Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 03.10.2025 nr JDM/25-1086/-1K

Meie: 27.10.2025 nr 1-7/281-2

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse

muutmise ning kriminaalhooldusseaduse

kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

Austatud justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi JDM) esitas kooskõlastamiseks vangistusseaduse ja

karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise

seaduse eelnõu, mille eesmärk on ajakohastada vangistus- ja teenistusõiguse sätteid ning

kriminaalhoolduse korraldust, suurendada õigusselgust ja tõhustada vanglate ning

kriminaalhoolduse tööd, tagades seejuures kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste õiguste

parema kaitse. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega,

mille eesmärk on suurendada eelnõu õigusselgust, rakendatavust ja ühtlust erinevate seaduste

vahel.

1. Vangistusseaduse nimetuse muutmine

Eelnõu kohaselt muudetakse vangistusseaduse (edaspidi VangS) nimetus vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduseks. Et vältida viitamisvigadest tulenevat õiguslikku ebaselgust, tuleks

VangS-i nimemuutus kajastada ühtselt kogu seadusandluses. Seega tuleb eelnõus ette näha ka

vastavad muudatused seadustes, milles VangS-le viidatakse. Siseministeeriumi valitsemisala

puudutavatest seadustest vajavad muutmist muu hulgas järgmised seadused:

• isikut tõendavate dokumentide seadus (§ 15⁴ lg 2);

• kodakondsuse seadus (§ 24 lg 2);

• relvaseadus (§ 3 lg 7 ja 8);

• välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (§ 137 lg 2 ja § 366 lg 8);

• välismaalaste seadus (§ 279⁴ lg 2);

• väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (§ 15⁴ lg 8; § 19 lg 3; § 23 lg 6; § 33¹⁵ lg 2).

Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada muudatustega asjakohastes seadustes.

2. Isikusamasuse tuvastamine vanglasse saabumisel

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 23 muudetakse VangS-i §-de 13 ja 89 sõnastust nii, et

vanglateenistusel oleks võimalik tuvastada vanglasse või arestimajja tulnud isiku samasust.

Muudetavate VangS-i §-de 13 ja 89 sõnastusest ja seletuskirjast jääb mulje, et isikusamasust

2 (4)

kontrollitakse ainult teatud juhtudel ja kõikide karistust kandma tulevate isikute isikusamasuses

ei veenduta.

Tõsikindla isikusamasuse kontrollimise eesmärgil on oluline andmekogusse päringu tegemine

igakordselt isiku vanglasse vastu võtmisel, ka siis kui isikul on kehtiv dokument kaasas. Selleks

on vajalik vastava päringu tegemine isikut tõendavate dokumentide andmekogusse (edaspidi

ITDAK) (ja ITDAK-i kaudu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse),

mille abil saab kindluse, et selliste andmete ja fotoga dokument eksisteerib ka riiklikus

andmekogus ega ole võltsitud. Kuigi päring tehakse läbi ITDAK-i, aga isikut tõendava

dokumendi foto tuleb alati automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogust,

oleks korrektne seletuskirjas viidata ka automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogule. Samas peab jääma alles võimalus lähtuda ainult andmekogu andmetest, kui isikul

dokumenti ei ole. Seega oleks valemulje ja õigusliku lünga vältimiseks vajalik sätte sõnastust

ja seletuskirja muuta selliselt, et kaetud oleksid kõik olukorrad (üldine sõnastus) või viidata

konkreetselt iseseisvalt karistust kandma tulnud isikutele.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kõnelaused sätted järgmiselt:

§ 13. Vastuvõtmise alus

Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja alusel. Tema

isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku tuvastamist võimaldavate

riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.

§ 89. Eelvangistusse vastuvõtmise alus

Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia,

kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse koopia või kohtuotsuse koopia

alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku tuvastamist

võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.

§ 851 lõige 1

(1) Isik võetakse vanglasse vastu aresti mõistmise või määramise kohta tehtud kohtulahendi

koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku

tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.

3. Kirjavahetuse ja telefonikõnede kontroll

Eelnõu §-i 1 punktiga 11 muudetakse VangS-i §-i 29. VangS § 29 lõike 2 punktiga 4

sätestatakse, et avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse ametiasutusele avaliku

teenistuse seaduse tähenduses. Sama paragrahvi lõike 3 teises lause sätestatakse, et on keelatud

kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale,

prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ning JDM-le. Eelnõuga muudetakse ka VangS §-i 97

„Vahistatu kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine“, esitades §-s 29 toodud 3 esimest lõiget

praktiliselt samas sõnastuses. Juhime tähelepanu, et normitehniliselt oleks korrektne VangS

§-s 97 viidata §-le 29, mitte sama teksti ümber kirjutada.

4. Isikut tõendava dokumendi väljastamine väljasaadetavale

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 321. Seletuskirja kohaselt on edaspidi

kavas kinnipeetavale väljastada väljasõidu ajaks kinnipidamise õiend või anda talle kätte tema

isikut tõendav dokument.

3 (4)

Juhime tähelepanu, et kinnipeetavate seas võib olla ka välismaalasi, kes peale karistuse

kandmist kuuluvad Eestist väljasaatmisele. Selleks, et välismaalane ei saaks isikut tõendava

dokumendi hävitamisega oma väljasaatmist takistada või edasi lükata, palume leida lahendus,

kus väljasaadetavatele isikut tõendavat dokumenti, sh reisidokumenti ei väljastata.

5. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse VangS § 68 sõnastust. Seletuskirja kohaselt on eesmärk

muuta isiku läbiotsimise korda selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Samas ei muudeta

VangS § 14 lõiget 1, mis näeb ette kinnipeetava ja tema asjade läbiotsimise. Seletuskirja lisa

„Rakendusaktide kavand“ §-i 4 kohaselt tehakse analoogsed muudatused viidatud määruses

(justiitsministri 5. septembri 2001. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas”).

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

a) sätestada erisused, kellele turvakontrolli ja läbivaatust ei tehta, seaduses;

b) mõistlikkuse printsiibist lähtudes ja kasuliku tööaja kokkuhoiu eesmärgi saavutamiseks

lisada nende isikute hulka, kellele turvakontrolli ja läbivaatust ei tehta vanglasse sisenev või

vanglast väljuv uurimisasutuse ametnik, kelle eesmärgiks on uurimistoimingute tegemine

(nt vahistatu ülekuulamine). Vastav erisus on kehtivas õiguses ette nähtud nt vanglas

uurimistoiminguid tegevatele prokuröridele.

6. Kriminaalhoolduse täide viimine

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VangS-i peatükiga 52 „Kriminaalhoolduse täideviimine“,

kuna kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud sätted tuuakse üle

vangistusseadusesse.

Eelnõu seletuskirja kohaselt tuuakse VangS-i üle kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281

lõige 1 paragrahvi § 10423 lõikena 1 mis sätestab, et kriminaalhooldust võib teostada

võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute

puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, milles on termini „võrgustikutöö“ selgitus. Seletuskirja

kohaselt on võrgustikutöö eri osapoolte vaheline koostöö, kus igal võrgustikuliikmel on oma

kindel roll ja kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada juhtumi terviklik lahendamine.

Kavandatud §-s 10424 loetletakse võrgustikutöös vajalikud andmekategooriad, mille töötlemise

õigus võrgustikuliikmetel on. Loetelust ei leia isiku käitumist või eluviisi iseloomustavate

andmete kategooriat. Selleks, et võrgustikuliikmed saaksid isiku ja kriminaalhooldusjuhtumi

toetamiseks oma ülesandeid täita hinnatakse praktikas ka erinevaid riske, mida tuleb maandada.

Riske põhjustab muuhulgas ka isiku käitumine ja eluviis ning maandusmeetmeteid või tegevusi

valitakse ja vajadusel muudetakse just käitumist puudutavate andmete põhjal. Ilma nende

andmeteta ei saa teha terviklikke hinnanguid ega riskipõhiseid otsuseid kriminaalhooldusaluse

või tema lähedaste toetamiseks ja kaitsmiseks. Seega on vajalik tagada ka niisuguste andmete

vahetamise õigus võrgustikuliikmete vahel.

Teeme ettepaneku täpsustada kavandatava vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 10423,

sõnastades selle lõike 2 järgnevalt:

„(2) Võrgustikutöö on kriminaalhooldaja juhitud võrgustikuliikmete koostöö, kus igal liikmel

on oma põhiülesannetest lähtuv kindel roll ja kokkulepitud ülesanded ning mille eesmärk

on tagada kriminaalhooldusjuhtumi terviklik lahendamine käesoleva seaduse § 1047 lõike

1 kohaselt.“

4 (4)

Peame oluliseks, et sättes rõhutataks kriminaalhooldaja juhtivat rolli võrgustikutöös ning seda,

et kõik võrgustikuliikmed osalevad juhtumi lahendamisel oma põhiülesandeid täites ning

jagavad nende raames kogutud vajalikku teavet. Praktikas on esinenud ootust, et politsei teeks

kriminaalhooldusaluse suhtes just kriminaalhooldusest ajendatud spetsiaalseid kodukülastusi

info hankimiseks või kontrolle (sh alkoholi vm ainete tarvitamise osas). Niisugust õigust

politseil ei ole. Sätte täpsem sõnastus tagab selguse selles osas, et võrgustikuliikmed ei lepiks

kokku ega neilt ei oodataks üksteise eest ülesannete tegemist. Koordineeritud andmevahetus

erinevate asutuste vahel võrgustikutöö formaadis kriminaalhooldusjuhtumi lahendamise

edukuseks määrava tähtsusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister