Leping

Rasvumine

19 97

u ur

in g

20 14

u ur

in g

20 26

u ur

in g

F in

an ts

kr iis

K or

oo na

kr iis

10

15

20

25

2000 2010 2020 Aasta

% E

es ti

in im

es i

A

Reaalpalk

0

500

1000

1500

2000

2000 2010 2020 Aasta

E ur

ot

B

Ava vorm

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida

RITA-TOIT1 2025

Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine

Promotion of the population's balanced diet

01.10.2025

30.09.2027

Eha Nurk

Tervise Arengu Instituut

Tartu Ülikooli kinnituskiri_RITA _RATTE.asice

834999,22

Üldandmed

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond

Uuringu nimi eesti keeles

Uuringu nimi inglise keeles

Uuringui algus

Uuringu lõpp

Vastutav täitja

Juhtpartner

Partner(id)

Partnerite kinnituskirjad

Taotletav summa (koos käibemaksuga)

Frascati

Manuali

valdkond

ETIS valdkond CERCS valdkond %

3.3

Terviseteadused

3. Terviseuuringud

3.9. Toitumisteadus B470 Füsioloogia 70,0

Valdkond ja eriala

1

Projekti eesmärgiks on uurida rahvastiku toitumisharjumusi, nii kiirel ja ülevaatlikul viisil kui ka

põhjalikes detailides ja üksikisiku tasandil. Toidupoe kliendikaardipõhise toidupüramiidi

uuringuga soovime arendada metoodika, mis võimaldaks soovitud ajahetkel lihtsalt ja

kulutõhusalt, ilma osalejaid koormava ulatusliku küsitlusuuringuta, saada läbilõike rahvastiku

toitumisest. Toiduohutuspoliitika kujundamiseks on aga vaja oluliselt üksikasjalikumaid andmeid,

mille tarvis viime läbi rahvastiku toitumise uuringu Euroopa Toiduohutusameti metoodikaga.

Selle kõrval on oluline analüüsida ja katsetada võimalikke sekkumisi, mis aitavad ohjeldada

rahvastikus levinud tasakaalustamata toitumist ja selle tagajärgi. Senised poliitikameetmed on

olnud ebapiisavad, peamiselt suunatud üksikisiku vastutusele ja vabatahtlikele meetmetele.

Läheneme ülesandele mitmesuunaliselt. Teatavasti on mõjusam kombineerida erinevaid üksteist

toetavaid sekkumisi. Kestliku toidukeskkonna kujundamise vaates katsetame kuidas Eesti

tarbijad Nutri-Score pakendimärgise vastu võtaksid. Selleks kombineerime fookusrühma uuringu

ja küsitluse (tarbijate hoiakute, keeleliste nüansside ja kultuuriliste eripärade tuvastamiseks, mis

võivad mõjutada märgise mõistmist ja usaldusväärsust) ning pilgujälgimise uuringud laboris ja

poekeskkonnas. Laborikatsetega testime märgatavust, et mõista millise teabe põhjal teeb

inimene tervisliku ostuotsuse, selgitame välja milline Nutri-Score variant ja millise paigutusega

tootel mõjutab kõige enam inimese tervisliku ostuotsuse protsessi. Poekatsed loomulikus

ostukeskkonnas mobiilse pilgujälgimise metoodikaga näitavad meile kas ostja teeb Nutri-Score

märgise olemasolul tervisliku ostuotsuse kiiremini ja vähesema eksimisega.

Maksumuudatused on üha rohkem levinud meetmed tarbijate toiduvalikute suunamisel. Nii

püüame tarbimise hinnaelastsuse analüüsi, tervislike toodete käibemaksu vähendamise uuringu

ja magusamaksu uuringuga prognoosida võimalikku mõju Eesti andmete pealt.

Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel

5.2

Majandusteadus

ja ärindus

2.

Ühiskonnateadused

ja kultuur 2.12.

Majandusteadus

S191 Turu-uuringud 15,0

5.2

Majandusteadus

ja ärindus

2.

Ühiskonnateadused

ja kultuur 2.12.

Majandusteadus

S180 Majandus,

ökonomeetrika,

majandusteooria,

majanduslikud

süsteemid,

majanduspoliitika

15,0

Lühikokkuvõte eesti keeles

Kas te olete kasutanud generatiivse tehisintellekti abi (nt

Frascati

Manuali

valdkond

ETIS valdkond CERCS valdkond %

Valdkond ja eriala

2

nmlkj Jah

nmlkji Ei

tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E, Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks?

Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta

Toitumine on elu alus ja üks olulisemaid muudetavaid tegureid, mis mõjutab inimeste tervist ja heaolu.

Kogu meie ühiskond on pingutanud, et jõuda majanduslikult haljale oksale ja seeläbi tagada inimestele

piisavalt energiat ja toitained. Kuid pingutus on läinud nii hästi, et oleme paradoksaalsel kombel sattunud

olukorda, kus paljud eestlased toiduga liialdavad. Tulemuseks on üle poole (53%) täiskasvanutest (Reile &

Veideman, 2023) ja ligi kolmandik (31%) I–VII klassi õpilastest (TAI, 2023) ülekaalu või rasvumisega.

Tasakaalustamata toitumine mängib rolli südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja mitmete

vähivormide väljakujunemises. Samuti on energiatihedate toitude liigne tarbimine üks liigse kehakaalu

peamisi põhjusi (WHO, 2003 ja 2018). Nii on oluline jälgida, kuidas Eesti inimesed söövad ja mõista, kuidas

neid suunata nii, et nad oleks energia ja toitainetega piisavalt, aga mitte üle, varustatud. Rahvastiku

toitumist kirjeldavad andmed pakuvad siinkohal tõenduspõhist alust riiklike toidu- ja tervisepoliitikate

kujundamisel, aidates selgitada ebasoodsate tervisesuundumuste põhjusi ja leida viise nende

peatamiseks. Samuti on detailsed, isikupõhised toitumisandmed hädavajalik sisend toiduohutuse alaste

riskihinnangute koostamiseks.

Eestis on seni läbi viidud kaks rahvastiku toitumise uuringut (RTU), esimene 1997. a (WHO, 1999) ja teine

aastatel 2014–2015 (Nurk jt, 2017a ja 2017b). Neist viimane järgis Euroopa Toiduohutusameti (EFSA)

projekti EU Menu metoodikat (EFSA, 2009), mis on välja töötatud üle-euroopaliste kõrgekvaliteediliste ja

detailsete harmoniseeritud toitumisandmete kogumiseks. Nii 1997 kui 2014–2015 a RTU andmed on EFSA

andmebaasis (Comprehensive Food Consumption Database), mis on sisendiks EFSA teaduslike hinnangute

koostamisel. Lisaks on 2014–2015 RTU andmetele tuginedes koostatud Eestis mitmeid riskihinnanguid, nt

akrüülamiidi kohta beebitoitudes (Elias jt, 2017), nitritite kohta lihatoodetes (Elias jt, 2020) ja teisi

hinnanguid, mis ei ole publitseeritud teadusartiklitena. Samuti on andmed leidnud kasutust toitumise

kvaliteeti (Rippin jt, 2020) ja laiemalt tervisekäitumist (Kukk & Nurk, 2023) käsitlevates publikatsioonides

ning mitmetes diplomi- või magistritöödes. RTU standardtabelid Tervise Arengu Instituudi (TAI)

tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on kättesaadavad ametkondlikuks kasutamiseks,

meediaväljaannetele jne.

Uuringukirjeldus

Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest

3

Kuna eelmisest RTUst on möödunud kümnend, võib eeldada, et rahvastiku toitumisharjumused on

arvestatavalt muutunud – muuhulgas nii kasvanud jõukuse ja muutunud tootevaliku tõttu kui ka näiteks

suurenevast keskkonnateadlikkusest. Samuti ei kaasa EFSA oma riskihinnangutesse rohkem kui 10 a

vanuseid andmeid. Seega on tekkimas oht, et Eesti andmed peagi enam üle-euroopalistes riskihinnangutes

ei kajastu ja vähenevad Eesti võimalused osaleda ELi toidupoliitika kujundamises. Seega vajadus

ajakohaste rahvastiku toitumisandmete järele on ajendiks uuele Eesti RTUle.

Põhjalike ja kõikehõlmavate uuringute läbiviimise peamiseks probleemiks on metoodika eripärast tulenev

kallidus, mistõttu ei sobi need rahvastiku tervise hindamiseks ebatervisliku ja tasakaalustamata toitumise

ja selle tulemite vaates. Jälgides liigse kehakaalu muutumise mustreid seniste RTUde vahel on selgelt

märgata, et tänaseks on rasvumisega inimeste osakaal järjest suurenemas (joonis 1). Uuringute vahele

jäävad mitmed madalseisud – 2009. a finants- ja 2020. a koroonakriis, millest esimese puhul on märgatav

kehakaalu langus. Seevastu koroonaviiruse perioodil on kehakaalu tõus aeglustunud. Senine, rohkem kui

kümneaastane, uuringusamm ei võimalda mõõnaaegsete toitumismustrite kaardistamist. Seega on vaja

RTU kõrvale teisi viise, kuidas inimeste toitumisharjumusi tihedamini kaardistada, isegi kui need lõpuni

standarditele ei vasta. Siinkohal on abiks toidupoodide läbimüügiandmed. Valdavalt hangivad Eesti

inimesed oma toidu kauplustest: kartuli, puuviljade, marjade, köögiviljade, mahlatoodete ja mooside puhul

57–70%, mesi 24% ja ülejäänud tooterühmad 78–95% (Lepane jt, 2024). Üldistatud kujul annavad need

väga hea ettekujutuse tarbimisharjumustest (Jenneson jt, 2022) ja perioodiliselt detailsema pildi Eesti

toidukäitumisest. Teades kõige suuremaid probleeme võimaldab see riigil jagada täpsemalt soovitusi, teha

sihitud kampaaniad ja seejärel nende tõhusust hinnata. Lisaks saab nii hinnata majanduspoliitika ja

turuseisukordade muutust – nt kui toimus käibemaksu tõus või kakao hinna kallinemine, siis kui palju

muutusid rahva toidueelistused või mis on alternatiivsed toiduvalikud? Kõiki selliseid küsimusi saab

põhimõtteliselt reaalajas jälgida.

Toidukeskkonnal on märkimisväärne osa inimeste toiduvalikute eelistustel ja seeläbi on neid võimalik

tervist toetava keskkonna kujundamisega kergemini suunata tervislike valikute poole. Üksteist toetavad

riiklikud sekkumised saavad siinkohal olla osaks süsteemses lahenduste koosluses. Viimastel aastatel on

tervisliku toitumise edendamisel pööratud üha suuremat tähelepanu toidupakenditel esitatavale teabele.

Toidupakendi märgistuste süsteemi on võimalik parendada, et suunata inimesi tervislike valikute poole.

Eestis viitavad toitumismärgistuse standardid ja eeskirjad ainult ELi määrustele, kuid riiklikul tasandil saab

ära teha rohkem. Praegu on kohustuslik ainult pakendi tagakülje toitumismärgis, kuid pakendi esikülje

märgised võivad inimeste toitumisvalikuid tõhusamalt mõjutada. Erinevatel riikidel on kujunenud erinevad

lähenemised. Nutri-Score on üks levinumaid märgistuse vorme, mille eesmärk on pakkuda lihtsustatud ja

kergesti mõistetavat teavet, aidata tarbijatel teha kiireid ja teadlikke ostuotsuseid (Hersey jt, 2013; Ducrot

jt, 2016; Kelly jt, 2009). Nutri-Score puhul hinnatakse toidu üldist toiteväärtust 5-värvilisel ja -tähelisel

skaalal (A, parim, kuni E, halvim), tuginedes positiivsete ja negatiivsete komponentide tasakaalule 100 g või

ml kohta. Uuringud on aga näidanud, et märgiste tõhusus ei sõltu ainult nende nähtavusest, vaid ka

selgusest ja kohalikust kultuurikontekstist (van Herpen & van Trijp, 2011; Storcksdieck jt, 2020). Eesti

oludes on Nutri-Score’i potentsiaali hinnatud peamiselt teoreetilisel tasandil, kuid puuduvad teaduslikud

uuringud, et näidata milline on mõju tarbijate ostuotsustele ja tervislikele valikutele.

Nutri-Score’i kõrval on uuritud valgusfoorimärgist, päevase kalorite hulga põhist märgist (guideline daily

amount), ebatervislikkuse eest hoiatavate märgiste kasutamist ja lihtsustatud numbrilisi süsteeme nagu

Nutrinform Battery või Choices logo. Puudub konsensus, milline on parim terviseotsuste suunamisel, ent

Nutri-Score on üks tõhusamaid tänu oma lihtsale värvikoodile (Ducrot jt, 2016; Hersey jt, 2013). Kuigi

valgusfoori süsteem on intuitiivne, on see kohati tarbija jaoks liiga keerukas (Borgmeier & Westenhoefer,

2009; Storcksdieck Genannt Bonsmann jt, 2020). Energiarikkast kuid toitainetevaesest tootest hoiatavate

märgiste tõhusus sõltub oluliselt kultuurilisest vastuvõetavusest ja visuaalsest selgusest (Arrúa jt, 2017).

4

Kokkuvõtvalt on vaja märgiseid kohandada kohalikele oludele ja kasutada kultuuriruumis selgeid ja kiirelt

mõistetavaid visuaalseid vihjeid (van Herpen & van Trijp, 2011; Grunert jt, 2010). See tingib vajaduse

võimalikke tervislikkuse märgiseid enne riiklikku kasutuselevõttu kohapeal testida.

Paljudes uuringutes on keskendutud eksperimentidele laboris (Oswald jt, 2022; Tavares jt, 2024) ja märgise

mõju ostukeskkonnas ei ole uuritud. Sellest tulenevalt on meie uuringu eesmärgiks tuvastada Nutri-Score-

märgistuse sobivus, arvestades Eestis levinud toitumiskäitumise eripärasid ning selgitada kas ja kuidas

erineb Nutri-Score-tüüpi eri märgisevariantide mõju tarbijate tervislikes toiduvalikutes. Tulemuste põhjal

esitame soovitused Nutri-Score märgise rakendamiseks Eestis.

Tervislikuma toitumise edendamiseks, ülekaalu ja toitumisega seotud haiguste kasvava levimuse vastu

võitlemiseks kasutatakse üha enam toidu ja alkoholivabade jookide maksustamist. Kui maksud kantakse

tootjate poolt tarbijatele edasi, siis tõstavad need maksustatud toodete hindu, vähendades seeläbi

tarbijate tõenäosust neid osta. Maksud kannustavad tootjaid oma toodete koostist muutma. Selliste

maksude sagedasem sihtmärk on olnud suhkruga magustatud joogid, kuid makse on kasutatud ka kõrge

rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toitude puhul. Maksustamine toob kaasa tervisele ebasoodsamate

toodete müügi ja tarbimise vähenemise, eriti kui maksud on kombineeritud tervist toetavate toitude

maksusoodustustega ning maksudele reageerivad enam madalaima sissetulekuga rühmad (Pineda jt,

2024). Springman jt (2025) simuleerivad lisandväärtusmaksu (VAT) muudatusi Euroopa riikides, tõstes

maksu liha- ja piimatoodetele ning langetades puu- ja köögiviljadele näidates, et samaaegselt on võimalik

parandada inimeste toitumist ja tervist ning suurendada keskkonna- ja majanduskasu.

Et hinnata maksude mõju tarbimisele on vaja teada tarbijate hinnatundlikkust. Eesti kohta seni detailsed

hinnaelastsused kitsaste kaubagruppide kohta puuduvad või on ebatäpsed. Leibkonna eelarve uuringu

andmete põhjal leidis Võrk (2021) toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hinnaelastsuse, mida on

kasutatud käibemaksumuutuste mõju simuleerimiseks. Võrk & Selliov (2002) leidsid hinnaelastsused 9

toidukaubagrupi kohta, mida on kasutatud impordimaksude mõju simuleerimiseks. Siiski on mõlemad liiga

üldised simuleerimaks tervist kahjustavate toodete maksustamise mõju tarbimisele.

Eesti magustatud jookide maksutõusu prognoositud mõjude kohta kasutati teiste riikide meta-analüüside

tulemusi. Analüüsi autorid Veerman & Wanjau (2024) soovitasid, et tarbijate reaktsiooni hindamiseks

maksumuutustele on vaja rohkem uuringuid Eesti andmetega ja võimalusel leida iga tootekategooria

hinnaelastsusi. Nende põhjal saaks analüüsida tarbijate üleminekut ühelt kaubagrupilt teisele, nt suure

suhkrusisaldusega ja kõrge maksumääraga toodetelt väiksema suhkrusisaldusega ja madalama

maksumääraga toodetele.

Rahvastiku toitumise uuring teostatakse vastavalt EFSA EU Menu metoodikale (EFSA, 2009). Uuringusse

kaasame täiskasvanud vanuses 18–74 aastat jagatuna nelja vanuserühma ning igast soo ja vanuserühmast

soovime saada andmed 150 inimeselt (minimaalselt 130). Kokku 1040–1200 uuritavat. Andmete

kogumiseks kasutatame TAI toitumise infosüsteemi (Nutridata) küsitlusprogrammi, mis võimaldab

uuritavatel arvuti või mobiiltelefoni abil iseseisvalt küsimustikele vastata ja toidupäevikuid täita. Siiski,

erandjuhtudel, kui vastajal ei ole võimalik elektrooniliselt küsimustikke täita, on võimalus kasutada

paberküsimustikke ja toidupäevikuid. Küsitlusmaterjalid on nii eesti kui vene keeles. Uuring koosneb

kolmest küsimustikust:

1. Üldküsimustik hõlmab küsimusi uuritava sotsiaaldemograafilise tausta, terviseseisundi ja hoiakute

kohta, sh enesehinnanguline kehakaal ja pikkus;

Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus

5

2. Toitude tarbimise sagedusküsimustikuga kogutakse andmed valitud toitude tarbimissageduse kohta

viimase 12 kuu jooksul ning enamasti ka nende toitude tavapärased tarbimiskogused;

3. Toidupäevik, mis tuleb vastajal täita kahel korral umbes 14-päevase vahega (uuringupäeva 24-tunnise

perioodi jooksul söödud toidud ja nende kogused, sh toidulisandid).

Toidupäevikusse sisestatakse iga toidukorra alla uuritava söödud toidud (Nutridata toidu koostise

andmebaasist või uuendusliku lähenemisena triipkoodilugejaga) ja kogused grammides, kasutades

koguste määramisel abivahendina majapidamismõõte ja Nutridata toitumisuuringute küsitlusprogrammi

toitude pildiseeriaid. Sisestatud toitude kohta küsime lisateavet eelkõige toiduohutuse vaatest

kõikvõimalike toitude, toidu komponentide ja toiduga saadavate ainete (peamiselt tervist ohustavate, aga

ka toitainete) riskihinnangute koostamiseks:

a) toidu päritolu (ise kasvatatud/kogutud või valmistatud, lahtiselt müüdav, toitluskohas valmistatud,

pakendatud toode), joogivee puhul vee päritolu (ühisveevärk, lokaalne veevarustus, veekogust,

pakendatud toode);

b) pakendatud toote korral kaubamärk ja nimetus;

c) pakendatud toote korral pakendi tüüp;

d) päritoluriik (vaid valitud toidurühmades);

e) vitamiinide ja mineraalainetega rikastamine (vaid valitud toidurühmades);

f) ülimagusate magusainete sisaldus (vaid valitud toidurühmades);

g) mahepõllumajandusest pärinemine (vaid valitud toidurühmades).

Kasutatav küsitlusmetoodika lahkneb mitmes aspektis 2014–2015 aastatel toimunud RTU metoodikast,

kusjuures suurima erinevusena kogutakse käesoleval juhul täiskasvanute rühmas toitumisandmed

isetäidetava toidupäevikuna, mitte meenutusmeetodil küsitleja vahendusel. Siiski võib tekkida vajadus

täpsustavaks intervjuuks, kui toidupäeviku kontrollimisel avastatakse puuduvad andmed või tekib muid

küsimusi. Osalejate vastamiskoormuse vähendamiseks oleme arendamas võimalust kasutada

mobiiltelefonis toitude sisestamisel triipkoodilugejat. Nutridata küsitlusprogrammi triipkoodilugeja

funktsioon on seotud ulatusliku üle-eestilise tooteandmebaasiga Productinfo24. Triipkoodilugeja on üles

ehitatud selliselt, et kõikide skaneeritud toitude kohta loob programm automaatselt Nutridata toidu

koostise andmebaasi toiduprofiilid, mis sisaldavad algselt Productinfo24st üle võetud teavet: kaubamärki,

triipkoodi, pakendi tüüpi ja nõutavaid toitumisandmeid (koostisosad, toiduenergia ning toote pakendil olev

toitaineline teave). Erinevustele vaatamata on RTU metoodika kavandatud selliselt, et kogutavad andmed

oleksid üldjoontes võrreldavad eelmise RTU andmetega ja kasutatavad toiduohutuse riskihinnangute

koostamisel, sh EFSA töös.

Täiendavalt RTUle plaanime käesolevas projektis hinnata võimalust reprodutseerida toitumisuuringust

saadavaid üldisi toitumismustreid kaupluste läbimüügiandmete põhjal. Näidiseesmärgiks soovime

analüüsida toidupüramiidi vastavust tegelikkusele. RTU 2014–2015 aastate andmetel oli eestlaste päris

toidueelistused oluliselt teistsugused kui ideaalne toidupüramiid (joonis 2).

Projektis plaanime kasutatada Tartu Coopilt saadud andmeid, mis on projekti taotluse esitamise hetkel

kinnitamisel. Coopiga on olnud pikaajaline koostöö, mille raames antud andmestiku kasutamine oleks jätk

varasemalt tehtud töödele. Võimalik on taotleda anonüümseid andmeid alates aastast 2012. a. Andmed on

toorkujul tootenime ja EAN-koodiga. Kokkuvõtteid Tartu Coopi läbimüügiandmest teeme erinevate

toidurühmade suhtelise läbimüügi suurusjärgu kohta. Suhtelist olulisust võrreldakse ideaalse

toidupüramiidiga. Kuna andmed ulatuvad pikalt minevikku, püüame taasesitada 2014. a ja 2026. a

toidupüramiidid ja seejärel imputeerida iga-aastased toidupüramiidid nende kahe uuringuaasta vahel.

Näiteks on teadusuuringud näidanud, et COVID-19 pandeemia perioodil hakkasid Itaalia lapsed ja noored

rohkem magusaid snäkke ja töödeldud liha sööma (Pujia jt, 2021). Poola uuringu andmetel hakkasid

täiskasvanud samal perioodil rohkem magusaid snäkke sööma, eelistades kiirtoitu, piimatooteid ja liha

6

(Sidor & Rzymski, 2020) ning USAs oli magusate jookide ja snäkkide tarbimise suurenemine, mida seostati

ka ülekaalulisusega (Park jt, 2022). Kuigi on uuringuid mis näitavad, et kodus toidu valmistamine ja

puuviljade söömine suurenes, siis need trendid ei olnud universaalsed ja samaaegselt kaasnes siiski

ebatervislik toitumine ja snäkid (Bennett jt, 2021; Pourghazi jt, 2022).

Pakendi esikülje märgise uuringus kombineerime fookusrühma uuringu, küsitluse ja pilgujälgimise

uuringud laboris ning poekeskkonnas. Nende läbiviimine toimub järjestikku kulgevalt kolme omavahel

seotud etapina. Esimeses etapis kogume kvalitatiivsed andmed fookusrühmauuringuga, et saada põhjalik

ülevaade Eesti tarbijate hoiakutest seoses Nutri-Score’i märgisega. See lähenemine aitab selgelt tuvastada,

millised keelelised nüansid ja kultuurilised eripärad võivad mõjutada märgise mõistmist ja

usaldusväärsust. Ühtlasi kasutame fookusrühma, et välja selgitada kas on alternatiive, mis Nutri-Score

märgise kasutamisel võiks olla eestlaste jaoks sobivad. Viiakse läbi kaks fookusrühma noorte, kaks

keskealiste, kaks vanemaealiste ning kaks vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulgas.

Fookusrühma tulemuste põhjal paneme kokku uuringuplaani labori pilgujälgimise katseteks uuringu teises

etapis.

Teises etapis viime läbi pilgujälgimise eksperimendi, et mõista millise teabe põhjal teeb inimene tervisliku

ostuotsuse ja selgitame välja milline Nutri-Score variant ja millise paigutusega tootel mõjutab kõige

rohkem inimese tervisliku ostuotsuse protsessi. Selgitame välja kuivõrd märgist märgatakse, kuivõrd

tehakse õige otsus (valitakse etteantud toodete hulgast kõige tervislikum) ja millal tehakse seda kõige

kiiremini.

Kolmandas etapis testime laborikatsete põhjal valitud Nutri-Score märgise toimivust toidupoes ehk

loomulikus ostukeskkonnas, kasutades mobiilset pilgujälgimist. Võrdleme, kas Nutri-Score olemasolul saab

inimene leida tervisliku toote kiiremini ja tehes vähem vigu toodet leides. Uuringu tulemusena saab teha

soovitused kuidas Eestis Nutri-Score märgist tulevikus rakendada, millised on inimeste hoiakud ja kuidas

nendest lähtuvalt saaks Nutri-Score kasutuselevõttu inimestele teadvustada.

Lisaks hindame projektis kasutatavate Tartu Coop andmete põhjal koguste ja hindade omavahelisi seoseid,

mida saab kasutada maksupoliitika võimalike mõjude simuleerimiseks. Kasutades erinevate tootegruppide

suhteliste hindade muutust üle aastate, hindame regressioonanalüüsi abil erinevate kaubagruppide

koguste hinnatundlikust nii kaubagrupi oma hinnale kui asenduskaupade hindadele. Saadud

hinnatundlikkust kasutame selleks, et simuleerida võimalike maksumuudatuste mõju inimeste ostukorvile.

Kasutavate andmete perioodi jäävad ka käibemaksumäärade tõusud (20%lt 22%le 2024. a ja täiendavalt

22%lt 24%le 2025. a), mida saab kasutada hindamaks maksumäärade tõusu ülekandumist hindadesse

erinevate tootegruppide lõikes. Sõltuvalt hinnatud kaupade hinnaelastsustest simuleerime maksupoliitika

mõju ulatuse tervislikemate toodete tarbimisele analoogselt Veerman & Wanjau (2024)

simulatsioonimudelile.

Rahvastikupõhised toitumisandmed pakuvad faktilist sisendit riikliku toidu-, toitumis- ja

toiduohutuspoliitika kujundamiseks. Sellised andmed võimaldavad seireülevaadet Eesti rahvastiku

toitumise hetkeolukorrast, aga ka kirjeldada toitumisharjumuste muutusi ning pakuvad üksikasjalikku

sisendit mudelhinnangute koostamiseks, näiteks toiduohutuse valdkonna riskihinnangutele. Nende

hinnangute põhjal ei kujundata toidupoliitikat mitte ainult Eestis vaid ELi üleselt. Kui toiduohutuse vaatest

on andmed kasutatavad umbes kümme aastat, siis rahvastiku tervise seisukohast tasakaalustatud ja

mitmekesise toitumise jälgimiseks sellest ei piisa, sest rahvastiku toitumisharjumused on selle ajaga

märgatavalt muutunud. See tingib vajaduse uute ajakohaste andmete järele oluliselt sagedamini. Siinkohal

Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest

7

on hea võimalus võrrelda RTU ja poe (näiteks Coop) andmeid kattuvatel ajaperioodidel (2014 ja 2026) ja

töötada välja mudel, mis võimaldaks rahvastiku toitumist tervise seisukohast hinnata oluliselt sagedamini

ja kulutõhusamalt ilma osalejaid koormava ulatusliku küsitlusuuringuta.

Tartu Coopi andmete põhjal leitud ostukorvi ja selle muutust üle aastate võrreldakse Statistikaameti läbi

viidud leibkonna eelarve uuringu andmetega aastatest (2010-2020 ja 2026). Vajadusel taotleme

Statistikaameti andmetele juurdepääsu teadlaste töökeskkonna kaudu.

Tartu Coopi andmed on anonüümsed, kuid äriliselt tundlikud. Vastav turvalisuse aste lepitakse Coopiga

kokku. Kõige turvalisem meetod on hoida neid tüüpilistele äriandmete turvalisusele vastavalt Tartu Ülikooli

SAPU (Sensitive data analysis platform) andmepuuris, kuhu saavad ligi ainult projektiga seotud isikud ja

kust ei saa ilma andmehoidja nõusolekuta andmeid välja kopeerida. Rohkem teavet:

https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/

Lisaks RTU andmetele kogume projektiga esmased eksperimentaalsed andmed nii kontrollitud katsetest

laboris kui ka kaupluses tehtavast ostukäitumise eksperimendist. Pilgujälgimise andmed annavad

kvantitatiivsed näitajaid (näiteks märgise fikseerimiste kestus). Fookusrühma, labori ja poekeskkonna

uuringu tulemuste omavaheline sidumine võimaldab luua mitmetasandilise vaate, mis selgitab, kuidas

Nutri-Score mõjutab nii teadlikku kui ka teadvustamata tarbijareaktsiooni.

Uuringuprotsessist annab ülevaate lisatud Gantt’i tabel. Kogu projekt koosneb erinevatest uuringutest ehk

tööpakettidest, mis lihtsustab projekti juhtimist ja aitab tegevusi piiritleda. WP1 hõlmab administratiivseid

ülesandeid, projekti juhtimist ja aruandlust, mille eest vastutab TAI. Igakuiselt toimuvad WPde ülesed

arutelud, kus osalevad nii TAI kui TÜ inimesed. WP2 alla on koondatud maksuanalüüsid, mis on omakorda

jagatud eraldi töölõikudeks – esmalt teeme tarbimise hinnaelastsuse analüüsi ning seejärel hindame

võimaliku tervist toetavate toitude maksusoodustuste mõju tarbija ostukorvile ja ka mõju tervisele

ebasoodsamate toitude maksustamisele. WP3es on pakendi esikülje märgistusega – Nutri-Score –

seonduvad tegevused. Uuring on kolmeosaline: fookusrühm, laborikatsed ja katsed päris ostukeskkonnas.

Selline lähenemine võimaldab paremini mõista Nutri-Score’i võimalikku rakendamist Eestis. Toidupoe

kliendikaardipõhise toidupüramiidi koostamine moodustab WP4 ja WP5 on RTU – mõlema uuringu

eesmärk on saada ülevaade rahvastiku toitumisest. Kuigi need on metoodiliselt täiesti erinevad on need

omavahel seotud just tasakaalustatud toitumise vaatenurgast, et leida töömahuka RTU kõrvale võrdväärne

kiirem võimalus ülevaate saamiseks. TÜ on vastutavaks partneriks WP2–WP4 puhul, kuid TAI panustab

toitumise valdkonna ekspertteadmistega. Avalik kommunikatsioon, tulemuste tutvustamine ja

veebiseminarid on WP6es ühise vastutusega.

Gantt RATTE.xlsx

Andmekaitse ja eetika on kõige esimene prioriteet – kõik kogutud andmed pseudonümiseeritakse ja

tagatakse vastavus ELi isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR). Kõikidele uuringutele taotletakse

konkreetse uuringu vastutavast asutusest kas TAI inimuuringute eetikakomitee või TÜ eetikanõukogu

luba.

Sama oluline on tagada uuringute metoodiline ja tehniline kvaliteet. RTUs kasutatakse Nutridata

küsitlusprogrammi (KÜP) toidu tarbimise sagedusküsimustiku ja 24h toidupäeviku andmete kogumiseks.

Pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest

Uuringu Gantti graafik

Riskide maandamise plaan

8

KÜPi arendamisel ja töös hoidmisel on oluline ennetada ja maandada võimalikke riske. Uuringus kasutatav

andmekogumise tarkvara on loodud kõrge kvaliteediga ja usaldusväärse andmekorje tagamiseks.

Süsteemi turvalisus, tehniline töökindlus ja kasutajamugavus on aspektid, millele tuleb järjepidevalt

tähelepanu pöörata, et tagada KÜPi stabiilne ja tõrgeteta toimimine.

KÜPi turvariskide minimeerimiseks rakendatud meetmed:

• uuringut saab luua ja muuta programmi administraator või selleks administraatorilt õigused saanud isik.

Kõik uuringud kinnitatakse programmi administraatori poolt.

• juurdepääs uuringu andmetele antakse ainult selleks volitatud töötajatele,

• uuritavate tuvastamiseks kasutatakse programmis iga uuritava puhul unikaalset koodi,

• küsitlejal on ligipääs ainult talle määratud uuritava andmetele,

• küsitlusprogrammi sisselogimine toimub isikliku kasutajanime ja parooliga,

• küsitleja töölt lahkumise korral võetakse temalt ligipääs küsitlusandmetele.

Selleks, et veelgi minimeerida andmekogumisel tekkivaid tarkvarast tingitud probleeme, on KÜPis plaanis

teostada eeloleval kevadel ja suvel täiendavad arendused:

• lisada uuringu koodi kontrollmehhanismid ja täiustada salvestamise funktsionaalsust,

• lisada süsteemi logimine, et maandada riske ja tagada, et võimalike probleemide korral oleks olemas

detailne logiandmestik, mille põhjal saab tõrkeid operatiivselt tuvastada ja lahendada,

• uuenduste testimiseks, luuakse uuringule sarnane olukord, et olla kindlad arenduste toimimises ka

suuremate andmemahtude korral,

• uuringu ajal on tagatud programmi tehniline tugi ja hooldus ning vajadusel valmidus vigade operatiivseks

kõrvaldamiseks.

Kuna KÜP’is on võimalik küsitlusi täita mobiiltelefoniga ja toidupäeviku täitmisel saab mobiiltelefonis

kasutada ka triipkoodilugejat, siis on järjepidevalt vaja testida programmi ühilduvust uute turule tulevate

seadmete ja tarkvaradega.

Andmete täpsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on plaanis programmi täiendada toidupäeviku

küsimustiku kontrollküsimustega. Need aitavad uuritaval meenutada tarbitud toite ja vähendada

unustamisest tingitud vigu. Samuti on plaanis teostada veel mitmeid arendusi, mis muudaksid

toidupäeviku täitmise vastajale lihtsamaks ja kiiremaks ning küsitluse haldamise uuringu meeskonnale

mugavamaks.

Arvestades RTU mahukust ja vastajale märkimisväärselt suuremat ajakulu ning tuginedes RTU

pilootuuringu tulemustele on tõenäoline, et esinduslikku rahvastikupõhist osalust juhuvalimiga ei saavuta.

Seetõttu kaasame osalejate värbamisel uuringufirma, et kasutada juba olemasolevaid rahvastikule

esinduslikke paneele.

Sekkumisuuringus pilgujälgimise seadmete võimalike tõrgete vähendamiseks kasutatakse

duplikaatseadmeid ning tagatakse tehniline tugi.

Poeandmete puhul, kui Coopiga otse koostöö ei õnnestu, saame pöörduda teiste kaubanduskettide poole,

kellel on samuti olemas sarnased andmestikud.

RTU andmekorje perioodi alguses edastame TAI meedialistile, kuhu kuuluvad nii üleriigilised kui

maakondlikud meediaväljaanded, pressiteade, et laiemat avalikkust uuringu toimumisest teavitada.

Kommunikatsioonitegevuse tõhustamiseks lähtume RTUs osalejate vanusest, sest sihtrühm noortest

täiskasvanutest vanemaealisteni võib tarbida vägagi erinevaid meediakanaleid. Seetõttu võimaldab

vanuserühmapõhine lähenemine keskenduda antud rühma jaoks olulisematele kanalitele (nt

sotsiaalmeedia vs. traditsiooniline meedia).

Pakendi esikülje märgise uuringute esialgseid tulemusi jagame peamiselt rahvatervishoiu valdkonna

otsustajate ja akadeemiliste ringkondadega, kasutades seminare, artikleid ja konverentse. Projekti

Kommunikatsiooniplaan

9

edenedes koostame vahekokkuvõtte, millega teavitame TAId, toiduainetööstuse esindajaid ja teisi

huvirühmi sellest, millised märgise elemendid näitavad kõige suuremat mõju. Uuringu lõppfaasis valmib

laiemalt kättesaadav raport koos praktiliste soovitustega, mida tutvustatakse nii avalikkusele

(populaarteaduslik vorm) kui ka erialaseltskonnale (ettekanded, publikatsioonid). Lisaks kasutame

digitaalseid kanaleid – näiteks veebiseminarid ja sotsiaalmeedia – et jõuda ka noorema publikuni ning

toetada jätkusuutlike tarbimisharjumuste kujunemist.

Maksuanalüüsid on oluliseks sisendiks poliitikakujundajatele tervist toetavate sekkumiste kavandamisel ja

elluviimisel.

Projekti lõpus koostame selge visuaaliga graafilised kokkuvõtlikud joonised põhilisest tulemustest, mis

võimaldavad tulemustest aru saada ka üldsusel. Erinevate uuringute tulemusi tutvustatakse avalikkusele

võimalikult erinevatel viisidel (populaarteaduslikud artiklid sotsiaalmeedia, teemakohased konverentsid ja

seminarid), et jõuda erinevate sihtrühmadeni.

Kõikide projektis läbiviidud uuringute andmestikud võimaldavad teha erinevaid analüüse, mille tulemusi

on hilisemalt plaanis avaldada eelretsenseeritud teadusajakirjades.

Kõik projekti põhjal teostatud uuringud on olulised sisendid tervikliku ja tõenduspõhise tasakaalustatud

toitumise strateegia koostamisel ning aitavad ellu viia Rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärke.

Vähendades tasakaalustamata toitumist väheneb risk ülekaalule, südame-veresoonkonna haigustele,

ainevahetushäiretele ja mitmetele pahaloomulistele kasvajatele ning see omakorda suurendab tõenäosust

keskmise eluea pikenemiseks. RTU täidab tekkiva andmelünga üksikisiku täpsusega esindusliku valimiga

ajakohaste usaldusväärsete ja põhjalike toitumist ja toidu koostist käsitlevate andmete olemasolul. See

andmestik võimaldab saada ülevaate rahvastiku toitumise vastavusest toitumissoovitustele, hinnata toit-,

lisa- ja saasteainete saadavust ning teha üldistusi riskihindamise teostamiseks hõlmates terviklikku

toitumist (sh väljaspool kodu söödavad toidud, joogivesi ja toidulisandid) nii lühi kui pikaajalises vaates.

Lisaks annab nii mitmekülgne uuring aluse erinevaid vajadusi katvate sekkumismeetmete kavandamisel,

sh suunates neid tervise ebavõrdsuse vähendamiseks. Kuna tegemist on kolmanda ulatusliku uuringuga

on võimalik nüüd uurida ka pikemaajalisi, ligi 30 aasta jooksul toimunud muutusi ajas. Samas kaupluste

läbimüügi andmete põhjal teostatav toitumisuuring võimaldab jälgida kiiremaid muutusi oluliselt lihtsamal

ja osalejaid mittekoormaval viisil. Need ei asenda RTUd, kuid sellise uuringu eeliseks on olemasolevate

andmete kasutamine, mis võimaldab märkimisväärselt väiksema kuluga saada soovitud ajahetkel vajaliku

ülevaate.

Pakendi esikülje märgise uuringud aitavad tugevdada tõenduspõhist otsustusprotsessi rahvatervishoiu

valdkonnas, pakkudes üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas üks konkreetne, rahvusvaheliselt tuntud

märgisüsteem (Nutri-Score) võiks Eesti oludes toimida võrreldes alternatiivsete märgisüsteemidega.

Uuringu tulemused on sisendiks poliitikakujundajatele ja toetavad strateegiliste meetmete väljatöötamist

Nutri-Score’i rakendamisel, mis julgustaksid inimesi tervislikumaid toidu tarbimisharjumusi omandama.

Seni puudunud kohalikel andmetel tehtud maksuanalüüsid annavad tõenduspõhise sisendi võimalike

maksumuudatuste ellu viimisel nagu maksusoodustused tervist toetavatele toiduainetele (nt puu- ja

köögiviljad, marjad, täisteratooted, kala) või vastupidi suurendades maksu toitudele, mille tarbimist tuleks

piirata. Mitmetahuline lähenemine projektis tervikuna on otseses seoses RITA eesmärkidega, mis

hõlmavad rakendusuuringute toetamist rahvatervishoiu ja tervikliku toitumise edendamisel.

Uurimisteema panus RITA eesmärkide täitmisse

Mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis

10

RTU andmekorjet on lihtsustatud uuendatud metoodikaga, mis võimaldab toitumisandmeid sisestada

mobiiltelefoniga pakendi triipkoode skaneerides. See vähendab märkimisväärselt vastaja koormust

võimaldades suure osa toiduohutuse hindamiseks vajalike andmete kogumist ühe klikiga. RTUle

täiendavalt loodav kaupluse läbimüügiandmetel põhinev seiresüsteem võimaldab oluliselt väiksema

vaevaga saada ülevaatliku pildi rahvastiku toitumisharjumustest ja seeläbi reageerida võimalikele

muutustele märkimisväärselt kiiremini kui seda võimaldab kord kümne aasta jooksul läbiviidav uuring.

Nutri-Score on Prantsusmaal arendatud ja paljudes riikides kasutusele võetud toidu tervislikkuse märgis,

mida samas ei ole Eesti kontekstis uuritud. On teada, et märgise toimimine võib olla erinev eri riikides

tulenevalt inimeste eelistustest ja kultuurilistest erisustest. Fookusrühma abil on võimalik leida mis on

olulised nüansid Nutri-Score märgisesüsteemi toimimiseks eri sihtrühmades. Pilgujälgimise katsete abil

saab esmalt laborikeskkonnast leida Nutri-Score märgise optimaalse kasutusviisi Eestis ja lisaks

toidukaupluse pilgujälgimise testiga välja selgitada kuidas selline optimaalne kasutusviis toimiks reaalses

ostusituatsioonis erinevate toidukategooriate puhul. Sellist uuringut ei ole Eestis läbi viidud ja oma kolme

etapi süsteemselt lähenemiselt (fookusrühm, laborikatsed ja toidukaupluse katsed) oleks tegu esimese

sellise uuringuga Euroopas.

Detailsemate toidukaupade tarbimise hinnaelastsuste leidmine annab olulise sisendi kõikidele

järgnevatele teadustöödele või poliitikaanalüüsidele, kus on fookuseks hindade muutused ja selle

tulemusena tarbimise muutus. Praegu peavad rahvatervishoiu valdkonna ja majandusteadlased kasutama

teiste riikide kohta leitud hinnanguid.

Uuringu meeskond koosneb nii vanematest suurema kogemusega teadlastest, kui neist, kes on oma

karjääri alguses. RTU meeskonnast pooled on olnud seotud eelmise uuringu läbiviimisega andmekorje

protsessis või hilisema andmetöötlusega. Teised on liitunud hiljem, kuid on saanud kogemuse 2024. a

läbiviidud RTU pilootuuringus. Seega on tegemist kogenud meeskonnaga. Sarnaselt eelmisele RTUle

värvatakse meeskonda juurde küsitlejad (eelistatult toitumis- või rahvatervishoiu tudengid ja

magistrandid), kes kontrollivad toidupäevikuid ja viivad vajadusel läbi intervjuud andmete täiendamiseks.

Tudengite ja magistrantide kaasamine on päädisnud mitme inimese jätkamisena TAI töötajana, samuti

kasutati uuringu andmeid lõpu- või magistritööde kirjutamisel.

Maksu-uuringu meeskonnas on TÜ majandusteaduskonna teadlased, kellel on kogemus statististiliste ja

ökonomeetriliste analüüside läbiviimisel, sealjuures fookusega tarbimiskäitumisele ja maksupoliitika

meetmete analüüsimisele. TÜ kaasab meeskonda tudengeid, magistrante ja doktorante, kelle uurimistöö

teemad haakuvad käesoleva projektiga.

Nutri-Score uurimises osalevad TÜ majandusteaduskonna teadlased neuroturunduse laborist, kellel on

rohkem kui kümne aasta pikkune kogemus pakendite ja teiste turunduskommunikatsiooni vahendite

testimises pilgujälgimise meetoditega. TÜ kaasab siin katsete läbiviimisesse ja analüüsi ka tudengeid nii

bakalaureuse kui magistri tasemel. Kõik projektis kaasatavad tudengid lähevad kirja ka eetikaloa

taotlemise protsessis ja seeläbi on ka tagatud, et nad kasutavad andmeid korrektselt.

Joonis2_RATTE.pdf

Joonis1_RATTE.pdf

Viidete loetelu_RATTE.pdf

arengule Eestis

Lisafailid

Projektijuht ja põhitäitjad (6)

11

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV

Eha

Nurk doktorikraad

Tervise Arengu Instituut,

krooniliste haiguste

osakond, teaduskeskus,

juhtivteadur (1,00)

Vastutav

täitja 01.10.2025 30.09.2027 EST

Mari-

Eva

Ahja

magistrikraad Tervise Arengu Instituut,

Vanemspetsialist (1,00) Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST

Kristian

Pentus magistrikraad

Tartu Ülikool,

Sotsiaalteaduste valdkond,

majandusteaduskond,

turunduse nooremlektor

(1,00)

Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST

Andres

Võrk

magistrikraad

(teaduskraad)

Tartu Ülikool,

Sotsiaalteaduste valdkond,

majandusteaduskond,

majanduse modelleerimise

õppetool, ökonomeetria

lektor (0,50),

Tartu Ülikool,

Sotsiaalteaduste valdkond,

Johan Skytte

poliitikauuringute instituut,

analüütik (0,50),

Tartu Ülikool,

Sotsiaalteaduste valdkond,

majandusteaduskond,

ökonomeetria nooremlektor

(0,50)

Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST

Uku

Vainik doktorikraad

Tartu Ülikool, Loodus- ja

täppisteaduste valdkond,

genoomika instituut,

käitumisgeneetika

kaasprofessor (0,25),

Tartu Ülikool,

Sotsiaalteaduste valdkond,

psühholoogia instituut,

käitumisgeneetika professor

(0,75)

Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST

Maarja

Kukk magistrikraad

Tervise Arengu Instituut,

vanemanalüütik (0,60) Põhitäitja 01.10.2025 30.09.2027 EST

12

gfedcb

Heidi Roos ja Kaari Kask (TAI) – tegelevad RTUs kogutud toiduandmete klassifitseerimisega rahvusvahelisse

FoodEx2 süsteemi.

Analüütik (TAI)

Tiiu Vahtramäe (TAI) – sisestab vajadusel paberil kogutud osalejate, kes ei saanud või ei soovinud uuringut

veebis täita, andmed.

Küsitlejad (TAI) – värvatakse jooksvalt, eelistatult toitumisvaldkonna või rahvatervishoiu tudengid või

magistrandid.

Küsitlejate tugi, osalejate telefonitugi (TAI).

Täitjad sh tudengid

Isik Kraad Ametikoht Kraadiõppur Alguskuupäev Lõppkuupäev

Marge

Saamel

Tervise Arengu Instituut,

vanemspetsialist (1,00) 01.10.2025 30.09.2027

Merike

Lauri

Tervise Arengu Instituut,

Projektijuht (1,00) 01.10.2025 30.09.2027

Tanel

Mehine magistrikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste

valdkond,

majandusteaduskond,

turunduse lektor (1,00)

01.10.2025 30.09.2027

Kerli

Ploom magistrikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste

valdkond,

majandusteaduskond,

turunduse nooremteadur

(1,00),

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste

valdkond,

majandusteaduskond,

turunduse nooremlektor (0,60)

Doktorant 01.10.2025 30.09.2027

Karolin

Ossip

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste

valdkond,

majandusteaduskond,

neuroturunduse uuringute

assistent (0,60)

01.10.2025 30.09.2027

Olen teadlik, et vajadusel tehakse uuringu meeskonnale taustakontroll

Abitööjõud

13

Uurimisrühma vastutav täitja, Eha Nurk, on meditsiinidoktor ja TAI juhtivteadur. Ta oli vastutava uurija

rollis ka 2014–2015 RTUs, lisaks on ta eest vedanud mitmeid väiksemaid toitumise valdkonna uuringuid.

Alates 2015. a on ta juhtinud Eesti õpilaste kasvu seiret, mis on osa rahvusvahelisest WHO algatusest

Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Ta kuulub alates 2012. a Eesti riiklike toitumis- ja

liikumissoovituste koostamise töörühma, omades ekspertteadmisi tervislikust mitmekülgsest ja

tasakaalustatud toitumisest. Tema varasemad teadustöö ja projektides osalemise kogemused hõlmavad

lisaks toitumisele ja toiduohutusele mitmeid tervise ja tervisekäitumise teemasid.

Projektijuht, Mari-Eva Ahja, on õigusteaduse magister, lisaks on ta omandanud tervisejuhi kutse. Tal on

pikaajaline kogemus nii koolitusjuhi, turundusjuhi kui digitaalturundusjuhina. Alates 2024. a on ta olnud

projektijuhiks RTU ettevalmistamisel ja pilootuuringu läbiviimisel.

Põhitäitja, Maarja Kukk, on loodusteaduste magister. Ta on olnud RTU ja toiduohutuse temaatikaga seotud

alates 2016. a, on eestvedanud käesoleva RTU ettevalmistamist ja on selle pilootuuringu vastutav täitja. Ta

on Eesti esindaja EFSA toidu tarbimise võrgustikus.

Täitja, Marge Saamel, on loodusteaduste magister ja TAI vanemspetsialist. Ta omab pikaajalist kogemust

RTU läbiviimisel, olles olnud algusest peale kaasatud nii eelmise kui kavandatava RTU ettevalmistamisesse

ja läbiviimisesse. Lisaks on ta olnud seotud erinevate teiste toitumisvaldkonna ja longituuduuringute

läbiviimisega. Ta on Nutridata küsitlusprogrammi juht ja omab laialdasi teadmisi Nutridata toitumise

infosüsteemist tervikuna.

Täitja, Merike Lauri, on lõpetanud tervisedenduse bakalaureuseõppe. Ta omab pikaajalist kogemust RTU

läbiviimisel, olles olnud algusest peale kaasatud nii eelmise kui kavandatava RTU ettevalmistamisesse kui

läbiviimisesse. Lisaks on ta olnud seotud Eesti õpilaste kasvu seire ja mitmete toitumisvaldkonna uuringute

läbiviimisega.

Põhitäitja, Kristian Pentus on majandusteaduste magister, TÜ turunduse õppetooli juht ja turunduse

nooremlektor. Lisaks sellele on ta TÜ neuroturunduse labori uuringute juht ja omab pilgujälgimise nii

teadus kui rakendusuuringute vallas pikaajalist kogemust. Muuhulgas on ta läbi viinud pilgujälgimise

poekatsetele tuginenud teadus ja arendusprojekti Coopi poekeskkonnas (LSVMJ20339 Coop kaupluste

sisese soovitussüsteemi automatiseerimine). Lisaks sellele publitseerinud mitmeid teadusartikleid, kus on

pilgujälgimisega pakendeid uuritud.

Põhitäitja, Andres Võrk on majandusteaduste magister, TÜ majandusteaduskonna ökonomeetria

nooremlektor ja CITISe analüütik. Tal on pikaajaline kogemus küsitlus- ja registriandmete analüüsimisel ja

ökonomeetriliste mudelite hindamisel ning simulatsioonimudelite ehitamisel. Ta on analüüsinud inimeste

tervisealast käitumist (omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kasutamisele, sotsiaalmajanduslike tegurite

mõju terviseseisundile), tarbijate hinnatundlikkust leibkonna eelarve uuringu põhjal, maksupoliitiliste

otsuste mõju tarbijatele ja ümberjaotusele simulatsioonimudelitega.

Põhitäitja, Uku Vainik on TÜ psühholoogia instituudi käitumisgeneetika professor, genoomika instituudi

kaasprofessor ja Kanada McGilli ülikooli meditsiini ja tervisekäitumise valdkonna külalisprofessor. Tal on

pikaajaline suurandmete analüüsikogemus, et mõista käitumise seost ülekaalu, ebatervisliku toitumise ja

inimese tervisega. Selle kõrval on ta läbi viinud juhuslikustatud kontrolluuringu vormis eksperimentaalseid

katseid ja varasemate katsete meta-analüüsi. Tal on rikkalik andmekogumise kogemus – viimati kogus ta

Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisküsimuste kaupa

14

geenivaramus 77 000 inimese isiksuseandmed, tagades üle 40% vastamisprotsendi.

Täitja, Tanel Mehine, on TÜ majandusteaduskonna nooremlektor, kelle uurimissuunaks on

tarbijakäitumine ja neuroturunduse uuringud. Ta on läbi viinud rakendusuuringuid ja teadusuuringuid

muuhulgas poekeskkonnas ja laboris pakendite pilgujälgimise võrdluseks, aga ka pakendite uurimiseks

üldiselt.

Täitja, Kerli Ploom, on TÜ majandusteaduskonna turunduse nooremlektor ja doktorant. Tema peamiseks

uurimissuunaks on tarbijakäitumise uurimine neuroturundusmeetoditega, keskendudes

rahvusvahelisele turundusele ja tarbijate kultuuridevahelistele erinevustele. Tal on pikaajaline kogemus

neuroturunduse laboris pilgujälgimise teadus- ja rakendusuuringute läbiviimisel, ühendades teadmust

paljudest erinevatest valdkondadest (turundus ja tarbijakäitumine, kultuuriteooria, neuroturundus).

Täitja, Karolin Ossip, on TÜ majandusteaduskonna neuroturunduse uuringute assistent. Ta on olnud

Coopi toidupoe pilgujälgimise katsete peamine läbiviija (LSVMJ20339 Coop kaupluste sisese

soovitussüsteemi automatiseerimine), lisaks viinud sarnaseid rakendusuuringuid läbi paljudele

ettevõtetele ning on seega üks kõige kogenum poekeskkonna uuringuspetsialist.

RTU osalejate värbamiseks kaasatakse allhanke korras uuringufirma, kellel on olemas rahvastikupõhine

esinduslik osalejate paneel.

TAI on multidistsiplinaarne riiklik teadus- ja arendusasutus, kes tegeleb rahvatervishoiu teadustööga,

haiguste ennetamise programmide ja tegevuste väljatöötamise ja elluviimisega ning tervisedendusega. TAI

tegevused toitumise vallas on suunatud ennekõike ennetustegevustele ja toitumisuuringute läbiviimisele.

TAI koostab ja annab välja Eesti riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi ning haldab veebilehte

www.toitumine.ee ja toitumise infosüsteemi www.nutridata.ee. Viimane hõlmab toidukoostise

andmebaasi, andmesisestusplatvormi, toitumise analüüsi programmi ja küsitlusplatvormi. Nutridata

küsitlusprogramm vastab EFSA välja töötatud soovitustele, millele toidu tarbimise andmete kogumise

tööriist võiks vastata. Küsitlusprogramm on seotud toidu koostise andmebaasiga, mis sisaldab andmeid

rohkem kui 4600 Eestis enamtarbitava toidu keskmise toitainelise koostise kohta. Seetõttu on Nutridata

asendamatu töövahend Eestis toitumisuuringute teostamiseks.

TÜ on Eesti juhtiv õppe- ja teadusasutus, kelle teadlased on keskendunud ühiskonna probleemide

lahendamisse ja teadmuspõhise ühiskonna kujundamisse. TÜ Neuroturunduse labor on üks Baltikumi ja

Põhjamaade parimaid neuroturunduse laboreid, omades kaasaegsemat tehnoloogiat tarbijate tähelepanu

mõõtmiseks laboritingimustes kui ka poekeskkonnas. Labor omab teaduspõhist kompetentsi, olles üle

kümne aasta läbi viinud teadus- kui ka rakendusuuringuid (nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori

asutustele). Labori teadustöö on tihedalt seotud praktiliste väljunditega, pakkudes ettevõtetele ja

organisatsioonidele väärtuslikku teavet turundusstrateegiate või materjalide optimeerimiseks ja inimeste

käitumise parandamiseks (nt sotsiaalkampaaniad, toidumärgised ja tervislik toitumine). TÜ psühholoogia

instituut on juhtiv psühholoogiaalase hariduse pakkuja Eestis. Instituudis tehakse maailmatasemel teadust

mitmetes valdkondades, sh tervise- ja käitumispsühholoogia.

Konsortsium koosneb oma valdkonna juhtivatest ekspertidest. Eha Nurk on pikalt juhtinud

toitumisvaldkonna uuringuid. Mari-Eva Ahja on kogemustega projektijuht. Maarja Kukk on kindlakäeliselt

eestvedanud toitumisuuringute metoodikat, andmekogumist ning andmetöötlust ja -analüüsi. Kristjan

Pentus on kogemustega neuroturunduse teadlane, kes on varasemalt läbi viinud mitmeid

rakendusuuringuid pakendimärgistega. Andres Võrk on tunnustatud majandusteadlane, kellel on

Allhankijate ülevaade

Konsortsiumi kirjeldus

15

märkimisväärne kompetents projektis vajalike ökonomeetriliste analüüside tegemiseks. Uku Vainik

toitumispsühholoogina on hinnatud asjatundja inimeste käitumise mõjutamisel. Selline eripalgeline

kooslus täiendab üksteist ja lisab konsortsiumile lisandväärtuse ühiselt planeeritud ja kavandatud

uuringute ellu viimiseks.

Eelarve_RATTE.xlsx

Eelarve

Pakkumuse eelarve

Teaduseetika teemade kontrollnimekiri

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue

and planned mitigative measures

1. INIMESED: kas projekti raames

läbiviidavasse uurimistöösse kaasatakse

inimesi?

nmlkji Jah

nmlkj Ei

5

6

Uuringusse kaasamisel arvestatakse uuritava vaba tahet, tagatakse nende autonoomia, inimväärikus, privaatsus ja heaolu kaitse, hoidutakse nende kahjustamisest. Enne uuringus osalemist küsitakse igalt osalejalt teadlik nõusolek. RTU andmete kogumiseks kasutatakse TAI hallatavaid LimeSurvey ja Nutridata küsitlusplatvorme. Pilgujälgimise uuringutele küsitakse eetikaluba ja sellest tulenevalt küsitakse igalt uuringus osalejalt nõusolek.

2. ISIKUANDMED: kas uurimistöös

töödeldakse isikuandmeid? (Märkige „jah“

ka juhul, kui isikuandmed uurimistöö

käigus anonüümitakse.)

nmlkji Jah

nmlkj Ei

5

6

Küsitluskeskkonnast alla laetud RTU andmestikke ja muid infokandjaid (allkirjastatud nõusolekulehed, küsitluse logifailid jmt) säilitatakse TAI võrgu- või pilvekettal piiratud ligipääsuga kaustas. Andmete kogumise ja töötlemise viivad läbi peamiselt TAI töötajad ja võimalik lepinguline abitööjõud. Kaasatud tööjõule võimaldatakse ligipääs vaid nende tööks hädavajalikele isikuandmetele – näiteks vaid konkreetse intervjueeritava kontaktandmetele, mitte

3. INIMESE EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD

JA EMBRÜO: kas uurimistöös kasutatakse

inimese embrüonaalseid tüvirakke või

nmlkj Jah

nmlkji Ei

16

inimese embrüot?

4. INIMESE KOED JA RAKUD: kas

uurimistöös kasutatakse inimese rakke,

kudesid või kehavedelikke?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

5. LOOMAD: kas uurimistöös kasutatakse

loomi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

6. GENEETRILISED RESSURSID ja nendega

seotud teadmine: kas uurimistöös

kasutatakse taimset, loomset (v.a.

inimesed), mikroobset või muud päritolu

geneetilisi ressursse või nendega seotud

traditsioonilisi teadmisi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

7. EUROOPA LIIDU VÄLISED RIIGID: kas

uurimistöö toimub täielikult või osaliselt

mõnes EL-i välises riigis või edastatakse

isikuandmeid või muid uuringumaterjale

sellisesse riiki?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

8. KESKKOND, TERVIS JA OHUTUS: kas

uurimistöös plaanitavad tegevused või

kasutatavad materjalid võivad kahjustada

keskkonda või inimeste tervist?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

9. TEHISINTELLEKT: kas uurimistöö raames

kasutatakse või arendatakse tehisintellekti

süsteeme või meetodeid?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

10. TEADUSTULEMUSTE VÄÄRKASUTUS: kas

uurimistöö raames luuakse materjale,

meetodeid, tehnoloogiaid või teadmist,

mida on võimalik kasutada ebaeetilistel või

kahjulikel eesmärkidel?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

11. MUUD EETILISED TEEMAD: kas

uurimistöö raames esineb muid eetilisi

küsimusi, mida eelnevad küsimused ei

käsitlenud? (Näiteks võib uurimisteema olla

poliitiliselt tundlik või polariseeriv).

nmlkj Jah

nmlkji Ei

Hea teadustava järgimine

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue

and planned mitigative measures

17

Kõik projektis kavandatud uuringud on alates eesmärgi seadmisest ja metoodikavalikust kuni andmekorje

ja -töötluse ning tulemuste avalikustamise ja publitseerimiseni kooskõlas hea teadustavaga, järgides

kehtivaid teaduseetika põhimõtteid, standardeid ja õigusnorme. Eetikakomitee kooskõlastused taotletakse

pärast projekti rahastamise kinnitust.

Võimalike konfliktide ilmnemisel teavitame üksteist, kolleege, koostööpartnereid ja tellijat ning tagame

probleemide ilmnemisel nende ausa ja läbipaistva lahendamise. Väldime kokkuleppeid, mis

põhjendamatult piiravad teadustöö andmete või tulemuste kasutamist ning levitamist.

Austame uuringutesse kaasatavate vaba tahet, tagame nende autonoomia, inimväärikuse, privaatsuse ja

heaolu kaitse, hoidudes nende kahjustamisest. Teavitame uuringusse kaasatuid sellest, mis on teadustöö

eesmärgid, millised on kasud ja riskid, kes uuringut rahastab, milliseid andmeid neilt kogutakse ja kes

andmetele ligi pääsevad, kuidas ja kui kaua neid hoitakse ning kuidas toimitakse juhuleidudega. Uuringus

osalejate küsitlemisel, eksperimentidesse kaasamisel ja neilt isikuandmeid kogudes küsime eelnevalt

teavitatud nõusolekut ning tagame, et nõusolek on teadlik ja vabatahtlik. Samuti teavitame õigusest

uuringus mitte osaleda ja nõusolek igal ajal tagasi võtta ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada

uuritava nõusolekut uuringus osaleda.

Teadustöö tegemisel tagame ohutuse ja andmete töötlemisel järgime teadusliku töötlemise põhimõtteid.

Hoidume huvide konfliktist. Vastutame teadustöö tulemuste ja andmete ajakohase, täpse, ausa ning

läbipaistva esitamise eest. Tulemuste avaldamise ja rakendamise puhul arvestame kõigi teadustöösse

panustanud teadlaste ja koostööpartnerite huve ja õigusi autorsuse, intellektuaalomandi ning

tunnustamise osas. Publitseerimisel lähtume ajakirja usaldusväärsuses ja eelretsenseerimise kvaliteedis,

võimalusel eelistame avatud juurdepääsuga ajakirju ning panustame teaduse populariseerimisele.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Järgime uuringute läbiviimisel Helsingi deklaratsiooni, ELi isikuandmete kaitse üldmääruse ja Eesti

isikuandmete kaitse seaduse sätteid. RTU ja pakendimärgise uuring hõlmavad inimeste kaasamist, nendelt

andmete küsimist või eksperimendis osalemist. Kliendikaardipõhise toidupüramiidiuuringu ja

maksuanalüüside jaoks päritakse anonüümseid ostude individuaalandmeid Coopi kliendikaardi

andmestikust, sh täiendavalt taustatunnustena võimalusel sugu, vanust ja elupiirkonda. Samuti kasutame

võrdlemiseks RTU2014 anonüümseid andmeid. Taotleme eetikakomitee heakskiitu kõikidele projektis

tehtavatele uutele uuringutele. Me ei alusta uurimistegevust enne kui kõik asjakohased load ja nõusolekud

on saadud. Andmete kogumisel ja edastamisel tagame kõik turvanõuded (sh krüpteerimine). RTUd ei saa

anonüümselt läbi viia, sest uuring koosneb mitmest osast ja eeldab suhtlust uuritava ja

värbaja/koordinaatori vahel. Kodeerimisvõtmed RTUs salvestatakse parooliga kaitstult TAI piiratud

ligipääsuga serveris piiratud aja jooksul eetikakomitee heakskiidul. Äriliselt tundlikud kliendikaardi andmed

säilitatakse Tartu Ülikooli serveris turvaliselt selliselt, et nendele on juurdepääs vaid konkreetset analüüsi

tegevatel inimestel. Täpne andmete parimat turvalisust tagav ent analüüsi võimaldav lähenemine

pannakse paika eetikakomitee loa taotlemisel. Selliselt tagame parima võimaliku turvalisuse.

Hea teadustava järgmise kinnitus

Kas projekti raames läbi viidav uuring või uuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust?

Selgitus eetikakomitee kooskõlastuse kohta

18

Uuritavatel on osalemisest võimalik loobuda ja taotleda oma andmete kustutamist ükskõik millisel hetkel

uuringu andmekorje ja -töötluse ajal kuni andmetöötlusperioodi lõpuni, kuni isikuandmeid ei ole veel

hävitatud ja lõplikke puhastatud ja anonümiseeritud andmeid ei ole edastatud koostööpartneritele, sh

EFSAle.

nmlkj Jah

nmlkji Ei

RTUs kogutud isikuandmeid koos nendele vastavate koodidega säilitatakse krüpteeritud failis kuni uuringu

lõppemiseni. Koodivõtme faili ja muid isikuandmetega infokandjad (nt nõusolekulehti) säilitatakse eraldi

kaustas TAI võrgu- või pilvekettal, millele ligipääs piiratakse vastutava uurijaga. Ka pärast andmekorje ja -

töötluse lõppu säilib andmestike eest vastutav isik ning juhul kui vastutav isik vahetub, antakse uuele

inimesele üle nii failid kui tegevusjuhised. Isikuandmed hävitatakse, kui neid uuringu eesmärkide

saavutamiseks enam vaja ei ole. Kuna toitumisuuring on (praegu teadaolevalt) kavandatav läbilõikelise

uuringuna ja andmeid ei plaanita tulevikus muude andmekogudega linkida, toimub see eeldatavasti pärast

uuringu andmestike lõplikku kontrolli ja puhastamist. Vastutav isik kustutab isikuandmete faili (sh koopiad,

kui neid peaks leiduma) nii, et selle taastamine on parima arusaamise kohaselt välistatud, konsulteerides

selleks vajadusel IT-spetsialistiga. RTUs kogutud toitumis- ja muid andmeid säilitatakse ja nende hävitamist

ei ole plaanitud, sest seireandmete väärtus säilib ka siis, kui tulevikus muutuvad kättesaadavaks

värskemad andmed – näiteks on üle-eelmise, 1997. a toimunud uuringu andmeid on veel lähiaastatel

kasutatud pikaajaliste trendide hindamiseks.

Kõik sekkumisuuringutega kogutavad andmed salvestatakse turvaliselt Tartu Ülikooli serveris

pseudonüümiseeritud viisil, mis takistab konkreetsete isikute tuvastamist. Andmete säilitamise täpne viis

määratakse eetikaloas ja seega parima võimaliku viisi kasutamine lähtub sellest. Pilgujälgimise

eksperimentide käigus loodud toorfaile ei säilitata pärast projekti lõppu. Pärast analüüsi jagatakse

tulemusi üldistatud ja agregeeritud kujul avatud vormis. Andmete hoiustamine ja jagamine järgib ELi

isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid ning vajadusel taotletakse eetikakomitee heakskiitu. Selline

tervikprotsess võimaldab nii teaduslikult ranget kui praktiliselt rakendatavat lahendust, mis toetab

tervislike valikute kujundamist Eesti elanike seas ning loob aluse tõhusamaks toitumisnõustamiseks,

tarbijakommunikatsiooniks ja teaduspõhiseks rahvatervishoiu strateegiaks.

Avatud teadus ja teadusandmete haldamine

Kas geneetilisi ressursse käsitlevad teadusuuringud kuuluvad Nagoya protokolli ja ELi ABS- määruse reguleerimisalasse?

Ülevaade teadusandmete haldamisest

Avatud teadusandmed: kas teadusandmed või osa neist tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja vabalt

19

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Agregeeritud RTU andmed avaldatakse TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Anonümiseeritud andmeid jagatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja

Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning EFSAga.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

RTUs kogutud isikuandmeid koos nendele vastavate koodidega säilitatakse krüpteeritud failis kuni uuringu

lõppemiseni. Koodivõtme faili ja muid isikuandmetega infokandjad (nt nõusolekulehti) säilitatakse eraldi

kaustas TAI võrgu- või pilvekettal, millele ligipääs piiratakse vastutava uurijaga. Äriliselt tundlikele

kliendikaardi andmetele on ligipääs vaid andmeanalüüsi teostajatel piiratud ajavahemikul.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Projektis läbiviidud uuringute tulemuste põhjal on plaanis kirjutada mitmeid teaduspublikatsioone.

Tulemuste avaldamisel ja rakendamisel arvestame kõigi teadustöösse panustanud teadlaste ja

koostööpartnerite huve ja õigusi autorsuse, intellektuaalomandi ja tunnustamise osas.

ja vabalt kasutatavaks?

Selgitus avatud teadusandmete kohta

Piiratud juurdepääsuga andmed: kas projekti käigus luuakse teadusandmeid, mida ei saa avatult kättesaadavaks teha?

Selgitus piirangute kohta

Jagatud intellektuaalomandi õigused: kas projekti raames loodud intellektuaalse omandi õigused jagunevad mitme teadusasutuse või juriidilise isiku vahel?

Selgitus jagatud intellektuaalomandi õiguste kohta

Lisainfo

Lisainfo

20

Piiratud eelarve ja projektiperiood ei võimalda kõiki lähteülesandes toodut teha, võimalusel taotleme

selleks jätkurahastust. Uurimisülesandest 2 jääb RTU koosseisust välja 4-kuu kuni 17-aastaste noorte

andmekorje. Samuti imetavate emade, lapseootel naiste ja eridieetide andmestiku kogumine ja analüüs,

mis on vajalik planeerida eraldi sihtrühmade uuringutena ja mida ei saa teostada tavapäraselt rutiinse

RTUga. Avalikke teenuseid pakkuvate asutuste toitude/menüüde andmete ja toitlustuskorralduse andmete

kogumiseks on vaja eraldi metoodikat, mis eeldab samuti iseseisva uuringu läbiviimist.

21

Bennett G, Young E, Butler I, Coe S. The Impact of Lockdown During the COVID-19

Outbreak on Dietary Habits in Various Population Groups: A Scoping Review. Frontiers

in Nutrition, 2021:8. https://doi.org/10.3389/fnut.2021.626432

Elias A, Jalakas S, Roasto M, et al. Nitrite and nitrate content in meat products and estimated

nitrite intake by the Estonian children. Food Additives and Contaminants 2020;37 (8),

1229−1237. https://doi.org/10.1080/19440049.2020.1757164

Elias A, Roasto M, Reinik M, et al. Acrylamide in commercial foods and intake by infants in

Estonia. Food Additives and Contaminants 2017;34 (11),

1875−1884. https://doi.org/10.1080/19440049.2017.1347283

European Food and Safety Authority. General principles for the collection of national food

consumption data in the view of a pan-European dietary survey. EFSA Journal

2009;7(12):1435. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2009.1435

Jenneson VL, Pontin F, Greenwood DC, Clarke GP, Morris MA. A systematic review of

supermarket automated electronic sales data for population dietary surveillance. Nutr Rev.

2022 May 5;80(6):1711–1722. https://doi.org/10.1093/nutrit/nuab089

Kukk M, Nurk E. Eluviis ja vaimne tervis eel- ja algkooliealistel lastel. In: Sisask M,

Konstabel K, Kutsar D, Sooväli-Sepping H, Tiidenberg K, Pärna K, toimetajad. Eesti

inimarengu aruanne "Vaimne tervis ja heaolu". (112−122). Tallinn: SA Eesti Koostöö

Kogu; 2023. https://inimareng.ee/et/eluviis-ja-vaimne-tervis-eel-ja-algkooliealistel-lastel/

Lepane L, Mattheus Ü, Reiman M, Pulver B, Tänav K, Martens K, Niklus I. Eesti elanike

toidukaupade ostueelistused ja hoiakud. Tallinn: Eesti Konjunktuuriinstituut; 2024.

Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among 11‐74 years old individuals

in Estonia. EFSA Supporting publication 2017(b):EN-1198.

https://doi.org/10.2903/sp.efsa.2017.EN-1198

Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among children up to ten years old

and breastfeeding mothers in Estonia. EFSA Supporting publication 2017(a):EN-1199.

https://doi.org/10.2903/sp.efsa.2017.EN-1199

Pineda, E., Gressier, M., Li, D., Brown, T., Mounsey, S., Olney, J., & Sassi, F. (2024).

Review: Effectiveness and policy implications of health taxes on foods high in fat, salt, and

sugar. Food Policy, 123, 102599. https://doi.org/10.1016/j.foodpol.2024.102599

Park S, Lee S, Yaroch A, Blanck H. (2022). Reported Changes in Eating Habits Related to

Less Healthy Foods and Beverages during the COVID-19 Pandemic among US

Adults. Nutrients, 14. https://doi.org/10.3390/nu14030526

Pourghazi F, Eslami M, Ehsani A, Ejtahed H, Qorbani, M. (2022). Eating habits of children

and adolescents during the COVID-19 era: A systematic review. Frontiers in Nutrition,

9. https://doi.org/10.3389/fnut.2022.1004953

Pujia R, Ferro Y, Maurotti S, Khoory J, Gazzaruso C, Pujia A, Montalcini T, Mazza E (2021).

The Effects of COVID-19 on the Eating Habits of Children and Adolescents in Italy: A

Pilot Survey Study. Nutrients, 13. https://doi.org/10.3390/nu13082641

Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn:

Tervise Arengu Instituut; 2023.

Rippin H L, Hutchinson J, Greenwood D C, et al. Inequalities in education and national

income are associated with poorer diet: Pooled analysis of individual participant data

across 12 European countries. PloS ONE 2020;15 (5), ARTN

e0232447. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0232447

Sidor A, Rzymski P. (2020). Dietary Choices and Habits during COVID-19 Lockdown:

Experience from Poland. Nutrients, 12. https://doi.org/10.3390/nu12061657

Springmann, M., Dinivitzer, E., Freund, F. et al. (2025) A reform of value-added taxes on

foods can have health, environmental and economic benefits in Europe. Nat Food 6, 161–

169. https://doi.org/10.1038/s43016-024-01097-5

Tervise Arengu instituut (2023). Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. COSI01: 1.,

4. ja 7. klassi laste kehamassiindeksi kategooriad erinevate meetodite, vanuse ja soo järgi.

Kasutatud 01. märts 2025.

Veerman, J.L., Wanjau, M. N. (2024) Estimating the impact of taxing sweetened drinks on

health in Estonia. An epidemiologic modelling study.

Võrk, A. (2021) Tarbimise hinna- ja sissetulekuelastsused AIDS mudeli abil,

https://andresvork.github.io/Raport_EE_LEUmikro

Võrk, A. Selliov. R. (2002) Eesti toiduainete nõudluse hinna- ja sissetulekuelastsuste

hindamine. X Teadus-ja koolituskonverents Euroopa Liiduga liitumise mõju Eesti

majanduspoliitikale, 422−430. Berlin, Tallinn: Berlin Verlag A. Spitz.

World Cancer Research Fund/American Institute for Cancer Research. Diet, nutrition,

physical activity and cancer. Continuous Update Project Expert Report; 2018.

https://www.wcrf.org/dietandcancer.

World Health Organization. Diet, nutrition and the prevention of chronic diseases. Geneva:

WHO; 2003.

https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/42665/WHO_TRS_916.pdf?sequence=1.

World Health Organization. Nutrition and lifestyle in the Baltic Republics. WHO; 1999.

https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/108255/E67884.PDF?sequence=1&isAllo

wed=y

1

Lisa KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 06.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/230

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+)

alategevuse 1 „Ministeeriumite valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja

majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“

RAKENDUSUURINGU LÄHTEÜLESANDE VORM

Probleemipüstituse pealkiri Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine

Täpsustatud uurimisteema

Lahendatavad probleemid

Rahvusvahelist võrdlust pakkuv seireuuring COSI on Eestis käivitatud ja selle alusel

saame järjepidevalt seirata laste ülekaalu muutuseid.1 Viimane Eesti elanike

rahvastikupõhine toitumisuuring (4k lapsed kuni 74a. inimesed) viidi läbi aastatel

2013 – 2015.2 Eesti inimestele kättesaadavad toiduvalikud on selle ajaga võrreldes

muutunud, samuti on muutunud toitumisharjumused viimase 10 a. jooksul. Juurde on

tulnud mitmeid valmistoitude tellimisteenuseid jms.

Toitumise ja toidu riikliku poliitika kujundamiseks ja elluviimise tulemuslikkuse

hindamiseks on vaja välja töötada innovatiivne elanikkonnapõhine toitumise

hindamise mudel, mis võimaldab olukorda kiiremalt ning efektiivsemalt ja

osalistele/osalevatele inimestele mugavamalt teatud aja tagant analüüsida ning samas

tagab hea kvaliteediga andmestiku saamise riigile.

1 Eesti õpilaste kasvu uuring (COSI) | Tervise Arengu Instituut 2 Rahvastiku toitumise uuring | Tervise Arengu Instituut

2

Põhiprobleem:

Eesti inimeste toitumine on tasakaalustamata, tagajärjeks on erinevad

terviseprobleemid, sh ülekaal, mis omakorda tõstab erinevate haiguste riske (näiteks

südame-veresoonkonna haigused, II tüübi diabeet, kõrgvererõhutõbi, teatud vähivormid,

vaimse tervise probleemid, muutused ainevahetuses jne). Lisaks võivad suurendada

erinevatesse haigustesse haigestumise riski (nt teatud vähivormid, immuun- ja

endokriinsüsteemi haigused ning toidutekkelised nakkushaigused) toidu koostisest ja selles

sisalduvates ainetest (näiteks keskkonnast tulenevad, töötlemisel tekkivad ja toiduga

kokkupuutuvast materjalist toitu erituvad ained) ning töötlemisest tingitud ohud. Eesti

elanike tasakaalustamata toitumise (sh toiduohutusest tingitud riskide) ja ülemäärase

kehakaalu tulemusel:

● ei parane üldised tervisenäitajad;

● ei pikene tervena elatud aastad;

● kulu ja koormus tervishoiusüsteemile kasvab.

Tasakaalustatud toitumise osakaalu suurendamiseks elanikkonnas ei piisa ühest sekkumisest.

Seda soodustavad või vähendavad mitmed tegurid, näiteks:

● toitude koostis, pakutavad valikud ja nende atraktiivsus meie igapäevaelus;

● toitumisalase teabe kättesaadavus ja arusaadavus nii toidu pakendil kui ka

pakendamata toidul, sh toitlustuses (lasteaedade, koolide, hoolekandeasutuste,

töökohtade toitlustuses);

● elanikkonna toiduteadlikkus ja toiduvalmistamise oskused;

● toitude, sh jookide, turundamine.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise (2022)3 ja rahvastiku toitumise uuringu

(2013-2015) viimastele tulemustele tuginedes võib öelda, et tasakaalustamata toitumine on

probleemiks nii lapse- kui ka täiskasvanueas. Oluliselt rohkem kui riiklikes

toitumissoovitustes välja toodud, süüakse liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid,

magusaid ja soolaseid näkse. Eesti elanike, sh kooliõpilaste hulgas on ülekaaluliste ja

rasvunute osakaalu kasv süvenev probleem. Enneaegsetest surmadest ligi 40% on Eestis

seotud elustiiliga, sellest tasakaalustamata toitumine põhjustab ligi 18%.1

Eestis on toitumise poliitika kujundamisel lähtutud 2016. aasta toitumise ja liikumise rohelise

raamatu tööversioonist, kuid see vajab terviklikku uuendamist ja süsteemset elluviimist.

Eesmärk

Muudatuse saavutamiseks on vaja ellu viia süsteemset tõenduspõhist ja kaasaegset

toitumise ja toiduohutuse valdkonna poliitikat. Ei ole olemas üht sekkumist või

tegevust, mille rakendamisel elanikkonna ülekaalu tõusutrend muutuks lähiaastatel

langustrendiks ja väheneksid muud toitumisega seotud terviseprobleemid – selleks on

vaja järgnevate aastate jooksul viia ellu mitmeid tõenduspõhiseid sekkumisi lisaks

teadlikkuse tõstmisele, rakendada terviklikku tõenduspõhist toitumise ja toiduohutuse

poliitikat.

3 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) | Tervise Arengu Instituut

3

Põhiprobleemi lahendamiseks on Eestil vajalik:

● Terviklikku tõenduspõhist tasakaalustatud toitumise strateegiat (toitumise ja

liikumise rohelise raamatu uuendamine, mis on Sotsiaalministeeriumi tööplaanis

tähtajaga oktoober, 2025. Käesoleva projekti raames välja selgitatavad ja katsetatavad

tasakaalustatud toitumist võimendavad sekkumised aitavad seda strateegiat ellu viia

ja hiljem eesmärkide poole liikumist ja nende saavutamist hinnata). See seab

eesmärgid, tõenduspõhise poliitika põhisuunad ja kirjeldab põhilise

tööriistakasti/tõenduspõhiste sekkumiste raamistiku.

● Mitut samaaegset Eestile kohandatud tulemuslikku sekkumist. Rahvusvahelisel

tasandil on teada tõenduspõhised meetmed, mida on vaja rakendada tasakaalustatud

toitumise edendamiseks. Ei piisa üksnes teadlikkusest, vaja on muuta tervist, sh

tasakaalustatud toitumist, toetavamaks ka toidukeskkonda (näiteks pakutavad

toiduvalikud inimese igapäevaelus, toitude, sh jookide, turundamine (sh reklaam),

toidu pakendil ja söögikohtades esitatava toidualase teabe lihtsus, arusaadavus ja

atraktiivsus). Igal riigil on teatud omapärad, ühtki sekkumist/meedet ei saa 1:1

tulemuslikult üle võtta teisest riigist.

● Vaja on hinnata, kas sekkumised on hakanud mõju avaldama. Lühiajaline

oodatav mõju on muutused elanikkonna toidueelistustes, pikaajaline oodatav mõju on

toitumise ja ülekaaluga ning toidu ohutusega seostatud haiguste/terviseseisundite

vähenemine elanikkonnas.

Eesmärgiks on:

✔ Leida vähemalt 2-3 tulemusi andvat tasakaalustatud toitumist suurendavat

sekkumist.

✔ Metoodika, millega saaks kiiremalt ja kasutajasõbralikult koguda elanikkonna

toitumise andmeid, tagades sealjuures hea andmekvaliteedi.

✔ Uuendatud metoodikat rakendades viiakse läbi elanikkonna toitumise uuring.

Uurimisülesanne 1:

● Põhjendatud 2-3 tasakaalustatud toitumist edendava sekkumise leidmine (mida

toetab rahvusvaheline tõendus ning mis annaksid inimeste käitumises ja

valikutes tulemusi juba lühikese aja jooksul). Sobivate sekkumiste leidmise

etappideks on vähemalt:

✔ põhjendatud valik;

✔ Eesti oludele kohandamine;

✔ katsetamine;

✔ mõjude hindamine ja mudeldamine (sh pikemale ajale, teistele asutustele,

piirkondadele jms).

Vähemalt ühe sekkumise puhul läbitakse kõik eelnimetatud etapid. Teiste sekkumiste

puhul on vajalik esitada vähemalt valiku põhjendused.

4

● Valikusse jäävad sekkumised peavad arvestama ka keskkonnasäästlikkuse

põhimõtteid (toidujäätmete tekke ja toidu raiskamise vähendamine, kliimamõjude

vähendamine, ringmajanduse edendamine).

Uurimisülesanne 2:

2.1. Elanikkonna toitumisuuringu jaoks vajalike andmete kogumise ja analüüsi

innovaatiliste, oluliselt kiiremate ja inimkesksete lahenduste analüüs, analüüsi

põhjal metoodika uuendus ning mudeli väljatöötamine ja esmane kasutamine.

✔ Seejuures analüüsitakse toidu koostise andmestiku kogumise kiiruse ja kvaliteedi

parendamiseks innovaatilisi ja teostatavaid lahendusi. Analüüsitakse toidu tarneahelas

liikuva teabe kasutamise võimalusi, sealjuures otsitakse võimalusi digitaliseeritud

lahenduste leidmiseks, sh koostööks erasektoriga.

2.2. Uuendatud metoodikaga kogutud andmestik peab võimaldama hinnata

elanikkonna toitumist ja toiduohutuse riske, sh arvestatakse järgmisi aspekte:

✔ Tagatakse tarbitud toidu koostise, koguse, tarbimise sageduse, toitude töötlemis-

ja valmistusviiside jms, aga ka eridieetide andmestiku kogumine ja analüüs.

Andmestik peab sisaldama ka inimese sotsiaaldemograafilist tausta (sugu, vanus,

haridustase, leibkonna suurus, rahvus, elukoht nii täpselt kui võimalik),

tervisekäitumist ja hoiakuid, kehalist aktiivsust, pikkust, kehakaalu. Andmestik

peab sisaldama indiviidipõhiseid andmeid.

✔ Andmestik sisaldab avalikke teenuseid pakkuvate asutuste (vähemalt lasteaiad,

koolid ja hoolekandeasutused) toitude/menüüde andmeid ja toitlustuskorralduse

andmeid piirkondade kaupa, nende seostest keskkonnasäästlikkuse

kriteeriumitega (toidujäätmete ja toidukao tekke vähendamine, kliimamõjude

vähendamine ja ringmajanduse edendamine).

✔ Arvestatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhendeid. Uuringu metoodikas

kasutatakse üle-euroopaliste toidu tarbimise andmete kogumise soovitusi

(Guidance on the EU Menu methodology4) ja toite klassifitseeritakse EFSA

Foodex25 süsteemi järgi.

✔ Säilib võimalus hinnata elanikkonna toitumise ja toiduohutuse olukorda võrreldes 2015. a elanikkonna toitumisuuringuga.

✔ Ettepanekud andmete kogumise, analüüsi ja mudeli täiendavateks uuendusteks.

2.3. Koostatakse kokkuvõtlik analüüs ja raport alapunktides 2.2 kogutud andmete kohta.

Uurimisküsimused

Uurimisküsimused tulemusi andvate sekkumiste kavandamiseks:

● Missugused 2-3 konkreetset sekkumist võiksid potentsiaalselt Eesti elanikkonnas

tasakaalustatud toitumise osakaalu suurendada arvestades rahvusvahelist tõendust

(hinnates seejuures sekkumiste rakendamise mõju inimeste toidueelistustele

konkreetses asutuses, piirkonnas, kogukonnas)?

4 Guidance on the EU Menu methodology 5 Food classification standardisation – The FoodEx2 system | EFSA

5

Vähemalt ühe sekkumise puhul otsitakse seejuures vastuseid ka järgmistele küsimustele:

● Missuguseid kohandusi on vaja teha sekkumis(t)ele, et selle rakendamisel suureneks

sihtrühmas tasakaalustatult toituvate inimeste osakaal ka Eesti puhul?

● Kuivõrd muutusid sihtrühmas toiduvalikud tasakaalustatumaks võrreldes

kontrollrühmaga sekkumise rakendamisel?

● Missuguste tunnustega inimeste puhul on oodatav mõju suurem ja missuguste korral

väiksem (vanusrühmad, sugu jms)?

● Missugust abi ja ressursse on vaja eri osapooltel sekkumise rakendamiseks edaspidi?

● Missugust mõju võime eeldada tasakaalustatud toitumise osakaalu suurendamisele

elanikkonnas katsetatud sekkumise laiendamise korral pikemaajaliselt

organisatsioonis, piirkonnas või riigi tasandil?

● Missugune on sekkumise rakendamise mõju toidujäätmete ja toidukao tekke

vähendamisele?

Uurimisküsimused rahvastiku toitumisuuringu kiirema, innovaatilisema ja

inimkesksema andmekorje ning läbiviimise võimaluste analüüsiks. Selle põhjal

uuringumudeli uuendamiseks ning uuendatud uuringumudeli alusel uuringu

läbiviimiseks:

● Missuguseid innovaatilisi lahendusi on võimalik rakendada elanikkonna

toitumisuuringu andmete kogumiseks, arvestades seni TAI poolt kasutatud andmete

kogumise lahendusi/protsesse/meetodeid ja Euroopa Toiduohutusameti vastavaid

juhendeid, et kiirendada andmete kogumist, mugavust, kogutavate andmete kvaliteeti

ja tagada esinduslik valimi suurus?

● Missugune on uuendatud innovaatiline metoodika/mudel toitumisuuringu

läbiviimiseks (kirjeldus peab võimaldama uuringut korrata)?

● Missugust metoodikat või võimalikku digitaalset lahendust saab kasutada toitu, sh

koostist iseloomustavate kvaliteetsete andmete kogumiseks arvestades ka toidu

tarneahelas liikuvat infot?

● Missugune on elanikkonna toitumine kogu elukaare vältel?

● Missugune on elanikkonna indiviidipõhine faktiline toitude tarbimine (sagedus,

kogused, töötlemis- ja valmistusviisid jm EFSA juhenditest tulenevad kirjeldajad,

arvestades sealjuures ka hooajalisust)?

● Missugune on elanikkonna indiviidipõhine toiduga saadava energia ning mikro- ja

makrotoitainete saadavus (exposure)?

● Missugused on seosed inimese tervisekäitumise, hoiakute, haridustaseme, rahvuse,

kehalise aktiivsuse, uneaja, ekraaniaja ja toitumise vahel piirkonniti?

● Missugune on elanikkonna toitumine võrreldes riiklike toitumissoovitustega?

● Kuivõrd on avalikke teenuseid pakkuvate asutuste (lasteaiad, koolid,

hoolekandeasutused) menüüd ja nendes müügiks pakutav toit tasakaalustatud

toitumist toetav piirkonniti? Mis on põhilised probleemid?

● Kuidas on avalikke teenuseid pakkuvate asutuste toitlustus korraldatud (näiteks toidu

valmistamine, tooraine varumine, ohutuse tagamiseks rakendatud meetmed, hinnad)?

Kas see aitab vähendada toidujäätmete teket ja toidu raiskamist? Missugused on

ilmnenud kitsaskohad ja kitsaskohtade lahendusettepanekud?

● Missugused on põhilised muudatuste suunad elanikkonna tasakaalustatud toitumise

osas võrreldes 2015. aastal läbi viidud uuringuga?

6

Uurimisküsimuste aluseks olevad algandmed peavad olema kogutud indiviidipõhiselt.

Algandmestik peab võimaldama andmeid analüüsida esindusliku valimi põhjal sugude,

vanuse, rahvuste (eestlane/mitte-eestlane), KMI, elukoha (nii täpselt kui võimalik),

haridustaseme põhjal.

Tehnilised nõuded Taotlusvoor korraldatakse ETISes. Uuringuettepanek tuleb esitada eesti keeles.

Taotlusvoor jääb avatuks kuni 5. märts 2025 kell 17.00.

Kuna uuring eeldab erinevaid kompetentse, siis peab konkursil osalema vähemalt kahe

asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner

peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.

Kui üks TA asutus on juhtpartner mitmes taotluses, siis ei tohi meeskondade vahel olla

kattuvust.

Kui osalev teadlane/uurimisrühm osaleb samal konkursil samaaegselt mitme konsortsiumi

koosseisus, peab teisi osapooli sellest teavitama.

Muud kvalifikatsiooninõuded ja nõuded meeskonnale.

Konsortsiumi juhil (füüsiline isik) peab olema doktorikraad ja eelnev töökogemus

samaväärse laiapõhjalise temaatikaga uuringute läbiviimisel ja juhtimisel, soovitavalt tervise

või käitumisteaduste valdkonnas.

Projektijuhil, kes vastutab meeskonna liikmete omavahelise suhtlemise, uuringu ajakavast

kinnipidamise, tellijaga suhtlemise ning korrektse dokumentatsiooni eest, peab olema

uuritava valdkonnaga seonduval alal kõrgharidus, soovitavalt teaduskraad ning eelnev

töökogemus sarnase sisu ja ajakavaga projektide juhtimisel. Konsortsiumi juhi ja projektijuhi

rolli ei saa üks ja sama inimene täita.

Pakkumuses tuleb välja tuua konsortsiumi olulisemate liikmete kompetentside kirjeldus koos

rollide jaotusega.

Konsortsiumisse peavad kuuluma eksperdid (vähemalt kolm eksperti), kelle varasemad

teadustöö ja projektides osalemise kogemused katavad ära vähemalt järgmised valdkonnad:

toitumine, tervis, keskkonnasäästlikkus, toiduohutus, innovaatilised lahendused teadustööde

andmekogumisel.

Kaasatud ekspertide loetelus toodud inimeste kogemused peavad katma järgmised

kogemused:

• On viimase viie aasta jooksul projektide ja teadustööde käigus uurinud inimeste

käitumise mõjutamist või käitumise mõju ühiskonnas;

• On koostanud tervisemõjude hindamise mudeleid;

• On juhuslikustatud kontrolluuringu läbiviimise kogemus.

7

Soovituslik on kaasata konsortsiumisse doktorante ja magistrante (pakkumuste

hindamisel kriteerium 1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule

Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele).

Juhul, kui projekti elluviimisel on plaanis kasutada alltöövõtjaid (juriidilised või füüsilised

isikud, kes ei ole konsortsiumi liikmed), tuleb pakkumuse koosseisus esitada plaanitud

alltöövõtjate nimed ja juriidiliste isikute puhul registrikoodid, näidates ära alltöövõtjate

kvalifikatsiooni ja pädevused ning nende poolt projektis osutatavad teenused, koos

hinnangulise maksumusega.

Projekti on lubatud kaasata väliseksperte ja Eesti praktikuid väljastpoolt konsortsiumi.

Pakkumuses tuua välja loetelu institutsioonidest/organisatsioonidest, kellega koostöö on

vajalik uuringutulemuste saavutamiseks.

Eelarve (võib olla vahemikus 500 000–835 000 eurot koos käibemaksuga).

Konsortsium peab tegema koostööd Sotsiaalministeeriumiga ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga.

Projekti kestus on kuni kaks aastat. Ajakava esitada soovitavalt Gantti tabelina, töö tuleb

jaotada etappideks koos etappide eesmärkide ja tulemustega. Tuleb esitada riskide

maandamise plaan ning interaktsiooniplaan (sh eri osapoolte kaasamine) või

kommunikatsiooniplaan.

Uuringu juhtimise ja koostöö kirjeldus.

Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab ETAG rakendusuuringu

juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni seitse liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses

probleemipüstituse koostanud partnerite esindajad või nende nimetatud liikmed, elluviija ja

väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed nimetab rakendusuuringu

konsortsium.

Konsortsium esitab juhtkomisjonile kaks korda aastas (erandjuhtudel, kui eelnevalt kokku

lepitud, siis sagedamini) kirjaliku kokkuvõtte projekti sisulise töö käigust ja vahetulemuste

saavutamisest vormis, mille töötab välja ETAG.

Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu teostamist ning

kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve muudatused.

Võitnud pakkuja koostab andmehaldusplaani koostöös tellijatega hiljemalt kuue kuu jooksul

projekti algusest. Tellija näeb ette, et eetikakomitee loa taotluse koostab ja esitab töövõtja;

Andmekaitse Inspektsiooni loa taotluse sisu koostab töövõtja ning taotluse esitab tellija.

Uuringus kasutatavad algandmed peavad võimaldama jälgida/analüüsida anonümiseeritud

indiviidipõhiseid andmeid.

Pakkumus peab sisaldama ka uuringu tulemuste tutvustust avalikkusele koostöös tellijatega. Oodatav tulemus/ väljundid

✔ Leitud vähemalt 2-3 tulemusi andvat sekkumist, millel on suur potentsiaal Eestis

rakendamisel suurendada tasakaalustatud toitumise osakaalu sihtrühmas. Vähemalt

8

üks sekkumine on Eestile kohandatult ka läbi katsetatud ja oodatavad lühiajalised mõjud mõõdetud ja pikaajalised mudeldatud suuremale sihtrühmale/pikemale

ajaperioodile.

✔ Metoodika, millega saab kiiremalt ja inimkesksemalt koguda elanikkonna

toitumise andmeid, tagades sealjuures hea andmekvaliteedi.

✔ Uuendatud metoodikat rakendades läbi viidud elanikkonna toitumise uuring.

✔ Selge visuaaliga graafilised kokkuvõtlikud joonised põhilisest tulemustest, mis

võimaldavad tulemustest aru saada ka üldsusel.

1. Rahuldan RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“ konkursi uuringuettepaneku „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise

edendamine – RATTE“ (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis: RITA-TOIT1), taotleja konsortsium: Tervise Arengu Instituut (juhtpartner), Tartu Ülikool.

Käskkirja andmise alused:

• Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 24.04.2024 käskkir i nr 1.1-4/24/88 (muudetud juhatuse 19.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/241) „RITA+ alategevuse 1 uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhendi kinnitamine“;

• Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 18.03.2025 käskkiri nr 1.1-4/25/54

„Eksperdikomisjoni moodustamine“;

• eksperdikomisjoni 01.04.2025 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.7-1/25/4); • konsortsiumi 19.05.2025 esitatud täiendused uuringuettepaneku taotlusele.

Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Noorma juhatuse esimees

JUHATUSE KÄSKKIRI

Tartu 26.05.2025 nr 1.1-4/25/105

Konkursi „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“ tulemuste kinnitamine

TEENUSE OSUTAMISE LEPING NR 7.7-2/25/3 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, registrikoodiga 90000759 ja aadressiga Soola tn 8, 51004 Tartu (edaspidi “ETAG”), mida esindab volikirja alusel Karin Jaanson, ja Sotsiaalministeerium, registrikoodiga 70001952 ja aadressiga Suur-Ameerika tn 1, 10122, Tallinn (edaspidi „ministeerium 1“), mida esindab põhikirja alusel Maarjo Mändmaa, ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium registrikoodiga 70000734 ja aadressiga Suur- Ameerika tn 1, 10122, Tallinn (edaspidi „ministeerium 2“), mida esindab põhikirja alusel Marko Gorban, ETAG ja ministeeriumid edaspidi koos nimetatud kui „tellija“ või „tellijad“, ja Konsortsium, kuhu kuuluvad Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool (edaspidi “konsortsium” või “teenuse osutaja”), mida esindab konsortsiumilepingu alusel juhtivpartner Tervise Arengu Instituut, mida esindab põhikirja alusel Annika Veimer, tellija ja teenuse osutaja edaspidi ühiselt nimetatud ka kui “pooled” ja eraldi kui “pool”, VÕTTES ARVESSE, ET: (A) käesolev leping sõlmitakse riigi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste

rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (edaspidi “RITA+”) programmi alategevuse 1 „ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“ elluviimise raames,

(B) lepingu täitmisel juhindutakse mh haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 lisast „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine“ ja teistest seotud Eesti Vabariigi õigusaktidest,

(C) lepingu täitmisel lähtutakse ETAGi korraldatud avaliku konkursi „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine” tulemustest,

sõlmisid käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE

1.1 Lepingu alusel kohustub teenuse osutaja tegema teadus- ja arendustöö „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“ (projekti nr ETISes RITA-TOIT1) (edaspidi „töö“ või „uuring“) ning ETAG tasub selle eest teenuse osutajale tasu summas 834

999,22 eurot (kaheksasada kolmkümmend neli tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) koos käibemaksuga.

1.2 Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded, millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades.

1.3 Pooled moodustavad lepingu täitmiseks ühiselt projekti juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad konsortsiumi liikmete esindajad, tellijate esindajad või nende poolt nimetatud liikmed ning väliste ekspertide esindajad, kusjuures ministeeriumite ja ETAGi hääleõiguslikke esindajaid peab juhtkomisjonis olema vähemalt 2/3 ulatuses. Juhtkomisjoni ülesanne on jälgida ja vajadusel suunata töö tegemist ning kooskõlastada töö tegevuste ning eelarve muudatused.

2. LEPINGU DOKUMENDID

2.1 Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, selle lisadest ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2 Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad:

2.2.1 Lisa 1 - Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega; 2.2.2 Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.2.3 Lisa 3 – Rahastusotsus.

3. TÖÖ ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE

3.1 Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö tellijale üle järgmiselt:

3.1.1 I vahearuanne hiljemalt 30.04.2026; 3.1.2 II vahearuanne hiljemalt 31.10.2026; 3.1.3 III vahearuanne hiljemalt 30.04.2027; 3.1.4 lõpparuande mustand hiljemalt 30.08.2027; 3.1.5 lõpparuanne hiljemalt 30.11.2027.

3.2 Aruandeid hindab projekti juhtkomisjon, kes teeb 14 päeva jooksul ETAGile aruande kohta ettepaneku. Juhtkomisjoni ettepaneku alusel kiidab ETAG aruande heaks, saadab selle teenuse osutajale tagasi täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Juhul kui ETAG teeb ettepaneku aruande täiendamiseks, peab teenuse osutaja tegema töös vastavad parandused tellija antud mõistliku tähtaja jooksul.

3.3 Töö loetakse vastuvõetuks asjaomase aruande heakskiitmisega ETAGi poolt. Eraldi üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata.

4. INTELLEKTUAALNE OMAND

4.1 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand

4.1.1 Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on teenuse osutaja (sh mistahes konsortsiumi liikme ja nende alltöövõtjate ning litsentsiandjate) omandis enne käesolevat lepingut (edaspidi „varasem intellektuaalomand“), on ja jäävad teenuse osutaja omandisse.

4.1.2 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand hõlmab kõiki intellektuaalse omandi õigusi, sh kõik patendid ja patenditaotlused, mis kuuluvad teenuse osutajale või on tema kontrolli all, sh kaubamärgid, autoriõigused, tehnoloogia, oskusteave ja muud teenuse osutajale kuuluvad intellektuaalomandi vormid (olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mille kasutamine võib osutuda vajalikuks seoses tööga ja mida teenuse osutaja kasutab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks.

4.1.3 Teenuse osutaja annab tellijatele mitte-eksklusiivse õiguse kasutada oma varasemat intellektuaalomandit üksnes ulatuses, milles see on vajalik tellijatele tellitud töö tulemuste kasutamise eesmärgil. Teenuse osutaja kinnitab, et varasema intellektuaalomandi kasutamine tellijate poolt ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu.

4.1.4 Tellijatele ega teistele isikutele ei anta mingeid litsentse ega mistahes muid õigusi seoses teenuse osutaja varasema intellektuaalomandiga, välja arvatud punkti 4.1.3 kohaselt töö tulemuste kasutamiseks. Vajadusel sõlmivad pooled varasema intellektuaalomandi kasutamiseks lihtlitsentsilepingu, milles lepitakse kokku mh varasema intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangud ja muud tingimused.

4.1.5 Tellijatele varasema intellektuaalomandi kasutamiseks andmise tasu sisaldub teenuse osutajale punkti 5.1 alusel makstava tasu sees. Teenuse osutajal ei ole õigust varasema intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmise eest nõuda täiendavat tasu.

4.2 Lepingu täitmisel loodud uus intellektuaalomand

4.2.1 Pooled on kokku leppinud, et kõik varalised õigused (sh patendid ja patenditaotlused, õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kaubamärgid, autoriõigused ja muud intellektuaalomandi vormid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mis on seotud teenuse osutaja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) käesoleva lepingu alusel tehtud tööga ning muude intellektuaalse tegevuse tulemustega, mis on käesoleva lepingu raames loodud (edaspidi „uus intellektuaalomand“), jäävad käesoleva lepingu alusel kuuluma teenuse osutaja omandisse, arvestades lepingus sätestatud piiranguid. Konsortsiumi liikmed sõlmivad vajadusel omavahel kokkuleppe intellektuaalse omandi omavahelise kuuluvuse ja kasutamise tingimuste ja haldamise kohta.

4.2.2 Teenuse osutaja uus intellektuaalomand hõlmab kõiki käesoleva lepingu raames teenuse osutaja poolt (sh mis tahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) loodud intellektuaalse tegevuse tulemusi, sh, ent mitte üksnes, kõik uuringute tulemused, leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, tehnoloogiad, oskusteave, andmebaasid ja andmekogud, arvutiprogrammid, aruanded, artiklid, raportid, kasutusjuhendid ja muud kirjalikud teosed, uuringu andmestike algandmed ja mis tahes muu intellektuaalne omand, mis luuakse teenuse osutaja poolt käesoleva lepingu täitmise käigus tellitud töö teostamise raames või sellega seoses.

4.2.3 Teenuse osutaja kohustub tagama, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) loovutavad ja annavad konsortsiumi liikmele, kelle töötajad või alltöövõtjad nad on, täielikult ja tagasivõtmatult seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik õigused töö ja selle tulemustega seotud intellektuaalse tegevuse tulemustele. Samuti kohustub teenuse osutaja tagama kõigi konsortsiumi liikmete poolt oma töötajate ja alltöövõtjate käest uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks litsentside hankimise, mis on vajalikud uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks ja sellega seotud õiguste täies mahus teostamiseks.

4.2.4 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta tagasivõtmatu ja piiramatu litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste kasutamiseks tellijate äranägemisel. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta kasutada uut intellektuaalomandit mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil, uut intellektuaalomandit reprodutseerida, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid levitada, laenutada ja rentida ning anda all-litsentse uue intellektuaalomandi või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni.

4.2.5 Koos varaliste õiguste litsentsiga annab teenuse osutaja tellijatele tagasivõtmatu, tingimusteta litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta teha uude intellektuaalomandisse mistahes muudatusi ja täiendusi, luua uuel intellektuaalomandil põhinevaid tuletatud teoseid ning ühendada uut intellektuaalomandit kolmandate isikute intellektuaalse tegevuse tulemustega. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete

üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni.

4.2.6 Teenuse osutaja on kohustatud andma kolmandatele isikutele õiguse uue intellektuaalomandi kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel, näiteks lihtlitsentside kaudu.

4.2.7 Teenuse osutaja ei saa eraldi tasu tellijale litsentseeritavate õiguste eest. Tasu õiguste üleandmise ja litsentseerimise eest on hõlmatud lepingu punktis 5.1 toodud tasus.

4.3 Intellektuaalse omandi õiguskaitse

4.3.1 Teenuse osutaja teatab tellijale kavatsusest esitada patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotlus töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes ning patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse Patendiametile esitamisest ja nende menetlemise käigust.

4.3.2 Töö käigus loodud uuele intellektuaalomandile õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab teenuse osutaja.

4.3.3 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta, tagasivõtmatult, piiranguteta ja lõplikult üle töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes tekkinud intellektuaalse omandi alased õigused, kui konsortsium või mistahes konsortsiumi liige kasutab uut intellektuaalomandit viisil, mis kahjustab avalikku huvi.

4.3.4 Teenuse osutaja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest.

5. TASU

5.1 Tasu töö korrektse teostamise eest on 834 999,22 eurot koos käibemaksuga. ETAG tasub töö eest pärast vahearuannete ja lõpparuande heakskiitmist teenuse osutaja esitatud e-arvete alusel.

5.2 Tasust 659 649,38 eurot makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) vahenditest, 87 674,92 eurot ministeerium 1 vahenditest ning 87 674,92 eurot ministeerium 2 vahenditest. Nimetatud summades sisaldub käibemaks.

5.3 Kui lepingu punktis 5.1 nimetatud tasu muudetakse, muutub ka RITA+ ning ministeeriumite vahenditest eraldatav tasu selliselt, et säilib esialgse rahastuse proportsioon.

5.4 Kõigi käesoleva lepingu alusel esitatavate arvete maksetähtaeg on 30 kalendripäeva.

6. POOLTE KOHUSTUSED

6.1 Teenuse osutaja kohustub:

6.1.1 tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele;

6.1.2 tegema töö lepingu lisades kokkulepitud meeskonnaga (või võrreldava kvalifikatsiooni ja pädevusega asendatud meeskonnaliikmetega);

6.1.3 informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle lisade muutmise vajadusest;

6.1.4 määrama teenuse osutaja poolsed juhtkomisjoni liikmed ning võtma osa juhtkomisjoni tööst vastavalt tellija juhistele;

6.1.5 tagama, et iga konsortsiumi liige kinnitab huvide konflikti puudumist projektis osalemiseks;

6.1.6 andma tellijatele üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja tegema andmed kättesaadavaks lähteülesandes nimetatud viisil;

6.1.7 viima koostöös tellijatega ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas analüüsi tutvustamine, kohtumised tellijate esindajatega);

6.1.8 esitama tellijale aruanded ja andma töö tellijale üle vastavalt lepingu punktile 3;

6.1.9 arvestama töö tegemisel ja aruannete esitamisel tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tehtud märkustega ja antud juhistega;

6.1.10 jälgima töö tulemuste vormistamisel ja neist teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kehtestatud nõudeid ning viitama, et tööd on rahastatud RITA+ programmi toetustest;

6.1.11 võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruandeid.

6.2 ETAG kohustub:

6.2.1 tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5;

6.2.2 nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel;

6.2.3 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm;

6.2.4 määrama ETAGi poolsed juhtkomisjoni liikmed ning korraldama juhtkomisjoni tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise;

6.2.5 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel.

6.3 Ministeeriumid kohustuvad:

6.3.1 kandma ETAGi esitatud e-arve alusel ETAGile üle lepingu punktis 5.2 nimetatud asjaomase ministeeriumi tasu osa;

6.3.2 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm;

6.3.3 määrama ministeeriumite poolsed juhtkomisjoni liikmed ning osalema juhtkomisjoni töös;

6.3.4 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel.

7. TEAVITAMINE JA AVALIKUSTAMINE

7.1 Pooltel on õigus kasutada töö tulemusena valminud uut intellektuaalomandit viisil, mis võib kaasa tuua sellise intellektuaalomandi või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele (s.h trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades töö tulemustega seotud intellektuaalse omandi õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid (nt patenditaotluse esitamise korral, konfidentsiaalse info kaitse), riigikaitselisest vajadusest tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid.

7.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama töö käigus loodud leiutist käsitlevat informatsiooni arvates konsortsiumilt punktis 4.3.1. viidatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamise kavatsuse teate saamisest kuni patenditaotluse või kasuliku mudeli registreeringu publitseerimiseni Patendiameti poolt.

7.3 Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses ning patendiseaduses sätestatut.

7.4 Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi.

8. VASTUTUS

8.1 Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest.

8.2 Lepingust tulenevat kohustust rikkunud pool on kohustatud hüvitama teis(t)ele pool(t)ele rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju tegema kõik endast oleneva et heastada tekkinud olukord.

8.3 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

8.4 Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.

8.5 Pool teatab teis(t)ele pool(t)ele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.

8.6 Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase täiendava tähtaja jooksul asunud kohustust täitma.

8.7 Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3.1 sätestatud vastava aruande üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijal õigus lepingust ühepoolselt taganeda.

8.8 Juhul, kui tellija on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist).

9. KONFIDENTSIAALSUS JA ISIKUANDMED

9.1 Pooled kohustuvad lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses neile lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni, mis on ühe poole poolt teis(t)ele poolele edastamise hetkel tähistatud kui konfidentsiaalne, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud ja isikute eraelu puudutavat teavet.

9.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta va juhul, kui kolmandatel isikutel on seadusest tulenev õigus vastavat teavet nõuda.

9.3 Pooled on kohustatud tegema enda poolt kõik, et konfidentsiaalne teave ei muutuks nende töötajate või muude isikute kaudu avalikuks.

9.4 Juhul, kui pooled on lisaks lepingule allkirjastanud ka konfidentsiaalsuskokkuleppe, kohustuvad pooled järgima ka konfidentsiaalsuskokkuleppest tulenevaid nõudeid ja piiranguid.

9.5 Juhul, kui tööde tegemiseks on vajalik isikuandmete töötlemine, sõlmivad pooled selleks eraldi andmetöötluslepingu ning kohustuvad tööde raames isikuandmete töötlemisel järgima ka andmetöötluslepingust tulenevaid nõudeid ja piiranguid.

10. TEADETE EDASTAMINE

10.1 Pooled edastavad lepinguga seotud teated vastava poole volitatud esindajale või ametlikul aadressil.

10.2 Poolte volitatud esindajad käesoleva lepingu täitmisel on järgmised:

10.2.1 Konsortsiumi volitatud esindajaks suhetes tellijaga on juhtivpartner, kes lähtub konsortsiumi esindamisel käesolevast lepingust ja konsortsiumi liikmete vahel sõlmitud konsortsiumilepingust. Juhtivpartner nimetab oma esindajaks käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel Eha Nurk, tel: 512 5929, e-post: [email protected].

10.2.2 ETAGi volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Indrek Heinla, tel: 552 4134, e-post [email protected].

10.2.3 Ministeeriumi 1 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Sille Pihlak, tel: 58860459, e- post [email protected].

10.2.4 Ministeeriumi 2 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Külli Johanson, tel: 6256508, e- post [email protected].

10.3 Pooltevahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.

10.4 Kõik teated, mis on saadetud ülaltoodud volitatud esindajate või asutuse ametlikule e- postile, loetakse kättesaaduks saatmise momendil.

10.5 Pooled kohustuvad mistahes muudatustest oma volitatud esindajate ja/või nende kontaktandmete osas viivitamatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt teavitama. Kuni teate kättesaamiseni loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud.

11. LEPINGU KEHTIVUS, SELLE MUUTMINE JA LÕPPSÄTTED

11.1 Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt.

11.2 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

11.3 Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest.

11.4 Juhul kui tellijale saab aruannete hindamisel teatavaks, et töö ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või

täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks töö edasisel tegemisel.

11.5 Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus.

11.6 Leping kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni.

12. POOLTE ALLKIRJAD

ETAG:

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jaanson, SA Eesti Teadusagentuur esindaja

Teenuse osutaja:

/allkirjastatud digitaalselt/

Annika Veimer, Tervise Arengu Instituudi esindaja

Ministeerium 1:

/allkirjastatud digitaalselt/

Maarjo Mändmaa, Ministeerium 1 esindaja

Ministeerium 2:

/allkirjastatud digitaalselt/

Marko Gorban, Ministeerium 2 esindaja