VV korralduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu ja „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse“ eelnõu kooskõlastamiseks edastamine

EELNÕU kavand
18.09.2025

Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seadus

§ 1. Kiita heaks juurdelisatud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe, mis kehtestatakse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooniga Strasbourgis.1

§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.



Lauri Hussar 
Riigikogu esimees 
 
Tallinn, „.…“ …………….. 2025. a 
 
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2025  
 
(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU
20.09.2025



VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS



Tallinn oktoober 2025 nr



Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu.





Kristen Michal
Peaminister


Keit Kasemets
Riigisekretär



Vabariigi Valitsuse korralduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu ja „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika nurgakiviks alates Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja algusest 24.02.2022 on Ukraina toetamine ja agressioonikuriteo eest vastutajate, sh Venemaa juhtkonna, vastutusele võtmine ning agressioonikuriteo eritribunali asutamine. Eesti rõhutab rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise reeglitel põhineva maailmakorra tagamist ja rahvusvaheliste lepingute, sh ÜRO põhikirja, üleilmset järgmist ning mõistab hukka rahvusvahelise õiguse rikkumise. Vahetult pärast Venemaa agressioonisõja algust kutsus Ukraina kokku agressioonikuriteo eritribunali asutamist arutanud mitteametliku tuumikgrupi, mille tööst võttis osa 40 riiki ning Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Eesti osales tuumikgrupi töös alates selle kokku kutsumisest. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025 kevadel agressioonikuriteo eritribunali alusdokumentide projektide koostamisega. Eritribunali asutamiseks vajalikud alusdokumendid on Ukraina-Euroopa Nõukogu vaheline eritribunali asutamise kokkulepe koos eritribunali statuudiga ning eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe (edaspidi kokkulepe).
Ukraina esitas eritribunali asutamisdokumendid 14.05.2025 Euroopa Nõukogule. Euroopa Nõukogu ministrite 14.05.2025 kohtumisel Luksemburgis tervitasid ministrid Ukraina eritribunali asutamise taotlust. Euroopa Nõukogu Ministrite Asemike Komitee (MAK) andis 24.06.2025. aasta otsusega1, mis võeti vastu häälteenamusega (vastu Serbia, Türgi ja Ungari; ei hääletanud Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia) Euroopa Nõukogu peasekretärile volituse Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise eritribunali asutamise kokkuleppe allakirjutamiseks koos eritribunali statuudiga.2 MAK andis samuti loa sõlmida Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise laiendatud osalise kokkulepe, mille tekst koos halduskomitee statuudiga sisaldub resolutsioonis. 3

Euroopa Nõukogu peasekretär ning Ukraina president kirjutasid kahepoolsele eritribunali asutamiskokkuleppele alla 25.06.2025. Ukraina parlament ratifitseeris asutamiskokkuleppe 15.07.2025. Agressioonikuriteo eritribunal, mille haldamiseks kokkulepe sõlmitakse, on Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise kokkuleppe alusel moodustatud rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja kohut pidada agressioonikuriteo toime pannud isikute üle, sh pärast ametiaja lõppu ka Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle. Eritribunalil on pädevus agressioonikuriteo toimepanemises ametisikuid süüdi mõista ning neile karistuse määrata. Eritribunali käivitamiseks vajalik järgmine samm on MAK poolt resolutsiooni vastuvõtmine, millega kehtestatakse kokkulepe koos halduskomitee statuudiga. Kokkuleppe kehtestamine ja halduskomitee asutamine riikide poolt on vajalik eritribunali haldamiseks, mis hõlmab eritribunali rahastamist. Riigid, kes osalevad MAK istungil ja võtavad vastu resolutsiooni kokkuleppe kehtestamiseks, saavad kokkuleppe osalisriigiks või assotsieerunud riigiks MAK resolutsiooni vastuvõtmise päevast alates. Lisaks on eritribunali tegevuse alustamiseks vajalik, et Madalmaad, kes on andnud nõusoleku hakata eritribunali asukohariigiks, sõlmiksid eritribunaliga asukohakokkuleppe.

Kokkuleppe osaliseks võivad saada Euroopa Nõukogu osalisriigid, samuti riigid, kes on hääletanud ÜRO Peaassamblee 23.02.2023 resolutsiooni poolt, milles rõhutati vastutusele võtmist Ukrainas toime pandud kõige kuritegude eest, ning Ukraina vastase agressiooni eritribunali asutamise tuumikgrupi töös osalenud riigid.
Kokkuleppel saab olema eraldi eelarve, mille katavad kokkuleppe osalisriigid. Kokkuleppe kehtestamise menetlus on kaheastmeline. Esmalt peab MAK andma loa kokkuleppe sõlmimiseks ning seejärel peab MAK vastu võtma resolutsiooni, millega kiidetakse heaks kokkuleppe kehtestamine koos kokkuleppega. Esimene etapp kokkuleppe kehtestamiseks on Euroopa Nõukogus 24.06 läbitud, kui MAK andis resolutsiooniga loa kokkuleppe sõlmimiseks koos halduskomitee põhikirjaga. Järgmine etapp on Euroopa Nõukogu MAK resolutsiooni vastuvõtmine asjaosaliste riikide poolt, milleks on vaja vähemalt 1/3 Euroopa Nõukogu osalisriigi ehk 16 riigi osalust. Kuna kokkuleppega nähakse ette eritribunali rahastamine, oleks vajalik võimalikult suure arvu riikide osalemine, kuna mida väiksem on osalejate arv, seda suurem on osalisriikide rahaline osamakse. EN võib vajadusel otsustada, et kokkuleppe heakskiitmiseks on vaja suurema riikide arvu toetust kui 16 riiki, kuid hetkel sellist otsust ei ole tehtud. Vastavalt Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe osaliseks saamise korrale, saab riik laiendatud osalise kokkuleppe osalisriigiks, kui osaleb Euroopa Nõukogu MAK resolutsiooni vastuvõtmisel, millega laiendatud osaline kokkulepe heaks kiidetakse.4
Euroopa Nõukogu kutsub üles riike, kes seda soovivad, ja Euroopa Liitu üles teatama peasekretärile kirjalikult oma kavatsusest laiendatud osalise kokkuleppes osalemisest. Riik peab kirjalikult informeerima Euroopa Nõukogu peasekretäri oma kavatsusest saada kokkuleppe osaliseks ning kinnitama oma valmisolekut rahaliste kohustuste võtmiseks. Seejärel on teada, kes saavad olema resolutsiooni vastuvõtvad ja EPA kehtestavad riigid. Pärast EPA kehtestamist resolutsiooniga, on teistel riikidel hiljem võimalik EPAga liituda.

Eesti välispoliitiline huvi ja soov on olla kokkuleppe osalisriik selle kehtestamisest alates. Välispoliitiliselt ja pidades silma üldist julgeoleku olukorda, on Eesti jaoks kokkuleppes osalemine väga oluline. Sellega anname signaali, et agressioonikuritegu ei jää karistamata ning selle toimepanijad peavad kandma vastutust. Pärast kokkuleppe heakskiitmist Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus saadab Välisministeerium Euroopa Nõukogu peasekretärile teate, et soovib saada kokkuleppe osaliseks ning on valmis rahalise kohustuse kandmiseks. Seejärel kantakse Eesti kokkuleppe osalisriikide nimekirja resolutsiooni eelnõus ja resolutsiooniga kokkuleppe kehtestamise päeval on Eesti selle osaline.
Kokkuleppe sisu osas on riigid Euroopa Nõukogus saavutanud kokkuleppe kompromisside teel. Sisulistes küsimustes kokkuleppes muudatuste tegemine eeldaks kokkuleppe avamist ja uut menetlust Euroopa Nõukogus, milleks ei ole riigid soovi avaldanud. Kokkuleppes on siiski vaja teha mõningad tehnilised täiendused, mis ei olnud MAK resolutsiooni vastuvõtmisel teada ning sõltusid eritribunali asutamisdokumentide menetluse ajagraafikust. Sellest tulenevalt ei avaldata kokkuleppe teksti Riigi Teatajas mitte seaduse avaldamise samaaegselt, vaid pärast kokkuleppe kehtestamist Euroopa Nõukogu resolutsiooniga.
Kokkuleppes osalemine on täielikult kooskõlas Eesti välis- ja julgeolekupoliitikaga ning Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et Ukraina vastase agressioonikuriteo eritribunal saaks võimalikult kiiresti tegevust alustada ning et selleks on olemas vajalik rahastamine. Kuna tegemist on välis- ja julgeolekupoliitilise prioriteediga, siis tuleb riigi eelarves tagada vajalikud rahalised vahendid kokkuleppe osamakse tasumiseks kuni eritribunali ja selle järelmehhanismi tegevuse lõpuni. Ukraina toetamine Venemaa agressioonisõjas ja agressioonikuriteo ja teiste kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine on Eesti välispoliitika prioriteet. Eesti on aktiivselt osalenud agressioonikuriteo eritribunali asutamise aruteludel ja tõstatanud Venemaa juhtkonna vastutusele võtmise küsimust rahvusvahelisel tasandil. Venemaa ei ole oma seisukohti muutnud ja soovib jätkuvalt oma imperialistlike eesmärkide täitmist Ukraina suhtes ning kontrolli saamist kogu Ukraina territooriumi ja rahva üle. Eesti jaoks on oluline Venemaa jaoks agressiooni hinna tõstmine, mille üheks oluliseks elemendiks on vastutusele võtmine ja agressiooni eritribunali asutamine ja selle tööle hakkamine, mis viiks reaalse kohtupidamiseni agressioonikuriteo toimepanijate üle. Hetkel ühelgi teisel rahvusvahelisel kohtul seda pädevust ei ole.

Eritribunali asutamisel ja tööle hakkamisel on agressioonikuriteo toimepanijatele heidutav mõju, nad peavad arvestama sellega, et eritribunal saab toime pandud kuritegusid uurida ja nende toimepanijaid süüdi mõista. Ehkki Venemaa tippjuhtkonda ei ole nende ametis oleku ajal võimalik eritribunali ette tuua, on võimalik alustada tõendite kogumist ning ka tippjuhtkonna saab anda kohtu alla pärast ametist vabastamist. Eritribunalil on laiem rahvusvaheline heidutav mõju, sest ka teised isikud, kes panevad toime agressioonikuriteo, peavad arvestama eritribunali asutamise võimalusega rahvusvahelist õigust, sh ÜRO põhikirja väärtustavate riikide poolt. Eesti jaoks on oluline, et kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijad kannaksid õiguslikku vastutust ning ei pääseks karistusest. Eesti seisab selle eest, et kokkuleppe oleks võimalik võimalikult kiiresti kehtestada ja selles osaleks võimalikult palju riike, mis tagaks eritribunali tegevuse alustamise ja selleks vajaliku rahastamise.

1.1 Sisukokkuvõte
Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppega loob eritribunali halduse ning rahastamise mehhanismi. Kokkuleppega asutatakse agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ning reguleeritakse komitee asutamise ja tegevusega seotud küsimusi. Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa eritribunali rahastamises kohustuse. Eesti soovib esimesel võimalusel saada kokkuleppe osalisriigiks ning osaleda koos teiste toetajariikidega MAK resolutsiooni vastuvõtmisel, millega kokkulepe kehtestatakse.
Kokkuleppe kehtestatakse asjakohase MAK resolutsiooniga toetajariikide poolt, mis saab sisaldama kokkuleppe osalisriikide nimekirja. MAK 24.06 resolutsioon sisaldas juba kokkuleppe teksti ning selles ei plaanita teha enam sisulisi muudatusi, kuid võimalikud on mõned tehnilised täpsustused. Kui piisav arv Euroopa Nõukogu riike ja/või teisi riike, kellel on õigus saada kokkuleppe osalisriigiks, on teada andnud oma soovist saada kokkuleppe osaliseks, saab MAK vastu võtta resolutsiooni, millega kehtestatakse kokkulepe. Asjast huvitatud riigid, kes osalevad resolutsiooni vastuvõtmisel kantakse kokkuleppe osalisriikide asutajate nimekirja resolutsiooni eelnõus ja resolutsiooniga kokkuleppe heakskiitmise päevast alates on need riigid, sh Eesti, kokkuleppe osalisriigiks. Selliselt saab Eesti kokkuleppe halduskomitee osalisriigiks.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ja seaduse eelnõu kavandi ning seletuskirja koostas Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Mai Hion (tel: 637 7413; e-post: [email protected]). Kokkuleppe tõlkis eesti keelde vandetõlk Terje Arro (626 4282; [email protected]). Korralduse eelnõu ja seaduse eelnõu on keeletoimetanud Välisministeeriumi tõlkija ja keeletoimetaja Kaisa Kaer ([email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsus 29.05.2025 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadega Ukraina vastu toimepandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise kohta:
1.1. Eesti toetab agressioonikuriteo eritribunali asutamist Euroopa Nõukogu raames Ukraina ja Euroopa Nõukogu kokkuleppe alusel ning agressioonikuriteo eritribunali asutamisdokumentide heakskiitmist Euroopa Nõukogus.
1.2. Eesti peab oluliseks efektiivse ja elujõulise agressioonikuriteo eritribunali kiiret tööle hakkamist.
1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu osalemist Euroopa Nõukogu laiendatud osalises kokkuleppes agressioonikuriteo eritribunali haldamiseks.
Kokkuleppel on oma eelarve, mida rahastavad selle osalisriigid. EN esialgne arvestus eritribunali aastaseks kuluks on 60-70 miljonit eurot, mis jagatakse kokkuleppe osalisriikide vahel, kuid see ei ole eeldatavalt lõplik suurus ning eritribunali toimimiseks vajalik eelarve on sellest summast pigem suurem kui väiksem. Kui üldjuhul näevad laiendatud osalised kokkulepped ette, et need on toimivad kolmeks aastaks, siis käesolev kokkulepe ajalist piirangut ette ei näe ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline. Kokkuleppega asutatava halduskomitee ülesandeks on eritribunali rahastamise tagamine ning kokkuleppe osalisriikide vahel jagatakse eritribunali toimimiseks vajalikud kulud. Eritribunali tegevuse iga-aastased kulutused ning nende jagunemine riikide vahel ei ole teada enne kokkuleppe rakendamiseks vajaliku EN resolutsiooni vastuvõtmist. Kokkuleppe kehtestamisel määrab halduskomitee edaspidi kindlaks nii liikmete iga-aastaste sissemaksete kui ka assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Üheks kulude jagamise võimaluseks on lähtumine Euroopa Nõukogu makseskaalast, teine võimalus on kulude jagamine osalisriikide vahel võrdselt. Seletuskirjas on arvestatud kulude jagamisest kokkuleppe osalisriikide vahel võrdses suuruses, lähtudes asjaolust, et Euroopa Nõukogu suuremad liikmesriigid, st suurmaksjad EN eelarvesse, ei ole avaldanud valmisolekut kiiresti kokkuleppe osalisriigiks saamisel, kuna riigisisesed menetlused võtavad aega. Mõned riigid on juba avaldanud vastuseisu praegusel majanduslikult keerulisel ajal uueks suuremahuliseks rahaliseks kohustuseks. Seni on kokkuleppele toetust avaldanud pigem Euroopa Nõukogu väiksemad liikmesriigid, kelle osamaks suurus EN eelarvesse on tagasihoidlik. Pikemas perspektiivis on aga liitumissoovi avaldanud nt Saksamaa. Eesti teeb välissuhtluses jõupingutusi, et veenda võimalikult paljusid riike kokkuleppe osalisriigiks saamise vajaduses. Eeskätt saame teistele riikidele olla eeskujuks, kui oleme juba alustanud või läbi viinud menetluse kokkuleppe heakskiitmist. Täpsem eelarve kujunemise perspektiiv on esitatud seletuskirja osas 5.
Kokkulepe kuulub ratifitseerimisele Riigikogus. Põhiseaduse § 121 punkt 4 alusel ratifitseerib ja denonsseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi. VäSS § 20 punkt 5 täpsustab, et välisleping ratifitseeritakse Riigikogus, kui välislepinguga võtab Eesti Vabariik avalik-õiguslikes suhetes varalisi kohustusi, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud või mis ületavad riigieelarves kehtestatud varalise kohustuse piirmäärasid, mille ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus.
Kooskõlas PS § 121 mõttega on VäSS-is peetud silmas välislepinguid, millega Eesti Vabariik võtab endale rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonda kuuluvaid varalisi kohustusi või mille rakendamine toob kaasa olulisi varalisi kulutusi. Varalise kohustuse piirmäär, mille ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus, kehtestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. Seni on selleks olnud välislepingud, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.

Välisministeeriumi 2026. aasta eelarve kuludest 112,6 miljonit eurot on 3% 3,369 miljonit eurot. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu koostöös on eritribunali ettevalmistusteks eraldamisel 10 MEUR EL eelarvest, mis võimaldaks ettevalmistusmeeskonnal alustada tööd 2026. aasta alguses. Kuna Eesti kokkuleppe osamaks võib ületada järgnevatel eelarveaastatel eeldatavalt Välisministeeriumi eelarve kuludest 3%, on vaja kokkulepe heaks kiita seadusega. Igal juhul saab kokkuleppe osamaks olema märgatavalt suurem senistest Euroopa Nõukogu laiendatud osalistest kokkulepetest.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 7 kohaselt võib välislepingut käsitleva korralduse ja seaduse eelnõu kooskõlastada samal ajal, kui välislepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta või välja töötada õigusakte ning eelnõude seletuskiri vastab seaduse eelnõu seletuskirjale esitatavatele nõuetele. Lähtuvalt nimetatust on kooskõlastusringile esitatud nii kokkuleppe heakskiitmise korralduse eelnõu kui kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu ning seletuskiri on koostatud seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu.
Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga kiidetakse heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe. Teise paragrahviga nähakse ette seaduse jõustumine kiirendatud korras ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Kokkuleppe sisu

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon, millega kehtestatakse kokkulepe annab kokkuleppele õigusliku ja poliitilise aluse. Resolutsiooni lisa sisaldab eritribunali halduskomitee statuuti, mis koosneb 16 artiklist.

Resolutsioon on sissejuhatava ja selgitava iseloomuga. Resolutsioonis avaldatakse igakülgset toetust Ukrainale ja tema territoriaalsele terviklikkusele ning see sisaldab viiteid asjakohastele ÜRO resolutsioonidele, milles mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, mis rikub ÜRO põhikirja ning rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Samuti on välja toodud viiteid Euroopa Nõukogu resolutsioonidele ning teistele dokumentidele, mis käsitlevad Venemaa Föderatsiooni väljaarvamist Euroopa Nõukogust tulenevalt agressiooniaktist, riigi vastutusele oma tegude eest, käsitlevad inimõiguste kaitset ja karistamatust inimõiguste raskete rikkumiste eest ning viitavad sõjakahjude hüvitamise kohustusele. Kuna Rooma statuudis kehtestatud agressioonikuriteo jurisdiktsioonirežiim piirab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu, oli vajalik agressioonikuriteo eritribunali asutamine.
Ministrite Komitee resolutsioon annab osalemisvõimaluse kokkuleppes ka Euroopa Nõukogusse mitte kuuluvatele riikidele, et võidelda karistamatusega rahvusvaheliste kuritegude puhul. Resolutsioon kutsub kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles saama kokkuleppe osaliseks halduskomitee põhikirja kohaselt, mis on esitatud resolutsiooni lisas. Samuti kutsutakse üles tegema koostööd halduskomiteega ja eritribunaliga, et hõlbustada nende tööd ja kohustuste täitmist

Ministrite Komitee resolutsiooni lisa sisaldab eritribunali halduskomitee statuuti. Kokkulepe ja halduskomitee tegevus on osa ühisest Ukraina vastase agressioonikuriteo üle kohtupidamise süsteemist. Halduskomitee abistab ja rahastab eritribunali toimimist ning selle tegevus ei saa toimida isoleeritult väljaspool eritribunali mehhanismi.
Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee statuut
Artikkel 1. Halduskomitee eesmärk
Artiklis tuuakse välja halduskomitee eesmärk, milleks on Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali rahastamine ning abistamine haldus- ja juhtimisküsimustes, mis võimaldada eritribunalil täita oma ülesandeid. Vastavalt eritribunali statuudile on eritribunal oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja iseseisev ning ei või saada juhiseid riikidelt. Eritribunal on juriidiline isik.
Halduskomitee on valitsuste vaheline koostöö platvorm, mis tegutseb Euroopa Nõukogu institutsionaalses raamistikus.
Artikkel 2. Halduskomitee ülesanded
Artikkel sätestab halduskomitee ülesanded. Tuuakse selgelt välja, et komitee peab tagama eritribunali, samuti halduskomitee ja sekretariaadi rahastuse. Halduskomitee võtab vastu eritribunali aastaeelarve, mille koostab Euroopa Nõukogu peasekretär, kes eelarve koostamise käigus konsulteerib eritribunali kohtusekretäriga. Halduskomitee kiidab heaks eritribunali esimehe esitatud eritribunali tegevusaruande, annab nõu ja suuniseid eritribunali tegevuse haldusaspektides, sh eritribunali tegevuse tõhususe küsimustes ning soovitusi eritribunali ja halduskomitee eesmärkide edendamiseks.

Halduskomitee koostab oma tegevuskorra ja muud tööks vajalikud korraldused ning vaatab läbi eritribunali poolt vastu võetud menetluse ja tõendite esitamise korra ja selle muudatused.

Vajadusel arutab ja võtab halduskomitee vastu eritribunalile piirkonnaülest toetust edendavad strateegiad. Eritribunali kohtunikele esitatavad nõuded sätestab eritribunali põhikiri. Kohtunik peab olema kõrge moraaliga, erapooletu ja aus ning tal peab olema oma riigi kõige kõrgemasse kohtuorganisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed võivad esitada kandidaate kohtunike nimekirja, mis koosneb 15 kohtunikust. Eesti jaoks on oluline kokkuleppe osaliseks saamine kohe alguses, mis võimaldaks halduskomitee liikmena esitada eritribunali kohtuniku kandidaat. Eritribunali satuudi kohaselt nimetab sõltumatu nõuanderühm halduskomiteele kõige sobivamad kohtunikud kohtunike valikunimekirja. Nõuanderühm koosneb 7 kõrgelt kvaliftseeritud juristist, kes on või on olnud riigi kõrgema kohtu või rahvusvahelise kriminaal kohtu kohtunikud või teiste kõrge moraaliga juristide seast, kellel on märkimisväärne kogemus rahvusvahelises õiguses, sh kriminaalõiguses. Halduskomitee nimetab nõuanderühma liikmed ning valib salajasel hääletamisel valikunimekirja 9 aastaks kohtunikud. Halduskomitee valib eritribunali prokuröri ja aseprokuröri(d). Eritribunali statuudi kohaselt saavad kokkuleppe osalisriigid ja assotsieerunud riigid esitada prokuröri ja aseprokuröri kandidaate. Nõuanderühm esitab halduskomiteele kõige sobivamad kandidaadid ning halduskomitee valib salajasel hääletusel 7 aastaks eritribunali prokurör4i ja aseprokuröri. Halduskomitee liikmeks olemine annab samuti võimaluse esitada prokuröri ja aseprokuröri ning nõuanderühma liikme kandidaate, kuid olulisem on kahtlemata võimalus esitada kohtuniku kandidaat. Hiljem tuleks konsultatsioonide käigus kujundada seisukoht ja saavutada kokkulepped, kuidas ametikohti täidetakse.

Halduskomitee tagab liikmete ja assotsieerunud liikmete tõhusa koostöö kõigis asjaomastes sektorites, tuginedes koormuse jagamise süsteemile ning korraldab ülemineku eritribunali järeltegevuse mehhanismile, pööratakse tähelepanu tunnistajate kaitsele, karistuste täideviimise jälgimisele, vabastamistaotluste läbivaatamisele ning eritribunali tõendite ja toimikute säilitamisele. Samuti on halduskomitee ülesanne järeltegevusega seotud ülesannete rahastamine.

Halduskomitee pädevuses on eritribunali kohtuväliste järeltegevusega seotud ülesannete korraldamine nagu toimikute ja arhiivide haldamine.
Halduskomitee arutab mehhanisme, mis abistaks kokkuleppe liikmeid ja assotsieerunud liikmeid kulude kandmisega, mis on seotud karistuste täitmise, süüdimõistetud isikute vabastamise ning tunnistajate kaitsega pärast kokkuleppe lõppemist, sealhulgas võimaliku usaldusfondi asutamist. Halduskomitee täidab samuti muid ülesandeid, mis on vajalikud tema mandaadi elluviimiseks.

Artikkel 3. Osalemine
Artikli kohaselt võivad kokkuleppe osaliseks või assotsieerunud osaliseks saada lisaks Euroopa Nõukogu liikmesriikide või vaatlejariikidele ja Euroopa Liidule iga ÜRO Peaassamblees 23. novembri 2023. aasta resolutsiooni A/RES/ES-11/6 poolt hääletanud riik, samuti iga riik ja rahvusvahelised organisatsioon, mis on osalenud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise tuumikgrupis, Kokkuleppe osaliseks saamiseks tuleb saata asjakohane teavitus Euroopa Nõukogu peasekretärile. Halduskomitee võib lubada taotluse esitanud riigil või rahvusvahelisel organisatsioonil ühineda halduskomiteega kui liige või assotsieerunud liige. Kokkuleppe assotsieerunud liige võib saada liikmeks, teatades sellest peasekretärile.

Artikkel 4. Koosseis
Artikkel sätestab, et iga liige ning assotsieerunud liige võib nimetada halduskomiteesse kuni kahe esindajaga delegatsiooni, kelle seast nimetatakse üks delegatsiooni juhiks. Halduskomitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja kaks aseesimeest mittepikendatavaks kolmeaastaseks perioodiks.
Artikkel 5. Koosolekud
Artikkel reguleerib halduskomitee töökorraldust ja koosolekuid. Halduskomitee koguneb vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Liikmed ja assotsieerunud liikmed katavad ise oma reisi- ja majutuskulud. Otsuseid võib teha ka kirjalikult ja elektrooniliselt. Esimese koosoleku kutsub kokku peasekretär, edasised koosolekud ja nende asukohad määrab halduskomitee. Otsused langetatakse kahekolmandikulise häälteenamusega, igal liikmel on üks hääl; menetlusküsimused lahendatakse lihthäälteenamusega.
Assotsieerunud liikmed võivad koosolekutel osaleda ilma hääleõiguseta ning teha suulisi või kirjalikke avaldusi. Kui nad on teinud vabatahtliku sissemakse halduskomitee määratud summas, omandavad nad täisliikme õigused vastavaks majandusaastaks. Peasekretär võib koosolekutel osaleda või olla esindatud ilma hääleõiguseta. Halduskomitee võib kutsuda koosolekutele Euroopa Nõukogu organite, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid ja eksperte, samuti ilma hääleõiguseta, vastavalt päevakorra teemadele.

Artikkel 6. Sekretariaat
Artikkel reguleerib sekretariaadi tööd. Halduskomiteed toetab peasekretäri loodud sekretariaat, mida juhib täitevsekretär. Täitevsekretäril on õigus halduskomitee heakskiidul sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid ning ta vastutab koosolekute kokkukutsumise, sekretariaadi igapäevase haldamise ja haldusliku toe eest. Samuti korraldab ta suhtlust eritribunali, asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning asukohariigi ja Ukraina valitsusega, täites kõiki statuudiga määratud ülesandeid. Täitevsekretär täidab ka muid halduskomitee antud ülesandeid. Sekretariaadil on täielik halduslik autonoomia Euroopa Nõukogust ja tema organitest, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist ning nende suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju vastavalt käesoleva statuudi artiklile 11.
Artikkel 7. Sõltumatus
Artikkel sätestab, et eritribunali kohtunikud, prokurör, aseprokurör(id), töötajad ja sekretariaat tegutsevad oma ülesannete täitmisel sõltumatult. Halduskomitee liikmed, assotsieerunud liikmed ning Euroopa Nõukogu ja tema organid kohustuvad seda sõltumatust austama ega tohi püüda neid mõjutada. Sekretariaadi liikmed ei tohi oma tööülesannete täitmisel küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt, ametiasutuselt, valitsusväliselt organisatsioonilt ega muult kolmandalt isikult.

Artikkel 8. Rahastamine ja eelarve
Artikkel sätestab, et kokkuleppel on oma eelarve, mis koosneb eritribunali ja halduskomitee kulude eelarvest. Eritribunali ja halduskoiteed rahastus koosneb liikmete iga-aastastest sissemaksetest ja assotsieerunud liikmete vabatahtlikest sissemaksetest.

Halduskomitee määrab kindlaks liikmete iga-aastaste sissemaksete ning assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Sissemaksed põhinevad Euroopa Nõukogu eelarvesse tehtavate riikide iga-aastase sissemaksete kriteeriumidel ning neid võib kohandada võttes samuti arvesse muid sissemakseid.

Halduskomitee võib kasutada täiendavaid vabatahtlikke toetusi ja sissemakseid, sh mitterahalisi sissemakseid ja lähetatud töötajaid.
Halduskomitee kiidab igal aastal heaks eritribunali eelarve vastavalt peasekretäri ettepanekule, kes on eelnevalt konsulteerinud eritribunali kohtusekretäriga. Halduskomitee võtab vastu oma ja oma sekretariaadi eelarve, mille on koostanud peasekretär.

Halduskomitee kiidab igal aastal heaks peasekretariaadi koostatud kokkuleppe majandusaasta aruande, millele on lisatud välisaudiitori aruanne. Peasekretär ei vastuta halduskomitee majandusaasta aruande eest, mille esitab täitevsekretär ministrite komiteele koos oma kinnituse või märkustega ning välisaudiitori aruandega.

Euroopa Nõukogu finantseeskirju kohaldatakse kokkuleppe eelarve vastuvõtmisel ja haldamisel arvestades halduskomitee statuudi erisusi.

Halduskomitee rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkulepet. Üldkokkulepe tagab varade, omandi, hoonete, territooriumi arhiivide jmt puutumatuse, samuti on Euroopa Nõukogu varad ja omand vabastatud maksudest.

Artikkel 9. Koostöö
Artikkel reguleerib halduskomitee koostööd asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste partneritega oma mandaadi täitmiseks. Samutigi teeb iga liige või assotsieerunud liige vastavalt riigisisesele õigusele koostööd halduskomitee, Ukraina ja asukohariigiga. Idee on tagada koormuse õiglane jaotus kõigis asjaomastes eritribunaliga tehtava koostöö vormides ning arutada eelistatavaid koostööviise eritribunali ja halduskomitee liikmete ja assotsieerunud liikmete vahel. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad sõlmida vajalikud lepingud ja kokkulepped, et hõlbustada eritribunali tõhusat toimimist, sealhulgas sellistes küsimustes nagu isikute tuvastamine ja asukoht; dokumentide kättetoimetamine; isikute vahistamine, üleandmine ja kinnipidamine; tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; ning karistuste täitmisele pööramine.
Artikli lõikes 4 tuuakse välja, et asukohariigi lepingu jõustumine, mis lubab eritribunali jurisdiktsiooni asukohariigi territooriumil ellu viia, sõltub [x] koostöölepingu sõlmimisest ja minimaalsest arvust kohustustest, mis on seotud koostööga järgmistes valdkondades: tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; karistuste täitmisele pööramine; vabastamine, sealhulgas ajutine vabastamine. Madalmaad on avaldanud valmisolekut olla eritribunali asukohariik, kuid on samas öelnud, et enne lõpliku nõusoleku andmist on vajalik piisava arvu koostöölepingute olemasolu.
Vajalikus koostöölepingute arvus ei ole esialgu veel kokkulepet. Euroopa Nõukogu raames on välja töötatud näidis koostöökokkuleppe projekt, mida riigid saavad kohandada oma vajadustele ja seadustele. Eesti peab samuti sõlmima eritribunaliga koostöö kokkuleppe ning kokku leppima sellega endale võetud kohustused. Eesti on sõlminud ÜROga kokkuleppe endise Jugoslaavia tribunal poolt süüdimõistetud isikutele mõistetud isikutele vanglakaristuse täideviimiseks ning 4 isikut kannavad selle alusel karistust Tartu vanglas. Tunnistajate kaitseks ja ümberpaigutamiseks ei ole Eesti seni sõlminud ei kahepoolseid ega rahvusvahelisi lepinguid. Samuti puuduvad Eestil kokkulepped vangide vabastamiseks või ajutiseks vabastamiseks. Ka nendes valdkondades tuleks pädevatel asutustel rahvusvahelisele koostööle enam tähelepanu pöörata. Kuna Ukraina toetamine Venemaa agressioonisõjas on Eesti välispoliitika prioriteet, siis peaks koostöölepingute sõlmimine olema Eesti jaoks olulisel kohal ning tuleb astuda samme, et koostööleping(ute) sõlmimise ettevalmistamine toimuks kiiremas korras.
Artikkel 10. Konfidentsiaalsus
Artikkel käsitleb halduskomitee koosolekuid ja dokumente konfidentsiaalsena, kui ei otsustata teisiti.
Artikkel 11. Erandid Euroopa Nõukogu eeskirjadest
Artikli alusel võib halduskomitee ministrite komitee heakskiidul kalduda kõrvale kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest, kui see on vajalik halduskomitee ülesannete tõhusaks täitmiseks.
Artikkel 12. Muudatused
Artikkel sätestab, et halduskomitee statuuti võib muuta ministrite komitee otsusega, mille tegemisel osalevad üksnes halduskomitee liikmetest riikide esindajad. Muudatuste tegemine toimub identselt halduskomitee asutamisega. Euroopa Nõukogu statuudi artikkel 20 punkt d kohaselt on ministrite komitee resolutsiooni vastuvõtmiseks vajalik hääletamisest osavõtvate esindajate kahe kolmandiku häälteenamust ja komitee liikmete enamust
Artikkel 13. Kestus
Artikkel lubab kokkuleppe kestuse osas erandi üldisest Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkulepetele kehtestatud kolmeaastasest tähtajast, mis on vajalik, et kaitsta eritribunali kohtunike sõltumatust ning tagada eritribunal tõhus toimine.
Ministrite komitee võib halduskomitee soovitusel kokkuleppe lõpetada.

Halduskomitee võib soovitada eritribunali lõpetamist ja järelmehhanismi asutamist, kui eritribunal on oma mandaadi täitnud ja eritribunali esimees sellest halduskomiteed teavitanud. Halduskomitee vaatab läbi eritribunali järelmehhanismi asutamise tingimused ning võtab vastu üksikasjaliku üleminekukava, mis hõlmab eelkõige tunnistajate kaitset; karistuste täideviimise jälgimist; ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist; eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning rahastamist. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed teevad koostööd, et tagada eritribunali tegevuse nõuetekohane lõpetamine. Rahvusvahelise kriminaaltribunali mandaadi täitmisel vastava järelmehhanismi asutamine on tavapärane rahvusvaheline praktika, millele antakse üle eritribunali tegevusest jäänud ülesanded ning dokumendid. Näitena võib tuua endise Jugoslaavia ja Rwanda eritribunali järelmehhanismi, kes jätkab eritribunali mõistetud karistuste täitmist ning täidab muid asjakohaseid ülesandeid.

Artikkel 14. Vaidluste lahendamine
Artikkel sätestab, et halduskomitee statuudi kohaldamisest või tõlgendamisest tulenevad vaidlused lahendamist rahumeelsel viisil. Ükski rahumeelne vahend pole seejuures välistatud. Vaidluste rahumeelse lahendamise viisid on loetletud ÜRO põhikirja artiklis 33.

Artikkel 15. Väljaastumine ja väljaheitmine
Artikkel reguleerib kokkuleppest väljaastumist ja kokkuleppest väljaheitmist. Kokkuleppest saab igal ajal välja astuda, saates asjakohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. Osalus kokkuleppes lõppeb rahandusaasta lõppemisega, kui teade on saadetud enne 1. juunit. Kui teade jõudis kohale hiljem kui 1. juunil, lõpeb osalus järgmise rahandusaasta lõpus. Assotsieerunud riikide osalus lõpeb teate kättesaamise päeval.
Halduskomiteel on õigus tema määratud kuupärvast alates peatada liikme või assotsieerunud liikme liikmesuse, kui tema tegevus ei ole kooskõlas halduskomitee mandaadiga või ta takistab halduskomitee ülesannete täitmist.

4. Eelnõu terminoloogia

Korralduse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
Lepingu tõlkimisel on võimaluse korral lähtutud eelkõige Euroopa Nõukogu laiendatud osalepetes kasutatud mõistetest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eesti toetab Euroopa Liidu osalemist kokkuleppes.

6. Korralduse mõjud

Kokkulepe ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega ka riigi regionaalarengule või riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kokkulepe mõjutab positiivselt riigi välissuhteid ja julgeolekut.
Välispoliitiliselt ja pidades silma riigi julgeolekut on Eesti olnud väga aktiivne Venemaa Föderatsiooni agressiooniga seonduvatel teemadel ning aktiivselt toetanud nii agressioonikuriteo eritribunali loomist, sõjakahjude hüvitamist kui muid Ukraina vastu toime pandud agressiooniga seonduvaid teemasid. Aktiivsus nimetatud teemadel on välispoliitiliselt oluline rahvusvahelise õiguse järgimise, sh karistamatuse, aspektist, kuid kaugemale vaatavalt tagavad meie riigi julgeolekut. Väga oluline on anda signaal, et agressioon ei jää ning et rahvusvaheline üldsus ei jäta agressioonile reageerimata. Pikem kirjeldus välispoliitilisest mõjust on tood ka seletuskirja sissejuhatavas osas.
7. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Korralduse rakendamisega kaasnevad lisakulud riigi eelarvele. Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa iga-aastase osamakse tasumise, mis lähtub kokkuleppe osaliste arvust. Kui eritribunali täismahus tööle asumisel võib Eesti omaosalus ulatuda ca 4 miljoni euroni, siis esimeses ehk eritribunali käivitamise staadiumis on kokkuleppe osalisriikide rahaline kohustus väiksem ning selle suurusjärk on eeldatavasti võrreldav Euroopa Nõukogu Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registri loomise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe Eesti osamaksega, mis on 2025. aastal 28842,51 eurot. Edaspidi võib ulatuda osamakse kuni 4 miljoni euroni, kui eritribunali kulud jäävad 70 miljoni piiridesse ja kuuluvad jagamisele võrdselt 16 EN väiksema osalisriigi vahel. Ei ole välistatud, et eritribunali tegevuskulud saavad olema suuremad, kui tribunal on täies mahus tööle hakanud, kuid sel juhul peavad kokkuleppe osalisriigid kulude katmise eraldi kokku leppima. Kui eritribunal lõpetab oma kohtupidamisega seotud tegevuse ning käivitub järelmehhanismi, siis hakkavad ka riikide kulutused vähenema. Igal juhul peavad kokkuleppe osalisriigid arvestama sellega, et agressiooni eritribunali tegevuse rahastamine toob endaga kaasa pikaajalise rahalise kohustuse, millega tuleb edaspidi riigi eelarves arvestada.

8. Korralduse ja seaduse jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Kokkulepe jõustub Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooni vastuvõtmise päeval nende riikide suhtes, kes on teavitanud soovist olla kokkuleppe osaliseks ja kes on valmis võtma rahalisi kohustusi. Eesti soovib välispoliitilistel eesmärkidel teavitada oma osalusest kokkuleppes nii, et Eesti oleks nimetatud Ministrite Komitee resolutsioonis kokkuleppe osalisriigina.
Kokkulepe ja selle tõlge eesti keelde avaldatakse Riigi Teatajas pärast kokkuleppe kehtestamist Euroopa Nõukogus, kuna kuni selle hetkeni võidakse teha kokkulepe tekstis tehnilisi parandusi
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse andmiseks EIS kaudu.

Draft Resolution CM/Res(2025)… establishing the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine
The representatives in the Committee of Ministers of …, as well as the representatives of …,
Having regard to the Statute of the Council of Europe (ETS No. 1), which in its preamble emphasises that the pursuit of peace based upon justice and international co-operation is vital for the preservation of human society and civilisation;
Recalling the obligations of all States under Article 2 of the Charter of the United Nations, including the obligations to refrain, in their international relations, from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any State, or in any other manner inconsistent with the purposes of the United Nations, and to settle their international disputes by peaceful means;
Reiterating their unwavering commitment to the independence, sovereignty and territorial integrity of Ukraine within its internationally recognised borders;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/68/262 of 27 March 2014, called upon all States to desist and refrain from actions aimed at the partial or total disruption of the national unity and territorial integrity of Ukraine, including any attempts to modify Ukraine’s borders through the threat or use of force or other unlawful means;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/71/205 of 19 December 2016, reaffirmed the responsibility of all States to refrain from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any State and from acting in any other manner inconsistent with the purposes of the United Nations and urged the Russian Federation to immediately release Ukrainian citizens who were unlawfully detained and judged without regard for elementary standards of justice;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/73/194 of 17 December 2018, condemned the temporary occupation of the Autonomous Republic of Crimea and the city of Sevastopol, and recalled that this temporary occupation and the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of Ukraine by the Russian Federation are in contravention of commitments made to respect the independence and sovereignty and the existing borders of Ukraine;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/76/70 of 9 December 2021, urged the Russian Federation to completely and unconditionally withdraw its military forces from Crimea and end its temporary occupation of the territory of Ukraine without delay and further stressed that the presence of Russian troops in Crimea is contrary to the national sovereignty, political independence and territorial integrity of Ukraine and undermines the security and stability of neighbouring countries and the European region;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/ES-11/1 of 2 March 2022, recognising that the military operations of the Russian Federation inside the sovereign territory of Ukraine were on a scale that the international community had not seen in Europe in decades, deplored in the strongest terms the aggression by the Russian Federation against Ukraine in violation of Article 2, paragraph 4, of the Charter of the United Nations, demanded that the Russian Federation immediately cease its use of force against Ukraine and deplored the involvement of Belarus in this unlawful use of force against Ukraine;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/ES-11/6 of 23 February 2023, emphasised the need to ensure accountability for the most serious crimes under international law committed on the territory of Ukraine through appropriate, fair and independent investigations and prosecutions at the national or international level, and ensure justice for all victims and the prevention of future crimes;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/79/184 of 17 December 2024, condemned the war of aggression against Ukraine by the Russian Federation in violation of Article 2, paragraph 4, of the Charter of the United Nations, and the use of Crimea for this and to support the attempted illegal annexation of the Kherson, Zaporizhzhia, Donetsk and Luhansk oblasts;
Recalling that, on 15 March 2022, the Parliamentary Assembly of the Council of Europe through Opinion 300 (2022) condemned the Russian Federation’s aggression against Ukraine in the strongest terms, noting that the escalation of military activities as of 24 February 2022 represented a continuation of the war of aggression by the Russian Federation against Ukraine since 20 February 2014;
Recalling that, on 16 March 2022, the Committee of Ministers decided to exclude the Russian Federation from the Council of Europe as a result of its aggression against Ukraine, such aggression constituting a serious violation by the Russian Federation of its obligations under Article 3 of the Statute of the Council of Europe and under international law;
Convinced of the exigent necessity to ensure comprehensive accountability in the context of the Russian Federation’s aggression against Ukraine and acknowledging the role played by the Council of Europe in providing a robust response to this aggression, as recalled in the Reykjavik Declaration adopted at the 4th Summit of Heads of State and Government of the Council of Europe on 16 and 17 May 2023 and its Appendix I entitled “Declaration in support of the Enlarged Partial Agreement on the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine”;
Recalling the Charter of the International Military Tribunal of 8 August 1945, whose Article 6.a established individual criminal responsibility for crimes against peace;
Recalling the Rome Statute of the International Criminal Court and recognising the jurisdiction of the International Criminal Court with respect to the situation in Ukraine, but also recognising that, notwithstanding Ukraine ratifying on 25 October 2024 and becoming a State Party to the Rome Statute on 1 January 2025, the jurisdictional regime for the crime of aggression in the Rome Statute prevents the International Criminal Court from exercising jurisdiction with respect to the crime of aggression in this particular context;
Recognising the efforts of the International Centre for the Prosecution of the Crime of Aggression against Ukraine (ICPA) in co-ordinating and strengthening national investigations into the crime of aggression against Ukraine, in order to ensure appropriate investigation into the crime of aggression;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/79/284 of 16 April 2025, acknowledged the contribution of the Council of Europe to the work of the core group towards the establishment of a special tribunal for the crime of aggression against Ukraine, and its willingness to examine possible options to provide expert and technical support for the establishment and, as appropriate, operation of such a special tribunal;
Having regard to Statutory Resolution Res(93)28 of the Committee of Ministers on partial and enlarged agreements;
Having regard to Resolution Res(96)36 of the Committee of Ministers establishing the criteria for partial and enlarged agreements of the Council of Europe, as amended by Resolution CM/Res(2010)2;
Conscious of the need to provide a forum in which non-members of the Council of Europe may also participate in Council of Europe initiatives to fight impunity for international crimes;
Having regard to the decision of […] whereby the Committee of Ministers authorised the establishment of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Management Committee”) in the form of an enlarged partial agreement within the framework of the Council of Europe and the decision of […] whereby the Committee of Ministers authorised the Secretary General of the Council of Europe (hereinafter “Secretary General”) to sign the Agreement between the Council of Europe and Ukraine on the Establishment of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Agreement”) on behalf of the Council of Europe,
Resolve to establish the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine governed by the Statute of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Statute”) appended hereto;
Invite all member and observer States of the Council of Europe, as well as other States and international organisations, to become members of this Enlarged Partial Agreement, in accordance with this Statute;
Call on all Council of Europe member and observer States, the European Union, the United Nations and other States and international organisations to co-operate with the Management Committee and the Special Tribunal so as to facilitate its work and the fulfilment of its mandate.
Appendix to Resolution CM/Res(2025)…
Statute of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine
Article 1 – Aim of the Management Committee
1.         The Management Committee is hereby established as a platform for intergovernmental co‑operation, acting within the institutional framework of the Council of Europe.
2.         The aim of the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine is to finance the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Special Tribunal”) and to assist in other administrative and managerial aspects of its operation for the purpose of enabling the Special Tribunal to fulfil its mandate as set out in the Statute of the Special Tribunal.
Article 2 – Functions of the Management Committee
The Management Committee shall:
a.     ensure the provision of the necessary funding for the Special Tribunal and the Management Committee, including its secretariat;
b.    approve the annual budget of expenditure of the Special Tribunal, as prepared by the Secretary General in consultation with the Registrar of the Special Tribunal;
c.     adopt the activity report of the Special Tribunal, as prepared by the President of the Special Tribunal;
d.    provide non-judicial advice and policy direction on all administrative aspects of the operation of the Special Tribunal, including questions of efficiency;
e.     recommend to members and associate members measures to advance the aims of the Special Tribunal and the Management Committee;
f.     draw up rules of procedure governing the work of the Management Committee and any other arrangements required for the implementation of its activities, and review the Rules of Procedure and Evidence adopted by the judges of the Special Tribunal and any amendments thereto;
g.    consider and adopt strategies, as appropriate, to further advance cross-regional support for the Special Tribunal;
h.     appoint members to the Advisory Panel and elect judges, the Prosecutor of the Special Tribunal (hereinafter “Prosecutor”) and Deputy Prosecutor(s) in accordance with the procedures prescribed by the Statute of the Special Tribunal;
i.      ensure the effective co-operation of members and associate members across all relevant sectors, based on a system of burden sharing;
j.      adopt rules governing the transition to a residual mechanism, in particular concerning the protection of witnesses, the supervision of the execution of sentences, the processing of requests for early, interim and final release, the preservation of evidence and records of the Special Tribunal, and financing of such residual functions;
k.     consider arrangements for the co-ordinated transition of certain non-judicial residual functions of the Special Tribunal to the Council of Europe, in particular regarding the management of records and archives;
l.      consider mechanisms to assist members and associate members with costs related to the enforcement of sentences, the release of sentenced persons and the protection of witnesses after the termination of the Enlarged Partial Agreement, including possibly through the establishment of a trust fund; and
m.   perform any other function necessary to perform its mandate.
Article 3 – Participation
1.         Any member or observer State of the Council of Europe and the European Union, any other State that has voted in favour of the United Nations General Assembly Resolution A/RES/ES-11/6 of 23 February 2023, or any State and international organisation that has participated in the Core Group on the Establishment of a Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine may become a member or associate member of the Management Committee by notification addressed to the Secretary General.
2.         The Management Committee may authorise any other State or international organisation having so requested to join the Management Committee as member or associate member.
3.         Associate members may, at any time, become members by notification addressed to the Secretary General.
Article 4 – Composition
1.         Each member shall, and each associate member may, appoint a delegation to the Management Committee consisting of not more than two representatives. One of the representatives shall be appointed as head of the delegation.
2.         The Management Committee shall elect from among its members a chair and two vice-chairs for a non-renewable period of three years.
Article 5 – Meetings
1.         The Management Committee shall meet as often as is necessary, but at least once a year. Travel and accommodation costs relating to the participation in meetings of the Management Committee shall be borne by each member and associate member. The Management Committee may exercise its decision making through written procedure and by electronic means.
2.         The first meeting of the Management Committee shall be convened by the Secretary General. Any further meetings and the location thereof shall be determined by decision of the Management Committee.
3.         The Management Committee shall adopt its decisions by a two-thirds majority of the votes cast, with each member having one vote. Procedural matters shall be settled by a majority of the votes cast.
4.         Without prejudice to paragraph 5 of this article, associate members may participate in the meetings of the Management Committee without the right to vote. Associate members may make oral or written statements in the meetings of the Management Committee.
5.         Associate members having made voluntary contributions to the Management Committee of an amount equal to the amount determined by the Management Committee in accordance with Article 8 of this Statute, shall have the full range of rights of members during the financial year for which they made such a contribution.
6.         The Secretary General may participate or be represented in the meetings of the Management Committee without the right to vote. The Management Committee may invite representatives of relevant Council of Europe bodies or international organisations to attend its meetings or a part of its meetings, without voting rights, according to the items on its agenda. It may also invite experts to be present for specific items of its agenda, without the right to vote.
Article 6 – Secretariat
1.         The Management Committee shall be assisted by a secretariat provided by the Secretary General. The secretariat shall be headed by an Executive Secretary appointed by the Secretary General.
2.         The Executive Secretary shall be entitled to enter into contracts and arrangements on behalf of the Management Committee upon its approval.
3.         The Executive Secretary shall carry out the following functions:
a.     convening meetings of the Management Committee, in consultation with the chair;
b.    having day-to-day responsibility for overseeing and administrating the work of the secretariat of the Management Committee;
c.     together with the secretariat, ensuring administrative and organisational support for the work of the Management Committee, including regular liaison and preparation of its meetings;
d.    liaising with the President and the Registrar of the Special Tribunal on matters related to the work of the Management Committee;
e.     being responsible for forwarding documents from the President and the Registrar of the Special Tribunal to the Management Committee;
f.     liaising with relevant national and international bodies on various issues related to the work of the Management Committee;
g.    liaising with the government of the host State and Ukraine on various administrative matters related to the work of the Management Committee; and
h.     performing any other function vested in him or her by this Statute.
4.         The Executive Secretary shall carry out any other function assigned by the Management Committee.
5.         Without prejudice to paragraph 6 of this article, the secretariat shall have full administrative autonomy from the Council of Europe and its bodies.
6.         The Council of Europe Staff Regulations shall apply to the secretariat, subject to Article 11 of this Statute.
Article 7 – Independence
1.         As prescribed by the Statute of the Special Tribunal, the judges, the Prosecutor, the Deputy Prosecutor(s) and staff of the Special Tribunal shall be independent in the performance of their functions.
2.         Each member and associate member of the Management Committee, as well as the Council of Europe and its bodies, commit to respecting the independence of the Special Tribunal, including its staff, judges, Prosecutor, Deputy Prosecutor(s) and offices, and to not seeking to influence them in the discharge of their responsibilities. Each member and associate member commits to respecting the exclusively independent character of the secretariat and to not seeking to influence it in the discharge of its responsibilities.
3.         In accordance with the Staff Regulations of the Council of Europe, in the performance of their duties, members of the secretariat shall neither seek nor accept instructions from any government, authority, non-governmental organisation or other third party.
Article 8 – Financing and budget
1.         The Enlarged Partial Agreement shall have its own budget in accordance with Statutory Resolution Res(93)28, comprising the budget of expenditure of the Special Tribunal and of the Management Committee. The budget shall be financed through the annual contributions of its members and voluntary contributions of its associate members.
2.         The Management Committee shall determine the amount of the annual contributions of its members and the recommended voluntary contributions of its associate members. These contributions should be based, as a rule, on the criteria for the determination of the annual scale of contributions to the general budget of the Council of Europe and can be adjusted in accordance with the principles on which that scale is based, while also taking into account any other contributions made in accordance with paragraph 3 of this article.
3.         The Management Committee may receive and utilise additional voluntary grants and other contributions connected with its work, including contributions in kind and seconded staff. These contributions shall be consistent with the aims and functions of the Management Committee.
4.         The Management Committee shall approve every year the budget of expenditure of the Special Tribunal, as proposed by the Secretary General in consultation with the Registrar of the Special Tribunal. The Management Committee shall also adopt its own budget of expenditure and that of its secretariat, as drawn up by the Secretary General.
5.         The Management Committee shall approve every year the annual accounts of the Enlarged Partial Agreement, which shall be drawn up by the Secretary General in accordance with the Financial Regulations of the Council of Europe (hereinafter “Financial Regulations”) and submitted to the Management Committee accompanied by the report of the external auditor, as provided for in the Financial Regulations.
6.         In order to discharge the Secretary General from responsibility for the management of the financial year in question, the Executive Secretary shall transmit to the Committee of Ministers the annual accounts of the Enlarged Partial Agreement, together with its approval or any comments, and the reports drawn up by the external auditor, as provided for in the Financial Regulations.
7.         The Financial Regulations shall apply to the adoption and management of the budget of the Enlarged Partial Agreement, taking into account the provisions of this Statute.
8.         The Management Committee’s financial resources shall benefit from the provisions of the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe (ETS No. 2).
Article 9 – Co-operation
1.         The Management Committee shall seek to co-operate with relevant national and international partners for the purposes of fulfilling its mandate.
2.         Each member or associate member shall seek to co-operate, within the limits of its national legislation, with the Management Committee, Ukraine and the host State for the purpose of fulfilling the mandate of the Management Committee.
3.         The Management Committee shall seek to ensure fair burden sharing in all relevant forms of co-operation with the Special Tribunal and shall discuss preferable modalities of co-operation between the Special Tribunal and members and associate members of the Management Committee. Members and associate members of the Management Committee will endeavour to conclude the necessary agreements and arrangements to facilitate the effective operation of the Special Tribunal, including on matters such as the identification and location of persons; service of documents; arrest, transfer or detention of persons; protection and relocation of witnesses; and enforcement of sentences.
4.         The members and associate members of the Management Committee note that the entry into force of the host State agreement allowing for the exercise of jurisdiction of the Special Tribunal on the territory of the host State will be conditional upon the conclusion of [x] co-operation agreements and a minimum number of commitments relating to co-operation in each of the following areas:
a.     witness protection and relocation;
b.    enforcement of sentences;
c.     release, including interim release.
Article 10 – Confidentiality
Unless otherwise decided by the Management Committee, its meetings and documents shall be treated as confidential.
Article 11 – Derogations from Council of Europe rules and regulations
The Management Committee, with the approval of the Committee of Ministers, may derogate from applicable Council of Europe rules and regulations if doing so is required for the efficient exercise of the Management Committee’s functions.
Article 12 – Amendments
The Statute of the Management Committee may be amended only by decision of the Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the States that are members of the Management Committee, by the majority stipulated in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe and an identically worded decision of the Management Committee.
Article 13 – Duration

1.         To protect the judicial independence of the Special Tribunal and ensure the effective fulfilment of its mandate, the Enlarged Partial Agreement shall not be subject to the three-year trial period requirement specified in paragraph 6 of the Committee of Ministers’ Resolution Res(96)36 establishing the criteria for partial and enlarged agreements of the Council of Europe.
2.         The Committee of Ministers may decide, upon the recommendation of the Management Committee, to terminate the Enlarged Partial Agreement.
3.         Upon receiving a notification from the President of the Special Tribunal of the fulfilment of the mandate of the Special Tribunal, the Management Committee shall examine appropriate modalities for the establishment of a residual mechanism to succeed the Special Tribunal through a separate international instrument. The Management Committee may recommend to the Parties to the Agreement to dissolve the Special Tribunal and to establish a residual mechanism.
4.         In a situation as described in paragraph 3 of this article, the Management Committee shall adopt a detailed transition plan upon recommendation of the Parties to the Agreement, the host State and the President of the Special Tribunal. This plan shall cover in particular the protection of witnesses; the supervision of the execution of sentences; the processing of requests for early, interim and final release; the preservation of evidence and records of the Special Tribunal; and financing. The members and associate members of the Management Committee shall seek to co-operate to ensure an orderly winding-down of operations of the Special Tribunal.
Article 14 – Settlement of disputes
The members and associate members shall seek to resolve any dispute which may arise concerning the application or interpretation of the provisions of this Statute by negotiation or by any other means of peaceful settlement accepted by mutual agreement between them.
Article 15 – Withdrawal and expulsion
1.         Any member or associate member may withdraw from the Management Committee by means of a notification sent to the Secretary General.
2.         The Secretary General shall acknowledge receipt of the notification and inform the members and associate members of the Management Committee.
3.         The withdrawal of a member shall take effect at the end of the financial year in which it is notified, if such notification is given before 1 June of that financial year, or at the end of the following financial year, if notification of withdrawal is given on or after 1 June of the financial year. The withdrawal of an associate member shall come into effect upon receipt of the notification.
4.         In accordance with applicable provisions of the Financial Regulations, the Management Committee shall examine the financial consequences of the withdrawal or expulsion of a member or an associate member and shall make the appropriate arrangements.
5.         The Secretary General shall immediately inform the member concerned of the consequences of its withdrawal in accordance with paragraph 3 of this article.
6.         The Management Committee may decide that any member or associate member acting in a manner inconsistent with the mandate of the Management Committee or impeding its functions ceases to be a member or associate member of the Management Committee as from such date as the Management Committee determines.

Tõlge inglise keelest
Tõlge on informatiivne
Eelnõu: resolutsioon CM/Res(2025)…, millega kehtestatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomiteed käsitlev laiendatud osaline kokkulepe
[…] ministrite komitee esindajad, samuti [...] esindajad,
võttes arvesse Euroopa Nõukogu statuuti (ETS nr 1), mille preambulis rõhutatakse, et püüdlus õiglusel ja rahvusvahelisel koostööl põhineva rahu poole on eluliselt tähtis inimühiskonna ja tsivilisatsiooni säilitamiseks;
meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 kohaseid kõigi riikide kohustusi, sealhulgas kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised tülid rahulike vahenditega;
korrates oma vankumatut pühendumist Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee kutsus oma 27. märtsi 2014. aasta resolutsioonis A/RES/68/262 kõiki riike üles peatama tegevus ja hoiduma tegevusest, mille eesmärk on Ukraina riikliku ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse osaline või täielik kahjustamine, sealhulgas kõik katsed muuta Ukraina piire jõu või muude ebaseaduslike vahenditega ähvardamise või nende tarvitamise kaudu;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee kinnitas oma 19. detsembri 2016. aasta resolutsioonis A/RES/71/205 veel kord kõigi riikide kohustust hoiduda jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu ning tegutsemast mis tahes muul viisil, mis on vastuolus ÜRO eesmärkidega, ning nõudis, et Venemaa Föderatsioon vabastaks viivitamata Ukraina kodanikud, kes on ebaseaduslikult kinni peetud ja kelle üle on õigust mõistetud õigusemõistmise elementaarseid standardeid arvesse võtmata;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee mõistis oma 17. detsembri 2018. aasta resolutsioonis A/RES/73/194 hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ajutise okupeerimise ning meenutas, et see ajutine okupeerimine ning Venemaa Föderatsiooni poolt jõuga ähvardamine või jõu tarvitamine Ukraina territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu on vastuolus kohustustega, mis on võetud seoses Ukraina sõltumatuse ja suveräänsusega ning praeguste piiridega;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee nõudis oma 9. detsembri 2021. aasta resolutsioonis A/RES/76/70, et Venemaa Föderatsioon viiks täielikult ja tingimusteta oma relvajõud Krimmist välja ning lõpetaks Ukraina territooriumi ajutise okupeerimise ilma viivituseta, ning rõhutas lisaks, et Venemaa vägede kohalolek Krimmis on vastuolus Ukraina riikliku suveräänsuse, poliitilise sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkusega ning õõnestab naaberriikide ja Euroopa piirkonna julgeolekut ja stabiilsust;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee tõdes oma 2. märtsi 2022. aasta resolutsioonis A/RES/ES-11/1, et Venemaa Föderatsiooni sõjaline tegevus Ukraina suveräänsel territooriumil on sellise ulatusega, mida rahvusvaheline kogukond ei ole Euroopas aastakümneid näinud, mõistis kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, mis rikub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõiget 4, nõudis, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks viivitamata jõu kasutamise Ukraina vastu, ning mõistis hukka Valgevene osalemise selles ebaseaduslikus jõu kasutamises Ukraina vastu;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee rõhutas oma 23. veebruari 2023. aasta resolutsioonis A/RES/ES-11/6 vajadust tagada rahvusvahelise õiguse alusel vastutuse võtmine kõige raskemate kuritegude eest, mis on Ukraina territooriumil toime pandud, asjakohase, õiglase ja sõltumatu uurimise ja toimepanijate üle kohtu pidamise kaudu riigi või rahvusvahelisel tasandil ning tagada õigusemõistmine kõigi ohvrite jaoks ja ennetada tulevasi kuritegusid;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee mõistis oma 17. detsembri 2024. aasta resolutsioonis A/RES/79/184 hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja Ukraina vastu, millega rikutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõiget 4, ning Krimmi kasutamise selleks ja Hersoni, Zaporižžja, Donestki ja Luhanski oblastite ebaseadusliku annekteerimise katse toetamiseks;
meenutades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee mõistis 15. märtsil 2022 arvamuse 300 (2022) kaudu kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, märkides, et sõjategevuse eskaleerumine alates 24. veebruarist 2022 tähendab Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja jätkumist Ukraina vastu alates 20. veebruarist 2014;
meenutades, et 16. märtsil 2022 otsustas ministrite komitee heita Venemaa Föderatsiooni Euroopa Nõukogust välja tingituna tema Ukraina-vastasest agressioonist, arvestades et see agressioon on Venemaa Föderatsiooni poolt Euroopa Nõukogu statuudi artikli 3 ja rahvusvahelise õiguse kohaste kohustuste raske rikkumine;
olles veendunud kindlas vajaduses tagada igakülgne vastutuse võtmine Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni kontekstis ning tunnistades Euroopa Nõukogu rolli sellele agressioonile jõuliselt reageerimisel, nagu on meenutatud Reykjaviki deklaratsioonis, mis võeti vastu Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel 16.–17. mail 2023, ja selle I lisas pealkirjaga „Deklaratsioon, millega toetatakse Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit käsitlevat laiendatud osalist kokkulepet“;
meenutades Rahvusvahelise Sõjatribunali 8. augusti 1945. aasta põhikirja, mille artikli 6 punktiga a kehtestati individuaalne kriminaalvastutus rahuvastaste kuritegude eest;
meenutades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja tunnistades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni Ukrainas valitseva olukorra suhtes, samas tunnistades ka, et olenemata sellest, et Ukraina ratifitseeris 25. oktoobril 2024 Rooma statuudi ja sai 1. jaanuaril 2025 selle osalisriigiks, takistab Rooma statuudis kehtestatud jurisdiktsioonirežiim agressioonikuriteo puhul Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul kasutamast jurisdiktsiooni agressioonikuriteo suhtes selles konkreetses kontekstis;
tunnistades Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo toimepanijate üle kohtu pidamise rahvusvahelise keskuse jõupingutusi Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo riikliku uurimise koordineerimisel ja tugevdamisel, et tagada agressioonikuriteo asjakohane uurimine;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee tunnistas oma 16. aprilli 2025. aasta resolutsioonis A/RES/79/284 Euroopa Nõukogu panust Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali loomise tuumikrühma töös ning tema valmisolekut uurida võimalikke valikuid, et pakkuda sellise eritribunali asutamiseks ja, kui see on asjakohane, toimimiseks ekspertide ja tehnilist tuge;
võttes arvesse ministrite komitee põhikirjajärgset resolutsiooni Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta;
võttes arvesse ministrite komitee resolutsiooni Res(96)36, millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid ning mida on muudetud resolutsiooniga CM/Res(2010)2;
olles teadlik vajadusest luua foorum, kus ka muud isikud kui Euroopa Nõukogu liikmed saaksid osaleda Euroopa Nõukogu algatustes, et võidelda karistamatusega rahvusvaheliste kuritegude puhul;
võttes arvesse […] otsust, millega ministrite komitee andis loa luua Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee (edaspidi halduskomitee) laiendatud osalise kokkuleppe vormis Euroopa Nõukogu raamistikus, ning […] otsust, millega ministrite komitee andis Euroopa Nõukogu peasekretärile (edaspidi peasekretär) loa allkirjastada Euroopa Nõukogu nimel Euroopa Nõukogu ja Ukraina vaheline Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise kokkulepe (edaspidi kokkulepe),
otsustavad kehtestada laiendatud osalise kokkuleppe, mis käsitleb Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomiteed, mida reguleerib Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee statuut (edaspidi statuut), mis on sellele lisatud;
kutsuvad kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike ja vaatlejariike, samuti muid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone saama käesoleva laiendatud osalise kokkuleppe osalisteks vastavalt käesolevale statuudile;
kutsuvad kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike ja vaatlejariike, Euroopa Liitu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning muid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone tegema koostööd halduskomiteega ja eritribunaliga, et hõlbustada nende tööd ja nende mandaadi täitmist.
Resolutsiooni CM/Res(2025)… lisa
Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee statuut
Artikkel 1. Halduskomitee eesmärk
1.         Halduskomitee luuakse valitsustevahelise koostöö platvormina, mis tegutseb Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus.
2.         Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomiteed käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe eesmärk on rahastada Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali (edaspidi eritribunal) ning abistada selle tegevuse muudes haldus- ja juhtimisaspektides, et võimaldada eritribunalil täita tema mandaati, nagu on sätestatud eritribunali statuudis.
Artikkel 2. Halduskomitee ülesanded
Halduskomitee peab:
a.     tagama vajaliku rahastuse eritribunalile ja halduskomiteele, sealhulgas selle sekretariaadile;
b.    kiitma heaks eritribunali kulude aastaeelarve, mille on koostanud peasekretär, konsulteerides eritribunali kohtusekretäriga;
c.     võtma vastu eritribunali tegevusaruande, mille on koostanud eritribunali esimees;
d.    andma kohtuvälist nõu ja poliitilisi suuniseid kõigis eritribunali tegevuse haldusaspektides, sealhulgas tõhususe küsimustes;
e.     soovitama liikmetele ja assotsieerunud liikmetele meetmeid, kuidas edendada eritribunali ja halduskomitee eesmärke;
f.     koostama tegevuskorra, mis reguleerib halduskomitee tööd, ning muud korraldused, mida on vaja tema tegevuse elluviimiseks, ning vaatama läbi menetluse ja tõendite esitamise korra, mille eritribunali kohtunikud on vastu võtnud, ning selle muudatused;
g.    arutama ja võtma vastu strateegiaid, kui see on asjakohane, et veelgi edendada piirkonnaülest toetust eritribunalile;
h.     nimetama liikmeid nõuanderühma ja valima kohtunikud, eritribunali prokuröri (edaspidi prokurör) ja aseprokuröri(d) vastavalt eritribunali statuudis sätestatud menetlusele;
i.      tagama liikmete ja assotsieerunud liikmete tõhusa koostöö kõigis asjaomastes sektorites, tuginedes koormuse jagamise süsteemile;
j.      võtma vastu eeskirjad, mis reguleerivad üleminekut järeltegevuse mehhanismile, eelkõige mis puudutab tunnistajate kaitset, karistuste täideviimise jälgimist, ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist, eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning nende järeltegevusega seotud ülesannete rahastamist;
k.     arutama Euroopa Nõukogu eritribunali teatavate kohtuväliste järeltegevusega seotud funktsioonide koordineeritud ülemineku korda, eelkõige seoses toimikute ja arhiivide haldamisega;
l.      arutama mehhanisme, et abistada liikmeid ja assotsieerunud liikmeid kuludega, mis on seotud karistuste täitmisele pööramisega, süüdimõistetud isikute vabastamisega ning tunnistajate kaitsega pärast laiendatud osalise kokkuleppe lõppemist, sealhulgas võimaliku usaldusfondi asutamise kaudu; ning
m.   täitma muid ülesandeid, mis on vajalikud tema mandaadi elluviimiseks.
Artikkel 3. Osalemine
1.         Euroopa Nõukogu iga liikmesriik või vaatlejariik ja Euroopa Liit, iga muu riik, mis on hääletanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblees 23. novembri 2023. aasta resolutsiooni A/RES/ES-11/6 poolt, või mis tahes riik ja rahvusvaheline organisatsioon, mis on osalenud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise tuumikrühmas, võib saada halduskomitee liikmeks või assotsieerunud liikmeks, teatades sellest peasekretärile.
2.         Halduskomitee võib lubada igal riigil või rahvusvahelisel organisatsioonil, kes on seda taotlenud, ühineda halduskomiteega kui liige või assotsieerunud liige.
3.         Assotsieerunud liikmed võivad igal ajal saada liikmeks, teatades sellest peasekretärile.
Artikkel 4. Koosseis
1.         Iga liige nimetab ja iga assotsieerunud liige võib nimetada halduskomiteesse delegatsiooni, mis koosneb kuni kahest esindajast. Üks esindaja nimetatakse delegatsiooni juhiks.
2.         Halduskomitee valib oma liikmete seast esimehe ja kaks aseesimeest mittepikendatavaks kolmeaastaseks perioodiks.
Artikkel 5. Koosolekud
1.         Halduskomitee kohtub nii sageli kui vaja, kuid vähemalt kord aastas. Halduskomitee koosolekutega seotud reisi- ja majutuskulud kannab iga liige ja assotsieerunud liige. Halduskomitee võib kasutada oma otsustusõigust kirjaliku menetluse kaudu ja elektroonilisel teel.
2.         Halduskomitee esimese koosoleku kutsub kokku peasekretär. Kõik edasised koosolekud ja nende asukohad määratakse kindlaks halduskomitee otsusega.
3.         Halduskomitee võtab oma otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, nii et igal liikmel on üks hääl. Menetlusküsimused lahendatakse antud häälte enamusega.
4.         Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, võivad assotsieerunud liikmed osaleda halduskomitee koosolekutel ilma hääleõiguseta. Assotsieerunud liikmed võivad teha halduskomitee koosolekutel suulisi või kirjalikke avaldusi.
5.         Assotsieerunud liikmed, kes on teinud vabatahtlikke sissemakseid halduskomiteele summas, mis võrdub halduskomitee kindlaks määratud summaga vastavalt käesoleva statuudi artiklile 8, omavad täielikke liikme õigusi selle majandusaasta jooksul, mille eest nad tegid sellise sissemakse.
6.         Peasekretär võib osaleda või olla esindatud halduskomitee koosolekutel ilma hääleõiguseta. Halduskomitee võib kutsuda Euroopa Nõukogu asjaomaste organite või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid osalema oma koosolekutel või oma koosolekute osal ilma hääleõigusteta, vastavalt koosoleku päevakorrapunktidele. Ta võib kutsuda ka eksperte osalema koosoleku konkreetsete päevakorrapunktide puhul ilma hääleõiguseta.
Artikkel 6. Sekretariaat
1.         Halduskomiteed abistab peasekretäri loodud sekretariaat. Sekretariaati juhib peasekretäri nimetatud täitevsekretär.
2.         Täitevsekretärilon õigus sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid halduskomitee nimel tema heakskiidul.
3.         Täitevsekretär täidab järgmisi ülesandeid:
a.     halduskomitee koosolekute kokkukutsumine, konsulteerides esimehega;
b. halduskomitee sekretariaadi töö igapäevane järelevalve ja haldamine;
c. koos sekretariaadiga halduskomitee töö jaoks haldusliku ja korraldusliku toe tagamine, sealhulgas regulaarne suhtlus ja tema koosolekute ettevalmistamine;
d.     suhtlus eritribunali esimehe ja kohtusekretäriga halduskomitee tööga seotud küsimustes;
e.     eritribunali esimehe ja kohtusekretäri dokumentide edastamine halduskomiteele;
f. suhtlus asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega halduskomitee tööga seotud mitmesugustel teemadel;
e. suhtlus asukohariigi valitsusega ja Ukraina valitsusega eri haldusküsimustes, mis on seotud halduskomitee tööga; ning
h. muud talle käesoleva statuudiga määratud ülesanded.
4.         Täitevsekretär täidab ka muid halduskomitee antud ülesandeid.
5.         Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist, on sekretariaadil täielik halduslik autonoomia Euroopa Nõukogust ja tema organitest.
6.         Sekretariaadi suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju vastavalt käesoleva statuudi artiklile 11.
Artikkel 7. Sõltumatus
1.         Nagu on ette nähtud eritribunali statuudiga, on eritribunali kohtunikud, prokurör, aseprokurör(id) ja töötajad oma ülesannete täitmisel sõltumatud.
2.         Kõik halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed, samuti Euroopa Nõukogu ja tema organid, kohustuvad austama eritribunali, sealhulgas selle töötajate, kohtunike, prokuröri, aseprokuröri(de) ja ametite sõltumatust ning mitte püüdma neid mõjutada nende kohustuste täitmisel. Iga liige ja assotsieerunud liige kohustub austama sekretariaadi täielikku sõltumatust ning mitte mõjutama teda oma kohustuste täitmisel.
3.         Vastavalt Euroopa Nõukogu personalieeskirjadele ei või sekretariaadi liikmed oma ülesannete täitmisel küsida ega saada juhiseid üheltki valitsuselt, ametiasutuselt, valitsusväliselt organisatsioonilt ega muult kolmandalt isikult.
Artikkel 8. Rahastamine ja eelarve
1.         Laiendatud osalisel kokkuleppel on oma eelarve vastavalt põhikirjajärgsele resolutsioonile Res(93)28 ning see koosneb eritribunali kulude ja halduskomitee kulude eelarvest. Eelarvet rahastatakse liikmete iga-aastaste sissemaksete ja assotsieerunud liikmete vabatahtlike sissemaksete kaudu.
2.         Halduskomitee määrab kindlaks nii liikmete iga-aastaste sissemaksete kui ka assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Need sissemaksed peaksid reeglina põhinema Euroopa Nõukogu üldeelarvesse tehtavate sissemaksete iga-aastase ulatuse kindlaksmääramise kriteeriumidel ning neid võib kohandada vastavalt põhimõtetele, millel see ulatus põhineb, võttes samuti arvesse muid sissemakseid, mis on tehtud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
3.         Halduskomitee võib saada ja kasutada täiendavaid vabatahtlikke toetusi ja muid sissemakseid, mis on seotud tema tööga, sealhulgas mitterahalisi sissemakseid ja lähetatud töötajaid. Need sissemaksed peavad olema kooskõlas halduskomitee eesmärkide ja ülesannetega.
4.         Halduskomitee peab igal aastal kiitma heaks eritribunali kulude eelarve, mille kohta on teinud ettepaneku peasekretär, konsulteerides eritribunali kohtusekretäriga. Halduskomitee võtab vastu ka oma kulude ja oma sekretariaadi kulude eelarve, mille on koostanud peasekretär.
5.         Halduskomitee kiidab igal aastal heaks laiendatud osalise kokkuleppe majandusaasta aruande, mille koostab peasekretariaat vastavalt Euroopa Nõukogu finantseeskirjadele (edaspidi finantseeskirjad) ning mis esitatakse halduskomiteele koos välisaudiitori aruandega, nagu finantseeskirjades sätestatud.
6.         Selleks et vabastada peasekretär vastutusest asjaomase majandusaasta eest, esitab täitevsekretär ministrite komiteele laiendatud osalise kokkuleppe majandusaasta aruande koos oma kinnituse või võimalike märkustega ning välisaudiitori koostatud aruande, nagu finantseeskirjades sätestatud.
7.         Finantseeskirju kohaldatakse laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmise ja haldamise suhtes, võttes arvesse käesoleva statuudi sätteid.
8.         Halduskomitee rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkulepet (ETS nr 2).
Artikkel 9. Koostöö
1.         Halduskomitee püüab teha koostööd asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste partneritega oma mandaadi täitmise eesmärgil.
2.         Iga liige või assotsieerunud liige püüab teha oma riigi õigusnormide piires koostööd halduskomiteega, Ukrainaga ja asukohariigiga, et täita halduskomitee mandaati.
3.         Halduskomitee püüab tagada koormuse õiglase jaotuse kõigis asjaomastes eritribunaliga tehtava koostöö vormides ning arutab eelistatavaid koostööviise eritribunali ja halduskomitee liikmete ja assotsieerunud liikmete vahel. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad sõlmida vajalikud lepingud ja kokkulepped, et hõlbustada eritribunali tõhusat toimimist, sealhulgas sellistes küsimustes nagu isikute tuvastamine ja asukoht; dokumentide kättetoimetamine; isikute vahistamine, üleandmine ja kinnipidamine; tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; ning karistuste täitmisele pööramine.
4.         Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed märgivad, et asukohariigi lepingu jõustumine, mis lubab eritribunali jurisdiktsiooni asukohariigi territooriumil ellu viia, sõltub [x] koostöölepingu sõlmimisest ja minimaalsest arvust kohustustest, mis on seotud koostööga igas järgmises valdkonnas:
a.     tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine;
b.     karistuste täitmisele pööramine;
c.     vabastamine, sealhulgas ajutine vabastamine.
Artikkel 10. Konfidentsiaalsus
Kui halduskomitee ei otsusta teisiti, siis käsitatakse tema koosolekuid ja dokumente konfidentsiaalsena.
Artikkel 11. Erandid Euroopa Nõukogu eeskirjadest
Halduskomitee võib ministrite komitee heakskiidul kalduda kõrvale kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest, kui see on vajalik halduskomitee ülesannete tõhusaks täitmiseks.
Artikkel 12. Muudatused
Halduskomitee statuuti võib muuta üksnes ministrite komitee otsusega, kui selle koosseisu kuuluvad üksnes halduskomitee liikmetest riikide esindajad, Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d sätestatud häälteenamusega ning identselt sõnastatud halduskomitee otsusega.
Artikkel 13. Kestus

1.         Selleks et kaitsta eritribunali kohtunike sõltumatust ning tagada tema mandaadi tõhus täitmine, ei kohaldata laiendatud osalise kokkuleppe suhtes kolmeaastast katseaega, mis on määratud kindlaks ministrite komitee resolutsiooni Res(96)36 (millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid) punktis 6.
2.         Ministrite komitee võib otsustada halduskomitee soovitusel laiendatud osalise kokkuleppe lõpetada.
3.         Saades eritribunali esimehelt teate eritribunali mandaadi täitmise kohta, vaatab halduskomitee läbi asjakohased tingimused, et luua järeltegevuse mehhanism, mis jätkab eritribunali tööd, eraldi rahvusvahelise dokumendi kaudu. Halduskomitee võib soovitada kokkuleppe osalistel lõpetada eritribunal ja asutada järeltegevuse mehhanism.
4.         Käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud olukorras võtab halduskomitee kokkuleppe osaliste, asukohariigi ja eritribunali eesistuja soovitusel vastu üksikasjaliku üleminekukava. See kava hõlmab eelkõige tunnistajate kaitset; karistuste täideviimise jälgimist; ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist; eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning rahastamist. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad teha koostööd, et tagada eritribunali tegevuse nõuetekohane lõpetamine.
Artikkel 14. Vaidluste lahendamine
Liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad lahendada kõik vaidlused, mis võivad tuleneda käesoleva statuudi sätete kohaldamisest või tõlgendamisest või seda puudutada, läbirääkimiste teel või muul vaidluste rahumeelse lahendamise viisil, mida aktsepteeritakse nende vastastikusel kokkuleppel.
Artikkel 15. Väljaastumine ja väljaheitmine
1.         Kõik liikmed või assotsieerunud liikmed võivad halduskomiteest välja astuda, teatades sellest peasekretärile.
2.         Peasekretär kinnitab teate kättesaamist ning teavitab halduskomitee liikmeid ja assotsieerunud liikmeid.
3.         Liikme väljaastumine jõustub selle majandusaasta lõpus, millal sellest teatati, kui teade esitatakse enne selle majandusaasta 1. juunit, või järgmise majandusaasta lõpus, kui tagasiastumise teade esitatakse majandusaasta 1. juunil või pärast seda. Assotsieerunud liikme väljaastumine jõustub teate kättesaamisel.
4.         Halduskomitee kontrollib vastavalt finantseeskirjade kohaldatavatele sätetele liikme või assotsieerunud liikme väljaastumise või väljaheitmise finantstagajärgi ning teeb asjakohased korraldused.
5.         Peasekretär teavitab viivitamata asjaomast liiget tema väljaastumise tagajärgedest vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
6.         Halduskomitee võib otsustada, et mis tahes liige või assotsieerunud liige, kes tegutseb halduskomitee volitustega vastuolus või takistab halduskomitee ülesandeid, peatub olemast halduskomitee liige või assotsieerunud liige alates kuupäevast, mille määrab kindlaks halduskomitee.

EELNÕU kavand
18.09.2025

Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seadus

§ 1. Kiita heaks juurdelisatud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe, mis kehtestatakse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooniga Strasbourgis.1

§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.



Lauri Hussar 
Riigikogu esimees 
 
Tallinn, „.…“ …………….. 2025. a 
 
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2025  
 
(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU
20.09.2025



VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS



Tallinn oktoober 2025 nr



Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu.





Kristen Michal
Peaminister


Keit Kasemets
Riigisekretär



Vabariigi Valitsuse korralduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu ja „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika nurgakiviks alates Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja algusest 24.02.2022 on Ukraina toetamine ja agressioonikuriteo eest vastutajate, sh Venemaa juhtkonna, vastutusele võtmine ning agressioonikuriteo eritribunali asutamine. Eesti rõhutab rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise reeglitel põhineva maailmakorra tagamist ja rahvusvaheliste lepingute, sh ÜRO põhikirja, üleilmset järgmist ning mõistab hukka rahvusvahelise õiguse rikkumise. Vahetult pärast Venemaa agressioonisõja algust kutsus Ukraina kokku agressioonikuriteo eritribunali asutamist arutanud mitteametliku tuumikgrupi, mille tööst võttis osa 40 riiki ning Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Eesti osales tuumikgrupi töös alates selle kokku kutsumisest. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025 kevadel agressioonikuriteo eritribunali alusdokumentide projektide koostamisega. Eritribunali asutamiseks vajalikud alusdokumendid on Ukraina-Euroopa Nõukogu vaheline eritribunali asutamise kokkulepe koos eritribunali statuudiga ning eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe (edaspidi kokkulepe).
Ukraina esitas eritribunali asutamisdokumendid 14.05.2025 Euroopa Nõukogule. Euroopa Nõukogu ministrite 14.05.2025 kohtumisel Luksemburgis tervitasid ministrid Ukraina eritribunali asutamise taotlust. Euroopa Nõukogu Ministrite Asemike Komitee (MAK) andis 24.06.2025. aasta otsusega1, mis võeti vastu häälteenamusega (vastu Serbia, Türgi ja Ungari; ei hääletanud Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia) Euroopa Nõukogu peasekretärile volituse Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise eritribunali asutamise kokkuleppe allakirjutamiseks koos eritribunali statuudiga.2 MAK andis samuti loa sõlmida Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise laiendatud osalise kokkulepe, mille tekst koos halduskomitee statuudiga sisaldub resolutsioonis. 3

Euroopa Nõukogu peasekretär ning Ukraina president kirjutasid kahepoolsele eritribunali asutamiskokkuleppele alla 25.06.2025. Ukraina parlament ratifitseeris asutamiskokkuleppe 15.07.2025. Agressioonikuriteo eritribunal, mille haldamiseks kokkulepe sõlmitakse, on Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise kokkuleppe alusel moodustatud rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja kohut pidada agressioonikuriteo toime pannud isikute üle, sh pärast ametiaja lõppu ka Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle. Eritribunalil on pädevus agressioonikuriteo toimepanemises ametisikuid süüdi mõista ning neile karistuse määrata. Eritribunali käivitamiseks vajalik järgmine samm on MAK poolt resolutsiooni vastuvõtmine, millega kehtestatakse kokkulepe koos halduskomitee statuudiga. Kokkuleppe kehtestamine ja halduskomitee asutamine riikide poolt on vajalik eritribunali haldamiseks, mis hõlmab eritribunali rahastamist. Riigid, kes osalevad MAK istungil ja võtavad vastu resolutsiooni kokkuleppe kehtestamiseks, saavad kokkuleppe osalisriigiks või assotsieerunud riigiks MAK resolutsiooni vastuvõtmise päevast alates. Lisaks on eritribunali tegevuse alustamiseks vajalik, et Madalmaad, kes on andnud nõusoleku hakata eritribunali asukohariigiks, sõlmiksid eritribunaliga asukohakokkuleppe.

Kokkuleppe osaliseks võivad saada Euroopa Nõukogu osalisriigid, samuti riigid, kes on hääletanud ÜRO Peaassamblee 23.02.2023 resolutsiooni poolt, milles rõhutati vastutusele võtmist Ukrainas toime pandud kõige kuritegude eest, ning Ukraina vastase agressiooni eritribunali asutamise tuumikgrupi töös osalenud riigid.
Kokkuleppel saab olema eraldi eelarve, mille katavad kokkuleppe osalisriigid. Kokkuleppe kehtestamise menetlus on kaheastmeline. Esmalt peab MAK andma loa kokkuleppe sõlmimiseks ning seejärel peab MAK vastu võtma resolutsiooni, millega kiidetakse heaks kokkuleppe kehtestamine koos kokkuleppega. Esimene etapp kokkuleppe kehtestamiseks on Euroopa Nõukogus 24.06 läbitud, kui MAK andis resolutsiooniga loa kokkuleppe sõlmimiseks koos halduskomitee põhikirjaga. Järgmine etapp on Euroopa Nõukogu MAK resolutsiooni vastuvõtmine asjaosaliste riikide poolt, milleks on vaja vähemalt 1/3 Euroopa Nõukogu osalisriigi ehk 16 riigi osalust. Kuna kokkuleppega nähakse ette eritribunali rahastamine, oleks vajalik võimalikult suure arvu riikide osalemine, kuna mida väiksem on osalejate arv, seda suurem on osalisriikide rahaline osamakse. EN võib vajadusel otsustada, et kokkuleppe heakskiitmiseks on vaja suurema riikide arvu toetust kui 16 riiki, kuid hetkel sellist otsust ei ole tehtud. Vastavalt Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe osaliseks saamise korrale, saab riik laiendatud osalise kokkuleppe osalisriigiks, kui osaleb Euroopa Nõukogu MAK resolutsiooni vastuvõtmisel, millega laiendatud osaline kokkulepe heaks kiidetakse.4
Euroopa Nõukogu kutsub üles riike, kes seda soovivad, ja Euroopa Liitu üles teatama peasekretärile kirjalikult oma kavatsusest laiendatud osalise kokkuleppes osalemisest. Riik peab kirjalikult informeerima Euroopa Nõukogu peasekretäri oma kavatsusest saada kokkuleppe osaliseks ning kinnitama oma valmisolekut rahaliste kohustuste võtmiseks. Seejärel on teada, kes saavad olema resolutsiooni vastuvõtvad ja EPA kehtestavad riigid. Pärast EPA kehtestamist resolutsiooniga, on teistel riikidel hiljem võimalik EPAga liituda.

Eesti välispoliitiline huvi ja soov on olla kokkuleppe osalisriik selle kehtestamisest alates. Välispoliitiliselt ja pidades silma üldist julgeoleku olukorda, on Eesti jaoks kokkuleppes osalemine väga oluline. Sellega anname signaali, et agressioonikuritegu ei jää karistamata ning selle toimepanijad peavad kandma vastutust. Pärast kokkuleppe heakskiitmist Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus saadab Välisministeerium Euroopa Nõukogu peasekretärile teate, et soovib saada kokkuleppe osaliseks ning on valmis rahalise kohustuse kandmiseks. Seejärel kantakse Eesti kokkuleppe osalisriikide nimekirja resolutsiooni eelnõus ja resolutsiooniga kokkuleppe kehtestamise päeval on Eesti selle osaline.
Kokkuleppe sisu osas on riigid Euroopa Nõukogus saavutanud kokkuleppe kompromisside teel. Sisulistes küsimustes kokkuleppes muudatuste tegemine eeldaks kokkuleppe avamist ja uut menetlust Euroopa Nõukogus, milleks ei ole riigid soovi avaldanud. Kokkuleppes on siiski vaja teha mõningad tehnilised täiendused, mis ei olnud MAK resolutsiooni vastuvõtmisel teada ning sõltusid eritribunali asutamisdokumentide menetluse ajagraafikust. Sellest tulenevalt ei avaldata kokkuleppe teksti Riigi Teatajas mitte seaduse avaldamise samaaegselt, vaid pärast kokkuleppe kehtestamist Euroopa Nõukogu resolutsiooniga.
Kokkuleppes osalemine on täielikult kooskõlas Eesti välis- ja julgeolekupoliitikaga ning Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et Ukraina vastase agressioonikuriteo eritribunal saaks võimalikult kiiresti tegevust alustada ning et selleks on olemas vajalik rahastamine. Kuna tegemist on välis- ja julgeolekupoliitilise prioriteediga, siis tuleb riigi eelarves tagada vajalikud rahalised vahendid kokkuleppe osamakse tasumiseks kuni eritribunali ja selle järelmehhanismi tegevuse lõpuni. Ukraina toetamine Venemaa agressioonisõjas ja agressioonikuriteo ja teiste kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine on Eesti välispoliitika prioriteet. Eesti on aktiivselt osalenud agressioonikuriteo eritribunali asutamise aruteludel ja tõstatanud Venemaa juhtkonna vastutusele võtmise küsimust rahvusvahelisel tasandil. Venemaa ei ole oma seisukohti muutnud ja soovib jätkuvalt oma imperialistlike eesmärkide täitmist Ukraina suhtes ning kontrolli saamist kogu Ukraina territooriumi ja rahva üle. Eesti jaoks on oluline Venemaa jaoks agressiooni hinna tõstmine, mille üheks oluliseks elemendiks on vastutusele võtmine ja agressiooni eritribunali asutamine ja selle tööle hakkamine, mis viiks reaalse kohtupidamiseni agressioonikuriteo toimepanijate üle. Hetkel ühelgi teisel rahvusvahelisel kohtul seda pädevust ei ole.

Eritribunali asutamisel ja tööle hakkamisel on agressioonikuriteo toimepanijatele heidutav mõju, nad peavad arvestama sellega, et eritribunal saab toime pandud kuritegusid uurida ja nende toimepanijaid süüdi mõista. Ehkki Venemaa tippjuhtkonda ei ole nende ametis oleku ajal võimalik eritribunali ette tuua, on võimalik alustada tõendite kogumist ning ka tippjuhtkonna saab anda kohtu alla pärast ametist vabastamist. Eritribunalil on laiem rahvusvaheline heidutav mõju, sest ka teised isikud, kes panevad toime agressioonikuriteo, peavad arvestama eritribunali asutamise võimalusega rahvusvahelist õigust, sh ÜRO põhikirja väärtustavate riikide poolt. Eesti jaoks on oluline, et kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijad kannaksid õiguslikku vastutust ning ei pääseks karistusest. Eesti seisab selle eest, et kokkuleppe oleks võimalik võimalikult kiiresti kehtestada ja selles osaleks võimalikult palju riike, mis tagaks eritribunali tegevuse alustamise ja selleks vajaliku rahastamise.

1.1 Sisukokkuvõte
Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppega loob eritribunali halduse ning rahastamise mehhanismi. Kokkuleppega asutatakse agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ning reguleeritakse komitee asutamise ja tegevusega seotud küsimusi. Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa eritribunali rahastamises kohustuse. Eesti soovib esimesel võimalusel saada kokkuleppe osalisriigiks ning osaleda koos teiste toetajariikidega MAK resolutsiooni vastuvõtmisel, millega kokkulepe kehtestatakse.
Kokkuleppe kehtestatakse asjakohase MAK resolutsiooniga toetajariikide poolt, mis saab sisaldama kokkuleppe osalisriikide nimekirja. MAK 24.06 resolutsioon sisaldas juba kokkuleppe teksti ning selles ei plaanita teha enam sisulisi muudatusi, kuid võimalikud on mõned tehnilised täpsustused. Kui piisav arv Euroopa Nõukogu riike ja/või teisi riike, kellel on õigus saada kokkuleppe osalisriigiks, on teada andnud oma soovist saada kokkuleppe osaliseks, saab MAK vastu võtta resolutsiooni, millega kehtestatakse kokkulepe. Asjast huvitatud riigid, kes osalevad resolutsiooni vastuvõtmisel kantakse kokkuleppe osalisriikide asutajate nimekirja resolutsiooni eelnõus ja resolutsiooniga kokkuleppe heakskiitmise päevast alates on need riigid, sh Eesti, kokkuleppe osalisriigiks. Selliselt saab Eesti kokkuleppe halduskomitee osalisriigiks.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ja seaduse eelnõu kavandi ning seletuskirja koostas Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Mai Hion (tel: 637 7413; e-post: [email protected]). Kokkuleppe tõlkis eesti keelde vandetõlk Terje Arro (626 4282; [email protected]). Korralduse eelnõu ja seaduse eelnõu on keeletoimetanud Välisministeeriumi tõlkija ja keeletoimetaja Kaisa Kaer ([email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsus 29.05.2025 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadega Ukraina vastu toimepandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise kohta:
1.1. Eesti toetab agressioonikuriteo eritribunali asutamist Euroopa Nõukogu raames Ukraina ja Euroopa Nõukogu kokkuleppe alusel ning agressioonikuriteo eritribunali asutamisdokumentide heakskiitmist Euroopa Nõukogus.
1.2. Eesti peab oluliseks efektiivse ja elujõulise agressioonikuriteo eritribunali kiiret tööle hakkamist.
1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu osalemist Euroopa Nõukogu laiendatud osalises kokkuleppes agressioonikuriteo eritribunali haldamiseks.
Kokkuleppel on oma eelarve, mida rahastavad selle osalisriigid. EN esialgne arvestus eritribunali aastaseks kuluks on 60-70 miljonit eurot, mis jagatakse kokkuleppe osalisriikide vahel, kuid see ei ole eeldatavalt lõplik suurus ning eritribunali toimimiseks vajalik eelarve on sellest summast pigem suurem kui väiksem. Kui üldjuhul näevad laiendatud osalised kokkulepped ette, et need on toimivad kolmeks aastaks, siis käesolev kokkulepe ajalist piirangut ette ei näe ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline. Kokkuleppega asutatava halduskomitee ülesandeks on eritribunali rahastamise tagamine ning kokkuleppe osalisriikide vahel jagatakse eritribunali toimimiseks vajalikud kulud. Eritribunali tegevuse iga-aastased kulutused ning nende jagunemine riikide vahel ei ole teada enne kokkuleppe rakendamiseks vajaliku EN resolutsiooni vastuvõtmist. Kokkuleppe kehtestamisel määrab halduskomitee edaspidi kindlaks nii liikmete iga-aastaste sissemaksete kui ka assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Üheks kulude jagamise võimaluseks on lähtumine Euroopa Nõukogu makseskaalast, teine võimalus on kulude jagamine osalisriikide vahel võrdselt. Seletuskirjas on arvestatud kulude jagamisest kokkuleppe osalisriikide vahel võrdses suuruses, lähtudes asjaolust, et Euroopa Nõukogu suuremad liikmesriigid, st suurmaksjad EN eelarvesse, ei ole avaldanud valmisolekut kiiresti kokkuleppe osalisriigiks saamisel, kuna riigisisesed menetlused võtavad aega. Mõned riigid on juba avaldanud vastuseisu praegusel majanduslikult keerulisel ajal uueks suuremahuliseks rahaliseks kohustuseks. Seni on kokkuleppele toetust avaldanud pigem Euroopa Nõukogu väiksemad liikmesriigid, kelle osamaks suurus EN eelarvesse on tagasihoidlik. Pikemas perspektiivis on aga liitumissoovi avaldanud nt Saksamaa. Eesti teeb välissuhtluses jõupingutusi, et veenda võimalikult paljusid riike kokkuleppe osalisriigiks saamise vajaduses. Eeskätt saame teistele riikidele olla eeskujuks, kui oleme juba alustanud või läbi viinud menetluse kokkuleppe heakskiitmist. Täpsem eelarve kujunemise perspektiiv on esitatud seletuskirja osas 5.
Kokkulepe kuulub ratifitseerimisele Riigikogus. Põhiseaduse § 121 punkt 4 alusel ratifitseerib ja denonsseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi. VäSS § 20 punkt 5 täpsustab, et välisleping ratifitseeritakse Riigikogus, kui välislepinguga võtab Eesti Vabariik avalik-õiguslikes suhetes varalisi kohustusi, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud või mis ületavad riigieelarves kehtestatud varalise kohustuse piirmäärasid, mille ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus.
Kooskõlas PS § 121 mõttega on VäSS-is peetud silmas välislepinguid, millega Eesti Vabariik võtab endale rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonda kuuluvaid varalisi kohustusi või mille rakendamine toob kaasa olulisi varalisi kulutusi. Varalise kohustuse piirmäär, mille ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus, kehtestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. Seni on selleks olnud välislepingud, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.

Välisministeeriumi 2026. aasta eelarve kuludest 112,6 miljonit eurot on 3% 3,369 miljonit eurot. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu koostöös on eritribunali ettevalmistusteks eraldamisel 10 MEUR EL eelarvest, mis võimaldaks ettevalmistusmeeskonnal alustada tööd 2026. aasta alguses. Kuna Eesti kokkuleppe osamaks võib ületada järgnevatel eelarveaastatel eeldatavalt Välisministeeriumi eelarve kuludest 3%, on vaja kokkulepe heaks kiita seadusega. Igal juhul saab kokkuleppe osamaks olema märgatavalt suurem senistest Euroopa Nõukogu laiendatud osalistest kokkulepetest.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 7 kohaselt võib välislepingut käsitleva korralduse ja seaduse eelnõu kooskõlastada samal ajal, kui välislepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta või välja töötada õigusakte ning eelnõude seletuskiri vastab seaduse eelnõu seletuskirjale esitatavatele nõuetele. Lähtuvalt nimetatust on kooskõlastusringile esitatud nii kokkuleppe heakskiitmise korralduse eelnõu kui kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu ning seletuskiri on koostatud seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu.
Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga kiidetakse heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe. Teise paragrahviga nähakse ette seaduse jõustumine kiirendatud korras ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Kokkuleppe sisu

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon, millega kehtestatakse kokkulepe annab kokkuleppele õigusliku ja poliitilise aluse. Resolutsiooni lisa sisaldab eritribunali halduskomitee statuuti, mis koosneb 16 artiklist.

Resolutsioon on sissejuhatava ja selgitava iseloomuga. Resolutsioonis avaldatakse igakülgset toetust Ukrainale ja tema territoriaalsele terviklikkusele ning see sisaldab viiteid asjakohastele ÜRO resolutsioonidele, milles mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, mis rikub ÜRO põhikirja ning rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Samuti on välja toodud viiteid Euroopa Nõukogu resolutsioonidele ning teistele dokumentidele, mis käsitlevad Venemaa Föderatsiooni väljaarvamist Euroopa Nõukogust tulenevalt agressiooniaktist, riigi vastutusele oma tegude eest, käsitlevad inimõiguste kaitset ja karistamatust inimõiguste raskete rikkumiste eest ning viitavad sõjakahjude hüvitamise kohustusele. Kuna Rooma statuudis kehtestatud agressioonikuriteo jurisdiktsioonirežiim piirab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu, oli vajalik agressioonikuriteo eritribunali asutamine.
Ministrite Komitee resolutsioon annab osalemisvõimaluse kokkuleppes ka Euroopa Nõukogusse mitte kuuluvatele riikidele, et võidelda karistamatusega rahvusvaheliste kuritegude puhul. Resolutsioon kutsub kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles saama kokkuleppe osaliseks halduskomitee põhikirja kohaselt, mis on esitatud resolutsiooni lisas. Samuti kutsutakse üles tegema koostööd halduskomiteega ja eritribunaliga, et hõlbustada nende tööd ja kohustuste täitmist

Ministrite Komitee resolutsiooni lisa sisaldab eritribunali halduskomitee statuuti. Kokkulepe ja halduskomitee tegevus on osa ühisest Ukraina vastase agressioonikuriteo üle kohtupidamise süsteemist. Halduskomitee abistab ja rahastab eritribunali toimimist ning selle tegevus ei saa toimida isoleeritult väljaspool eritribunali mehhanismi.
Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee statuut
Artikkel 1. Halduskomitee eesmärk
Artiklis tuuakse välja halduskomitee eesmärk, milleks on Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali rahastamine ning abistamine haldus- ja juhtimisküsimustes, mis võimaldada eritribunalil täita oma ülesandeid. Vastavalt eritribunali statuudile on eritribunal oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja iseseisev ning ei või saada juhiseid riikidelt. Eritribunal on juriidiline isik.
Halduskomitee on valitsuste vaheline koostöö platvorm, mis tegutseb Euroopa Nõukogu institutsionaalses raamistikus.
Artikkel 2. Halduskomitee ülesanded
Artikkel sätestab halduskomitee ülesanded. Tuuakse selgelt välja, et komitee peab tagama eritribunali, samuti halduskomitee ja sekretariaadi rahastuse. Halduskomitee võtab vastu eritribunali aastaeelarve, mille koostab Euroopa Nõukogu peasekretär, kes eelarve koostamise käigus konsulteerib eritribunali kohtusekretäriga. Halduskomitee kiidab heaks eritribunali esimehe esitatud eritribunali tegevusaruande, annab nõu ja suuniseid eritribunali tegevuse haldusaspektides, sh eritribunali tegevuse tõhususe küsimustes ning soovitusi eritribunali ja halduskomitee eesmärkide edendamiseks.

Halduskomitee koostab oma tegevuskorra ja muud tööks vajalikud korraldused ning vaatab läbi eritribunali poolt vastu võetud menetluse ja tõendite esitamise korra ja selle muudatused.

Vajadusel arutab ja võtab halduskomitee vastu eritribunalile piirkonnaülest toetust edendavad strateegiad. Eritribunali kohtunikele esitatavad nõuded sätestab eritribunali põhikiri. Kohtunik peab olema kõrge moraaliga, erapooletu ja aus ning tal peab olema oma riigi kõige kõrgemasse kohtuorganisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed võivad esitada kandidaate kohtunike nimekirja, mis koosneb 15 kohtunikust. Eesti jaoks on oluline kokkuleppe osaliseks saamine kohe alguses, mis võimaldaks halduskomitee liikmena esitada eritribunali kohtuniku kandidaat. Eritribunali satuudi kohaselt nimetab sõltumatu nõuanderühm halduskomiteele kõige sobivamad kohtunikud kohtunike valikunimekirja. Nõuanderühm koosneb 7 kõrgelt kvaliftseeritud juristist, kes on või on olnud riigi kõrgema kohtu või rahvusvahelise kriminaal kohtu kohtunikud või teiste kõrge moraaliga juristide seast, kellel on märkimisväärne kogemus rahvusvahelises õiguses, sh kriminaalõiguses. Halduskomitee nimetab nõuanderühma liikmed ning valib salajasel hääletamisel valikunimekirja 9 aastaks kohtunikud. Halduskomitee valib eritribunali prokuröri ja aseprokuröri(d). Eritribunali statuudi kohaselt saavad kokkuleppe osalisriigid ja assotsieerunud riigid esitada prokuröri ja aseprokuröri kandidaate. Nõuanderühm esitab halduskomiteele kõige sobivamad kandidaadid ning halduskomitee valib salajasel hääletusel 7 aastaks eritribunali prokurör4i ja aseprokuröri. Halduskomitee liikmeks olemine annab samuti võimaluse esitada prokuröri ja aseprokuröri ning nõuanderühma liikme kandidaate, kuid olulisem on kahtlemata võimalus esitada kohtuniku kandidaat. Hiljem tuleks konsultatsioonide käigus kujundada seisukoht ja saavutada kokkulepped, kuidas ametikohti täidetakse.

Halduskomitee tagab liikmete ja assotsieerunud liikmete tõhusa koostöö kõigis asjaomastes sektorites, tuginedes koormuse jagamise süsteemile ning korraldab ülemineku eritribunali järeltegevuse mehhanismile, pööratakse tähelepanu tunnistajate kaitsele, karistuste täideviimise jälgimisele, vabastamistaotluste läbivaatamisele ning eritribunali tõendite ja toimikute säilitamisele. Samuti on halduskomitee ülesanne järeltegevusega seotud ülesannete rahastamine.

Halduskomitee pädevuses on eritribunali kohtuväliste järeltegevusega seotud ülesannete korraldamine nagu toimikute ja arhiivide haldamine.
Halduskomitee arutab mehhanisme, mis abistaks kokkuleppe liikmeid ja assotsieerunud liikmeid kulude kandmisega, mis on seotud karistuste täitmise, süüdimõistetud isikute vabastamise ning tunnistajate kaitsega pärast kokkuleppe lõppemist, sealhulgas võimaliku usaldusfondi asutamist. Halduskomitee täidab samuti muid ülesandeid, mis on vajalikud tema mandaadi elluviimiseks.

Artikkel 3. Osalemine
Artikli kohaselt võivad kokkuleppe osaliseks või assotsieerunud osaliseks saada lisaks Euroopa Nõukogu liikmesriikide või vaatlejariikidele ja Euroopa Liidule iga ÜRO Peaassamblees 23. novembri 2023. aasta resolutsiooni A/RES/ES-11/6 poolt hääletanud riik, samuti iga riik ja rahvusvahelised organisatsioon, mis on osalenud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise tuumikgrupis, Kokkuleppe osaliseks saamiseks tuleb saata asjakohane teavitus Euroopa Nõukogu peasekretärile. Halduskomitee võib lubada taotluse esitanud riigil või rahvusvahelisel organisatsioonil ühineda halduskomiteega kui liige või assotsieerunud liige. Kokkuleppe assotsieerunud liige võib saada liikmeks, teatades sellest peasekretärile.

Artikkel 4. Koosseis
Artikkel sätestab, et iga liige ning assotsieerunud liige võib nimetada halduskomiteesse kuni kahe esindajaga delegatsiooni, kelle seast nimetatakse üks delegatsiooni juhiks. Halduskomitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja kaks aseesimeest mittepikendatavaks kolmeaastaseks perioodiks.
Artikkel 5. Koosolekud
Artikkel reguleerib halduskomitee töökorraldust ja koosolekuid. Halduskomitee koguneb vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Liikmed ja assotsieerunud liikmed katavad ise oma reisi- ja majutuskulud. Otsuseid võib teha ka kirjalikult ja elektrooniliselt. Esimese koosoleku kutsub kokku peasekretär, edasised koosolekud ja nende asukohad määrab halduskomitee. Otsused langetatakse kahekolmandikulise häälteenamusega, igal liikmel on üks hääl; menetlusküsimused lahendatakse lihthäälteenamusega.
Assotsieerunud liikmed võivad koosolekutel osaleda ilma hääleõiguseta ning teha suulisi või kirjalikke avaldusi. Kui nad on teinud vabatahtliku sissemakse halduskomitee määratud summas, omandavad nad täisliikme õigused vastavaks majandusaastaks. Peasekretär võib koosolekutel osaleda või olla esindatud ilma hääleõiguseta. Halduskomitee võib kutsuda koosolekutele Euroopa Nõukogu organite, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid ja eksperte, samuti ilma hääleõiguseta, vastavalt päevakorra teemadele.

Artikkel 6. Sekretariaat
Artikkel reguleerib sekretariaadi tööd. Halduskomiteed toetab peasekretäri loodud sekretariaat, mida juhib täitevsekretär. Täitevsekretäril on õigus halduskomitee heakskiidul sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid ning ta vastutab koosolekute kokkukutsumise, sekretariaadi igapäevase haldamise ja haldusliku toe eest. Samuti korraldab ta suhtlust eritribunali, asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning asukohariigi ja Ukraina valitsusega, täites kõiki statuudiga määratud ülesandeid. Täitevsekretär täidab ka muid halduskomitee antud ülesandeid. Sekretariaadil on täielik halduslik autonoomia Euroopa Nõukogust ja tema organitest, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist ning nende suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju vastavalt käesoleva statuudi artiklile 11.
Artikkel 7. Sõltumatus
Artikkel sätestab, et eritribunali kohtunikud, prokurör, aseprokurör(id), töötajad ja sekretariaat tegutsevad oma ülesannete täitmisel sõltumatult. Halduskomitee liikmed, assotsieerunud liikmed ning Euroopa Nõukogu ja tema organid kohustuvad seda sõltumatust austama ega tohi püüda neid mõjutada. Sekretariaadi liikmed ei tohi oma tööülesannete täitmisel küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt, ametiasutuselt, valitsusväliselt organisatsioonilt ega muult kolmandalt isikult.

Artikkel 8. Rahastamine ja eelarve
Artikkel sätestab, et kokkuleppel on oma eelarve, mis koosneb eritribunali ja halduskomitee kulude eelarvest. Eritribunali ja halduskoiteed rahastus koosneb liikmete iga-aastastest sissemaksetest ja assotsieerunud liikmete vabatahtlikest sissemaksetest.

Halduskomitee määrab kindlaks liikmete iga-aastaste sissemaksete ning assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Sissemaksed põhinevad Euroopa Nõukogu eelarvesse tehtavate riikide iga-aastase sissemaksete kriteeriumidel ning neid võib kohandada võttes samuti arvesse muid sissemakseid.

Halduskomitee võib kasutada täiendavaid vabatahtlikke toetusi ja sissemakseid, sh mitterahalisi sissemakseid ja lähetatud töötajaid.
Halduskomitee kiidab igal aastal heaks eritribunali eelarve vastavalt peasekretäri ettepanekule, kes on eelnevalt konsulteerinud eritribunali kohtusekretäriga. Halduskomitee võtab vastu oma ja oma sekretariaadi eelarve, mille on koostanud peasekretär.

Halduskomitee kiidab igal aastal heaks peasekretariaadi koostatud kokkuleppe majandusaasta aruande, millele on lisatud välisaudiitori aruanne. Peasekretär ei vastuta halduskomitee majandusaasta aruande eest, mille esitab täitevsekretär ministrite komiteele koos oma kinnituse või märkustega ning välisaudiitori aruandega.

Euroopa Nõukogu finantseeskirju kohaldatakse kokkuleppe eelarve vastuvõtmisel ja haldamisel arvestades halduskomitee statuudi erisusi.

Halduskomitee rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkulepet. Üldkokkulepe tagab varade, omandi, hoonete, territooriumi arhiivide jmt puutumatuse, samuti on Euroopa Nõukogu varad ja omand vabastatud maksudest.

Artikkel 9. Koostöö
Artikkel reguleerib halduskomitee koostööd asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste partneritega oma mandaadi täitmiseks. Samutigi teeb iga liige või assotsieerunud liige vastavalt riigisisesele õigusele koostööd halduskomitee, Ukraina ja asukohariigiga. Idee on tagada koormuse õiglane jaotus kõigis asjaomastes eritribunaliga tehtava koostöö vormides ning arutada eelistatavaid koostööviise eritribunali ja halduskomitee liikmete ja assotsieerunud liikmete vahel. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad sõlmida vajalikud lepingud ja kokkulepped, et hõlbustada eritribunali tõhusat toimimist, sealhulgas sellistes küsimustes nagu isikute tuvastamine ja asukoht; dokumentide kättetoimetamine; isikute vahistamine, üleandmine ja kinnipidamine; tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; ning karistuste täitmisele pööramine.
Artikli lõikes 4 tuuakse välja, et asukohariigi lepingu jõustumine, mis lubab eritribunali jurisdiktsiooni asukohariigi territooriumil ellu viia, sõltub [x] koostöölepingu sõlmimisest ja minimaalsest arvust kohustustest, mis on seotud koostööga järgmistes valdkondades: tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; karistuste täitmisele pööramine; vabastamine, sealhulgas ajutine vabastamine. Madalmaad on avaldanud valmisolekut olla eritribunali asukohariik, kuid on samas öelnud, et enne lõpliku nõusoleku andmist on vajalik piisava arvu koostöölepingute olemasolu.
Vajalikus koostöölepingute arvus ei ole esialgu veel kokkulepet. Euroopa Nõukogu raames on välja töötatud näidis koostöökokkuleppe projekt, mida riigid saavad kohandada oma vajadustele ja seadustele. Eesti peab samuti sõlmima eritribunaliga koostöö kokkuleppe ning kokku leppima sellega endale võetud kohustused. Eesti on sõlminud ÜROga kokkuleppe endise Jugoslaavia tribunal poolt süüdimõistetud isikutele mõistetud isikutele vanglakaristuse täideviimiseks ning 4 isikut kannavad selle alusel karistust Tartu vanglas. Tunnistajate kaitseks ja ümberpaigutamiseks ei ole Eesti seni sõlminud ei kahepoolseid ega rahvusvahelisi lepinguid. Samuti puuduvad Eestil kokkulepped vangide vabastamiseks või ajutiseks vabastamiseks. Ka nendes valdkondades tuleks pädevatel asutustel rahvusvahelisele koostööle enam tähelepanu pöörata. Kuna Ukraina toetamine Venemaa agressioonisõjas on Eesti välispoliitika prioriteet, siis peaks koostöölepingute sõlmimine olema Eesti jaoks olulisel kohal ning tuleb astuda samme, et koostööleping(ute) sõlmimise ettevalmistamine toimuks kiiremas korras.
Artikkel 10. Konfidentsiaalsus
Artikkel käsitleb halduskomitee koosolekuid ja dokumente konfidentsiaalsena, kui ei otsustata teisiti.
Artikkel 11. Erandid Euroopa Nõukogu eeskirjadest
Artikli alusel võib halduskomitee ministrite komitee heakskiidul kalduda kõrvale kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest, kui see on vajalik halduskomitee ülesannete tõhusaks täitmiseks.
Artikkel 12. Muudatused
Artikkel sätestab, et halduskomitee statuuti võib muuta ministrite komitee otsusega, mille tegemisel osalevad üksnes halduskomitee liikmetest riikide esindajad. Muudatuste tegemine toimub identselt halduskomitee asutamisega. Euroopa Nõukogu statuudi artikkel 20 punkt d kohaselt on ministrite komitee resolutsiooni vastuvõtmiseks vajalik hääletamisest osavõtvate esindajate kahe kolmandiku häälteenamust ja komitee liikmete enamust
Artikkel 13. Kestus
Artikkel lubab kokkuleppe kestuse osas erandi üldisest Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkulepetele kehtestatud kolmeaastasest tähtajast, mis on vajalik, et kaitsta eritribunali kohtunike sõltumatust ning tagada eritribunal tõhus toimine.
Ministrite komitee võib halduskomitee soovitusel kokkuleppe lõpetada.

Halduskomitee võib soovitada eritribunali lõpetamist ja järelmehhanismi asutamist, kui eritribunal on oma mandaadi täitnud ja eritribunali esimees sellest halduskomiteed teavitanud. Halduskomitee vaatab läbi eritribunali järelmehhanismi asutamise tingimused ning võtab vastu üksikasjaliku üleminekukava, mis hõlmab eelkõige tunnistajate kaitset; karistuste täideviimise jälgimist; ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist; eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning rahastamist. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed teevad koostööd, et tagada eritribunali tegevuse nõuetekohane lõpetamine. Rahvusvahelise kriminaaltribunali mandaadi täitmisel vastava järelmehhanismi asutamine on tavapärane rahvusvaheline praktika, millele antakse üle eritribunali tegevusest jäänud ülesanded ning dokumendid. Näitena võib tuua endise Jugoslaavia ja Rwanda eritribunali järelmehhanismi, kes jätkab eritribunali mõistetud karistuste täitmist ning täidab muid asjakohaseid ülesandeid.

Artikkel 14. Vaidluste lahendamine
Artikkel sätestab, et halduskomitee statuudi kohaldamisest või tõlgendamisest tulenevad vaidlused lahendamist rahumeelsel viisil. Ükski rahumeelne vahend pole seejuures välistatud. Vaidluste rahumeelse lahendamise viisid on loetletud ÜRO põhikirja artiklis 33.

Artikkel 15. Väljaastumine ja väljaheitmine
Artikkel reguleerib kokkuleppest väljaastumist ja kokkuleppest väljaheitmist. Kokkuleppest saab igal ajal välja astuda, saates asjakohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. Osalus kokkuleppes lõppeb rahandusaasta lõppemisega, kui teade on saadetud enne 1. juunit. Kui teade jõudis kohale hiljem kui 1. juunil, lõpeb osalus järgmise rahandusaasta lõpus. Assotsieerunud riikide osalus lõpeb teate kättesaamise päeval.
Halduskomiteel on õigus tema määratud kuupärvast alates peatada liikme või assotsieerunud liikme liikmesuse, kui tema tegevus ei ole kooskõlas halduskomitee mandaadiga või ta takistab halduskomitee ülesannete täitmist.

4. Eelnõu terminoloogia

Korralduse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
Lepingu tõlkimisel on võimaluse korral lähtutud eelkõige Euroopa Nõukogu laiendatud osalepetes kasutatud mõistetest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eesti toetab Euroopa Liidu osalemist kokkuleppes.

6. Korralduse mõjud

Kokkulepe ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega ka riigi regionaalarengule või riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kokkulepe mõjutab positiivselt riigi välissuhteid ja julgeolekut.
Välispoliitiliselt ja pidades silma riigi julgeolekut on Eesti olnud väga aktiivne Venemaa Föderatsiooni agressiooniga seonduvatel teemadel ning aktiivselt toetanud nii agressioonikuriteo eritribunali loomist, sõjakahjude hüvitamist kui muid Ukraina vastu toime pandud agressiooniga seonduvaid teemasid. Aktiivsus nimetatud teemadel on välispoliitiliselt oluline rahvusvahelise õiguse järgimise, sh karistamatuse, aspektist, kuid kaugemale vaatavalt tagavad meie riigi julgeolekut. Väga oluline on anda signaal, et agressioon ei jää ning et rahvusvaheline üldsus ei jäta agressioonile reageerimata. Pikem kirjeldus välispoliitilisest mõjust on tood ka seletuskirja sissejuhatavas osas.
7. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Korralduse rakendamisega kaasnevad lisakulud riigi eelarvele. Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa iga-aastase osamakse tasumise, mis lähtub kokkuleppe osaliste arvust. Kui eritribunali täismahus tööle asumisel võib Eesti omaosalus ulatuda ca 4 miljoni euroni, siis esimeses ehk eritribunali käivitamise staadiumis on kokkuleppe osalisriikide rahaline kohustus väiksem ning selle suurusjärk on eeldatavasti võrreldav Euroopa Nõukogu Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registri loomise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe Eesti osamaksega, mis on 2025. aastal 28842,51 eurot. Edaspidi võib ulatuda osamakse kuni 4 miljoni euroni, kui eritribunali kulud jäävad 70 miljoni piiridesse ja kuuluvad jagamisele võrdselt 16 EN väiksema osalisriigi vahel. Ei ole välistatud, et eritribunali tegevuskulud saavad olema suuremad, kui tribunal on täies mahus tööle hakanud, kuid sel juhul peavad kokkuleppe osalisriigid kulude katmise eraldi kokku leppima. Kui eritribunal lõpetab oma kohtupidamisega seotud tegevuse ning käivitub järelmehhanismi, siis hakkavad ka riikide kulutused vähenema. Igal juhul peavad kokkuleppe osalisriigid arvestama sellega, et agressiooni eritribunali tegevuse rahastamine toob endaga kaasa pikaajalise rahalise kohustuse, millega tuleb edaspidi riigi eelarves arvestada.

8. Korralduse ja seaduse jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Kokkulepe jõustub Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooni vastuvõtmise päeval nende riikide suhtes, kes on teavitanud soovist olla kokkuleppe osaliseks ja kes on valmis võtma rahalisi kohustusi. Eesti soovib välispoliitilistel eesmärkidel teavitada oma osalusest kokkuleppes nii, et Eesti oleks nimetatud Ministrite Komitee resolutsioonis kokkuleppe osalisriigina.
Kokkulepe ja selle tõlge eesti keelde avaldatakse Riigi Teatajas pärast kokkuleppe kehtestamist Euroopa Nõukogus, kuna kuni selle hetkeni võidakse teha kokkulepe tekstis tehnilisi parandusi
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse andmiseks EIS kaudu.

Draft Resolution CM/Res(2025)… establishing the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine
The representatives in the Committee of Ministers of …, as well as the representatives of …,
Having regard to the Statute of the Council of Europe (ETS No. 1), which in its preamble emphasises that the pursuit of peace based upon justice and international co-operation is vital for the preservation of human society and civilisation;
Recalling the obligations of all States under Article 2 of the Charter of the United Nations, including the obligations to refrain, in their international relations, from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any State, or in any other manner inconsistent with the purposes of the United Nations, and to settle their international disputes by peaceful means;
Reiterating their unwavering commitment to the independence, sovereignty and territorial integrity of Ukraine within its internationally recognised borders;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/68/262 of 27 March 2014, called upon all States to desist and refrain from actions aimed at the partial or total disruption of the national unity and territorial integrity of Ukraine, including any attempts to modify Ukraine’s borders through the threat or use of force or other unlawful means;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/71/205 of 19 December 2016, reaffirmed the responsibility of all States to refrain from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any State and from acting in any other manner inconsistent with the purposes of the United Nations and urged the Russian Federation to immediately release Ukrainian citizens who were unlawfully detained and judged without regard for elementary standards of justice;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/73/194 of 17 December 2018, condemned the temporary occupation of the Autonomous Republic of Crimea and the city of Sevastopol, and recalled that this temporary occupation and the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of Ukraine by the Russian Federation are in contravention of commitments made to respect the independence and sovereignty and the existing borders of Ukraine;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/76/70 of 9 December 2021, urged the Russian Federation to completely and unconditionally withdraw its military forces from Crimea and end its temporary occupation of the territory of Ukraine without delay and further stressed that the presence of Russian troops in Crimea is contrary to the national sovereignty, political independence and territorial integrity of Ukraine and undermines the security and stability of neighbouring countries and the European region;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/ES-11/1 of 2 March 2022, recognising that the military operations of the Russian Federation inside the sovereign territory of Ukraine were on a scale that the international community had not seen in Europe in decades, deplored in the strongest terms the aggression by the Russian Federation against Ukraine in violation of Article 2, paragraph 4, of the Charter of the United Nations, demanded that the Russian Federation immediately cease its use of force against Ukraine and deplored the involvement of Belarus in this unlawful use of force against Ukraine;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/ES-11/6 of 23 February 2023, emphasised the need to ensure accountability for the most serious crimes under international law committed on the territory of Ukraine through appropriate, fair and independent investigations and prosecutions at the national or international level, and ensure justice for all victims and the prevention of future crimes;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/79/184 of 17 December 2024, condemned the war of aggression against Ukraine by the Russian Federation in violation of Article 2, paragraph 4, of the Charter of the United Nations, and the use of Crimea for this and to support the attempted illegal annexation of the Kherson, Zaporizhzhia, Donetsk and Luhansk oblasts;
Recalling that, on 15 March 2022, the Parliamentary Assembly of the Council of Europe through Opinion 300 (2022) condemned the Russian Federation’s aggression against Ukraine in the strongest terms, noting that the escalation of military activities as of 24 February 2022 represented a continuation of the war of aggression by the Russian Federation against Ukraine since 20 February 2014;
Recalling that, on 16 March 2022, the Committee of Ministers decided to exclude the Russian Federation from the Council of Europe as a result of its aggression against Ukraine, such aggression constituting a serious violation by the Russian Federation of its obligations under Article 3 of the Statute of the Council of Europe and under international law;
Convinced of the exigent necessity to ensure comprehensive accountability in the context of the Russian Federation’s aggression against Ukraine and acknowledging the role played by the Council of Europe in providing a robust response to this aggression, as recalled in the Reykjavik Declaration adopted at the 4th Summit of Heads of State and Government of the Council of Europe on 16 and 17 May 2023 and its Appendix I entitled “Declaration in support of the Enlarged Partial Agreement on the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine”;
Recalling the Charter of the International Military Tribunal of 8 August 1945, whose Article 6.a established individual criminal responsibility for crimes against peace;
Recalling the Rome Statute of the International Criminal Court and recognising the jurisdiction of the International Criminal Court with respect to the situation in Ukraine, but also recognising that, notwithstanding Ukraine ratifying on 25 October 2024 and becoming a State Party to the Rome Statute on 1 January 2025, the jurisdictional regime for the crime of aggression in the Rome Statute prevents the International Criminal Court from exercising jurisdiction with respect to the crime of aggression in this particular context;
Recognising the efforts of the International Centre for the Prosecution of the Crime of Aggression against Ukraine (ICPA) in co-ordinating and strengthening national investigations into the crime of aggression against Ukraine, in order to ensure appropriate investigation into the crime of aggression;
Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/79/284 of 16 April 2025, acknowledged the contribution of the Council of Europe to the work of the core group towards the establishment of a special tribunal for the crime of aggression against Ukraine, and its willingness to examine possible options to provide expert and technical support for the establishment and, as appropriate, operation of such a special tribunal;
Having regard to Statutory Resolution Res(93)28 of the Committee of Ministers on partial and enlarged agreements;
Having regard to Resolution Res(96)36 of the Committee of Ministers establishing the criteria for partial and enlarged agreements of the Council of Europe, as amended by Resolution CM/Res(2010)2;
Conscious of the need to provide a forum in which non-members of the Council of Europe may also participate in Council of Europe initiatives to fight impunity for international crimes;
Having regard to the decision of […] whereby the Committee of Ministers authorised the establishment of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Management Committee”) in the form of an enlarged partial agreement within the framework of the Council of Europe and the decision of […] whereby the Committee of Ministers authorised the Secretary General of the Council of Europe (hereinafter “Secretary General”) to sign the Agreement between the Council of Europe and Ukraine on the Establishment of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Agreement”) on behalf of the Council of Europe,
Resolve to establish the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine governed by the Statute of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Statute”) appended hereto;
Invite all member and observer States of the Council of Europe, as well as other States and international organisations, to become members of this Enlarged Partial Agreement, in accordance with this Statute;
Call on all Council of Europe member and observer States, the European Union, the United Nations and other States and international organisations to co-operate with the Management Committee and the Special Tribunal so as to facilitate its work and the fulfilment of its mandate.
Appendix to Resolution CM/Res(2025)…
Statute of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine
Article 1 – Aim of the Management Committee
1.         The Management Committee is hereby established as a platform for intergovernmental co‑operation, acting within the institutional framework of the Council of Europe.
2.         The aim of the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine is to finance the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Special Tribunal”) and to assist in other administrative and managerial aspects of its operation for the purpose of enabling the Special Tribunal to fulfil its mandate as set out in the Statute of the Special Tribunal.
Article 2 – Functions of the Management Committee
The Management Committee shall:
a.     ensure the provision of the necessary funding for the Special Tribunal and the Management Committee, including its secretariat;
b.    approve the annual budget of expenditure of the Special Tribunal, as prepared by the Secretary General in consultation with the Registrar of the Special Tribunal;
c.     adopt the activity report of the Special Tribunal, as prepared by the President of the Special Tribunal;
d.    provide non-judicial advice and policy direction on all administrative aspects of the operation of the Special Tribunal, including questions of efficiency;
e.     recommend to members and associate members measures to advance the aims of the Special Tribunal and the Management Committee;
f.     draw up rules of procedure governing the work of the Management Committee and any other arrangements required for the implementation of its activities, and review the Rules of Procedure and Evidence adopted by the judges of the Special Tribunal and any amendments thereto;
g.    consider and adopt strategies, as appropriate, to further advance cross-regional support for the Special Tribunal;
h.     appoint members to the Advisory Panel and elect judges, the Prosecutor of the Special Tribunal (hereinafter “Prosecutor”) and Deputy Prosecutor(s) in accordance with the procedures prescribed by the Statute of the Special Tribunal;
i.      ensure the effective co-operation of members and associate members across all relevant sectors, based on a system of burden sharing;
j.      adopt rules governing the transition to a residual mechanism, in particular concerning the protection of witnesses, the supervision of the execution of sentences, the processing of requests for early, interim and final release, the preservation of evidence and records of the Special Tribunal, and financing of such residual functions;
k.     consider arrangements for the co-ordinated transition of certain non-judicial residual functions of the Special Tribunal to the Council of Europe, in particular regarding the management of records and archives;
l.      consider mechanisms to assist members and associate members with costs related to the enforcement of sentences, the release of sentenced persons and the protection of witnesses after the termination of the Enlarged Partial Agreement, including possibly through the establishment of a trust fund; and
m.   perform any other function necessary to perform its mandate.
Article 3 – Participation
1.         Any member or observer State of the Council of Europe and the European Union, any other State that has voted in favour of the United Nations General Assembly Resolution A/RES/ES-11/6 of 23 February 2023, or any State and international organisation that has participated in the Core Group on the Establishment of a Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine may become a member or associate member of the Management Committee by notification addressed to the Secretary General.
2.         The Management Committee may authorise any other State or international organisation having so requested to join the Management Committee as member or associate member.
3.         Associate members may, at any time, become members by notification addressed to the Secretary General.
Article 4 – Composition
1.         Each member shall, and each associate member may, appoint a delegation to the Management Committee consisting of not more than two representatives. One of the representatives shall be appointed as head of the delegation.
2.         The Management Committee shall elect from among its members a chair and two vice-chairs for a non-renewable period of three years.
Article 5 – Meetings
1.         The Management Committee shall meet as often as is necessary, but at least once a year. Travel and accommodation costs relating to the participation in meetings of the Management Committee shall be borne by each member and associate member. The Management Committee may exercise its decision making through written procedure and by electronic means.
2.         The first meeting of the Management Committee shall be convened by the Secretary General. Any further meetings and the location thereof shall be determined by decision of the Management Committee.
3.         The Management Committee shall adopt its decisions by a two-thirds majority of the votes cast, with each member having one vote. Procedural matters shall be settled by a majority of the votes cast.
4.         Without prejudice to paragraph 5 of this article, associate members may participate in the meetings of the Management Committee without the right to vote. Associate members may make oral or written statements in the meetings of the Management Committee.
5.         Associate members having made voluntary contributions to the Management Committee of an amount equal to the amount determined by the Management Committee in accordance with Article 8 of this Statute, shall have the full range of rights of members during the financial year for which they made such a contribution.
6.         The Secretary General may participate or be represented in the meetings of the Management Committee without the right to vote. The Management Committee may invite representatives of relevant Council of Europe bodies or international organisations to attend its meetings or a part of its meetings, without voting rights, according to the items on its agenda. It may also invite experts to be present for specific items of its agenda, without the right to vote.
Article 6 – Secretariat
1.         The Management Committee shall be assisted by a secretariat provided by the Secretary General. The secretariat shall be headed by an Executive Secretary appointed by the Secretary General.
2.         The Executive Secretary shall be entitled to enter into contracts and arrangements on behalf of the Management Committee upon its approval.
3.         The Executive Secretary shall carry out the following functions:
a.     convening meetings of the Management Committee, in consultation with the chair;
b.    having day-to-day responsibility for overseeing and administrating the work of the secretariat of the Management Committee;
c.     together with the secretariat, ensuring administrative and organisational support for the work of the Management Committee, including regular liaison and preparation of its meetings;
d.    liaising with the President and the Registrar of the Special Tribunal on matters related to the work of the Management Committee;
e.     being responsible for forwarding documents from the President and the Registrar of the Special Tribunal to the Management Committee;
f.     liaising with relevant national and international bodies on various issues related to the work of the Management Committee;
g.    liaising with the government of the host State and Ukraine on various administrative matters related to the work of the Management Committee; and
h.     performing any other function vested in him or her by this Statute.
4.         The Executive Secretary shall carry out any other function assigned by the Management Committee.
5.         Without prejudice to paragraph 6 of this article, the secretariat shall have full administrative autonomy from the Council of Europe and its bodies.
6.         The Council of Europe Staff Regulations shall apply to the secretariat, subject to Article 11 of this Statute.
Article 7 – Independence
1.         As prescribed by the Statute of the Special Tribunal, the judges, the Prosecutor, the Deputy Prosecutor(s) and staff of the Special Tribunal shall be independent in the performance of their functions.
2.         Each member and associate member of the Management Committee, as well as the Council of Europe and its bodies, commit to respecting the independence of the Special Tribunal, including its staff, judges, Prosecutor, Deputy Prosecutor(s) and offices, and to not seeking to influence them in the discharge of their responsibilities. Each member and associate member commits to respecting the exclusively independent character of the secretariat and to not seeking to influence it in the discharge of its responsibilities.
3.         In accordance with the Staff Regulations of the Council of Europe, in the performance of their duties, members of the secretariat shall neither seek nor accept instructions from any government, authority, non-governmental organisation or other third party.
Article 8 – Financing and budget
1.         The Enlarged Partial Agreement shall have its own budget in accordance with Statutory Resolution Res(93)28, comprising the budget of expenditure of the Special Tribunal and of the Management Committee. The budget shall be financed through the annual contributions of its members and voluntary contributions of its associate members.
2.         The Management Committee shall determine the amount of the annual contributions of its members and the recommended voluntary contributions of its associate members. These contributions should be based, as a rule, on the criteria for the determination of the annual scale of contributions to the general budget of the Council of Europe and can be adjusted in accordance with the principles on which that scale is based, while also taking into account any other contributions made in accordance with paragraph 3 of this article.
3.         The Management Committee may receive and utilise additional voluntary grants and other contributions connected with its work, including contributions in kind and seconded staff. These contributions shall be consistent with the aims and functions of the Management Committee.
4.         The Management Committee shall approve every year the budget of expenditure of the Special Tribunal, as proposed by the Secretary General in consultation with the Registrar of the Special Tribunal. The Management Committee shall also adopt its own budget of expenditure and that of its secretariat, as drawn up by the Secretary General.
5.         The Management Committee shall approve every year the annual accounts of the Enlarged Partial Agreement, which shall be drawn up by the Secretary General in accordance with the Financial Regulations of the Council of Europe (hereinafter “Financial Regulations”) and submitted to the Management Committee accompanied by the report of the external auditor, as provided for in the Financial Regulations.
6.         In order to discharge the Secretary General from responsibility for the management of the financial year in question, the Executive Secretary shall transmit to the Committee of Ministers the annual accounts of the Enlarged Partial Agreement, together with its approval or any comments, and the reports drawn up by the external auditor, as provided for in the Financial Regulations.
7.         The Financial Regulations shall apply to the adoption and management of the budget of the Enlarged Partial Agreement, taking into account the provisions of this Statute.
8.         The Management Committee’s financial resources shall benefit from the provisions of the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe (ETS No. 2).
Article 9 – Co-operation
1.         The Management Committee shall seek to co-operate with relevant national and international partners for the purposes of fulfilling its mandate.
2.         Each member or associate member shall seek to co-operate, within the limits of its national legislation, with the Management Committee, Ukraine and the host State for the purpose of fulfilling the mandate of the Management Committee.
3.         The Management Committee shall seek to ensure fair burden sharing in all relevant forms of co-operation with the Special Tribunal and shall discuss preferable modalities of co-operation between the Special Tribunal and members and associate members of the Management Committee. Members and associate members of the Management Committee will endeavour to conclude the necessary agreements and arrangements to facilitate the effective operation of the Special Tribunal, including on matters such as the identification and location of persons; service of documents; arrest, transfer or detention of persons; protection and relocation of witnesses; and enforcement of sentences.
4.         The members and associate members of the Management Committee note that the entry into force of the host State agreement allowing for the exercise of jurisdiction of the Special Tribunal on the territory of the host State will be conditional upon the conclusion of [x] co-operation agreements and a minimum number of commitments relating to co-operation in each of the following areas:
a.     witness protection and relocation;
b.    enforcement of sentences;
c.     release, including interim release.
Article 10 – Confidentiality
Unless otherwise decided by the Management Committee, its meetings and documents shall be treated as confidential.
Article 11 – Derogations from Council of Europe rules and regulations
The Management Committee, with the approval of the Committee of Ministers, may derogate from applicable Council of Europe rules and regulations if doing so is required for the efficient exercise of the Management Committee’s functions.
Article 12 – Amendments
The Statute of the Management Committee may be amended only by decision of the Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the States that are members of the Management Committee, by the majority stipulated in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe and an identically worded decision of the Management Committee.
Article 13 – Duration

1.         To protect the judicial independence of the Special Tribunal and ensure the effective fulfilment of its mandate, the Enlarged Partial Agreement shall not be subject to the three-year trial period requirement specified in paragraph 6 of the Committee of Ministers’ Resolution Res(96)36 establishing the criteria for partial and enlarged agreements of the Council of Europe.
2.         The Committee of Ministers may decide, upon the recommendation of the Management Committee, to terminate the Enlarged Partial Agreement.
3.         Upon receiving a notification from the President of the Special Tribunal of the fulfilment of the mandate of the Special Tribunal, the Management Committee shall examine appropriate modalities for the establishment of a residual mechanism to succeed the Special Tribunal through a separate international instrument. The Management Committee may recommend to the Parties to the Agreement to dissolve the Special Tribunal and to establish a residual mechanism.
4.         In a situation as described in paragraph 3 of this article, the Management Committee shall adopt a detailed transition plan upon recommendation of the Parties to the Agreement, the host State and the President of the Special Tribunal. This plan shall cover in particular the protection of witnesses; the supervision of the execution of sentences; the processing of requests for early, interim and final release; the preservation of evidence and records of the Special Tribunal; and financing. The members and associate members of the Management Committee shall seek to co-operate to ensure an orderly winding-down of operations of the Special Tribunal.
Article 14 – Settlement of disputes
The members and associate members shall seek to resolve any dispute which may arise concerning the application or interpretation of the provisions of this Statute by negotiation or by any other means of peaceful settlement accepted by mutual agreement between them.
Article 15 – Withdrawal and expulsion
1.         Any member or associate member may withdraw from the Management Committee by means of a notification sent to the Secretary General.
2.         The Secretary General shall acknowledge receipt of the notification and inform the members and associate members of the Management Committee.
3.         The withdrawal of a member shall take effect at the end of the financial year in which it is notified, if such notification is given before 1 June of that financial year, or at the end of the following financial year, if notification of withdrawal is given on or after 1 June of the financial year. The withdrawal of an associate member shall come into effect upon receipt of the notification.
4.         In accordance with applicable provisions of the Financial Regulations, the Management Committee shall examine the financial consequences of the withdrawal or expulsion of a member or an associate member and shall make the appropriate arrangements.
5.         The Secretary General shall immediately inform the member concerned of the consequences of its withdrawal in accordance with paragraph 3 of this article.
6.         The Management Committee may decide that any member or associate member acting in a manner inconsistent with the mandate of the Management Committee or impeding its functions ceases to be a member or associate member of the Management Committee as from such date as the Management Committee determines.

Tõlge inglise keelest
Tõlge on informatiivne
Eelnõu: resolutsioon CM/Res(2025)…, millega kehtestatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomiteed käsitlev laiendatud osaline kokkulepe
[…] ministrite komitee esindajad, samuti [...] esindajad,
võttes arvesse Euroopa Nõukogu statuuti (ETS nr 1), mille preambulis rõhutatakse, et püüdlus õiglusel ja rahvusvahelisel koostööl põhineva rahu poole on eluliselt tähtis inimühiskonna ja tsivilisatsiooni säilitamiseks;
meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 kohaseid kõigi riikide kohustusi, sealhulgas kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised tülid rahulike vahenditega;
korrates oma vankumatut pühendumist Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee kutsus oma 27. märtsi 2014. aasta resolutsioonis A/RES/68/262 kõiki riike üles peatama tegevus ja hoiduma tegevusest, mille eesmärk on Ukraina riikliku ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse osaline või täielik kahjustamine, sealhulgas kõik katsed muuta Ukraina piire jõu või muude ebaseaduslike vahenditega ähvardamise või nende tarvitamise kaudu;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee kinnitas oma 19. detsembri 2016. aasta resolutsioonis A/RES/71/205 veel kord kõigi riikide kohustust hoiduda jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu ning tegutsemast mis tahes muul viisil, mis on vastuolus ÜRO eesmärkidega, ning nõudis, et Venemaa Föderatsioon vabastaks viivitamata Ukraina kodanikud, kes on ebaseaduslikult kinni peetud ja kelle üle on õigust mõistetud õigusemõistmise elementaarseid standardeid arvesse võtmata;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee mõistis oma 17. detsembri 2018. aasta resolutsioonis A/RES/73/194 hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ajutise okupeerimise ning meenutas, et see ajutine okupeerimine ning Venemaa Föderatsiooni poolt jõuga ähvardamine või jõu tarvitamine Ukraina territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu on vastuolus kohustustega, mis on võetud seoses Ukraina sõltumatuse ja suveräänsusega ning praeguste piiridega;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee nõudis oma 9. detsembri 2021. aasta resolutsioonis A/RES/76/70, et Venemaa Föderatsioon viiks täielikult ja tingimusteta oma relvajõud Krimmist välja ning lõpetaks Ukraina territooriumi ajutise okupeerimise ilma viivituseta, ning rõhutas lisaks, et Venemaa vägede kohalolek Krimmis on vastuolus Ukraina riikliku suveräänsuse, poliitilise sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkusega ning õõnestab naaberriikide ja Euroopa piirkonna julgeolekut ja stabiilsust;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee tõdes oma 2. märtsi 2022. aasta resolutsioonis A/RES/ES-11/1, et Venemaa Föderatsiooni sõjaline tegevus Ukraina suveräänsel territooriumil on sellise ulatusega, mida rahvusvaheline kogukond ei ole Euroopas aastakümneid näinud, mõistis kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, mis rikub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõiget 4, nõudis, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks viivitamata jõu kasutamise Ukraina vastu, ning mõistis hukka Valgevene osalemise selles ebaseaduslikus jõu kasutamises Ukraina vastu;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee rõhutas oma 23. veebruari 2023. aasta resolutsioonis A/RES/ES-11/6 vajadust tagada rahvusvahelise õiguse alusel vastutuse võtmine kõige raskemate kuritegude eest, mis on Ukraina territooriumil toime pandud, asjakohase, õiglase ja sõltumatu uurimise ja toimepanijate üle kohtu pidamise kaudu riigi või rahvusvahelisel tasandil ning tagada õigusemõistmine kõigi ohvrite jaoks ja ennetada tulevasi kuritegusid;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee mõistis oma 17. detsembri 2024. aasta resolutsioonis A/RES/79/184 hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja Ukraina vastu, millega rikutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõiget 4, ning Krimmi kasutamise selleks ja Hersoni, Zaporižžja, Donestki ja Luhanski oblastite ebaseadusliku annekteerimise katse toetamiseks;
meenutades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee mõistis 15. märtsil 2022 arvamuse 300 (2022) kaudu kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, märkides, et sõjategevuse eskaleerumine alates 24. veebruarist 2022 tähendab Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja jätkumist Ukraina vastu alates 20. veebruarist 2014;
meenutades, et 16. märtsil 2022 otsustas ministrite komitee heita Venemaa Föderatsiooni Euroopa Nõukogust välja tingituna tema Ukraina-vastasest agressioonist, arvestades et see agressioon on Venemaa Föderatsiooni poolt Euroopa Nõukogu statuudi artikli 3 ja rahvusvahelise õiguse kohaste kohustuste raske rikkumine;
olles veendunud kindlas vajaduses tagada igakülgne vastutuse võtmine Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni kontekstis ning tunnistades Euroopa Nõukogu rolli sellele agressioonile jõuliselt reageerimisel, nagu on meenutatud Reykjaviki deklaratsioonis, mis võeti vastu Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel 16.–17. mail 2023, ja selle I lisas pealkirjaga „Deklaratsioon, millega toetatakse Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit käsitlevat laiendatud osalist kokkulepet“;
meenutades Rahvusvahelise Sõjatribunali 8. augusti 1945. aasta põhikirja, mille artikli 6 punktiga a kehtestati individuaalne kriminaalvastutus rahuvastaste kuritegude eest;
meenutades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja tunnistades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni Ukrainas valitseva olukorra suhtes, samas tunnistades ka, et olenemata sellest, et Ukraina ratifitseeris 25. oktoobril 2024 Rooma statuudi ja sai 1. jaanuaril 2025 selle osalisriigiks, takistab Rooma statuudis kehtestatud jurisdiktsioonirežiim agressioonikuriteo puhul Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul kasutamast jurisdiktsiooni agressioonikuriteo suhtes selles konkreetses kontekstis;
tunnistades Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo toimepanijate üle kohtu pidamise rahvusvahelise keskuse jõupingutusi Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo riikliku uurimise koordineerimisel ja tugevdamisel, et tagada agressioonikuriteo asjakohane uurimine;
meenutades, et ÜRO Peaassamblee tunnistas oma 16. aprilli 2025. aasta resolutsioonis A/RES/79/284 Euroopa Nõukogu panust Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali loomise tuumikrühma töös ning tema valmisolekut uurida võimalikke valikuid, et pakkuda sellise eritribunali asutamiseks ja, kui see on asjakohane, toimimiseks ekspertide ja tehnilist tuge;
võttes arvesse ministrite komitee põhikirjajärgset resolutsiooni Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta;
võttes arvesse ministrite komitee resolutsiooni Res(96)36, millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid ning mida on muudetud resolutsiooniga CM/Res(2010)2;
olles teadlik vajadusest luua foorum, kus ka muud isikud kui Euroopa Nõukogu liikmed saaksid osaleda Euroopa Nõukogu algatustes, et võidelda karistamatusega rahvusvaheliste kuritegude puhul;
võttes arvesse […] otsust, millega ministrite komitee andis loa luua Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee (edaspidi halduskomitee) laiendatud osalise kokkuleppe vormis Euroopa Nõukogu raamistikus, ning […] otsust, millega ministrite komitee andis Euroopa Nõukogu peasekretärile (edaspidi peasekretär) loa allkirjastada Euroopa Nõukogu nimel Euroopa Nõukogu ja Ukraina vaheline Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise kokkulepe (edaspidi kokkulepe),
otsustavad kehtestada laiendatud osalise kokkuleppe, mis käsitleb Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomiteed, mida reguleerib Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee statuut (edaspidi statuut), mis on sellele lisatud;
kutsuvad kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike ja vaatlejariike, samuti muid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone saama käesoleva laiendatud osalise kokkuleppe osalisteks vastavalt käesolevale statuudile;
kutsuvad kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike ja vaatlejariike, Euroopa Liitu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning muid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone tegema koostööd halduskomiteega ja eritribunaliga, et hõlbustada nende tööd ja nende mandaadi täitmist.
Resolutsiooni CM/Res(2025)… lisa
Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee statuut
Artikkel 1. Halduskomitee eesmärk
1.         Halduskomitee luuakse valitsustevahelise koostöö platvormina, mis tegutseb Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus.
2.         Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomiteed käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe eesmärk on rahastada Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali (edaspidi eritribunal) ning abistada selle tegevuse muudes haldus- ja juhtimisaspektides, et võimaldada eritribunalil täita tema mandaati, nagu on sätestatud eritribunali statuudis.
Artikkel 2. Halduskomitee ülesanded
Halduskomitee peab:
a.     tagama vajaliku rahastuse eritribunalile ja halduskomiteele, sealhulgas selle sekretariaadile;
b.    kiitma heaks eritribunali kulude aastaeelarve, mille on koostanud peasekretär, konsulteerides eritribunali kohtusekretäriga;
c.     võtma vastu eritribunali tegevusaruande, mille on koostanud eritribunali esimees;
d.    andma kohtuvälist nõu ja poliitilisi suuniseid kõigis eritribunali tegevuse haldusaspektides, sealhulgas tõhususe küsimustes;
e.     soovitama liikmetele ja assotsieerunud liikmetele meetmeid, kuidas edendada eritribunali ja halduskomitee eesmärke;
f.     koostama tegevuskorra, mis reguleerib halduskomitee tööd, ning muud korraldused, mida on vaja tema tegevuse elluviimiseks, ning vaatama läbi menetluse ja tõendite esitamise korra, mille eritribunali kohtunikud on vastu võtnud, ning selle muudatused;
g.    arutama ja võtma vastu strateegiaid, kui see on asjakohane, et veelgi edendada piirkonnaülest toetust eritribunalile;
h.     nimetama liikmeid nõuanderühma ja valima kohtunikud, eritribunali prokuröri (edaspidi prokurör) ja aseprokuröri(d) vastavalt eritribunali statuudis sätestatud menetlusele;
i.      tagama liikmete ja assotsieerunud liikmete tõhusa koostöö kõigis asjaomastes sektorites, tuginedes koormuse jagamise süsteemile;
j.      võtma vastu eeskirjad, mis reguleerivad üleminekut järeltegevuse mehhanismile, eelkõige mis puudutab tunnistajate kaitset, karistuste täideviimise jälgimist, ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist, eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning nende järeltegevusega seotud ülesannete rahastamist;
k.     arutama Euroopa Nõukogu eritribunali teatavate kohtuväliste järeltegevusega seotud funktsioonide koordineeritud ülemineku korda, eelkõige seoses toimikute ja arhiivide haldamisega;
l.      arutama mehhanisme, et abistada liikmeid ja assotsieerunud liikmeid kuludega, mis on seotud karistuste täitmisele pööramisega, süüdimõistetud isikute vabastamisega ning tunnistajate kaitsega pärast laiendatud osalise kokkuleppe lõppemist, sealhulgas võimaliku usaldusfondi asutamise kaudu; ning
m.   täitma muid ülesandeid, mis on vajalikud tema mandaadi elluviimiseks.
Artikkel 3. Osalemine
1.         Euroopa Nõukogu iga liikmesriik või vaatlejariik ja Euroopa Liit, iga muu riik, mis on hääletanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblees 23. novembri 2023. aasta resolutsiooni A/RES/ES-11/6 poolt, või mis tahes riik ja rahvusvaheline organisatsioon, mis on osalenud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise tuumikrühmas, võib saada halduskomitee liikmeks või assotsieerunud liikmeks, teatades sellest peasekretärile.
2.         Halduskomitee võib lubada igal riigil või rahvusvahelisel organisatsioonil, kes on seda taotlenud, ühineda halduskomiteega kui liige või assotsieerunud liige.
3.         Assotsieerunud liikmed võivad igal ajal saada liikmeks, teatades sellest peasekretärile.
Artikkel 4. Koosseis
1.         Iga liige nimetab ja iga assotsieerunud liige võib nimetada halduskomiteesse delegatsiooni, mis koosneb kuni kahest esindajast. Üks esindaja nimetatakse delegatsiooni juhiks.
2.         Halduskomitee valib oma liikmete seast esimehe ja kaks aseesimeest mittepikendatavaks kolmeaastaseks perioodiks.
Artikkel 5. Koosolekud
1.         Halduskomitee kohtub nii sageli kui vaja, kuid vähemalt kord aastas. Halduskomitee koosolekutega seotud reisi- ja majutuskulud kannab iga liige ja assotsieerunud liige. Halduskomitee võib kasutada oma otsustusõigust kirjaliku menetluse kaudu ja elektroonilisel teel.
2.         Halduskomitee esimese koosoleku kutsub kokku peasekretär. Kõik edasised koosolekud ja nende asukohad määratakse kindlaks halduskomitee otsusega.
3.         Halduskomitee võtab oma otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, nii et igal liikmel on üks hääl. Menetlusküsimused lahendatakse antud häälte enamusega.
4.         Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, võivad assotsieerunud liikmed osaleda halduskomitee koosolekutel ilma hääleõiguseta. Assotsieerunud liikmed võivad teha halduskomitee koosolekutel suulisi või kirjalikke avaldusi.
5.         Assotsieerunud liikmed, kes on teinud vabatahtlikke sissemakseid halduskomiteele summas, mis võrdub halduskomitee kindlaks määratud summaga vastavalt käesoleva statuudi artiklile 8, omavad täielikke liikme õigusi selle majandusaasta jooksul, mille eest nad tegid sellise sissemakse.
6.         Peasekretär võib osaleda või olla esindatud halduskomitee koosolekutel ilma hääleõiguseta. Halduskomitee võib kutsuda Euroopa Nõukogu asjaomaste organite või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid osalema oma koosolekutel või oma koosolekute osal ilma hääleõigusteta, vastavalt koosoleku päevakorrapunktidele. Ta võib kutsuda ka eksperte osalema koosoleku konkreetsete päevakorrapunktide puhul ilma hääleõiguseta.
Artikkel 6. Sekretariaat
1.         Halduskomiteed abistab peasekretäri loodud sekretariaat. Sekretariaati juhib peasekretäri nimetatud täitevsekretär.
2.         Täitevsekretärilon õigus sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid halduskomitee nimel tema heakskiidul.
3.         Täitevsekretär täidab järgmisi ülesandeid:
a.     halduskomitee koosolekute kokkukutsumine, konsulteerides esimehega;
b. halduskomitee sekretariaadi töö igapäevane järelevalve ja haldamine;
c. koos sekretariaadiga halduskomitee töö jaoks haldusliku ja korraldusliku toe tagamine, sealhulgas regulaarne suhtlus ja tema koosolekute ettevalmistamine;
d.     suhtlus eritribunali esimehe ja kohtusekretäriga halduskomitee tööga seotud küsimustes;
e.     eritribunali esimehe ja kohtusekretäri dokumentide edastamine halduskomiteele;
f. suhtlus asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega halduskomitee tööga seotud mitmesugustel teemadel;
e. suhtlus asukohariigi valitsusega ja Ukraina valitsusega eri haldusküsimustes, mis on seotud halduskomitee tööga; ning
h. muud talle käesoleva statuudiga määratud ülesanded.
4.         Täitevsekretär täidab ka muid halduskomitee antud ülesandeid.
5.         Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist, on sekretariaadil täielik halduslik autonoomia Euroopa Nõukogust ja tema organitest.
6.         Sekretariaadi suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju vastavalt käesoleva statuudi artiklile 11.
Artikkel 7. Sõltumatus
1.         Nagu on ette nähtud eritribunali statuudiga, on eritribunali kohtunikud, prokurör, aseprokurör(id) ja töötajad oma ülesannete täitmisel sõltumatud.
2.         Kõik halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed, samuti Euroopa Nõukogu ja tema organid, kohustuvad austama eritribunali, sealhulgas selle töötajate, kohtunike, prokuröri, aseprokuröri(de) ja ametite sõltumatust ning mitte püüdma neid mõjutada nende kohustuste täitmisel. Iga liige ja assotsieerunud liige kohustub austama sekretariaadi täielikku sõltumatust ning mitte mõjutama teda oma kohustuste täitmisel.
3.         Vastavalt Euroopa Nõukogu personalieeskirjadele ei või sekretariaadi liikmed oma ülesannete täitmisel küsida ega saada juhiseid üheltki valitsuselt, ametiasutuselt, valitsusväliselt organisatsioonilt ega muult kolmandalt isikult.
Artikkel 8. Rahastamine ja eelarve
1.         Laiendatud osalisel kokkuleppel on oma eelarve vastavalt põhikirjajärgsele resolutsioonile Res(93)28 ning see koosneb eritribunali kulude ja halduskomitee kulude eelarvest. Eelarvet rahastatakse liikmete iga-aastaste sissemaksete ja assotsieerunud liikmete vabatahtlike sissemaksete kaudu.
2.         Halduskomitee määrab kindlaks nii liikmete iga-aastaste sissemaksete kui ka assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Need sissemaksed peaksid reeglina põhinema Euroopa Nõukogu üldeelarvesse tehtavate sissemaksete iga-aastase ulatuse kindlaksmääramise kriteeriumidel ning neid võib kohandada vastavalt põhimõtetele, millel see ulatus põhineb, võttes samuti arvesse muid sissemakseid, mis on tehtud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
3.         Halduskomitee võib saada ja kasutada täiendavaid vabatahtlikke toetusi ja muid sissemakseid, mis on seotud tema tööga, sealhulgas mitterahalisi sissemakseid ja lähetatud töötajaid. Need sissemaksed peavad olema kooskõlas halduskomitee eesmärkide ja ülesannetega.
4.         Halduskomitee peab igal aastal kiitma heaks eritribunali kulude eelarve, mille kohta on teinud ettepaneku peasekretär, konsulteerides eritribunali kohtusekretäriga. Halduskomitee võtab vastu ka oma kulude ja oma sekretariaadi kulude eelarve, mille on koostanud peasekretär.
5.         Halduskomitee kiidab igal aastal heaks laiendatud osalise kokkuleppe majandusaasta aruande, mille koostab peasekretariaat vastavalt Euroopa Nõukogu finantseeskirjadele (edaspidi finantseeskirjad) ning mis esitatakse halduskomiteele koos välisaudiitori aruandega, nagu finantseeskirjades sätestatud.
6.         Selleks et vabastada peasekretär vastutusest asjaomase majandusaasta eest, esitab täitevsekretär ministrite komiteele laiendatud osalise kokkuleppe majandusaasta aruande koos oma kinnituse või võimalike märkustega ning välisaudiitori koostatud aruande, nagu finantseeskirjades sätestatud.
7.         Finantseeskirju kohaldatakse laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmise ja haldamise suhtes, võttes arvesse käesoleva statuudi sätteid.
8.         Halduskomitee rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkulepet (ETS nr 2).
Artikkel 9. Koostöö
1.         Halduskomitee püüab teha koostööd asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste partneritega oma mandaadi täitmise eesmärgil.
2.         Iga liige või assotsieerunud liige püüab teha oma riigi õigusnormide piires koostööd halduskomiteega, Ukrainaga ja asukohariigiga, et täita halduskomitee mandaati.
3.         Halduskomitee püüab tagada koormuse õiglase jaotuse kõigis asjaomastes eritribunaliga tehtava koostöö vormides ning arutab eelistatavaid koostööviise eritribunali ja halduskomitee liikmete ja assotsieerunud liikmete vahel. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad sõlmida vajalikud lepingud ja kokkulepped, et hõlbustada eritribunali tõhusat toimimist, sealhulgas sellistes küsimustes nagu isikute tuvastamine ja asukoht; dokumentide kättetoimetamine; isikute vahistamine, üleandmine ja kinnipidamine; tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; ning karistuste täitmisele pööramine.
4.         Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed märgivad, et asukohariigi lepingu jõustumine, mis lubab eritribunali jurisdiktsiooni asukohariigi territooriumil ellu viia, sõltub [x] koostöölepingu sõlmimisest ja minimaalsest arvust kohustustest, mis on seotud koostööga igas järgmises valdkonnas:
a.     tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine;
b.     karistuste täitmisele pööramine;
c.     vabastamine, sealhulgas ajutine vabastamine.
Artikkel 10. Konfidentsiaalsus
Kui halduskomitee ei otsusta teisiti, siis käsitatakse tema koosolekuid ja dokumente konfidentsiaalsena.
Artikkel 11. Erandid Euroopa Nõukogu eeskirjadest
Halduskomitee võib ministrite komitee heakskiidul kalduda kõrvale kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest, kui see on vajalik halduskomitee ülesannete tõhusaks täitmiseks.
Artikkel 12. Muudatused
Halduskomitee statuuti võib muuta üksnes ministrite komitee otsusega, kui selle koosseisu kuuluvad üksnes halduskomitee liikmetest riikide esindajad, Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d sätestatud häälteenamusega ning identselt sõnastatud halduskomitee otsusega.
Artikkel 13. Kestus

1.         Selleks et kaitsta eritribunali kohtunike sõltumatust ning tagada tema mandaadi tõhus täitmine, ei kohaldata laiendatud osalise kokkuleppe suhtes kolmeaastast katseaega, mis on määratud kindlaks ministrite komitee resolutsiooni Res(96)36 (millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid) punktis 6.
2.         Ministrite komitee võib otsustada halduskomitee soovitusel laiendatud osalise kokkuleppe lõpetada.
3.         Saades eritribunali esimehelt teate eritribunali mandaadi täitmise kohta, vaatab halduskomitee läbi asjakohased tingimused, et luua järeltegevuse mehhanism, mis jätkab eritribunali tööd, eraldi rahvusvahelise dokumendi kaudu. Halduskomitee võib soovitada kokkuleppe osalistel lõpetada eritribunal ja asutada järeltegevuse mehhanism.
4.         Käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud olukorras võtab halduskomitee kokkuleppe osaliste, asukohariigi ja eritribunali eesistuja soovitusel vastu üksikasjaliku üleminekukava. See kava hõlmab eelkõige tunnistajate kaitset; karistuste täideviimise jälgimist; ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist; eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning rahastamist. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad teha koostööd, et tagada eritribunali tegevuse nõuetekohane lõpetamine.
Artikkel 14. Vaidluste lahendamine
Liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad lahendada kõik vaidlused, mis võivad tuleneda käesoleva statuudi sätete kohaldamisest või tõlgendamisest või seda puudutada, läbirääkimiste teel või muul vaidluste rahumeelse lahendamise viisil, mida aktsepteeritakse nende vastastikusel kokkuleppel.
Artikkel 15. Väljaastumine ja väljaheitmine
1.         Kõik liikmed või assotsieerunud liikmed võivad halduskomiteest välja astuda, teatades sellest peasekretärile.
2.         Peasekretär kinnitab teate kättesaamist ning teavitab halduskomitee liikmeid ja assotsieerunud liikmeid.
3.         Liikme väljaastumine jõustub selle majandusaasta lõpus, millal sellest teatati, kui teade esitatakse enne selle majandusaasta 1. juunit, või järgmise majandusaasta lõpus, kui tagasiastumise teade esitatakse majandusaasta 1. juunil või pärast seda. Assotsieerunud liikme väljaastumine jõustub teate kättesaamisel.
4.         Halduskomitee kontrollib vastavalt finantseeskirjade kohaldatavatele sätetele liikme või assotsieerunud liikme väljaastumise või väljaheitmise finantstagajärgi ning teeb asjakohased korraldused.
5.         Peasekretär teavitab viivitamata asjaomast liiget tema väljaastumise tagajärgedest vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
6.         Halduskomitee võib otsustada, et mis tahes liige või assotsieerunud liige, kes tegutseb halduskomitee volitustega vastuolus või takistab halduskomitee ülesandeid, peatub olemast halduskomitee liige või assotsieerunud liige alates kuupäevast, mille määrab kindlaks halduskomitee.