Euroopa Liidu ametnike pensioniõiguste üle arvestuse pidamise kord

1

Sotsiaalministri määruse „Euroopa Liidu ametnike pensioniõiguste üle arvestuse

pidamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on kehtestada Euroopa Liidu institutsioonide ametnike pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite arvutamise ja nende summade Eesti pensionisüsteemi või Euroopa Liidu pensioniskeemi kandmise ning vastavate andmete edastamise ja arvestuse pidamise kord. Määrusega kehtestatakse tehniline kord selleks, et pensioniõigused saaksid liikuda Eesti ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) institutsioonide vahel. Võrreldes 31.oktoobrini 2025. a kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega on määrust täiendatud ELi institutsioonide pensioniskeemist laekunud summade vanaduspensioniõigusteks ümberarvutamise täpsema korraga. Kuni 31. oktoobrini 2025. a kehtib määrus Vabariigi Valitsuse määrusena. Alates 1. novembrist 2025. a kehtestab asjakohase korra sotsiaalminister, sest riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) volitusnormis on määruse andjat muudetud. Määruse ministri määrusena kehtestamisel halduskoormus võrreldes varem kehtinud valitsuse määrusega ei muutu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected]), sotsiaalkindlustus- ja majandusekspert Magnus Piirits ([email protected]) ja pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud ELi ametnike personalieeskirjadega. Kuna eelnõu reguleerib isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, on vastavat mõju hinnatud seletuskirja punktis 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu eesmärk on võimaldada pensioniõiguste ülekandmist Eesti ja ELi institutsioonide vahel kooskõlas ELi ametnike personalieeskirjadega (nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68).

Määruse kehtestamine loob vajaliku õigusraamistiku asjakohaste pensionisummade korrektseks arvutamiseks ja haldamiseks. Sisuliselt ei ole tegemist uute aluste ega tingimustega, kuna sama küsimust reguleeris varem Vabariigi Valitsuse määrus.

2

Volitusnormi muudatusega kehtestab alates 1. novembrist 2025. a asjakohase regulatsiooni sotsiaalminister oma määrusega. Määruse eelnõu põhineb valitsuse määruse varasemal versioonil. Lisandunud on mõned uued sätted, mida valitsuse määruses ei käsitletud. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Regulatsiooni kehtestamine tagab raamistiku vastavate summade korrektseks arvutamiseks ja haldamiseks – rahaliste vahendite pensioniõigusteks ümberarvutamise metoodika (sh valemid ja aluseks olevad statistilised näitajad); institutsionaalsete ja teiste osapoolte (Sotsiaalkindlustusamet, Maksu- ja Tolliamet, Eesti registripidaja, krediidiasutused) ülesanded; tähtajad ja vastutus teabe edastamisel ja rahaliste vahendite paigutamine Eesti või ELi institutsioonide pensionisüsteemi. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted ja esitatakse nende tähendus. Võrreldes kehtiva valitsuse määrusega mõistetes muudatusi ei tehta. Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse kord, mille kohaselt kantakse pensionimenetlusele vastavad rahalised vahendid ELi institutsioonidest Eesti pensionikindlustuse vahenditesse. Kui ELi institutsioonides töötav ametnik, kes on lõpetanud oma töösuhte, kolib tagasi Eestisse, on tal õigus kaasa võtta oma pensioniõigused rahas. Lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt teavitab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) Maksu- ja Tolliametit (edaspidi MTA) 15 tööpäeva jooksul pärast ELi institutsioonilt teate saamist, et isiku pensioniõigustele vastavad rahalised vahendid laekuvad ja need kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse. Teavitamisel edastab SKA MTA-le pensionikindlustatu isikuandmed ja laekuva summa suuruse. Samuti teavitab SKA ELi institutsioonide pensioniskeemi rahaliste vahendite vastuvõtmise valmidusest ning edastab talle vajaliku info – MTA tulukonto ja viitenumbri. Lõikes 2 sätestatakse MTA ülesanne kanda tema tulukontole laekunud rahalised vahendid 15 tööpäeva jooksul riigieelarve riikliku pensionikindlustuse vahenditesse. Lõikes 3 sätestatakse SKA kohustus arvutada ELi institutsioonide pensioniskeemist laekunud rahalised vahendid ümber Eesti pensionisüsteemi pensioniõigusteks. Selleks rakendatakse võrreldes seni kehtinud valitsuse määrusega uut valemit, mis arvestab RPKS-is alates 2021. aastast kehtima hakanud muudatusi:

 kuni 31. detsembrini 2020. a omandatud pensioniõigused. Selle perioodi eest arvutatakse kindlustusosakud varasema põhimõtte alusel. Selleks jagatakse isiku eest ELi pensioniskeemist laekunud ja sellele perioodile vastav rahaliste vahendite summa selle laekumise aasta keskmise isikustatud sotsiaalmaksuga. Tulemuseks saadakse kindlustusosakute kogusumma, mis vastab enne 2021. aastat töötatud ajale;

 alates 1. jaanuarist 2021. a omandatud pensioniõigused. Selle perioodi eest arvutatakse pensioniõigused uue, solidaarsema põhimõtte alusel, mis koosneb kahest osast: kindlustusosakust ja solidaarosakust. Solidaarosaku eesmärk on tagada

suurem sissetulek ka madalama palgaga isikutele. Solidaarosaku leidmisel jagatakse

isiku eest ELi pensioniskeemist laekunud ja sellele perioodile vastav rahaliste vahendite summa selle laekumise aasta jaanuarikuu 12-kordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Kindlustusosak arvutatakse

3

eelmises punktis kirjeldatud korra alusel. Kindlustusosakud ja solidaarosakud jagatakse pooleks ning saadakse kokku ühendosaku suurus.

Lõike 4 kohaselt lähtutakse rahaliste vahendite pensioniõigusteks ümberarvutamisel alates 2021. aastast sotsiaalmaksu Eestisse laekumise aasta jaanuarikuu töötasu alammäärast. Nimetatud säte on kooskõlas RPKS-is sätestatud põhimõttega, mille kohaselt on alates 2021. aastast kehtiva ühendosa suurus seotud töötasu alammääraga. Sellega tagatakse, et ELi institutsioonide ametnikele ei looda eraldiseisvat pensioniskeemi, vaid nende pensioniõiguste arvutamisel lähtutakse samadest alustest, mis kehtivad ka teistele Eesti pensionikindlustatutele. Lõike 5 kohaselt lähtutakse rahaliste vahendite pensioniõigusteks arvutamisel sotsiaalmaksu laekumise aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmisest suurusest. Nagu lõikes 4, on ka siin tegemist RPKS-is sätestatud põhimõttega, seega ei looda ametnikele uut skeemi, vaid lähtutakse olemasolevast. Eelnõu § 4 sätestab Eesti pensionikindlustuses omandatud pensioniõiguste rahalisteks vahenditeks ümberarvutamise korra. Sätte eesmärk on tagada isikute pensioniõiguste korrektne ja õiglane rahaline ümberhindamine ning nende vahendite korrektne edastamine ELi institutsioonide pensioniskeemi. Lõige 1 reguleerib olukorda, kus ELi institutsioonide pensioniskeemist edastatakse SKA- le teade, et soovitakse Eesti pensionikindlustatu pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite ülekandmist. Sellisel juhul on SKA kohustatud arvutama välja rahalise väärtuse vastavalt eelnõu §-s 5 esitatud valemile. Lõige 2 käsitleb erijuhte, kus pensionikindlustatu on või on olnud kohustatud isik kogumispensionide süsteemis, kuid on esitanud avalduse kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustusest vabastamiseks. Sel juhul tuleb SKA-l viivitamata teavitada registripidajat rahaliste vahendite ülekandmise soovist, et tagada teabe liikumine ja järgnevad toimingud seoses kogumispensioniga. Lõige 3 sätestab isiku kohustuse pensioni investeerimiskonto olemasolu korral finantsvara võõrandada ja teavitada SKA-d investeerimiskontol oleva summa suurusest. See on vajalik, et kindlaks määrata kogu rahaliselt ülekantav pensionivara. Lõige 4 paneb registripidajale kohustuse edastada SKA-le teave pensionikontol olevate osakute tagasivõtmishinna kohta. Tähtajaks on määratud kolm tööpäeva pärast teate või ametliku päringu saamist. See tagab vajaliku infovahetuse ja andmete ajakohasuse rahalise ümberarvutuse protsessis. Lõige 5 määrab, et ülekantavate rahaliste vahendite kogusumma arvutatakse teavitamise kuupäeva seisuga ning arvesse võetakse kõiki lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud väärtusi. Sellega tagatakse, et arvutatud summa on võimalikult täpne ja ajakohane. Lõige 6 sätestab SKA kohustuse teavitada ELi institutsioonide pensioniskeemi kõigist asjakohastest andmetest, sealhulgas arvutatud ülekantava summa väärtusest. Säte on oluline rahvusvahelise koostöö ja institutsioonide vahel info liikumise tagamiseks.

Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse valem vanaduspensioni õiguste ümberarvutamiseks rahalisteks vahenditeks.

4

Lõige 1 sätestab valemi, kuidas Sotsiaalkindlustusamet arvutab vanaduspensioni õigused ümber rahalisteks vahenditeks. Kokkuvõtlikult loob säte selge menetluse, mis võimaldab Eesti pensionisüsteemis omandatud õiguste sujuva ja läbipaistva rahalise ülekandmise ELi institutsioonide pensioniskeemi. Lõikes 2 sätestatakse, et intressimäär, mida kasutatakse lõikes 1 esitatud valemis, võetakse Eurostati andmetest. Täpsemalt kasutatakse euroala riikide kümneaastase tähtajaga valitsusvõlakirjade keskmist intressimäära, mille Eurostat avaldab igal aastal. Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 1 esitatud valemi arvutamiseks kasutatakse Statistikaameti poolt viimati avaldatud meeste ja naiste ühise elutabeli andmeid. Need andmed näitavad, kui kaua inimesed keskmiselt elavad. Eelnõu §-s 6 on sätestatud rahaliste vahendite arvutamine ja kandmine ELi institutsioonide pensioniskeemi. Paragrahv reguleerib rahaliste vahendite tegelikku arvutamist ja kandmist Eesti pensionisüsteemist ELi institutsioonide pensioniskeemi. Sätte eesmärk on luua selge menetlus isikute Eestis omandatud pensioniõiguste rahaliseks ülekandmiseks ELi institutsioonidesse tööle asunud või seal töötavate isikute soovil. Säte täpsustab eri osapoolte (SKA, registripidaja, isik ja krediidiasutus) ülesandeid ja tähtaegu. Lõige 1 sätestab, et kui ELi institutsioonid kinnitavad isiku soovi kanda tema pensioniõigustele vastavad rahalised vahendid üle, arvutab SKA rahaliste vahendite suuruse ülekande tegemise päeva seisuga, kasutades määruse §-s 5 esitatud arvutusmetoodikat. See tagab ülekantava summa ajakohasuse ja vastavuse tegelikele turutingimustele. Lõige 2 puudutab isikuid, kes on kuulunud või kuuluvad kohustusliku kogumispensioni süsteemi (vastavalt § 4 lõikele 2). Sellisel juhul peab SKA teavitama registripidajat kohe, kui ülekandesoov on kinnitatud. Registripidaja kohustus on viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates korraldada osakute tagasivõtmine ning kanda vastav rahasumma SKA- le üle. See loob selge ja kindla ajaraamistiku finantsvoogude liikumiseks. Lõige 3 sätestab, et kui isikul on pensioni investeerimiskonto, peab ta ise korraldama selle konto vahendite ülekandmise SKA näidatud pangakontole viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates. Nimetatud kord rõhutab isiku enda aktiivset rolli vabatahtlikult hallatavate investeeringute puhul. Lõige 4 seab krediidiasutusele kohustuse kontrollida, et kõik investeeringud on enne raha ülekandmist likvideeritud ning tulu on pensioni investeerimiskontole laekunud. Kui finantsvara ei saa seaduslikel põhjustel (nt pankrot, moratoorium, kriisilahendus) võõrandada, rakendatakse spetsiaalset erikorda – niipea kui takistused kaovad, kohaldatakse lõikes 7 sätestatut. See tagab õiguskindluse ja välistab võimaliku varade kaotsimineku või väärhindamise. Lõige 5 käsitleb olukorda, kus isikul on investeerimiskonto kõrval ka pensionikontol osakuid. Sellisel juhul peab SKA pärast raha laekumist investeerimiskontolt teavitama registripidajat, et viimane korraldaks ka osakute tagasivõtmise ja nende rahalise väärtuse ülekandmise. See tagab, et kõik pensionivarad on arvesse võetud.

5

Lõige 6 puudutab investeerimisfondide osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel ajutiselt keelatud. Selles olukorras toimub osakute tagasivõtmine ja ülekandmine alles pärast piirangute lõppemist. Tähtaja arvestamine algab piirangute äralangemisest. Säte ennetab olukordi, kus investeerimisvahendeid ei saa õigel ajal likvideerida, ja tagab paindliku, kuid korda säilitava lähenemise. Lõige 7 reguleerib täiendavate laekumiste ülekandmist SKA-le juhul, kui pärast esmase ülekande tegemist laekub investeerimiskontole veel raha. Isik on kohustatud korraldama ka selle raha edasikandmise. Lõige 8 sätestab, et SKA kannab kõik saadud summad ELi institutsioonide pensioniskeemi arvelduskontole viie tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates ning teavitab tehtud ülekannetest MTA-d. Säte on oluline selleks, et tagada maksuhalduri teadlikkus ja võimalus vajaduse korral maksuarvestust kontrollida. Eelnõu § 6 loob selged menetlusreeglid ja tähtajad pensioniõiguste rahalise ülekandmise protsessile, kus osalevad lisaks isikule ka erinevad institutsioonid – SKA, registripidaja ja krediidiasutus. Paragrahv 6 arvestab nii kohustusliku kogumispensioni kui ka vabatahtliku investeerimiskonto eripäradega ning tagab, et kogu ülekantav pensionivara on korrektselt hinnatud ja sihtasutusele edasi kantud, samuti sätestab mehhanismid erandolukordade ja hilisemate laekumiste käsitlemiseks. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses ELi õigusega. Käesolevas määruses sätestatakse riigisiseses õiguses täpne kord nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7), kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 77 ja personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 rakendamiseks, mis võimaldab ELi ametnike pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite ülekandmise. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja selle rakendusmäärusega 987/2009. 4. Mõjude hindamine Määruse eesmärk on luua õigusselge ja toimiv kord pensioniõiguste ülekandmiseks Eesti pensionisüsteemi ja ELi institutsioonide pensioniskeemi vahel. Sellega toetatakse tööalast liikuvust ja tagatakse nende inimeste õiguskindlus, kes on töötanud nii Eestis kui ka ELi institutsioonides. Määrusel on peamiselt sotsiaalne ja riigisisest töökorraldust puudutav mõju. 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määruse peamine sotsiaalne mõju on positiivne, tagades ELi institutsioonidest pensioniõigusi ülekandvate isikute võrdse kohtlemise Eesti riikliku pensionisüsteemi kindlustatutega. Võrdne kohtlemine saavutatakse, kohaldades neile alates 1. jaanuarist 2021. a Eestis kehtivaid uuendatud pensioniarvestuse põhimõtteid, mis sisaldavad solidaarsuskomponenti (solidaarosakut). See soodustab sotsiaalset sidusust ja väldib erinevate pensioniarvestuse aluste tekkimist eri gruppide vahel.

6

Määrus toetab kaudselt tööalast liikuvust, andes Eesti kodanikele kindlustunde, et ELi institutsioonides töötades omandatud pensioniõigused on Eestisse naastes korrektselt ja õiglaselt ülekantavad. See võib julgustada spetsialiste rahvusvahelist kogemust omandama. Uue arvutuskorra rakendamine ei too kaasa täiendavat halduskoormust isikutele endile, kuna vajalikud arvutused teeb SKA. Otsene demograafiline mõju on vähene, kuna määrus puudutab piiratud sihtrühma. Tänaseni on alates Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamisest Eesti pensionisüsteemist raha välja kandnud 70 isikut ja sisse on tulnud 23 taotlust, mis on lahendatud. 4.2. Mõju majandusele Määrusel puudub otsene mõju Eesti majandusele. Regulatsioon ei loo uusi toetusi ega kulutusi, vaid sätestab tehnilise korra juba olemasolevate pensioniõiguste aluseks olevate rahaliste vahendite liikumiseks kahe pensionisüsteemi vahel. Kuna ülekantavad summad on nii riigieelarve kui ka pensionikindlustuse eelarve kogumahtu arvestades marginaalsed, ei mõjuta need makromajanduslikke näitajaid. Kaudne positiivne mõju võib avalduda seeläbi, et spetsialistide rahvusvahelise karjääri soodustamine aitab kaasa teadmistepõhise majanduse arengule. 4.3. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatustel on minimaalne mõju SKA töökorraldusele, kuna see eeldab asjakohastes protseduurides ja infosüsteemis muudatuste tegemist. Samas võib mõju ulatust tööjõule hinnata väikeseks, kuivõrd ELi institutsioonide puhul on pensionitaotlejate arv väike. Vaatamata sellele kaasnevad protseduurides ja infosüsteemis väikesemahulised muudatused, mille kulude kohta on esitatud teave seletuskirja punktis 5. Tööjõu osas täiendavat vajadust ei ole. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta kohaliku omavalitsuse korraldust. SKA ja MTA jätkavad oma tegevusi varasemas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud korra kohaselt, st uusi tööülesandeid määrusest ei tulene:  tehniline ja sisuline kohustus arvutada pensioniõiguste rahaline väärtus ja vastupidi;  suhelda teiste asutuste ja ELi institutsioonidega;  pidada arvestust ja teostada vastavaid ülekandeid;  tagada õiglane ja korrektne andmeedastus ning rahade liikumine. Tegemist on eelkõige töökorraldusliku koormusega, mitte olulise uue ülesandega, kuivõrd asjakohane määrus on olnud jõus 2008. aastast. 4.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusel puudub mõju riigi julgeolekule. Mõju välissuhetele on positiivne, kuna määruse kehtestamine aitab täita ELi personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi korrektselt ja läbipaistvalt. Toimiv ja selge regulatsioon kindlustab Eesti mainet usaldusväärse partnerina ELi institutsioonide jaoks ning aitab ennetada võimalikke vaidlusi seoses pensioniõiguste ülekandmisega.

7

4.5. Mõju andmekaitsele Määruse rakendamisel töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas pensionikindlustatute isikuandmeid ja pensioniõigustega seotud rahaliste vahendite andmeid. Andmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik ELi institutsioonide pensioniskeemi ja Eesti pensionisüsteemi vaheliste pensioniõiguste ülekannete tegemiseks. Andmete töötlejate ring on piiratud SKA, MTA ja pensioniregistri pidajaga, kes täidavad ülesandeid seaduses ja määruses sätestatud volituste alusel. Andmete edastamisel järgitakse isikuandmete kaitse üldmääruses (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas andmete minimaalsuse põhimõtet. Eesti-sisene andmevahetus SKA ja MTA vahel toimub turvalise ja auditeeritava andmevahetuskihi X-tee kaudu. See tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja autentsuse. Suhtlus ELi institutsioonidega toimub selleks ette nähtud turvaliste kanalite kaudu. Andmeid töödeldakse olemasolevas riiklikus infosüsteemis – sotsiaalkaitse infosüsteemis (edaspidi SKAIS), millele on kehtestatud ranged turvanõuded, sealhulgas juurdepääsuhaldus ja logimine. Kogutud ja töödeldud andmeid kasutatakse üksnes määruses sätestatud eesmärgil – pensioniõiguste korrektseks arvutamiseks ja ülekandmiseks. 4.6. Mõju eelarvele Määruse rakendamine on riigieelarvele neutraalse mõjuga ega too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Tegemist on vahendite liikumise ja arvestusega, mitte uute hüvitiste kehtestamisega. Ainus otsene kulu on seotud SKAIS-i arendustöödega, mille eeldatav maksumus on 22 400 eurot (lisandub käibemaks). See kulu kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) eelarvest ega nõua riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Määruse rakendamisest tulusid ei teki. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine eeldab uute pensioniõiguste arvutamise valemite korrektse rakendamise ja andmevahetusprotsesside toimimise. Muudatuste eeldatav töömaht on 320 tundi ja kogumaksumus 22 400 eurot, millele lisandub käibemaks 5 376 eurot.

Kuni muudatuste tegemiseni tagab SKA pensionitaotluste menetlemise, vajadusel lahendades taotlused käsitsi.

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse volitusnorm, millega antakse määruse kehtestamise õigus ministrile, jõustub 1. novembril 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

8

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS 25-1083/01) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Maksu- ja Tolliametile, Pensionikeskusele ja Eesti Pangaliidule.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi ja Välisministeerium kooskõlastas eelnõu.

Sotsiaalkindlustusamet esitas 16.10.2025. a arvamuse ning märkis et eelnõu seletuskirjas esitatud SKAIS-i arenduskulu prognoos tugineb käesoleva aasta alguses koostatud andmetele ning puudutab SKAIS1 infosüsteemi võimalikku arendust, mis on tänaseks vananenud. Kuna SKA eesmärk on see infosüsteem 2027. aasta lõpuks sulgeda, tuleks arutada, kas kavandatud muudatused tehakse SKAIS1-s või kavandatakse need uue infosüsteemi arenduste hulka. Kokkuleppel Sotsiaalkindlustusametiga leiame, et eelnõus kavandatav muudatus mõjutab üksnes valemi ühte komponenti ega eelda sisulist funktsionaalsuse ümberkujundamist, seetõttu tuleks arenduse tehniline teostus jätta SKA otsustada. Eeldame, et SKA viib vajalikud muudatused ellu sobivaimas tehnilises keskkonnas, eelistatult uue infosüsteemi raames.

MINISTRI MÄÄRUS

24.10.2025 nr 58

Euroopa Liidu ametnike pensioniõiguste üle arvestuse pidamise kord

Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 21 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu institutsioonide ametnike pensioniõiguste rahalisteks vahenditeks ümberarvutamise ja nende summade riikliku pensionikindlustuse vahenditesse või Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi ülekandmise ning vastavate andmete edastamise ja arvestuse pidamise kord, arvestades nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7) (edaspidi personalieeskirjad). § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeem – pensioniskeem personalieeskirjade V jaotise 3. peatüki VIII lisa tähenduses; 2) rahalised vahendid – personalieeskirjade VIII lisas sätestatud pensioniõiguste rahaline väärtus, riikliku pensionikindlustuse seaduse § 421 lõikes 1 nimetatud vanaduspensioni õiguste rahaline väärtus või kogumispensionide seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud kogumispensioni osakute väärtus ning sama seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontol olev summa ja selle konto kaudu soetatud finantsvara väärtus.

2. peatükk TEABE HALDAMINE JA RAHALISTE VAHENDITE ÜLEKANDMINE

1. jagu

Teabe edastamine ja rahaliste vahendite ülekandmine Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemist riikliku pensionikindlustuse vahenditesse

§ 3. Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemist laekuv teave ja selle haldamine ning laekunud summade ümberarvutamine vanaduspensioniõigusteks

2

(1) Sotsiaalkindlustusamet teavitab 15 tööpäeva jooksul pärast Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemist isiku pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekandmise teate saamist: 1) Maksu- ja Tolliametit nimetatud rahaliste vahendite eeldatavast laekumisest, edastades talle riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 3 sätestatud pensionikindlustatu (edaspidi pensionikindlustatu) isikuandmed ja laekuva summa suuruse; 2) Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi rahaliste vahendite vastuvõtmise valmidusest, edastades talle Maksu- ja Tolliameti tulukonto ja viitenumbri. (2) Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemist rahaliste vahendite laekumisel Maksu- ja Tolliameti tulukontole kannab Maksu- ja Tolliamet nimetatud vahendid 15 tööpäeva jooksul riigieelarve riikliku pensionikindlustuse vahenditesse. (3) Sotsiaalkindlustusamet arvutab laekunud rahalised vahendid vanaduspensioniõigusteks ümber, kasutades järgmisi valemeid:

2020 ≤2020 =

_

×

( 2021=1 −

12 )

( − + 1

12 )

≥2021 =

_

×

( − 2021=1 + 1

12 )

( − + 1

12 )

= (1,

_ ( − + 1)

12 ⁄

_ ) ×

( − 2021=1 + 1)

12

= ( + ≥2021) × 0,5,

kus a – töötamise algus, kuu täpsusega; b – töötamise lõpp, kuu täpsusega; t – aasta, millal laekuvad rahalised vahendid ja millele kantakse osakud;

2020 ≤2020 – kindlustusosakute hulk perioodil kuni 2020 (k.a), mis kantakse aastale 2020;

≥2021 – kindlustusosakute hulk alates 2021. aastast (k.a), mis kantakse aastale t;

– ühendosakute hulk alates 2021. aastast (k.a), mis kantakse aastale t;

– solidaarosakute hulk alates 2021. aastast (k.a), mis kantakse aastale t; m – kuu tähistus; _ – rahalised vahendid, mis laekuvad aastal t;

– keskmine isikustatud sotsiaalmaksu summa aastal t; _ – sotsiaalmaksu alammäära pensionikindlustuse osa aastas. (4) Rahaliste vahendite pensioniõigusteks ümberarvutamisel lähtutakse alates 2021. aastast rahaliste vahendite laekumise aasta jaanuarikuu töötasu alammäärast. (5) Rahaliste vahendite pensioniõigusteks ümberarvutamisel lähtutakse rahaliste vahendite laekumise aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmisest suurusest. Kui isikule määratakse pension enne järgmise aasta 1. aprilli, lähtutakse ümberarvutamisel rahaliste vahendite laekumise aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikust keskmisest suurusest.

2. jagu

3

Teabe edastamine ja rahaliste vahendite ülekandmine Eesti pensionisüsteemist

Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi § 4. Pensioniõiguste ümberarvutamine rahalisteks vahenditeks (1) Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemist pensionikindlustatu kohta tema pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite ülekandmise teate saamisel arvutab Sotsiaalkindlustusamet riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniõigused rahalisteks vahenditeks §-s 5 esitatud valemi alusel. (2) Kui pensionikindlustatu on kohustatud isik või oli kohustatud isik, kelle kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus on lõppenud seoses kogumispensionide seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse esitamisega, teavitab Sotsiaalkindlustusamet lõikes 1 nimetatud teatest viivitamata pensioniregistri pidajat (edaspidi registripidaja). (3) Kui lõikes 2 nimetatud isikule on avatud pensioni investeerimiskonto, on ta kohustatud selle konto kaudu soetatud finantsvara võõrandama, sealhulgas lõpetama finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud, ning teavitama Sotsiaalkindlustusametit oma pensioni investeerimiskontol oleva summa suurusest. (4) Registripidaja esitab Sotsiaalkindlustusametile andmed isiku pensionikontol olevate kõigi osakute tagasivõtmishinna kohta kolme tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates või lõikes 3 nimetatud juhul Sotsiaalkindlustusametilt vastava päringu saamisest arvates. (5) Sotsiaalkindlustusamet arvutab Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi ülekantavad rahalised vahendid teavitamise päeva seisuga, summeerides lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud väärtused. (6) Sotsiaalkindlustusamet teavitab Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi viivitamata lõikes 1 nimetatud teates soovitud andmetest, sealhulgas lõikes 5 nimetatud ülekantavate rahaliste vahendite väärtusest. § 5. Valem vanaduspensioniõiguste ümberarvutamiseks rahalisteks vahenditeks (1) Sotsiaalkindlustusamet arvutab vanaduspensioniõigused ümber rahalisteks vahenditeks, kasutades järgmist valemit:

= ∙−| ̈ ()

,

kus = 12 ∙ ( ∙ 1 + ∙ 2 + ∙ 3) ja

−| ̈

() = −|

̈ − −1

2 ∙ − ∙− ,

kus

−| ̈ = ̈ − ̈:−| = ∑ ∙ − ∑ ∙ = ∑ ∙ −−1

=− −−1 =0

−−1 =0 ,

kus

−| ̈

() – (t – x) aastat edasilükatud m korda aastas perioodi alguses makstava

annuiteedi aktuaarne nüüdisväärtus vanuses x, −|

̈ – (t – x) aastat edasilükatud perioodi alguses makstava annuiteedi aktuaarne

nüüdisväärtus vanuses x, ̈ – perioodi alguses makstava annuiteedi aktuaarne nüüdisväärtus vanuses x,

̈:−| – perioodil x-st (t – x)-ni perioodi alguses makstava annuiteedi aktuaarne

nüüdisväärtus vanuses x, – tõenäosus, et isik, kes on vanuses x, elab vanuseni (x + k),

4

− – tõenäosus, et isik, kes on vanuses x, elab vanuseni (x + t – x) ehk vanuseni t,

= 1

1+ , kus i on intressimäär,

R – vanaduspensioniõigustele vastavad rahalised vahendid, S – pensionikindlustatu pensioni suurus, b – pensionikindlustatu pensioniõiguslike staažiaastate summa, c – pensionikindlustatu kindlustusosakute summa, d – pensionikindlustatu ühendosakute summa, 1 – pensioniõigusliku staažiaasta aastahinde väärtus arvutamise hetkel,

2 – pensionikindlustatu kindlustusosaku aastahinde väärtus arvutamise hetkel, 3 – pensionikindlustatu ühendosaku aastahinde väärtus arvutamise hetkel, t – pensionikindlustatu vanus hetkel, mil algavad pensioniväljamaksed, x – pensionikindlustatu vanus rahaliste vahendite arvutamise hetkel, ω – suremustabelites kasutatav maksimaalne vanus, k – summeerimisindeks, v – diskonteerimiskordaja, m – aasta jooksul väljamakse tegemise kordade arv, m = 12. (2) Lõikes 1 esitatud valemis kasutatav intressimäär on Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) igal aastal avaldatav euroala riikide kümneaastase tähtajaga valitsusvõlakirjade intressimäärade keskmine. (3) Lõikes 1 esitatud valemi arvutused põhinevad Statistikaameti viimati avaldatud meeste ja naiste ühtse elutabeli näitajatel. § 6. Rahaliste vahendite arvutamine ja kandmine Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi (1) Kinnituse saamisel Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemist selle kohta, et isik soovib tema pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite ülekandmist Eesti pensionisüsteemist Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi, arvutab Sotsiaalkindlustusamet § 5 alusel rahaliste vahendite suuruse ülekande tegemise päeva seisuga. (2) Kui pensionikindlustatu on § 4 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab Sotsiaalkindlustusamet viivitamata registripidajat lõikes 1 nimetatud kinnituse saamisest. Registripidaja korraldab viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates isiku pensionikontol olevate kõigi osakute tagasivõtmise vastavalt kogumispensionide seaduses sätestatule ning kannab vastava summa viivitamata üle Sotsiaalkindlustusametile. (3) Kui pensionikindlustatu on § 4 lõikes 3 nimetatud isik, teavitab Sotsiaalkindlustusamet teda viivitamata lõikes 1 nimetatud kinnituse saamisest. Isik laseb viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusel kanda sellel kontol oleva summa üle Sotsiaalkindlustusameti näidatud pangakontole. (4) Enne ülekande tegemist kontrollib isikule pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus, et kogu selle konto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud. Käesolevas lõikes sätestatud võõrandamise ja raha laekumise tingimust ei kohaldata sellise finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole teise osalise suhtes pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või kriisilahendusmenetluse algatamise, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või õigusaktides sätestatud muu tagajärgedelt sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse kohaselt võimalik.

5

Nimetatud põhjuste äralangemise järel pensioni investeerimiskontole laekuva raha suhtes kohaldatakse lõikes 7 sätestatut. (5) Kui lõikes 3 nimetatud isiku pensionikontol on osakuid, teavitab Sotsiaalkindlustusamet viivitamata registripidajat lõikes 1 nimetatud kinnituse saamisest ja lõikes 3 sätestatud raha laekumisest. Registripidaja korraldab lõike 2 teises lauses sätestatud korras osakute tagasivõtmise ja Sotsiaalkindlustusametile ülekande tegemise. (6) Kui § 4 lõikes 2 või 3 nimetatud isiku pensionikontol on osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kohaldatakse nende osakute suhtes lõikes 2 või 5 sätestatut pärast seda, kui osakute tagasivõtmise piirangud on ära langenud. Lõike 2 teises lauses sätestatud tähtaega arvestatakse nimetatud piirangute äralangemisest. (7) Kui § 4 lõikes 3 nimetatud isiku pensioni investeerimiskontole laekub pärast Sotsiaalkindlustusametile lõikes 3 sätestatud ülekande tegemist raha, laseb isik talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusel kanda selle lõikes 3 sätestatud korras üle Sotsiaalkindlustusametile. (8) Sotsiaalkindlustusamet kannab käesolevas paragrahvis nimetatud summad viie tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi arvelduskontole ning teavitab nimetatud summade ülekandmisest Maksu- ja Tolliametit. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister /* (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler