| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 10-2/3690-1 |
| Registreeritud | 27.10.2025 |
| Sünkroonitud | 28.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Ettevõtlus ja innovatsioon |
| Sari | 10-2 Ettevõtete innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 10-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Tehnikaülikool |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Tehnikaülikool |
| Vastutaja | Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Innovatsiooni ja tehnoloogia osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Ahti Kuningas kantsler Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Marten Kokk kantsler Kliimaministeerium nr 11-39/
Estonian Center for Maritime Retrofit (EC- MaRe) projekt
Lugupeetud kantslerid Ahti Kuningas ja Marten Kokk,
Estonian Center of Excellence for Maritime Retrofit (EC-MaRe) projekt on edukalt läbinud Horisont Euroopa Teamingu taotlusvooru esimese etapi ning pääsenud teise vooru, kuhu valiti vaid kõige tugevamad teadus- ja innovatsioonipõhised algatused. Teises voorus rahastatakse hinnanguliselt 50% taotlustest, mis tähendab, et Eestil on reaalne võimalus tuua riiki 15 miljonit eurot Euroopa Komisjoni toetust rohetehnoloogiate arendamiseks merenduses.
Projekti elluviimiseks on vajalik samas mahus kaasfinantseering. Haridus- ja Teadusministeerium on heaks kiitnud 12 miljoni euro suuruse riikliku toetuse, mis näitab EC-MaRe projekti olulisust Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika kontekstis. Et tagada Euroopa Komisjoni rahastus, vajame veel 3 miljonit eurot täiendavat kaasrahastust. Pöördume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumi poole kui Eesti rohereformi, transpordi, energeetika ja ettevõtlusarengu eestvedajate poole, kelle strateegiline panus oleks otsustava tähtsusega.
EC-MaRe projekt toetab otseselt mõlema ministeeriumi prioriteete:
● Transpordi ja taristu rohepööre – alternatiivkütuste (vesinik, e-kütused) kasutuselevõtt
merenduses vähendab süsinikuheidet ja loob aluse keskkonnasõbralikule transpordisüsteemile.
● Laevade ümberehitamine keskkonnasõbralikumaks – projekt keskendub olemasolevate
laevade ümberehitusele ja moderniseerimisele, et muuta need keskkonnasõbralikumaks,
energiatõhusamaks ja digitaalselt turvalisemaks.
● Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamine – Eesti ettevõtted saavad ligipääsu Retrofit Hub’i ja
Business Incubator’i platvormidele, kus nad saavad testida ja arendada uusi lahendusi,
kasvatades oma ekspordivõimekust.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323
Tel 620 2002 E-post [email protected] www.taltech.ee
2
● Rahvusvaheline konkurentsivõime – projekt loob Eestisse rahvusvahelise teadus- ja
innovatsioonivõrgustiku, kus Eesti ettevõtted ja teadusasutused saavad tegutseda võrdväärsete
partneritena.
● Standardiseerimine ja regulatiivne raamistik – arendatakse mõõtemetoodikaid ja standardeid,
mis on eelduseks uute tehnoloogiate turule jõudmisele ja skaleerimisele.
● Kliima- ja rohereform – projekt aitab vähendada transpordisektori süsinikuheidet ja toetab Eesti
kliimaeesmärkide saavutamist.
● Energeetika tehnoloogiad ja uued kütused sh metanool, ammoniaak, vesinik – luuakse
testplatvormid vesiniku ja teiste alternatiivkütuste rakendamiseks merenduses, sidudes need
Eesti energeetika arengusuundadega.
● Keskkonnakaitse ja elurikkus – puhtamate kütuste kasutuselevõtt vähendab meretranspordi
mõju ökosüsteemidele ja toetab kestlikku majandamist.
Ministeeriumide investeering summas 3 miljonit eurot, jaotatuna kuue aasta peale (ca 500 tuhat eurot aastas), tooks kordades suurema mõju. Iga euro panust võimendub ligi viiekordselt Euroopa Komisjoni toetusega. Projekti kaudu saavad vähemalt 30 Eesti ettevõtet osaleda pilootprojektides ja testplatvormidel, sünnib 5–7 uut kõrge globaalse ekspordipotentsiaaliga toodet või teenust, luuakse üle 100 kõrgema lisandväärtusega töökoha ning vähendatakse merenduse süsinikuheidet hinnanguliselt 10– 15% aastaks 2030. Töötatakse välja 2–3 uut mõõtemetoodikat või standardit, mis annavad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise rohetehnoloogiate turul. Pilootprojektides ja testplatvormil osalevatele ettevõtetele on projekti eelarvest eraldatud 7-9 miljonit eurot.
EC-MaRe täiendab otseselt Kliimaministeeriumi juba tehtud 25 miljoni euro suurust investeeringut laevade ümberehitusse. Kui varasem investeering keskendub teenuste ja toodete ekspordile laevade praktilisele kaasajastamise ja keskkonnasõbralikumaks muutmise kaudu, siis EC-MaRe lisab teadus- ja innovatsioonimõõtme ning uute toodete ja teenuste loomisele sh innovaatilised laevade ümberehituse tehnoloogiad, uute keskkonnasõbralike kütuste rakendamine, küberturvalisuse nutikatele digilahendustele, standardiseerimise, rahvusvahelise koostöö jpm. Kokkuvõtvalt tekib terviklik lahendus, kus riigi strateegilised investeeringud ja Euroopa Komisjoni toetus võimendavad üksteist, teaduse, arenduse ja innovatsioon võimendavad eksporti kiirendades nii Eesti merenduse rohepööret kui kasvatades Eesti innovatsiooni, omatoodete hulka ja ekspordi mahtusid.
Oluline on märkida, et ülikoolide omafinantseering ei ole abikõlblik, mistõttu riiklik panus on kriitiline, et tagada projekti rahastamine ja elluviimine.
Soovime kokku leppida kohtumise, et tutvustada projekti täpsemalt ja arutada koostöövõimalusi. Teie panus oleks otsustava tähtsusega Eesti rohepöörde, ettevõtluse ja merenduse innovatsiooni edendamisel.
Palun andke oma kohtumissoovist teada Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leigerile – [email protected]. Oleme valmis kohtuma teiega koos või ka eraldi, nii kuidas teile sobiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Puura Ettevõtlusprorektor
Lisatud Retrofit Teamingu projekti lühitutvustused