| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/25/16285-2 |
| Registreeritud | 24.10.2025 |
| Sünkroonitud | 27.10.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääne-Harju Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Harju Vallavalitsus |
| Vastutaja | Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lääne-Harju Vallavalitsus
Rae tn 38
76806, Harju maakond, Lääne-Harju
vald, Paldiski linn
Teie 25.09.2025 nr 501915
Meie 24.10.2025 nr 7.1-2/25/16285-2
Kasesaare tee 12 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Lääne-Harju valla Paldiski
linna Kasesaare tee 12 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 501915).
Kinnistu (katastritunnus 58001:001:0215) külgneb riigiteega nr 11174 Paldiski-Padise tee km
0,49-0,62. Kavandatav tegevus jääb väljapoole riigitee kaitsevööndit.
Ehitusluba antakse administratiiv- ja olmehoone (EHR kood 121443589), kontrollruumi hoone
(EHR kood 121443594), elektrigeneraatorite hoone (mootoriruum) (EHR kood 121443595),
kompressoriruumi hoone (EHR kood 121443596), töökoja ja laohoone (EHR kood 121443598),
tuletõrjepumpla hoone (EHR kood 121443599), pääsla hoone (EHR kood 121443600), piirdeaia
(EHR kood 221489074), õhk-soojusjahutite ala (EHR kood 221489075), väljundgaaside
summutite ala, moodul 1 (EHR kood 221489076), väljundgaaside summutite ala, moodul 2 (EHR
kood 221489077), määrdeainete lao ala (EHR kood 221489079), määrdeainete pumpla (EHR kood
221489080), tuletõrjevee mahuti (EHR kood 221489081), gaasielektrijaama kompleksi (EHR
kood 221489286), tuletõrjevee torustiku V2 (EHR kood 221489289), tuletõrje veevarustuse
reservtorude ammoniaagitehasesse V3 (EHR kood 221489296), veetorustiku V11 (EHR kood
221489298), olmekanalisatsiooni K11 (EHR kood 221489303), sademevee kanalisatsiooni
K21/K2 (EHR kood 221489308), drenaažitorustiku D11/K3 (EHR kood 221489311), tuletõrjevee
torustiku V4 (EHR kood 221489314), hüdrant 1 (EHR kood 221489412), hüdrant 2 (EHR kood
221489413) ehitamiseks.
Ehitusloa aluseks on Arhitektuuribüroo Visuaal OÜ „Paldiski gaasielektrijaam. Eelprojekt. Töö nr
2512“ koos eriosade projektidega s.h TO Projekt OÜ koostatud „Teed ja liikluskorraldus.
Seletuskiri ja joonised. Eelprojekt. Töö nr 25-009“ (edaspidi teeprojekt).
Alal kehtib Paldiski Linnavalitsuse 18.06.2009 korraldusega nr 212 kehtestatud detailplaneering
„Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse
detailplaneering“, (AS Ramboll Eesti; töö nr 2007-0057; edaspidi planeering).
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §
99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.
2 (5)
1. Kehtiva planeeringu seletuskirja p 3.4 Kavandatud kruntide ehitusõigus on selgitatud, et
moodustav krunt Pos 9 on planeeritud tootmiskruntide vahelise tänavana, mille sihtotstarve
on 100% transpordimaa (vt väljavõtet planeeringu seletuskirjast; joonis 1).
Joonis 1. Väljavõte planeeringu põhijoonisest
Juurdepääsu küsimust käsitletakse ka planeeringu seletuskirja p 3.5 Tänavavõrk ja
liikluskorraldus, kus on öeldud, et kõikide planeeringuga moodustatud tootmiskruntide
juurdepääsud tuleb rajada uuelt rajatavalt siseteelt ning et planeeritavate hoonete
juurdepääsud ja -teed täpsustatakse hoone projektiga (vt väljavõtet planeeringu
seletuskirjast).
2. Teeprojekti seletuskirja p 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus on öeldud, et ühendus
Kasesaare 12 kinnistule on kavandatud Kasesaare teelt krundi edelanurgast värava kaudu.
Sama projekti p. 3.2 Plaanilahendus on välja toodud, et juurdepääs territooriumile on
lahendatud krundi edelanurgast Kasesaare teelt. Perspektiivset Kasesaare teed on mainitud
ka p 3.6 Veeviimarid
ja p 3.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid
3 (5)
Samas punktis Ajutine liikluskorraldus ehitustööde ajal on antud kirjeldus, et detailne
ehitustööde aegne liikluskorraldus teostatakse tööprojekti staadiumis vahetult enne
ehitustööde algust ja kooskõlastatakse töövõtja poolt koostatud skeemide ja ehitustööde
tehnoloogiast tulenevate vajaduste kohaselt.
Teeprojekti asendiplaanilt nähtub samuti, et seletuskirjas kirjeldatud perspektiivne
Kasesaare tee ei ole seotud kõnealuse projektiga kavandatud ehitustegevuse elluviimisel
(vt joonis 2).
Joonis 2. Väljavõte teeprojekti asendiplaanist
3. Lisaks on riikliku teeregistri andmetel Kasesaare tee 12 kinnistu praegune juurdepääs
tagatud olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 0,561. Kõnealuse kinnistu sihtotstarve
on 100% tootmismaa ning nimetatud ristumiskoht vastab tüüp I põhimõtetele, mis on
üldjuhul ette nähtud elamumaade teenindamiseks ning seetõttu ei ole sobilik tootmismaa
teenindamiseks (vt väljavõtet teeregistrist).
4 (5)
Eeltoodut arvesse võttes leiame, et ehitusloa aluseks olevas teeprojektis on ebapiisavalt käsitletud
riigiteega seotud ehitiste ehitamise kohustust. Meie hinnangul puudub selge lahendus alaliseks
juurdepääsuks Kasesaare tee 12 kinnistule. Materjalidest ei selgu, kelle kohustus ja millal on
kavandatud perspektiivse Kasesaare tee väljaehitamine ning kuidas tagatakse juurdepääs
nimetatud kinnistule kuni perspektiivse tee valmimiseni.
Ehitusloa aluseks olev teeprojekti peab sisaldama terviklikku liikluskorralduslikku lahendust, mis
on seotud ka perspektiivse Kasesaare teega, et võimaldada hinnata ehitusloa elluviimise mõju
riigiteele.
Selgitame, et vastavalt EhS § 8 peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega
seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.
Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud (nt kõrguslikult) riigitee
ristumiskoha projekteerimisega, mille ehitamine või ümberehitamine on otseselt vajalik ehitusloa
elluviimiseks ja ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteelt ehitusalale.
Peame oluliseks märkida, et riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul
omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks.
Meie tavapärane halduspraktika näeb ette, et sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema
volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne
kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame
ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav
ning huvitatud isik on teadlik oma kohustustest riigitee ümber ehitamisel.
Peame sobilikuks enne ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist edasi minna järgmise
lahendusega.
- Koostada riigitee nr 11180 Paldiski lõunasadama tee km ca 0,354 ristumiskoha ehitamise
projekt vastavalt meie nõuetele ning esitada see meile kooskõlastamiseks
- Kooskõlastatud projekti alusel sõlmida meiega ristumiskoha ehitamise leping.
- Koostada kohaliku Kasesaare tee ehitamise projekti ning esitada selle ehitusloa eelnõu
meile kooskõlastamiseks.
- Esitada hoonete projektide ehitusloa eelnõud meile kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
5 (5)
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. DP Seletuskiri
- Lisa 2. DP Liikluskorralduse joonis
- Lisa 3. 25009_EP_TL-3-01_v01_Seletuskiri
- Lisa 4. 25009_EP_TL-4-01_v01_Asendliiklus
Jana Prost
5792 4753, [email protected]
Knowledge taking people further ---
Soomepoiste tee 10, Saare I ja Rae põik 19/Kase
maaüksuste ja nende lähiümbruse
detailplaneering
Lepingu nr PLAN /2007/57
Tellija
AS Tallinna Sadam
Sadama 25, 15051, Tallinn Tel. 631 8555, [email protected]
Projekteerija
Ramboll Eesti AS
Laki 34, 12915 Tallinn Tel. 698 8362, www.ramboll.ee
25.03.2009
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________________________
2 / 33
Ramboll Eesti AS
Laki 34
12915 Tallinn
Eesti
Telefon: +372 698 8362
Faks: +372 664 5818
www.ramboll.ee
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
3 / 33
SISUKORD
I MENETLUSDOKUMENDID .........................................................................5
II DETAILPLANEERING ..............................................................................7
PLANEERINGU KOOSTAJAD .............................................................................8
II a SELETUSKIRI ......................................................................................9
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ............................ 10
1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................ 10
1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................... 10
2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................... 11
2.1. ASEND, PLANEERITAVA ALA PIIRID ......................................................... 11
2.2. MAA-ALA ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................ 11
2.2.1. Fotod planeeritavast alast.................................................................... 11
2.3. OLEMASOLEV MAAKASUTUS, HOONESTUS JA RAJATISED .......................... 13
2.4. OLEMASOLEVAD TEED JA LIIKLUS ........................................................... 13
2.5. OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORRASTUS .......................................... 14
2.6. OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ............................................................ 14
2.7. KEHTIVAD KITSENDUSED ...................................................................... 14
3. PLANEERIMISETTEPANEK .......................................................................... 15
3.1. PLANEERITAVA ALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIKUD SEOSED ........... 15
3.2. LINNAEHITUSLIKUD IDEED JA ÜLDISED ARHITEKTUURSED NÕUDED .......... 16
3.3. KAVANDATUD MAAKORRALDUS .............................................................. 16
3.4. KAVANDATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS .................................................. 17
3.5. TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS ..................................................... 21
3.5.1. Parkimine .......................................................................................... 22
3.5.2. Raudteetransport ............................................................................... 22
3.6. KESKKOND, HALJASTUS JA HEAKORD ..................................................... 23
3.7. TULEOHUTUS........................................................................................ 23
3.8. TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED .............................................................. 23
3.8.1. Veevarustus....................................................................................... 24
3.8.2. Tuletõrjeveevarustus .......................................................................... 24
3.8.3. Reoveekanalisatsioon .......................................................................... 25
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
4 / 33
3.8.4. Sademeveekanalisatsioon .................................................................... 26
3.8.5. Elektrivarustus ................................................................................... 28
3.8.6. Sidevarustus ...................................................................................... 28
3.9. KITSENDUSED ...................................................................................... 29
3.10 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................... 29
3.11. KURITEGEVUSE ENNETAMINE ............................................................... 29
3.12. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD .............................................. 30
II b LISAD ............................................................................................... 31
II c JOONISED ......................................................................................... 33
Situatsiooni skeem joonis 1
Tugiplaan joonis 2
Põhijoonis joonis 3/1
Kruntide moodustamine joonis 3/2
Tehnovõrkude koondplaan joonis 4/1
Tehnovõrkude koondplaani lisa joonis 4/2
Liikluskorralduse joonis joonis 5
III KOOSKÕLASTUSED
IV MAADE DOKUMENDID
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
5 / 33
I MENETLUSDOKUMENDID
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
6 / 33
MENETLUSDOKUMENDID
1. Detailplaneeringu kehtestamine
2. Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine, Keskkonnaameti kiri nr HJR 6-8/6453-4 (14.05.2009)
3. Avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll (13.05.2009)
4. Ametlik teadanne, Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneeringu vastu võtmise, avaliku väljapaneku toimumise ja avaliku arutelu kohta, Harju Ekspress (17.04.2009)
5. Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine, Paldiski Linnavalitsuse korraldus nr. 129 (03.04.2009)
6. Ametlik teadanne, Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande valmimisest, aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust, Harju Ekspress nr 50(826) (12.12.2008)
7. Detailplaneeringu eskiisi kooskõlastus, Paldiski Linnavalitsuse kiri nr 9-11/785-1 (10.07.2008)
8. Paldiski linnas AS-i Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama laienduse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heakskiitmine, Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse kiri nr 30-11-3/30654-2 (30.06.2008)
9. Teade detailplaneeringu- ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest, Paldiski linnavalitsuse kiri nr 9-11/1051-1 (25.09.07)
10. Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksusele ja nende lähiümbruse detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine, Paldiski Linnavalitsuse korraldus nr 407 (18.09.2007)
11. Ametlik teadanne detailplaneeringu koostamise algatamise kohta, Harju Ekspress (17.09.2007)
12. Detailplaneeringu koostamise algatamine Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksusele ja nende lähiümbrusele, Paldiski Linnavolikogu otsus nr 56 (28.08.2007).
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
7 / 33
II DETAILPLANEERING
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
8 / 33
PLANEERINGU KOOSTAJAD
Projektijuht: Mildred Liinat
Projektijuhi abi: Timmo Saarestik
Vanemarhitekt-planeerija: Mildred Liinat
Maastikuplaneerija: Esti Meier
Teede ja liikluse ekspert: Ain Kendra
Veeinsener: Piret Kikkas
Energeetika peaspetsialist: Andrus Oitsalu
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
9 / 33
II a SELETUSKIRI
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________________________
10 / 33
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Detailplaneeringu koostamise aluseks on:
• Detailplaneeringu koostamise algatamine Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksustele ja nende lähiümbrusele, Paldiski linnavolikogu otsus nr 56, (28.08.2007);
• Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine, Paldiski linnavalitsuse korraldus nr 407 (18.09.2007);
• Lähteülesanne, Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbrusele;
• AS Tallinna Sadam Detailplaneeringu algatamise taotlus avaldus nr 2-7-29/1597 (27.05.2007);
• Konsultatsioonileping 4192907 (03.12.2007);
• Paldiski linna üldplaneering (kehtestatud 14. juuni 2005);
• Paldiski linna ehitusmäärus;
• Planeerimisseadus;
• Teeseadus;
• EVS 843:2003 Linnatänavad;
• Paldiski linna arengukava aastani 2015 (Paldiski 2005).
Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:
• Maa-ala digitaalne geodeetiline alusplaan, täpsusastmega M 1:500, on koostatud Tallinna Sadam Ehitustalituse poolt 2007.a jaanuaris.
1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Lähteülesande kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Soomepoiste tee 10, Saare I, Kase/Rae põik 19 maaüksustele Paldiski Lõunasadama tegevuseks vajalike laoplatside ja muude hoonete/rajatiste planeerimine.
Planeeritavale alale on kavandatud tootmishoonetega kruntidele lisaks ka sadama pääsla parkimis- ja ootealadega, alajaama krunt ja kanalisatsioonipumpla krunt.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
11 / 33
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. ASEND, PLANEERITAVA ALA PIIRID
Planeeritav maa-ala paikneb Harju maakonnas Pakri poolsaare lõunaosas Paldiski linna kaguosas Tallinn-Paldiski maanteest (T-8) ja Tallinn-Paldiski raudteest lõunas. Planeeringuala piirnes vastavalt Lähteülesandele: põhjast Tallinn-Paldiski raudteega (58001:001:0158); idast jätkuvalt riigi omandis oleva Soomepoiste tee, Soomepoiste tee 11 kinnistuga (58001:001:0125) ja Kraavi kinnistuga (58001:001:0133); lõunast T-11180 Paldiski lõunasadama teega (58001:001:0141) ning läänest Rae põik 9 (58001:001:0170) ja Rae põik 11 (58001:001:0172) kinnistutega, kus asuvad biokütuste tootmisjaam ning uute autode vaheladu-parkimisväljakud (vt Menetlusdokumendid). Koostatava detailplaneeringu ala sisse jäävad kinnistud: Soomepoiste tee 10 (58001:001:0115), Saare I (58001:001:0003), Kase/Rae põik 19 (58001:001:0156), T- 11180 Paldiski lõunasadama tee (58001:001:0141) ja osaliselt Paldiski raudteejaama kinnistu (58001:001:0158). Planeeritava ala suurus on ligikaudu 24 hektarit.
2.2. MAA-ALA ÜLDISELOOMUSTUS
Planeeritav maa-ala on enamuses looduslik heinamaa, kus asuvad üksikud poollagunenud ja lammutamisele kuuluvad hooned. Planeeritava ala põhjaossa jääv puudega kaetud ala on liigniiske. Planeeritav ala on suhteliselt ühtlane, üldine langus on põhjast lõunasse mere suunas. Kõige kõrgem on raudtee ääres. Kõrgusarvud kõiguvad maapinnal põhjaosas raudteeharude vahel +17.40 m kuni lõunaosas kraavi serval +8.58 m-ni ja kraavi põhjas +7.37 m-ni. Planeeritaval alal ehitusgeoloogilisi uurimistöid detailplaneeringu koostamise ajal ega varem läbi viidud ei ole.
2.2.1. FOTOD PLANEERITAVAST ALAST
Vaade raudteele Paldiski Lõunasadama poolt Paldiski-Padise maantee suunas ja Paldiski- Padise maanteelt Paldiski Lõunasadama suunas
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
12 / 33
Paldiski lõunasadama tee T-11180
Saare I maaüksusel asuv veesilm ja tee
Kase/Rae põik 19 kinnistu
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
13 / 33
Vaade Kase/Rae põik 19 asuvale metsale ja vaade Paldiski Lõunasadama poolt raudteele
Vaade Kase/Rae põik 19 ja Saare I kinnistutele
2.3. OLEMASOLEV MAAKASUTUS, HOONESTUS JA RAJATISED
Planeeritava maa-ala maakasutuste sihtotstarbed kinnistusraamatu väljavõtete alusel: • Soomepoiste tee 10 ( 58001:001:0115) – tootmismaa ja transpordimaa; • Rae põik 19/Kase ( 58001:001:0156) – tootmismaa; • Saare I ( 58001:001:0003)– maatulundusmaa; • osaliselt Paldiski raudteejaam ( 58001:001:0158) – transpordimaa.
Kinnistul Soomepoiste tee 10 asub ühekorruselise elamu, mille ehitusalune pind on 71 m², ja suletud netopind 75,5 m² (ehitisregistri kood 116036920). Kinnistul Saare I asuvad õigusliku aluseta ehitatud hooned.
2.4. OLEMASOLEVAD TEED JA LIIKLUS
Planeeritavale alale on juurdepääs lõunapiiril asuvalt asfaltkattega Lõunasadama teelt (T- 11180). Planeeritavast alast itta jääb asfaltkattega Paldiski-Padise maantee (T-11174),
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
14 / 33
millele on Tallinn-Paldiski raudtee ülesõidukahale AS SWECO PROJEKT poolt koostamisel teetunneli eskiisprojekt. Planeeritava ala põhjapiirile jääb Tallinn-Paldiski raudtee.
2.5. OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORRASTUS
Planeeritav maa-ala on enamuses looduslik heinamaa. Raudtee äärde jääb liigniiske tiheda alusmetsaga kaskede ja haabadega metsatukk ja lääne piiri äärde noorte mändidega ala.
2.6. OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
Planeeritaval alal tehnovõrgud puuduvad. Planeeritavast alast läände ja edelasse jäävad AS-le Tallinna Sadam kuuluvad kinnistud on varustatud tehnovõrkudega. Planeeringualale on kõige lähemal paralleelselt Paldiski lõunasadama teega kulgevad tehnovõrgud:
• läänes Rae põik 11 kinnistul (58001:001:0172) sidekanalisatsioon; • edelas Suurekivi kinnistul (58001:001:0030) joogiveetoru, tuletõrjeveetorud ja
kanalisatsiooni survetoru ning Alajaam nr 5. Suurekivi kinnistul asuv:
• joogivee peatorustik on läbimõõduga De110 ja on kinnistu joogiveega varustamiseks;
• kanalisatsioonitorustik on survetoru läbimõõduga De110, mis algab kinnistul asuvast kanalisatsioonipumplast;
• paralleelsed tuletõrjeveevarustuse torud läbimõõduga De160, kust on rajatud kinnistule tuletõrjevee ringvõrk hüdrantidega.
Suurekivi kinnistu survetoru suubub isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku läbimõõduga De160. Enne isevoolsesse torustikku suubumist pumbatakse samasse survetorusse ka kinnistu Koka-Kõrtsu II (58001:001:0010) reoveed. Isevoolne kanalisatsioonitorustik De160 suubub kanalisatsioonipumplasse, mis asub kinnistul katastri nr.-ga 58001:001:0195 peaalajaama kõrval. Paldiski Lõunasadama ala tuletõrjeveevarustuseks kasutatakse merevett. Tuletõrjeveevõrk on hüdrantidega varustatud ringvõrk. Planeeringualale lähimate kinnistute sademeveed kogutakse restkaevudega kokku ja juhitakse läbi liiva- ja õlipüüdjate sademevee peatorustikku. Paldiski lõunasadama tee kõrval teest põhjapool on kraavid, mis Suurekivi kinnistu kirdenurga juurest eri suunas voolavad (üks kagusse sadama sademeveetorusse, teine T-11174 Paldiski-Padise lõik 2 poole).
2.7. KEHTIVAD KITSENDUSED
Vastavalt Teeseadusele on Soomepoiste teel (Paldiski-Padise maantee T-11174) ja Paldiski lõunasadama teel (T-11180) kaitsevöönd laiusega 50 m. Vastavalt Raudteeseadusele (RT I 2003,79,530) on Tallinn-Paldiski raudteel kaitsevöönd 30 m.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
15 / 33
3. PLANEERIMISETTEPANEK
3.1. PLANEERITAVA ALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIKUD SEOSED
Planeeritav ala paikneb Paldiski linnas ja asub Paldiski Lõunasadamast idas, jäädes Tallinn- Paldiski raudtee, Paldiski-Padise maantee (T-11174, Soomepoiste tee) ja Paldiski lõunasadama tee (T-11180) vahelisele maa-alale. Juurdepääs planeeritavale alale on Paldiski lõunasadama teelt.
Alale on kavandatud rajada Paldiski Lõunasadama laiendusena laoplatside ja tootmishoonete ala ja sadama pääsla, mille ette on kavandatud parkimis- ja ootealad.
Paldiski-Padise maantee Tallinn-Paldiski raudtee ülesõidukohale on AS SWECO PROJEKT poolt koostatud teetunneli eskiisprojekt (vt Lisa 4).
Vastavalt üldplaneeringule on tööstusettevõtete rajamiseks perspektiivikamad alad Paldiski Lõunasadama ümbruses ettevõtlusaladena üldplaneeringu kaardil reserveeritud maad, kus tööstus mõjutaks kõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohalt soodsaim. Paldiski elamupiirkond asub sadamast ca 2 km kaugusel loodes.
Väljavõte kehtivast Paldiski linna üldplaneeringust:
Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala kasutamise juhtfunktsiooniks perspektiivne sadamamaa ja tootmismaa. Detailplaneering ei muuda kehtestatud üldplaneeringut.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
16 / 33
Paldiski Linnavolikogu, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 35 lõikest 5 ning kuna planeeritaval alal on plaanis täiendavate raudteeharude rajamine, pidas detailplaneeringu koostamise ja elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid oluliseks. Seoses käesoleva detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisusega ning KeHJS § 11 lõike 2 alusel on Paldiski Linnavolikogu algatanud ülalnimetatud detailplaneeringu koostamisega AS Tallinna Sadam kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise.
3.2. LINNAEHITUSLIKUD IDEED JA ÜLDISED ARHITEKTUURSED NÕUDED
Planeeritav maa-ala paikneb Paldiski linnas Paldiski lõunasadamast idas ja piirneb läänest osaliselt arendatud ning osaliselt arendatavate Paldiski Lõunasadama aladega, põhjast ning idast arendamata maa-aladega, lõunast mereäärse sotsiaalmaaga. Vastavalt detailplaneeringu algatamise otsuse punktile 2 (vt. Menetlusdokumendid) on koostatud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) (vt. eraldi kaust Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne). Detailplaneeringuala kontaktvööndi alas on Paldiski-Padise maantee raudtee ületuskohale koostanud AS SWECO PROJEKT teetunneli eskiisprojekti variandi Paldiski uue kaubajaama ja Paldiski-Padise mnt eritasandiline raudteeriste (töö nr 06001AS) (vt Lisa 4). Planeeritavale maa-alale pääseb Paldiski lõunasadama teelt. Planeeritavale alale on kavandatud sadamapääsla ja laoplatside ning tootmismaade krundid. Pääsla ette on kavandatud ooteala ja suurem parkla, pääsla taha väiksem parkimisala. Tootmismaadele on kavandatud laoplatside ja lao- ja/või tootmishoonete rajamine. Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisel piiril võib hoonestusalad liita. Hoonestusala moodustab krundi pindalast 70%. Vastavalt Tellija soovile on planeeritavale maa-alale kavandatud laoplatsid ja kuni 40 m kõrguste hoonete rajamise võimalusega hoonestusalad. Olemasolevad hooned kuuluvad lammutamisele. Sadama pääsla ja liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud ülegabariidiliste veoste transportimisega seotud erivajadustega. Pääsla väravate täpsed gabariidid täpsustatakse pääsla projekti koostamisel. Esialgu on arvestatud laiusgabariidiga 9 meetrit. Planeeritavale alale on kavandatud 5 tootmishoonete ehitamise võimalusega krunti.
3.3. KAVANDATUD MAAKORRALDUS
Planeeritavale maa-alale on kavandatud: - 7 tootmismaa sihtotstarbega krunti, sh
- 5 tootmishoonete ja ladude rajamiseks, - 1 alajaama rajamiseks, - 1 kanalisatsioonipumpla rajamiseks.
- 5 transpordimaa krunti, sh - 2 raudteele, - 2 teede rajamiseks, - 1 pääsla ja parkla rajamiseks.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
17 / 33
3.4. KAVANDATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
Pos 1 moodustatav krunt Kinnistust 58001:001:0156 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 41 127 m². Sihtotstarve – tootmishoonete või laohoonete maa (Th või TL 100). Hoonestusviis – vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 28 789 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Katusekalle - ei määrata Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini. Krunt jääb riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse.
Pos 2 moodustatav krunt
Kinnistust 58001:001:0156 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 25 338 m². Sihtotstarve – tootmishoonete või laohoonete maa (Th või TL 100). Hoonestusviis - vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 17 737 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini.
Pos 3 moodustatav krunt
Kinnistutest 58001:001:0003 ja 58001:001:0115 äralõigetena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 25 222 m².
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
18 / 33
Sihtotstarve – tootmishoonete või laohoonete maa (Th või TL 100). Hoonestusviis – vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 17 655 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtadearv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini. Krunt jääb riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse.
Pos 4 moodustatav krunt
Kinnistutest 58001:001:0003 ja 58001:001:0115 äralõigetena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundil on amortiseerunud hooned, mis kuuluvad likvideerimisele. Krundi planeeritud suurus – 26 400 m². Sihtotstarve – tootmishoonete või laohoonete maa (Th või TL 100). Hoonestusviis – vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 18 480 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini. Krunt jääb riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse.
Pos 5 moodustatav krunt
Kinnistutest 58001:001:0003 ja 58001:001:0115 äralõigetena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 38 344 m². Sihtotstarve – tootmishoonete maa (Th 100). Hoonestusviis – vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 26 841 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
19 / 33
Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini. Krunt jääb riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse.
Pos 6 moodustatav krunt
Kinnistutest 58001:001:0156, 58001:001:0003, 58001:001:0115 ja 58001:001:0197 äralõigetena kavandatud moodustatav transpordimaa krunt on planeeritud tee, sadamapääsla ja parklate rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 21 573 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Hoonestusviis – vahelduv. Krundil võib paikneda maksimaalselt - 3 hoonet. Maksimaalne hoonetealune pind – 650 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – 4. Lubatud maksimaalne kõrgus – ei määrata. Ehitusjoon – uus pääsla ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - ei määrata. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Kavandatud on parkimiskohad 65 sõiduautole ja 39 veoautole. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoone ja/või parkla projekteerimisel. Pos 7 moodustatav krunt
Kinnistust 58001:001:0003 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud kanalisatsioonipumpla rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 42 m². Sihtotstarve – tehnorajatise maa (The 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
Pos 8 moodustatav krunt
Kinnistust 58001:001:0003 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud alajaama rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 63 m². Maksimaalne hoonestusalune pind – 25 m² Sihtotstarve – tehnorajatise maa (The 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
Pos 9 moodustatav krunt
Kinnistutest 58001:001:0156 ja 58001:001:0003 äralõigetena kavandatud moodustatav transpordimaa krunt on planeeritud tootmiskruntide vahelise tänavana. Krundi planeeritud suurus – 7 248 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
20 / 33
Pos 10 moodustatav krunt
Kinnistutest 58001:001:0115, 58001:001:0197, 58001:001:0156 ja 58001:001:0003 äralõigetena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud tootmiskruntide vahelise sadamaala sisese teena. Krundi planeeritud suurus – 11 880 m². Sihtotstarve – transpordimaa (T 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
Pos 11 moodustatav krunt
Kinnistutest 58001:001:0156 äralõikena kavandatud moodustatav transpordimaa krunt on planeeritud raudteevagunite laadimiseks. Sõiduautode laadimise võimalusena on arvestatud pealesõidurampidega, milliseid kasutatakse spetsiaalsetel autoveoks kohandatud vagunitel (ramp rongikoosseisu lõpus, pealelaaditavad sõidukid kulgevad läbi rongi transpordivagunitesse). Krundi planeeritud suurus – 15 105 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Haljastus - krundil olev haljastus kuulub likvideerimisele. Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
Pos 12 moodustatav krunt
Kinnistust 58001:001:0197 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud raudteerajatiste rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 2 199 m². Sihtotstarve – transpordimaa (Lr 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
Pos 13 moodustatav krunt
Kinnistust 58001:001:0156 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud raudteerajatiste rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 4 738 m². Sihtotstarve – transpordimaa (Lr 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
Pos 14 moodustatav krunt
Kinnistu 58001:001:0003 on planeeritud sadamapääsla ootealana. Krundi suurus – 16 339 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
Pos 15 moodustatav krunt
Kinnistutest 58001:001:0003 ja 58001:001:0115 äralõigetena planeeritud krunt on kavandatud juurdelõikeks T-11174 Paldiski-Padise lõik 2 kinnistule (58001:001:0197), mis võimaldab edaspidi ringristmiku ehitamist ühel krundil. Krundi suurus – 1 402 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
21 / 33
3.5. TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS
Teed on planeeritud vastavalt Teeseadusele ja lähtuvalt Eesti standardist EVS 843-2003 Linnatänavad. Kontaktvööndisse jäävale Paldiski-Padise maantee raudteeületuskohale on AS SWECO PROJEKT-is koostatud teetunneli eskiisprojekti variant Paldiski uue kaubajaama ja Paldiski- Padise mnt eritasandiline raudteeriste rajamiseks (vt Lisa 4, töö nr 06001AS). Läbi teetunneli on kavandatud Paldiski-Padise maanteega paralleelselt riigimaantee äärne kergliiklustee ja ühendustee pääsuks planeeritavast alast põhjapoole jäävatele maavaldustele, millised kuuluvad AS Tallinna Sadam. Sõiduteede ja kergliiklustee mõõdud ning asukohad lahendatakse teetunneli projektiga. Teetunneli ehitamise ajal tuleb Paldiski-Padise maantee liiklus suunata ümber Paldiski lõunasadama tee kaudu läbi Paldiski Lõunasadama territooriumi ja üle avamist vajava raudtee ülesõidu Rae põik tänavale. Planeeritavale maa-alale pääseb Paldiski lõunasadama kõrvalmaanteelt (T-11180). Planeeritavale alale on kavandatud sadamapääsla, mille ette jääb ooteala suurema parklaga ja taha väiksem parkimisala ning laoplatside ja/või tootmishoonete kruntidega ala. Sadama pääslast väljuva liikluse jaoks on kavandatud kaks 3,75 m laiust sõidurada lähtuvalt vajadusest peatunud sõidukist möödumiseks ja eriveoste veoks. Pääslasse sisenevale suunale on kavandatud kolm sõidurada, millest kaks vasakpoolset 4 m laiust sõidurada on mõeldud pääslasse siseneva transpordi jaoks ja siseneva liikluse ootealaks ning üks parempoolne 3,75 m laiune sõidurada on pääsla esisesse parklasse sisenemiseks (pääsla-poolses otsas taksopeatus). Tootmismaa sihtotstarbega kruntide vahele on kavandatud tee juurdepääsuks raudteele ja kruntidele ning tee, võimaldamaks ühendustee rajamist läbi tunneli. Kruntide vaheline tee on kavandatud 7,5 m laiuse sõiduteega ja ühelpool sõiduteed mururibaga eraldatud 2,4 m laiuse kõnniteega. Planeeringualal on kõikide moodustatud tootmiskruntide juurdesõidud nähtud ette rajada uuelt rajatavalt siseteelt. Planeeritavate hoonete juurdepääsud ja –teed täpsustatakse hoone projektiga. Tallinn-Paldiski maantee ja Paldiski lõunasadama tee ristmikule on kavandatud ringristmik, mille lahendus on illustratiivne. Ringristmiku valik tuleneb esiteks võimalikust perspektiivsest liikluskoormusest ja teiseks arvestades laiendatavust. Kadakaranna kinnistu (58001:001:0194) juurdepääs on võimalik olemasolevalt mahasõidult s.o. ringristmiku kohalt ja/või Paldiski-Padise mnt-lt. Uus mahasõit lahendatakse ringristmiku projekteerimisel. Madise suunaline kergliiklustee lahendatakse hiljem koos ringristmiku projektiga või eraldi projektiga. Pöörete projektkiiruseks on kavandatud 30 km/h, teede projektkiiruseks 70 km/h. Arvestuslikuks sõidukiks on poolhaagisega veoauto (autotreiler), mille järgi kontrollitakse kõigi rajatiste ja pöördealade gabariite. Raskeveoste liikumisel tuleb arvestada nii Paldiski-Padise kui ka Tallinna ringtee suunda. Konkreetsete teelõikude projekteerimisel normatiivsete koormuste määramisel tuleb arvestada eriveokite võimalikke nõudeid.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
22 / 33
Kõik rajatised tuleb projekteerida selliselt, et võimalikud piirded, mis võivad takistada eriveoste liikumist, peavad koosnema standardsete vahenditega (arvestades piirde teisaldamist kahveltõstuki või kraanaga) teisaldatavatest konstruktsioonielementidest. Paldiski-Padise maantee (T-11174, Soomepoiste tee) ääres on jalgrattaliikluse põhimarsruut – E1, millega seoses on sinna teetunneli eskiisiga kavandatud kergliiklustee. Maantee äärsest kergliiklusteest on kavandatud pääslani parkla servas 2,4 m laiune ja Paldiski lõunasadama tee ääres 3,5 m laiune kergliiklustee ning pääsla juurde ootealadele kõnniteed. Sõidu- ja kergliiklusteed on kavandatud katta asfaltkattega, kõnniteed tänavakividega. Riigimaanteede ümberehitamiseks tuleb koostada tee-ehitusprojekt vastavalt Teeseaduse §19 lg 1 ja teha projekti ekspertiis Teeseadus § 19 lg 8.
3.5.1. PARKIMINE
Sadamapääslaga seoses on planeeritud kaks parkimisala: suurem pääsla ette ja väiksem sadamapiirkonna alasse. Parkla pääsla ees jaguneb kolmeks põhitsooniks:
• bussipeatus (liinisõidukid ja reisibussid); • sõiduautode parkla; • veokite parkla.
Parklasse sisenemine toimub ühest kohast, parklast väljumiseks võib kasutada kahte väljasõitu parkimisala külgedel. Täiendav väljasõit vahetult pääsla ees on mõeldud ainult bussidele. Parklal pääsla taga on kolm funktsiooni:
• kohaliku bussi peatus (reisijateveol sadamapiirkonna sees pääslast laevale ja tagasi);
• pääsla töötajate sõidukite parkimiseks (9 kohta); • alast väljuvate sõidukite ajutine peatuskoht (ca 7 kohta) dokumentide vormistamise
ajaks. Tootmishoonetega aladel on parkimine nähtud ette omal krundil. Krundi parkimiskohtade arv ja asukohad täpsustatakse kavandatava hoone või laoplatside ehitusprojektiga.
3.5.2. RAUDTEETRANSPORT
Planeeritavate tootmismaade kruntide teenindamine on kavandatud ka kaubarongidega. Planeeringu kohaselt on alale ette nähtud täiendavate raudteeharude rajamine. Kontaktvööndisse jäävale raudteele on Teede REV2 poolt koostatud eskiisprojekt (töö nr 102007 ja selle täiendus töö nr 182008). Raudteeühendused on plaanitud ellu viia etapiviisiliselt. Planeeringu realiseerimise esimeses etapis on kavandatud rajada ühendus olemasolevate raudteedega Paldiski jaama poolt ja teises etapis ühendus olemasolevate raudteedega üle tulevikus rajatava nn Soomepoiste tee tunneli.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
23 / 33
3.6. KESKKOND, HALJASTUS JA HEAKORD
Paldiski Linnavolikogu algatas käesoleva detailplaneeringu koostamisega AS Tallinna Sadam kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise (vt Menetlusdokumendid, Paldiski LV otsus nr 56, 28.08.2007), sest planeeritaval alal on plaanis täiendavate raudteeharude rajamine. Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruande avalik väljapanek toimus 15. detsembrist 2008.a. kuni 6. jaanuarini 2009.a. ning KSH aruande avalik arutelu 7. jaanuaril 2009.a.
Planeeritav ala jääb Paldiski-Padise maantee (T-11174) ja Paldiski lõunasadama tee (T- 11180) 200 m laiusesse sanitaarkaitsevööndisse, mis tähendab, et selle vööndi ulatuses (nii hoonetes kui väljaspool hooneid) maantee liiklusest põhjustatud müra tase võib ületada sanitaarnormidega kehtestatud piirnorme. Seega kui on vajalik inimese tervise kaitseks ja müratasemete tagamiseks võtta tarvitusele meetmed, siis hoonete ehitamisel on soovitatav kasutada müra mõju vähendavaid konstruktsioone. Raudtee äärde jääv liigniiske tiheda alusmetsaga raieküps tuulemurruga kaskede ja haabadega metsatukk tuleb likvideerida. Hoonete ümbrusesse istutatavate puude ja põõsaste täpsed asukohad, liigid, arv ja istutusviis määratakse haljastusprojektiga kavandatava hoone projekteerimise mahus, mil täpsustuvad hoonete lahendused ja arhitektuurne taotlus. Rajatav haljastus peab haakuma lähipiirkonna olemasoleva haljastusega, peab olema tagasihoidlik, lihtne, aga samas atraktiivne ja pakkuma möödujaile esteetilist naudingut. Rajatav muru peab olema: haljastuslikult väärtuslik, katma ühtlaselt maapinna, vaadates ilus, tallamiskindel, külmakindel, taluma hästi sõiduteedelt tulevat õhusaastet ja taluma korduvat niitmist. Planeeritaval alal keskkonnaohtlikke objekte ei ole.
3.7. TULEOHUTUS
Planeeritavale alale on kavandatud tuletõrjeveehüdrantidega merevee baasil tuletõrjeveetorustik.
Planeeringu koostamisel on lähtutud VV määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (27.10.2004). Planeeritavate hoonete minimaalsed tulepüsivusklassid on toodud Põhijoonise (Joonis nr 4) tabelis „Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded“. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusenõuded”. Teedevõrk võimaldab evakuatsiooni ja eriautode juurdepääsu kõigile kruntidele. Ehitustegevuse korraldamise puhul tagada ehitistevahelised tuleohutuskujad vastavalt VV määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (27.10.2004) või tagada tuleohutus muul viisil.
3.8. TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED (Vt. Joonis 4 Tehnovõrkude koondplaan)
Hetkel Paldiski Lõunasadama territooriumil olemasolevate tehnovõrkude omanikud on:
• Tallinna Sadam Elektrivõrk OÜ (elekter); • Tallinna Sadam AS (joogivesi, tuletõrjevesi, kanalisatsioon, sademevesi,
välisvalgustus, side).
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
24 / 33
lepinguline operaator on: • Elion Ettevõtted AS (side).
Planeeritud tehnovõrkude omanikud saavad olema lähialal olemasolevate tehnovõrkude omanikud. Joogiveevarustuse, tuletõrjeveevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisat- siooni planeerimisel on aluseks võetud Detailplaneeringu koostamise tehnilised tingimused, vesi ja kanalisatsioon, AS Tallinna Sadam kiri nr 21-7 (10.02.2009) (vt Lisa 2). Elektrivarustuse planeerimisel on võetud aluseks R.Jaansoni E-mail Re: Paldiski Lõunasadama detailplaneering – elekter, tehnilised tingimused (vt Lisa 3). Sidevarustuse planeerimisel on võetud aluseks Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 8300862 (14.04.2008), Elion Ettevõtted AS (vt Lisa 1). Tööprojekti koostamisel tuleb täpsustada hoonete-rajatiste kommunikatsioonide ja tehnovõrkude võimsusvajadused.
3.8.1. VEEVARUSTUS
Planeeringuala joogiveetoru liitumispunkt V1 sadama olemasoleva joogiveetoruga (De110) asub Suurekivi maaüksuse (58001:001:0030) teenindushoone piirkonnas sõidutee kõrval. Liitumispunkti V1 tuleb paigaldada sulgemisarmatuur. Planeeritava joogiveetoru läbimõõduga De110 pikkus on umbes 625 m, lisaks ühendused kruntide piirist kuni 1 m kaugusele. Torustik kinnistul liitumispunktini jääb kinnistuomaniku omandisse ja valdusesse. Igale krundile tuleb paigaldada veemõõdusõlm. Joogiveetorustikust tuletõrjevee võtmist ei toimu piiratud mahuga joogiveemahutite tõttu II astme pumplas. Kuna praeguses staadiumis ei ole teada, mis laadi hoonestus ja tarbijad planeeringuala kruntidele tulevad, siis selgitatakse maksimaalsed veevajadused välja tootmishoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Kuna kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla kuni 40 m, siis tuleb järgmistes projekteerimise etappides välja arvutada kruntide tegelik joogivee vajadus ja planeerida kõrghoonestusele oma rõhutõsteseadmed.
3.8.2. TULETÕRJEVEEVARUSTUS
Planeeringuala tuletõrjeveetorustiku (merevesi) liitumispunkt V2 asub samas piirkonnas joogiveevarustuse liitumispunktiga. Liitumine tehakse mõlema olemasoleva sadama tuletõrjeveetoruga 2 x De160 ringtoite tagamiseks. Liitumispunktidesse tuleb paigaldada sulgarmatuur. Hüdrandid, siibrid, poldid ja muu sulgemisarmatuur ning seadmed peavad olema merevee mõjudele kindlast materjalist (nt roostevaba teras). Torustiku hargnemisel kinnistule näha ette sulgarmatuur. Torustik kinnistul jääb kinnistuomaniku omandisse ja valdusesse. Planeeringuala tuletõrjeveevarustus on kavandatud tuletõrjehüdrantide baasil. Tuletõrjevee torustiku ringvõrgu rajamiseks planeeringu alale on kavandatud olemasolevast kahest tuletõrjeveetorust 2 x De160 punktist V2 ühendused ja paralleeltorustik 2 x De160. Planeeritud tuletõrjeveetorustiku kogupikkus on umbes 1,2 km, millele lisanduvad ühendused hüdrantide paigaldamiseks. Käesoleva planeeringuga on planeeringualale planeeritud 5 tuletõrjehüdranti.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
25 / 33
Kuna planeeringualale rajatavad hooned võivad olla kubatuuriga üle 50 000 m3, on vastavalt EVS 812-6:2005 ühe tulekahju normvooluhulk välistulekustutuseks vähemalt 35 l/s. Vastavalt planeeringu koostaja poolt tehtud tuletõrjeveevõrgu kontrollarvutustele on vooluhulk 35 l/s tagatud planeeritud viimasest hüdrandist nii, et vabarõhk hüdrandis on vähemalt 10 mH2O. Kontrollarvutustes võeti aluseks AS Tallinna Sadama poolt antud tuletõrjeveepumpla parameetrid (5 bar, 47 l/s) ja geoaluse pealt mõõdetud olemasoleva tuletõrjeveetorustiku pikkused, läbimõõdud. Kõrghoones (9- ja enamkorruseline ehitis) peab olema eraldi ehitisesisene tuletõrjeveevõrk. Kuna tuletõrjevee vajadused sõltuvad suurel määral tootmishoone iseloomust (tootmishoone otstarve, tootmise iseloom, tootmishoone kubatuur jm), siis tuleb tuletõrjeveevarustus ümber hinnata kooskõlastatult Päästeameti kohaliku päästeasutusega tootmishoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeritavale kõrghoonestusele näha ette vajadusel tuletõrjevee mahutid ja tuletõrjepumbad. Tuletõrje veevarustus projekteerida vastavalt EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Hüdrantide projekteerimisel peab järgima Siseministri 18. detsembri 2007. a määrust nr 81 Nõuded tuletõrjehüdrandile.
3.8.3. REOVEEKANALISATSIOON
Planeeringuala reovee kanalisatsiooni liitumispunkt K2 sadama kanalisatsiooniga asub samas piirkonnas veevarustuse liitumispunktiga. Uute kruntide liitumispunktidesse sadama reovee kanalisatsiooniga tuleb paigaldada reovee reostustaseme proovivõtu kaev. Juhul, kui planeeringus võib tekkida vajadus tehnilise (tööstusliku) reovee juhtimiseks olmereovee kanalisatsiooni, tuleb tehnilise reovee puhastamiseks vastavalt selle omadustele näha ette kõikidele seadustes ettenähtud nõuetele vastav lokaalne puhastusseade, mis vastab reovee puhastamise piirkonna reovee puhastusteenuse osutaja Paldiski Linnahooldus OÜ poolt kehtestatud piirnormidele. Torustik kinnistul liitumispunktini jääb kinnistuomaniku omandisse ja valdusesse. Reovesi planeeritavatelt tootmiskruntidelt ja pääslast kogutakse kokku isevoolse kanalisatsioonitorustikuga ja juhitakse planeeritavasse kanalisatsioonipumplasse KP1. Planeeritava isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 385 m, lisaks ühendused krundi piirist kuni 1 m kaugusele. Kuna praeguses staadiumis ei ole teada, mis laadi hoonestus ja tarbijad planeeringuala kruntidele tulevad, siis selgitatakse reovee kogused välja tootmishoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Eeldades, et planeeringuala reovee kogus on üle 10 m3/d, on planeeritava kanalisatsioonipumpla kuja 20 m (vastavalt Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 (RT I 2001,47,261; jõustunud 1.01.2002 ja 1.01.2005). Pumplale on ette nähtud ka eraldi krunt pos 7 (vt joonis 4 Tehnovõrkude koondplaan). Planeeritav kanalisatsioonipumpla KP1 on pakettpumpla. Pumpla täpsem tüüp ja suurus valitakse tööprojekti käigus. Survetoru (min De110) pikkus on ca 275 m.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
26 / 33
Kanalisatsioonipumplast pumbatakse planeeringuala reoveed edasi olemasolevasse kanalisatsiooni survetorusse De110 liitumispunkti K1. Järgmistes projekteerimise etappides on oluline välja arvutada vajalikud kanalisatsioonipumpla täpsed parameetrid, et toimiks kolme kanalisatsioonipumpla koostöö ühte survetorusse. Pumplad, mille koostöö tuleb arvutada on:
• pumpla, mis asub olemasoleval kinnistul katastri nr. 58001:001:0030; • pumpla, mis asub liitumispunktist K1 umbes 104 m läänepool, olemasoleval
kinnistul katastri nr. 58001:001:0010; • planeeritav pumpla KP1.
3.8.4. SADEMEVEEKANALISATSIOON
Sademevee arvutustes on järgitud Eesti standardit EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioonivõrk. Sademeveed kogutakse kokku planeeringuala kõvakattega pindadelt. Planeeringualalt kokku kogutava sademevee valgala on umbes 23 ha. Kokku kogutava sademevee suublaks on Paldiski laht. Sademevee juhtimine planeeritud sademevee liitumispunkti krundi piirist kuni 1 m tuleb lahendada igal krundil eraldi. Torustik kliendi kinnistul liitumispunktini jääb kinnistuomaniku omandisse ja valdusesse. Kinnistu kõvakattega pindadelt ärajuhitava sademevee puhastamiseks tuleb igale kinnistule paigaldada keskkonnanõuetele vastav liiva- ja õlipüüdja. Õlipüüdureid võib olla ka mitu. Kuna planeeritav hoonestusala võib olla kuni 70 % tootmiskruntide pindalast, siis on krundil võimalik rajada eraldi sademeveesüsteemid, juhtides nii hoonete katustelt tuleva sademevee õlipüüdurist mööda. Tee maa-alalt kokku kogutav sademevesi ei pea õlipüüdurit läbima. Sadama sademevee ärajuhtimise süsteemi sademevee juhtimisel liitumispunktis kinnistu piiril tuleb paigaldada kontrollkaev reostustaseme analüüside võtmiseks.
Olemasolevad planeeringualale jäävad kraavid likvideeritakse või asendatakse vajadusel sademeveetoruga. Sademevesi tee maa-alalt kogutakse kokku restkaevude abil.
Planeeritava sademeveetorustiku arvutustes on arvestatud arvutusvihma korduvusega nii 1 aasta kui 2 aastat. Planeeritava isevoolse sademeveetorustiku pikkus on umbes 1,1 km, millele lisanduvad ühendused krundi piirist kuni 1 m kaugusele, hinnanguline vajalik torustiku siseläbimõõt (Ds) on 400 - 1200 mm. Läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus.
Lisaks on planeeritud umbes 320 m drenaažitorustikku (läbimõõt vähemalt De200) pinnasevee kokku kogumiseks enne planeeritud siseteed krundil pos 10. Drenaažitorustikuga kokku kogutav pinnasevesi juhitakse sademeveetoruga läbi krundi pos 6 planeeritud sademeveetorusse Ds800, mis läheb Paldiski lõunasadama tee alt läbi ja suubub sademeveetorusse Ds1200. Kogu planeeringuala sademevesi suunatakse edasi rekonstrueeritavasse jõesängi ja sealt Paldiski lahte.
Sademevesi juhitakse isevoolselt planeeritava pääslani, enne mida on sademeveetoru planeeritud tuua tee alt läbi teisele poole Paldiski lõunasadama teed. Sealt edasi juhitakse sademevesi isevoolselt Paldiski lõunasadama teega paralleelselt kuni kaevuni, kuhu suubub
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
27 / 33
ka kavandatava ringristmiku tsentrist umbes 60 m kaugusel tee alt planeeritud sademeveetoru Ds800. Viimati mainitud sademeveetorusse juhitakse teetunneli eskiisprojektiga kavandatud sademeveetoruga kokku kogutav sademevesi, drenaažitorustikuga kokku kogutav pinnasevesi ja krundi pos 6 sademevesi. Torude Ds1200 ja Ds800 ühinemise kaevu on planeeritud ka sademeveetoru Paldiski lõunasadama teega paralleelselt sademevee kokku kogumiseks teelõigult enne ringristmikku (umbes 34 m). Peale kolme planeeritud sademeveetoru ristumist juhitakse sademevesi isevoolselt rekonstrueeritavasse jõesängi.
Paldiski lõunasadama tee alt läbi minev olemasolev truup (ø560 plast) likvideeritakse, kuna Paldiski lõunasadama teega paralleelsed kraavid asendatakse sademeveetorustikuga.
Hinnanguline maksimaalne jõesängi juhitav vooluhulk on 1,7 m³/s, sealhulgas umbes 300 l/s teetunneli sademevesi. Planeeringuala sademeveele lisanduv teetunneliga projekteeritud sademeveetorust tulev vooluhulk on võetud planeeritud toru ligikaudse läbilaskevõime järgi.
Olemasolev jõe (oja) säng on teepoolsest (Paldiski lõunasadama tee) otsast kinni aetud ca 15 meetri ulatuses. Jõesäng on ca 200 meetrit pikk ja 1,5 - 2 meetrit sügav. Umbes 70% ulatuses on jõesängi laius 23 meetrit. Esimese 30 meetri ulatuses on jõesäng suhteliselt kitsas. Pakri lahe poolne jõesängi ots on tavaliselt mere poolt pinnast täis kantud. Suurvee ajal uhub vesi jõesängi otsa lahti. Tegemist on tavalise rannikul esineva protsessiga. Jõesängi kaudu on ajalooliselt toimunud planeeritava ala looduslik kuivendus, mis eeldatavalt osaliselt rikuti Paldiski lõunasadama tee rajamisega.
Rekonstrueeritava jõesängi täpne sügavus ja ristlõige ning maastikuline kujundus tuleb määrata järgmistes projekteerimise etappides. Kuna olemasolev jõesäng on väga lai ning põhja kalle praegu keskmiselt 2 - 3%, siis see lubab projekteerida erinevaid huvitavaid lahendusi.
Jõesängi kasutamisel sademevee juhtimiseks lahte tuleb silmas pidada, et jõesängi alguspunkti sügavuse määrajaks on praegu tunneli eskiisprojektiga planeeritud sademeveetoru sügavus, mis tingib ka jõesängi suubuva Ds1200 sademeveetoru sügavuse. Arvutuste kohaselt on jõesängi suubuva planeeritud sademeveetoru Ds1200 põhja abs. kõrgusmärk 4.84, mis tähendab, et rekonstrueeritava jõesängi alguse põhja abs. kõrgus peab olema vähemalt 0,5 m madalam ehk 4.34. Seega peab jõesängi algust süvendama (hetkel põhja abs. kõrgus seal umbes 5.80). Võttes selle algkõrguse (4.34) aluseks, oleks rekonstrueeritava jõesängi võimalik projekteeritav kalle 1.8%.
Rekonstrueeritav jõesäng peab olema suhteliselt suure kalde tõttu hästi kindlustatud. Kindlustatuse tüübist sõltub ka maksimaalne uhtekindel voolukiirus kraavis. Jõesängi suubumisel lahte peab sängi põhi olema kõrgemal maksimaalsest merevee tasemest.
Rekonstrueeritava jõesängi servituudi vajadus määratakse jõesängi rekonstrueerimisprojekti koostamise käigus.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
28 / 33
3.8.5. ELEKTRIVARUSTUS
Käesoleva planeeringuga teeme ettepaneku laiendada OÜ Tallinna Sadam Elektrivõrk elektriturupiirkonda planeeritavale alale. Elektrivarustus antud piirkonnas lahendatakse vastavalt OÜ Tallinna Sadam Elektrivõrgu tehnilistele tingimustele.
Planeeritav 6,0 kV kahe trafoga 2 x 630 kVA (perspektiivne vajadus – 800 kVA) betoonkestaga konteinertüüpi alajaam (pos 8) saab toite kahe kõrgepinge kaabliga olemasolevast alajaamast AJ-5.
Kruntide elektrivarustuseks on ette nähtud liitumiskilbid, mis on ühendatud kahe maa-aluse 0,4 kV kaabliga, mis kumbki saab toite alajaama erinevast 0,4 kV sektsioonist. Liitumiskilpide asukohad ja liitumistingimused lepitakse kokku liitumislepingutes kruntide kasutajatega.
Kruntide elektrivõimsused, arvestusega: • 70% krundist hoonestatud, 2-korruselised (kuni 20m kõrged) administratiiv-
tootmishooned, suurusjärgus 80 töötajat krundi kohta; • piirdeaia mastid: kõrgus 10 m, vahe 35 m – võimsus 150 W/tk; • platsi mastid: kõrgus 15 m, vahe 50 m – võimsus 250 W/tk.
Nimetus Otstarve Elektrivajadus,
adm/tootm Välisvalgustus, plats/piirdeaed
KOKKU
Krunt 1 adm/tootm 60kW/70kW 2kW/3kW 135kW Krunt 2 adm/tootm 55kW/70kW 1kW/2kW 128kW Krunt 3 adm/tootm 40kW/70kW 1kW/3kW 114kW Krunt 4 adm/tootm 50kW/70kW 1kW/3kW 124kW Krunt 5 adm/tootm 65kW/70kW 2kW/3kW 140kW Krunt 6 pääsla/parkla 20kW 4kW/3kW 27kW Krunt 8 alajaam 2 x 800kVA Krunt 13 raudtee 110kW 2kW/2kW 114kW KOKKU 750kW 32kW 782kW Kruntide tegeliku elektritarbimise selgudes, kui on tegemist energiamahuka tootmise vms, on rentnikel võimalik esialgselt planeeritud võimsusi suurendada, taotledes kohalikult võrguettevõtjalt liitumistaotlusega elektrilist võimsust juurde. Elektrivõrguga liitumine vastavalt krundile installeeritud võimsusele ehitatakse välja liitumistasu eest, mille suurus on võrdne tegelike ehitustööde maksumusega.
3.8.6. SIDEVARUSTUS
Side liitumispunktiks on sidekaev KLPLK-138 (elektrialajaama AJ 5 kõrval). Kaheavaline sidekanalisatsioon algab olemasolevast sidekaevust KLPLK-138, läbib olemasolevat kaevu KLPLK-148 ja sealt kavandatud kruntide poole. Iga uue krundi piiri lähedusse on planeeritud sidekaev, kust hiljem näha ette krundile/kruntidele sidekaablid. Kaevude KLPLK-138 ja KLPLK-148 vahel olemasolevale ühele torule lisada kaks uut.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
29 / 33
3.9. KITSENDUSED
Vastavalt Teeseadusele (RT I 1999,26,377) on Paldiski-Padise maanteel T-11174 (Soomepoiste teel) ja Paldiski lõunasadama teel (kõrvalmaantee T-11180) kaitsevöönd laiusega 50 m, kus kehtivad seadusest tulenevad piirangud. Perspektiivne ajaperiood arvestab 20 aastat ning sellest tulenevalt on sanitaarkaitsevööndi laius sõidutee servast T-11174 Paldiski-Padise ja T-11180 Lõunasadama teel laiusega 200 m. Vastavalt Raudteeseadusele (RT I 2003,79,530) on Tallinn-Paldiski raudteel kaitsevöönd 30 m, kus kehtivad seadusest tulenevad piirangud.
3.10 JÄÄTMEKÄITLUS
Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Planeeritava ala krundi omanik peab sõlmima prügiveo lepingu vastavat litsentsi omava firmaga ning paigaldama oma krundile prügikonteinerid. Töötlemisettevõtetest tuleb sortimisjääk viia läheduse põhimõtet järgides prügilasse. Segunenud olmejäätmed, mida töötlemisettevõtted võimsuste puudumisel või muudel nendest olenevatel põhjustel ei kata jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia prügilasse.
Hoonete lammutusel tekkinud püsijäätmeid (s.o. tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi) tuleb eelistatult taaskasutada sellisel viisil, et jäätmed ei põhjustaks keskkonna saastamist ega kahju inimese tervisele. Kui lammutamise käigus ilmneb reostust, siis tuleb see koheselt likvideerida ja ohtlikud jäätmed lasta käidelda.
3.11. KURITEGEVUSE ENNETAMINE
Planeeritaval alal tuleb arvestada kuritegevuse ennetamiseks vajalikke meetmeid, juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustest. Planeeritava ala turvalisuse parandamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid:
• tänavate ja teede valgustuse väljaehitamine; • planeeritava ala korrashoid; • maa-alal võimalikult suurema nähtavuse tagamine; • tootmishoonetega aladel:
- krundi piiridele piirdeaedade rajamine; - hoonete ja ümbruse ning parkimisalade valgustuse väljaehitamine; - valduse sissepääsude arvu piiramine kella 01:00-ni öösel tööpäeviti ja
ööpäevaringselt nädalavahetustel; - sissepääsude ja parklate jälgimine soovitavalt videojälgimise abil; - hoonete projektides näha ette turvaakende ja uste paigaldamist.
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
30 / 33
3.12. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
Planeeritud kruntide kogupind 237 020 m² Kavandatud kruntide arv 15 Krunditud maa bilanss: Tootmismaa (T) 168 311 m2 71,0% s.h. tootmishoonete maa (Th) 168 206 m² 71,0% tehnorajatise maa (The) 105 m² 0,0% Transpordimaa (L) 68 604 m2 29,0%
s.h. teemaa (L) 61 667 m² 26,0% raudteemaa (Lr) 6 937 m² 2,9%
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
31 / 33
II b LISAD
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
32 / 33
Lisa 1. Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 8300862 (14.04.2008), Elion Ettevõtted AS.
Lisa 2. Detailplaneeringu koostamise tehnilised tingimused, vesi ja kanalisatsioon, AS Tallinna Sadam kiri nr 21-7 (10.02.2009).
Lisa 3. Paldiski Lõunasadama detailplaneeringu kruntide nr 1 kuni nr 9 elektrivarustuse projekteerimise tehnilised tingimused,
Lisa 4. Paldiski uue kaubajaama ja Paldiski-Padise mnt. eritasandiline raudteeriste, eskiisprojekt (AS SWECO PROJEKT, töö nr 06001AS.
Lisa 5. Paldiski Lõunasadama perspektiivse raudtee rajamise, eskiisprojekt (AS TEEDE REV- 2, töö nr 10-2007)
Lisa 6. Eraldi kaustana: Keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne, Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering (PLAN /2007/57-K)
PLAN/ 2007/57 Ramboll
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________________________________
33 / 33
II c JOONISED
P
l
a
n
e
e
r
i
t
u
d
p
ä
ä
s
l
a
Rekonstrueeritav jõesäng
ca 190 m.
Planeeritav
väljalask merre
S
W E
N
8
7
10
11880m²
T 100
TUNNELI PROJEKT
SWECO PROJEKT AS
eskiisprojekt TÖÖ NR 06001AS
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+ +
+ +
+ +
+
+
+
+ +
+
+
+
+
+
+
+
+
Planeeritava
sademeveetoru suubumine
rekonstrueeritava jõesängi
algusesse
Ol.olev kraav
torusse
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
- -
-
-
Soomepoiste tee 11
58001:001:0125
Tootmismaa
51230 m²
Kraavi
58001:001:0133
Maatulundusmaa
2,75 ha
Keskküla
58001:001:0127
Maatulundusmaa
9,74 ha
Rae põik 9
58001:001:0170
Tootmismaa
34539 m²
Rae põik 11
58001:001:0172
Tootmismaa
40746 m²
Suurekivi
58001:001:0030
Tootmismaa
34803 m²
Kadakaranna
58001:001:0194
Sotsiaalmaa
201099 m²
14
16339m²
L 100
- -
-
-
RAUDTEE LAIENDUSED:
Paldiski lõunasadama perspektiivsed raudteed
AS Teede REV-2
eskiisprojekt TÖÖ NR: 102007
1.2479
5
38344m² 26841
-
-
40
Th/TL 100
1 25-
1/-
63m²
The 100
42m²
The 100
-
-
- -
6
21573m²
-
4/-
3
L 100
650
9
KP1
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
J
K
+
L
K
J
K
+
L
K
J
K
+
L
K
L
K
J
K
+
L
K
S
2
S
2
S
2
S
2
S
2
13
4738m² -
-
-
-
Lr 100
7248m²
L 100
- -
-
-
R
1
5
R
2
5
R
1
5
R
1
5
R43.3709
R
4
5 R
2
0
Likvideeritav
truup
3
3
2
2
1
1
V2
V1
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+ +
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
Paldiski raudteejaama
58001:001:0158
Transprodimaa
23925 m²
14.60
14.30
14.55
14.25
14.66
14.28
14.35
15.03
13.04
13.42
11.95
11.63
11.55
10.77
11.55
11.50
13.08
13.56
14.42
14.30
14.75
14.39
15.61
14.19
14.51
13.45
12.78
11.88
11.88
15.74
15.85
14.28
15.58
13.90
13.43
12.83
12.01
11.63
11.90
12.00
13.10
13.42
12.99
14.04
14.52
14.16
14.28
14.12
14.39
16.66
16.43
16.56
16.56
15.72
12.54
15.38
14.58
6‰ 3
9
3
, 5
3‰ 6
0
,
5
12.20
10.76
14.96
10.51
9.09
12.00
12.09
11.20
11.18
11.16
11.12
11.14
11.27
11.28
11.21
11.22
11.11
11.13
10.90
11.04
10.72
10.95
10.53
10.86
10.30
10.77
9.98
10.68
9.75
10.59
9.65
10.50
9.46
10.41
9.37
10.32
9.33
10.23
9.34
10.14
9.39
9.19
D
1
D
e
2
0
0
Jõesängi servituudi vajadus
määratakse järgmistes proj.
etappides
3 ‰
3
3
3
,
1
P16
P32
P56
2
2
2
7
,
5
7
,
5
2
, 5
2
,
4
1
0
1
0
1
0
1
0
1
0
4
,
1
7
,
5
7
,
5
7
,
5
3
,
8
8
1
9
,
8
0
,
5
3
3
0
P
K
2
P
K
3
P
K
4
P
K
5
P K
6
P K
7
PK 8
P
K
9
K
A
4
+
8
9
K
L
3
+
1
3
K L 6+87
K A
7+71
K
L
9
+
5
8
T
L
9
+
9
2
K A
2 +
6 4
8
. 2
0
15
1402m²
L 100
- -
-
-
RAUDTEE LAIENDUSED:
Paldiski lõunasadama perspektiivsed raudteed
AS Teede REV-2
eskiisprojekt TÖÖ NR: 102007 täiendus
182008
2
17737
-
-40
Th/TL 100
25338m²
3
25222m²
Th/TL 100
17655
-
40 -
4
26400m²
Th/TL 100
18480
-
- 40
-
41127m²
Th/TL 100
28789
-
40
1
L k a s - 2 3 0 m
L k a s - 2 3 2 m
L k a s - 2 3 0 mL
k a s - 2 3 2 m
7 7
8
5
8
3
L k a s - 2 5 4 mL
k a s - 2 5 4 m
Projekt.teh.läbisõit rdt rajamise I etapil
2199 m²
Lr 100
- -
-
-
12
11
T - 1 1 1 7 4 P
A L D
I S
K I - P
A D
I S
E L Õ
I K
2
→
P
a
d
i
s
e
→
P
a
l d
i s
k
i j a
T
a
l l i n
n
T
-
1
1
1
8
0
P
A
L
D
I
S
K
I
L
Õ
U
N
A
S
A
D
A
M
A
T
E
E
- -
-
-
15105m²
L 100
3.3
Projekt
Joonis nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Ramboll Finland Oy
Piispanmäentie 5 (PL 3)
02240 ESPOO
SOOME
Tel. +358 20 755 611
Fax. +358 20 755 6201
Projekteerija Ramboll Eesti AS
Laki 34
12915 TALLINN
EESTI
Tel. +372 664 5808
Fax. +372 664 5818
Projekti osa
Joonise sisu
Tellija
Staadium
Leht nr
1:1000
Liikluskorralduse joonis
1/1
DP
EESTI
15051 Tallinn
Sadama 25
5
2007-0057
Tallinna Sadam
Detailplaneering
Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering
Esti Meier
Ain Kendra
Hans Teiv
Mildred Liinat
Joonestaja
Insener
Osakonna juh.
Projektijuht
24.03.2009
HARJUMAA PALDISKI LINN
SOOMEPOISTE TEE 10, SAARE I,
RAE PÕIK 19 /KASE MÜ JA NENDE
LÄHIÜMBRUSE
DETAILPLANEERING
LIIKLUSKORRALDUSE JOONIS
M 1:1000
PLANEERITAVA KINNISTU PIIR
JUURDPÄÄS KRUNDILE
LEPPEMÄRGID:
PLANEERITAVA ALA PIIR
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
TEE KAITSEVÖÖND +
TEE SANITAARKAITSEVÖÖND
RAUDTEE KAITSEVÖÖND +
+
PLANEERITAV KÕNNITEE
PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE
PLANEERITAV SÕIDUTEE
LÕIGE 1-1 M 1:100
+0
2,5 %
2,5%
K R
U N
D I P
I I R
T Ä
N A
V A
M
A A
- A
L A
P
I I R
-6
sõidutee
4%
4%
LÕIGE 2-2 M 1:100
K1
W1.1
V1
kill.
peenar
kill.
peenar
-11 -9
-11
-25
-9
4%
4%
S1
W1
muru kõnnitee
D1
2%
-6
-11
-15
-10
4%
4%
0.5 0.8 0.7
K R
U N
D I P
I I R
T Ä
N A
V A
M
A A
- A
L A
P
I I R
10.7 11.3
V2V2
1.9 1.2 0.7 0.6 0.6 2
2 2.4 2 0.5 3.8 3.8 0.5 3.5 3.5
+0
2,5 %
2,5%
K R
U N
D I P
I I R
T Ä
N A
V A
M
A A
- A
L A
P
I I R
-11
sõidutee
4%
4%
LÕIGE 3-3 M 1:100
kill.
peenar
kill.
peenar
-11 -9
-11
-18
-9
4%
4%
muru
K R
U N
D I P
I I R
T Ä
N A
V A
M
A A
- A
L A
P
I I R
-11
-11
-24
muru
11.3 7.8
0.5 3.8 3.8 0.5 1.7 1.83.5 3.5
W1.1
PLANEERITAV PARKLA
PLANEERITAV ÜLEKÄIK
TEETUNNELI ESKIISPROJEKTI PIIR
RAUDTEEHARUDE ESKIISPROJEKTI PIIR
12.78
12.54
PLANEERITAV KÕRGUS
OLEMASOLEV KÕRGUS
PLANEERITAVA ALA PIIR (Planeerimisseadus § 22¹)
+0
2,5 %
2,5%
K R
U N
D I P
I I R
T Ä
N A
V A
M
A A
- A
L A
P
I I R
sõidutee
kill.
peenar
-12
K R
U N
D I P
I I R
T Ä
N A
V A
M
A A
- A
L A
P
I I R
-30 -18
-11
4%
-21
4%
muru
-21
-19
14.8 16
3.2 0.5 7.5 0.5 8 3.8 3.5 0.5
-20
4%
-34
2%
-11
D1
W1.1
0.3
0.2
RAUDTEEHARUDE ESKIISPROJEKTI TÄIENDUS PIIR
KONTAKTVÖÖNDI ALA PIIR
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
1/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
I SELETUSKIRI
SISUKORD I SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................... 1
1. ÜLDOSA ................................................................................................................................ 2 1.1 Projekti koosseis 2 1.2 Objekti nimetus 3
1.3 Objekti asukoht 3 1.4 Objekti seotus teedevõrguga ja tee liik 4 1.5 Kasutatud määrused, eeskirjad, juhendid ja standardid 4
1.6 Uuringute loetelu 6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................ 6
2.1 Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused 7
2.2 Olemasolev haljastus 8 3. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 9
3.1 Üldandmed 9
3.2 Plaanilahendus 9 3.3 Vertikaalplaneering 10 3.4 Muldkeha 10
3.5 Katend 12 3.6 Veeviimarid 17 3.7 Konstruktsioonid 17
3.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 18 3.9 Tehnovõrgud 19 3.10 Keskkonnakaitse- ja jäätmekäitlus 19
3.11 Maastikukujundus ja haljastus 21 3.12 Põhilised teedeehituslike tööde mahud 22
Lisa 1 Töömahuloend II JOONISED
TL-4-01 Asendiplaan ja liikluskorraldus
TL-4-02 Vertikaalplaneering
TL-6-01 Lõiked
TL-6-02 Teede pikiprofiilid
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
2/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
ASENDIPLAAN, VERTIKAALPLANEERING, LIIKLUSKORRALDUS JA KATENDID Seletuskiri
1. ÜLDOSA OÜ DerivaatNH3 poolt planeeritakse rajada Tallinna Sadama AS-i Lõunasadama alale Kasesaare tee 12 krundile gaasielektrijaam. Kasesaare tee 12 krundile rajatavas
gaasielektrijaamas kütusena kasutatav maagaas saadakse Paldiski linna läbivast D- kategooria gaasitrassist. Gaasitrassi ehituse jaoks vajaliku projekt dokumentatsiooni koostamine ei kuulu käesoleva projekti mahtu.
Käesolev ehitusprojekt käsitleb tervikuna Paldiski linnas asuva Tallinna Sadama AS-i Lõunasadama territooriumile OÜ Derivaat NH3 100 MW gaasielektrijaama rajamiseks vajalikku dokumentatsiooni. Käesolevas köites on esitatud teede ja platside rajamisega ning haljasala
taastamisega seotud tööd.
1.1 Projekti koosseis
Köite nr. Köite nimetus Köite tähis
Vastutav pädev isik:
Ettevõte
Köide 1 Üldosa AA Piret Kangro ConX PM OÜ
Köide 2 Asendiplaan AS Piret Kangro ConX PM OÜ
Köide 3 Teed ja liikluskorraldus TL Henri Toom TO Projekt OÜ
Köide 4 Ehituskonstruktsioonid EK Tõnu Rauk ConX PM OÜ
Köide 5 Arhitektuur AR Indrek Saarepera OÜ Arhitektuuribüroo Visuaal
Köide 6 Elektrivarustus EL Andres Palu OÜ Eldeco Inseneribüroo
Köide 7 Nõrkvool EN Mart Tammiste VAIMAR Engineering OÜ
Köide 8 Veevarustus ja kanalisatsioon
VK Kristi Kivisoo Viroola OÜ
Köide 9 Tuleohutus TO Valeri Rang TULIPUNANE OÜ
Köide 10 Küte ja ventilatsioon KV Peeter Parre Inseneribüroo Aksiaal OÜ
Köide TL Joonised:
25001_EP_TL-4-01_v01_Asendiplaan ja liikluskorraldus
24001_EP_TL-4-02_v01_Vertikaalplaneering
25001_EP_TL-6-01_v01_Lõiked
Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja muudest asjakohastest dokumentides.
Eelprojekt on koostatud vähemalt mahus, mis võimaldab anda ehitusloa. Ehitusloa aluseks
olnud tee ehitusprojekt koos võimalike lisatingimustega on siduv järgneva staadiumi tee
ehitusprojekti koostamisel.
Tee ehitustööde aluseks peab olema põhiprojekt või tööprojekt.
Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku.
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
3/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast või ehitustoodetest tulenevalt
vajalike tööjooniste ning monteeritavate, tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike
töö- ja tootejooniste koostamisega ning kaasnevate kuludega. Põhiprojekt, tööprojekt, toote-
ja tööjoonised ei ole koostatud käesoleva eelprojekti staadiumis koostatud ehitusprojekti osa.
Töövõtjal tuleb arvestada ehitamiseks kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning
seonduvate kuludega.
1.2 Objekti nimetus Paldiski gaasielektrijaam.
1.3 Objekti asukoht
Projekteeritav rohevesinikutehas paikneb Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas
katastriüksusel Kasesaare tee 12, katastritunnus 58001:001:0215, pindalaga 25223,0 m2, on
sihtotstarbe järgselt 100% ulatuses tootmismaa. Paldiski linn kuulub alates 24. oktoobrist 2017.
aastast Lääne-Harju valda. Kinnistu ei ole praegu kasutuses, see on suures osas võsastunud
ja seal asuvad kraavid sügavustega kuni 1,0 m, kohati esineb sinna veetud pinnase kuhjatisi.
Gaasielektrijaama asukoht jääb riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski, riigitee nr 11174 Paldiski - Padise
maantee ja Paldiski lõunasadama tee vahelisele maa-alale.
Gaasielektrijaama asukohaskeem Kasesaare tee 12 krundil:
Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
4/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Skeem 1. Objekti asukoht
1.4 Objekti seotus teedevõrguga ja tee liik
Projekteeritud gaasielektrijaam ja teenindavad hooned ning rajatised asuvad planeeritud Kasesaare tee servas Kasesaare tee 12 krundil. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele
(Kasesaare tee) on projekteeritud vastavalt kehtestatud detailplaneeringule krundi keskelt. Ehitusprojektis on krundile juurdepääs lahendatud erinevalt detailplaneeringus (Soomepoiste tee 12, Saare I ja Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering.,
koostatud 25.03.2009 Ramboll Eesti AS poolt) näidatud kohast sõltuvalt krundil paiknevatest ehitistest ja rajatistest krundi edelanurka. Kasesaare tee sõidutee asfaltkatte laiuseks on planeeritud 7,5 m. Teekaitsevöönd vastavalt detailplaneeringule on 0 m sõiduraja servast.
1.5 Kasutatud määrused, eeskirjad, juhendid ja standardid
Projekteerimisel on lähtutud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, järgitud Eesti Vabariigis kehtivaid muid asjakohaseid õigusakte ja seadusandlust, kehtestatud norme,
eeskirju, instruktsioone, tehnilisi tingimusi, nõudeid, juhenddokumente, standardeid (sh ülevõetud ja harmoniseerituid standardeid) või muid samaväärseid standardeid, sh Transpordiameti peadirektori käskkirjade terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise
Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee , Standardikeskusest www.evs.ee ning Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee Seadused
EV Ehitusseadustik ja tulenevalt kehtestatud nõuded
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
5/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded
Jäätmeseadus ja sellest tulenevad kehtestatud nõuded
Määrused
Kliimaministri määrus nr 71: Tee projekteerimise normid;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 101: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded
Majandus- ja taristuministri määrus nr 92: Tee seisundinõuded
Majandus- ja taristuministri määrus nr 2: Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded
Majandus- ja taristuministri määrus nr 97: Nõuded ehitusprojektile
Majandus- ja taristuministeeriumi määrus nr 43: Nõuded ajutisele liikluskorraldusele
Majandus- ja taristuministri määrus nr 12: Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning
nõuded fooridele
Majandus- ja taristuministri määrus nr 74; Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad
nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord
Standardid ja juhendid
EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;
EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;
EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;
EVS 901-2:2016 „Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained;
EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud;
EVS-EN 1340: 2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;
EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid;
EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja
katsemeetodid;
EVS 613:2001/A1:2008 /A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
EVS-EN 12899-1:2007 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osa 1: Liiklusmärgid
EVS - 614:2008/ A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine;
EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;
EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
Elastsete teekatendite projekteerimise juhend Transpordiamet 27.11.2023 nr 1.1-
1/23/217;
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
6/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (TRaM 2020. a.
redaktsioon);
Killustikust katendikihtide ehitamise juhend TRaM 26.01.22. nr 1.1-7/22/43 (2022. a
redaktsioon);
Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TRaM 2021;
EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine;
EVS-EN 13108 Asfaltsegud. Materjalide spetsifikatsioonid;
EVS 934:2016 Pinnas. Katsemeetodid ja katseseadmed. Plaatkoormuskatse;
Võrguvaldajate tehnilistes tingimustes võivad esineda täiendavad nõuded seadustele,
eeskirjadele ja standarditele.
Kohaliku omavalitsuse määrused
Paldiski linna kaevetööde eeskiri, Paldiski Linnavolikogu määrus 14.02.2013 nr 1;
Lääne-Harju valla heakorraeeskiri, Lääne-Harju Vallavolikogu määrus 27.12.2018 nr 41;
Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri, Lääne-Harju Vallavolikogu määrus 29.05.2018
nr 11;
Raieloa andmise tingimused ja kord Lääne-Harju vallas, Lääne-Harju Vallavolikogu
määrus 06.06.2020 nr 16.
1.6 Uuringute loetelu
Ehitusgeodeetilise alusplaani on koostanud Inseneribüroo REIB OÜ, töö nr. TT-7168T,
„Paldiski, Kasesaare tee 12 topo-geodeetilised uurimistööd, koostatud 31.03.2025.
Ehitusgeoloogilise uurimistöö Kasesaare tee 12 krundil on teostanud Inseneribüroo REIB
OÜ, töö nr GE-3704, koostatud 20.05.2025.a.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Paldiski linnas kehtib Paldiski linnavolikogu 14.06.2005 otsusega nr 15 kehtestatud Paldiski Linna üldplaneering. Projekteeritud lahenduse seahulgas ehitusaegse kui kasutamisaegse asendiplaani ning
liikluslahenduse koostamise aluseks on kehtiv detailplaneering. (Soomepoiste tee 10, Saare I ja Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering; kehtestatud 18.06.2009)
Krundist lõunast asuval Kasesaare tee 10 krundil on rohelise ammoniaagi tehase ehitusprojekti koostanud K-Projekt Aktsiaselts (töö nr 23030). Ühendus Kasesaare 12 kinnistule kavandatud Kasesaare teelt krundi edelanurgast värava
kaudu. Krundil puuduvad lammutamist vajavad rajatised või hooned. Tootmisterritooriumil ega selle läheduses ei asu ühtegi kultuurimälestist. Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardi andmetel on Kasesaare tee 12 kinnistust edela suunas ca 2 km
kaugusel ajaloomälestis Paldiski kalmistu (registrinumber 14421). Kinnistust kagus ca 2 km
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
7/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
kaugusel Laoküla külas asub arheoloogiamälestis asulakoht (registrinumber 17891). Lähimad
pärandkultuuri objektid on Tallinna mnt ääres asuv Uue-Tooma kivi (580:KIV:001), mis asub Kasesaare tee 12 kinnistust põhja poole ca 470 m kaugusel. Kasesaare tee 12 kinnistust kagusse jääb ca 800 m kaugusele vaatlustorn (295:OKU:004). Gaasielektrijaama
planeeritavas asukohas (Kasesaare 12) ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ei leidu, samuti ei leidu kaitstavaid loodusobjekte kaasneva taristu alal. Lähimad eluhooned jäävad Kasesaare tee 12 kinnistu kagunurgast ca 435 m kaugusele.
Paldiski sõjaväelinnaku laiendamise planeeringuala hoonestusala jääb Kasesaare tee 12 krundi piirist loodesuunas ca 580 m kaugusele. Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on vahemikus 14,45…17,45 m.
2.1 Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused
Ehitusgeoloogilised uurimistööd Kasesaare tee 12 krundil on teostatud Inseneribüroo REIB OÜ poolt (töö nr GE-3704 koostatud 20.05.2025.a).
Rajati kokku 19 puurauku sügavusega kuni 4,3 m. Puurimisega määrati kindlaks uuringupunktide geoloogiline lõige, hinnati pinnase omadusi visuaalselt, võeti proovid laboriuuringuteks ja kontrolliti põhjavee esinemist.
Pinnakate koosneb valdavalt täitest, mullast, ja liustikulisest moreenist. Aluspõhjas avaneb Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Tatruse ja Viivikonna kihistu lubjakivi. Uuringualal asuvad kraavid ja ala läbib loode-kagu suunaline astang. Kinnistul esineb tihedat
võsa ja puid. Järgnevalt on maa-ala geoloogilises lõikes esinevaid pinnaseid iseloomustatud lähtuvalt käesoleva uuringu andmetest kihi kaupa ülalt alla:
KIHT 1. Tehispinnas katab maapinda loodusliku pööratud pinnsena, mis sisaldab mulda. Kihi paksuseks mõõdeti 0,7…1,35 m. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. KIHT 2. Muld levib valdavalt pindmise kihina ning ühes uuringupunktis täitekihi all 0,7 m
sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 16,25 m. Ala edela poolses nurgas oli muld mudane. Kihi paksuseks mõõdeti 0,05…0,6 m. Tegemist on mittedreeniva pinnasega. KIHT 3. Väheplastne kruusaga mölline-savine LIIV (grsiclSa) grupp D (moreen). Kiht
lasub maapinnast 0,05…1,35 m sügavusel, absoluutkõrgusel 14,15…17,10 m. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne/lubjakivi lahmakaid. Kiht on sitke kuni kõva
konsistentsiga ning kruusa ja veeriste sisaldus on visuaalsel hinnangul 10-30 %, kuid paiguti võib esineda jämepurdu kuni 40 %. Laborisse saadetud proovi kruusa ja veeriste sisaldus on 29,1 %. Kihi paksuseks mõõdeti 0,1…2,95 m. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva pinnasega.
KIHT 4. Mölliga liivane KRUUS (moreen) ilmus PA-19, mis lasub maapinnast 2,7 m sügavusel, absoluutkõrgusel 14,75 m. Kiht on kõva konsistentsiga ning kruusa ja veeriste sisaldus on visuaalsel hinnangul 50-70 %. Kihi paksuseks mõõdeti 1,1 m. Tegemist on
külmakindla mittedreeniva pinnasega. KIHT 5. Murenenud lubjakivi jääb maapinnast 0,35…1,2 m sügavusele, absoluutkõrgusele 13,65…14,15 m. Kihi paksuseks mõõdeti 0,05…0,3 m. Tegemist on dreeniva pinnasega.
KIHT 6. Lubjakivi jääb maapinnast 0,4…3,8 m sügavusele, absoluutkõrgusele 13,55…15,25 m. Aluspõhjaline lubjakivi on kesktugev lõheline kaljupinnas. Kihti läbiti uuringutega kuni 1,4 m ulatuses. Tegemist on mittedreeniva pinnasega.
Pinnasevesi ja niiskuspaikkond
Vabapinnaline põhjaveekiht Kvaternaarisetetes toitub sademetest ja on veepideme puudumise tõttu hüdrauliliselt seotud aluspõhja lubjakivis oleva Silur-Ordoviitsiumi põhjaveega.
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
8/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Pinnasevesi toitub vaadeldaval alal peamiselt sademetest ja lume sulamise veest.
Pinnasevesi ehk põhjavee esimene kiht ilmus välitööde ajal (06.05.2025) maapinnal ja maapinnast 0,05…3,1 m sügavusel, absoluutkõrgusel 14,35…15,10 m. Kõigis uuringupunktides vett ei ilmunud. Registreeritud põhjavee kõrgust võib lugeda ligilähedaseks
maksimaaltasemele. Arvestades uuritud ala geoloogilises läbilõikes esinevate moreenpinnaste ja lubjakivi suhteliselt tagasihoidlikke filtratsiooniomadusi levib ajutise iseloomuga ülavesi, mis on tekkinud
sademete rohke ja sulavete perioodi tagajärjel, mis reljeefi madalamates osades ulatub maapinnani. Ülavesi on üldjuhul ajutine nähtus, kadudes kuivadel aastaaegadel. Pinnasevett dreenivad ala ümbritsevad kuivenduskraavid, mis mõjutavad ka pinnasevee taset.
Püsiv põhjavee tase levib aluspõhjalises lubjakivis. Vee liikumine lubjakivis toimub põhja suunas.
2.2 Olemasolev haljastus
Krundil asuvad puud ja võsa kuuluvad raadamisele.
Foto 1. AS Tallinna Sadam aerofoto
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
9/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
3. PROJEKTLAHENDUS
3.1 Üldandmed
Käesolev projekti osa käsitleb gaasielektrijaama juurde kuuluvate teede ja platsi asendiplaani,
vertikaalplaneeringut, haljasalade ja katendite taastamist eelprojekti staadiumis.
3.2 Plaanilahendus Elektrijaama teede asendiplaan on ette antud tellija ülesandega. Projekteerimisel on
arvestatud arvutuslike autode kaalu ja manööverdusvõimega tehase krundil ning juurdepääsul Kasesaare teele. Projekteeritud on ühesuunaline vastupäeva liikumine autodele krundil ümber elektrijaama hoonete ja rajatiste. Kahesuunaline liikumine autodele on projekteeritud
administratiiv- ja olmehoone ning kontrollruumi hoonete vahelises lõigus. Juurdepääs territooriumile on lahendatud krundi edelanurgast Kasesaare teelt. Arvutusliku autona on kasutatud kahesuunalisel teel 5 teljelist sadulauto+poolhaagis kogupikkusega 16,5 m.
Ühesuunalisel teel on kasutatud 12 m pikkust veoautot. Idasuunas mootorite hoone juurde viival 3,5 m laiusel teel on arvestatud 6 m pikkuse sõiduautoga. Ristmikutel on plaanilahendusi kontrollitud liikuvate šabloonidega. Pöörderaadiused ristmikutel on R=4,0 m ja R=10,0 m.
Teede plaanikõverate raadiused on projekteeritud R=12,0 m ja R=13,0 m ning laiendused sisekurvis on valitud vastavalt projekteeritud kiirusele.
Skeem 2. Arvutuslik auto vastavalt standardile EVS 843:2016
Projekteeritud teede laiused:
Kahesuunalise tee laiuseks on projekteeritud 6,0 m ja 7,0 m äärekivide vahel.
Ühesuunalise tee laiuseks on projekteeritud 4,5 m äärekivide vahel.
Idasuunas mootorite hoone juurde viiva tee laius on projekteeritud 3,5 m äärekivide
vahel.
Skeem 3. Sõidukite ruumivajadus vastavalt standardile EVS 843:2016 vähendatud kiirusel ≤30 km/h
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
10/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Jalgteed on projekteeritud administratiiv- ja olmehoone juurde eesmärgiga tagada ohutu
ühendus projekteeritud parkimisaladega. Parkimiskohtade laiuseks on projekteeritud 2,7 m ja pikkuseks 5,0 m. Projekteeritud on kokku 12 parkimiskohta, millest 6 parkimiskohta asub administratiivhoonest lõuna pool ja 6 parkimiskohta põhjapool. Jalgtee laiused on
projekteeritud 1,3 m, 1,6 m ja 2,0 m. Gaasielektrijaama territoorium piiratakse piki välisperimeetrit piirdeaiaga. Territooriumile sissepääsuks on projekteeritud täisautomaatne liugvärav. Värava laius on vähemalt 6,0
meetrit. Krundi idapoolsele küljele on ette nähtud reservterritoorium trafode ja soojusakumulatsioonipaakide paigaldamiseks.
3.3 Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneerimisel on lähtutud geoloogia uuringus teostatud puuraukude andmetest, pinnasevee tasemest, olevatest kõrgusarvudest maapinnal, lahtises külgkraavis ja haljasaladel
ning projekteeritud hoonete ja rajatiste kõrgusarvudest. Kasesaare tee 12 krundil asuvad kraavid ja ala läbib loode-kagu suunaline astang, millest tulenevalt lõunapoolne ala on projekteeritud täitesse ja ning põhjapoolne süvendisse.
Projekteeritud teed ja ääristatud äärekividega 15x29xL, cm mille kõrgus on sõidutee servas 10 cm ja parkimisala servas 8 cm. Projekteeritud madaldatud äärekivi on platsile juurdepääsul pos 03 ka pos 05 hoonete vahel, pos 04 kompressihoone juures tee lõpus ning pos 01 hoone
uste ees jalgtee lõppemisel sõidutee servas. Jalgtee betoonkivikate on ääristatud betoonist äärekividega 8x20xL, cm, mille kõrgus katte pinnast on 0 cm. Projekteeritud põik- ja pikikalded on esitatud vertikaalplaneerimise joonisel. Üldiselt on
projekteeritud teedele ühepoolne põikkalle 2 %. Projekteeritud teede pikikalded on vahemikus 0,5…2,5 %. Teedelt ja parkimisplatside kõvakattelt kogutakse juhitakse sademevesi restkaevudesse ning sademevee kanalisatsiooni, mis peale liitumispunkti juhitakse olevasse
kraavi Kasesaare tee servas. Projekteeritud lahenduse korral on välistatud sademevee juhtimine ja valgumine kõrvalkinnistutele. Projekteeritud on piirdekraavid ning külgkraavid sademevee kogumiseks.
Krundi idasuunas asuva perspektiivse soojusakumulaatorite ja trafode ala kohta on projektis näidatud võimalik perspektiivne vertikaalplaneering.
3.4 Muldkeha
Platsi katendi rajamiseks tuleb mullakiht pindmise kihina (kihi paksus 0,05…0,60 m) koorida ning ladustada või ülejääk transportida jäätmekäitlusluba omava ettevõtte poolt sobivasse
asukohta. Projekteeritud haljasala all ei ole vaja kogupaksuses olevat mullakihti eemaldada. Platsi ja tee aluse täiteks katendi all kasutatakse esimese eelistusena ehitustööde käigus teisaldatavat või objektil paiknevat kohalikku materjali, mille külmakindlus tuleb tõendada.
Samuti peab olema tõendatud juurde toodava täitematerjali (ka täitepinnase) külmakindlus. Külmakindlaks loetakse pinnaseid ning EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi toodetud materjalid juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) Osakesi tera suurusega alla 0,125 mm on vähem kui 25%;
2) Osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%;
3) Osakesi tera suurusega alla 0,002 mm on vähem kui 0,5%
Lähtudes Soome ja Rootsi juhendist võib peenosise sisaldus olla maksimaalselt 30 %. Kiht 3 väheplastne kruusaga mölline-savine liiv (grsiclSA) grupp D peenosise sisaldus 19,7 %, mis
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
11/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
tähendab, et see pinnas sobib teekatendis kasutamiseks teekatendi aktiivtsooni all. Veerised
diameetriga üle 15 cm tuleb välja sõeluda. Ülejäänud mittekasutust leidev väljakaevatud pinnas tuleb transportida jäätmekäitlust luba omava isiku poolt ja nõuetekohaselt utiliseerida. Katendi arvutuses on kasutatud KAP arvutuslehe parameetreid liivalusele ja täitepinnasele
Tm_100 ja Tm_90.
Aluspinnase saab liigitada sõelkõvera ja plastsusarvu järgselt raske tolmne saviliiv
Katendi aluses kasutatava täitepinnase või täitematerjali omadused peavad olema vähemalt
samaväärsed projektis nõutud omadustega ning tagama katendiarvutuse järgse
elastsusmooduli, sisehõõrdenurga ja nidususe ning peenosise sisalduse ja muud nõutavad
näitajad. Paigaldatud ja tihendatud täitepinnase ja täitematerjali kandevõime peab vastama
katendiarvutustes toodud näitajatele. Kuna kandevõime määramine LOADMAN-või
INSPECTOR tüüpi seadmega ei ole mõeldud näitamaks katendiarvutustes toodud
kandevõime väärtusi, siis tuleb vajadusel hinnata kandevõime vastavust katendiarvutusele
plaatkoormus katsega DIN 18134. LOADMAN-või INSPECTOR-tüüpi seadmega ei mõõdeta
ei aluspinnase, mulde ega liivast aluse pinnal vastavat elastsusmoodulit. Tõese tulemuse
saamiseks tuleb mõõta katendi aluse tihendatud pinnase kandevõime Ev2 ning edasi arvutada
vajalik Ev2 katendi konstruktsioonikihtidel Odemarki valemiga.
Tagada tuleb külmakindlate materjalide kasutamine 1,0 m ulatuses katte pinnast, seega tuleb vajadusel eemaldada külmakerke ohtlik pinnas ja asendada külmakindla karjäärimaterjaliga
Orienteeruvad kandevõime Ev2 väärtused on esitatud katendite loetelu tüüpides. Mulde aluspinnase ja süvendi töökihi tihendustegur peab olema ≥0,95. Katendi töökihis asuva liivpinnasest aluse tihendustegur, mis on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase
optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe, peab olema vähemalt 0,96 kuni sügavuseni 1,5 m katte pinnase ning vähemalt 0,98 üleval pool katendis ja selle all.
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
12/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
3.5 Katend
Katendi projekteerimisel on kasutatud Eesti Vabariigis kehtivat normteljekoormust 100 kN, millest kergemate ja raskemate telgede koormused taandatakse siirdetegurite abil
normteljekoormuseks, sealhulgas ka 115 kN maksimaalse koormusega üksikute veotelgedega sõidukid kooskõlas Eesti Vabariigi reguleerivale õigusaktile “TsM määrus nr. 50 18.mai 2001.a. (RTL, 1206,2001,69,941)” ja EÜ direktiivile “Council Directive 96/53/EC of 25 July 1996”.
Katendi tugevusarvutuses on kasutatud Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi metoodikat ja arvutusvalemeid. Elektrijaama teede asfaltbetoonkatendi projekteerimisel on aluseks EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelis 6.18 esitatud kahekihilise asfaltkattega katendi parameetrid kõrvaltänav/ kvartalisisene tänav koormussagedusest ja minimaalsest
elastsusmoodulist 200 MPa lähtuvalt. Standardi järgselt on otstarbekas kavandada rasketranspordi manööverdusalale kahekihiline (vähemalt 10 cm) katend. Vastavalt katendiarvutusele on tüüp 1 katendi projekteeritud asfaltbetoonkihtide paksus 5+7=12 cm.
Tüüp 2 katendi ühekihilise asfaltkatte paksuseks on projekteeritud 6 cm. Kontrollitud on tellija poolt edastatud info alusel võimalikku prognoositud koormussagedust ning selle vastavat üldist elastsusmoodulit. Lähteinfo alusel pidevat autoliiklust krundi
perimeetril oleval teel ei toimu ning 1 kord kuu on võimalik, et käib paakauto krundi põhjaosas olevasse pos 08 määrdeainete lao mahuti juures. Projekteeritud katend tüüp 2 aladele ei ole ette nähtud rasketranspordi liiklust.
Vastavalt juhendi MA 2017-003 valemile (13.1) väljendub katendi vajalik üldine elastsus- moodul: =×log()+
Q – (ennustuslik) koormussagedus, V1 / ööp või V2 / ööp
Evaj arvutamisel peab Q arvuline väärtus olema minimaalselt 2
Üldise elastsusmooduli 200 MPa saavutamiseks vajalik ennustuslik koormussagedus on 114
telge/ ööp. Kui arvestada ühe autoga, mis läbib ristlõiget, siis on koormussagedus Q=3 ja see
on tunduvalt väiksem kui katendi arvutamisel kasutatav minimaalne koormussagedus.
Katendi ehitamisel juhinduda Transpordiameti Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest TA
2021 ning Transpordiameti Killustikust katendikihtide ehitamise juhendist (Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43) Projektlahendusega tagatakse tee osade ja rajatiste vähim kasutusiga järgmiselt:
Siirdekatend (killustikkate) – 7 aastat;
Kergkatend (betoonkivikate) – 10 aastat
Asfaltbetoonist püsikatend – 20 aastat;
Püsikattel ei ole ette nähtud 1 cm kulumisvaru pealmisse asfaldikihti (ei kajastu
tugevusarvutustes), sest veoautod ei kasuta naastrehve ja sõiduautode koormussagedust
vajaliku katendi katendivõime arvutamisel arvesse ei võeta.
TÜÜP 1. Asfaltbetoonkate uuel muldkehal
Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivi) h = 5 cm
Asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 7 cm
Ridakillustikalus Tm_200 (LA≥35) fr 4/63 mm (Ev2 ≥130 MPa) h=25 cm
Liivast alus Tm_100 (Ev2 ≥ 59 MPa) h=25 cm
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
13/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Vajadusel liivast täide Tm_90 min h=20 cm
Olemasolev tihendatud aluspinnas
TÜÜP 2. Asfaltbetoonkate elektrijaama platsil ja teel, kus ei ole ette nähtud rasketranspordi
liiklust
Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivi) h = 6 cm
Ridakillustikalus Tm_200 (LA≥35) fr 4/63 mm (Ev2 ≥130 MPa) h=25 cm
Liivast alus Tm_100 (Ev2 ≥ 59 MPa) h=30 cm
Vajadusel liivast täide Tm_90 min h=20 cm
Olemasolev tihendatud aluspinnas
TÜÜP 3. Betoonkivikate jalgteel, kus ei ole ette nähtud autotranspordi liiklust välja arvatud
holdustehnika täismassiga vähem kui 3,5 tonni
Betoonist sillutiskivi h= 6 cm
Paigaldusliiva tsemendi segu 5:1 või tardkivisõelmed fr 0…5 mm h = 3 cm
Ridakillustikalus Tm_200 (LA≥35) fr 4/63 mm (Ev2 ≥130 MPa) h=25 cm
Liivast alus Tm_100 (Ev2 ≥ 59 MPa) h=30 cm
Vajadusel liivast täide Tm_90 min h=20 cm
Olemasolev tihendatud aluspinnas
TÜÜP 4. Killustikkatend platsil
Ridakillustik Tm_200 fr 0/31,5 mm (Ev2 ≥120 MPa) h= 12 cm
Ridakillustik Tm_200 fr 0/90 mm (Ev2 ≥100 MPa) h= 20 cm
Liivast alus Tm_100 min h= 20cm
Olemasolev tihendatud aluspinnas
Murukate haljasala taastamisel
Murukülv
Kasvupinnas h=10 cm
Katendi kontrollarvutused
Katend tüüp 1
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
14/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Katend tüüp 2
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
15/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Katend tüüp 4
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
16/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Killustikalustes kasutatavate jämetäitematerjalide omaduste minimaalsed nõuded: Tüüp 1 AKÖL 20 500-3000 Sõidutee ja plats fr 4/63 mm: GC80/20, C90/3, LA30, F4, FI20, f4
Tüüp 2, Tüüp 3, Tüüp 4 AKÖL 20<500 Plats ja tee fr 4/63 mm: GC80/20, C90/3, LA35, F4, FI35, f4 Ridakillustikust rajatud killustikukihi pealispind peab visuaalsel hindamisel olema ühtlase
struktuuriga. Asfaldisegus kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad minimaalsed nõuded:
• AC 16 surf h=5 cm ja h=6 cm: C100/0, LA25, AN14, FNaCl4, f2, WTSAIR0,30, Abr40
• AC 32 base h=6 cm: C50/10, LA30, f4, F2, PRDAIR9
Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021 toodud
vastava segulehe tingimusi. Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2020 peatüki 5 nõudeid. Asfaltsegude täitematerjalide kvaliteedikontrolli ja minimaalsete katsesageduste osa lähtuda EVS 901-1:2020 peatükist 6.
Nõuded betoonist äärekividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². Äärekivide
vaheliste vuukide laius sirgetel ei tohi ületada 5 mm ja kõveratel 10 mm. Kasutatavad äärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ning paigaldusviis peab tagama nende püsivuse, selleks tuleb nad rajada kogu pikkuses täis betoonalusele
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
17/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
C16/20. (nn. pätsikeste kasutamine pole lubatud). Äärekivi aluste kihtide paksus peab olema
järgmine: • betoonaluse paksus äärekivi all peab olema vähemalt 6 cm; • killustikukihi paksus vähemalt h=10 cm (ülesõidetava äärekivi all 20 cm)
Alla 4,0 m raadiuste puhul tuleb kasutada vastava raadiusega äärekive või lühendatud äärekive pikkusega mitte üle 0,5 m ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 10 mm.
Betoonist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338:2003+AC:2006 "Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid". Betoonist sillutiskivide lõhestustõmbetugevus peab olema vähemalt 3,6 MPa, paindetugevus klass 2 ja külmakindluse klass KK3 (veeimavus klass 2 ≤6 %). Betoonist sillutuskivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ei tohi ületada 0,2
kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². Tehiskivide vahelise vuugi laius ei tohi ületada 10 mm. Tehiskivisillutisel ei või kivide omavaheline kõrguste erinevus ületada 2 mm. Sillutiskatendis sängituskihis võib kasutada liiva 0/4 (peenosised kuni 14%) või
tardkivikillustikusõelmeid 0/5 (peenosis kuni 13%). Pärast kivide ladumist laotatakse platsile kuiv vuugitäiteliiv fr 0/1 ja harjatakse kivide vahedesse (kulu ca 3 kg/m²). Sidumata vuugitäite puhul peab materjali terastikuline koostis kattuma sängituskihi materjaliga, vuugitäiteliiva
maksimaalne terasuurus peab olema väiksem kui 0,5 vuugi laiust. Peale seda tuleb kivide peale sõita 80-100 kg kaaluva pinnasetihendajaga, suunaga üks kord ühtepidi ja seejärel teistpidi. Peale kivide tihendamist on kivi vuugivahed taas pooltühjad ning tuleb uuesti liivatada.
Kõige lõpuks puhastatakse plats liigsest liivast.
3.6 Veeviimarid
Projekteeritud on piidekraavid ning külgkraavid tee servas. Krundil asuva tee alla on projekteeritud truubid asukohaga:
PK1+60,4 diam 300 mm ja pikkusega 13,50 m
PK5+05 diam 500 mm ja pikkusega 11,50 m (sisetee kompressorihooneni)
PK2+55,9 diam 400 mm ja pikkusega 13,50 m
PK 4+61,4 sademevee kanalisatsioonitoru diam De500 mm ja pikkusega 23,50 m
Perspektiivse Kasesaare tee alla on projekteeritud sademevee kanalisatsiooni toru diam
De315 mm alates krundi liitumispunktis kuni oleva kraavi põhi. Sõidutee rentslisse projekteeritud restkaevude eelvool on piirde- ja külgkraav ehk restkaevust
on projekteeritud sademevee kanalisatsiooni toru kraavi. Projekteeritud truubid paigaldada vastavalt kehtivale Majandus- ja Taristuministri määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ ja Maanteeameti tüüpjoonisele nr 08.2016_2 „Põhitee
truubi tüüpjoonis“ 24.08.2015. Truubi päise kindlustused rajada munakividest NGS profiil nr 2 geotekstiilil. Kindlustus peab olema ühtlase pealispinnaga ning ei või olla kõrgem ümbritsevast pinnast või nõlvade haljastuse tasapinnast. Kasutada plastiktruupe, mis vastavad standardite
EN 13476 ja SFS 5906 nõuetele. Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, mille rõngasjäikus min SN8.
3.7 Konstruktsioonid Ehituskonstruktsioonid on projekteeritud eraldi projekti osas.
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
18/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
3.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid
Gaasielektrijaama territooriumile on ette nähtud üks juurdepääs tehast teenindavale autotranspordile perspektiivselt Kasesaare teelt.
Projekteeritud liiklusmärgid on esitatud joonisel „Asendiplaan ja liikluskorraldus“. Kiiruspiirang krundil asuvatel teedel on projekteeritud 20 km/h. Projekteeritud on krundil erinevates lõikudes kahesuunalise ning ühesuunalise liiklemise
tagamiseks vajalikud liiklusmärgid uuel postil. Projekteeritud liiklusmärgid (1. suurusgrupp), liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Postiks kasutada kuumtsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema
kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Projekteeritud
liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 %
tugevusest. Teekattemarkeering nr 911 on projekteeritud administratiivhoone juures asuvates parklates parkimiskohtade eraldamiseks. Teekattemarkeering nr 923c on projekteeritud kahesuunalise
tee serva tähistamiseks, nr 922 kahesuunalise tee sõiduvööndite eraldamiseks ning nr 973 ristmikul tee andmise kohustuse tähistamiseks. Krundil teekattemarkeering (nr 911) teostada teevärviga.
Ajutine liikluskorraldus ehitustööde ajal
Detailne ehitustööde aegne liikluskorraldus teostatakse tööprojekti staadiumis vahetult enne ehitustööde algust ja kooskõlastatakse töövõtja poolt koostatud skeemide ja ehitustööde
tehnoloogiast tulenevate vajaduste kohaselt. Vastavalt vajadusele paigaldatakse ümber olemasolevad liiklusmärgid, demonteeritakse ajutiselt säilitatavad liiklusmärgid ning paigaldatakse ajutiselt uued liikluskorraldusvahendid. Ehitustööde tsooni tuleb tähistada
piirdeaedade ning lintidega vastavalt kaevetööde eeskirjale. Jalakäijatele tuleb tagada piisav ning ohutu käiguala koos pääsuga kinnistutele. Sellest lähtuvalt on käesolevas projektis välja töötatud põhimõtted, mida peab töövõtja järgima
ajutiste liiklusskeemide koostamisel. Põhimõtted, mida järgida ehitusaegsete liikluskorraldusskeemide koostamisel: • Tööde teostamise ajal objekt tähistada kogu tööde perioodil liiklusmärkidega nr
158"teetööd" ja 351(30km/h)"Suurim kiirus;
• Jalgteede sulgemisel tekitada jalakäijatele liikumise koridorid (piiratud aedadega)
sõiduteele või rajada ajutised käiguteed haljasalale;
• Tuleb tagada läbipääs prügiautole ja juurdepääs kinnistutele;
• Teavitada tuleb Päästeametit ehitustöö teostamise ajast ning võimalikest piirangutest;
• Sobivasse kohta paigaldada teabetahvel, mis on vastavuses Paldiski linnas kehtivatele
nõuetele. Teabetahvlid paigaldada vähemalt 1 nädal enne tänava sulgemist. Krundil tehtavate
tööde kohta peab Töövõtja enne tööde algust paigaldama kooskõlastatult sobivasse kohta
teabetahvlid järgmiste andmetega:
a. objekti nimetus;
b. Tellija nimi, aadress, telefoninumber;
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
19/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
c. ehitustöö teostaja nimi, aadress, telefoninumber;
d. omanikujärelevalve nimi, telefoninumber;
e. tööde alustamise aeg;
f. tööde lõpetamise aeg;
Tee ja platsi täpne ehitustööde aegne liikluskorraldus tuleb lahendada vahetult enne tööde
algust. Olenevalt ehitustööde etappidest peab ehitaja koostama täiendavaid liiklusskeeme. Liikluskorralduse peab lahendama arvestades kõikide töödega, mis toimuvad tänaval ja lähiümbruses. Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu
ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti
üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega. Ajutise liikluskorraldusega vastuollu sattuvad liiklusmärgid tuleb kinni
katta.
3.9 Tehnovõrgud
Tehnovõrgud on lahendatud eraldi projekti osaga. Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada kommunikatsiooni valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba. Vajadusel
tuleb koostöös valdajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Olevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid
kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate
kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täide peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Kaablid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga
kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (tihendamisel) kaablite või torude (veetorude ja kanalisatsiooni torude) kohal tuleb
arvestada, et toru oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine.
3.10 Keskkonnakaitse- ja jäätmekäitlus Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest
tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja Paldiski linnas kehtivatele nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid
olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras.
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
20/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus
ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja –nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke
kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud
mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Ehituse käigus tekkivad kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Liigiti kogumist teostada vastavalt Paldiski linna jäätmehoolduskirja järgselt.
Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi
ladustada tehnovõrkude kaevude, põõsaste ja peenarde peale ega puude juurestiku kaitsealale. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik ka jäätmeluba või jäätmekäitleja
registreerimistõend ning kooskõlastus kohaliku omavalitsusega. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ja asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostuskolde likvideerimiseni tuleb muu reostuse levikut
soodustav tegevus peatada. Reostunud pinnase kokku kogumine ja äravedu tuleb tellida jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Kaevamise käigus reostatud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja kohustatud peatama tööd ja teavitama
Paldiski Linnavalitsust. Võtta kasutusele vajalikud meetmed reostunud pinnase käitlemiseks. Peale ehitustööde lõpetamist, ehitise kasutusloa taotlemisel vormistatakse jäätmeõiend ja kinnitatakse Keskkonnaametis. Selle jaoks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal jäätmete
üleandmis-vastuvõtu aktid. Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmekäitlust dokumenteerima ja esitama järelevalve spetsialisti nõudmisel talle ehitusjäätmete käitlemist puudutava dokumentatsiooni. Ehitusjäätmete valdaja peab säilima kahe aasta jooksul dokumendid, mis
tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vastava spetsialisti nõudel kontrollimiseks ja järelevalve teostamiseks
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt jäätmeseadusele ja Paldiski linna jäätmehoolduseeskirjale vastutab jäätmete valdaja. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida
ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete
kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
Jäätmekava:
Jäätme
kood
Jäätme liik Ühik Kogus Käitlemine
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
21/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
17 02 01 Puit. Likvideeritavate puude
raie ja kändude juurimine
t 1000 Kogus hinnanguline.
Küttepuit 6m palkidena
ladustatakse krundi
piiril. Puidujäätmed
antakse üle käitlemiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 05 04 Kivid ja pinnas. Kaeviku
kaevamisel üleliigse pinnase
äravedu
t 500 Enamus
väljakaevatavast
pinnasest kasutatakse
kohepeal muldekeha
aluse kii rajamisel.
Mudane pinnase
antakse üle käitlemiseks
või taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale või
kasutatakse täiteks
17 05 04 Kasvupinnase koorimine m³ 5350 Kasvupinnas ladustada
nõuetekohaselt objektil
kasutamiseks.
Vajadusel sõeluda ning
lisada huumusrikast
mulda. Ülejääk antakse
üle taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
Märkused:
Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda ära veetava ja taaskasutatava
pinnase osas sõltuvalt väljakaevatud pinnase omadustest.
Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Paldiski
linna jäätmehoolduseeskirjast. MULLATÖÖDE BILANSS
Väljakaevatav
pinnas (m³)
Ehituseks sobiv
täitepinnas kohapealt
(m³)
Juurdeveetav liiv
(m³)
Juurdeveetav muld
(m³)
5400 4500 6500 0
3.11 Maastikukujundus ja haljastus Krundil olev mets ja üksikpuud ja põõsad on ette nähtud likvideerida. Likvideeritavaid puid ei
ole hinnatud ning ei ole määratud väärtusklasse, arvutatud haljastuühikuid asendusistutuse
Paldiski gaasielektrijaam. Köide 3 Teed ja liikluskorraldus
TO Projekt OÜ ehitise aadress: Töö nr:25-009
Eelprojekt Versioon 01
17.07.2025
Vastutav koostaja Kasesaare tee 58001:001:0221 H.Toom Kasesaare tee 12 58001:001:0215 Kutsetunnistus nr 176348
22/22
lehekülje nr/ kokku lk
arv
arvu. Kasesaare tee 12 krundile kõrghaljastust ei ole nähtud. Vajadusel kompenseerib
maaomanik asendusistutuse Paldiski linna territooriumil vastavalt kohaliku omavalitsuse suunistele. Lääne-Harju Vallavalitsuse määrus nr 6 „Raieloa andmise tingimused ja kord Lääne-Harju vallas“ reguleerib kehtiva üldplaneeringuga määratud tiheasustusaladel
üksikpuude raieks, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses, loa taotlemist, andmist ja loa andmisel võimalike kõrvaltingimuste seadmist. Seega puudub alus toomismaa sihtotstarbega krundil nõuda kõrvaltingimusena raiutavate puude asendamist.
Haljastatav maapind tuleb planeerida, katta kasvumulla kihiga ca 10 cm paksuselt ning külvata muru. Projektiga on ette nähtud kasutada kasvualuse rajamiseks olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Rajatava muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev kate. Kasvumulla huumuse sisaldus peab
olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada, taastada
niidukõlbulikus. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Muruseemnesegu võimalik koosseis:
Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul
kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb
kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 10-20 g/m2. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1 cm paksuselt mullaga ( nt rehitseda mulda) ja rullida.
Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.
3.12 Põhilised teedeehituslike tööde mahud Makseartikli nr. vastavalt riikliku töökirjelduste infosüsteemi Teetööde tehnilistele kirjeldustele:
Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/096. Esitatud tööde mahud on arvestatud netomahuna, st. need on mõõdetud jooniste alusel ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt (materjalid on arvestatud paigaldatuna ja
tihendatuna). Pinnase väljakaeve ja täitetööde mahud on projektis antud hinnangulised, st ehitusgeoloogilised tingimused võivad erineda arvestatust. Ehitustööde töövõtja peab hinnapakkumise käigus arvestama võimalike riskidega. Võimalusel täitetööde vajadus ja maht
otsustatakse objektil, peale kasvupinnase ja muu ebasobiva pinnase väljakaevamist.
Ramboll Eesti AS poolt koostatud detailplaneering. Plan /2007/57. „Soomepoiste tee 12, Saare I ja Rae
põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering. (Koostatud 25.03.2009).
DETAILPLANEERINGUGA MÄÄRATUD MAANTEE KAITSEVÖÖND 50m
(11174 Paldiski-Padise tee E265 TEN-T lõik 0,000-1,021km)
PROJEKTEERITUD HOONE
PROJEKTEERITUD RAJATIS
PROJEKTEERITUD PIIRDEAED
PROJEKTEERITUD LIUGVÄRAV
PERSPEKTIIVNE RAJATIS
PERSPEKTIIVNE TRAFODE ALA
PERSPEKTIIVNE AKUMULATSIOONIPANKADE ALA
Conx PM OÜ töö 2512 TINGMÄRGID
PROJEKTEERITUD OBJEKTID
TINGMÄRGID
KATASTRIÜKSUSE PIIR
OLEV PUU
LIKVIDEERITAV PUU
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK
PROJEKTEERITUD ÄÄREKIVI (Kõrgus kattest h=10 cm)
PROJEKTEERITUD NÕLVUS 1:1,5 JA 1:2
OLEMASOLEV TRUUP
TO Projekt OÜ töö nr 25-009
OLEMASOLEV KRAAV
PROJEKTEERITUD ÄÄREKIVI (Kõrgus kattest h=8 cm)
PROJEKTEERITUD MADALDATUD ÄÄREKIVI (Kõrgus kattest h=1..2 cm)
Detailplaneeringuga sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee servajooned
Ramboll Eesti AS poolt koostatud detailplaneering. Plan /2007/57. „Soomepoiste tee 12,
Saare I ja Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering. (Koostatud
25.03.2009).
DETAILPLANEERINGUJÄRGNE KRUNDILE JUURDEPÄÄSUKOHT
PROJEKTEERITUD KRUNDILE JUURDEPÄÄSUKOHT
I grupp
331
OLEMASOLEV VEETORU
EHITUSGEOLOOGIA UURINGU PUNKT
OLEMASOLEV PIIRDEAED
OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON
PROJEKTEERITUD RESTKAEV
OLEMASOLEV TULETÕRJEVEE HÜDRANT
PROJEKTEERITUD HOONED:
01 ADMINISTRATIIV- JA OLMEHOONE
02 KONTROLLRUUMI HOONE
03 ELEKTRIGENERAATORITE HOONE (MOOTORIRUUM) .
04 KOMPRESSORIRUUMI HOONE
05 TÖÖKOJA JA LAOHOONE
06 TULETÕRJEPUMPLA HOONE
07 PÄÄSLA HOONE
PROJEKTEERITUD RAJATISED:
08 ÕHK-SOOJUSJAHUTITE ALA
09 VÄLJUNDGAASIDE KORSTENDE JA SUMMUTITE ALA (2 moodulit)
10 MÄÄRDEAINETE LAO ALA, PUMPADE VARJUALUNE
11 TULETÕRJEVEE MAHUTI
12 JÄÄKSOOJUSE KÄITLEMISE SEADE (PERSPEKTIIVNE RAJATIS)
A
B
B
05.03
05.02
09.02
a
v
a
7
, 5
6
m
3
Prožektori mast
- 2
. 9
2
%
- 2
. 1
6
%
- 1
. 9
8
%
-
0
. 2
2
%
- 0
. 8
6
%
- 1
. 9
5
%
-
6
. 3
7
%
-
0
. 8
6
%
2
. 3
8
%
-
0
. 7
8
%
- 2
. 0
0
%
0
. 5
2
%
3
. 6
9
%
- 3
. 4
3
%
- 0
. 0
8
%
-
2
. 0
0
%
2
±0.00 =
15.00 abs.k.
±0.00 =
15.10 abs.k.
±0.00 =
15.00 abs.k.
±0.00 =
15.00 abs.k.
±0.00 =
15.10 abs.k.
±0.00 =
15.10 abs.k.
±0.00 =
15.10 abs.k.
±0.00 =
15.10 abs.k.
±0.00 =
15.40 abs.k.
±0.00 =
±0.00 =
15.40 abs.k.
04.03
04.02
04.01
06.00
05.01
02.00
09.01
07.00
C
B
A
1
2
3
4
5
8
9
3
4
5
6
7
8
P
K
0
+
2
0
T
e
e
- 1
14.76
B
C
A
1
2
3
4
5
A
1
B
C
D
2
3
4
-
0
. 8
5
%
Rohelise ammoniaagi tehas K-Projekt Aktsiaselts töö nr 23030
4
. 5
0
3
. 5
0
3
. 5
0
1
6
. 2
0
1
6
. 2
0
5
. 0
0
7
. 0
0
3
. 0
0
7
. 0
0
7
. 0
0
5
. 0
0
2
. 7
0
2
. 7
0
1
. 6
0
R
1
5
.
0
0
2
. 0
0
1
. 3
0
1
. 3
0
R
1
0
.
0
0
4
. 5
0
R
1
5
.
0
0
4
. 5
0
4
. 5
0
R
1
0
.
0
0
4
. 5
0
6
. 5
0
1
6
. 0
0
4
. 5
0
7
.
6
1
7
.
6
1
6
.
0
0
kõrgus: 14.80
1
. 3
0
3
. 5
0
R
4
.
0
0
R
4
.
0
0
R
1
0
.
0
0
6
. 0
0
5
2
2
20
20
5
2
1
I g
r u
p
p
3
3
1
I g
r u
p
p
3
9
2
3
8
2
I g
r u
p
p
I g
r u
p
p
4
1
4
I g
r u
p
p
2
2
1
( I )
I g
r u
p
p
5
7
5
a
8
4
1
I g
r u
p
p
I g
r u
p
p
I g
r u
p
p
+-0.00=16.10
+-0.00=16.10
+-0.00=16.05
+-0.00=16.25
+-0.00=16.30
P
E
R
S
P
E
K
T
I I V
N
E
T
R
A
F
O
D
E
A
L
A
P
E
R
S
P
E
K
T
I I V
N
E
S
O
O
J
U
S
A
K
U
M
U
L
A
T
S
I O
O
N
I P
A
A
K
I D
E
A
L
A
A
A
F
F
B
B
C
C
D
D
E
E
01
05
06
10
09
07
09
04
02
ELEKTRIPAIGALDISE OSA TINGMÄRGID
PROJEKTEERITUD LED PROZEKTORVALGUSTI
Geoalus:
Kõrgused EH2000 süsteemis
Koordinaadid L-EST 97 süsteemis
Koostas Inseneribüroo REIB OÜ; töö nr. TT-7168T; aruanne koostatud märts 2025. a.
Märkused 1) Projekteeritud tehnovõrkude tingmärgid vaata joonisel 2512_EP_AS-4-03 "Tehnovõrgud"
TO Projekt OÜ
Põrgupõhja tee 10, Harku vald 76917
Reg nr 12772446
Tel +372 518 7165
TL-4-01
EPTL 25-009
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 25.11.2025 | 1 | 7.1-2/25/16285-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | aktsiaselts TALLINNA SADAM |