Eesti seisukoht Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega alustatakse läbirääkimisi PNR leppe sõlmimiseks Lõuna-Koreaga

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei [email protected]

24.10.2025 nr 5-1/63-2

Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis

käsitleb läbirääkimiste alustamist Korea

Vabariigiga reisijate broneeringuinfo lepingu üle

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb läbirääkimiste alustamist Korea Vabariigiga reisijate

broneeringuinfo lepingu üle.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta,

mis käsitleb läbirääkimiste alustamist Korea Vabariigiga reisijate broneeringuinfo lepingu

üle“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta,

mis käsitleb läbirääkimiste alustamist Korea Vabariigiga reisijate broneeringuinfo lepingu

üle“ eelnõu seletuskiri;

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta,

mis käsitleb läbirääkimiste alustamist Korea Vabariigiga reisijate broneeringuinfo lepingu

üle“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 „Kaasamistabel“.

1

Seletuskiri

Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb läbirääkimiste alustamist

Korea Vabariigiga reisijate broneeringuinfo lepingu üle

1. Sissjuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse järgmise Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta:

- EL Nõukogu otsuse eelnõu, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu

ja Korea Vabariigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb broneeringuinfo edastamist

Euroopa Liidust Korea Vabariigile, selleks et ennetada, avastada ja uurida terroriakte ja

raskeid kuritegusid ning nende eest vastutusele võtta, COM(2025) 490.

Otsuse eelnõuga antakse Euroopa Komisjonile luba pidada läbirääkimisi lennureisijate

broneeringuinfo (Passenger Name Record, PNR) vahetamist ja kasutamist puudutava lepingu

sõlmimiseks Korea Vabariigiga, eesmärgiga edendada koostööd raskete kuritegude ja

terroriaktide ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ning vastutusele võtmiseks.

Eesti toetab Euroopa Komisjonile mandaadi andmist läbirääkimisteks Korea Vabariigiga

lennureisijate broneeringuinfo lepingu üle. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõude juurde

lisatatud läbirääkimisjuhiseid, mille eesmärk on tagada broneeringuinfo edastamisel ja

kasutamisel kõrgel tasemel põhiõiguste kaitse.

Lepingu sõlmimisel hakkaksid lennuettevõtjad edastama Korea Vabariigile broneeringuinfot

nende lendude kohta, mis saabuvad Korea Vabariigist või väljuvad sinna. Samuti lihtsustub

Korea Vabariigiga broneeringuinfo andmevahetus broneeringuinfo üksuste jaoks.

Eestis reguleerib vastavat õiguskaitseasutuste vahelist koostööd ning lennureisijate

broneeringuinfo vahetust kolmandate riikidega politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS).

Seoses lepingu sõlmimisega Eesti siseriiklike õiguslike muudatuste vajadus puudub ning

lepingu sõlmimine ei too kaasa olulist majanduslikku mõju, kuna kohustus lennuettevõtjatele

broneeringuinfot edastada kehtib nii Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) kui ka paljudel

kolmandatel riikidel juba praegu tulenevalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest.

Lennuettevõtjatele tagatakse kolmandatele riikidele broneeringuinfo edastamisel suurem

õigusselgus ja prognoositavus ja reisijatele ranged põhiõiguste kaitsemeetmed.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi EL ja

rahvusvaheliste suhete osakonnad ning sisejulgeoleku osakond ([email protected]).

Valdkonna eest vastutab sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]).

2

2. Reisijaid puudutava broneeringuinfo kogumise ja jagamise õiguslik taust

EL liikmesriigid töötlevad reisijate broneeringuinfot tuginedes 2016. aastal vastu võetud

broneeringuinfo direktiivile (EL) 2016/6811 (edaspidi broneeringuinfo direktiiv) eesmärgiga

tagada, et kõik liikmesriigid kohaldavad broneeringuinfo kogumise eeskirju terroriaktide ja

raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

Broneeringuinfo on teave, mille esitavad reisijad ning mida lennuettevõtjad töötlevad oma

broneerimis- ja väljumiskontrollisüsteemides oma äritegevuse tarbeks. Broneeringuinfo sisu

sõltub broneerimise ja registreerimise käigus antavast teabest ja võib sisaldada näiteks reisijate

või üheskoos reisiva reisijaterühma reisikuupäevi ja täielikku reisimarsruuti, kontaktandmeid

nagu aadress ja telefoninumber, makseteavet, istekoha numbrit ja pagasiteavet. Kui kehtib

vastav kohustus, edastatakse broneeringuinfo andmed sihtriigi ja lähteriigi broneeringuinfo

üksusele.

Broneeringuinfo kogumine ja analüüs võib anda ametiasutustele olulist teavet, mis võimaldab

neil avastada kahtlasi reisimustreid ja teha kindlaks kurjategijate ja terroristide kaasosalisi,

eelkõige neid, kes ei olnud õiguskaitseasutustele varem teada. Sellest tulenevalt on

broneeringuinfo töötlemisest saanud nii ELis kui ka mujal laialdaselt kasutatav

õiguskaitsevahend, mis aitab avastada ja ennetada terrorismi ja muid raskeid kuritegusid, nagu

uimastikuriteod, inimkaubandus ja laste seksuaalne ärakasutamine. Samuti on see osutunud

oluliseks teabeallikaks, mis toetab sellise ebaseadusliku tegevuse toimepanemise juhtumite

uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist.2

Kuigi broneeringuinfo edastamine kolmandatele riikidele ja selle töötlemine sealsete

ametiasutuste poolt on võitluses terrorismi ja raskete kuritegude vastu määrava tähtsusega,

riivab see üksikisikute õigust isikuandmete kaitsele. Seetõttu on selleks vaja ELi õiguse kohast

õiguslikku alust ja see peab olema vajalik, proportsionaalne ning järgima rangeid piiranguid ja

mõjusaid kaitsemeetmeid, mis on tagatud, eelkõige direktiivi artiklitega 6, 7, 8 ja 21. Selleks,

et täita neid eesmärke, on tarvis leida õiglane tasakaal ühelt poolt avaliku julgeoleku eesmärgil

säilitamise ja teiselt poolt igaühe õiguse isikuandmete ja eraelu kaitsele vahel.

Praegu on ELi ja kolmandate riikide vahel jõus kolm rahvusvahelist lepingut, mis reguleerivad

EList pärit broneeringuinfo edastamist ja töötlemist: lepingud Austraalia3, Ameerika

Ühendriikide (2012)4 ja Ühendkuningriigiga (2020)5. Pärast läbirääkimisi, mis järgnesid

Euroopa Liidu Kohtu 26. juuli 2017. aasta arvamusele 1/15, allkirjastati 4. oktoobril 2024

1 Euroopa Parlamendi ja nõukog direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja

raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. 2 Vt komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi (EL) 2016/681 (mis käsitleb broneeringuinfo

kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele

võtmiseks) läbivaatamise kohta, COM(2020) 305 final (24.7.2020) 3 ELT L 186, 14.7.2012, lk 4–16. 4 ELT L 215, 11.8.2012, lk 5–14. 5 ELT L 149, 30.4.2021, lk 710–735.

3

broneeringuinfo leping Kanadaga6. 2024. aasta märtsis alustas komisjon pärast nõukogult loa

saamist läbirääkimisi ka Šveitsi, Islandi ja Norraga. 12. juunil 2025 tegi komisjon

läbirääkimiste tulemusena ettepanekud broneeringuinfo lepingute allkirjastamiseks ja

sõlmimiseks Islandi ja Norraga.

Rahvusvahelisel tasandil on üha rohkem kolmandaid riike hakanud arendama oma suutlikkust

koguda lennuettevõtjatelt broneeringuinfot. See suundumus tuleneb ka ÜRO

Julgeolekunõukogu poolt 2017. ja 2019. aastatel vastu võetud resolutsioonidest, millega

nõutakse kõigilt riikidelt broneeringuinfo kogumise ja kasutamise suutlikkuse arendamist7 ja

mille alusel Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) võttis 2020. aastal

Chicago konventsiooni 9. lisa 28. muudatusega vastu broneeringuinfo standardid ja

soovituslikud tavad, mida hakati kohaldama 2021. aasta veebruaris8.

Nõukogu otsusega (EL) 2021/121 kehtestatud liidu seisukohas väljendatakse heameelt ICAO

broneeringuinfoalaste standardite ja soovituslike tavade üle, kuna neis on sätestatud

ambitsioonikad andmekaitsemeetmed ja see võimaldab teha rahvusvahelisel tasandil

märkimisväärseid edusamme. Samal ajal leiti, et liidu õigusest (sealhulgas asjakohasest

kohtupraktikast) tulenevad nõuded on rangemad kui teatavad ICAO standardid ja et andmete

edastamine EList kolmandatesse riikidesse nõuab õiguslikku alust, mis näeks ette selged ja

täpsed õigusnormid ja kaitsemeetmed puhuks, kui broneeringuinfot kasutavad kolmanda riigi

pädevad asutused9. Tehnilisel tasandil peetud esialgsete arutelude põhjal teatas Korea Vabariik

komisjoni talitustele, et tema õigus- ja haldusraamistik on kooskõlas ICAO standarditega.

Koostöö Korea Vabariigiga

2010. aastal süvendasid EL ja Korea Vabariik oma suhteid ja moodustasid strateegilise

partnerluse, mis põhineb ühistel väärtustel ja huvidel. 2010. aasta mais allkirjastatud ELi ja

Korea Vabariigi vaheline raamleping on koostöö aluseks peamistes poliitilistes ja üleilmsetes

küsimustes. Korea Vabariik on Euroopa Liiduga sarnaselt meelestatud ja strateegiline partner

võitluses terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu. Euroopa Liit ja Korea

Vabariik teevad ÜROs, G20s ja muudel mitmepoolsetel foorumitel tihedat koostööd üleilmsete

julgeolekuraamistike tugevdamiseks ja kodanike julgeoleku suurendamiseks.

6 ELT L, 2024/2891, 14.11.2024. 7 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2396 (2017): „Julgeolekunõukogu: [...] 12. otsustab, et liikmesriigid

peavad looma suutlikkuse koguda, töödelda ja analüüsida broneeringuinfot, edendades ICAO standardeid ja

soovituslikke tavasid, ning tagama, et kõik nende pädevad riiklikud asutused kasutavad broneeringuinfot ja et

nendega jagatakse broneeringuinfot, selleks et ennetada, avastada ja uurida terroriakte ja nendega seotud reisimist,

austades seejuures täielikult inimõigusi ja põhivabadusi [...]“. Vt ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2482

(2019). 8 Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) 9. lisa 9. peatüki D osa. 9 Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta otsus (EL) 2021/121 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel

vastusena Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt riikidele adresseeritud kirjale seoses

rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 9. peatüki D osa 28. muudatusega (ELT L 37, 3.2.2021, lk

6–9)

4

17. detsembril 2021 võttis komisjon vastu kaitse piisavuse otsuse isikuandmete ELi ja Korea

Vabariigi äriühingute vahelise edastamise kohta10, leides, et Korea Vabariik tagab sisuliselt

samaväärse kaitse taseme, kui on tagatud isikuandmete kaitse üldmäärusega11. Sellega seoses

hindas komisjon ka tingimusi ja kaitsemeetmeid, mille alusel Korea Vabariigi ametiasutused,

sealhulgas õiguskaitseasutused, saavad juurdepääsu nende äriühingute valduses olevatele

andmetele. Kuigi selle otsuse kohane piisavuse hindamine ei hõlmanud broneeringuinfo

töötlemist, näitab see siiski, et oluliste andmekaitsemeetmete alused on Korea Vabariigi

õigusraamistikus juba olemas, et kehtestada broneeringuinfo lepingus nõutavad vajalikud

kaitsemeetmed, eelkõige jõustatavad andmesubjektide õigused, õiguskaitsevahendid ja

sõltumatu järelevalve.

Korea Vabariik on alates 2008. aastast väljendanud komisjonile selget huvi alustada

läbirääkimisi broneeringuinfo lepingu sõlmimiseks Euroopa Liiduga. Suhtlus hoogustus 2024.

aasta augustis ning kulmineerus kirjalike mõttevahetuste ja kohtumistega 2025. aasta mais ja

juunis. Nende käigus väljendas Korea Vabariik tungivat vajadust saada broneeringuinfot ELi

lennuettevõtjatelt, pidades silmas kasvavat uimastikaubandust, mis on seostatav Euroopast

saabuvate lendudega.

Korea Vabariigi õigusaktide kohaselt peavad lennuettevõtjad alates 2006. aastast edastama

broneeringuinfot Korea Tolliametile (KCS). Nende õigusaktide eesmärk on suurendada Korea

Vabariigi julgeolekut selle kaudu, et broneeringuinfot hangitakse enne reisijate saabumist ja

väljumist, ning see aitab oluliselt suurendada võimalusi analüüsida tõhusalt ja tulemuslikult

reisijatega seonduvaid riske juba enne reisi. Sellega seoses on Korea Vabariik jaganud ka

asjakohast teavet nii ELi ja Korea Vabariigi vaheliste regulaarlendude arvu kohta (2024. aastal

ligikaudu 12 000 lendu) kui ka Korea õigusaktide vastavuse kohta Rahvusvahelise

Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) broneeringuinfo standarditele.

Selleks et võimaldada broneeringuinfo edastamist EList Korea Vabariigile võitlemaks tõhusalt

terrorismi ja muude raskete kuritegudega, on vaja rahvusvahelist lepingut, mis näeks ELi

tasandil ette vajaliku õigusliku aluse. Sellise tulevase lepinguga tuleks ette näha asjakohased

isikuandmete kaitse meetmed isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 46 lõike 2 punkti a

tähenduses, sealhulgas süsteem sõltumatu järelevalve teostamiseks. Lepingus tuleks austada

põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid, eelkõige harta artiklis 7

tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele, artiklis 8 sätestatud õigust isikuandmete

kaitsele ning artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule

arutamisele.

Neil põhjustel peab komisjon vajalikuks alustada Korea Vabariigiga läbirääkimisi lepingu üle,

mis võimaldaks Korea Vabariigi määratud pädeval asutusel võtta Euroopa Liidult vastu ja

töödelda broneeringuinfot, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid. Lisaks

10 Komisjoni 17. detsembri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2022/254, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusel (EL) 2016/679 ning käsitleb isikuandmete kaitse seaduse kohast isikuandmete piisavat kaitset Korea

Vabariigis (ELT L 44, 24.2.2022, lk 1–90). 11 Määrus (EL) 2016/679 (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).

5

soodustaks selline leping õiguskaitsealast koostööd, suurendades võimalusi vahetada Korea

Vabariigi ja ELi liikmesriikide pädevate asutuste vahel broneeringuinfot ja selle töötlemisest

saadavat analüütilist teavet, selleks et ennetada, avastada ja uurida terroriakte ja raskeid

kuritegusid ning nende eest vastutusele võtta.

Korea Vabariigiga läbirääkimiste pidamine ja lepingu sõlmimine on osa komisjoni laiemast

püüdlusest järgida broneeringuinfo edastamisel kolmandatele riikidele järjepidevat ja

tulemuslikku lähenemisviisi, tuginedes broneeringuinfot käsitlevatele ICAO standarditele ja

soovituslikele tavadele ning toimides kooskõlas liidu õigusega. Sellist lähenemisviisi taotles ka

nõukogu oma 2021. aasta juuni järeldustes12. Sellega soovib komisjon vastata ka

lennuettevõtjate üleskutsetele tagada broneeringuinfo edastamisel kolmandatele riikidele

suurem õigusselgus ja prognoositavus13.

3. Otsuste eelnõude sisu ja menetlemise hetkeseis

Lepingu sõlmimiseks tuleb EL Nõukogul anda Euroopa Komisjonile mandaat, et Komisjon

saaks esindada ELi läbirääkimistes. Euroopa Komisjonile langeb kohustus läbivalt teavitada

EL Nõukogu läbirääkimiste arengutest, laekunud dokumentidest ning seejärel saada eraldi

mandaat lepingu allkirjastamiseks.

Läbirääkimistel tuleks püüda saavutada järgmised üldeesmärgid:

(1) Leping kajastab broneeringuinfo töötlemise vajalikkust ja tähtsust võitluses raskete

kuritegude ja terrorismi vastu ning võimaldab edastada broneeringuinfot seaduslikult

liidust Korea Vabariigile.

(2) Et järgida ELi õiguse asjakohaseid nõudeid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste

hartat ja Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat, näeb leping ette õigusliku

aluse, tingimused ja kaitsemeetmed broneeringuinfo edastamiseks Korea Vabariigile ja

selle töötlemiseks Korea Vabariigis ning tagab isikuandmete piisava kaitse.

(3) Lepinguga ergutatakse ja hõlbustatakse liidu liikmesriikide ja Korea Vabariigi vahelist

koostööd seeläbi, et kehtestatakse kord, mis võimaldab vahetada broneeringuinfot ja

selle töötlemise tulemusi aegsasti, tulemuslikult ja tõhusalt.

Läbirääkimistega tuleks püüda saavutada järgmised sisulised elemendid:

12 Nõukogu 7. juuni 2021. aasta järeldused, milles käsitletakse broneeringuinfo edastamist kolmandatele riikidele,

eelkõige Austraaliale ja Ameerika Ühendriikidele, terrorismi ja raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil,

nõukogu 8. juuni 2021. aasta dokument 9605/21: „Kutsub komisjoni üles järgima järjepidevat ja tõhusat

lähenemisviisi broneeringuinfo edastamise suhtes kolmandatele riikidele terrorismi ja raskete kuritegude vastu

võitlemise eesmärgil, tuginedes ICAO standarditele ja soovituslikele tavadele ning kooskõlas liidu õiguse alusel

kehtestatud asjaomaste nõuetega.“ 13 Nagu lennuettevõtjad märkisid, sealhulgas vastusena tegevuskavaga seotud konsultatsioonile ELi

broneeringuinfoalase poliitika välismõõtme kohta, on nad üha enam olukorras, kus kahe erineva õigusraamistiku

vahel on konflikt. Vastus on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-

say/initiatives/12531-Air-travel-sharing-passenger-name-data-within-the-EU-and-beyond-assessment-_et.

6

(4) Lepingus nimetatakse Korea Vabariigi määratud pädev asutus, mis vastutab lepingu

alusel lennuettevõtjatelt broneeringuinfo vastuvõtmise ja edasise töötlemise eest.

(5) Lepingus määratakse kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ammendavalt ja selgelt

kindlaks broneeringuinfo elemendid, mis tuleb edastada. Edastatakse ainult

minimaalsed vajalikud andmed ja andmeedastus on proportsionaalne lepingus

sätestatud otstarbega.

(6) Lepinguga tagatakse, et broneeringuinfo edastatakse üksnes Korea pädevale asutusele,

edastades vajaliku broneeringuinfo vastuvõtva asutuse süsteemi tõukemeetodil. Selliste

edastamiste sagedus ja ajastus ei tekita lennuettevõtjatele põhjendamatut koormust ning

piirdub rangelt vajalikuga.

(7) Lepinguga tagatakse, et lennuettevõtjatelt ei nõuta muude täiendavate broneeringuinfo

andmete kogumist ega edastamist peale nende, mida nad oma äritegevuse käigus juba

koguvad.

(8) Lepinguga on ette nähtud kohustus tagada isikuandmete turvalisus asjaomaste tehniliste

ja korralduslike meetmetega, sealhulgas võimaldades isikuandmetele juurdepääsu ainult

volitatud isikutele ja pidades arvestust juurdepääsulogide vormis. Leping peaks

sisaldama kohustust teavitada lepingu alusel edastatavate isikuandmetega seotud

rikkumiste korral pädevaid asutusi ning vajaduse ja võimaluse korral andmesubjekte.

(9) Lepingus sätestatakse ammendavalt broneeringuinfo töötlemise otstarve, eelkõige

määratakse selles kindlaks, et broneeringuinfot edastatakse ja töödeldakse üksnes

terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest

vastutusele võtmiseks, tuginedes asjaomastes ELi õiguse normides sätestatud

määratlustele.

(10) Lepingus sätestatakse, et liidu õiguse mõistes sellise tundliku teabe töötlemine, millest

ilmnevad rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised

veendumused või ametiühingusse kuulumine, ning geneetiliste andmete, füüsilise isiku

kordumatuks tuvastamiseks kasutatavate biomeetriliste andmete, terviseandmete või

füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumust puudutavate andmete töötlemine on

lepinguga keelatud.

(11) Leping sisaldab kaitsemeetmeid broneeringuinfo automaatse töötlemise puhuks,

tagamaks, et see põhineb ette kindlaks määratud mittediskrimineerivatel, konkreetsetel,

objektiivsetel ja usaldusväärsetel kriteeriumidel ning et sellist automaatset töötlemist ei

kasutata ainsa alusena otsuste puhul, millel on kahjulik õiguslik toime või mis mõnd

üksikisikut tõsiselt mõjutavad. Samuti tagatakse lepinguga, et broneeringuinfot

võrreldakse üksnes selliste andmebaasidega, mis on vastavuses lepingus sätestatud

otstarbega.

(12) Lepingus sätestatakse, et lepingu alusel saadud broneeringuinfot säilitatakse piiratud aja

jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik ja proportsionaalne, arvestades taotletavat

eesmärki, milleks on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine, avastamine,

uurimine ja nende eest vastutusele võtmine. Need säilitamistähtajad tagavad, et

kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga saab broneeringuinfot

7

lepingu alusel säilitada ainult juhul, kui on tehtud kindlaks, et säilitatava

broneeringuinfo ja taotletava eesmärgi vahel on objektiivne seos. Lepingus nõutakse, et

asjaomase säilitusperioodi lõpul tuleb broneeringuinfo kustutada või anonüümida

sellisel viisil, et asjassepuutuvat isikut ei saa enam tuvastada.

(13) Lepinguga tagatakse, et Korea Vabariigi määratud pädev asutus võib broneeringuinfot

avaldada muudele Korea Vabariigi pädevatele asutustele või teiste riikide pädevatele

asutustele üksnes üksikjuhtumipõhiselt ning järgides teatavaid tingimusi ja

kaitsemeetmeid. Eelkõige võib broneeringuinfot avaldada üksnes juhul, kui seda vastu

võttev asutus täidab terrorismi ja raske rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitlusega

seotud ülesandeid ja tagab samasuguse kaitse, nagu on ette nähtud lepinguga, ning sellist

avaldamist peab eelnevalt kontrollima kohus või sõltumatu haldusasutus, välja arvatud

nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel. Broneeringuinfot saadetakse

edasi ainult selliste muude kolmandate riikide pädevatele asutustele, mis on ELiga

sõlminud samaväärse broneeringuinfo lepingu või mille kohta on EL oma isikuandmete

kaitse õiguse alusel vastu võtnud kaitse piisavuse otsuse, mis kehtib ka nende asutuste

kohta, millele broneeringuinfot kavatsetakse edastada.

(14) Lepinguga tagatakse, et on olemas järelevalvesüsteem, mille alusel isikuandmete kaitse

eest vastutav sõltumatu ametiasutus, millel on tegelikud uurimis-, sekkumis- ja

täitevvolitused, teostab järelevalvet määratud pädevate asutuste üle ja muude

ametiasutuste üle, mis lepingu alusel broneeringuinfot kasutavad. Sellel sõltumatul

ametiasutusel on pädevus vaadata läbi üksikisikute kaebusi, eelkõige kaebusi neid

puudutava broneeringuinfo töötlemise kohta.

(15) Lepinguga tagatakse, et kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 on

igaühel, kelle broneeringuinfot lepingu alusel töödeldakse, olenemata tema

kodakondsusest ja elukohast õigus saada mittediskrimineerival alusel haldus- ja

õiguskaitset.

(16) Leping sisaldab sätteid, millega tagatakse kohtulikult kaitstavad õigused üksikisikutele,

kelle isikuandmeid töödeldakse, nähes ette normid, mis käsitlevad õigust saada teavet,

andmetega tutvuda ning neid parandada ja kustutada, aga ka selged alused nende õiguste

vajalike ja proportsionaalsete piirangute lubamiseks.

(17) Lepinguga soodustatakse politsei- ja kohtukoostööd broneeringuinfo või selle

töötlemistulemuste vahetamise kaudu Korea Vabariigi määratud pädeva asutuse ja liidu

liikmesriikide pädevate politsei- ja õigusasutuste vahel ning Korea Vabariigi määratud

pädeva asutuse ja Europoli või Eurojusti vahel nende vastava pädevuse piires.

(18) Seoses lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega nähakse selles ette tõhus vaidluste

lahendamise kord tagamaks, et lepinguosalised järgivad ühiselt kokkulepitud eeskirju.

(19) Lepingusse tuleb lisada sätted lepingu järelevalve ja korrapärase hindamise kohta.

(20) Leping sisaldab sätteid selle jõustumise ja kohaldamise kohta ning sätet, mille kohaselt

lepinguosaline võib lepingu lõpetada või selle täitmise peatada, eelkõige juhul, kui

kolmas riik ei taga enam tulemuslikult lepinguga nõutavat põhiõiguste ja -vabaduste

kaitse taset.

8

(21) Leping on võrdselt autentne bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise,

itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa,

slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning sisaldab sellekohast

keeleklauslit.

Õiguslik alus: Euroopa Komisjonile läbirääkimisteks mandaadi andmise õiguslik alus on EL

toimimise lepingu artikkel 16(2), artikkel 87(2)a ning see on kooskõlas artikliga 218 (3 ja 4).

Artikkel 16(2) sätestab füüsiliste isikute kaitse andmete töötlemisel ELi institutsioonides,

organites, asutustes ning ELi õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul. Artikkel

87(2)a annab Euroopa Parlamendile ja Nõukogule pädevuse kehtestada tavamenetluse raames

meetmeid, mis puudutavad asjakohaste andmete kogumist, säilitamist, töötlemist, analüüsimist

ja vahetamist. Artikkel 218(3 ja 4) käsitleb protseduuri, mil Euroopa Komisjon või ELi

välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja taotlevad Nõukogult mandaati läbirääkimiste

pidamiseks.

Läbirääkimistel võetakse arvesse ELi kohaldatavat õigusraamistikku, millega reguleeritakse

andmekaitset (nimelt määrus (EL) 2016/679 22 ja direktiiv (EL) 2016/68014) ning

broneeringuinfo edastamist ja töötlemist (nimelt direktiiv (EL) 2016/681), nagu seda on

tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus sellesisulises kohtupraktikas, eelkõige 26. juuli 2017. aasta

arvamuses 1/15 24 ja 21. juuni 2022. aasta otsuses kohtuasjas C-817/2019, aga ka aluslepingute

ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta õigusraamistikku.

Proportsionaalsus: Selle ettepanekuga seotud ja eespool sätestatud liidu eesmärke on võimalik

saavutada ainult siis, kui liidu tasandil määratakse kindlaks kehtiv õiguslik alus, millega

tagatakse põhiõiguste asjakohane kaitse isikuandmete edastamisel liidust. Lepingu sätted

piirduvad sellega, mis on vajalik, et saavutada lepingu peamised eesmärgid ning kindlustada

õiglane tasakaal avaliku julgeoleku säilitamise õiguspärase eesmärgi ning üksikisikute õiguse

vahel oma isikuandmete ja eraelu kaitsele.

Vahendi valik: Liidu õiguse kohase kehtiva õigusliku alusega tuleb kehtestada asjakohased

kaitsemeetmed selle broneeringuinfo töötlemiseks, mille Korea Vabariik saab lennuettevõtjatelt

lendude kohta, mida lennuettevõtjad teenindavad liidu ja Korea Vabariigi vahel. Kavandatav

leping on broneeringuinfo edastamist võimaldav õiguslik alus.

Põhiõigused: Isikuandmete vahetamine ja nende töötlemine kolmanda riigi ametiasutuste poolt

kujutab enesest selliste põhiõiguste nagu eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse riivet.

Selline riive on aga õigustatud, ka seetõttu, et lepingul on õiguspärased eesmärgid, st raskete

kuritegude ja terrorismi ennetamine, avastamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine.

Leping sisaldab asjakohaseid andmekaitsemeetmeid, mida kohaldatakse edastatavate ja

töödeldavate isikuandmete suhtes kooskõlas ELi õiguse, eelkõige ELi põhiõiguste harta

artiklitega 7, 8, 47 ja 52.

14 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131.

9

Menetlemise hetkeseis: Otsuse eelnõu on seletuskirja koostamise hetkel arutlusel vastavates

EL Nõukogu töörühmades. Nõukogu otsuste heakskiitmiseks on vajalik kvalifitseeritud

häälteenamus.

4. Eesti seisukohad ja põhjendused

4.1. Eesti toetab Euroopa Komisjonile mandaadi andmist läbirääkimisteks Korea

Vabariigiga lepingu üle, mille eesmärk on võimaldada raskete kuritegude ja terroriaktide

ennetamise, avastamise, uurimise ning vastutusele võtmise eesmärkidel lennureisijate

broneeringuinfo edastamist ja kasutamist. Teabevahetuse parandamine suurendab

Schengeni ala julgeolekut.

4.2. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu juurde lisatatud läbirääkimisjuhiseid, mille

eesmärk on tagada kõrgel tasemel põhiõiguste kaitse, eelkõige era- ja perekonnaelu

puutumatus, isikuandmete kaitse ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele

kohtulikule arutamisele.

Selgitused seisukohtade 4.1 ja 4.2 kohta

Schengeni konventsiooni osalised ELi liikmesriigid vastutavad ühiselt sisejulgeoleku tagamise

eest sisepiirikontrollita alal.

Broneeringuinfo töötlemine on näidanud, et selle abil on võimalik suurendada Schengeni ala

julgeolekut, parandades raskete kuritegude ja terrorismi ennetamist ja avastamist ning pakkudes

andmetest lähtuvat riskipõhist lähenemisviisi, mida liikmesriigid saavad kasutada Schengeni

alal sisepiirikontrolli puudumist kompenseeriva meetmena15.

2016. aastal loodi broneeringuinfo direktiiviga liikmesriikide vahel kogu ELi hõlmav süsteem,

millest sai tähtis vahend ELi sisejulgeoleku parandamiseks.

Liidu õiguse kohaselt võib isikuandmeid liidust kolmandasse riiki edastada üksnes juhul, kui

see riik tagab isikuandmete kaitse tasemel, mis on sisuliselt samaväärne liidus nendele

isikuandmetele garanteeritud kaitsetasemega. Kuna broneeringuinfo töötlemise suhtes

puuduvad sobivad kaitsemeetmed, mis tuleb kehtestada kehtiva õigusliku alusega, nagu on

nõutud ELi õiguses, ei või lennuettevõtjad Korea Vabariigile praegu seaduslikult andmeid

edastada. Sellest tulenevalt ei ole ka andmete saamine Korea Vabariigi lennuettevõtjatelt

garanteeritud. Seega on vaja lahendust, et täita see Schengeni alal esinev julgeolekulünk ja teha

võimalikuks broneeringuinfo edastamine liidust kolmandale riigile.

Seda silmas pidades on broneeringuinfoalase lepingu sõlmimise eesmärk võimaldada Korea

Vabariigil saada liidust ühtsetel alustel broneeringuinfot ja võimaldada määratud pädeval

15 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise

strateegia“ (COM(2021) 277 final, 2.6.2021), lk 13.

10

asutusel kasutada seda teavet viisil, mis tagab ühtaegu ühisel sisepiirikontrollita ala ja Korea

Vabariigi vahel liikuvate isikute turvalisuse ja nende isikute isikuandmete kaitse. Lepingu

sõlmimine on oluline samuti lennuettevõtjatele, et nad saaksid Korea Vabariigile edastada

broneeringuinfo andmeid ühtsete nõuete alusel.

Neil põhjustel peab Eesti oluliseks alustada Korea Vabariigiga läbirääkimisi, et EL saaks

sõlmida lepingud, mis võimaldaks Korea Vabariigi poolt määratud pädeval asutusel võtta liidu

lennuettevõtjatelt vastu ja töödelda broneeringuinfot, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid

kaitsemeetmeid. Lisaks soodustaks selline leping õiguskaitsealast koostööd, suurendades

võimalusi vahetada Korea Vabariigi ja ELi liikmesriikide pädevate asutuste vahel

broneeringuinfot, selleks et ennetada, avastada ja uurida terrorismi ja raskeid kuritegusid ning

nende eest vastutusele võtta.

Ka praegu on Korea Vabariigil võimalik saada ELi liikmesriikidelt broneeringuinfo andmeid

tuginedes liikmesriikide riigisisese õiguse sätetele, kuid EL tasandil lepingu sõlmimisega

muutub andmete töötlemine ja õiguskaitseasutuste koostöö tõhusamaks. Korea Vabariik saaks

lepingu sõlmimisel seaduslikult vastu võtta ja töödelda broneeringuinfot lendude kohta, mida

lennuettevõtjad teostavad liidu ja Korea Vabariigi vahel.

Eestis reguleerib broneeringuinfo edastamist kolmandale riigile PPVS § 256, mis sätestab viisi,

kuidas Eesti edastab kolmandatele riikidele infot üksikpäringu alusel, st see toimub igal

üksikjuhul eraldi. Lepingu sõlmimisel hakkaksid ELi lennuettevõtjad edastama Korea

Vabariigile süstemaatiliselt kõigi lendude andmeid, mis saabuvad Korea Vabariigist või

väljuvad sinna.

5. Otsuse eelnõu vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele

Otsuse eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuivõrd tulenevalt EL toimimise

lepingu artiklist 218(3 ja 4) on käesoleval juhul pädevus läbirääkimisteks ELil ning seega on

mandaadi andmine Euroopa Komisjonile vajalik. Kuna eesmärgiks on Schengeni ala julgeoleku

parandamine, siis on põhjendatud ELi ja Korea Vabariigi vahel ühiste teabevahetusleppe

sõlmimine, et tagada võimalikult suur õigusselgus ja põhiõiguste kaitse ühtlaselt kõrgel

tasemel.

Eesti hinnangul on nõukogu otsuste eelnõud kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega,

kuna läbirääkimisjuhistega piiritletakse selgelt broneeringuinfo edastamise ja kasutamise

eesmärgid, andmete säilitamise tähtaeg ja muud kaitsemeetmed isikute põhiõiguste tagamiseks.

Analoogsed kaitsemehhanismid on toodud Euroopa Liidus kehtivas PNR direktiivis, mille

põhiõigustele vastavust kinnitas 2022. aastal Euroopa Kohus.

6. Otsuse majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud

Otsus ei too Eestile kaasa olulist majanduslikku ega õiguslikku mõju, kuid andmevahetusleppe

sõlmimisel paraneb EL kodanike põhiõiguste kaitse seoses broneeringuinfo edastamise ja

11

kasutamisega. Otsuse alusel muutub andmevahetus Korea Vabariigiga tõhusamaks ning

lennuettevõtjad saavad Korea Vabariigile edastada broneeringuinfot vastavalt lepingule.

Lennuettevõtjad juba edastavad nii Euroopa Liidu liikmesriikidele kui ka paljudele

kolmandatele riikidele üle maailma broneeringuinfot tulenevalt ÜRO Julgeolekunõukogu

resolutsioonidest ja PNR direktiivist.

Eesti ja Korea Vabariigi vahel otselende ei toimu. Eestile kõige lähem lennujaam, millest

toimuvad otselennud Korea Vabariigiga, on Vantaa. Korea Vabariigi edastatud teabe alusel

toimus ELi ja Korea Vabariigi vahel 2024. aastal ligikaudu 12 000 regulaarlendu, mida

kasutavad ka Eesti kodanikud.

Statistika põhjal teenindas Tallinna lennujaam 2024. aastal 3 491 677 reisijat. Aasta jooksul

toimus Tallinna lennujaamas 42 403 lendu, mis teeb keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist

päevas. Broneeringuinfo andmekogusse koguti eelmisel aastal kokku 3 585 951 reisija

andmeid, sellest ELi väliste lendude andmete kohta tehti 765 135 ja ELi siseste lendude kohta

2 820 779 kirjet.

Senine kogemus PNR andmetega on näidanud, et need andmed on oluline tööriist raske

piiriülese kuritegevuse uurimisel ja tõkestamisel. Komisjoni 2020. aasta raporti lisas PNR

andmete kasutamise kohta on selgitatud, et lühikese ajavahemiku jooksul pärast PNR direktiivi

ülevõtmist on PNR andmete kasutamine osutunud tõhusaks avalikku huvi teeniva eesmärgi

saavutamisel. Liikmesriikide teadetel on neile kättesaadavad erinevat tüüpi PNR andmete

töötlemisviisid (reaalajas, reageeriv ja ennetav töötlemine) juba toonud käegakatsutavaid

tulemusi terrorismi ja kuritegevuse vastases võitluses. Riikide ametiasutused on rõhutanud, et

neid tulemusi ei oleks olnud võimalik saavutada ilma PNR andmete töötlemiseta, näiteks

kasutades vaid muid vahendeid nagu API andmeid. Teisisõnu, varasemad meetmed ei olnud

piisavad kavandatud eesmärkide saavutamiseks16.

Reisijate broneeringuinfo edastamise ja kasutamise laiendamine Korea Vabariigile omab

positiivset sotsiaalset mõju, aidates suurendada Schengeni ala julgeolekut, parandades raskete

kuritegude ja terrorismi ennetamist ja avastamist ning tagades sisepiirikontrollita alal liikuvate

isikute turvalisuse.

7. Kooskõlastus

Seisukohtade väljatöötamisse olid kaasatud Justiits- ja Digiministeerium ning Politsei- ja

Piirivalveamet. Tagasiside laekus Justiits- ja Digiministeeriumilt, mis kajastub seletuskirja

lisas 1 – „Kaasamistabel“. Politsei- ja Piirivalveameti arvamus oli arvestatud seisukohtade

koostamisse läbivalt.

16 Komisjoni raport Euroopa Parlamendile ja Nõukogule direktiivi (EL) 2016/681 läbivaatamise kohta, mis

käsitleb broneeringuinfo (PNR-andmete) kasutamist raskete kuritegude ja terroriaktide ennetamiseks,

avastamiseks, uurimiseks ning vastutusele võtmiseks (COM(2020) 305 final).

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Eesti seisukohad nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb läbirääkimiste alustamist Korea Vabariigiga reisijate broneeringuinfo

lepingu üle

Seletuskirja lisa 1 – Kaasamistabel

Nr Asutus Märkus / kommentaar Arvestamine

1. Justiits- ja Digiministeerium Läbirääkimisjuhistes, mis käsitlevad läbirääkimiste

alustamist Korea Vabariigiga broneeringuinfo lepingu

üle, võetakse arvesse Euroopa Liidus kohaldatavat

andmekaitse õigusraamistikku, eelkõige määrus (EL)

2016/679 ja direktiiv (EL) 2016/680 ning

broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva

direktiivi (EL) 2016/681 nõudeid, nagu seda on

tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus vastavas

kohtupraktikas, peamiselt 26.07.2017 arvamuses 1/15

ja 21.06.2022 otsuses kohtuasjas C-817/19, aga ka

aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta

õigusraamistikku.

Justiits- ja Digiministeerium (JDM) toetab lepingu

sõlmimist, kui sellega on tagatud vastavus

põhiõigustele ja järgitakse liidu põhiõiguste harta

põhimõtteid, nagu Euroopa Liidu Kohus on neid

tõlgendanud (eelkõige harta artiklis 7 sätestatud

õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, artiklis 8

sätestatud õigust isikuandmete kaitsele ja artiklis 47

sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule arutamisele).

Nõukogu otsuse lisa p-s 13 on selgitatud, et

broneeringuinfot saadetakse edasi ainult selliste

muude kolmandate riikide pädevatele asutustele, mis

on Euroopa Liiduga sõlminud samaväärse

Teadmiseks võetud.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

broneeringuinfo lepingu või mille kohta on Euroopa

Liit oma isikuandmete kaitse õiguse alusel vastu

võtnud kaitse piisavuse otsuse, mis kehtib ka nende

asutuste kohta, millele broneeringuinfot kavatsetakse

edastada. JDM-le teadaolevalt kaalub Euroopa

Nõukogu ka Korea Vabariigi suhtes tulevikus

potentsiaalselt kaitse piisavuse otsuse vastuvõtmist,

kuid kuna tänaseks pole teada, kas ja millal see

toimuda võiks ning valdavas enamuses on nende kahe

akti reguleerimisalad erinevad, toetab JDM siiski

Korea Vabariigiga broneeringuinfo lepingu

sõlmimisega edasiliikumist.