Kriminaalmenetluse 25231551175 lõpetamise määrus

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.10.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariliis Muuga

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231551175

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxx Xxx (ik. xxxxxxxxxxx)

Kahtlustatava kontaktandmed: xxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 07.04.2025

Xxx Xxxi kahtlustatakse selles, et ta 07.04.2025 kella 23.05 ajal aadressil Katusepapi tn 35, Lasnamäe

linnaosa, Tallinn asuva Pakendikeskuse poe parkla juures tulistas pneumorelvast ühe korra Xxx Xxxt

kõhu piirkonda. Selle tagajärjel tundis kannatanu valu. Oma käitumisega pani Xxx Xxx toime

kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

Teo koossisupärasus on tõendatud kannatanu ja kahtlustatava ütluste, epikriisi ning turva- ja

rinnakaamera salvestistega. Prokurör ei tuvastanud varasemas kahtlustuses kirjeldatud kehavigastust – punetust kõhu piirkonnas. Nii kiirabiautos kui ka haiglas tehtud politsei rinnakaamera salvestistelt

ei nähtunud kannatanu kõhul punetust ega muid vigastusi. Epikriisis märgiti küll pindmine kõhu-,

selja alaosa ja vaagnavigastus, kuid antud kirjeldus on liiga üldine, et seda koosseisu sisustamisel

arvestada. Küll aga nähtub turvakaamera salvestiselt, et kannatanul oli valus – ta hoidis käpuli kõhust

kinni. Valu tundmist kirjeldas ta ka oma ütlustes. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

Samuti selgitab prokurör, et Xxx Xxxile etteheidetav käitumine ei ole kvalifitseeritav avaliku korra

raske rikkumisena KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kuivõrd ei ole tuvastatud, et tegu häiris asjasse puutumata

isikute rahu (RKKK 3-1-1-15-17, p 23, vt ka 1-18-7276/80, 12-20).

Prokurör leiab, et käimasoleval juhul saab kriminaalmenetluse lõpetada, sest Xxx Xxxi süü ei ole

suur ning kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Tulenevalt KrMS § 202 lg-dest 1 ja 7 võib

prokuratuur lõpetada kriminaalmenetluse, kui a) kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse; b) isiku süü ei ole suur; c) kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi; d) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja

on tasunud või tasub kriminaalmenetluse kulud; e) kahtlustatav on menetluse lõpetamisega nõus.

a) Eelnevalt tuvastas prokurör, et Xxx Xxx pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

KarS § 121 lg 1 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise

väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Sanktsiooniraam ei näe ette vangistuse alammäära, mistõttu saab prokurör ise oma määrusega

kriminaalmenetluse lõpetada.

b) Xxx Xxxi süü ei ole suur. Talle tundus, et kannatanu tuleb talle lähemale ning ta tahtis sihtida vastu

maapinda, näitamaks, et relv töötab. Tal oli paranoia ning ta võttis relva endaga välja minnes kaasa

enesekaitseks. Kahtlustatav tundis nõrkuse tunnet ja kartis, et keegi saab sellest teada. Samuti

arvestab prokurör süü suuruse hindamisel, et kannatanu tundis teo tagajärjel küll tugevat valu, kuid

ta jäi terveks.

2

c) Samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine ei tingi tema poolt uute süütegude

toimepanemist. Samuti ei ole talle etteheidetav tegu oma olemuselt selline, mis riivaks ulatuslikult ja

intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutaks laiemat õigussubjektide ringi. Harju Maakohtu

15.04.2025 määrusega nr 1-25-2030 lõpetati Xxx Xxxi suhtes menetlus 203 lg 11 alusel KarS § 184

lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos. Kohus suunas ta Sütik programmi, pani kohustuse läbida

ravivajaduse hindamine, vajadusel ka ravi ning kohustuse hoiduda keelatud ainete

tarvitamisest. Viidatud asja materjalidest, Xxx Xxxi ütlustest ja ta ema kirjast nähtub, et tal oli

ravimisõltuvus, mis põhjustas talle sundmõtteid – ta kartis oma elu pärast ning seda, et talle võidakse

midagi halba teha. Alates aprillist osaleb kahtlustatav sõltuvusprobleemidega isikutele väljatöötatud

sotsiaalprogrammis Sütik ja saab praegu ravi. Tema tugiisiku sõnul on ta motiveeritud, hoiab pidevalt

ühendust ning saabub kohtumistele määratud ajal. Asjaoludest nähtub, et 19-aastane noormees on

motiveeritud sõltuvusega võitlema ning tal on tugev tugivõrgustik. Kuritegude toimepanemine ei ole

kujunenud tema elustiiliks. Seetõttu on prokurör seisukohal, et Xxx Xxxi mõjutab edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemises see, kui ta saab jätkata ravi, talle on ka edaspidi toeks lähedased ja abiks

oma ala spetsialistid.

d) Kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab isik heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasuma

kriminaalmenetluse kulud. Xxx Xxx nõustus maksma kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). Samuti peab

ta hüvitama kannatanule süüteoga tekitatud mittevaralise kahju. Isikule tuleb tema tervise

kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjuhüvitamise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju eest

väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest

mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKKK 1-22-5835/33, p-d 29-31). Kannatanu palus tsiviilhagis Xxx Xxxilt tema kasuks välja mõista 20 000 eurot talle valu ja

kehavigastuste tekitamise eest. Prokurör võtab mittevaralise kahju hüvitist määrates arvesse, et

kannatanul ei tekkinud tervisekahjustust, ta ei vajanud edasist ravi ning vigastused ei tekitanud talle

edaspidi komplikatsioone. Küll aga arvestab prokurör, et metallkuul tabas kannatanut 5-15 m

kauguselt ja ta kukkus pärast seda valust põlvili maha. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja ühiskonna

üldist heaolu taset, peab prokurör mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis

on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel

eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi rahuldatakse tervikuna.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ning 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas 25231551175 menetlus.

2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:

− KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub Xxx Xxx maksma määratud kaitsja tasu summas 351,36

eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 5 kuud, s.o hiljemalt 23.03.2026 (kaasa arvatud).

− KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub Xxx Xxx hüvitama kannatanule mittevaralise kahju

summas 500 eurot. Summa tuleb kanda kannatanu Xxx Xxx arveldusarvele nr

EE422200221079558210 (Swedbank). Kohustuse täitmise tähtaeg on 5 kuud, s.o hiljemalt

23.03.2026 (kaasa arvatud).

− KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub Xxx Xxx käima vähemalt neljal psühholoogi vastuvõtul.

Tõend kohustuse täitmise kohta tuleb esitada Põhja Ringkonnaprokuratuuri erikonsultandi e-

3

postile [email protected]. Kohustuse täitmise tähtaeg on 7 kuud, s.o hiljemalt

23.05.2026 (kaasa arvatud).

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

− KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta üks DVD- ja üks CD-plaat, mis asuvad kriminaaltoimiku

tagakaanel ümbrikus, kriminaalasja materjalide juurde.

− KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida pneumorelv Glock (xxxxx) koos 2 sarve ja

haavlitega, mis asub PPA asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn, asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akt xxxxxx).

5. Andmekogudesse ABISi ja riikliku RSBRi KrMS § 991 lg 1 alusel kogutud biomeetrilisi andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulu on määratud kaitsja tasu 351,36 eurot.

7. Xxx Xxx oli kahtlustatavana kinni peetud 07.04.2025–08.04.2025.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

kahtlustatavale Xxx Xxxile ja saata tema kaitsjale Xxx Xxxle, kannatanule Xxx Xxxle ning tema

seaduslikule esindajale Xxx Xxxle. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse

Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud

kulud.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne

päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul on

kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7,

Tallinn 15188).

Mariliis Muuga

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus ja mulle on selgitatud selle

mittetäitmise tagajärgi.

Xxx Xxx

kahtlustatav