Järelepärimine

1

Eesti Hematoloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna

Lastehaigla hematoloogia osakondade pöördumine Terviseameti poole

Seoses patsiendikindlustuse rakendamisega on tekkinud väga palju mittearusaamist ja

tõlgendamisraskusi patsiendiohutusjuhtumite määratlemisel ja registreerimisel.

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 32 lõige 2 sätestab: Patsiendiohutusjuhtum on

tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas

patsiendile välditava tervisekahju.

Seaduse alusel kehtestatud määruses Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene

dokumenteerimine ja andmete esitamine patsiendiohutuse andmekogusse § 2 lõige 1

sätestab: Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida patsiendiohutusjuhtumid,

lähtudes asutusesisesest patsiendiohutuse korraldusest.

Sama määruse § 2 lõige 3 ütleb, et patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisel tuleb

määratleda patsiendiohujuhtumi välditavus (potentsiaalselt välditav või mittevälditav).

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise ja menetlemise juhend defineerib

patsiendiohutusjuhtumiks tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorra, mis oleks võinud

tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju.

Tartu Ülikooli Kliinikumi PATSIENDIOHUTUSJUHTUMITE KÄSITLEMISE KORD (PKL-170)

sätestab: Patsiendiohutusjuhtumid (edaspidi juhtumid) on käesoleva protseduuri mõistes

tervishoiuteenuse osutamisel ilmsiks tulnud juhtumid, mis kahjustasid või oleksid võinud

kahjustada patsiendi tervist ja/või heaolu.

Kui seadus defineerib patsiendiohutusjuhtumiks vaid välditava tervisekahju, siis kõigis

muudes määrustes, juhendites ja protseduurikirjeldustes on välditavus terminist kadunud.

Kui lähtuda seaduses toodud definitsioonist, et patsiendiohutusjuhtum on vaid välditav

tervisekahju, miks siis patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisel tuleb määratleda, kas

tegemist oli välditava või mittevälditava ohujuhtumiga?

Seoses sellega on tekkinud olukord, kus ei ole üheselt mõistetav, milliseid juhtumeid peaks

registreerima ja milliseid mitte. Tulles POHAKU-sse registreeritavate keemia- ja kiiritusravi

tüsistuste klassifikatsiooni juurde, siis:

1. Valdav enamus ja sagedamini esinevad keemia- ja/või kiiritusravi tüsistused

(neutropeenia, trombotsütopeenia, aneemia, febriilne neutropeenia, mukosiit,

mitteinfektsioosne tsüstiit, tuumorilüüsisündroom, infusioonireaktsioonid jne) ei ole ka kõige

parema tahtmise juures välditavad, kuid vajavad vastavalt määrusele, juhendile ja

protseduurikirjeldusele registreerimist. Kõik need tüsistused on enne vastava raviskeemi

standardpraktikasse võtmist kliinilistes uuringutes registreeritud, riskid nende tekkeks teada

ja kus võimalik, on käsitlus nende kõrvaltoimete tekkeriski vähendamiseks vastavates

raviprotokollides ka kirjeldatud. Seega ei anna kirjeldatud kõrvaltoimete registreerimine

POHAKusse mitte mingit lisaväärtust POHAKu pidamise eesmärgi* aspektist. Lisaks, on

raviskeeme, kus on defineeritud verenäitude minimaalne lubatud tase enne uue ravikuuri

2

alustamist selliseks, mis kuulub juba POHAKusse registreeritavate keemia- ja kiiritusravi

tüsistuste klassifikatsiooni järgi 3-4. astme tüsistusteks. On raviskeeme, kus tulebki

keemiaravimi doos reguleerida nii, et patsient oleks mõõdukas neutropeenias.

*POHAK-u pidamise eesmärk on koguda Eestis patsiendiohutusjuhtumeid, neid analüüsida

ning teha soovitusi ja ettepanekuid ravi- ja õppeasutustele, erialaühendustele,

poliitikakujundajatele ja asjaomastele inimestele, vajadusel moodustades selleks ekspertide

nõukoja. POHAK on oluline patsiendiohutusjuhtumitest õppimiseks, juhtumite

ennetusmeetmete hindamiseks, patsiendiohutuse riikliku strateegia loomiseks ning statistika

ja teadustöö tegemiseks. (Patsiendiohutuse andmekogu põhimäärus, RT I, 29.10.2024, 11).

2. Arusaamatuks jääb, kuidas defineerida klassifikaatoris olev täiend teatud juhtumite

juures „eluohtlik tulem, vajalik kohene sekkumine“. Millist klassifikaatorit on kasutatud

raskusastmete klassifitseerimisel? Mis on kohene sekkumine? Iga seisund võib õigeaegse

sekkumiseta olla eluohtlik.

3. Kui kaua võib üks ohujuhtum kesta - näiteks trombotsütopeenia - iga uus päev uus

juhtum? Täna on trombotsüütide hulk 15E9/l, homme 22E9/l, ülehomme 17E9/l. Üks või mitu

ohujuhtumit?

4. Lähtudes määrustes, juhendites ja protseduurireeglitest sätestatust tuvastame

lähtudes keemiaravi oodatavatest ja vältimatutest kõrvaltoimetest hematoloogia osakonnas

igapäevaselt 41 POHAKU-sse registreerimist vajavat ohujuhtumit!

Ettepanekud:

1. Viia kõik määrused, juhendid ja protseduurikirjeldused vastavusse seadusega ja

üheselt mõistetavana defineerida, et registreerimist vajavad vaid välditavad

ohujuhtumid, mittevälditavad registreerimist ei vaja.

2. Täpsustada, millist raskusastmete klassifikaatorit kasutatakse ning kuidas

defineerida eluohtlik tulem.

3. Koostöös hematoloogide ja erinevate onkoloogide erialaseltsidega vaadata üle

POHAKU-sse registreerimist vajavate ohujuhtumite nimekiri.

4. Defineerida patsiendiohutusjuhtumi kestvus.

Loodame kiirele ja konstruktiivsele koostööle tekkinud olukorra lahendamisel,

Mari Punab 26.02.2025

Eesti Hematoloogide Seltsi juht

Tartu Ülikooli Kliinikumi Hematoloogia-Onkoloogia kliinik

Iige Viigimaa

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hematoloogiakeskus

3

Kadri Saks

Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakond

/allkirjastatud digitaalselt

1

Eesti Hematoloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna

Lastehaigla hematoloogia osakondade pöördumine Terviseameti poole

Seoses patsiendikindlustuse rakendamisega on tekkinud väga palju mittearusaamist ja

tõlgendamisraskusi patsiendiohutusjuhtumite määratlemisel ja registreerimisel.

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 32 lõige 2 sätestab: Patsiendiohutusjuhtum on

tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas

patsiendile välditava tervisekahju.

Seaduse alusel kehtestatud määruses Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene

dokumenteerimine ja andmete esitamine patsiendiohutuse andmekogusse § 2 lõige 1

sätestab: Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida patsiendiohutusjuhtumid,

lähtudes asutusesisesest patsiendiohutuse korraldusest.

Sama määruse § 2 lõige 3 ütleb, et patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisel tuleb

määratleda patsiendiohujuhtumi välditavus (potentsiaalselt välditav või mittevälditav).

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise ja menetlemise juhend defineerib

patsiendiohutusjuhtumiks tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorra, mis oleks võinud

tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju.

Tartu Ülikooli Kliinikumi PATSIENDIOHUTUSJUHTUMITE KÄSITLEMISE KORD (PKL-170)

sätestab: Patsiendiohutusjuhtumid (edaspidi juhtumid) on käesoleva protseduuri mõistes

tervishoiuteenuse osutamisel ilmsiks tulnud juhtumid, mis kahjustasid või oleksid võinud

kahjustada patsiendi tervist ja/või heaolu.

Kui seadus defineerib patsiendiohutusjuhtumiks vaid välditava tervisekahju, siis kõigis

muudes määrustes, juhendites ja protseduurikirjeldustes on välditavus terminist kadunud.

Kui lähtuda seaduses toodud definitsioonist, et patsiendiohutusjuhtum on vaid välditav

tervisekahju, miks siis patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisel tuleb määratleda, kas

tegemist oli välditava või mittevälditava ohujuhtumiga?

Seoses sellega on tekkinud olukord, kus ei ole üheselt mõistetav, milliseid juhtumeid peaks

registreerima ja milliseid mitte. Tulles POHAKU-sse registreeritavate keemia- ja kiiritusravi

tüsistuste klassifikatsiooni juurde, siis:

1. Valdav enamus ja sagedamini esinevad keemia- ja/või kiiritusravi tüsistused

(neutropeenia, trombotsütopeenia, aneemia, febriilne neutropeenia, mukosiit,

mitteinfektsioosne tsüstiit, tuumorilüüsisündroom, infusioonireaktsioonid jne) ei ole ka kõige

parema tahtmise juures välditavad, kuid vajavad vastavalt määrusele, juhendile ja

protseduurikirjeldusele registreerimist. Kõik need tüsistused on enne vastava raviskeemi

standardpraktikasse võtmist kliinilistes uuringutes registreeritud, riskid nende tekkeks teada

ja kus võimalik, on käsitlus nende kõrvaltoimete tekkeriski vähendamiseks vastavates

raviprotokollides ka kirjeldatud. Seega ei anna kirjeldatud kõrvaltoimete registreerimine

POHAKusse mitte mingit lisaväärtust POHAKu pidamise eesmärgi* aspektist. Lisaks, on

raviskeeme, kus on defineeritud verenäitude minimaalne lubatud tase enne uue ravikuuri

2

alustamist selliseks, mis kuulub juba POHAKusse registreeritavate keemia- ja kiiritusravi

tüsistuste klassifikatsiooni järgi 3-4. astme tüsistusteks. On raviskeeme, kus tulebki

keemiaravimi doos reguleerida nii, et patsient oleks mõõdukas neutropeenias.

*POHAK-u pidamise eesmärk on koguda Eestis patsiendiohutusjuhtumeid, neid analüüsida

ning teha soovitusi ja ettepanekuid ravi- ja õppeasutustele, erialaühendustele,

poliitikakujundajatele ja asjaomastele inimestele, vajadusel moodustades selleks ekspertide

nõukoja. POHAK on oluline patsiendiohutusjuhtumitest õppimiseks, juhtumite

ennetusmeetmete hindamiseks, patsiendiohutuse riikliku strateegia loomiseks ning statistika

ja teadustöö tegemiseks. (Patsiendiohutuse andmekogu põhimäärus, RT I, 29.10.2024, 11).

2. Arusaamatuks jääb, kuidas defineerida klassifikaatoris olev täiend teatud juhtumite

juures „eluohtlik tulem, vajalik kohene sekkumine“. Millist klassifikaatorit on kasutatud

raskusastmete klassifitseerimisel? Mis on kohene sekkumine? Iga seisund võib õigeaegse

sekkumiseta olla eluohtlik.

3. Kui kaua võib üks ohujuhtum kesta - näiteks trombotsütopeenia - iga uus päev uus

juhtum? Täna on trombotsüütide hulk 15E9/l, homme 22E9/l, ülehomme 17E9/l. Üks või mitu

ohujuhtumit?

4. Lähtudes määrustes, juhendites ja protseduurireeglitest sätestatust tuvastame

lähtudes keemiaravi oodatavatest ja vältimatutest kõrvaltoimetest hematoloogia osakonnas

igapäevaselt 41 POHAKU-sse registreerimist vajavat ohujuhtumit!

Ettepanekud:

1. Viia kõik määrused, juhendid ja protseduurikirjeldused vastavusse seadusega ja

üheselt mõistetavana defineerida, et registreerimist vajavad vaid välditavad

ohujuhtumid, mittevälditavad registreerimist ei vaja.

2. Täpsustada, millist raskusastmete klassifikaatorit kasutatakse ning kuidas

defineerida eluohtlik tulem.

3. Koostöös hematoloogide ja erinevate onkoloogide erialaseltsidega vaadata üle

POHAKU-sse registreerimist vajavate ohujuhtumite nimekiri.

4. Defineerida patsiendiohutusjuhtumi kestvus.

Loodame kiirele ja konstruktiivsele koostööle tekkinud olukorra lahendamisel,

Mari Punab 26.02.2025

Eesti Hematoloogide Seltsi juht

Tartu Ülikooli Kliinikumi Hematoloogia-Onkoloogia kliinik

Iige Viigimaa

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hematoloogiakeskus

3

Kadri Saks

Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakond

/allkirjastatud digitaalselt