Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 27.10.2025 nr 160

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 7 ja lg 2 alusel:

1. Lõpetan järgmiste kunstimälestiste kultuurimälestiseks olemise:

1.1. Ikoon "Nikolai Imetegija", 19. saj. II pool (tempera, puit) (kultuurimälestiste registri

nr 839, asukoht Suur-Kolkja vanausuliste palvela, Kolkja alevik);

1.2. Ikoon "Jumalaema sündimine", 19. saj. lõpp (tempera, puit) (kultuurimälestiste

registri nr 840, asukoht Suur-Kolkja vanausuliste palvela, Kolkja alevik);

1.3. Rist, 19. saj. (pronks, valatud) (kultuurimälestiste registri nr 865, asukoht Suur-

Kolkja vanausuliste palvela, Kolkja alevik);

1.4. Rist, 19. saj. (pronks, valatud) (kultuurimälestiste registri nr 866, asukoht Suur-

Kolkja vanausuliste palvela, Kolkja alevik);

1.5. Rist, 19. saj. (pronks, valatud) (kultuurimälestiste registri nr 870, asukoht Suur-

Kolkja vanausuliste palvela, Kolkja alevik);

1.6. Rist, 19. saj. (pronks, valatud) (kultuurimälestiste registri nr 872, asukoht Suur-

Kolkja vanausuliste palvela, Kolkja alevik);

1.7. Ikoon «Kristuse sündimine», 19. saj. algus (tempera, puit, hõbe) (kultuurimälestiste

registri nr 1531, asukoht Tallinn, Liivalaia tn 38);

1.8. Ikoon «Veronika rätt», 19. saj. algus (tempera, puit) (kultuurimälestiste registri nr

1532, asukoht Tallinn, Liivalaia tn 38);

1.9. Kroonlühter kuue tulega, 19.saj. (pronks, kristallklaas) (kultuurimälestiste registri

nr 3735, asukoht Kuusalu vald, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (edaspidi EELK)

Leesi kirik, Leesi);

1.10. Peeker, 20.saj. (messing, hõbetatud) (kultuurimälestiste registri nr 4971,

asukoht Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (edaspidi EAÕK) Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.11. Peeker, 20.saj. (messing, hõbetatud) (kultuurimälestiste registri nr 4972,

asukoht EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.12. Taldrik, 20.saj. (messing) (kultuurimälestiste registri nr 4973, asukoht EAÕK

Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.13. Taldrik, 20.saj. (messing) (kultuurimälestiste registri nr 4974, asukoht EAÕK

Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.14. Annikarbike, 20.saj. (messing, hõbetatud) (kultuurimälestiste registri nr 4975,

asukoht EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.15. Karikas, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5059, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.16. Diskos, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5060, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.17. Diskos, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5061, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.18. Täheke, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5062, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.19. Täheke, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5063, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.20. Lusikas, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5064, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.21. Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5065, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.22. Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5066, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.23. Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr 5067, asukoht

EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.24. Taldrik, 20.saj. (hõbe) (kultuurimälestiste registri nr 5068, asukoht EAÕK

Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.25. Taldrik, 20.saj. (hõbe) (kultuurimälestiste registri nr 5069, asukoht EAÕK

Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.26. Rist (aujärjepealne), 20.saj. (hõbe, kullatud) (kultuurimälestiste registri nr

5070, asukoht EAÕK Valga kirik, Pargi tn. 1a);

1.27. Ikoon "Ülestõusmine", 19.saj. lõpp (õli, puit) (kultuurimälestiste registri nr

5296, asukoht EAÕK Räpina kirik, Apteegi tn.7);

1.28. Ikoon "Püha Paraskeva", 20.saj. algus (õli, puit, messing, klaas)

(kultuurimälestiste registri nr 5476, asukoht EAÕK Saatse kirik);

1.29. Ikoon "Prohvet Elias", 19.saj.? (puit, tempera, messingkate hõbetatud)

(kultuurimälestiste registri nr 5586, asukoht EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa

tn.);

1.30. Rist (kaelaskantav), ? (kuld) (kultuurimälestiste registri nr 5660, asukoht

EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa tn.);

1.31. Georgi rist, ? (valge metall) (kultuurimälestiste registri nr 5661, asukoht

EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa tn.);

1.32. Rist (kaelaskantav), ? (elevandiluu) (kultuurimälestiste registri nr 5662,

asukoht EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa tn.);

1.33. Karp, ? (hõbe) (kultuurimälestiste registri nr 5663, asukoht EAÕK Värska

kirik, Paul Haavaoksa tn.);

1.34. Medaljon, ? (hõbe) (kultuurimälestiste registri nr 5664, asukoht EAÕK

Värska kirik, Paul Haavaoksa tn.);

1.35. Laualühter, 19.saj. (messing, hõbetatud) (kultuurimälestiste registri nr 16381,

asukoht Lääne-Nigula vald, EELK Noarootsi kirik);

1.36. Laualühter, 19.saj. (messing, hõbetatud) (kultuurimälestiste registri nr 16382,

asukoht Lääne-Nigula vald, EELK Noarootsi kirik);

1.37. Küünlajalg, 19.saj. (messing?, hõbetatud) (kultuurimälestiste registri nr

16385, asukoht Lääne-Nigula vald, EELK Noarootsi kirik);

1.38. Küünlajalg, 19.saj. (messing?, hõbetatud) (kultuurimälestiste registri nr

16386, asukoht Lääne-Nigula vald, EELK Noarootsi kirik);

1.39. Braa, 17.saj. (vask) (kultuurimälestiste registri nr 16904, asukoht EELK

Haljala Püha Mauritiuse kirik, Rakvere mnt 1, Haljala alevik);

1.40. Karp, 17. saj. (hõbe) (kultuurimälestiste registri nr 16919, asukoht Viru-

Nigula küla, EELK Viru-Nigula kirik);

1.41. Ikoon "Püha Jüri" ikonostaasil, 19.saj. II pool (õli, lõuend) (kultuurimälestiste

registri nr 19141, asukoht EAÕK Jõõpre kirik);

1.42. Küünlajalg Uruste EAÕ kirikust, 19/20.saj. (messing?) (kultuurimälestiste

registri nr 22571, asukoht EAÕK Pärnu Issandamuutmise kirik, Aia tn 5);

1.43. Küünlajalg Uruste EAÕ kirikust, 19/20.saj. (messing?) (kultuurimälestiste

registri nr 22572, asukoht EAÕK Pärnu Issandamuutmise kirik, Aia tn 5);

1.44. Täheke, 20.saj. algus (messing, stantsitud, kullatud) (kultuurimälestiste

registri nr 29218, asukoht Lossi tn 8, EAÕK Kuressaare Püha Nikolai kirik);

1.45. Oda, Peterburi töö, 19.saj., annetatud 1851 (hõbe) (kultuurimälestiste registri

nr 21726, asukoht Magasini 1, Jumalaema Uinumise õigeusu kirik);

1.46. Laud, 19.saj. (puit) (kultuurimälestiste registri nr 20284, asukoht EELK

Palamuse Püha Bartholomeuse kirik, Palamuse alevik, Köstri allee 2).

2. Tunnistan kehtetuks:

2.1. Kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse nr 19/1 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktid 893, 894, 900, 901, 905, 907;

2.2. Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktid 302, 1031;

2.3. Kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

punkti 243;

2.4. Kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 4 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

punktid 472, 473, 474, 475, 476, 546, 548, 549, 550, 551, 552, 553, 554, 555, 556, 557,

558;

2.5. Kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

punktid 236, 313, 490, 609, 610, 611, 612, 613;

2.6.Kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 36 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

punktid 311, 312, 315, 316;

2.7.Kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 38 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

punktid 151, 168;

2.8.Kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 41 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

punktid 528, 946, 947;

2.9.Kultuuriministri 26.06.2009 käskkirja nr 216 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja

mälestiseks olemise lõpetamine“ tabel 2 punkti 117;

2.10. Kultuuriministri 18.05.1998 määruse nr 15 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 662;

2.11. Kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punkti 215.

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja

ajakohastada andmed riigi maakatastris ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades

kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud

3.1. Ikoon "Nikolai Imetegija", 19. saj. II pool (tempera, puit) tunnistati kunstimälestiseks

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse nr 19/1 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktiga 893 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 839.

3.1.1. Mälestise Ikoon "Nikolai Imetegija", 19. saj. II pool (tempera, puit) asukoht on Suur-

Kolkja vanausuliste palvela, Kolkja alevik.

3.1.2. Paikvaatlusel 02.06.2011 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud alates 18.06.1993. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja

kultuurimälestiste registri andmetel varastati mälestis 1993. aastal palvelas toimunud

varguse käigus. Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.2. Ikoon "Jumalaema sündimine", 19. saj. lõpp (tempera, puit) tunnistati kunstimälestiseks

kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määruse nr 19/1 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktiga 894 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 840.

3.2.1. Mälestise Ikoon "Jumalaema sündimine", 19. saj. lõpp (tempera, puit) asukoht on Suur-

Kolkja vanausuliste palvela, Kolkja alevik.

3.2.2. Paikvaatlusel 02.06.2011 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati mälestis 18.06.1993 palvelas toimunud varguse käigus.

Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.3. Rist, 19. saj. (pronks, valatud) tunnistati kunstimälestiseks kultuuri- ja haridusministri

01.06.1995 määruse nr 19/1 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 900 ja kanti

kultuurimälestiste registrisse numbriga 865.

3.3.1. Mälestise Rist, 19. saj. (pronks, valatud) asukoht on Suur-Kolkja vanausuliste palvela,

Kolkja alevik.

3.3.2. Paikvaatlusel 02.06.2011 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati mälestis 23.-24.10.1991palvelas toimunud varguse käigus.

Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.4. Rist, 19. saj. (pronks, valatud) tunnistati kunstimälestiseks kultuuri- ja haridusministri

01.06.1995 määruse nr 19/1 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 901 ja kanti

kultuurimälestiste registrisse numbriga 866.

3.4.1. Mälestise Rist, 19. saj. (pronks, valatud) asukoht on Suur-Kolkja vanausuliste palvela,

Kolkja alevik.

3.4.2. Paikvaatlusel 02.06.2011 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati mälestis 23.-24.10.1991 palvelas toimunud varguse käigus.

Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.5. Rist, 19. saj. (pronks, valatud) tunnistati kunstimälestiseks kultuuri- ja haridusministri

01.06.1995 määruse nr 19/1 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 905 ja kanti

kultuurimälestiste registrisse numbriga 870.

3.5.1. Mälestise Rist, 19. saj. (pronks, valatud) asukoht on Suur-Kolkja vanausuliste palvela,

Kolkja alevik.

3.5.2. Paikvaatlusel 02.06.2011 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Kultuurimälestiste registri andmetel varastati mälestis

23.-24.10.1991 palvelas toimunud varguse käigus. Varastatud ese võeti mälestisena kaitse

alla.

3.6. Rist, 19. saj. (pronks, valatud) tunnistati kunstimälestiseks kultuuri- ja haridusministri

01.06.1995 määruse nr 19/1 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 907 ja kanti

kultuurimälestiste registrisse numbriga 872.

3.6.1. Mälestise Rist, 19. saj. (pronks, valatud) asukoht on Suur-Kolkja vanausuliste palvela,

Kolkja alevik.

3.6.2. Paikvaatlusel 02.06.2011 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati mälestis 23.-24.10.1991 palvelas toimunud varguse käigus.

Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.7. Ikoon «Kristuse sündimine», 19. saj. algus (tempera, puit, hõbe) tunnistati

kunstimälestiseks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 1031 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 1531.

3.7.1. Mälestise Ikoon «Kristuse sündimine», 19. saj. algus (tempera, puit, hõbe) asukoht on

Tallinn, Liivalaia tn 38.

3.7.2. Paikvaatlusel 02.01.1992 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Kultuurimälestiste registri andmetel varastati mälestis

1974. aastal toimunud varguse käigus. Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.8. Ikoon «Veronika rätt», 19. saj. algus (tempera, puit) tunnistati kunstimälestiseks kultuuri-

ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktiga 302 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 1532.

3.8.1. Mälestise Ikoon «Veronika rätt», 19. saj. algus (tempera, puit) asukoht on Tallinn, Liivalaia

tn 38.

3.8.2. Paikvaatlusel 02.01.1992 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Kultuurimälestiste registri andmetel varastati mälestis

1979. või 1980. aastal toimunud varguse käigus. Varastatud ese võeti mälestisena kaitse

alla.

3.9. Kroonlühter kuue tulega, 19.saj. (pronks, kristallklaas) tunnistati kunstimälestiseks

kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga

243 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 3735.

3.9.1. Mälestise Kroonlühter kuue tulega, 19.saj. (pronks, kristallklaas) asukoht on Kuusalu vald,

EELK Leesi kirik, Leesi.

3.9.2. Paikvaatlusel 09.04.2001 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Kultuurimälestiste registri andmetel varastati mälestis

1981. aastal kiriku remonttööde käigus. Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.10. Peeker, 20.saj. (messing, hõbetatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 472 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 4971.

3.10.1. Mälestise Peeker, 20.saj. (messing, hõbetatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.10.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese võeti

mälestisena kaitse alla.

3.11. Peeker, 20.saj. (messing, hõbetatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 473 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 4972.

3.11.1. Mälestise Peeker, 20.saj. (messing, hõbetatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.11.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.12. Taldrik, 20.saj. (messing) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 474 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 4973.

3.12.1. Mälestise Taldrik, 20.saj. (messing) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.12.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud alates. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja

kultuurimälestiste registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse

käigus. Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.13. Taldrik, 20.saj. (messing) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 475 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 4974.

3.13.1. Mälestise Taldrik, 20.saj. (messing) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.13.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.14. Annikarbike, 20.saj. (messing, hõbetatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse

nr 4 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 476 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 4975.

3.14.1. Mälestise Annikarbike, 20.saj. (messing, hõbetatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi

tn 1a.

3.14.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.15. Karikas, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 547 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5059.

3.15.1. Mälestise Karikas, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.15.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.16. Diskos, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 548 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5060.

3.16.1. Mälestise Diskos, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.16.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.17. Diskos, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 549 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5061.

3.17.1. Mälestise Diskos, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.17.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.18. Täheke, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 550 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5062.

3.18.1. Mälestise Täheke, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.18.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.19. Täheke, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 551 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5063.

3.19.1. Mälestise Täheke, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.19.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.20. Lusikas, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 552 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5064.

3.20.1. Mälestise Lusikas, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.20.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.21. Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 553 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5065.

3.21.1. Mälestise Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.21.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.22. Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 554 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5066.

3.22.1. Mälestise Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.22.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.23. Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 555 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5067.

3.23.1. Mälestise Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.23.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.24. Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 556 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5068.

3.24.1. Mälestise Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.24.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.25. Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 4

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 557 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5069.

3.25.1. Mälestise Taldrik, 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik, Pargi tn 1a.

3.25.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.26. Rist (aujärjepealne), 20.saj. (hõbe, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997

määruse nr 4 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 558 ja kanti kultuurimälestiste

registrisse numbriga 5070.

3.26.1. Mälestise Rist (aujärjepealne), 20.saj. (hõbe, kullatud) asukoht on EAÕK Valga kirik,

Pargi tn 1a.

3.26.2. Paikvaatlusel 29.03.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 22.-23.08.1983 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.27. Ikoon "Ülestõusmine", 19.saj. lõpp (õli, puit) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997

määruse nr 5 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 236 ja kanti kultuurimälestiste

registrisse numbriga 5296.

3.27.1. Mälestise Ikoon "Ülestõusmine", 19.saj. lõpp (õli, puit) asukoht on EAÕK Räpina kirik,

Apteegi tn 7

3.27.2. Paikvaatlusel 22.08.2005 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 25.05.1994 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.28. Ikoon "Püha Paraskeva", 20.saj. algus (õli, puit, messing, klaas) tunnistati

kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 5 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga

313 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 5476.

3.28.1. Mälestise Ikoon "Ülestõusmine", 19.saj. lõpp (õli, puit) asukoht on EAÕK Saatse kirik.

3.28.2. Paikvaatlusel 27.06.2018 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 16-17.10.1991 kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud

ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.29. Ikoon "Prohvet Elias", 19.saj.? (puit, tempera, messingkate hõbetatud) tunnistati

kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 5 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga

490 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 5586.

3.29.1. Mälestise Ikoon "Prohvet Elias", 19.saj.? (puit, tempera, messingkate hõbetatud) asukoht

on EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa tn.

3.29.2. Paikvaatlusel 08.09.2004 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.30. Rist (kaelaskantav), ? (kuld) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 5

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 609 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5660.

3.30.1. Mälestise Rist (kaelaskantav), ? (kuld) asukoht on EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa

tn.

3.30.2. Paikvaatlusel 08.09.2004 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.31. Georgi rist, ? (valge metall) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 5

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 610 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5661.

3.31.1. Mälestise Georgi rist, ? (valge metall) asukoht on EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa tn.

3.31.2. Paikvaatlusel 08.09.2004 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.32. Rist (kaelaskantav), ? (elevandiluu) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 5

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 611 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5662.

3.32.1. Mälestise Rist (kaelaskantav), ? (elevandiluu) asukoht on EAÕK Värska kirik, Paul

Haavaoksa tn.

3.32.2. Paikvaatlusel 08.09.2004 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.33. Karp, ? (hõbe) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 5 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktiga 612 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 5663.

3.33.1. Mälestise Karp, ? (hõbe) asukoht on EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa tn.

3.33.2. Paikvaatlusel 08.09.2004 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.34. Medaljon, ? (hõbe) tunnistati kunstimälestiseks 19.03.1997 määruse nr 5

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 613 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 5664.

3.34.1. Mälestise Medaljon, ? (hõbe) asukoht on EAÕK Värska kirik, Paul Haavaoksa tn.

3.34.2. Paikvaatlusel 08.09.2004 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.35. Laualühter, 19.saj. (messing, hõbetatud) tunnistati kunstimälestiseks 03.07.1997 määruse

nr 36 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 311 ja kanti kultuurimälestiste

registrisse numbriga 16381.

3.35.1. Mälestise Laualühter, 19.saj. (messing, hõbetatud) asukoht on Lääne-Nigula vald, EELK

Noarootsi kirik.

3.35.2. Paikvaatlusel 17.03.2003 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.36. Laualühter, 19.saj. (messing, hõbetatud) tunnistati kunstimälestiseks 03.07.1997 määruse

nr 36 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 312 ja kanti kultuurimälestiste

registrisse numbriga 16382.

3.36.1. Mälestise Laualühter, 19.saj. (messing, hõbetatud) asukoht on Lääne-Nigula vald, EELK

Noarootsi kirik.

3.36.2. Paikvaatlusel 17.03.2003 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.37. Küünlajalg, 19.saj. (messing?, hõbetatud) tunnistati kunstimälestiseks 03.07.1997 määruse

nr 36 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 315 ja kanti kultuurimälestiste

registrisse numbriga 16385.

3.37.1. Mälestise Küünlajalg, 19.saj. (messing?, hõbetatud) asukoht on Lääne-Nigula vald, EELK

Noarootsi kirik.

3.37.2. Paikvaatlusel 17.03.2003 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.38. Küünlajalg, 19.saj. (messing?, hõbetatud) tunnistati kunstimälestiseks 03.07.1997 määruse

nr 36 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 316 ja kanti kultuurimälestiste

registrisse numbriga 16386.

3.38.1. Mälestise Küünlajalg, 19.saj. (messing?, hõbetatud) asukoht on Lääne-Nigula vald, EELK

Noarootsi kirik.

3.38.2. Paikvaatlusel 17.03.2003 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1979. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.39. Braa, 17.saj. (vask) tunnistati kunstimälestiseks 03.07.1997 määruse nr 38

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 151 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 16904.

3.39.1. Mälestise Braa, 17.saj. (vask) asukoht on EELK Haljala Püha Mauritiuse kirik, Rakvere

mnt 1, Haljala alevik.

3.39.2. Paikvaatlusel 22.08.2007 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1970. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.40. Karp, 17. saj. (hõbe) tunnistati kunstimälestiseks 03.07.1997 määruse nr 38

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 168 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 16919.

3.40.1. Mälestise Karp, 17. saj. (hõbe) asukoht on Viru-Nigula küla, EELK Viru-Nigula kirik.

3.40.2. Paikvaatlusel 14.11.2007 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1973. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.41. Ikoon "Püha Jüri" ikonostaasil, 19.saj. II pool (õli, lõuend) tunnistati kunstimälestiseks

03.07.1997 määruse nr 41 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 528 ja kanti

kultuurimälestiste registrisse numbriga 19141.

3.41.1. Mälestise Ikoon "Püha Jüri" ikonostaasil, 19.saj. II pool (õli, lõuend) asukoht on EAÕK

Jõõpre kirik.

3.41.2. Paikvaatlusel 31.08.2006 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Kultuurimälestiste registri andmetel varastati ese 1976.

aastal. Varastatud ese võeti mälestisena kaitse alla.

3.42. Küünlajalg Uruste EAÕ kirikust, 19/20.saj. (messing?) tunnistati kunstimälestiseks

03.07.1997 määruse nr 41 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 946 ja kanti

kultuurimälestiste registrisse numbriga 22571.

3.42.1. Mälestise Küünlajalg Uruste EAÕ kirikust, 19/20.saj. (messing?) asukoht on EAÕK Pärnu

Issandamuutmise kirik, Aia tn 5.

3.42.2. Paikvaatlusel 28.02.2008 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1997. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.43. Küünlajalg Uruste EAÕ kirikust, 19/20.saj. (messing?) tunnistati kunstimälestiseks

03.07.1997 määruse nr 41 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 947 ja kanti

kultuurimälestiste registrisse numbriga 22572.

3.43.1. Mälestise Küünlajalg Uruste EAÕ kirikust, 19/20.saj. (messing?) asukoht on EAÕK Pärnu

Issandamuutmise kirik, Aia tn 5.

3.43.2. Paikvaatlusel 28.02.2008 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Muinsuskaitseameti paberarhiivi ja kultuurimälestiste

registri andmetel varastati ese 1997. aastal kirikus toimunud varguse käigus. Varastatud ese

võeti mälestisena kaitse alla.

3.44. Täheke, 20.saj. algus (messing, stantsitud, kullatud) tunnistati kunstimälestiseks

26.06.2009 käskkirja nr 216 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise

lõpetamine“ punktiga 117 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 29218.

3.44.1. Mälestise Täheke, 20.saj. algus (messing, stantsitud, kullatud) asukoht on EAÕK

Kuressaare Püha Nikolai kirik, Lossi tn 8.

3.44.2. Paikvaatlusel 31.07.2008 selgus, et mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud. Kultuurimälestiste registri andmetel on selle asukoht

teadmata alates 1991. aastast.

3.45. Oda, Peterburi töö, 19.saj., annetatud 1851 (hõbe) tunnistati kunstimälestiseks

kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga

662 ja kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 21726.

3.45.1. Mälestise Oda, Peterburi töö, 19.saj., annetatud 1851 (hõbe) asukoht on Tartu EAÕK

Jumalaema Uinumise katedraal, Magasini tn 1.

3.45.2. Paikvaatlusel 02.11.2006 selgus, et mälestis on kadunud juba alates 2000. aastast ning

mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisava alus arvata, et mälestis ei ole säilinud.

3.46. Laud, 19.saj. (puit) tunnistati kunstimälestiseks kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 215 ja kanti kultuurimälestiste registrisse

numbriga 20284.

3.46.1. Mälestise Laud, 19.saj. (puit) registrijärgne asukoht on EELK Palamuse Püha

Bartholomeuse kirik, Palamuse alevik, Köstri allee 2.

3.46.2. Paikvaatlusel 17.11.2000 tuvastas Muinsuskaitseamet, et mälestis ei ole leitav ega

tuvastatav.

4. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

4.1. Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui see ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus

arvata, et mälestis ei ole säilinud (MuKS § 20 lg 1 p 7).

4.1.1. Muinsuskaitseamet töötas läbi ja kõrvutas kunstimälestiste paberarhiivi ning

kultuurimälestiste registri vastavate kunstimälestiste andmed. Selle käigus tuvastati

eespool toodud kunstimälestistel ebapiisavad andmed (puudub kirjeldus ja/või foto),

mistõttu ei ole võimalik neid mälestisi objektiivsetel alustel tuvastada. Samuti ei ole neid

kunstimälestisi korduvate paikvaatluste käigus leitud. Muinsuskaitseameti andmetel olid

paljud eelpool toodud kunstimälestised juba enne kaitse alla võtmist kadunud. 1990.

aastatel võeti automaatselt loetelus toodud kunstimälestised kaitsealuste mälestiste

nimekirja üle, ilma et oleks jõutud nende olemasolu üle kontrollida.

4.2. On selgunud, et kultuurimälestised registri numbritega 839, 840, 865, 866, 870, 872, 1531,

1532, 3735, 4971, 4972, 4973, 4974, 4975, 5059, 5060, 5061, 5062, 5063, 5064, 5065,

5066, 5067, 5068, 5069, 5070, 5296, 5476, 5586, 5660, 5661, 5662, 5663, 5664, 16381,

16382, 16385, 16386, 16904, 16919, 19141, 20284, 21726, 22571, 22572, 29218 ei ole

leitavad ega tuvastatavad ja on piisav alus arvata, et mälestised ei ole säilinud ning nende

taastamisel ei ole koopiate kaitsmine riikliku kultuurimälestisena põhjendatud.

4.3. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise menetluse ning edastas

01.04.2025 käskkirja eelnõu tutvumiseks mälestise omanikele. Tähtaeg arvamuste ja

ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 16.04.2025. Arvamuse saatsid Viru-Nigula

Vallavalitsus ja Tallinna Linnavalitsus, kes nõustusid eelnõuga.

4.4. Muinsuskaitse Nõukogu tutvus eelnõuga 03.06.2025 toimunud nõukogu koosolekul ja

otsustas ettepanekut toetada pärast seda, kui täpsustatakse esemete mittesäilimise alust

juhtudel, kus on teada konkreetne kuupäev, millest alates ei ole mälestis säilinud. Käskkirja

on vastavalt täiendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga