Protokoll

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Keskkonnaagentuur edastab teile e-posti teel järgmise dokumendi:
Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 13.10.25 kohtumise protokoll (23.10.2025 13:22 nr 1-2/25/13).

Lugupidamisega

Keskkonnaagentuur
Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn
[email protected]
www.keskkonnaagentuur.ee

Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 13.10.25 kohtumise protokoll.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANTTI TOOMING PNOEE-38004164728 2025-10-24 12:59:36

MADLI LINDER PNOEE-48205305718 2025-10-24 13:00:43

Lisa1 - koosoleku sisuteemade slaidid.pdf

Maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekt

13.10.25 juhtrühma kümnes kohtumine

Päevakord

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

1. Seniste töös ja lõpetatud projektide ülevaade.

2. Vahepealsel perioodil algatatud projektide ülevaade.

3. Rahastuse seisu kokkuvõte.

4. Jätkutegevused ja ettepanekud järgmisteks

arendusteks maakasutuse, seire, KHG osas.

5. Kestliku mulla- ja maakasutuse konverentsi tutvustus.

6. Mulla koostöökeskuse formaadi loomine.

Peamised tegevussuunad

Mullastikukaardi uuendamine 1,4 mln eurot

Kasvuhoonegaaside aruandluse alusteadmise täiustamine

2 mln eurot

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomine 1,7 mln eurot

Seirevõimekuste arendamine

Tugitegevused 0,6 mln eurot

MULD2 – mullastikukaardi üleriigiline uuendamine

Ajajoon: • Kestus: juuli 2024–1.11.2026 • I vahearuanne 1.11.24 – vastu võetud • II vahearuanne 30.09.25 (esitletud 15.09.25, aruanne esitatakse 16.10.25) • 2025 lõpus avalik esitlus • 2026 lõpuseminar

Seni tehtud: muldade riskimaatriks, rohkelt välitöid (>10 000 punkti), loodud andmekuubi prototüüp, tööd vana mullastikukaardi andmebaasiga jpm.

Kogumaksumus 1,4 miljonit eurot Konsortsium: Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool MULD2 juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, REM, KAUR, PRIA, MARU, ETAG

Olulisus: • esmakordselt uuendatakse üleriigiliselt olemasolev mullastikukaart, • see on baas kõigele mullaga seonduvale, sh mullaseire direktiiv, looduse taastamise määrus/kava, LULUCF

aruandlus, ökosüsteemide arvepidamine, ÜPP jt toetused, maa ja kinnisasja hindamine, ökosüsteemiteenuste hindamine ja arvessevõtmine (sh üleujutuste puhverdamine, mulla orgaanilise süsiniku varu jm), maakasutuse planeerimine (sh turvastunud ja turvastunud muldade tegeliku paiknemisega arvestamine, väärtuslikud põllumajandusmaad), veekaitse, põllukultuuride kasvatussobivus, erosiooni- ja põuaoht jpm. Vt täpsemat ülevaadet siit.

Eesmärk ja tulem: • luuakse uudsetel alustel ja edaspidi operatiivselt uuendatav mullastikukaardi metoodika –

vektorkaart + rasterandmestikest andmekuup, • uuendatakse üleriigiliselt Eesti suuremõõtkavaline mullastikukaart.

Kasvuhoonegaaside (KHG) plokk

Eesmärk: LULUCF sektori KHG arenduste juhtimise tõhustamine, panus arendustesse.

Olulisus ja TA projekti roll:

• projekti raames on loodud kompleksne koondülevaade LULUCF valdkonna arendusvajadustest koos konkreetsete arenduste nimekirjaga, millest osa arendusi teostatakse TA projektis.

• Projektist on välja kasvanud LULUCF koordinaatori ametikoht ja LULUCF juhtkomisjon, mis hoiavad riigi koguvaadet LULUCF sektori aruandlusega seonduvatel arendusvajadustel.

• LULUCF juhtkomisjoni kohtumised: 15.04, 22.05 ja 27.10 • Projekti rahaliste võimaluste piires viiakse läbi

konkreetsed arendused, mis panustavad aruandluse täiendamisse.

• Eesmärk ja tulem: LULUCF sektori metsamaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris

• Kestus 25.04.2025–30.10.2027

• I vahearuande tähtaeg: 30.10.2025

• kogumaksumus 700 000 eurot (koos käibemaksuga)

• Konsortsium: Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool

• Juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, KAUR, ETAG

• Eesmärk ja tulem: LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris

• Kestus 25.04.2025–30.08.2027

• I vahearuanne esitatud 30.08.2025

• kogumaksumus 300 000 eurot (koos käibemaksuga)

• Konsortsium: Eesti Maaülikool, Maaelu Teadmuskeskus

• Juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, KAUR, REM, ETAG, EKUK

MEMU – töös

PÕMU – töös

Ekspert-taustauuring ja arendusettepanekud – valmis

• Eesmärk ja tulem: LULUCF valdkonna koondülevaade ja arendusvajadused

• Kestus: aprill–oktoober 2024

Järgmised KHG arendused

• põllu-rohumaade maski arendus nende pindalade detailsemaks seireks

• maastikuelementide seire, sh asula ja muu maa biomassi seire ja KHG metoodika

Märgalade mask – korduskonkurss

• Eesmärk ja tulem: märgalade üleriigiline kaardistamine ning vastava teaduspõhise ja valideeritud metoodika väljatöötamine. Tulemiks olev metoodika ja kaardikihid panustavad täpsemaks LULUCF aruandlusesse, aga ka teistesse eesmärkidesse, mis seotud maakasutusotsustega, nt looduse taastamise määrus ja kava, turbarevisjon jpm.

o Konkursi lähteülesannet sisuliselt ei muudetud, täpsustati koostööd teiste projektidega.

• Kestus: kuni 15.11.2027

• Eeldatav maksumus: 400 000 eurot (koos käibemaksuga) – juhtrühma kooskõlastus eeldatavale maksumusele ning töö tähtajale

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise plokk Eesmärk: luua riigile terviklik maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteem, mis riigil praegu puudub.

Olulisus ja TA projekti roll: • Teha valdkonnast koondülevaade – valmis • Õiguslik nõuandeteenus juhtimissüsteemi loomisega

seonduvate aspektide analüüsimiseks – töös • Luua juhtimissüsteem, tuues kokku ametkonnad ja

eksperdid – lähteülesande ajurünnakud käimas • Projekti võimaluste piires panustada konkreetsete

maahõivehierarhia astmetesse – pruunalade konkurss lõppenud, lepingu sõlmimiseks valmis

Panustab: mullaseire direktiiv ja mullastrateegia, sh riigi vajadus luua maahõive- ja laiemalt maakasutuse hierarhia, maakasutus(otsust)e juhtimine, LULUCF aruandlus, üleriigiline planeering jt planeeringud, looduse taastamise määrus/kava, elurikkuse kaitse jpm.

Maahõivehierarhia

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaate koostamine

• Eesmärk: luua terviklik ülevaade riigi ees olevatest eesmärkidest, kohustustest ja vajadustest, tuues eelkõige välja, mida saab just TA projekti raames (aga ka potentsiaalselt teiste algatuste raames) lahendada maa- ja mullakasutuse, sh maahõive teemas konkureerivate valdkondade võtmes. Vaatluse all olid maa- ja mullakasutust mõjutavad ja maa hõivamisega seotud peamised poliitikad ja tegevused.

• Olulisus: annab suuna ja baasi riigile tervikliku maakasutusotsuste juhtimissüsteemi loomiseks.

• Teostaja: Eesti Maaülikool • Lepingu kestus 24.12.2024–30.04.2025 • Maksumus 7898 eurot + KM

Õiguslik nõuandeteenus

• Eesmärk: õiguslik nõustamine maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomisega (sh konkreetsete instrumentidega) seonduvate küsimuste lahendamisel.

• Raamlepingud sõlmitud kahe partneriga: o Advokaadibüroo Sorainen OÜ o Advokaadibüroo TEGOS AS

• Kestus mai 2025–31.12.2027 • Maksumus 100 000 eurot + KM (kuni 124 000 eurot)

• Seni 4 analüüsi: o Metsa kasutusõiguse võõrandamine kui täiendav looduskaitseline meede – valmis o Väärtuslike põllumajandusmaade õiguslikud alused – töös o Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimise alused – minikonkursi tähtaeg 13.10.25 o Keskkonnaandmete ligipääsetavus – lähteülesanne juhtrühmas kooskõlastamisel

Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral

• Ajakava: minikonkurss pärast juhtrühma kooskõlastust, kestus kuni 31.03.2026. • Eeldatav maksumus 30 000 eurot + KM

• Käsitletakse vähemalt 5 konkreetsemat näidisjuhtumit, sh nt (lõplik valik tehakse koostöös tellijaga): o PANDA andmebaas (Eesti põllumuldade agrokeemiliste näitajate digitaalne andmekogu) jm mullaanalüüsid/-proovid; o KMH/KSH ja ärisaladus; o keskkonnaseire (kohapõhise) tegemise piirangud, sh mis on üldse “keskkonnaseire” (nt lisaks riiklikule seirele

loakohustusest tulenev järelseire, ettevõtete omaseire, teatud tingimustel ka loodusvaatlused?), kas rolli mängib ka andmete kogumise viis (kohapealsed uuringud, seadmetega seire, sh nii maapealsed kui ka kaugseireseadmed, salvestavad ja mittesalvestavad jne), metoodika ja seire tegija või tellija; kuidas õiguslikke küsimusi lahendada, et andmed oleks tagatud, aga kellegi õiguseid ei rikutaks jne.

• Ülevaade, kuidas piiratakse ning kas ja millises ulatuses on õigus piirata keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavust ja kasutust ning millised on kohustused andmete kättesaadavaks tegemisel.

• Analüüs annab olulise sisendi maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomiseks ja rakendamiseks, kuna loodav juhtimissüsteem baseerub eri tüüpi ja eri kasutuspiirangutega keskkonnaandmetel ning nende efektiivsel ristkasutusel.

Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika väljatöötamine ja nende üleriigiline kaardistamine • Eesmärk ja olulisus: töötada välja metoodika ja kaardistada üleriigiliselt

pruunalad, et saada: o sisendit üleriigilisse planeeringusse; o maahõivehierarhia sisustamine eelkõige maa ja mulla nn korduskasutuse mõistes; o sisend eri maakasutusotsuste ruumiliseks toetamiseks, sh tööstusalade valikuks; o ruumiinfo looduse taastamise määrusest tulenevate tegevuste planeerimiseks; o sisend mullaseire direktiivist tulenevate aruandluskohustuste täitmiseks – tegemist

on maahõivehierarhia ühe astmega, sisendit saab saastunud alade jaoks jne; o sisend LULUCF aruandluse täiustamise arenduste planeerimise jaoks, sh LULUCF

sektori asula ja muu maa kategooria ruumiinfo jne.

• Konkurss läbi viidud, hindamise tulemus positiivne, leping valmis sõlmimiseks – juhtrühma kooskõlastus

• Üks pakkumus konsortsiumilt: Eesti Maaülikool, OÜ Hendrikson & Ko • Maksumus 198 400 eurot (koos käibemaksuga).

• Kogu töö käigus ette nähtud tihe koostöö tellija töörühmaga (sh KAUR; KLIM, REM, MARU, MKM jt) ning sidusrühmadega.

• Lõpparuande tähtaeg 31.10.26.

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive JUHTIMISSÜSTEEM

• TA projekti peamine eesmärk. • Eesmärk on keskkonna- ja kliimaeesmärkidele tuginedes tuua välja kogu

Eesti praegune lähenemine maakasutuse korralduse ja juhtimise läbi, vajadusel tervikliku ja just eesmärkidest lähtuva kaardikihtide kogumi kombineerimine ning lähenemise väljapakkumine, kuidas eri vajaduste konkureerimisel maakasutuse ja -hõive toimiks.

• Vajalik laiapõhjaline kaasamine, ajurünnakud alanud. • Millest juhtimissüsteem koosneb?

o Kontseptsioon, raamistik, ruumiandmed, kaardistus? • Kas TA konkurss? • Eeldatav maksumus 700 000 eurot (niipalju on maahõive plokis jääk)? • Tähtaeg 2027 lõpp. • Juhtrühma esmane kooskõlastus/arvamus – aruteluks.

TA projektis tehtud: • Kaugseirekoostöö, sh asutusteülene infokohtumine novembris 2024 • Ekspertülevaade Eesti praegusest mullaseirest ning vastavatest vajadustest mullaseiredirektiivi

kontekstis – valmis • Mullaseire raamistiku teaduspõhine arendamine – LÜ valmimas, juhtrühma esmane

kooskõlastus ja arutelu.

Seirevõimekuste arendamise plokk Eesmärk ja olulisus: • arendada maa- ja mullakasutusega seonduvat seiret, sh lähtudes nii

(eeldatavalt) jõustumisel olevast mullaseire direktiivist kui ka teistest maa- ja mullakasutuse, sh maahõivega seonduvatest kohustustest ja eesmärkidest (nt looduse taastamise määrus ja kava, LULUCF aruandlus, ökosüsteemide arvepidamine jm).

• Laiendada vaadet n-ö klassikaliselt põllumuldade seirelt kogu maakasutusele ja erinevatele ökosüsteemidele ning tavapäraselt mulla agrokeemiliste ja -füüsikaliste omaduste uurimiselt ökosüsteemiteenuste ja maakasutuse muutuste ning maahõive näitajate seireni.

• Arendada ja võtta kasutusele uudseid seiremetoodikaid, nagu kaugseire, masinõpe jm.

Mullaseiredirektiivist tulenevate kohustuste ja kulude eksperthinnang

Eesmärk ja olulisus: • koostada ülevaade, milliseid kohustusi (sh rahalisi)

mullaseire direktiiv kaasa toob ning milline on praegu Eestis toimuv mullastikuseire.

• Alus edasiste maa- ja mullakasutuse, sh maahõive seirega seonduvate tööde planeerimisel, tellimisel ja teostamisel. Soovitused, milliste arendustega edasiminek on kõige kriitilisem.

• Sisend eestikeelsesse terminoloogiasse, sh mullaseire direktiivi eestikeelsesse tõlkesse.

• Teostaja: Maaelu Teadmuskeskus • Kestus: 28.04.25–16.06.2025 • Maksumus: 7500 eurot + KM

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Mullaseire raamistiku teaduspõhine arendamine Eesti tingimustes ja sidustamine teiste seiretega – lähteülesanne

Eesmärk ja olulisus: • Kestus: Maksimaalne projekti kestus ehk kuni 2027 IV kv • Maksumus: 500 000 eurot koos käibemaksuga –

juhtrühma esmane kooskõlastus

• Tulemus: • Mullaseire vajadused teadaolevas keskkonna- ja kliimapoliitika kui ka Eesti

siseriiklikele oludele tuginedes on uuendatud nii metoodiliselt kui ka välitöödega kaetud ja valideeritud.

• Mullaseire on sidustatud võimalikult suurel määral teistesse seirevaldkondadesse, nt elurikkuse seire, SMI seire, veeseire, KHG mõõtmised jm.

• Kaardistatud on kitsaskohad ja seire tõhustamise meetmed, samuti valdkonnad, kus tuleb seiremetoodika jm vajaduste arendamiseks täiendavaid tegevusi teha.

• Tehakse ettepanekud ka jätku-uuringuteks, kui see on vajalik.

Konverents „Kestlik mulla- ja maakasutus – mullateadusest maakasutuse juhtimiseni“ koostöös traditsioonilise Mullapäevaga

• Aeg: 4.-5. detsember 2025 • Koht: Eesti Maaülikooli aula (F. R. Kreutzwaldi tn 1a) ja veeb

• 4. detsembril laiem maakasutuse vaade, sh TA projekti ettekanded ning aruteluringid, 5. detsembril traditsioonilisem vaade koos Mullapäevaga

• Korraldustiim: TA tuumik (KLIM, KAUR, REM), EMÜ, METK ning Mullateaduse Selts.

• Korraldusteenuse eeldatav maksumus kuni 30 000 eurot (+KM) – kooskõlastamine juhtrühmas

Tegevus Teostajad Maksumus (eurot KMiga) Seis,

tänane juhtrühma otsus

Mullastikukaardi uuendamine METK, TÜ, EMÜ 1 400 000 töös

KAUR (personalikulud) valmis

EMÜ, METK 300 000 töös

EMÜ, TÜ 700 000 töös

400 000 korduskonkurss,

kooskõlastus

600 000 tulekul

EMÜ 10 000 valmis

EMÜ, OÜ Hendrikson & Ko 200 000 valmis lepingu sõlmimiseks,

kooskõlastus

Metsa kasutusõigus 10 000 valmis

Väärtuslikud põllumajandusmaad 10 000 töös

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive

juhtimise alused 30 000 konkurss lõppeb 13.10.25

Keskkonnaandmete ligipääsetavus 30 000 LÜ kooskõlastamine konkursi

väljakuulutamiseks

Edasised tööd 44 000 tulekul

700 000 käimas ajurünnakud LÜks,

esmane kooskõlastus

METK 9000 valmis

500 000 LÜ valmimas,

esmane kooskõlastus

157 000

Tugitegevused ETAG, RTK jt 600 000 kooskõlastus konverentsiks

5 700 000

2 357 000

1 600 000

757 000

Kokku projekti eelarve

Lepingutega katmata

sellest LÜd valmis/valmimas

LÜd tulekul

Advokaadibüroo Sorainen

OÜ, Advokaadibüroo TEGOS

AS

Juhtimissüsteemi loomine

Kasvuhoonegaaside (KHG)

aruandluse alusteadmise

täiustamine

Maa- ja mullakasutuse, sh

maahõive juhtimissüsteemi

loomine

Seirevõimekuste arendamine

Õigus-

analüüsid

Ekspert-taustauuring, arendusettepanekud

MEMU – metsamuldade KHG mudel

Seirevõimekuse ja -vajaduste eksperthinnang

Mullaseire raamistiku teaduspõhine arendamine

PõMU – põllu- ja rohumaamuldade KHG mudel

Hanked, üritused, personalikulud jm

Edasised tööd

Täpsustus

Märgalade mask

Edasised tööd

Ekspert-taustauuring, tausta koondülevaade

Pruunalade kaardistamine

MULD2 – mullastikukaardi üleriigiline uuendamine

Kokkuvõttes on TA projekti tööd on seotud ja tulemused panustavad: • Mullaseire direktiiv, mullastrateegia, sh maahõive-

ja laiemalt maakasutuse hierarhia kasutuselevõtu vajadus

• LULUCF aruandlus, sh maakasutuskategooriate pindalade seire täpsustamine

• Looduse taastamise määrus ja kava • Ökosüsteemide arvepidamine • Maa- ja mullakasutuse planeerimise ja juhtimise

instrumendid, nt üleriigiline planeering, üldplaneeringud (ja nendes omakorda sisalduvad instrumendid, nagu väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik)

• Konkreetsed maakasutuse planeerimise (ruumi)otsused, nt tööstusalade valimine, väärtuslike põllumajandusmaade või rohevõrgustikuga arvestamine, looduskaitse, metsanduse, toidukultuuride kasvatuse jm planeerimine

Lisa2 - Mulla Koostöökeskuse slaidid.pdf

Eesti Mulla Koostöökeskus

Kerttu Tammik

mullamissiooni koordinaator

Eesti maaelu tark vara

Muld on meie toidusüsteemi ja ökosüsteemide alus. See tagab toidujulgeoleku, seob süsinikku, puhastab vett, hoiab elurikkust ja aitab kliimamuutustega kohaneda.

Uuringud ja praktika ei jõua tootjateni piisavalt kiiresti ega selgel kujul.

Euroopa Liidu uued nõuavad riiklikult sidusamat lähenemist ja praktilist koostööd.

Taust:

Probleem:

• Eestis tegutsevad muldadega seotud asutused ja eksperdid on hetkel partnerlussuhete ja praktikate jagamise osas killustunud

• Puudub koordineeritud raamistik, mis looks tervikliku ülevaate mulla teemavaldkondadest ning võimaldaks erinevate osapoolte süsteemset koostööd

• Samuti ei ole kokku lepitud ühtset infopunkti või nõuandvat osapoolt, kuhu suunata nt mullakasutuse, proovide, teaduse seotud küsimused ja mis koondaks teadus-, poliitika- ja praktikapõhise teabe ning oleks kättesaadav nii otsustajatele, tootjatele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Lahendusettepanek:

Luua selge ja toimiv mudel, mis:

• toetab teadmussiiret ja koostööd eri osapoolte vahel;

• kujundab ühiselt suunad keskuse tegevusele;

• on partnerite jaoks usaldusväärne, paindlik ja tulemuslik platvorm

Eesti mulla koostöökeskus koondab ja süstematiseerib mullaalased rakenduslikud teadmised ja tegevused ühisesse inforuumi

ning seeläbi suurendab muldade alast teadlikkust ja praktilist oskust muldi

majandada.

• toimib kontaktpunktina kogu mullaga seotud info jaoks

• on koostöövõrgustik, kus teadus, tootjad ja

poliitikakujundajad loovad lahendusi ühiselt

• kiirendab teadustulemuste rakendamist praktikas

• tõstab teadlikkust muldade rollist kogu ühiskonnas

Eesti Mulla Koostöökeskus

Artikkel 10 funktsioon Koostöökeskuse vastavad tegevused

Mõju / väljund

a) Nõu ja koolitus Teabesalv, kontaktivorm, juhendmaterjalid, MullaHUB, AKIS koostöö

Tootjatele ja ametnikele kättesaadav sõltumatu nõu

b) Teadlikkuse tõstmine

Infolehed, taskuhääling, Mullakadeemia, kodanikuteadus, haridusprogrammid

Avalik ja sektoraalne teadlikkus mulla tähtsusest

c) Teaduse rakendamine Katsevõrgustikud, ETAG koostöö, seire, innovatsiooniprojektid

Rakenduslik teadmus, tõenduspõhised otsused

d) Head praktikad ja rahastus

Praktikate kogumine ja levitamine, koostöö ministeeriumidega, EL projektid

Toimiv teadmussiirde ja rahastusvõrgustik

Tegevuskava ettepanekud ning seos SML art.10

Mis muutub maakasutaja jaoks?

Tänane olukord Pärast koostöökeskuse loomist

Info killustatud ja ebaühtlane Ühest kohast leitav, praktiline ja ajakohane teave

Mulla hoidmine on kohustus Mulla hoidmine muutub väärtuseks ja konkurentsieeliseks

Nõu ja rahastusinfo hajutatud Koordineeritud ligipääs nõule ja projektivõimalustele

Andmeid on, aga tõlgendust napib Ekspertide toel selged juhised katsetamiseks

Koostöökeskuse toimemudel

Koostöökeskuse töö põhineb partnerlusel ja kaasamisel

Juhtgrupi ülesanded:

• Suunad ja prioriteedid: igal aastal kinnitatav tegevuskava, millele kõik partnerid saavad tugineda.

• Koostöö ja projektid: uute algatuste ja rahastusvõimaluste leidmine, sh EL tasandil. • Sidumine teiste valdkondadega: koostöö metsanduse, toidusüsteemide, linnaruumi ja

keskkonnapoliitika algatustega. • Teabe liikuvus: tagada, et teadmised liiguvad teadusest praktikasse ja praktikute

kogemus jõuab teaduseni • Vajaduspõhiste töörühmade töö toetamine

• 3 mullateadlaste esindajat –eksperdid Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Maaelu Teadmuskeskusest

• 3 avaliku sektori esindajat – Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur

• 5 valdkondlike organisatsioonide esindajat–Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Eesti Talupidajate Keskliit, Põllumeeste Ühistu Kevili, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Juhtgrupi ülesehitus

• Iga juhtgrupi organisatsioon nimetab oma töögrupi liikmed, kes panustavad keskuse tegevuste elluviimisesse

• Töögruppidesse kaasatakse vajaduspõhiselt teisi seotud asutuste, organisatsioonide, ettevõtete esindajaid

• Töögrupid on teemapõhised ja tegutsevad paindlikult vastavalt keskuse vajadustele.

Töögrupid ja organisatsiooniline panus

Ametlik tööformaat

Hea tahte kokkulepe

Vabatahtlik kooskäimine

Tööformaat kinnitatud ülesanded ja struktuur

paindlik, mitteametlik koostöö

osapoolte ühine arusaam ja koostöövalmidus

Eesti Mulla Koostöökeskuse 3 fookust

2025 2026 2027

Põllumullad

kõige prioriteetsem valdkond

Sihtrühmad: põllumajandustootjad, maaomanikud, konsulendid, teadlased, poliitikakujundajad, õppeasutused

Metsamullad

Sihtrühmad: RMK, erametsaomanikud, metsaühistud, teadlased, looduskaitsjad, metsandushariduse andjad..

Tehismullad

kasvava tähtsusega valdkond

Sihtrühmad: kohalikud omavalitsused, kogukonnaaiad, planeerijad, tööstus, koolid ja linnakogukonnad.

Aitäh! [email protected]

Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõ_.pdf

1 (4)

PROTOKOLL

Tallinn 23. oktoober 2025 nr 1-2/25/13

Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja

jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks.

Uurimisprogramm“ juhtrühma 13.10.25 kohtumise protokoll

Algus kell 13.00, lõpp kell 14.30

Toimumise koht: Kliimaministeerium ja Microsoft Teams Juhatas Antti Tooming

Protokollis Madli Linder

Kohapeal osalesid juhtrühma liikmetest Timo Kark, Madli Linder, Madis Pärtel, Katrin Rannik, Liis Sipelgas, Antti Tooming, juhtrühma liikme Ivan Sergejevi asendajana Ivari Rannama;

püsivaatlejatest Vello Kima, Janika Laht, Eike Lepmets, Tiit Oidjärv, Kristi Parro, Aire Rihe; Mulla koostöökeskuse tutvustuse ajal ka külalisesineja Kerttu Tammik.

Veebis osalesid juhtrühma liikmed Raili Allmäe ja Marju Keis ning juhtrühma liikme Kati Tamtiku asendajana Anu Nemvalts; püsivaatlejatest Sandra Aasmäe, Helve Hunt, Kerli Kirsimaa, Harry Kuivkaev, Martin Maddison ja Krisela Uussaar.

Puudusid juhtrühma liikmed Taimar Ala, Marko Arula, Laura Remmelgas, Ivan Sergejev, Kati

Tamtik, püsivaatlejatest Taimo Aasma, Andres Levald, Reena Osolin, Argo Peepson, Anna Semjonova, Kätlin Viik.

Päevakord

1. Seniste töös ja lõpetatud projektide ülevaade.

2. Vahepealsel perioodil algatatud projektide ülevaade.

3. Jätkutegevused ja ettepanekud järgmisteks arendusteks maakasutuse, seire, KHG osas.

4. Kestliku mulla- ja maakasutuse konverentsi tutvustus.

5. Rahastuse seisu kokkuvõte.

6. Mulla koostöökeskuse formaadi loomine.

7. Järgmine kohtumine.

Protokolli lisad:

Lisa 1: projekti (kogu projekt edaspidi nimetatud TA projekt) ülevaate slaidid.

Lisa 2: Mulla koostöökeskuse slaidid.

2 (5)

1. Sisutegevuste ülevaated (päevakorrapunktide 1–4 käsitlus projekti plokkide kaupa)

Detailid on slaididel protokolli lisas 1.

1.1. MULD2 ehk üleriigiline suuremõõtkavaline mullastikukaart

Kuulati: Madli tegi ülevaate tööde seisust. II vahearuanne hilineb, tähtaeg oli 30.09.25, esitatakse

16.10.25. Muidu on tööd ajakavas ja hästi edenenud, tööde seisu tutvustas teadlaste konsortsium MULD2 juhtkomisjonile (teadlastest ja ametkondade esindajatest MULD2 edenemist jälgiv kogu)

viimati ka 15.09.25. Detaile vt slaididelt protokolli lisas 1.

Arutati:

• Praegu majutatakse staatilist (mitteuuenevat-täienevat) mullastikukaarti Maa- ja Ruumiametis

(MARU), MULD2 lõppemise järgne haldamine on veel läbi rääkimata.

• MARU on MULD2 juhtkomisjonis nimetatud, kuid pärast eelmise esindaja lahkumist on uue

leidmisega olnud raskusi.

Otsustati: MULD2 andmestiku ja mullastikukaardi edasise majutamise, võimaliku

rahastusvajaduse ja haldamise küsimusega peab veel selle aasta jooksul tegelema hakkama.

Tegeletakse edasi ka MARU uue esindaja leidmisega MULD2 juhtkomisjoni.

1.2. Kasvuhoonegaaside (KHG) uuringute ja seotud tegevuste seis

Kuulati: Janika andis ülevaate TA projektis KHG valdkonnas tehtust ning käimasolevatest ja

planeeritavatest arendustest (vt detaile protokolli lisast 1).

Arutati:

• Käimasolevad PÕMU (põllu- ja rohumaamuldade KHG mudel) ja MEMU

(metsamaamuldade KHG mudel) projektid

Küsiti mudelite tulevase kasutuselevõtu ja rakendamise kohta – kuidas mudelid uuenevad, kust

sisendandmestik saadakse (kas see oleks lisakulu) ning kus suunas võib mudelite kasutusele võtt KHG eesmärkide täitmise trajektoore ja aruandlust mõjutada.

Janika: hetkel pole see veel teada, mis suunas võib aruandluse tulemus muutuda, kuid võib öelda, et seni kasutatud metoodika on heidet pigem ülehinnanud. Mõlemad uurimisrühmad koondavadki

parajasti infot, millised olemasolevad mudelid võiksid Eestis kasutamiseks sobida, kuidas mudelid

toimivad, millised sisendandmed on vajalikud, olemas jne. Mudeli rakendamisel võetakse arvesse ka ajaloolised andmed ning arvutused tehakse ka aegreas tagantjärele. Sisendandmetena kasutatakse

parimaid olemasolevaid materjale, sh MULD2 andmeid.

• Märgalade mask

Ettepanek on viia läbi pakkumusteta jäänud märgalade maski korduskonkurss suurendatud eelarvega (200 000 eurolt 400 000 eurole koos käibemaksuga) ning pikendatud ajakavaga

(2026. aasta lõpult novembrini 2027), arvestades teadlastelt laekunud tagasisidet maksumuse (juba ainuüksi käibemaks ja konsortsiumi partnerite üldkulud võtavad eelarvest üle poole) ning tööde

iseloomu ja mahu osas (antud kaardistusega seonduvad mitte ainult keerukad GIS-analüüsid, vaid

ka mahukad välitööd jne). Lähteülesande sisu ei muutu, täpsustatud on koostööd teiste seotud projektidega.

3 (5)

• Põllu- ja rohumaade maski ning maastikuelementide, sh asula jm maa biomassi seire ja

KHG arendusettepanekud

Plaanis on hakata koostama nimetatud arendustööde lähteülesandeid. Arutelud toimusid juba

kevadel, kuid siis otsustati ära oodata PRIA plaanis olnud tööde arengud ja sügisel uuesti teema uuesti üles võtta. Uute aruteludega on juba ka alustatud.

Arutati:

• Nn maskide olulisus seisneb selles, et erinevate maakategooriate kohta tekivad kaardikihid,

ruumiandmestik, mis võimaldab LULUCF aruandluses minna senise SMIga võrreldes

asukohapõhisemaks ja kasutada maakategooriate detailseid pindalasid (Tier 3 määramistasand, millele peab LULUCF aruandlus aastaks 2030 liikuma, eeldab seda).

• Kelle hallata jäävad tulevikus maskid, pole veel otsustatud. Seni on maskide tellijaks olnud

KAUR (ka töös oleva metsamaski on tellinud KAUR teistest vahenditest) ning ka metoodikad on KAURi käes – väljatöötatavad metoodikad ongi võtmesõna, mis võimaldavad maske

uuendada.

• TA projekti KHG ploki eelarves on kokku kaks miljonit eurot, sellest üks miljon on PÕMU ja MEMU. Märgalade maski eelarve suurendamine kogueelarvet ei mõjuta, pärast sellele 400 000

euro eraldamist on ülejäänud 600 000 eurot võimalik kasutada põllu- ja rohumaade maski ning

maastikuelementide ja asulate ja muu maa arenduste jaoks.

Otsustati:

• viia läbi märgalade maski korduskonkurss eeldatava maksumusega kuni 400 000 eurot (koos käibemaksuga) ning 2027. a lõppu pikendatud tähtajaga.

• Hoida juhtrühma jooksvalt kursis, mis suunas PÕMU, MEMU jt arendused KHG eesmärkide trajektoore ja eesmärkide saavutamist hakkavad mõjutama ja kas sellega võib kaasneda riske.

1.3. Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise plokk

Kuulati: Madli tegi ülevaate tehtud, käimasolevatest ja plaanitavatest tegevustest plokis ning tööde

olulisusest (vt detaile slaididelt protokolli lisas 1), märkides muu hulgas ära, et õigusanalüüs „Metsa kasutusõiguse riigile omandamise õigusliku instrumendi analüüs“ on vastu võetud ja juhtrühmaga

e-kirja ning veebi teel jagatud; õigusanalüüs „Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse

tagamise õiguslikud põhimõtted“ edeneb plaanipäraselt ning et täna (13.10.25) on õigusanalüüsi „Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive suunamise õiguslike aluste analüüs erinevatel valitsemis- ja

reguleerimistasanditel“ minikonkursi pakkumuste tähtaeg.

Lähemalt tutvustati õigusanalüüsi „Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus,

nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral“ (edaspidi ka keskkonnaandmete õigusanalüüs) lähteülesannet (saadetud juhtrühmale ka e -kirjaga 7.10.25)

eesmärgiga see juhtrühmaga kooskõlastada, et seejärel raamlepingute raames minikonkursi

menetlusega alustada.

Arutati:

1.3.1. Keskkonnaandmete õigusanalüüs

• Kas keskkonnamõju hindamise (KMH) tõhustamise ja kiirendamise protsessis pole juba tellitud midagi sarnast? Tuumiku teada dubleerimist pole, KMH protsessi vastutav isik on olnud ka

arutelude juures, aga lähteülesanded vaadatakse selle pilguga veel üle.

• Näidisjuhtumite täpne valik ja detailne sisu selgub pärast lepingu sõlmimist töö käigus tellija laiendatud töörühma ja töövõtja koostöös, lähteülesandes on välja toodud näidisvalik .

4 (5)

• Näidisjuhtumina välja pakutud PANDA andmebaasi (Maaelu Teadmuskeskuse ehk METKi

hallatav Eesti põllumuldade agrokeemiliste näitajate digitaalne andmekogu) kasutuspiirangutega seonduvat on ka varem uuritud, aga andmekogu efektiivseks

kasutuselevõtuks (tegu on mahuka ja olulisi mulla seisundit kirjeldavate andmete koguga, millel

on aga kasutuspiirangud, sh tulenevalt labori akrediteeringu tingimustest) on tarvis ka seni üles jäänud õiguslikud küsimused lahendada.

• Näidisjuhtumite seas on pakutud ka kohapõhise keskkonnaseire õiguslike aluste

väljaselgitamine ja lahenduste pakkumine. See seostub mh looduskaitseseaduse töös oleva muudatusettepanekuga (maaomaniku teavitamine seirest), millega tuleb muu hulgas töö käigus

ka arvestada.

Otsustati:

• PANDA kasutusvõimaluste küsimus vajab käsitlust ning kohapõhise keskkonnaseire õiguslike

aluste kompleksne analüüs on samuti igal juhul kasulik. Täpsemad näidisjuhtumid ja nende sisu otsustatakse töö käigus tellija-töövõtja töörühmade koostöös.

• Täpsustada KMHde tõhustamise protsessis tellitud analüüsi sisu ja haakumine TA projekti

lähteülesandega, vajadusel täiendada/muuta lähteülesannet ja see siis juhtrühmale uuesti kooskõlastamiseks saata.

1.3.2. Pruunalad

Otsustati: võeti teadmiseks, et konkurss õnnestus (laekus üks pakkumus konsortsiumilt koosseisus Eesti Maaülikool, OÜ Hendrikson & Ko summas 198 400 eurot koos käibemaksuga),

hindamisotsused on tehtud ning kooskõlastati lepingu sõlmimisega edasiminek.

1.3.3. Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteem

Juhtimissüsteemi loomine on TA projekti peamine eesmärk, aga selle üleüldine kontseptsioon ei ole veel paigas. Ajurünnakutega on alustatud. Tuleb läbi arutada, mis kujul juhtimissüsteem tuleb,

sobilikum nimetus võib olla hoopis „juhtimismudel“. See peab kokku minema õigusliku raamistiku ja ühiskondliku ootusega. Arutamist vajab ka nt see, kas juhtimissüsteem hakkab sisaldama

ruumiandmeid ja -analüüse ja kes selle loob – variant on nt riigiasutustel ise teha, mitte sisse tellida,

või läbi viia sarnaselt looduse taastamise kava protsessijuhi teenusena – sellest oleneb ka hanke tüüp jne. N-ö kõrvalseisja poolt tehtuna oleks lisandväärtus erapooletum lähenemine. Mõistlik võib

olla läbi viia ka turu-uuring. Eeldatavaks maksumuseks on pakutud hetkel see jääk, mis on praegu

maahõive plokis üle (700 000 koos käibemaksuga), kuid tegelik vajadus ei ole veel selge.

Otsustati: otsust juhtimissüsteemi tellimise osas seekord veel ei tehtud, jätkatakse ajurünnakute ja

laiapõhjalise kaasamisega.

1.4. Seirevõimekuste arendamise plokk

Kuulati: Madli tegi ülevaate tehtud, käimasolevatest ja plaanitavatest töödest seireplokis (vt detaile

slaididelt protokolli lisas 1). Aire tutvustas mullaseire raamistiku teaduspõhise arendamise lähteülesannet (esialgne eeldatav maksumus 500 000 eurot käibemaksuga, kestus 2027. a lõpuni),

mis toetub suuresti mullaseire direktiivi kontekstis TA projekti raames 2025. a tehtud METKi

analüüsile „Mullaseiredirektiivist tulenevate kohustuste ja kulude eksperthinnang“ ning selles toodud vajadustele ja kohustustele. Analüüs hõlmas ka riigi vajadusi, kui direktiivi ei tule – nt on

riikliku keskkonnaseire mullaseire allprogramm vaja nagunii uuendada. Leiti, et teema on oluline ning aluseks olevat analüüsi võiks paluda METKil juhtrühmale tutvustada.

Otsustati: enne n-ö mullaseire raamistiku konkursi lähteülesandega edasiminekut ära oodata

5 (5)

mullaseire direktiivi Europarlamendi lõpphääletus (23. oktoober), pärast seda vastavalt vajadusele

täiendada/muuta lähteülesannet ning enne lähteülesandega edasiminekut tutvustada juhtrühmale lähemalt METKi tehtud analüüsi.

2. Konverents „Kestlik mulla- ja maakasutus – mullateadusest maakasutuse juhtimiseni“

Arutati ja otsustati: info võeti teadmiseks, eeldatav konverentsi korraldusteenuse maksumus (kuni

30 000 eurot + käibemaks) sobib.

3. Mulla koostöökeskuse formaadi loomine

Kuulati: Kerttu Tammik (METK) tutvustas Mulla koostöökeskuse loomise kontseptsiooni (vt ka

slaide lisas 2). Eestis on tugev teadusbaas, kuid teadmised on killustatud ja erinevate osapoolte koostööd tuleks tõhustada. Teadmussiire ja nõustamisteenused on mullakaitses võtmetähtsusega.

Praegu ei jõua uuringud ja praktika tootjateni piisavalt kiiresti ega selgel kujul. Keskus aitab siduda

teaduse tulemused tootjate igapäevase tööga ja vähendada innovatsiooni „kadusid“. Euroopa Liidu (EL) uued algatused (Euroopa roheline kokkulepe, EL Mullastrateegia aastaks 2030, EL

Mullamissioon „Soil Deal for Europe“, EL Mullaseire ja vastupidavuse direktiiv) nõuavad riiklikult sidusamat lähenemist ja praktilist koostööd. Koostöökeskus loob vajaliku struktuuri, et Eesti

suudaks neid ootusi täita ja võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Arutati: Koostöökeskuse üks eesmärke – andmete kättesaadavaks tegemine – on kliendile ja

rakenduslikult (et andmeid kasutataks) väga oluline, oluline mullateemade teadlikkuse hoidmiseks

ning info, sh teadustulemuste levitamiseks. Koostöökeskuse vaatesse võiks sisse tuua ka maaparanduse temaatika. Arutati ka seda, kuidas koostöökeskuse kontseptsioon sobitub üldisesse

juhtimissüsteemi arendusse. Leiti, et see ei takista laiema pildi kujundamist, aga peaks silmas

pidama, et ka ei dubleeri ja oleks selle sidus osa.

Otsus: viiakse juhtidega läbi täiendavad arutelud, sh koostöökeskuse loomisega kaasnevate mõjude osas. Kaasata edasisse operatiivsesse protsessi MARUst ka maaparanduse inimesed.

4. TA projekti rahastuse seis kokkuvõtlikult

Otsus: TA projekti eelarveseisu koondtabel (slaid 18 lisas 1, sisaldab ümardatud maksumusi) võeti teadmiseks, konkreetsed rahastust puudutavad otsused on tehtud eespool sisupunktide juures.

5. Järgmine kohtumine

Otsus: Leida järgmise kohtumise aeg veel 2025. a sees, et tutvustada seireanalüüsi, anda ülevaade juhtimissüsteemi loomise mõtterünnakutest, keskkonna- ja kliimaandmete õigusanalüüsi

täpsustustest ja muust, mis vajas ülevaatamist ja mille osas on otstarbekam infot jagada koosoleku raames ja mitte kirjalikult.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming Madli Linder elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler