AS Eesti Varude Keskus põhikirja kinnitamine

Aktsiaselts Eesti Varude Keskus PÕHIKIRI

1. Üldsätted

1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Varude Keskus, edaspidi – aktsiaselts. Aktsiaseltsi

ärinime inglisekeelne tõlge on Estonian Stockpiling Agency.

1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn.

1.3 Aktsiaselts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.

1.4 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.

1.5 Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, hädaolukorra

seadusest, vedelkütusevaru seadusest, maagaasiseadusest, äriseadustikust,

riigivaraseadusest, rahvusvahelistest kokkulepetest, aktsiaseltsi põhikirjast, juhtorganite

otsustest ja muudest õigusaktidest, mis reguleerivad riigi tegevusvaru moodustamist,

haldamist ja kasutusele võtmist.

1.6 Aktsiaselts rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja

vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldab nende järgimist majandusaasta

aruandes.

1.7 Aktsiaseltsi tegevusalad on:

1.7.1 Eesti Vabariigi tegevusvaru (edaspidi riigi tegevusvaru) moodustamise ja haldamise

ning selle uuendamise korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele;

1.7.2 riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning hoiustamise korraldamine;

1.7.3 riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse

analüüsimine ja parendamine ning vajadusel poliitikakujunduse parendamiseks

ettepanekute tegemine;

1.7.4 riigi varustamisraskuste korral riigi tegevusvaru kasutusele võtmise korraldamine;

1.7.5 koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate ja logistikat

korraldavate ettevõtjatega;

1.7.6 koostöö arendamine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.8 Aktsiaselts on kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab

olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda

vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse,

lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.

2. Aktsiakapital ja aktsiad

2.1 Aktsiaseltsi miinimumkapital on 150 000 000 eurot ja maksimumkapital 400 000 000

eurot.

2.2 Aktsiaseltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 100 eurot. Aktsiaseltsil on ühte liiki

nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile aktsiaseltsi üldkoosolekul ühe hääle.

Kõik aktsiad on võrdsed ning need kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsejaks ja

aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida

esindab aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja infotehnoloogiaminister.

Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

2.3 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate rahaliste või

mitterahaliste sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon) aktsiaseltsi

omakapitali arvel.

2.4 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Mitterahaliseks

sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus.

Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. Mitterahaliste

sissemaksete väärtust hindab aktsiaseltsi juhatus. Mitterahalise sissemakse väärtuse

hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Hindamise õigsust

kontrollib audiitor. Seejärel antakse mitterahaline sissemakse aktsiaseltsile üle

lepinguga, üleandmist-vastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega.

Aktsionär on kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele

sissemaksele.

2.5 Aktsiakapitali võib suurendada ja vähendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja

tingimustel. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või

aktsiate tühistamisega.

2.6 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ning kasumi ja

aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel.

3. Aktsionäri õigused, kohustused, vastutus

3.1 Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Ainuaktsionär

võtab üldkoosoleku pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.

3.2 Aktsionäril on õigus:

3.2.1 võtta osa üldkoosolekust;

3.2.2 saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta;

3.2.3 valida ja olla valitud aktsiaseltsi juht- ja kontrollorganitesse;

3.2.4 saada ülevaateid tegevusvaru kohta.

3.3 Aktsionär kohustub hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.

3.4 Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud

kahju eest.

4. Juhtimine

4.1 Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korralise üldkoosoleku

kutsub kokku juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu.

4.2 Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud asukohas

või elektrooniliste vahendite abil.

4.3 Juhatus kutsub kokku korralise üldkoosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest.

4.4 Juhatus kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui aktsiaseltsi netovara on vähem kui

seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või nõukogu, audiitor või

aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuavad

üldkoosoleku kokkukutsumist. Erakorralisest üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt

üks nädal.

4.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul

esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on ettenähtud kõrgema

häälteenamuse nõue.

4.6 Üldkoosoleku pädevuses on:

4.6.1 põhikirja muutmine;

4.6.2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;

4.6.3 nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;

4.6.4 nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude

katmise korra kehtestamine;

4.6.5 audiitori valimine;

4.6.6 erikontrolli määramine;

4.6.7 omaniku ootuste, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida

uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal, kehtestamine;

4.6.8 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

4.6.9 juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu

tegemise otsustamine, selle tingimuste määramine, samuti selles nõudes või tehingus

aktsiaseltsi esindaja määramine;

4.6.10 muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

4.7 Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta

juhatuse või nõukogu nõudel.

4.8 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet

Juhatuse tegevuse üle.

4.9 Nõukogu koosneb kuni kuuest liikmest. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse

müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad

vedelkütusevaru seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud varumakse maksjaid, arvestades

vedelkütusevaru seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud erisust. Nõukogu liikmed

valitakse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osalust valitsev

minister ainuaktsionäri otsusega.

4.10 Nõukogu esimehe valib üldkoosolek, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimees

valitakse riigipoolsete nõukogu liikmete seast.

4.11 Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liikmeks ei või

olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja

juhatuse liige ega isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise

keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal,

millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või

kohtulahendi alusel.

4.12 Nõukogu liikmed peavad neile pandud ülesandeid täitma erapooletult.

4.13 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega,

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust

seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Ettevõtjaid esindavatel nõukogu

liikmetel ei ole õigust saada juhatuselt ega aktsiaseltsi töötajatelt informatsiooni, mis

sisaldab vedelkütuse müüjaid ja/või teiste kaubagruppide varustamisega tegelevaid

ettevõtjaid puudutavat maksu- ja ärisaladust sisaldavat teavet.

4.14 Nõukogu liikmed ei tohi kasutada aktsiaseltsi juhtorgani töös saadud infot oma isiklikes

ärihuvides. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.

4.15 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise

ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ja tehingute tingimused.

4.16 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord

kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu

liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik

koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liiget

ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik.

Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

4.17 Nõukogu koosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud

asukohas või elektrooniliste vahendite abil.

4.18 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või

aktsionär.

4.19 Lisaks punktis 4.8 sätestatule on nõukogu pädevuses lähtuvalt omaniku ootustest, mis

mainitud punktis 4.6.7:

4.19.1 juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve

kinnitamine lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest;

4.19.2 vedelkütusevaru seaduses ja maagaasiseaduses sätestatud varumakse määra

heakskiitmine;

4.19.3 aktsiaseltsi tegevusvaruga seotud hinna-, valuuta- ja muude põhitegevusest tulenevate

finantsriskide juhtimise põhimõtete ja üldiste piirangute kehtestamine;

4.19.4 järelevalve riigi tegevusvaru eesmärgipärase moodustamise üle;

4.19.5 aktsiaseltsi finantsseisundi, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi hindamine;

4.19.6 varustamisraskuste lahendamiseks moodustatava nõuandva komisjoni töös osalemine;

4.19.7 toetuste maksmise korra kehtestamine.

4.20 Nõukogu liikme tasustamine:

4.20.1 nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsionär

ainuaktsionäri otsusega;

4.20.2 nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega

audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;

4.20.3 nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses;

4.20.4 nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;

4.20.5 juhul kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2

nimetatud kohustust, võib ainuaktsionär riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud korra

kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

4.21 Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada

juhatuse esimees üksinda või kaks juhatuse liiget ühiselt, kui juhatuses on üle ühe liikme.

4.22 Juhatus vastutab riigi tegevusvaru efektiivse moodustamise ja haldamise eest.

Tegevusaru moodustamisel ja haldamisel peab juhatus lähtuma nõukogu poolt kinnitatud

strateegias määratletud riigi tegevusvaru moodustamise eesmärkidest ja põhimõtetest.

4.23 Juhatuses on kuni viieks aastaks valitud üks kuni kolm liiget. Juhatus võtab juhatuse

pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.

4.24 Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse

tegevust.

4.25 Juhatuse liikmeks ei või olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate

kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva

mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus

on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik,

kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on

keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

4.26 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi

majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teavitama nõukogu pidevalt

muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

4.27 Juhatus peab esitama osalust valitsevale ministrile ja aktsiaseltsi nõukogule vähemalt

kaks korda aastas ülevaate riigivaru koosseisu kohta.

4.28 Juhatus moodustab riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutamise viiside

kavandmiseks nõuandvad valdkondlikud töörühmad, kuhu kaasatakse riigi ja ettevõtjate

esindajad.

4.29 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

4.30 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, tuleb kooskõlastada

nõukoguga.

4.31 Juhatuse liikme tasustamine:

4.31.1 juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid

aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,

kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;

4.31.2 juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile

seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille

arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud

täiendavat tasu;

4.31.3 juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta

juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses;

4.31.4 juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem juhatuse liikme volituste

lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

4.32 Nõukogu moodustab auditi komitee, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve

teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi

teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse

monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise

osas.

4.33 Nõukogu määrab oma otsusega auditi komitee koosseisu suuruse, auditi komitee liikmed

ja liikmete hulgast esimehe.

4.34 Auditi komitee liige määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib auditi komitee

liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.

4.35 Sisekontroll ja siseaudit:

4.35.1 aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise;

4.35.2 aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori

teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud

näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis

märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate

arv 75;

4.35.3 aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda

majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada

aktsionäride üldkoosolekuga;

4.35.4 aktsionäri õiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks

enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

4.36 Aktsiaseltsi juhtimise erisused:

4.36.1 aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõikes 4 sätestatud

isikud. Riigivara seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud piirangute kehtivusaeg on sätestatud

sama seaduse § 80 lõikes 5;

4.36.2 põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust;

4.36.3 nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi suurusest ja

majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud

nõukogu ülesannete efektiivne täitmine;

4.36.4 teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek;

4.36.5 üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra;

4.36.6 nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 kehtestatud nõudeid nõukogu

koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, kui need on

kehtestatud;

4.36.7 aktsiaseltsi kohustus on rakendada aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning

jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldada nende

järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus;

4.36.8 aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja

finantseesmärkide saavutamisele.

4.37 Toetuste maksmise otsustab nõukogu võttes arvesse alljärgnevat korda:

4.37.1 kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5

protsendi ulatuses kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud

puhaskasumist;

4.37.2 juhatus avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta aktsiaseltsi veebilehel

kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel

avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest

arvates;

4.37.3 aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja

põhjendus, kuidas see toetus aitab aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide

saavutamisele;

4.37.4 lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus peab

olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade

kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu

kasutamise puhul.

4.38 Nõuded elektroonilise koosoleku läbiviimiseks:

4.38.1 aktsiaseltsi üldkoosolek või nõukogu koosolek võib toimuda elektrooniliste vahendite

abil;

4.38.2 aktsiaseltsi üldkoosolekul või nõukogu koosolekul osaleja võib teostada oma õigusi

elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas

toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis

võimaldab koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti;

4.38.3 elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse aktsiaseltsi

koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.

5. Aruandlus, kasum ja kasumi jaotamine

5.1 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.2 Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni

reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud

piirangutele.

5.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.

5.4 Aktsiaseltsi raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus peab tagama seadusega

sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande ja

raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) koostamise

ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks koos audiitori järeldusotsusega.

5.5 Majandusaasta aruandes annab aktsiaselts ülevaate tema hinnangul oma tegevuse

olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest

olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

5.6 Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia tuleb esitada nelja kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos

aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust

aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse

nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

5.7 Juhatus esitab üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande koos äriseadustikus

nõutud lisadega äriregistrile 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest ning avalikustab

selle aktsiaseltsi veebilehel. Ühes majandusaasta aruande avalikustamisega, avalikustab

aktsiaselts arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud

majandusaasta aruande koopia. Koos majandusaruande koopiaga esitatakse ülevaated

selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud,

juhtimist korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu

ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades seejuures

juhatuse liikme kuutasude ja juhatuse liikmele makstud täiendava tasu summad.

5.8 Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel:

5.8.1 majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude

aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali

majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

5.8.2 majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande

võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali

majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

5.8.3 vedelkütusevaru seaduses ja maagaasiseaduses on sätestatud, et juhul kui kalendriaastal

tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud,

võetakse ülelaekunud summa arvesse järgneval varumakse määra kehtestamisel. Sellest

tulenevalt kajastab aktsiaselts bilansis muude reservide real vedelkütuse ja maagaasi

varumaksete ülejääki, mida kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel

perioodidel. Vastavalt eeltoodule ei tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset

arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas summas ülelaekunud varumakse

kajastatakse seega vedelkütuse ja maagaasi varumaksete ülejäägi reservina muude

reservide real;

5.8.4 aktsiaselts moodustab tulevaste perioodide vedelkütuse varu rotatsiooni võimaliku

kahjumi katmiseks vedelkütusevaru rotatsiooni reservi, mida kajastatakse muude

reservide koosseisus. Vedelkütusevaru rotatsiooni reservis kajastab aktsiaselts varu

roteerimisel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse

vahest teenitud kütuse müügitulu. Reservi kasutatakse kütuse tagasiostuks järgnevatel

perioodidel.

5.9 Riigi tegevusvaru võib müüa ainult turuhinnaga, välja arvatud juhtudel, kui hädaolukorra

seaduse § 183 kohaselt toimuva varu kasutusele võtmise otsusega ei ole ette nähtud

teisiti.

5.10 Kahjumi vältimiseks kütuste müügi korral on vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et

aktsiaselts võib varu vähendamiseks varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama

hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama

hinnaga müük on lubatud osalust valitseva ministri loal.

5.11 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne

majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel

kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

6. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine otsustatakse

vastavalt seadusele.

Aktsiaseltsi Eesti Varude Keskuse põhikiri on kinnitatud ainuaktsionäri otsusega.

AS Eesti Varude Keskus

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

20.10.2025 nr 16

Registrikood: 11124171

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veerenni tn 38b, 10138

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister –

majandus- ja tööstusminister

Häälte arv: 3 238 621

AS Eesti Varude Keskus põhikirja kinnitamine

Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkti 1 ja § 305 lõike 1 alusel ainuaktsionär otsustab:

1. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus põhikiri käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis.

2. Tunnistada kehtetuks ainuaktsionäri 13.12.2023. a otsusega nr 1.1-5/23-055 kinnitatud AS

Eesti Varude Keskus põhikiri.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister