltsamaa Vesi OÜ, Põltsamaa Vallavalitsus).

Asula Elanike arv asulas

Varustatud ühisveevärgiga

[in]

Varustatud ühisveevärgiga

[%] Põltsamaa linn, Kuningamäe, Võhmanõmme, Mõhküla, Pauastvere ja Mällikvere küla 4721 3 828 81%

Väike-Kamari küla 179 74 41%

Adavere alevik 508 498 98%

Võisiku küla 257 193 75%

Puurmani alevik 503 453 90%

Esku küla 345 287 83%

Lustivere küla 420 265 63%

Pisisaare küla 288 231 80%

Vägari küla 185 132 71%

Kamari alevik 160 143 89%

Kalana küla 99 37 37%

Pikknurme küla* 173 56 32%

Neanurme küla 99 25 25%

Pajusi küla** 95 25 26%

KOKKU 8 032 6 247 64% * Põltsamaa Vesi alustas Pikknurme külas opereerimist 2023. aastal. **Põltsamaa Vesi OÜ alustab Pajusi külas opereerimist pärast käesolevas arengukavas kajastatud investeeringute elluviimist

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

23

4.1. PÕLTSAMAA LINN JA LÄHIÜMBRUS Põltsamaa linna ühisveevärgiga on liitunud lisaks Põltsamaa linnale ka Kuningamäe, Võhmanõmme, Mõhküla, Pauastvere ja Mällikvere külad.

2022. a seisuga oli Põltsamaa linna ühisveevärgis müüdud veekogus kokku 126 621 m³/a.

Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud suurenevad vähesel määral seoses elanike ühiktarbimise prognoositava suurenemisega, mis annab suurema mõju kui maakonnas prognoositav elanike vähenemine. Uusi liitujaid ei ole planeeritud. Ettevõtete veetarbimine on jäetud ajas muutumatuks.

Tabel 4.2 Põltsamaa linna ja lähiümbruse olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 404,4 418 Vee tarbimine päevas m3/d 346,9 366

sh elanikud m3/d 223,5 242 sh ettevõtted m3/d 123,4 123

Omatarbe vesi m3/d 24,3 25 Arvestamata vesi m3/d 26,3 27,2 Arvestamata vesi % 7% 7%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonistel 1.0-1.6.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Põltsamaa linna ja lähiümbruse ühisveevärk baseerub 10 eri linna osades paikneval puurkaevul ja veetöötlusjaamal. Põltsamaa linn ja Mällikvere, Kuningamäe ning Väike-Kamari küla saavad oma vee peamiselt Lembitu, Lühikese ja Lossi puurkaevudest, Võhmanõmme küla eraldiseisev veevõrk saab oma vee Võhmanõmme puurkaevust ja Pauastveres on 2 eraldiseisvat veevõrku, kummalgi oma puurkaev. Puurkaevude info on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.3).

Tabel 4.3 Põltsamaa linna ühisveevärgi puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimetus

Puurkaevu nr Katastriüksus Puurimise aasta

Sügavus [m];

veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt

2022 [m3] Lembitu 51547 61701:002:0027 2012 53; S 25,0 118 888 Lühikese 8600 61701:009:0007 1988 75; S 1,6 23 948 Lillevere 10428 61701:002:0017 1979 75; S 6,66 - Kuuse 8587 61701:001:0049 1965 60; S 8,1 - Kuperjanovi 8591 61701:006:0025 1957 140; S-O 9,1 - Lossi 8592 61701:010:0043 1958 126; S-O 7,5 1 264 Võhmanõmme 11766 61605:001:0227 1989 50; S 3,14 1 414 Pauastvere 1 16586 61601:001:0136 2002 50; S 2,4 1 045 Pauastvere 2 17439 61605:001:0126 2023 22; S - 1 035 Väike-Kamari 8594 61601:001:0377 1967 50; S 10,7 -

Põltsamaa linna ühisveevärki teenindavad puurkaevud on valdavalt madalad, mistõttu võivad linna territooriumil ja lähiümbruses läbi viidavad puurimistööd (näiteks soojuspuuraukude puurimine) mõjutada lähedal paiknevaid ühisveevärgi puurkaevusid (suurenenud hägusus, kivivaringud). Seetõttu on vajalik soojuspuuraukude rajamisel Põltsamaa linnas ja lähiümbruses kooskõlastada tegevused vee-ettevõtjaga.

1. Lembitu tn VTJ ja II-astme pumpla

Lembitu veetöötlusjaam saab oma vee Lembitu puurkaevust (51547). Puurkaev asub veetöötlusjaama läheduses ning on rajatud raudbetoon rõngastest kaevu. Põhjavesi pumbatakse süvaveepumbaga puurkaevust tehnohoonesse, kus vesi juhitakse kahte täisautomaatsesse raua ja mangaani eraldamiseks kasutatavasse survefiltrisse jõudlusega 2x10 m3/h.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

24

Enne rauaeraldusfiltreid toorvesi aereeritakse suruõhuga, millega antakse vette õhuhapnikku. Aereerimiseks kasutatakse kompressori abil toodetud suruõhku. Vees oksüdeeritud raud ja mangaan eraldatakse filtris. Pärast rauaeraldamise filterseadmeid juhitakse filtreeritud vesi veereservuaaridesse (2x250 m3). Süvaveepumpa juhitakse veereservuaaride veetaseme järgi.

Filtreeritud vesi pumbatakse linna veevõrku edasi II-astme survetõstepumpadega (3 tk), mille jõudlus on kokku 72 m3/h. Rauaeraldusfiltrite uhtumiseks kasutatakse filtreeritud vett ning pesupumpa. Veetöötlusjaama on paigaldatud ka 0,5 m3 suurune hüdrofoor. Vajaduse korral on desinfitseerimiseks ette nähtud NaOCl-lahuse mahuti (kanister) 30 liitrit ja dosaatorpump. NaOCl-lahuse doseerimine toimub vahetult enne rauaeemaldusfiltreid. Lisaks on veetöötlusjaama paigaldatud UV-seade (UV818 RACK DS), mis pole töösse lülitatud ning mida kasutatakse üksnes vajaduse korral.

Puurkaevul on tagatud 50 m sanitaarkaitseala, veetöötlusjaama territoorium on piiratud aiaga ning olemas ka ligipääsutee. Vee varustuskindluse tagamiseks Põltsamaa linnas on planeeritud rajada Lembitu tn VTJ varupuurkaev, mis avab sügavamaid Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihte.

Fotod 4.1 Lembitu tn veetöötlusjaam ja II-astme pumpla (2023).

2. Lühikese tn VTJ

Lühikese tn VTJ saab oma vee Lühikese tn puurkaevust (8600). Puurkaev asub veetöötlusjaama tehnohoones ning on manteldatud 40 meetri sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 40-75 m on manteldamata. Põhjavesi pumbatakse süvaveepumbaga puurkaevust kahte täisautomaatsesse raua ja mangaani eraldamiseks kasutatavasse survefiltrisse jõudlusega 2x10 m3/h. Enne rauaeraldusfiltreid toorvesi aereeritakse suruõhuga, millega antakse vette õhuhapniku. Aereerimiseks kasutatakse kompressori abil toodetud suruõhku. Vees oksüdeeritud raud ja mangaan eraldatakse filtris.

Pärast rauaeraldamise filterseadmeid juhitakse filtreeritud vesi otse linna veevõrku. Süvaveepumpa juhitakse rõhuanduri ja sagedusmuunduriga. Rauaeraldusfiltrite uhtumiseks kasutatakse filtreeritud vett, mis võetakse pumplahoonesse paigaldatud uhteveemahutis (4 m3) ning pesupumpa. Veetöötlusjaama on paigaldatud ka 0,5 m3 suurune hüdrofoor. Vajaduse korral on desinfitseerimiseks ette nähtud NaOCl-lahuse mahuti (kanister) 30 liitrit ja dosaatorpump. NaOCl-lahuse doseerimine toimub vahetult enne rauaeemaldusfiltreid.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud. Veetöötlusjaamal on olemas ligipääsutee ja piirdeaed.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

25

Fotod 4.2 Lühikese tn veetöötlusjaam (2023).

3. Lillevere tn puurkaev-pumpla

Lillevere puurkaev-pumpla asub linna kirdeosas laululava läheduses ja saab oma vee Lillevere puurkaevust (10428). Puurkaev asub pumplahoones ning on manteldatud 30 m sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 30-75 m on manteldamata. Rekonstrueerimistööde käigus on välja vahetatud puurkaev-pumpla sisene toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks paigaldati pumplasse uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplahoone.

Puurkaevul on tagatud 50 m sanitaarkaitseala, kuid territoorium pole piiratud aiaga. Puurkaev on amortiseerunud ja kasutusest väljas (2022. aastal pumpamist ei toimunud). Varasemalt on probleeme olnud põhjavees sisalduva kõrge mangaani kontsentratsiooniga. Sellest tulenevalt on planeeritud puurkaev tamponeerida.

Fotod 4.3 Lillevere tn puurkaev-pumpla (2023, seest pilt OÜ Alkranel 2013).

4. Kuuse tn puurkaev-pumpla

Kuuse puurkaev-pumpla saab oma vee Kuuse tn puurkaevust (8587). Puurkaev-pumpla asub linna keskosas gümnaasiumi läheduses. Puurkaevu sügavus on 60 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaev asub pumplahoones ning on manteldatud 24 meetri sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 24-60 m on manteldamata. Puurkaev-pumpla on 2005. aastal rekonstrueeritud. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja puurkaev-pumpla sisene toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks paigaldati pumplasse uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplahoone.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

26

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud ja territoorium ei ole piiratud aiaga. Puurkaev on osaliselt amortiseerunud ja põhjavee raua sisaldus ei ole vastanud joogivee nõuetele, kuid kuna linna gümnaasium kasutab perioodiliselt selle vett, siis on planeeritud puurkaevu lahti ühendamine ühisveevärgist ja üleandmine Põltsamaa Vallavalitsusele.

Fotod 4.4 Kuuse tn puurkaev-pumpla (2023).

5. Kuperjanovi tn puurkaev-pumpla

Kuperjanovi puurkaev-pumpla saab oma vee Kuperjanovi puurkaevust (8591). Puurkaev-pumpla asub linna keskosas Kördiööbiku pargis. Puurkaev asub pumplahoones ning on manteldatud 95 meetri sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 95-140 m on manteldamata. Puurkaev-pumpla on 2005. aastal rekonstrueeritud. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja puurkaev-pumpla sisene toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks paigaldati pumplasse uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplahoone.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud, kuid territoorium pole piiratud aiaga. Puurkaev on kasutusest väljas (2022. aastal pumpamist ei toimunud), sest põhjavee raua sisaldus ei vasta joogivee nõuetele. Seetõttu on planeeritud puurkaev tamponeerida.

Fotod 4.5 Kuperjanovi tn puurkaev-pumpla (2023, seest pilt OÜ Alkranel 2013).

6. Lossi tn puurkaev-pumpla

Lossi puurkaev-pumpla saab oma vee Lossi puurkaevust (8592). Puurkaev-pumpla asub linna lõunaosas Põltsamaa jõe paremkaldal. Puurkaev asub pumplahoones ning on manteldatud 38 meetri sügavuseni, puurkaevu töötav osa vahemikus 38-126 m on manteldamata. Puurkaevpumpla on 2003. aastal rekonstrueeritud. Rekonstrueerimistööde käigus vahetati välja puurkaev-pumpla sisene toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks paigaldati pumplasse uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplahoone. Puurkaev-pumplal puudub kaugjuhtimise võimekus.

Puurkaevu 10 m hooldusala on tagatud. Territoorium pole piiratud aiaga. Puurkaev töötab reservpuurkaevuna (veevõtt 2022. aastal 1 264 m3). Puurkaev-pumpla on planeeritud hoida reservis. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada puurkaev-pumplale kaugjuhtimise võimekus.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

27

Fotod 4.6 Lossi tn puurkaev-pumpla (2023).

7. Võhmanõmme VTJ

Võhmanõmme veetöötlusjaam saab oma vee Võhmanõmme puurkaevust (11766). Veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul, Võhmanõmme külas Järve tee lõpus. Veetöötlusseadmed on paigaldatud 2015. aastal. Veetöötlusjaama on paigaldatud raua- ja mangaanifiltrid ja hüdrofoor. Seadmed on võrgust lahti ühendatud ja ei ole kasutusel, sest põhjavesi on joogiveele vastava kvaliteediga.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Veetöötlusjaam ei ole piiratud aiaga, olemas on ligipääsutee. Võhmanõmme VTJ teenindab eraldiseisvat Võhmanõmme veevõrku. Pikemas perspektiivis on planeeritud Võhmanõmme ja Põltsamaa veevõrkude ühendamine, mille järgselt on võimalik Võhmanõmme VTJ jätta reservi.

Fotod 4.7 Võhmanõmme veetöötlusjaam (2023).

8. Pauastvere VTJ

Pauastvere VTJ saab vee Pauastvere puurkaevust (16585). Veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul Pauastvere külas, Töökoja tee alguses. VTJ on rajatud 2015. aastal koos puurkaevu rekonstrueerimisega. Veetöötluseks on üks raua- ja mangaanifilter (EURA AIR Simplex), mille maksimaalne vooluhulk on 1,4 m3/h. Filtrite läbipesu toimub kord nädalas, vooluhulgaga 0,8 m3. Rõhu hoidmiseks on kasutusel 50 l hüdrofoor.

Puurkaevule on kehtestatud 10 m sanitaarkaitseala, mis on tagatud. Piirdeaed puudub, kuid on olemas ligipääsutee. Pauastveres on kokku 2 eraldiseisvat veevõrku, millest ühte teenindab Pauastvere VTJ ja teist Pauastvere puurkaev-pumpla (PRK17439). Pikemas perspektiivis on planeeritud kahe võrgu ühendamine, mille tõttu võib olla vajalik Pauastvere VTJ sanitaarkaitseala suurendamine seoses suurema veetarbimisega.

Fotod 4.8 Pauastvere veetöötlusjaam (2023).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

28

9. Pauastvere puurkaev-pumpla.

Puurkaev-pumpla saab oma vee Pauastvere puurkaevust (17439). Puurkaev rekonstrueeriti 2023. aastal ja on arengukava koostamise hetkel veel seadustamisel. Puurkaev-pumplas on olemas UV-seade joogivee reostuse vältimiseks, kuid see ei ole pidevalt töös. Puurkaev-pumplal puudub kaugjuhtimise võimekus. Pärast puurkaev- pumpla rekonstrueerimist on olnud püsivad probleemid veekvaliteediga, mis tulenevad puurkaevu manteltoru purunemisest rekonstrueerimistööde käigus.

Puurkaevule on kehtestatud 10 m hooldusala, mis on tagatud. Puurkaev-pumpla teenindab Pauastvere teist osa veevõrgust, kuhu kuuluvad kaks kortermaja ja paar üksikelamut. Pikemas perspektiivis on planeeritud puurkaev- pumpla likvideerimine ja kahe Pauastvere veevõrgu ühendamine.

Fotod 4.9 Pauastvere puurkaev-pumpla (2023).

10. Väike-Kamari puurkaev-pumpla

Puurkaev-pumpla saab oma vee Väike-Kamari puurkaevust (8594) ja asub puurkaevuga samal kinnistul. Puurkaevu paigaldatud puurkaevupump ei ole teada. Hüdrofoor, kaevupäis, enamus torustikke ja armatuuri on mustast terasest ja amortiseerunud. Pumpla on ehitatud 2-astmelisena ja koosneb pumplahoonest ning mahutitest. Tänasel päeval II aste ei tööta. Pumplahoone on halvas seisukorras. Veetöötlusseadmeid paigaldatud ei ole, olemas on hüdrofoor. Pumpla elektripaigaldis on osaliselt renoveeritud. Kaugvalve- ja -jälgimissüsteem puudub.

Puurkaev-pumpla 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud ja puurkaev-pumpla ei ole piiratud aiaga. Keskkonnaregistri andmetel on puurkaevu asukoht reaalsest asukohas umbes 50 m nihkes. Väike-Kamari puurkaev-pumpla on jäetud pärast Põltsamaa linna ja Väike-Kamari vee- ning kanalisatsioonvõrkude ühendamist (2019. aastal) reservi ning eraldiseisvaid rekonstrueerimistöid ei ole planeeritud.

Fotod 4.10 Väike-Kamari puurkaev-pumpla (2023).

Veekvaliteet

Ühisveevärgi tarbeks kasutatavate toorvett iseloomustab joogivee piirnorme ületav või piiripealne raua sisaldus. Ühtlasi on keskmiselt kõrgemad sulfaatide ja nitraatide sisaldus, kuid ei ületa piirnorme. Põhjaveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.4). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele nii Põltsamaa, Võhmanõmme, Pauastvere esimeses kui ka Pauastvere teises veevõrgus.

Koondtabelis on toodud olulisemate kvaliteedinäitajate sisaldused. Lisaks teostatakse kord aastas joogivee põhjalikum analüüs, mille käigus mõõdetakse naftasaaduste, raskmetallide ja pestitsiidijääkide sisaldust. Joogivesi vastab kõigile kehtestatud kvaliteedinõuetele, detailsem info on leitav Terviseameti kodulehelt.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

29

Tabel 4.4 Põltsamaa ühisveevärgi puurkaevude toorveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu kat nr ja nimi (kuupäev)

51547 (Lembitu)

8600 (Lühikese)

8592 (Lossi)

11766 (Võhma- nõmme)

16586 (Pauast-

vere)

17439 (Pauast-

vere)

Näitaja 20.09.2022 20.09.2022 20.09.2022 05.05.2021 23.10.2019 23.10.2019

Oksüdeeritavus, mgO2/l 1,5 1,5 1,5 1,3 1,3 2,2

Elektrijuhtivus, μS/cm 654 716 744 681 527 538

pH 7,5 7,4 7,5 7,5 7,5 7,4

Üldraud, µg/l 182 748 20 35 98 <20

Mangaan, µg/l 26 23 10 <10 <10 <10

Naatrium, mg/l 7,3 15 22 6,2 3,9 3,7

Ammoonium, mg/l 0,05 0,08 0,05 <0,05 0,06 <0,05

Nitrit, mg/l 0,02 0,002 0,1 0,003 0,022 0,005

Nitraat, mg/l 5,3 1 35 31 3,3 7,7

Kloriid, mg/l 17 27 45 13 8,8 10

Fluoriid, mg/l 0,3 0,3 0,1 0,1 0,3 0,4

Sulfaat, mg/l 78 66 77 59 56 61

Hägusus, NTU 1,6 5 1 <1 <1 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 0 0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml 0 15 0 0 10 6

ÜHISVEEVÄRGI TORUSTIKUD

Põltsamaa linna ühisveevärgi torustike pikkus on ca 56 km (sh Võhmanõmme külas võrk – 1,1 km, Pauastvere esimene võrk – 2,1 km, Pauastvere teine võrk – 130 m). Torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De200. Veetorustikud on valdavalt uued, rekonstrueeritud eelnevate veemajandusprojektide raames.

Käesoleva arengukava raames on planeeritud Põltsamaa linnas rajada juurde veetorustikku olemasoleva veevõrgu ringistamiseks põhivõrgu trassidel (De110) kui ka väiksematel tänavatel. Lisaks on planeeritud rajada veetorustikku Võhmanõmme ja Põltsamaa veevõrgu ühendamiseks ja kahe Pauastvere veevõrgu ühendamiseks. Rekonstrueeritakse vanemaid ühisveevärgi piirkondi (EPT piirkond ja J. Kuperjanovi tn 1).

Tuletõrje veevarustus

• Põltsamaa linnas on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantide abil. Tuletõrjehüdrandid on tähistatud nõuetekohaselt ning nende korrashoiu eest vastutab OÜ Põltsamaa Vesi. Veetöötlusjaama reservuaarides säilitatakse tulekustutuseks vajalik veevaru V=500 m3. Tuletõrje veevarustuse tarbeks on veetöötlusjaamas kasutusel eraldi tuletõrjepump, mis tagab vajaliku rõhu linna ühisveevõrgus. Tööstus- ja laohoonete tulekustutuseks vajalik suurem vooluhulk kaetakse konkreetse kinnistu enda lahendatavatest lokaalsetest allikatest (mahutid, veevõtukohad) saadava täiendava kustutusveega;

• Põltsamaa linna lähipiirkonna asulates on tuletõrje veevõtuks kasutusel tuletõrje veevõtumahutid ning looduslikud veevõtukohad.

4.2. VÄIKE-KAMARI KÜLA Väike-Kamari küla on ühendatud Põltsamaa linna ühisveevärgiga ja saab oma vee Põltsamaa veevõrgust. 2022. aasta seisuga oli müüdud vee kogus Väike-Kamari külas 2 489 m³/a. Väike-Kamari küla joogiveeanalüüsi tulemused on kättesaadavad Terviseameti kodulehelt. Alljärgnevas tabelis on toodud piirkonna olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Veetarbimise mahud vähenevad vähesel määral seoses prognoositud elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas. Ettevõtete veetarbimises muutust ette ei nähta.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

30

Tabel 4.5 Väike-Kamari küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d - - Vee tarbimine päevas m3/d 6,8 6

sh elanikud m3/d 5,9 5 sh ettevõtted m3/d 0,9 1

Omatarbe vesi m3/d - - Arvestamata vesi m3/d - - Arvestamata vesi % - -

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 2.

4.3. ADAVERE ALEVIK Adavere alevikus oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 22 947 m³/a. Adavere aleviku veevärgiga on ühendatud ka Kalme küla tarbijad. Alljärgnevas tabelis on toodud Adavere aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud eelduslikult vähenevad seoses prognoositud elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas.

Tabel 4.6 Adavere aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 75,5 68 Vee tarbimine päevas m3/d 62,9 57

sh elanikud m3/d 37,7 32 sh ettevõtted m3/d 25,2 25

Omatarbe vesi m3/d 4,1 4 Arvestamata vesi m3/d 8,5 8 Arvestamata vesi % 11% 11%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 3.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Adavere aleviku veevõrku varustab kaks puurkaevu (Elamute ja Õunaaia). Elamute puurkaev paikneb Adavere edelaosas Kuuse tänaval Kuuse tn 8a kinnistul ja Õunaaia puurkaev Adavere kirdeosas Puiatu tee 3 kinnistul. Lisaks on Adavere reoveepuhasti juurde rajatud ainult reoveepuhastit teenindav puurkaev, mis ei ole ühendatud ülejäänud veevõrguga. Adavere aleviku puurkaevude täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.7 Adavere aleviku puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Elamute PRK 12024 61601:002:0101 1977 50; S 8,6 13 647 Õunaaia PRK 10343 61601:002:0104 1964 50; S 5,1 13 900 Puhasti PRK 15012 61601:001:0494 1999 12; S 0,12 -

1. Elamute VTJ

Elamute VTJ on rekonstrueeritud 2012. aastal, mille käigus paigaldati täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter (Eura Air 50 Duplex). Veetöötlusjaamas on olemas 0,5 m3 hüdrofoor. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 12 m3/h. VTJ välisseinale on paigaldatud ka tuletõrjevee väljund, kuid kuna VTJ puuduvad II-astme mahutid ja pumbad, siis ei ole tuletõrjeveeks kasutatava vee kogus nõutele vastav.

Elamute VTJ puurkaevule (12024) on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, mis on ka tagatud. Veetöötlusjaamal on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. VTJ seisukord on hea ja täiendavaid investeeringuid ei vaja.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

31

Fotod 4.11 Elamute veetöötlusjaam (2023).

2. Õunaaia VTJ

Õunaaia VTJ on samuti rekonstrueeritud 2012. aastal, mille käigus paigaldati täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter (Wave Cyber). Lisaks on 2007. aastal paigaldatud veepehmendi, mille peamine eesmärk on põhjavees sisalduva ammooniumi eraldamine (OX 1248 P). On tõenäoline, et kõrgem ammooniumi sisaldus põhjavees tuleneb lähedal paiknevate loomalautadest. Veetöötlusjaamas on olemas 0,5 m3 hüdrofoor. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 15 m3/h. VTJ välisseinale on paigaldatud ka tuletõrjevee väljund, kuid kuna VTJ puuduvad II-astme mahutid ja pumbad, siis ei ole tuletõrjeveeks kasutatava vee kogus nõutele vastav.

Õunaaia VTJ puurkaevule (10343) on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, mis on ka tagatud. Veetöötlusjaamal on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. VTJ seisukord on hea ja täiendavaid investeeringuid ei vaja.

Fotod 4.12 Õunaaia veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Põhjavett iseloomustab keskmisest kõrgem ammooniumi sisaldus Õunaaia puurkaevus, kuid viimased analüüsid ei ole ületanud joogivee piirnorme. Üldiselt vastavad põhjavee analüüsid joogivee nõuetele. Sellegi poolest on vajalik veetöötluse tagamine, sest piirkonna põhjavesi ei ole kaitstud ning põhjavette jõudev reostus võib kiiresti ühisveevärki jõuda. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.8Tabel 4.4). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.8 Adavere aleviku ühisveevärgi puurkaevude toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

12024 (Elamute)

10343 (Õunaia)

Adavere Põhikooli köök

Metsa tn 3 elamu

Näitaja 12.10.2020 12.10.2020 20.04.2023 26.04.2022

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 1,1 1,7

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 683 731 897 690

pH 6,5-9,5 7,3 7,1 7,2 7,3

Üldraud, µg/l 200 20 20 <20

Mangaan, µg/l 50 10 22

Naatrium, mg/l 200 6,9 18

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05 0,31

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

32

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

12024 (Elamute)

10343 (Õunaia)

Adavere Põhikooli köök

Metsa tn 3 elamu

Nitrit, mg/l 0,5 0,004 0,3

Nitraat, mg/l 50 35 38

Kloriid, mg/l 250 15 31

Fluoriid, mg/l 1,5 0,1 0,1

Sulfaat, mg/l 250 30 22

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba- loomulike

muutusteta

1 1 <0,5 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 0 <5 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 0 8 <3

Ühisveevärgi torustikud

Adavere aleviku ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 7,5 km. Torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De110. Torustik on valdavalt rajatud ja rekonstrueeritud aastatel 2012-2015. Käesoleva arengukava raames pole planeeritud töid ühisveevärgu torustikega.

Tuletõrje veevarustus

Adavere aleviku tuletõrje veevarustus baseerub ühel tuletõrje veevõtukohal, mis asub Puiatu tee 2 kinnistu ääres ja on ühendatud ühisveevõrguga De50 toruga. Lisaks on võimalik mõlema veetöötlusjaama juurest kasutada otse De110 torustikuga ühisveevõrgu vett, kuid nagu eelpool mainitud, siis need veevõtukohad ei vasta nõuetele.

4.4. VÕISIKU KÜLA Võisiku külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 11 120 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Võisiku küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud eelduslikult suurenevad seoses prognoositava ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.9 Võisiku küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 33,2 42 Vee tarbimine päevas m3/d 30,5 39

sh elanikud m3/d 4,0 12 sh ettevõtted m3/d 26,5 27

Omatarbe vesi m3/d 1,3 2 Arvestamata vesi m3/d 1,4 1,8 Arvestamata vesi % 4% 4%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 4.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Võisiku küla veevõrku varustab Võisiku puurkaev (kat nr 56994). Puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.10 Võisiku küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Võisiku PRK 56994 61601:001:0405 2017 60; S 0,63 12 122

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

33

Võisiku veetöötlusjaam ja Võisiku puurkaev (PRK56994) rajati 2017. aastal, kui rekonstrueeriti kogu küla veevõrk. Veetöötlusjaamas on kasutusel keemiavaba, aeratsioonil töötav paaris rauaeraldusfilter (ARS 800 Duplex), jõudlusega 10 m3/h, mis tagab joogivees madala raua- ja mangaanisisalduse. Toorvesi juhitakse esmalt aeratsioonipaaki ning seejärel paralleelselt kahte filtripaaki. Filtri juhtventiilid on 2’’ Autorol Magnum ja õhueraldusventiil on Unirain ARV-1’’-KA. Kompressorina on kasutusel TOP300/100. Rõhu hoidmiseks on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Tagasipesu toimub puurkaevupumba rõhuga ja filtreeritud veega. Tagasipesu kestvus on 7 min ühe paagi kohta. Filtripesuvesi pumbatakse survetoruga Võisiku reoveepuhasti biotiiki.

Puurkaevule on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, mis on tagatud. Veetöötlusjaam on ümbritsetud piirdeaiaga ja olemas on juurdepääsutee. VTJ seisukord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.13 Võisiku veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Põhjavett iseloomustab keskmisest kõrgem raua sisaldus Võisiku puurkaevus. Kõik muud näitajad vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.11). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.11 Võisiku küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees) 56994 (Võisiku) Võisiku kodu köök Võisiku tee 9

Näitaja 20.04.2023 20.04.2023 25.10.2022

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 <1

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 725 724 790

pH 6,5-9,5 7,4 7,3 7,3

Üldraud, µg/l 200 1800 25 <20

Mangaan, µg/l 50 15

Naatrium, mg/l 200 6,2

Ammoonium, mg/l 0,5 0,13

Nitrit, mg/l 0,5 <0,01

Nitraat, mg/l 50 <0,1

Kloriid, mg/l 250 12

Fluoriid, mg/l 1,5 0,3

Sulfaat, mg/l 250 45

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba-loomulike muutusteta

<0,5 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 1 1

Värvus, mgPt/l <5 <5

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 15 24 <3

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

34

Ühisveevärgi torustikud

Võisiku küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 860 m. Torumaterjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De90. Kogu küla veetorustik on rajatud või rekonstrueeritud 2017. aasta veemajandusprojekti raames. Torustiku seisukord on hea ja käesolevas arengukava raames ei ole planeeritud täiendavaid investeeringuid.

Tuletõrje veevarustus

Võisiku küla tiheasustusalal puuduvad Päästeameti poolt arvel olevad tuletõrje veevõtukohad. Lähim looduslik veevõtukoht asub umbes 1,5 km kaugusel küla idapiiril. 2017. aastal teostatud tööde käigus on rekonstrueeritud veetorustik Võisiku tee 5 kinnistul asuvasse veemahutisse, kuid mahuti enda seisukord on teadmata. Samuti asub Võisiku Hooldekodu territooriumil tuletõrje veemahuti, mille seisukorra kohta info puudub, kuid mis on ühendatud Hooldekodu kinnistusisese veetorustikuga.

4.5. PUURMANI ALEVIK Puurmani alevikus oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 13 354 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Puurmani aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud vähenevad seoses prognoositud elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas. Toodetud vee mahtu vähendab ka prognoositud arvestamata vee osakaalu vähenemine pärast investeeringute elluviimist.

Tabel 4.12 Puurmani aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 45,3 43 Vee tarbimine päevas m3/d 36,6 35

sh elanikud m3/d 30,1 29 sh ettevõtted m3/d 6,5 6

Omatarbe vesi m3/d 4,0 4 Arvestamata vesi m3/d 4,7 4,3 Arvestamata vesi % 10% 10%

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 5.1.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Puurmani aleviku ühisveevärk toimib kahel puurkaevul (Lasteaia ja Suurelamute), mille andmed on toodud alljärgnevas tabelis. Peamiselt toimub veevõtt Lasteaia puurkaevust ja Suurelamute puurkaev toimib reservpuurkaevuna.

Tabel 4.13 Puurmani aleviku puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Lasteaia PRK 11704 61102:002:0285 1977 60; S 2,0 15 209 Suurelamute PRK 17440 61801:001:0866 - 60; S - 1 335

1. Lasteaia VTJ

Veetöötlusjaam on rekonstrueeritud nii ehituslikult kui tehnoloogiliselt 2010. aastal. Tööde käigus on vahetatud pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Vee töötluseks on kasutusel aereerimisega raua ja mangaanieraldussüsteemist EURA IRA 65 Duplex. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 5 m3/h. Puurkaev paikneb hoonest väljas. Tehnohoones asuvad veemõõdusõlm, veepuhastusseadmed ja puurkaevupumpade töö juhtimiseks vajalikud automaatikaseadmed. Sügavveepump on 4” SAER NS95-C/16, mis tootlikkuse 5 m3/h juures tagab töörõhu H=6,0 bar. Puhastusprotsessi uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. 2021. aastal on vahetatud filtrite mahutid koos sisudega.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Veetöötlusjaamani on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. Keskkonnaregistri andmetel on puurkaevu asukoht reaalsest asukohast umbes 150 m nihkes. VTJ seisukord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

35

Fotod 4.14 Puurmani Lasteaia veetöötlusjaam (2023).

2. Suurelamute VTJ

Veetöötlusjaam on rekonstrueeritud nii ehituslikult kui tehnoloogiliselt 2010. aastal. Tööde käigus on vahetatud pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Vee töötluseks on kasutusel aereerimisega raua ja mangaanieraldussüsteemist EURA IRA 65 Duplex, projekteeritud jõudlusega 7,1 m3/h. Puurkaev paikneb hoonest väljas. Puurkaev-pumpla on kaheastmeline ja plastikust puhta vee mahutid paiknevad hoone kõrval muldes (2x10 m3). II astme pumpade tootlikkus on 1,9 l/s ja tõstekõrgused on 40 m. Tehnohoones asuvad veemõõdusõlm, veepuhastusseadmed, puurkaevupumpade töö juhtimiseks vajalikud automaatika- seadmed. Sügavveepump on 4” SAER NS95-B/17, mis tootlikkuse 3,5 m3/h juures tagab töörõhu H=4,0 bar. Olemas on ka 0,1 m3 hüdrofoor. 2021. aastal on vahetatud filtrite mahutid.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala ei ole tagatud. Veetöötlusjaama juurde on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. II-astme mahutid ja pumbad ei ole kasutusel. Suurelamute VTJ jääb teenindama Puurmani ühisveevärki reservpumplana ja lisanduvaid investeeringuid ei ole planeeritud. Seoses madala veevõtuga tuleb kehtestada puurkaevule 10 m hooldusala.

Fotod 4.15 Puurmani Suurelamute veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Puurmani aleviku põhjavett iseloomustab oluliselt kõrgem raua ja mangaan sisaldus, mistõttu on veetöötlusel vajalik kindlasti raua- ja mangaanifiltrid. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.14). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.14 Puurmani aleviku ühisveevärgi puurkaevude toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11704 (Lasteaia)

17440 (Suurelamute)

Puurmani lasteaed Siilipesa

Puurmani Mõisakool

Näitaja 20.09.2022 20.09.2022 25.09.2023 20.09.2021

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 1,8 3,9

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 623 604 735 621

pH 6,5-9,5 7,5 7,3 7,3 7,3

Üldraud, µg/l 200 246 915 <20 <20

Mangaan, µg/l 50 <10 75 <10 <10

Naatrium, mg/l 200 16 7,7

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

36

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11704 (Lasteaia)

17440 (Suurelamute)

Puurmani lasteaed Siilipesa

Puurmani Mõisakool

Ammoonium, mg/l 0,5 0,14 0,19

Nitrit, mg/l 0,5 0,002 <0,002

Nitraat, mg/l 50 <1 <1

Kloriid, mg/l 250 17 11

Fluoriid, mg/l 1,5 0,9 0,5

Sulfaat, mg/l 250 26 26

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba- loomulike

muutusteta

3,5 2,2 <0,5 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 0 <5 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 3 6 0

Ühisveevärgi torustikud

Puurmani aleviku ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 6,7 km. Torumaterjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32-De110 (põhimagistraalid De90). Kõik ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud 2010. aastal ja nende seisukord on hea. Mõne kinnistu puhul on ühisveevärgiga ühendus läbi teise kinnistusisese torustiku, mille seiskord on teadmata. Käesoleva arengukava raames on planeeritud ühendada kaks kinnistut ühisveevärgiga ning ringistada Pargi tn veetorustik. Sealhulgas rekonstrueerida Pargi ja Jõe tn kinnistute veetorustik ja tuua veetorustik erakinnistute pealt Pargi tänavale.

Tuletõrje veevarustus

Puurmani alevikus on kasutusel 2 hüdranti (Jõe tn 3 ja Ülejõe tn 4). Päästeameti andmetel on hüdrandid korras ja sisendiks on De110 torustik. Lisaks on alevikus 3 tuletõrje veevõtukohta, üks Puurmani raamatukogu juures paisu ees ja teine Puurmani Lasteaia kinnistul. Kolmas veevõtukoht asub Laasme tee 4 kinnistul tööstuspiirkonnas.

4.6. ESKU KÜLA Esku külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 14 232 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Esku küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud suurenevad seoses prognoositava elanike ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.15 Esku küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 46,1 48 Vee tarbimine päevas m3/d 39,0 41

sh elanikud m3/d 16,0 18 sh ettevõtted m3/d 23,0 23

Omatarbe vesi m3/d 4,7 5 Arvestamata vesi m3/d 2,4 2,5 Arvestamata vesi % 5% 5%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 6.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Esku külas on üks ühisveevärgi puurkaev (Esku PRK). Puurkaev paikneb Esku pumbajaama kinnistul ja puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

37

Tabel 4.16 Esku küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Esku PRK 11607 61602:002:0087 1972 53; S 4,44 9 523

Esku veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul. VTJ rajati 2012. aastal koos ülejäänud küla veevõrgu uuendamisega. Vee töötluseks on kasutusel täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter (Eura Air 50 Duplex), projekteeritud jõudlusega 15 m3/h. Puurkaevupumba töö ühtlustamiseks on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Puurkaev asub tehnohoones. Filtripesuvesi suunatakse isevoolse kanalisatsioonitorustikuga ühiskanalisatsiooni.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Tehnohoonele on rajatud ligipääs, kuid puudub piirdeaed. VTJ ja puurkaevu seiskord on hea ning käesoleva arengukavaga ei ole planeeritud täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.16 Esku veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Esku puurkaevu põhjavee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.17). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.17 Esku küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees) 11607 (Esku) Esku õppekoht (Kooli

tee 2) Esku-Kamari kool

Näitaja 15.10.2020 20.04.2023 26.04.2022

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 1,2

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 733 842 735

pH 6,5-9,5 7,2 7,3 7,3

Üldraud, µg/l 200 22 <20

Mangaan, µg/l 50 11

Naatrium, mg/l 200 15

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,03

Nitraat, mg/l 50 1,6

Kloriid, mg/l 250 25

Fluoriid, mg/l 1,5 0,2

Sulfaat, mg/l 250 48

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba-loomulike muutusteta

1 <0,5 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 <5 0

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 2 0

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

38

Ühisveevärgi torustikud

Esku küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 3,3 km. Valdav osa torustikest on rajatud 2012-2015 veemajandus- projekti raames. Materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32-De110. Põhimagistraalid on läbimõõduga De90. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rekonstrueerida Võhma tee 10 ja 12 kinnistute veeühendus.

Tuletõrje veevarustus

Esku külas paikneb 4 nõuetele vastavat tuletõrje veevõtukohta. Tiheasustusaladele lähimad paiknevad Võhma tee 12 ja Võhma tee 9 kinnistutel. Looduslik veevõtukoht (tiik) paikneb küla põhjaosas Kärdi kinnistul.

4.7. LUSTIVERE KÜLA Lustivere külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 7 308 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Lustivere küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud suurenevad seoses prognoositava ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.18 Lustivere küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 22,0 25 Vee tarbimine päevas m3/d 20,0 23

sh elanikud m3/d 14,1 17 sh ettevõtted m3/d 5,9 6

Omatarbe vesi m3/d 0,0 0 Arvestamata vesi m3/d 2,0 2,2 Arvestamata vesi % 9% 9%

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 7.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Lustivere külas on üks ühisveevärgi puurkaev (Lustivere keskuse PRK). Puurkaev paikneb Mõisa tee 7 kinnistul ja puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.19 Lustivere küla puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Lustivere PRK 22019 61606:001:2070 2006 45; S 1,53 8 029

Veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul eraldi tehnohoones. Toorvee töötlemiseks on kasutusel täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter (Eura Air 50 Duplex) projekteeritud jõudlusega 5 m3/h, mis on arengukava koostamise hetkel varus ja ei ole kasutuses. Surve hoidmiseks süsteemis on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Sarnaselt Adavere VTJ on tehnohoone seinas tuletõrje veevõtu väljund, kuid seoses veemahutite puudumisega ei vasta see nõuetele.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Veetöötlusjaama juurde on olemas ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. VTJ seisukord on hea ja arengukavas ei ole planeeritud täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.17 Lustivere veetöötlusjaam (2023).

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

39

Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada Lustivere külla reoveepuhasti territooriumile uus puurkaev, mille eesmärk on teenindada reoveepuhastit. Planeeritav puurkaev ühendatakse otse reoveepuhastiga ja ei hakka toetama ühisveevärki.

Veekvaliteet

Lustivere puurkaevu põhjavee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.20). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.20 Lustivere küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

22019 (Lustivere PRK)

Lustivere õppekoht (Kooli tee 6)

Trassi minev vesi (Mõisa tee 7)

Näitaja 05.10.2020 20.04.2023 24.10.2022

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 2,3

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 609 697

pH 6,5-9,5 7,3 7,4 7,4

Üldraud, µg/l 200 20 <20

Mangaan, µg/l 50 17

Naatrium, mg/l 200 4,5

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05 <0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,1 0,038

Nitraat, mg/l 50 10 9,5

Kloriid, mg/l 250 9,4

Fluoriid, mg/l 1,5 0,2

Sulfaat, mg/l 250 49 44

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav,

eba-loomulike muutusteta

1 <0,5 <1

Lõhn, lahjendusaste 1 1 1

Värvus, mgPt/l 0 <5 6

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 3 <3

Ühisveevärgi torustikud

Lustivere küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 3,4 km. Torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De63. Veetorud on rekonstrueeritud 2012-2015. aastal veemajandusprojekti raames ja torustiku seisukord on hea. Käesoleva arengukavaga ei ole planeeritud lisanduvaid investeeringuid ühisveevärgi torustikku.

Tuletõrje veevarustus

Lustivere küla tiheasustusalal puuduvad nõuetekohased tuletõrje veemahutid, kuid Umbusi jõe idakaldal on tööstuspiirkonnas kokku 3 tuletõrje veevõtukohta. Tiheasustusalal paiknevad veemahutid Rahu tee 8 ja Kooli tee 21 kinnistutel, kuid nende seisukord ja kuuluvus on teadmata.

4.8. PISISAARE KÜLA Pisisaare külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 6 221 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Pisisaare küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud suurenevad vähesel määral seoses prognoositava ühiktarbimise suurenemisega ja uute liitujatega üksikelamute piirkonnas. Toodetud vee ja omatarbe vee osakaal eelduslikult väheneb seoses investeeringutega veetaristusse.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

40

Tabel 4.21 Pisisaare küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 25,5 23 Vee tarbimine päevas m3/d 17,0 20

sh elanikud m3/d 12,6 15 sh ettevõtted m3/d 4,4 4

Omatarbe vesi m3/d 7,7 1 Arvestamata vesi m3/d 0,8 2,3 Arvestamata vesi % 3% 10%

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 8.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Pisisaare külas on üks puurkaev (Kasevõsa PRK), mis paikneb Kasevõsa Pumbamaja kinnistul küla keskel. Puurkaevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.22 Pisisaare küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Kasevõsa PRK 12031 57301:002:0249 1976 30; S 6,8 9 305

Kasevõsa PRK asub Pisisaare VTJ tehnohoones. Puurkaevu on paigaldatud pump Calpeda SD 10/12 võimsusega 2,2 kW, tõstekõrgusega 60 m, vooluhulgaga 6,1 m3/h. Pumba tööd juhib hüdrofoor (0,5 m3) ja sellele paigaldatud rõhurelee FSG-2, mille tööpiirkonnaks on reguleeritud 2,0-2,5 bar. Pump, kaevupäis, torustikud ja armatuur on renoveeritud 2004. aastal. Pumplahoone on 4 x 7,5 m mõõtudega profiilplekiga kaetud hoone, mis on samuti renoveeritud 2004. aastal. Paigaldatud on rauaeraldusseadmed, mille põhikomponendiks on kaks paralleelselt töötavat rauaeraldusfiltrit (Pentair Water), täidetud katalüsaatormaterjaliga, mis kiirendab hapniku juuresolekul põhjavees leiduva kahevalentse raua hapendumise kolmevalentseks, kergesti väljasadenevaks rauaühendiks. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 6 m3/h.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud, tehnohoonel puudub ligipääsutee ja piirdead. Pisisaare VTJ tehnohoone ja veetöötlusseadmed on amortiseerunud. Seda kirjeldab ka väga kõrge omatarbe vee osakaal. Seetõttu on käesoleva arengukava raames planeeritud veetöötlusjaama osaline rekonstrueerimine – uued veetöötlusseadmed, puurkaevu pumba vahetus ja puurkaevu puhastuspumpamine ning tehnohoone soojustamine koos katusele puurkaevu ligipääsuluugi rajamisega. Lisaks on planeeritud rajada VTJ piireaed ja juurdepääsutee.

Fotod 4.18 Pisisaare veetöötlusjaam ja Kasevõsa PRK (2023).

Veekvaliteet

Pisisaare puurkaevu põhjavee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Keskmisest kõrgem on raua sisaldus põhjavees. Sellegi poolest töödeldakse põhjavett (rauaeraldus), sest raua sisaldus põhjavees on väga lähedal piirnormile. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.23). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

41

Tabel 4.23 Pisisaare küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Ühisveevärgi torustikud

Pisisaare küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 1,9 km. Materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De110. Veetorud on rekonstrueeritud 2013-2015. Käesoleva arengukava raames on planeeritud rajada uut veetorustikku ühendamaks ühisveevärgiga üksikelamute piirkond – Pisisaare Algkoolist idasse jäävad eramajad. Lisaks on planeeritud rekonstrueerida vana De100 malmtoru, mis ühendab Pisaisaare VTJ Kase teega.

Tuletõrje veevarustus

Pisisaare külas on 6 tuletõrje veevõtukohta, millest 4 tükki vastavad Pääseameti nõuetele. Neist 2 paiknevad elamutsoonis, 1 spordihoone läheduses, 2 tööstusalal ja viimane looduslik veevõtukoht Pisisaare RVP juures. Elamutsoonis asuvate veevõtukohtade seisukorra kohta info puudub, kuid 2013-2015 teostatud veetorustiku rekonstrueerimistööde käigus on veevõtukohtadeni viidud uus veetoru (De110).

4.9. VÄGARI KÜLA Vägari külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 4 381 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Vägari küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud jäävad samasse suurusjärku seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega ja ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.24 Vägari küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 13,8 14 Vee tarbimine päevas m3/d 12,0 12

sh elanikud m3/d 8,4 8 sh ettevõtted m3/d 3,6 4

Omatarbe vesi m3/d 1,0 1 Arvestamata vesi m3/d 0,8 0,8 Arvestamata vesi % 6% 6%

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

12031 (Kasevõsa PRK)

Pisisaare Lasteaed

Näitaja 15.10.2020 20.04.2023

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 1,3

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 668 803

pH 6,5-9,5 7,2 7,2

Üldraud, µg/l 200 179 34

Mangaan, µg/l 50 24

Naatrium, mg/l 200 4,5

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,003

Nitraat, mg/l 50 3,8

Kloriid, mg/l 250 10

Fluoriid, mg/l 1,5 0,2

Sulfaat, mg/l 250 66

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-

loomulike muutusteta

1,3 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 1 1

Värvus, mgPt/l 0 <5

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 0 78

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

42

Olemasolevate veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 9.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Ühisveevärgi puurkaev (Vägari PRK) asub Vägari tee 18 kinnistul küla lääneosas. Lisaks paikneb samal kinnistul Vägari vana puurkaev (kat nr 11990), mis ei ole ühisveevärgiga ühendatud ning asub eraldi vanas muldes olevas tehnohoones. Käesoleva arengukava raames on planeeritud vana puurkaevu tamponeerimine vältimaks võimalikku põhjaveereostust. Puurkaevude täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.25 Vägari küla ühisveevärgi puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Vägari PRK 22118 57302:002:0124 2006 50; S1rk 5,6 5 037 Vägari vana PRK 11990 57302:002:0124 1988 200; S-O 3,61 0

Vägari PRK asub veetöötlusjaama tehnohoones, mis on ehitatud 2007. aastal. Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga ühepoolse kaldega katusega, siselaius 2,26 m, sisepikkus 4,26 m, kasulikku pinda umbes 10 m2. Hoone on ehitatud lintvundamendile, seinad 20 cm paksustest FIBO plokkidest, väljast soojustatud mineraalvillaga ja kaetud voodrilauaga. Katuslagi on soojustatud mineraalvillaga ja kaetud profiilplekiga PE PP20. Põrandakonstruktsiooniks on soojustatud armeeritud betoonpõrand.

Puurkaevu pumbana on kasutusel Grundfos puurkaevupump 4” SP8A-10, võimsusega 1,5 kW, maksimaalse vooluhula 3 m3/h juures on tõstekõrgus 53 m. Pumbale on paigaldatud sukelkaabel 4x1,5mm2. Paigaldatud on MP 204 pumbamootori kaitse, hüdrofoor 450 l, margiga GT-D-450 survele kuni 10 bar ning rõhulüliti KPI35, G1/4A, survevahemik 1,5-6 bar. Puurkaevu pump on paigaldatud De50mm PN10 plasttoru abil 19 meetri sügavusele puurauku, puuraugu manteldamata ossa ja toetatud vabalt puuraugu päise peale. Julgestustrossiks on 3 mm läbimõõduga roostevaba terastross.

Veetöötlusseadmetena on kasutusel aktiivsöefilter AS 2072 V131 XPO ja ultraviolettseade S24Q. Aktiivsöefiltri läbipesuvee juhtimiseks on paigaldatud pumplahoone põrandasse betoontrapp, ehitatud kanalisatsioonitorustik ning ehitatud pumplast 6 meetri kaugusele raudbetoonraketest filtratsioonikaev. Rauaärastussüsteemi pole paigaldatud, kuna rauasisaldus vees on normi piires. Ultraviolettseade on paigaldatud seoses varasemate kõrgemate kolibakterite sisaldusega põhjavees. UV seade on töökorras, kuid seda ei kasutata püsivalt veetöötluseks ja lülitatakse sisse võimaliku põhjavee reostuse korral. Veetöötlusseadmete projekteeritud jõudlus on 5 m3/h.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud, veetöötlusjaamale on olemas ligipääsutee, kuid ala ei ole aiaga piiratud. VTJ seisukord on hea ja arengukavas täiendavaid investeeringuid ei ole planeeritud.

Fotod 4.19 Vägari veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Vägari puurkaevu põhjavee kvaliteet vastab osaliselt joogivee kvaliteedinõuetele. Keskmisest kõrgem on põhjavee oksüdeeritavus, mis ületab joogivee piirnorme, ja nitriti sisaldus põhjavees. Varasemalt on esinenud probleeme E.coli bakteritega põhjavees, mistõttu on VTJ paigaldatud ka UV seade. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.26). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

43

Tabel 4.26 Vägari küla ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Ühisveevärgi torustikud

Vägari küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 2,0 km. Torustik on rekonstrueeritud 2013. aastal, torustike materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32-De75. Käesoleva arengukavaga ei ole planeeritud investeeringuid ühisveevärgi torustikesse.

Tuletõrje veevarustus

Vägari küla veetorustikule ei ole rajatud tuletõrje veevõtuks hüdrante. Külas on 1 nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht Kooli tee 5 kinnistul, kuhu on toodud ka veetorustiku ots (De63). Umbes 2 km kaugusel asulast on Aidu järv, mille ääres on tuletõrje veevõtukoht. Lisaks on küla idaosas paikneval tööstusalal 5 hüdranti, kuid need ei ole ühendatud ühisveevärgiga.

4.10. KAMARI ALEVIK Kamari alevikus oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 3 078 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Kamari aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud jäävad samasse suurusjärku seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas ja ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.27 Kamari aleviku olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 11,1 12 Vee tarbimine päevas m3/d 8,4 9

sh elanikud m3/d 8,2 9 sh ettevõtted m3/d 0,2 0

Omatarbe vesi m3/d 2,2 2 Arvestamata vesi m3/d 0,5 0,6 Arvestamata vesi % 5% 5%

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees) 22118 (Vägari PRK) Aidu Lasteaed-Algkool

köök

Näitaja 05.10.2020 20.04.2023

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 5,7 4,2

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 541 529

pH 6,5-9,5 7,3 7,4

Üldraud, µg/l 200 20 <20

Mangaan, µg/l 50 39

Naatrium, mg/l 200 6,7

Ammoonium, mg/l 0,5 0,05

Nitrit, mg/l 0,5 0,1

Nitraat, mg/l 50 23

Kloriid, mg/l 250 14

Fluoriid, mg/l 1,5 0,1

Sulfaat, mg/l 250 26

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-

loomulike muutusteta

1 <0,5

Lõhn, lahjendusaste 1 1

Värvus, mgPt/l 0 19

Coli-laadsed bakterid, PMÜ/100ml 0 0 0

E. coli, PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid, PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22°C, PMÜ/1ml ebaloom. muutusteta 26 31

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

44

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 10.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Kamari alevikus on üks ühisveevärgi puurkaev (Kamari PRK), mis paikneb Jõe tee 1 kinnistul aleviku põhjaosas. Lisaks on aleviku reoveepuhastile rajatud eraldiseisev puurkaev, mis ei ole osa ühisveevärgist. Puurkaevude täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.28 Kamari aleviku puurkaevud (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Kamari PRK 11762 61604:001:0071 1969 80; S1 17,8 4 067 Kamari RVP PRK 51441 61604:001:0072 2012 31; S1ad-rk 1,5 -

Veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul, puurkaev paikneb tehnohoonest väljas. Vee töötluseks on kasutusel täisautomaatne paarissurve rauaärastusfilter Eura Air 50 Duplex projekteeritud jõudlusega 5 m3/h. Surve hoidmiseks on kasutusel 0,5 m3 hüdrofoor. Filtripesuvesi juhitakse tehnohoone kõrval paiknevasse septikusse, kust see edasi liigub Jõe tee kraavi.

Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud. Veetöötlusjaamal on ligipääsutee, kuid puudub piirdeaed. Puurkaevu ja veetöötlusjaama seiskord on hea ja ei vaja täiendavaid investeeringuid.

Fotod 4.20 Kamari veetöötlusjaam (2023).

Veekvaliteet

Kamari puurkaevu põhjavees on kõrgem raua sisaldus, mistõttu on vajalik rauaärastus. Põhjavee- ja joogiveeanalüüsid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4.29). Joogiveekvaliteet peale veetöötlust ja tarbija juures vastab piirnormidele.

Tabel 4.29 Kamari aleviku ühisveevärgi puurkaevu toorvee- ja joogiveeanalüüsid (Põltsamaa Vesi OÜ, Terviseamet).

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11762 (Kamari PRK)

Kamari aleviku kortermaja

Näitaja 20.04.2023 20.04.2023

Oksüdeeritavus, mgO2/l 5 2,2

Elektrijuhtivus, μS/cm 2500 788 782

pH 6,5-9,5 7,3 7,1

Üldraud, µg/l 200 1700 <20

Mangaan, µg/l 50 28

Naatrium, mg/l 200 21

Ammoonium, mg/l 0,5 0,24

Nitrit, mg/l 0,5 0,011

Nitraat, mg/l 50 <0,1

Kloriid, mg/l 250 21

Fluoriid, mg/l 1,5 0,49

Sulfaat, mg/l 250 38

Põltsamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

45

Ühisveevärgi torustikud

Kamari aleviku ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 1,6 km. Veetorud on rekonstrueeritud 2012-2015 läbi viidud veemajandusprojekti käigus. Torude materjaliks on polüetüleen (PE), läbimõõduga De32 kuni De63. Käesoleva arengukava raames ei ole planeeritud täiendavaid investeeringuid veetorustikku.

Tuletõrje veevarustus

Kamari aleviku tiheasustusalal puuduvad tuletõrje veevõtukohad. Lähim asub elamupiirkonnast umbes 0,5 km kaugusel Tööstuse tn 15 kinnistul ja on eraomandis. Kamari VTJ on paigaldatud De50 veevõtukraan, kuid see ei vasta Päästeameti nõuetele.

4.11. KALANA KÜLA Kalana külas oli müüdud vee maht 2022. aastal kokku 803 m³/a. Alljärgnevas tabelis on toodud Kalana küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine. Tarbimise mahud jäävad samasse suurusjärku seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Jõgeva maakonnas ja ühiktarbimise suurenemisega.

Tabel 4.30 Kalana küla olemasolev ja perspektiivne veetarbimine (Põltsamaa Vesi OÜ, Konsultandi arvutused).

Ühik 2022 2035

Vee toodang päevas m3/d 2,4 2,5 Vee tarbimine päevas m3/d 2,2 2,4

sh elanikud m3/d 2,2 2,3 sh ettevõtted m3/d 0,0 0,0

Omatarbe vesi m3/d 0,1 0,1 Arvestamata vesi m3/d 0,1 0,1 Arvestamata vesi % 5% 5%

Olemasolevate ja perspektiivsete veevarustussüsteemide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 11.

Puurkaev-pumplad ja veetöötlus

Kalana külas on üks ühisveevärgi puurkaev (Kalana PRK), mis paikneb Oja pumbamaja kinnistul küla lõunaosas. Puukraevu täpsemad andmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.31 Kalana küla puurkaev (Veka, Põltsamaa Vesi OÜ).

Puurkaevu nimi Puurkaevu kat nr Katastriüksus Puurimise

aasta

Sügavus [m];

Veekiht

Deebit [l/s]

Tegelik veevõtt 2022 [m3]

Kalana PRK 11985 57301:003:0096 1975 34,5; S 5,0 ~ 970

Kalana veetöötlusjaam asub puurkaevuga samal kinnistul (puurkaev paikneb VTJ tehnohoones). Tehnohoone on rajatud 1981. aastal ja veetöötlusseadmed on paigaldatud 2011. aastal. Tehnohoone on telliskiviseintega ja trapetsprofiilplekiga kaetud katusega. Hoonet köetakse elektriradiaatoriga. Puurkaevu pumbana on kasutusel Grundfos 4´´ SP, võimsusega 2,2 kW. Maksimaalse vooluhulga juures 5 m3/h on pumba tõstekõrgus 81 m. Pumbal on sukelkaabel 4x1,5 mm2 koos pistikuga. Surve hoidmiseks on kasutusel hüdrofoor 0,2 m3 GT-U-200 survele kuni 16 bar. Rõhulüliti survevahemik on 1,0 - 5 bar.

Puurkaev/proovivõtukoht Piirnorm (joogivees)

11762 (Kamari PRK)

Kamari aleviku kortermaja

Hägusus, NTU tarbijale vastuvõetav, eba-