Vastuskiri

ESBL-positiivne bakter
ESBL (ingl Extended Spectrum Beta-Lactamase, eesti keeles laiendatud toimespektriga beetalaktamaas) on valk, mida toodavad mõned inimese seedetraktis elavad bakterid. Üldjuhul sellised bakterid haigust ei põhjusta ning seda nimetatakse ESBL-positiivse bakteri kandluseks.
Nagu ESBL-i mitte tootvad seedetraktis elavad bakterid, võivad ka ESBLi tootvad bakterid vahel põhjustada infektsioone (näiteks kuseteedes, haavas, kõhukoopas, või kopsus). Selliste infektsioonide ravi on keerulisem, sest mitmed antibiootikumid nende ravis ei toimi.
ESBL-positiivsed bakterid võivad ühelt inimeselt teisele kanduda käte ja pindade vahendusel, mis on saastunud väljaheite, uriini, haavaeritise jms. Selle vältimiseks on oluline korralik kätehügieeni teostamine (nii töötajatel kui võimalusel õpetada seda ka hooldatavale), vajadusel isikukaitsevahendite kasutamine (kinnaste ja kilepõlle kasutamine näiteks mähkmeid vahetades ja epitsüstostoomi hooldades) ning ruumide korralik koristamine. Need üldised soovitused kehtivad aga kõigi hoolekandeasutuses elavate inimeste puhul, mistõttu ei ole ESBL-positiivse bakteri kandlusega inimeste puhul vaja rakendada erimeetmeid.
ESBL-positiivse bakteri kandluse tõttu ei ole põhjust hoolekandeasutuses inimese liikumist kuidagi piirata. Samuti ei ole kandluse tõttu inimeste teenusele võtmisest keeldumine põhjendatud.
MRSA
Metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas haigust põhjustamata nagu teisedki stafülokokid. Seda nimetatakse MRSA kandluseks. Teistest stafülokokkidest eristab MRSA-d see, et selle poolt põhjustatud infektsioonidesse mõned antibiootikumid ei toimi. Enamikel MRSA kandlusega patsientidel ei teki siiski kunagi infektsiooni.
Vahel võib MRSA põhjustada haavainfektsioone, naha ja teiste pehmete kudede infektsioone, luude infektsioone, kuseteede infektsioone, kopsupõletikku, südameklappide infektsioone.
Peamiselt levib bakter inimeste käte vahendusel. See võib juhtuda otsesel kontaktil või kaudsel, puudutades esemeid ja pindu. Selle vältimiseks on oluline korralik kätehügieeni teostamine (nii töötajatel kui võimalusel õpetada seda ka hooldatavale), mis on aga ka üldine soovitus kõigi hoolekandeasutuses elavate inimeste puhul. Seepärast ei ole MRSA kandlusega inimeste puhul vaja rakendada erimeetmeid. Samuti ei ole kandluse tõttu inimeste teenusele võtmisest keeldumine põhjendatud.
HIV
HIV ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus, on viirus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid mille paljunemist organismis on tänapäevaste ravimitega võimalik ära hoida. Korrektselt HIV-ravimeid tarvitav nimene ei ole nakkusohtlik. Tänapäeval soovitatakse HIV-ravi alustamist kõigile HIViga nakatunutele ning ravi on neile tasuta.
Kui HIViga nakatunud inimene ei saa ravi, levib viirus kokkupuutel nakkusohtliku verega (nt süstalde jagamine narkootikumide süstimisel, lõike-torke vigastused), seksuaalsel teel, emalt lapsele ja vereülekande/organsiirdamise käigus (Eestis on see ebatõenäoline, kuna verd ja siiratavaid organeid kontrollitakse). Igapäevase kontakti käigus HIV nakkav ei ole.
HIV-positiivse inimese hoolduses ei ole mingeid erisusi võrreldes HIV-negatiivsete inimestega ja HIV-positiivsete inimeste teenusele võtmisest keeldumine ei ole põhjendatud.

Lisaks:
Täiendavat lugemist infektsioonikontrolli meetmetest hoolekandeasutustes:
• Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika juhendmaterjal, Terviseamet 2023. INFEKTSIOONIKONTROLL HOOLEKANDEASUTUSES

• Nakkushaiguste ennetamise ja tõrjealane tegevusjuhend hooldekodudele (lk 19), Terviseamet 2017. Nakkushaiguste_ennetamise_ja_torjealane_tegevusjuhend_hooldekodudele (2017).pdf