Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Rae tn 38

76806, Harju maakond, Lääne-Harju

vald, Paldiski linn

Teie 25.09.2025 nr 380808

Meie 24.10.2025 nr 7.1-2/25/16271-2

Kasesaare tee 10 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Lääne-Harju valla Paldiski

linna Kasesaare tee 10 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 380808).

Kinnistu (katastritunnus 58001:001:0216) külgneb riigiteega nr 11174 Paldiski-Padise tee km

0,62-0,73 ja riigitee nr 11180 Paldiski lõunasadama tee km 0,11-0,37. Kavandatav tegevus jääb

väljapoole riigiteede tänava kaitsevööndeid.

Ehitusluba antakse ammoniaagitehase (teed, platsid tehnovõrgud ja tehnoloogilised ehitised)

(EHR kood 221437799), ammoniaagitehase toiteveetoru (EHR kood 221437806),

ammoniaagitoru (EHR kood 221437817), hüdrantide (EHR kood 221443153), 1.00 vesiniku

tootmisüksuse (SOEC TÜÜPI ELEKTROLÜSERID) (EHR kood 221485816), 2.00 õhueralduse

seadme, 3.01 ammoniaagi süntees. Tootmise (EHR kood 221485820), 4.01 ammoniaagi

ladustamise (EHR kood 221485852), 4.02 ammoniaagi pumpla (EHR kood 121441872), 4.03

ammoniaagi väljastuse (EHR kood 221485855), 5.01 gaasipõletamise torni (EHR kood

221485856), 5.03 kondensaadi kogumise (EHR kood 221485857), 6.00 veetöötlus ja

tuletõrjepumpla (EHR kood 121441873), 7.00 auru tootmise (EHR kood 221485858), 8.01

trafoalajaama 1 (EHR kood 121441874), 8.02 trafoalajaama 2 (EHR kood 121441875), 9.01

administratiivhoone (EHR kood 121441876), 9.02 valvuri hoone (EHR kood 121441877) ja 3.02

vesiniku survestamise hoone ehk kompressorihoone (EHR kood 121441882) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on „Rohelise ammoniaagi tehase eelprojekt. Üldosa“ (peaprojekteerija K-

Projekt AS, töö nr 2303) koos eriosade projektidega s.h „Rohelise ammoniaagi tehase eelprojekt.

Teedeehitus“ (edaspidi teeprojekt).

Alal kehtib Paldiski Linnavalitsuse 18.06.2009 korraldusega nr 212 kehtestatud detailplaneering

„Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse

detailplaneering“, (AS Ramboll Eesti; töö nr 2007-0057; edaspidi planeering).

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg

2 ja lg 3 ja § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Kehtiva planeeringu seletuskirja p 3.4 Kavandatud kruntide ehitusõigus on selgitatud, et

moodustav krunt Pos 9 on planeeritud tootmiskruntide vahelise tänavana, mille sihtotstarve

on 100% transpordimaa (vt väljavõtet planeeringu seletuskirjast; joonis 1).

2 (4)

Joonis 1. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Juurdepääsu küsimust käsitletakse ka planeeringu seletuskirja p 3.5 Tänavavõrk ja

liikluskorraldus, kus on öeldud, et kõikide planeeringuga moodustatud tootmiskruntide

juurdepääsud tuleb rajada uuelt rajatavalt siseteelt ning et planeeritavate hoonete

juurdepääsud ja -teed täpsustatakse hoone projektiga (vt väljavõtet planeeringu

seletuskirjast).

2. Teeprojekti seletuskirja p 1.1 Objekti lühikirjeldus on märgitud, et kinnistu seotakse teede

võrguga perspektiivse Kasesaare tee kaudu ning see lahendatakse eraldi projektiga. Sama

kinnitab ka seletuskirja p 3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus, kus on öeldud, et läbipääs

on projekteeritud ühendama tehase ala perspektiivse Kasesaare tee kinnistuga

(katastritunnus 58001:001:0221).

Nimetatud teeprojekti seletuskirja p 5 Teede kasutamine ja korrashoid on selgelt

määratletud, et käesolev teeprojekt käsitleb ainult krundisiseseid teid ning nende

korrashoiu eest vastutab krundi omanik.

Teeprojekti asendiplaanilt nähtub samuti, et seletuskirjas kirjeldatud perspektiivne

Kasesaare tee ei ole seotud kõnealuse projektiga kavandatud ehitustegevuse elluviimisel

(vt joonis 2).

3 (4)

Joonis 2. Väljavõte teeprojekti asendiplaanist

3. Lisaks on riikliku teeregistri andmetel Kasesaare tee 10 kinnistu praegune juurdepääs

tagatud olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 0,669. Kõnealuse kinnistu sihtotstarve

on 100% tootmismaa ning nimetatud ristumiskoht vastab tüüp I põhimõtetele, mis on

üldjuhul ette nähtud elamumaade teenindamiseks ning seetõttu ei ole sobilik tootmismaa

teenindamiseks (vt väljavõtet teeregistrist).

Eeltoodut arvesse võttes leiame, et ehitusloa aluseks olevas teeprojektis on ebapiisavalt käsitletud

riigiteega seotud ehitiste ehitamise kohustust. Meie hinnangul puudub selge lahendus alaliseks

juurdepääsuks Kasesaare tee 10 kinnistule. Materjalidest ei selgu, kelle kohustus ja millal on

kavandatud perspektiivse Kasesaare tee väljaehitamine ning kuidas tagatakse juurdepääs

nimetatud kinnistule kuni perspektiivse tee valmimiseni.

Ehitusloa aluseks olev teeprojekti peab sisaldama terviklikku liikluskorralduslikku lahendust, mis

on seotud ka perspektiivse Kasesaare teega, et võimaldada hinnata ehitusloa elluviimise mõju

riigiteele.

Selgitame, et vastavalt EhS § 8 peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega

seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

4 (4)

Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud (nt kõrguslikult) riigitee

ristumiskoha projekteerimisega, mille ehitamine või ümberehitamine on otseselt vajalik ehitusloa

elluviimiseks ja ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteelt ehitusalale.

Peame oluliseks märkida, et riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul

omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Meie tavapärane halduspraktika näeb ette, et sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema

volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne

kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame

ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav

ning huvitatud isik on teadlik oma kohustustest riigitee ümber ehitamisel.

Peame sobilikuks enne ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist edasi minna järgmise

lahendusega.

- Koostada riigitee nr 11180 Paldiski lõunasadama tee km ca 0,354 ristumiskoha ehitamise

projekt vastavalt meie nõuetele ning esitada see meile kooskõlastamiseks

[email protected].

- Kooskõlastatud projekti alusel sõlmida meiega ristumiskoha ehitamise leping.

- Koostada kohaliku Kasesaare tee ehitamise projekti ning esitada selle ehitusloa eelnõu

meile kooskõlastamiseks.

- Esitada hoonete projektide ehitusloa eelnõud meile kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. DP Seletuskiri - Lisa 2. DP Liikluskorralduse joonis - Lisa 3. Teeprojekti seletuskiri - Lisa 4. Teeprojekti asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Knowledge taking people further ---

Soomepoiste tee 10, Saare I ja Rae põik 19/Kase

maaüksuste ja nende lähiümbruse

detailplaneering

Lepingu nr PLAN /2007/57

Tellija

AS Tallinna Sadam

Sadama 25, 15051, Tallinn Tel. 631 8555, [email protected]

Projekteerija

Ramboll Eesti AS

Laki 34, 12915 Tallinn Tel. 698 8362, www.ramboll.ee

25.03.2009

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________________________________

2 / 33

Ramboll Eesti AS

Laki 34

12915 Tallinn

Eesti

Telefon: +372 698 8362

Faks: +372 664 5818

www.ramboll.ee

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

3 / 33

SISUKORD

I MENETLUSDOKUMENDID .........................................................................5

II DETAILPLANEERING ..............................................................................7

PLANEERINGU KOOSTAJAD .............................................................................8

II a SELETUSKIRI ......................................................................................9

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ............................ 10

1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................ 10

1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................... 10

2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................... 11

2.1. ASEND, PLANEERITAVA ALA PIIRID ......................................................... 11

2.2. MAA-ALA ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................ 11

2.2.1. Fotod planeeritavast alast.................................................................... 11

2.3. OLEMASOLEV MAAKASUTUS, HOONESTUS JA RAJATISED .......................... 13

2.4. OLEMASOLEVAD TEED JA LIIKLUS ........................................................... 13

2.5. OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORRASTUS .......................................... 14

2.6. OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ............................................................ 14

2.7. KEHTIVAD KITSENDUSED ...................................................................... 14

3. PLANEERIMISETTEPANEK .......................................................................... 15

3.1. PLANEERITAVA ALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIKUD SEOSED ........... 15

3.2. LINNAEHITUSLIKUD IDEED JA ÜLDISED ARHITEKTUURSED NÕUDED .......... 16

3.3. KAVANDATUD MAAKORRALDUS .............................................................. 16

3.4. KAVANDATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS .................................................. 17

3.5. TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS ..................................................... 21

3.5.1. Parkimine .......................................................................................... 22

3.5.2. Raudteetransport ............................................................................... 22

3.6. KESKKOND, HALJASTUS JA HEAKORD ..................................................... 23

3.7. TULEOHUTUS........................................................................................ 23

3.8. TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED .............................................................. 23

3.8.1. Veevarustus....................................................................................... 24

3.8.2. Tuletõrjeveevarustus .......................................................................... 24

3.8.3. Reoveekanalisatsioon .......................................................................... 25

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

4 / 33

3.8.4. Sademeveekanalisatsioon .................................................................... 26

3.8.5. Elektrivarustus ................................................................................... 28

3.8.6. Sidevarustus ...................................................................................... 28

3.9. KITSENDUSED ...................................................................................... 29

3.10 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................... 29

3.11. KURITEGEVUSE ENNETAMINE ............................................................... 29

3.12. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD .............................................. 30

II b LISAD ............................................................................................... 31

II c JOONISED ......................................................................................... 33

Situatsiooni skeem joonis 1

Tugiplaan joonis 2

Põhijoonis joonis 3/1

Kruntide moodustamine joonis 3/2

Tehnovõrkude koondplaan joonis 4/1

Tehnovõrkude koondplaani lisa joonis 4/2

Liikluskorralduse joonis joonis 5

III KOOSKÕLASTUSED

IV MAADE DOKUMENDID

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

5 / 33

I MENETLUSDOKUMENDID

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

6 / 33

MENETLUSDOKUMENDID

1. Detailplaneeringu kehtestamine

2. Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine, Keskkonnaameti kiri nr HJR 6-8/6453-4 (14.05.2009)

3. Avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll (13.05.2009)

4. Ametlik teadanne, Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneeringu vastu võtmise, avaliku väljapaneku toimumise ja avaliku arutelu kohta, Harju Ekspress (17.04.2009)

5. Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine, Paldiski Linnavalitsuse korraldus nr. 129 (03.04.2009)

6. Ametlik teadanne, Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande valmimisest, aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust, Harju Ekspress nr 50(826) (12.12.2008)

7. Detailplaneeringu eskiisi kooskõlastus, Paldiski Linnavalitsuse kiri nr 9-11/785-1 (10.07.2008)

8. Paldiski linnas AS-i Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama laienduse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heakskiitmine, Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse kiri nr 30-11-3/30654-2 (30.06.2008)

9. Teade detailplaneeringu- ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest, Paldiski linnavalitsuse kiri nr 9-11/1051-1 (25.09.07)

10. Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksusele ja nende lähiümbruse detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine, Paldiski Linnavalitsuse korraldus nr 407 (18.09.2007)

11. Ametlik teadanne detailplaneeringu koostamise algatamise kohta, Harju Ekspress (17.09.2007)

12. Detailplaneeringu koostamise algatamine Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksusele ja nende lähiümbrusele, Paldiski Linnavolikogu otsus nr 56 (28.08.2007).

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

7 / 33

II DETAILPLANEERING

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

8 / 33

PLANEERINGU KOOSTAJAD

Projektijuht: Mildred Liinat

Projektijuhi abi: Timmo Saarestik

Vanemarhitekt-planeerija: Mildred Liinat

Maastikuplaneerija: Esti Meier

Teede ja liikluse ekspert: Ain Kendra

Veeinsener: Piret Kikkas

Energeetika peaspetsialist: Andrus Oitsalu

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

9 / 33

II a SELETUSKIRI

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________________________________

10 / 33

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise aluseks on:

• Detailplaneeringu koostamise algatamine Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksustele ja nende lähiümbrusele, Paldiski linnavolikogu otsus nr 56, (28.08.2007);

• Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine, Paldiski linnavalitsuse korraldus nr 407 (18.09.2007);

• Lähteülesanne, Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbrusele;

• AS Tallinna Sadam Detailplaneeringu algatamise taotlus avaldus nr 2-7-29/1597 (27.05.2007);

• Konsultatsioonileping 4192907 (03.12.2007);

• Paldiski linna üldplaneering (kehtestatud 14. juuni 2005);

• Paldiski linna ehitusmäärus;

• Planeerimisseadus;

• Teeseadus;

• EVS 843:2003 Linnatänavad;

• Paldiski linna arengukava aastani 2015 (Paldiski 2005).

Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

• Maa-ala digitaalne geodeetiline alusplaan, täpsusastmega M 1:500, on koostatud Tallinna Sadam Ehitustalituse poolt 2007.a jaanuaris.

1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Lähteülesande kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Soomepoiste tee 10, Saare I, Kase/Rae põik 19 maaüksustele Paldiski Lõunasadama tegevuseks vajalike laoplatside ja muude hoonete/rajatiste planeerimine.

Planeeritavale alale on kavandatud tootmishoonetega kruntidele lisaks ka sadama pääsla parkimis- ja ootealadega, alajaama krunt ja kanalisatsioonipumpla krunt.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

11 / 33

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASEND, PLANEERITAVA ALA PIIRID

Planeeritav maa-ala paikneb Harju maakonnas Pakri poolsaare lõunaosas Paldiski linna kaguosas Tallinn-Paldiski maanteest (T-8) ja Tallinn-Paldiski raudteest lõunas. Planeeringuala piirnes vastavalt Lähteülesandele: põhjast Tallinn-Paldiski raudteega (58001:001:0158); idast jätkuvalt riigi omandis oleva Soomepoiste tee, Soomepoiste tee 11 kinnistuga (58001:001:0125) ja Kraavi kinnistuga (58001:001:0133); lõunast T-11180 Paldiski lõunasadama teega (58001:001:0141) ning läänest Rae põik 9 (58001:001:0170) ja Rae põik 11 (58001:001:0172) kinnistutega, kus asuvad biokütuste tootmisjaam ning uute autode vaheladu-parkimisväljakud (vt Menetlusdokumendid). Koostatava detailplaneeringu ala sisse jäävad kinnistud: Soomepoiste tee 10 (58001:001:0115), Saare I (58001:001:0003), Kase/Rae põik 19 (58001:001:0156), T- 11180 Paldiski lõunasadama tee (58001:001:0141) ja osaliselt Paldiski raudteejaama kinnistu (58001:001:0158). Planeeritava ala suurus on ligikaudu 24 hektarit.

2.2. MAA-ALA ÜLDISELOOMUSTUS

Planeeritav maa-ala on enamuses looduslik heinamaa, kus asuvad üksikud poollagunenud ja lammutamisele kuuluvad hooned. Planeeritava ala põhjaossa jääv puudega kaetud ala on liigniiske. Planeeritav ala on suhteliselt ühtlane, üldine langus on põhjast lõunasse mere suunas. Kõige kõrgem on raudtee ääres. Kõrgusarvud kõiguvad maapinnal põhjaosas raudteeharude vahel +17.40 m kuni lõunaosas kraavi serval +8.58 m-ni ja kraavi põhjas +7.37 m-ni. Planeeritaval alal ehitusgeoloogilisi uurimistöid detailplaneeringu koostamise ajal ega varem läbi viidud ei ole.

2.2.1. FOTOD PLANEERITAVAST ALAST

Vaade raudteele Paldiski Lõunasadama poolt Paldiski-Padise maantee suunas ja Paldiski- Padise maanteelt Paldiski Lõunasadama suunas

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

12 / 33

Paldiski lõunasadama tee T-11180

Saare I maaüksusel asuv veesilm ja tee

Kase/Rae põik 19 kinnistu

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

13 / 33

Vaade Kase/Rae põik 19 asuvale metsale ja vaade Paldiski Lõunasadama poolt raudteele

Vaade Kase/Rae põik 19 ja Saare I kinnistutele

2.3. OLEMASOLEV MAAKASUTUS, HOONESTUS JA RAJATISED

Planeeritava maa-ala maakasutuste sihtotstarbed kinnistusraamatu väljavõtete alusel: • Soomepoiste tee 10 ( 58001:001:0115) – tootmismaa ja transpordimaa; • Rae põik 19/Kase ( 58001:001:0156) – tootmismaa; • Saare I ( 58001:001:0003)– maatulundusmaa; • osaliselt Paldiski raudteejaam ( 58001:001:0158) – transpordimaa.

Kinnistul Soomepoiste tee 10 asub ühekorruselise elamu, mille ehitusalune pind on 71 m², ja suletud netopind 75,5 m² (ehitisregistri kood 116036920). Kinnistul Saare I asuvad õigusliku aluseta ehitatud hooned.

2.4. OLEMASOLEVAD TEED JA LIIKLUS

Planeeritavale alale on juurdepääs lõunapiiril asuvalt asfaltkattega Lõunasadama teelt (T- 11180). Planeeritavast alast itta jääb asfaltkattega Paldiski-Padise maantee (T-11174),

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

14 / 33

millele on Tallinn-Paldiski raudtee ülesõidukahale AS SWECO PROJEKT poolt koostamisel teetunneli eskiisprojekt. Planeeritava ala põhjapiirile jääb Tallinn-Paldiski raudtee.

2.5. OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

Planeeritav maa-ala on enamuses looduslik heinamaa. Raudtee äärde jääb liigniiske tiheda alusmetsaga kaskede ja haabadega metsatukk ja lääne piiri äärde noorte mändidega ala.

2.6. OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

Planeeritaval alal tehnovõrgud puuduvad. Planeeritavast alast läände ja edelasse jäävad AS-le Tallinna Sadam kuuluvad kinnistud on varustatud tehnovõrkudega. Planeeringualale on kõige lähemal paralleelselt Paldiski lõunasadama teega kulgevad tehnovõrgud:

• läänes Rae põik 11 kinnistul (58001:001:0172) sidekanalisatsioon; • edelas Suurekivi kinnistul (58001:001:0030) joogiveetoru, tuletõrjeveetorud ja

kanalisatsiooni survetoru ning Alajaam nr 5. Suurekivi kinnistul asuv:

• joogivee peatorustik on läbimõõduga De110 ja on kinnistu joogiveega varustamiseks;

• kanalisatsioonitorustik on survetoru läbimõõduga De110, mis algab kinnistul asuvast kanalisatsioonipumplast;

• paralleelsed tuletõrjeveevarustuse torud läbimõõduga De160, kust on rajatud kinnistule tuletõrjevee ringvõrk hüdrantidega.

Suurekivi kinnistu survetoru suubub isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku läbimõõduga De160. Enne isevoolsesse torustikku suubumist pumbatakse samasse survetorusse ka kinnistu Koka-Kõrtsu II (58001:001:0010) reoveed. Isevoolne kanalisatsioonitorustik De160 suubub kanalisatsioonipumplasse, mis asub kinnistul katastri nr.-ga 58001:001:0195 peaalajaama kõrval. Paldiski Lõunasadama ala tuletõrjeveevarustuseks kasutatakse merevett. Tuletõrjeveevõrk on hüdrantidega varustatud ringvõrk. Planeeringualale lähimate kinnistute sademeveed kogutakse restkaevudega kokku ja juhitakse läbi liiva- ja õlipüüdjate sademevee peatorustikku. Paldiski lõunasadama tee kõrval teest põhjapool on kraavid, mis Suurekivi kinnistu kirdenurga juurest eri suunas voolavad (üks kagusse sadama sademeveetorusse, teine T-11174 Paldiski-Padise lõik 2 poole).

2.7. KEHTIVAD KITSENDUSED

Vastavalt Teeseadusele on Soomepoiste teel (Paldiski-Padise maantee T-11174) ja Paldiski lõunasadama teel (T-11180) kaitsevöönd laiusega 50 m. Vastavalt Raudteeseadusele (RT I 2003,79,530) on Tallinn-Paldiski raudteel kaitsevöönd 30 m.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

15 / 33

3. PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. PLANEERITAVA ALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIKUD SEOSED

Planeeritav ala paikneb Paldiski linnas ja asub Paldiski Lõunasadamast idas, jäädes Tallinn- Paldiski raudtee, Paldiski-Padise maantee (T-11174, Soomepoiste tee) ja Paldiski lõunasadama tee (T-11180) vahelisele maa-alale. Juurdepääs planeeritavale alale on Paldiski lõunasadama teelt.

Alale on kavandatud rajada Paldiski Lõunasadama laiendusena laoplatside ja tootmishoonete ala ja sadama pääsla, mille ette on kavandatud parkimis- ja ootealad.

Paldiski-Padise maantee Tallinn-Paldiski raudtee ülesõidukohale on AS SWECO PROJEKT poolt koostatud teetunneli eskiisprojekt (vt Lisa 4).

Vastavalt üldplaneeringule on tööstusettevõtete rajamiseks perspektiivikamad alad Paldiski Lõunasadama ümbruses ettevõtlusaladena üldplaneeringu kaardil reserveeritud maad, kus tööstus mõjutaks kõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohalt soodsaim. Paldiski elamupiirkond asub sadamast ca 2 km kaugusel loodes.

Väljavõte kehtivast Paldiski linna üldplaneeringust:

Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala kasutamise juhtfunktsiooniks perspektiivne sadamamaa ja tootmismaa. Detailplaneering ei muuda kehtestatud üldplaneeringut.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

16 / 33

Paldiski Linnavolikogu, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 35 lõikest 5 ning kuna planeeritaval alal on plaanis täiendavate raudteeharude rajamine, pidas detailplaneeringu koostamise ja elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid oluliseks. Seoses käesoleva detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisusega ning KeHJS § 11 lõike 2 alusel on Paldiski Linnavolikogu algatanud ülalnimetatud detailplaneeringu koostamisega AS Tallinna Sadam kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise.

3.2. LINNAEHITUSLIKUD IDEED JA ÜLDISED ARHITEKTUURSED NÕUDED

Planeeritav maa-ala paikneb Paldiski linnas Paldiski lõunasadamast idas ja piirneb läänest osaliselt arendatud ning osaliselt arendatavate Paldiski Lõunasadama aladega, põhjast ning idast arendamata maa-aladega, lõunast mereäärse sotsiaalmaaga. Vastavalt detailplaneeringu algatamise otsuse punktile 2 (vt. Menetlusdokumendid) on koostatud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) (vt. eraldi kaust Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne). Detailplaneeringuala kontaktvööndi alas on Paldiski-Padise maantee raudtee ületuskohale koostanud AS SWECO PROJEKT teetunneli eskiisprojekti variandi Paldiski uue kaubajaama ja Paldiski-Padise mnt eritasandiline raudteeriste (töö nr 06001AS) (vt Lisa 4). Planeeritavale maa-alale pääseb Paldiski lõunasadama teelt. Planeeritavale alale on kavandatud sadamapääsla ja laoplatside ning tootmismaade krundid. Pääsla ette on kavandatud ooteala ja suurem parkla, pääsla taha väiksem parkimisala. Tootmismaadele on kavandatud laoplatside ja lao- ja/või tootmishoonete rajamine. Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisel piiril võib hoonestusalad liita. Hoonestusala moodustab krundi pindalast 70%. Vastavalt Tellija soovile on planeeritavale maa-alale kavandatud laoplatsid ja kuni 40 m kõrguste hoonete rajamise võimalusega hoonestusalad. Olemasolevad hooned kuuluvad lammutamisele. Sadama pääsla ja liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud ülegabariidiliste veoste transportimisega seotud erivajadustega. Pääsla väravate täpsed gabariidid täpsustatakse pääsla projekti koostamisel. Esialgu on arvestatud laiusgabariidiga 9 meetrit. Planeeritavale alale on kavandatud 5 tootmishoonete ehitamise võimalusega krunti.

3.3. KAVANDATUD MAAKORRALDUS

Planeeritavale maa-alale on kavandatud: - 7 tootmismaa sihtotstarbega krunti, sh

- 5 tootmishoonete ja ladude rajamiseks, - 1 alajaama rajamiseks, - 1 kanalisatsioonipumpla rajamiseks.

- 5 transpordimaa krunti, sh - 2 raudteele, - 2 teede rajamiseks, - 1 pääsla ja parkla rajamiseks.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

17 / 33

3.4. KAVANDATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Pos 1 moodustatav krunt Kinnistust 58001:001:0156 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 41 127 m². Sihtotstarve – tootmishoonete või laohoonete maa (Th või TL 100). Hoonestusviis – vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 28 789 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Katusekalle - ei määrata Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini. Krunt jääb riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse.

Pos 2 moodustatav krunt

Kinnistust 58001:001:0156 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 25 338 m². Sihtotstarve – tootmishoonete või laohoonete maa (Th või TL 100). Hoonestusviis - vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 17 737 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini.

Pos 3 moodustatav krunt

Kinnistutest 58001:001:0003 ja 58001:001:0115 äralõigetena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 25 222 m².

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

18 / 33

Sihtotstarve – tootmishoonete või laohoonete maa (Th või TL 100). Hoonestusviis – vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 17 655 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtadearv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini. Krunt jääb riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse.

Pos 4 moodustatav krunt

Kinnistutest 58001:001:0003 ja 58001:001:0115 äralõigetena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundil on amortiseerunud hooned, mis kuuluvad likvideerimisele. Krundi planeeritud suurus – 26 400 m². Sihtotstarve – tootmishoonete või laohoonete maa (Th või TL 100). Hoonestusviis – vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 18 480 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini. Krunt jääb riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse.

Pos 5 moodustatav krunt

Kinnistutest 58001:001:0003 ja 58001:001:0115 äralõigetena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 38 344 m². Sihtotstarve – tootmishoonete maa (Th 100). Hoonestusviis – vahelduv. Maksimaalne hoonetealune pind – 26 841 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – ei määrata. Lubatud maksimaalne kõrgus – 40 m. Ehitusjoon – uued tootmishooned ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - välisviimistlusmaterjalid peavad olema projekteeritavate naaberhoonetega sobivates toonides.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

19 / 33

Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise mahus. Märkus: Ühe omaniku valduses olevate kruntide omavahelisele piirile võib hoonestust rajada krundi piirini. Krunt jääb riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse.

Pos 6 moodustatav krunt

Kinnistutest 58001:001:0156, 58001:001:0003, 58001:001:0115 ja 58001:001:0197 äralõigetena kavandatud moodustatav transpordimaa krunt on planeeritud tee, sadamapääsla ja parklate rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 21 573 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Hoonestusviis – vahelduv. Krundil võib paikneda maksimaalselt - 3 hoonet. Maksimaalne hoonetealune pind – 650 m². Lubatud maksimaalne korruselisus – 4. Lubatud maksimaalne kõrgus – ei määrata. Ehitusjoon – uus pääsla ehitada planeeritud hoonestusalasse. Välisviimistlus - ei määrata. Lubatud väikseim tulepüsivusklass: on TP 3. Piirded – kõrgus planeeritud maapinnast kuni 2,2 m. Parkimine – tagada omal krundil. Kavandatud on parkimiskohad 65 sõiduautole ja 39 veoautole. Parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustatakse hoone ja/või parkla projekteerimisel. Pos 7 moodustatav krunt

Kinnistust 58001:001:0003 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud kanalisatsioonipumpla rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 42 m². Sihtotstarve – tehnorajatise maa (The 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

Pos 8 moodustatav krunt

Kinnistust 58001:001:0003 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud alajaama rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 63 m². Maksimaalne hoonestusalune pind – 25 m² Sihtotstarve – tehnorajatise maa (The 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

Pos 9 moodustatav krunt

Kinnistutest 58001:001:0156 ja 58001:001:0003 äralõigetena kavandatud moodustatav transpordimaa krunt on planeeritud tootmiskruntide vahelise tänavana. Krundi planeeritud suurus – 7 248 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

20 / 33

Pos 10 moodustatav krunt

Kinnistutest 58001:001:0115, 58001:001:0197, 58001:001:0156 ja 58001:001:0003 äralõigetena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud tootmiskruntide vahelise sadamaala sisese teena. Krundi planeeritud suurus – 11 880 m². Sihtotstarve – transpordimaa (T 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

Pos 11 moodustatav krunt

Kinnistutest 58001:001:0156 äralõikena kavandatud moodustatav transpordimaa krunt on planeeritud raudteevagunite laadimiseks. Sõiduautode laadimise võimalusena on arvestatud pealesõidurampidega, milliseid kasutatakse spetsiaalsetel autoveoks kohandatud vagunitel (ramp rongikoosseisu lõpus, pealelaaditavad sõidukid kulgevad läbi rongi transpordivagunitesse). Krundi planeeritud suurus – 15 105 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Haljastus - krundil olev haljastus kuulub likvideerimisele. Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

Pos 12 moodustatav krunt

Kinnistust 58001:001:0197 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud raudteerajatiste rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 2 199 m². Sihtotstarve – transpordimaa (Lr 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

Pos 13 moodustatav krunt

Kinnistust 58001:001:0156 äralõikena kavandatud moodustatav tootmismaa krunt on planeeritud raudteerajatiste rajamiseks. Krundi planeeritud suurus – 4 738 m². Sihtotstarve – transpordimaa (Lr 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

Pos 14 moodustatav krunt

Kinnistu 58001:001:0003 on planeeritud sadamapääsla ootealana. Krundi suurus – 16 339 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

Pos 15 moodustatav krunt

Kinnistutest 58001:001:0003 ja 58001:001:0115 äralõigetena planeeritud krunt on kavandatud juurdelõikeks T-11174 Paldiski-Padise lõik 2 kinnistule (58001:001:0197), mis võimaldab edaspidi ringristmiku ehitamist ühel krundil. Krundi suurus – 1 402 m². Sihtotstarve – transpordimaa (L 100). Parkimine – krundile parkimiskohti kavandatud ei ole.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

21 / 33

3.5. TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS

Teed on planeeritud vastavalt Teeseadusele ja lähtuvalt Eesti standardist EVS 843-2003 Linnatänavad. Kontaktvööndisse jäävale Paldiski-Padise maantee raudteeületuskohale on AS SWECO PROJEKT-is koostatud teetunneli eskiisprojekti variant Paldiski uue kaubajaama ja Paldiski- Padise mnt eritasandiline raudteeriste rajamiseks (vt Lisa 4, töö nr 06001AS). Läbi teetunneli on kavandatud Paldiski-Padise maanteega paralleelselt riigimaantee äärne kergliiklustee ja ühendustee pääsuks planeeritavast alast põhjapoole jäävatele maavaldustele, millised kuuluvad AS Tallinna Sadam. Sõiduteede ja kergliiklustee mõõdud ning asukohad lahendatakse teetunneli projektiga. Teetunneli ehitamise ajal tuleb Paldiski-Padise maantee liiklus suunata ümber Paldiski lõunasadama tee kaudu läbi Paldiski Lõunasadama territooriumi ja üle avamist vajava raudtee ülesõidu Rae põik tänavale. Planeeritavale maa-alale pääseb Paldiski lõunasadama kõrvalmaanteelt (T-11180). Planeeritavale alale on kavandatud sadamapääsla, mille ette jääb ooteala suurema parklaga ja taha väiksem parkimisala ning laoplatside ja/või tootmishoonete kruntidega ala. Sadama pääslast väljuva liikluse jaoks on kavandatud kaks 3,75 m laiust sõidurada lähtuvalt vajadusest peatunud sõidukist möödumiseks ja eriveoste veoks. Pääslasse sisenevale suunale on kavandatud kolm sõidurada, millest kaks vasakpoolset 4 m laiust sõidurada on mõeldud pääslasse siseneva transpordi jaoks ja siseneva liikluse ootealaks ning üks parempoolne 3,75 m laiune sõidurada on pääsla esisesse parklasse sisenemiseks (pääsla-poolses otsas taksopeatus). Tootmismaa sihtotstarbega kruntide vahele on kavandatud tee juurdepääsuks raudteele ja kruntidele ning tee, võimaldamaks ühendustee rajamist läbi tunneli. Kruntide vaheline tee on kavandatud 7,5 m laiuse sõiduteega ja ühelpool sõiduteed mururibaga eraldatud 2,4 m laiuse kõnniteega. Planeeringualal on kõikide moodustatud tootmiskruntide juurdesõidud nähtud ette rajada uuelt rajatavalt siseteelt. Planeeritavate hoonete juurdepääsud ja –teed täpsustatakse hoone projektiga. Tallinn-Paldiski maantee ja Paldiski lõunasadama tee ristmikule on kavandatud ringristmik, mille lahendus on illustratiivne. Ringristmiku valik tuleneb esiteks võimalikust perspektiivsest liikluskoormusest ja teiseks arvestades laiendatavust. Kadakaranna kinnistu (58001:001:0194) juurdepääs on võimalik olemasolevalt mahasõidult s.o. ringristmiku kohalt ja/või Paldiski-Padise mnt-lt. Uus mahasõit lahendatakse ringristmiku projekteerimisel. Madise suunaline kergliiklustee lahendatakse hiljem koos ringristmiku projektiga või eraldi projektiga. Pöörete projektkiiruseks on kavandatud 30 km/h, teede projektkiiruseks 70 km/h. Arvestuslikuks sõidukiks on poolhaagisega veoauto (autotreiler), mille järgi kontrollitakse kõigi rajatiste ja pöördealade gabariite. Raskeveoste liikumisel tuleb arvestada nii Paldiski-Padise kui ka Tallinna ringtee suunda. Konkreetsete teelõikude projekteerimisel normatiivsete koormuste määramisel tuleb arvestada eriveokite võimalikke nõudeid.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

22 / 33

Kõik rajatised tuleb projekteerida selliselt, et võimalikud piirded, mis võivad takistada eriveoste liikumist, peavad koosnema standardsete vahenditega (arvestades piirde teisaldamist kahveltõstuki või kraanaga) teisaldatavatest konstruktsioonielementidest. Paldiski-Padise maantee (T-11174, Soomepoiste tee) ääres on jalgrattaliikluse põhimarsruut – E1, millega seoses on sinna teetunneli eskiisiga kavandatud kergliiklustee. Maantee äärsest kergliiklusteest on kavandatud pääslani parkla servas 2,4 m laiune ja Paldiski lõunasadama tee ääres 3,5 m laiune kergliiklustee ning pääsla juurde ootealadele kõnniteed. Sõidu- ja kergliiklusteed on kavandatud katta asfaltkattega, kõnniteed tänavakividega. Riigimaanteede ümberehitamiseks tuleb koostada tee-ehitusprojekt vastavalt Teeseaduse §19 lg 1 ja teha projekti ekspertiis Teeseadus § 19 lg 8.

3.5.1. PARKIMINE

Sadamapääslaga seoses on planeeritud kaks parkimisala: suurem pääsla ette ja väiksem sadamapiirkonna alasse. Parkla pääsla ees jaguneb kolmeks põhitsooniks:

• bussipeatus (liinisõidukid ja reisibussid); • sõiduautode parkla; • veokite parkla.

Parklasse sisenemine toimub ühest kohast, parklast väljumiseks võib kasutada kahte väljasõitu parkimisala külgedel. Täiendav väljasõit vahetult pääsla ees on mõeldud ainult bussidele. Parklal pääsla taga on kolm funktsiooni:

• kohaliku bussi peatus (reisijateveol sadamapiirkonna sees pääslast laevale ja tagasi);

• pääsla töötajate sõidukite parkimiseks (9 kohta); • alast väljuvate sõidukite ajutine peatuskoht (ca 7 kohta) dokumentide vormistamise

ajaks. Tootmishoonetega aladel on parkimine nähtud ette omal krundil. Krundi parkimiskohtade arv ja asukohad täpsustatakse kavandatava hoone või laoplatside ehitusprojektiga.

3.5.2. RAUDTEETRANSPORT

Planeeritavate tootmismaade kruntide teenindamine on kavandatud ka kaubarongidega. Planeeringu kohaselt on alale ette nähtud täiendavate raudteeharude rajamine. Kontaktvööndisse jäävale raudteele on Teede REV2 poolt koostatud eskiisprojekt (töö nr 102007 ja selle täiendus töö nr 182008). Raudteeühendused on plaanitud ellu viia etapiviisiliselt. Planeeringu realiseerimise esimeses etapis on kavandatud rajada ühendus olemasolevate raudteedega Paldiski jaama poolt ja teises etapis ühendus olemasolevate raudteedega üle tulevikus rajatava nn Soomepoiste tee tunneli.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

23 / 33

3.6. KESKKOND, HALJASTUS JA HEAKORD

Paldiski Linnavolikogu algatas käesoleva detailplaneeringu koostamisega AS Tallinna Sadam kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise (vt Menetlusdokumendid, Paldiski LV otsus nr 56, 28.08.2007), sest planeeritaval alal on plaanis täiendavate raudteeharude rajamine. Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruande avalik väljapanek toimus 15. detsembrist 2008.a. kuni 6. jaanuarini 2009.a. ning KSH aruande avalik arutelu 7. jaanuaril 2009.a.

Planeeritav ala jääb Paldiski-Padise maantee (T-11174) ja Paldiski lõunasadama tee (T- 11180) 200 m laiusesse sanitaarkaitsevööndisse, mis tähendab, et selle vööndi ulatuses (nii hoonetes kui väljaspool hooneid) maantee liiklusest põhjustatud müra tase võib ületada sanitaarnormidega kehtestatud piirnorme. Seega kui on vajalik inimese tervise kaitseks ja müratasemete tagamiseks võtta tarvitusele meetmed, siis hoonete ehitamisel on soovitatav kasutada müra mõju vähendavaid konstruktsioone. Raudtee äärde jääv liigniiske tiheda alusmetsaga raieküps tuulemurruga kaskede ja haabadega metsatukk tuleb likvideerida. Hoonete ümbrusesse istutatavate puude ja põõsaste täpsed asukohad, liigid, arv ja istutusviis määratakse haljastusprojektiga kavandatava hoone projekteerimise mahus, mil täpsustuvad hoonete lahendused ja arhitektuurne taotlus. Rajatav haljastus peab haakuma lähipiirkonna olemasoleva haljastusega, peab olema tagasihoidlik, lihtne, aga samas atraktiivne ja pakkuma möödujaile esteetilist naudingut. Rajatav muru peab olema: haljastuslikult väärtuslik, katma ühtlaselt maapinna, vaadates ilus, tallamiskindel, külmakindel, taluma hästi sõiduteedelt tulevat õhusaastet ja taluma korduvat niitmist. Planeeritaval alal keskkonnaohtlikke objekte ei ole.

3.7. TULEOHUTUS

Planeeritavale alale on kavandatud tuletõrjeveehüdrantidega merevee baasil tuletõrjeveetorustik.

Planeeringu koostamisel on lähtutud VV määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (27.10.2004). Planeeritavate hoonete minimaalsed tulepüsivusklassid on toodud Põhijoonise (Joonis nr 4) tabelis „Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded“. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusenõuded”. Teedevõrk võimaldab evakuatsiooni ja eriautode juurdepääsu kõigile kruntidele. Ehitustegevuse korraldamise puhul tagada ehitistevahelised tuleohutuskujad vastavalt VV määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (27.10.2004) või tagada tuleohutus muul viisil.

3.8. TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED (Vt. Joonis 4 Tehnovõrkude koondplaan)

Hetkel Paldiski Lõunasadama territooriumil olemasolevate tehnovõrkude omanikud on:

• Tallinna Sadam Elektrivõrk OÜ (elekter); • Tallinna Sadam AS (joogivesi, tuletõrjevesi, kanalisatsioon, sademevesi,

välisvalgustus, side).

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

24 / 33

lepinguline operaator on: • Elion Ettevõtted AS (side).

Planeeritud tehnovõrkude omanikud saavad olema lähialal olemasolevate tehnovõrkude omanikud. Joogiveevarustuse, tuletõrjeveevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisat- siooni planeerimisel on aluseks võetud Detailplaneeringu koostamise tehnilised tingimused, vesi ja kanalisatsioon, AS Tallinna Sadam kiri nr 21-7 (10.02.2009) (vt Lisa 2). Elektrivarustuse planeerimisel on võetud aluseks R.Jaansoni E-mail Re: Paldiski Lõunasadama detailplaneering – elekter, tehnilised tingimused (vt Lisa 3). Sidevarustuse planeerimisel on võetud aluseks Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 8300862 (14.04.2008), Elion Ettevõtted AS (vt Lisa 1). Tööprojekti koostamisel tuleb täpsustada hoonete-rajatiste kommunikatsioonide ja tehnovõrkude võimsusvajadused.

3.8.1. VEEVARUSTUS

Planeeringuala joogiveetoru liitumispunkt V1 sadama olemasoleva joogiveetoruga (De110) asub Suurekivi maaüksuse (58001:001:0030) teenindushoone piirkonnas sõidutee kõrval. Liitumispunkti V1 tuleb paigaldada sulgemisarmatuur. Planeeritava joogiveetoru läbimõõduga De110 pikkus on umbes 625 m, lisaks ühendused kruntide piirist kuni 1 m kaugusele. Torustik kinnistul liitumispunktini jääb kinnistuomaniku omandisse ja valdusesse. Igale krundile tuleb paigaldada veemõõdusõlm. Joogiveetorustikust tuletõrjevee võtmist ei toimu piiratud mahuga joogiveemahutite tõttu II astme pumplas. Kuna praeguses staadiumis ei ole teada, mis laadi hoonestus ja tarbijad planeeringuala kruntidele tulevad, siis selgitatakse maksimaalsed veevajadused välja tootmishoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Kuna kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla kuni 40 m, siis tuleb järgmistes projekteerimise etappides välja arvutada kruntide tegelik joogivee vajadus ja planeerida kõrghoonestusele oma rõhutõsteseadmed.

3.8.2. TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Planeeringuala tuletõrjeveetorustiku (merevesi) liitumispunkt V2 asub samas piirkonnas joogiveevarustuse liitumispunktiga. Liitumine tehakse mõlema olemasoleva sadama tuletõrjeveetoruga 2 x De160 ringtoite tagamiseks. Liitumispunktidesse tuleb paigaldada sulgarmatuur. Hüdrandid, siibrid, poldid ja muu sulgemisarmatuur ning seadmed peavad olema merevee mõjudele kindlast materjalist (nt roostevaba teras). Torustiku hargnemisel kinnistule näha ette sulgarmatuur. Torustik kinnistul jääb kinnistuomaniku omandisse ja valdusesse. Planeeringuala tuletõrjeveevarustus on kavandatud tuletõrjehüdrantide baasil. Tuletõrjevee torustiku ringvõrgu rajamiseks planeeringu alale on kavandatud olemasolevast kahest tuletõrjeveetorust 2 x De160 punktist V2 ühendused ja paralleeltorustik 2 x De160. Planeeritud tuletõrjeveetorustiku kogupikkus on umbes 1,2 km, millele lisanduvad ühendused hüdrantide paigaldamiseks. Käesoleva planeeringuga on planeeringualale planeeritud 5 tuletõrjehüdranti.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

25 / 33

Kuna planeeringualale rajatavad hooned võivad olla kubatuuriga üle 50 000 m3, on vastavalt EVS 812-6:2005 ühe tulekahju normvooluhulk välistulekustutuseks vähemalt 35 l/s. Vastavalt planeeringu koostaja poolt tehtud tuletõrjeveevõrgu kontrollarvutustele on vooluhulk 35 l/s tagatud planeeritud viimasest hüdrandist nii, et vabarõhk hüdrandis on vähemalt 10 mH2O. Kontrollarvutustes võeti aluseks AS Tallinna Sadama poolt antud tuletõrjeveepumpla parameetrid (5 bar, 47 l/s) ja geoaluse pealt mõõdetud olemasoleva tuletõrjeveetorustiku pikkused, läbimõõdud. Kõrghoones (9- ja enamkorruseline ehitis) peab olema eraldi ehitisesisene tuletõrjeveevõrk. Kuna tuletõrjevee vajadused sõltuvad suurel määral tootmishoone iseloomust (tootmishoone otstarve, tootmise iseloom, tootmishoone kubatuur jm), siis tuleb tuletõrjeveevarustus ümber hinnata kooskõlastatult Päästeameti kohaliku päästeasutusega tootmishoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeritavale kõrghoonestusele näha ette vajadusel tuletõrjevee mahutid ja tuletõrjepumbad. Tuletõrje veevarustus projekteerida vastavalt EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Hüdrantide projekteerimisel peab järgima Siseministri 18. detsembri 2007. a määrust nr 81 Nõuded tuletõrjehüdrandile.

3.8.3. REOVEEKANALISATSIOON

Planeeringuala reovee kanalisatsiooni liitumispunkt K2 sadama kanalisatsiooniga asub samas piirkonnas veevarustuse liitumispunktiga. Uute kruntide liitumispunktidesse sadama reovee kanalisatsiooniga tuleb paigaldada reovee reostustaseme proovivõtu kaev. Juhul, kui planeeringus võib tekkida vajadus tehnilise (tööstusliku) reovee juhtimiseks olmereovee kanalisatsiooni, tuleb tehnilise reovee puhastamiseks vastavalt selle omadustele näha ette kõikidele seadustes ettenähtud nõuetele vastav lokaalne puhastusseade, mis vastab reovee puhastamise piirkonna reovee puhastusteenuse osutaja Paldiski Linnahooldus OÜ poolt kehtestatud piirnormidele. Torustik kinnistul liitumispunktini jääb kinnistuomaniku omandisse ja valdusesse. Reovesi planeeritavatelt tootmiskruntidelt ja pääslast kogutakse kokku isevoolse kanalisatsioonitorustikuga ja juhitakse planeeritavasse kanalisatsioonipumplasse KP1. Planeeritava isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 385 m, lisaks ühendused krundi piirist kuni 1 m kaugusele. Kuna praeguses staadiumis ei ole teada, mis laadi hoonestus ja tarbijad planeeringuala kruntidele tulevad, siis selgitatakse reovee kogused välja tootmishoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Eeldades, et planeeringuala reovee kogus on üle 10 m3/d, on planeeritava kanalisatsioonipumpla kuja 20 m (vastavalt Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 (RT I 2001,47,261; jõustunud 1.01.2002 ja 1.01.2005). Pumplale on ette nähtud ka eraldi krunt pos 7 (vt joonis 4 Tehnovõrkude koondplaan). Planeeritav kanalisatsioonipumpla KP1 on pakettpumpla. Pumpla täpsem tüüp ja suurus valitakse tööprojekti käigus. Survetoru (min De110) pikkus on ca 275 m.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

26 / 33

Kanalisatsioonipumplast pumbatakse planeeringuala reoveed edasi olemasolevasse kanalisatsiooni survetorusse De110 liitumispunkti K1. Järgmistes projekteerimise etappides on oluline välja arvutada vajalikud kanalisatsioonipumpla täpsed parameetrid, et toimiks kolme kanalisatsioonipumpla koostöö ühte survetorusse. Pumplad, mille koostöö tuleb arvutada on:

• pumpla, mis asub olemasoleval kinnistul katastri nr. 58001:001:0030; • pumpla, mis asub liitumispunktist K1 umbes 104 m läänepool, olemasoleval

kinnistul katastri nr. 58001:001:0010; • planeeritav pumpla KP1.

3.8.4. SADEMEVEEKANALISATSIOON

Sademevee arvutustes on järgitud Eesti standardit EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioonivõrk. Sademeveed kogutakse kokku planeeringuala kõvakattega pindadelt. Planeeringualalt kokku kogutava sademevee valgala on umbes 23 ha. Kokku kogutava sademevee suublaks on Paldiski laht. Sademevee juhtimine planeeritud sademevee liitumispunkti krundi piirist kuni 1 m tuleb lahendada igal krundil eraldi. Torustik kliendi kinnistul liitumispunktini jääb kinnistuomaniku omandisse ja valdusesse. Kinnistu kõvakattega pindadelt ärajuhitava sademevee puhastamiseks tuleb igale kinnistule paigaldada keskkonnanõuetele vastav liiva- ja õlipüüdja. Õlipüüdureid võib olla ka mitu. Kuna planeeritav hoonestusala võib olla kuni 70 % tootmiskruntide pindalast, siis on krundil võimalik rajada eraldi sademeveesüsteemid, juhtides nii hoonete katustelt tuleva sademevee õlipüüdurist mööda. Tee maa-alalt kokku kogutav sademevesi ei pea õlipüüdurit läbima. Sadama sademevee ärajuhtimise süsteemi sademevee juhtimisel liitumispunktis kinnistu piiril tuleb paigaldada kontrollkaev reostustaseme analüüside võtmiseks.

Olemasolevad planeeringualale jäävad kraavid likvideeritakse või asendatakse vajadusel sademeveetoruga. Sademevesi tee maa-alalt kogutakse kokku restkaevude abil.

Planeeritava sademeveetorustiku arvutustes on arvestatud arvutusvihma korduvusega nii 1 aasta kui 2 aastat. Planeeritava isevoolse sademeveetorustiku pikkus on umbes 1,1 km, millele lisanduvad ühendused krundi piirist kuni 1 m kaugusele, hinnanguline vajalik torustiku siseläbimõõt (Ds) on 400 - 1200 mm. Läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus.

Lisaks on planeeritud umbes 320 m drenaažitorustikku (läbimõõt vähemalt De200) pinnasevee kokku kogumiseks enne planeeritud siseteed krundil pos 10. Drenaažitorustikuga kokku kogutav pinnasevesi juhitakse sademeveetoruga läbi krundi pos 6 planeeritud sademeveetorusse Ds800, mis läheb Paldiski lõunasadama tee alt läbi ja suubub sademeveetorusse Ds1200. Kogu planeeringuala sademevesi suunatakse edasi rekonstrueeritavasse jõesängi ja sealt Paldiski lahte.

Sademevesi juhitakse isevoolselt planeeritava pääslani, enne mida on sademeveetoru planeeritud tuua tee alt läbi teisele poole Paldiski lõunasadama teed. Sealt edasi juhitakse sademevesi isevoolselt Paldiski lõunasadama teega paralleelselt kuni kaevuni, kuhu suubub

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

27 / 33

ka kavandatava ringristmiku tsentrist umbes 60 m kaugusel tee alt planeeritud sademeveetoru Ds800. Viimati mainitud sademeveetorusse juhitakse teetunneli eskiisprojektiga kavandatud sademeveetoruga kokku kogutav sademevesi, drenaažitorustikuga kokku kogutav pinnasevesi ja krundi pos 6 sademevesi. Torude Ds1200 ja Ds800 ühinemise kaevu on planeeritud ka sademeveetoru Paldiski lõunasadama teega paralleelselt sademevee kokku kogumiseks teelõigult enne ringristmikku (umbes 34 m). Peale kolme planeeritud sademeveetoru ristumist juhitakse sademevesi isevoolselt rekonstrueeritavasse jõesängi.

Paldiski lõunasadama tee alt läbi minev olemasolev truup (ø560 plast) likvideeritakse, kuna Paldiski lõunasadama teega paralleelsed kraavid asendatakse sademeveetorustikuga.

Hinnanguline maksimaalne jõesängi juhitav vooluhulk on 1,7 m³/s, sealhulgas umbes 300 l/s teetunneli sademevesi. Planeeringuala sademeveele lisanduv teetunneliga projekteeritud sademeveetorust tulev vooluhulk on võetud planeeritud toru ligikaudse läbilaskevõime järgi.

Olemasolev jõe (oja) säng on teepoolsest (Paldiski lõunasadama tee) otsast kinni aetud ca 15 meetri ulatuses. Jõesäng on ca 200 meetrit pikk ja 1,5 - 2 meetrit sügav. Umbes 70% ulatuses on jõesängi laius 23 meetrit. Esimese 30 meetri ulatuses on jõesäng suhteliselt kitsas. Pakri lahe poolne jõesängi ots on tavaliselt mere poolt pinnast täis kantud. Suurvee ajal uhub vesi jõesängi otsa lahti. Tegemist on tavalise rannikul esineva protsessiga. Jõesängi kaudu on ajalooliselt toimunud planeeritava ala looduslik kuivendus, mis eeldatavalt osaliselt rikuti Paldiski lõunasadama tee rajamisega.

Rekonstrueeritava jõesängi täpne sügavus ja ristlõige ning maastikuline kujundus tuleb määrata järgmistes projekteerimise etappides. Kuna olemasolev jõesäng on väga lai ning põhja kalle praegu keskmiselt 2 - 3%, siis see lubab projekteerida erinevaid huvitavaid lahendusi.

Jõesängi kasutamisel sademevee juhtimiseks lahte tuleb silmas pidada, et jõesängi alguspunkti sügavuse määrajaks on praegu tunneli eskiisprojektiga planeeritud sademeveetoru sügavus, mis tingib ka jõesängi suubuva Ds1200 sademeveetoru sügavuse. Arvutuste kohaselt on jõesängi suubuva planeeritud sademeveetoru Ds1200 põhja abs. kõrgusmärk 4.84, mis tähendab, et rekonstrueeritava jõesängi alguse põhja abs. kõrgus peab olema vähemalt 0,5 m madalam ehk 4.34. Seega peab jõesängi algust süvendama (hetkel põhja abs. kõrgus seal umbes 5.80). Võttes selle algkõrguse (4.34) aluseks, oleks rekonstrueeritava jõesängi võimalik projekteeritav kalle 1.8%.

Rekonstrueeritav jõesäng peab olema suhteliselt suure kalde tõttu hästi kindlustatud. Kindlustatuse tüübist sõltub ka maksimaalne uhtekindel voolukiirus kraavis. Jõesängi suubumisel lahte peab sängi põhi olema kõrgemal maksimaalsest merevee tasemest.

Rekonstrueeritava jõesängi servituudi vajadus määratakse jõesängi rekonstrueerimisprojekti koostamise käigus.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

28 / 33

3.8.5. ELEKTRIVARUSTUS

Käesoleva planeeringuga teeme ettepaneku laiendada OÜ Tallinna Sadam Elektrivõrk elektriturupiirkonda planeeritavale alale. Elektrivarustus antud piirkonnas lahendatakse vastavalt OÜ Tallinna Sadam Elektrivõrgu tehnilistele tingimustele.

Planeeritav 6,0 kV kahe trafoga 2 x 630 kVA (perspektiivne vajadus – 800 kVA) betoonkestaga konteinertüüpi alajaam (pos 8) saab toite kahe kõrgepinge kaabliga olemasolevast alajaamast AJ-5.

Kruntide elektrivarustuseks on ette nähtud liitumiskilbid, mis on ühendatud kahe maa-aluse 0,4 kV kaabliga, mis kumbki saab toite alajaama erinevast 0,4 kV sektsioonist. Liitumiskilpide asukohad ja liitumistingimused lepitakse kokku liitumislepingutes kruntide kasutajatega.

Kruntide elektrivõimsused, arvestusega: • 70% krundist hoonestatud, 2-korruselised (kuni 20m kõrged) administratiiv-

tootmishooned, suurusjärgus 80 töötajat krundi kohta; • piirdeaia mastid: kõrgus 10 m, vahe 35 m – võimsus 150 W/tk; • platsi mastid: kõrgus 15 m, vahe 50 m – võimsus 250 W/tk.

Nimetus Otstarve Elektrivajadus,

adm/tootm Välisvalgustus, plats/piirdeaed

KOKKU

Krunt 1 adm/tootm 60kW/70kW 2kW/3kW 135kW Krunt 2 adm/tootm 55kW/70kW 1kW/2kW 128kW Krunt 3 adm/tootm 40kW/70kW 1kW/3kW 114kW Krunt 4 adm/tootm 50kW/70kW 1kW/3kW 124kW Krunt 5 adm/tootm 65kW/70kW 2kW/3kW 140kW Krunt 6 pääsla/parkla 20kW 4kW/3kW 27kW Krunt 8 alajaam 2 x 800kVA Krunt 13 raudtee 110kW 2kW/2kW 114kW KOKKU 750kW 32kW 782kW Kruntide tegeliku elektritarbimise selgudes, kui on tegemist energiamahuka tootmise vms, on rentnikel võimalik esialgselt planeeritud võimsusi suurendada, taotledes kohalikult võrguettevõtjalt liitumistaotlusega elektrilist võimsust juurde. Elektrivõrguga liitumine vastavalt krundile installeeritud võimsusele ehitatakse välja liitumistasu eest, mille suurus on võrdne tegelike ehitustööde maksumusega.

3.8.6. SIDEVARUSTUS

Side liitumispunktiks on sidekaev KLPLK-138 (elektrialajaama AJ 5 kõrval). Kaheavaline sidekanalisatsioon algab olemasolevast sidekaevust KLPLK-138, läbib olemasolevat kaevu KLPLK-148 ja sealt kavandatud kruntide poole. Iga uue krundi piiri lähedusse on planeeritud sidekaev, kust hiljem näha ette krundile/kruntidele sidekaablid. Kaevude KLPLK-138 ja KLPLK-148 vahel olemasolevale ühele torule lisada kaks uut.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

29 / 33

3.9. KITSENDUSED

Vastavalt Teeseadusele (RT I 1999,26,377) on Paldiski-Padise maanteel T-11174 (Soomepoiste teel) ja Paldiski lõunasadama teel (kõrvalmaantee T-11180) kaitsevöönd laiusega 50 m, kus kehtivad seadusest tulenevad piirangud. Perspektiivne ajaperiood arvestab 20 aastat ning sellest tulenevalt on sanitaarkaitsevööndi laius sõidutee servast T-11174 Paldiski-Padise ja T-11180 Lõunasadama teel laiusega 200 m. Vastavalt Raudteeseadusele (RT I 2003,79,530) on Tallinn-Paldiski raudteel kaitsevöönd 30 m, kus kehtivad seadusest tulenevad piirangud.

3.10 JÄÄTMEKÄITLUS

Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Planeeritava ala krundi omanik peab sõlmima prügiveo lepingu vastavat litsentsi omava firmaga ning paigaldama oma krundile prügikonteinerid. Töötlemisettevõtetest tuleb sortimisjääk viia läheduse põhimõtet järgides prügilasse. Segunenud olmejäätmed, mida töötlemisettevõtted võimsuste puudumisel või muudel nendest olenevatel põhjustel ei kata jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia prügilasse.

Hoonete lammutusel tekkinud püsijäätmeid (s.o. tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi) tuleb eelistatult taaskasutada sellisel viisil, et jäätmed ei põhjustaks keskkonna saastamist ega kahju inimese tervisele. Kui lammutamise käigus ilmneb reostust, siis tuleb see koheselt likvideerida ja ohtlikud jäätmed lasta käidelda.

3.11. KURITEGEVUSE ENNETAMINE

Planeeritaval alal tuleb arvestada kuritegevuse ennetamiseks vajalikke meetmeid, juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustest. Planeeritava ala turvalisuse parandamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid:

• tänavate ja teede valgustuse väljaehitamine; • planeeritava ala korrashoid; • maa-alal võimalikult suurema nähtavuse tagamine; • tootmishoonetega aladel:

- krundi piiridele piirdeaedade rajamine; - hoonete ja ümbruse ning parkimisalade valgustuse väljaehitamine; - valduse sissepääsude arvu piiramine kella 01:00-ni öösel tööpäeviti ja

ööpäevaringselt nädalavahetustel; - sissepääsude ja parklate jälgimine soovitavalt videojälgimise abil; - hoonete projektides näha ette turvaakende ja uste paigaldamist.

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

30 / 33

3.12. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD

Planeeritud kruntide kogupind 237 020 m² Kavandatud kruntide arv 15 Krunditud maa bilanss: Tootmismaa (T) 168 311 m2 71,0% s.h. tootmishoonete maa (Th) 168 206 m² 71,0% tehnorajatise maa (The) 105 m² 0,0% Transpordimaa (L) 68 604 m2 29,0%

s.h. teemaa (L) 61 667 m² 26,0% raudteemaa (Lr) 6 937 m² 2,9%

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

31 / 33

II b LISAD

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

32 / 33

Lisa 1. Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 8300862 (14.04.2008), Elion Ettevõtted AS.

Lisa 2. Detailplaneeringu koostamise tehnilised tingimused, vesi ja kanalisatsioon, AS Tallinna Sadam kiri nr 21-7 (10.02.2009).

Lisa 3. Paldiski Lõunasadama detailplaneeringu kruntide nr 1 kuni nr 9 elektrivarustuse projekteerimise tehnilised tingimused,

Lisa 4. Paldiski uue kaubajaama ja Paldiski-Padise mnt. eritasandiline raudteeriste, eskiisprojekt (AS SWECO PROJEKT, töö nr 06001AS.

Lisa 5. Paldiski Lõunasadama perspektiivse raudtee rajamise, eskiisprojekt (AS TEEDE REV- 2, töö nr 10-2007)

Lisa 6. Eraldi kaustana: Keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne, Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering (PLAN /2007/57-K)

PLAN/ 2007/57 Ramboll

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________________________________________

33 / 33

II c JOONISED

P

l

a

n

e

e

r

i

t

u

d

p

ä

ä

s

l

a

Rekonstrueeritav jõesäng

ca 190 m.

Planeeritav

väljalask merre

S

W E

N

8

7

10

11880m²

T 100

TUNNELI PROJEKT

SWECO PROJEKT AS

eskiisprojekt TÖÖ NR 06001AS

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+ +

+ +

+ +

+

+

+

+ +

+

+

+

+

+

+

+

+

Planeeritava

sademeveetoru suubumine

rekonstrueeritava jõesängi

algusesse

Ol.olev kraav

torusse

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

- -

-

-

Soomepoiste tee 11

58001:001:0125

Tootmismaa

51230 m²

Kraavi

58001:001:0133

Maatulundusmaa

2,75 ha

Keskküla

58001:001:0127

Maatulundusmaa

9,74 ha

Rae põik 9

58001:001:0170

Tootmismaa

34539 m²

Rae põik 11

58001:001:0172

Tootmismaa

40746 m²

Suurekivi

58001:001:0030

Tootmismaa

34803 m²

Kadakaranna

58001:001:0194

Sotsiaalmaa

201099 m²

14

16339m²

L 100

- -

-

-

RAUDTEE LAIENDUSED:

Paldiski lõunasadama perspektiivsed raudteed

AS Teede REV-2

eskiisprojekt TÖÖ NR: 102007

1.2479

5

38344m² 26841

-

-

40

Th/TL 100

1 25-

1/-

63m²

The 100

42m²

The 100

-

-

- -

6

21573m²

-

4/-

3

L 100

650

9

KP1

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

J

K

+

L

K

J

K

+

L

K

J

K

+

L

K

L

K

J

K

+

L

K

S

2

S

2

S

2

S

2

S

2

13

4738m² -

-

-

-

Lr 100

7248m²

L 100

- -

-

-

R

1

5

R

2

5

R

1

5

R

1

5

R43.3709

R

4

5 R

2

0

Likvideeritav

truup

3

3

2

2

1

1

V2

V1

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+ +

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

Paldiski raudteejaama

58001:001:0158

Transprodimaa

23925 m²

14.60

14.30

14.55

14.25

14.66

14.28

14.35

15.03

13.04

13.42

11.95

11.63

11.55

10.77

11.55

11.50

13.08

13.56

14.42

14.30

14.75

14.39

15.61

14.19

14.51

13.45

12.78

11.88

11.88

15.74

15.85

14.28

15.58

13.90

13.43

12.83

12.01

11.63

11.90

12.00

13.10

13.42

12.99

14.04

14.52

14.16

14.28

14.12

14.39

16.66

16.43

16.56

16.56

15.72

12.54

15.38

14.58

6‰ 3

9

3

, 5

3‰ 6

0

,

5

12.20

10.76

14.96

10.51

9.09

12.00

12.09

11.20

11.18

11.16

11.12

11.14

11.27

11.28

11.21

11.22

11.11

11.13

10.90

11.04

10.72

10.95

10.53

10.86

10.30

10.77

9.98

10.68

9.75

10.59

9.65

10.50

9.46

10.41

9.37

10.32

9.33

10.23

9.34

10.14

9.39

9.19

D

1

D

e

2

0

0

Jõesängi servituudi vajadus

määratakse järgmistes proj.

etappides

3 ‰

3

3

3

,

1

P16

P32

P56

2

2

2

7

,

5

7

,

5

2

, 5

2

,

4

1

0

1

0

1

0

1

0

1

0

4

,

1

7

,

5

7

,

5

7

,

5

3

,

8

8

1

9

,

8

0

,

5

3

3

0

P

K

2

P

K

3

P

K

4

P

K

5

P K

6

P K

7

PK 8

P

K

9

K

A

4

+

8

9

K

L

3

+

1

3

K L 6+87

K A

7+71

K

L

9

+

5

8

T

L

9

+

9

2

K A

2 +

6 4

8

. 2

0

15

1402m²

L 100

- -

-

-

RAUDTEE LAIENDUSED:

Paldiski lõunasadama perspektiivsed raudteed

AS Teede REV-2

eskiisprojekt TÖÖ NR: 102007 täiendus

182008

2

17737

-

-40

Th/TL 100

25338m²

3

25222m²

Th/TL 100

17655

-

40 -

4

26400m²

Th/TL 100

18480

-

- 40

-

41127m²

Th/TL 100

28789

-

40

1

L k a s - 2 3 0 m

L k a s - 2 3 2 m

L k a s - 2 3 0 mL

k a s - 2 3 2 m

7 7

8

5

8

3

L k a s - 2 5 4 mL

k a s - 2 5 4 m

Projekt.teh.läbisõit rdt rajamise I etapil

2199 m²

Lr 100

- -

-

-

12

11

T - 1 1 1 7 4 P

A L D

I S

K I - P

A D

I S

E L Õ

I K

2

→

P

a

d

i

s

e

→

P

a

l d

i s

k

i j a

T

a

l l i n

n

T

-

1

1

1

8

0

P

A

L

D

I

S

K

I

L

Õ

U

N

A

S

A

D

A

M

A

T

E

E

- -

-

-

15105m²

L 100

3.3

Projekt

Joonis nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Ramboll Finland Oy

Piispanmäentie 5 (PL 3)

02240 ESPOO

SOOME

Tel. +358 20 755 611

Fax. +358 20 755 6201

[email protected]

Projekteerija Ramboll Eesti AS

Laki 34

12915 TALLINN

EESTI

Tel. +372 664 5808

Fax. +372 664 5818

[email protected]

Projekti osa

Joonise sisu

Tellija

Staadium

Leht nr

1:1000

Liikluskorralduse joonis

1/1

DP

EESTI

15051 Tallinn

Sadama 25

5

2007-0057

Tallinna Sadam

Detailplaneering

Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering

Esti Meier

Ain Kendra

Hans Teiv

Mildred Liinat

Joonestaja

Insener

Osakonna juh.

Projektijuht

24.03.2009

HARJUMAA PALDISKI LINN

SOOMEPOISTE TEE 10, SAARE I,

RAE PÕIK 19 /KASE MÜ JA NENDE

LÄHIÜMBRUSE

DETAILPLANEERING

LIIKLUSKORRALDUSE JOONIS

M 1:1000

PLANEERITAVA KINNISTU PIIR

JUURDPÄÄS KRUNDILE

LEPPEMÄRGID:

PLANEERITAVA ALA PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

TEE KAITSEVÖÖND +

TEE SANITAARKAITSEVÖÖND

RAUDTEE KAITSEVÖÖND +

+

PLANEERITAV KÕNNITEE

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITAV SÕIDUTEE

LÕIGE 1-1 M 1:100

+0

2,5 %

2,5%

K R

U N

D I P

I I R

T Ä

N A

V A

M

A A

- A

L A

P

I I R

-6

sõidutee

4%

4%

LÕIGE 2-2 M 1:100

K1

W1.1

V1

kill.

peenar

kill.

peenar

-11 -9

-11

-25

-9

4%

4%

S1

W1

muru kõnnitee

D1

2%

-6

-11

-15

-10

4%

4%

0.5 0.8 0.7

K R

U N

D I P

I I R

T Ä

N A

V A

M

A A

- A

L A

P

I I R

10.7 11.3

V2V2

1.9 1.2 0.7 0.6 0.6 2

2 2.4 2 0.5 3.8 3.8 0.5 3.5 3.5

+0

2,5 %

2,5%

K R

U N

D I P

I I R

T Ä

N A

V A

M

A A

- A

L A

P

I I R

-11

sõidutee

4%

4%

LÕIGE 3-3 M 1:100

kill.

peenar

kill.

peenar

-11 -9

-11

-18

-9

4%

4%

muru

K R

U N

D I P

I I R

T Ä

N A

V A

M

A A

- A

L A

P

I I R

-11

-11

-24

muru

11.3 7.8

0.5 3.8 3.8 0.5 1.7 1.83.5 3.5

W1.1

PLANEERITAV PARKLA

PLANEERITAV ÜLEKÄIK

TEETUNNELI ESKIISPROJEKTI PIIR

RAUDTEEHARUDE ESKIISPROJEKTI PIIR

12.78

12.54

PLANEERITAV KÕRGUS

OLEMASOLEV KÕRGUS

PLANEERITAVA ALA PIIR (Planeerimisseadus § 22¹)

+0

2,5 %

2,5%

K R

U N

D I P

I I R

T Ä

N A

V A

M

A A

- A

L A

P

I I R

sõidutee

kill.

peenar

-12

K R

U N

D I P

I I R

T Ä

N A

V A

M

A A

- A

L A

P

I I R

-30 -18

-11

4%

-21

4%

muru

-21

-19

14.8 16

3.2 0.5 7.5 0.5 8 3.8 3.5 0.5

-20

4%

-34

2%

-11

D1

W1.1

0.3

0.2

RAUDTEEHARUDE ESKIISPROJEKTI TÄIENDUS PIIR

KONTAKTVÖÖNDI ALA PIIR

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 1 / 12

1 ÜLDOSA ................................................................................................... 2

2 OLEMASOLEV OLUKORD........................................................................... 4

3 TEE PROJEKTLAHENDUS .......................................................................... 5

4 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA ............................................................... 10

5 TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID ................................................... 12

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 2 / 12

1 OSA

Objekti Paldiski linnas Kasesaare tee 10

kinnistul projekteeritava rohelise ammoniaagi tehase asendiplaan ja kinnistusisene , mis tagab le ja ehitistele.

lahendatakse projektis tehase ja veepuhastusjaama vahel (VKV osa).

Eelprojekti aluseks on kehtestatud ja nende (Ramboll Eesti AS -0057) ning tehase tehnoloogiline lahendus ( TECHNOLOGIC COMPANY).

Kinnistu perspektiivse Kasesaare tee, mille lahendatakse eraldi projektiga.

Tehasega seotud rajatised lisaks Kasesaare tee 10 58001:001:0216) krundile osaliselt kinnistuid:

58001:001:0221 Kasesaare tee

58001:001:0222 Kasesaare tee 6

58001:001:0217 Kasesaare tee 8

58001:001:0215 Kasesaare tee 12

Katete taastamisega seotud kinnistud:

58001:001:0223 Kasesaare tee 5

58001:001:022

58001:001:022

58001:001:0171 Jaama tn 6

58001:001:0165 Jaama tn 8

58001:001:0198 Jaama tn 10

58001:001:0192 Jaama tn L6

43101:001:0274

58001:001:0158 Peetri tn 7 // Paldiski raudteejaam R1

58001:001:0210 Jaama tn 7

58001:001:0211 Jaama tn 9

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 3 / 12

58001:001:0237 Jaama tn 11

58001:001:0212 Jaama tn 12

saju- ja reoveekanalisatsiooni, veetorustiku, elektrikaablite ja elektroonilise side trasside lahendused on esitatud - Projekt poolt. on lahendatud poolt koos tehase tehnoloogilise osaga.

Projekti tellija on .

Projekteerija K-Projekt AS REG. NR 12203754 Tel.: +372 626 4100

Projekteerimise projektijuht Priit Annusver Diplomeeritud soojusenergeetika insener tase 7 [email protected]

Projekteerija Dmitri Helandi [email protected]

Vastutav insener Robert Peterson Diplomeeritud teedeinsener tase 7 [email protected]

Projekti

detailplaneering -0057, kehtestatud Paldiski linna poolt 03.04.2009)

Tellija

Tehase tehnoloogiline lahendus ( ).

Ehitusuuringud

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 4 / 12

Geodeetiline alusplaan: o AS Tallinna Sadam, (08.2023) o , TT-7029T ja TT-2079T-1 (2024)

Ehitusgeoloogilised uuringud: , -3600 (09.2024)

Normdokumendid test redaktsioonidest:

- - - EVS 614:2022 T - EVS-EN 1338 Betoonist sillutisekivid - EVS- . - - ja taristuministri 09.01.2020.

- - Tee projekteerimise normid (Kliimaministri ) - Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti

- Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (Transpordiamet 2023) - (Paldiski Linnavolikogu 15.06.2018 nr 15)

.

tingimustega.

2 OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritud ala asub kinnistul Kasesaare tee 10 (58001:001:0216). Kinnistu on valdavalt

alale veetud ladustatud pinnase 14,10 17,25 m.

Kinnistul asuvad vanade hoonete varemed (5 tk) ning kraavid 1,0 m.

Geoloogiline situatsioon, refereering -3600:

1. liivast,

2.

3.

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 5 / 12

kruusa ja veeriste sisaldus on visuaalsel hinnangul 10- -60 %.

4.

5.

6. Pinnasevesi toitub vaadeldaval alal peamiselt sademetest ja lume sulamise veest. -10.09.2024.a) puuraukudesse pinnasevett ei ilmunud

7. piirkonnas 1,15 m.

er on

Kasesaare tee, 58001:001:0221 ;

Kasesaare tee 8, 58001:001:0217 ;

Kasesaare tee 12, 58001:001:0215 ;

11174 Paldiski- , 58001:001:0197, ida pool ( .

3 TEE PROJEKTLAHENDUS

- ja jalgteede parameetrite valikul on jt masinad, jalgsi

). Valitud teede parameetrid vastavad eeldatavale liikluskoosseisule ja EVS 843

kavandatav eluiga peab olema vastavalt 15 a. i rajamine, mis oleks

sellest vastupidavam ja perioodilist uuendamist vajab korrektse hoolduse korral ainult katte kulumiskiht.

oleva informatsiooniga maa- infoga projekti staadiumile vastava detailsusega.

Plaanilahendus ja liikluskorraldus T - e projekteerimisel on arvestatud mugava ja ohutu

ga tehase seadmetele ja hoonetele.

Projekt - ja jalgteed asetsevad kinnistul Kasesaare tee 10 (58001:001:0216). Ala , kinnistu edelnurgas

projekteeritud valvuripunkt (konteinerhoone) ja kitele . L projekteeritud ala perspektiivse Kasesaare teega (58001:001:0221).

staadiumis kaaluda eraldi rajamist turnikee).

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 6 / 12

Tehase seadmete-rajatiste ja hoonete eksplikatsioon koos pos nr on esitatud asendiplaani joonistel.

Kinnistul on arvestatud veo- ega. Veoautodeks on enamasti tsisternautod, mis teenindavad peamiselt ala kirdenurgas asuvat laadimisjaama (ehitis pos nr 04.03). Trafode hooldusel liigutatakse seadmeid alajaamadest 08.01 ja 08.02 sisse betoonrampidele projekteeritud teid. Hoovis kasutatakse trafode

ehituskraanasid.

09.01 ees.

Tehase tehnoloogilise ala , millel on kahepoolne tiib , vt asendiplaanil pos nr 05.01.

Asfaltkatte toestamiseks ja sajuvee kanalisatsiooni juhtimiseks info .

Haljastuse (murukatendi) asemel on tuleohutuse tagamiseks olevatele aladele projekteeritud killustikkatend. Murukatend on projekteeritud krund piirdeaia tsooni.

Vertikaalplaneering Vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel uti perspektiivse Kasesaare tee keskmisest

st abs 14,70 m -ga, ning st.

de l arvestati e (piisav s u ja

sega

kasutusmugavuse ja ohutuse.

erandlik rahuldav tee suundades normatiivsete kallete tagamisel

, kuna hoonete ja rajatiste fassaadidel

de 3%.

Jalgteede, killustikkate

projekteeritud restkaevudesse immutamiseks killustikkatendiga aladele.

-osa.

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 7 / 12

Katend

liikluskoosseisust (veokid, ja on valitud vajalikuks

elastsusmooduliks 245 MPa, mis vastab .

Katendi k moreenile rajatavates vajalik paksune sobivast materjalist teekonstruktsioon. Katendiarvutusel kuulub vastavalt geoloogilise uuringu infole aluspinnaseks olev kruusaga -savine peenliiv ( ) Elastsete teekatendite projekteerimisjuhendi pinnasegruppi D.

Katendiarvutus

Katendiarvutused tehti Transpordiameti Elastsete teekatete projekteerimise juhendi alusel programmiga KAP v2.0 abel 1.

Tabel 1.

Staatilisele koormusele vastupanu deformatsioonikindlusega asfaltsegusid. Materjalide

Projekteeritud katendikonstruktsioonid

Sõidutee ab-katend Tehaseala sisesed sõiduteed ja ab-katendi taastamine

AC 16 surf 70/100 H=4 cm AC 32 base 70/100 H=7 cm Lubja 3) H=31 cm

Hmin=58 cm

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 8 / 12

Sõidutee tsementbetoonkatend Alajaamade ees olevad rambid ja Laadimisala

Tsementbetoon C35/45, XF4, KK4 (pind karestada) H=20 cm Lubja 3) H=25 cm

Hmin=55 cm

betoonkivisillutiskatend Tehaseala sisesed jalgteed

Betoonkivisillutis H=6 cm Liivast paigalduskiht H=3 cm Lubja H=20 cm

, vajadusel Hmin=71 cm

Killustikkatend

Lubjakillustik, segu nr 5** (fraktsioon 0/16) H=10 cm Lubja H=20 cm

105, vajadusel Hmin=70 cm * - Lisa 10.

Haljasala murukatend

H=10 cm Olemasoleva pinnase

ugipeenra killustikkatendi taastamine

Lubjakillustik, segu nr 6** (fraktsioon 0/32) H=10 cm H=31 cm Hmin=59 cm

** Segu koostis vastavalt "Tee ehitamise - Lisa 10.

Haljasala murukatendi taastamine

H=10 cm

Katendikonstruktsiooni rajamine

Kasesaare teele)

Dreenkiht

muldkehana, mille pinnase terakoostise ja tihendamise 3.5 Muldkeha.

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 9 / 12

Alus

Killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil, kasutatava materjali

Katted

- ja mustkattega tee.

7. Sillutiskattega tee.

Muldkeha

rajatav muldkeha. Katendiarvutuses on kasutatud liiva Cu 2..3, muu materjali kasutamisel teostatakse uued arvutused.

Konstruktsioonid

-EN

Kuna

Piirdeaed ad

Tehase territoorium piiratakse keevispaneelidest piirdega h=2,5 m.

u ala piiratakse keevispaneelidest piirdega h=1,75 m.

te terasdetailid - peavad olema tsingitud ja RAL6005). Detailide keevisliited teha tehases enne

tsinkimist.

te detailid te jms)

Veetorustikke rajamisel (Tallinna Sadam AS territooriumil jm) rikutud piirdeaiad taastatakse.

Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

staadiumis.

teha .

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 10 / 12

EVS 614:2022

Tehno

aevukeha mitte teleskooptoru.

-

Keskkonnakaitse

vastavalt Paldiski linna .

ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.

tuleb vedada seadusega lubatud ladustuskohta

4

- ja

-

kontrollida, kas projekteerimise aluseks olnud geodeetiline alusplaan on ajakohane.

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 11 / 12

Asukohtades, kus geodeetiline alusplaan seda ei ole, on ehitajal kohustus koostada lahenduses vastavad muudatused .

tingimustega.

puutuvaid ametkondi.

normatiivdokumentidest ja standarditest.

E vajadusel

valdajale. - ja taristuministri

K

vertikaalplaneeringule ja katendikonstruktsioonidele ning olemasolevale ehitusgeoloogilisele ma Tellijat ja

Projekteerijat.

puutumatus.

maa- - surfida.

K

mh -

.

Ahtri tn 6a Tallinn10151

Projekti nimetus: Rohelise ammoniaagi tehas

Aadress: -Harju vald, Harjumaa

Projektijuht: P. Annusver

Dokumendi nimetus: Seletuskiri

Koostaja/Vastutav insener: D. Helandi / R. Peterson 23030

Staadium: Eelprojekt

Dokumendi TL-3-01

Faili nimi: Leht / lehti 23030_EP_TL-3-01_seletus.docx 28.05.2025 12 / 12

5 TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID b ainult krundisiseseid teid, mille korrashoiu eest vastutab krundi

omanik.