Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184 „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184

„Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

(1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruses nr 184 „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseala asub Tartu maakonnas Kastre vallas Ahunapalu, Kastre, Kõnnu, Lääniste,

Terikeste ja Võõpste külas, Luunja vallas Kavastu ja Pajukurmu külas, Peipsiääre vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Tartu vallas Piiri, Saare ja Tooni külas ning Põlva maakonnas, Räpina vallas Meerapalu, Parapalu ja Pedaspää külas.”;

2) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Koosa sihtkaitsevööndis asuval Koosa järvel. Koosa järvel on keelatud viibida 1. aprillist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning riiklikul eluslooduse seirel ja kaitstava loodusobjekti valitseja korraldatud

eluslooduse uuringul ja inventuuril.”;

3) paragrahvi 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;”;

4) paragrahvi 6 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;”;

5) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tee, tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, välja arvatud ujuvehitised veekogudel, mis on lubatud vaid

kaitseala tarbeks ja Piirisaare sihtkaitsevööndis, kus ehitiste püstitamine on lubatud vaid kaitseala või riigikaitse tarbeks;”;

6) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 3 muudetakse ja täiendatakse sõnadega „Emajõe suudmeala”.

§ 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused kaitsekorra muutmise kohta.

§ 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 4. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi energeetika- ja keskkonnaministri 15. juuli 2025. a käskkirjaga nr 1-2/25/308 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas1.

§ 5. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või

käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kristen Michal

Peaminister Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184

„Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla,

kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega muudetakse Peipsiveere looduskaitseala (edaspidi kaitseala) kaitsekorda.

Kaitseala asub Tartu maakonnas Kastre vallas Ahunapalu, Kastre, Kõnnu, Lääniste, Terikeste ja Võõpste külas, Luunja vallas Kavastu ja Pajukurmu külas, Peipsiääre vallas Kargaja, Praaga,

Rehemetsa ja Tähemaa külas, Tartu vallas Piiri, Saare ja Tooni külas ning Põlva maakonnas, Räpina vallas Meerapalu, Parapalu ja Pedaspää külas.

Senise kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1. Muutmise eesmärk on avaliku korra kaitsmiseks ning piirihalduse ja kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna korraldamiseks vajaliku taristu ehitamise võimaldamist Piirisaare sihtkaitsevööndis ning Emajõe suudmeala ja Piirisaare piiranguvööndis. Taristu rajamine toetab

Eesti riigi julgeoleku tagamist. Taristu rajamine ilma looduskaitseala läbimata ei ole võimalik. Kaitsealal ei ole võimalik kehtiva kaitsekorra alusel taristu rajamist lubada.

Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Maarja Annuk (tel 5394 3549, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra

otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Jekaterina Masalska (tel 5198 7564, e-post

[email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-

post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused

Määruse § 1 punktiga 1 ajakohastatakse kaitseala asukohta. Pärast 2017. aasta haldusreformi ei ole enam Meeksi, Mäksa, Piirisaare, Vara ja Võnnu valda.

Osa Meeksi vallast liideti Räpina vallaga (osaliselt ka uue Kastre vallaga), Mäksa, Võnnu ja suurema osa Meeksi valla põhjal moodustati Kastre vald, Piirisaare vald liideti Tartu vallaga

ning Vara vald liideti Peipsiääre vallaga. Peipsiveere looduskaitsealale jääv Aruaia küla osa (osaliselt ka väljaspoole looduskaitseala jääv osa) liideti Võõpste külaga. Osa Lääniste külast liideti Terikeste külaga. Osa Kõnnu külast liideti Lääniste külaga, osa Ahunapalu külaga ja kuid

üle poole jäi endiselt Kõnnu külaks ning üks osa Meerapalu külast moodustas iseseisva Pedaspää küla.

Määruse § 1 punktiga 2 viiakse kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseaduse § 30 lõikega 2,

kus seoses looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse jõustumisega

01.01.2024 jäeti välja nõue küsida riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustööks kaitsealadel liikumispiiranguga alal liikumiseks eraldi luba. Loa taotlemine on ülearune aja- ja

ressursikulu olukordades, kus selle väljaandmine on enesestmõistetav. Määruse § 1 punktiga 3 viiakse kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseaduse § 14 lõike 1

punktiga 6, kus seoses ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015 ei kasutata enam väikeehitise mõistet.

Määruse § 1 punktiga 4 viiakse kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punktiga 9, mis keelab kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta rajada uut veekogu, mille

pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

Määruse § 1 punkt 5 sõnastatakse ümber nii, et Piirisaare sihtkaitsevööndis oleks võimalik ehitiste püstitamine ka riigikaitse tarbeks. Politsei- ja piirivalveamet on küsinud

Keskkonnaametilt arvamust andmesidekaabli Peipsi ja Lämmijärve paigaldamise kohta. Planeeritava andmesidekaabli trass läbib Piirisaare sihtkaitsevööndit ning Emajõe suudmeala

ja Piirisaare piiranguvööndit. Andmesidetrassi ei ole võimalik paigaldada ilma looduskaitseala läbimata. Kuna andmesidetrass on vajalik avaliku korra kaitsmiseks ning piirihalduse ja kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna korraldamiseks, toetades omakorda Eesti riigi

julgeolekut, on selle paigaldamine riikliku tähtsusega. Kehtiva sõnastuse järgi on Piirisaare sihtkaitsevööndis ehitiste püstitamine lubatud üksnes kaitseala tarbeks. Uue sõnastusega

„Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee, tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, välja arvatud ujuvehitised veekogudel, mis on lubatud vaid kaitseala tarbeks ja Piirisaare

sihtkaitsevööndis, kus ehitiste püstitamine on lubatud vaid kaitseala või riigikaitse tarbeks” luuakse võimalus andmesidekaabli Piirisaare sihtkaitsevööndisse paigaldamise kaalumiseks.

Võimalused sidekaabli ja teiste sarnaste ehitiste paigaldamiseks nii, et sellega ei kahjustata kaitseala kaitse-eesmärke, on Piirisaare sihtkaitsevööndis olemas.

Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse piiranguvööndite nimekirja, kus kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tootmisotstarbeta ehitise ja ajutise ehitiste püstitamine, Emajõe

suudmeala piiranguvööndiga. Emajõe suudmeala piiranguvööndis tootmisotstarbeta ehitiste püstitamise lubamisega on võimalik lubada eelmises lõigus mainitud andmesidekaablit ja teisi sarnaseid ehitisi, mis on üleriigilise tähtsusega, vajalikud Piirisaarel asuvatel katastriüksuste

(mis ei jää kaitseala territooriumile) sihtotstarbeliseks kasutamiseks või mis on vajalikud kaitseala tarbeks. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kaitseala kaitse-eesmärke ning

valida asukoht ja tehnoloogia, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. 3. Menetluse kirjeldus

Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 18. augustist 8. septembrini 2025. a

Keskkonnaameti kodulehel ning eraldi kokkuleppel oli määruse eelnõu ja seletuskirjaga võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti Tartu kontoris, Kastre, Luunja, Peipsiääre, Räpina ja Tartu Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus

13. augustil 2025. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja 13. augustil 2025. a kohalikus ajalehes Tartu Postimees ning 14. augustil 2025. a kohalikus ajalehes Lõunaleht. Väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 12. augustil 2025. a.

Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti Kastre,

Luunja, Peipsiääre, Räpina ja Tartu Vallavalitsusele, Politsei- ja Piirivalveametile ning Riigimetsa Majandamise Keskusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta, koos

ettepanekuga korralda see ilma avaliku aruteluta. Avalikustamise käigus arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmisi EL õigusakte: 1. nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja

loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

(ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktile 3 on Natura 2000 võrgustiku linnualaks esitatud Emajõe suudmeala ja Piirisaare linnuala ning lisa 1 punkti 2

alapunktile 29 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Emajõe-Suursoo loodusala. Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. a korraldusega nr 101 muudeti Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja: „Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala”

asendati nimega „Peipsiveere linnuala” ning „Emajõe-Suursoo loodusala” nimega „Peipsiveere loodusala”. Peipsiveere linnuala ja Peipsiveere loodusala hõlmavad täielikult Peipsiveere

looduskaitseala. Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud

direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.

Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt loodi Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide

elupaiku.

Peipsiveere loodusala (loetelus nimega Emajõe-Suursoo) on Natura 2000 võrgustiku alaks kinnitatud Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega nr 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt EÜ Nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas

asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse

biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 7. veebruari 2025. a rakendusotsusega (EL) 2025/238, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kaheksateistkümnes uuendatud versioon (teatavaks

tehtud numbri C(2025) 738 all, ELT L 2025/238, 17.02.2025).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,

hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide

arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.

Peipsiveere looduskaitsealal on oluliseks eesmärgiks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud

linnuliigi kaitse.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Peipsiveere looduskaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel

oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle

käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.

Täiendavat mõju määruse muutmine kaasa ei too.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud

ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

Keskkonnaorganisatsiooni õigus esitada kaebus halduskohtule keskkonnaasjades tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seadusest (KeÜS). Vastavalt KeÜS §-dele 30-31 eeldatakse

keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lõige 2).

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõude infosüsteemis EIS eelnõu vaikimisi.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

17.10.2025 nr 1-4/25/4564

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse

nr 184 "Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri" muutmine dokumentide eelnõude infosüsteemi esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 184 „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu dokumendid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu (Lisa_1_Peipsiveere_looduskaitseala_kaitse-eeskiri_määruse_muutmine_eelnõu.docx)

2. Määruse seletuskri (Lisa_2_Peipsiveere_looduskaitseala_kaitse-eeskiri_muutmine_eelnõu_seletuskiri.docx)

Maarja Annuk, 5394 3549

[email protected]