| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/25/11320 |
| Registreeritud | 27.10.2025 |
| Sünkroonitud | 28.10.2025 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Liis Juhalo (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 20.10.2025, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liis Juhalo
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25231551985
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1
Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxx Xxx (ik xxxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 01.08.2025
Käesolevas kriminaalasjas esitati Xxx Xxxile 02.08.2025 kahtlustus KarS § 424 lg 1 järgi selles,
et tema juhtis tahtlikult 01.08.2025 kella 13.22 ajal Harjumaal Loksa linnas Tallinna tänaval,
Posti tänava ja Papli tänava vahelisel lõigul suunaga Papli tänava mootorsõidukit Toyota
Avensis registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (alkoholisisaldus
väljahingatavas õhus 1,07 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,97 mg/l).
Sellise tegevusega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse
(KorS) § 36 lg 1 nõudeid.
LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud
piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja
maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või
tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu
joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas
häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Seega pani Xxx Xxx toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS 424 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on
võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 424 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks
puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202
lg 7). KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite
põhjal on isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid
samas ei saa öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (vt. RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10 p
34, EIKo 21.06.2016 Lähteenmäki vs. Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema
täidetud järgmised eeldused: 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3)
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud/tasub kriminaalmenetluse kulud ning 5)
kahtlustatava nõusolek.
Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud
tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on KarS § 424 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning
kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest
nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on KarS § 4 lg 2 järgi
tegemist teise astme kuriteoga, milles eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära.
Kahtlustatava süü käesolevas asjas ei ole ülemäära suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks
puudub avalik menetlushuvi. Süü ei ole suur kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust
mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul
tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et 1) kahtlustatav on tunnistanud kuriteo
toimepanemist ja puhtsüdamlikult kahetseb tehtut, 2) vaatamata mootorsõiduki joobeseisundis
juhtimisele on kahtlustataval B-kategooria juhtimisõigus, 3) kahtlustatav ei tekitanud kuriteoga
kahju ega liiklusõnnetust.
Xxx Xxxil on küll üks kehtiv väärteokaristus, kuid puuduvad kriminaalkaristused. Lisaks on
oluline asjaolu, et pärast sündmust viimase kahe kuu jooksul ei ole Xxx Xxx uusi süütegusid
toime pannud, mis viitab asjaolule, et ta on juba teinud järeldusi käimasolevast
kriminaalmenetlusest.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut
moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest
kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja
teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik
menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või
samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja
lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Prokurör leiab, et
käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine.
Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd Xxx Xxxile etteheidetava süüteo
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka
muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1
sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ja õigusrahu taastada ka ilma isikut
kriminaalvastutusele võtmata.
Lisaks märgib prokurör, et karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio
iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus
kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.
Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Seetõttu kuulub
kriminaalmenetlus lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Xxx Xxxi puhul ei ole alust arvata, et
kriminaalkorras karistamata jätmine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Seetõttu
leiab prokurör, et hetkel ei ole isiku mõjutamiseks vajalik saata kriminaalasja kohtusse, vaid
piisab talle kohustuste määramisest.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231551985 menetlus.
2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel määrata Xxx Xxxile järgmised kohustused:
2.1. Mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit,
trammi või maastikusõidukit käesoleva määruse allkirjastamisest kuni 20.10.2026.
2.2. Alates käesoleva määruse allkirjastamisest ühe aasta jooksul, määruses näidatud
tähtaegadel, alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks, andma kuuel korral
alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Kui kolmanda ja neljanda
analüüsi tulemused on olnud kuni 20 ng/ml, siis viiendat ja kuuendat analüüsi andma
ei pea.
a. Hiljemalt 27.10.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused
edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 10.11.2025. Nimetatud
vereanalüüsil nõutav näit puudub.
b. Ajavahemikul 13.12.2025 - 20.12.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 03.01.2026
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 110 ng/ml.
c. Ajavahemikul 13.02.2026 - 20.02.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 06.03.2026
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
d. Ajavahemikul 13.04.2026 - 20.04.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 04.05.2026.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
e. Ajavahemikul 13.06.2026 - 20.06.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 04.07.2026.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
f. Ajavahemikul 13.08.2026 - 20.08.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 03.09.2026.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
2.3. Hiljemalt 20.04.2026 läbida vaimse tervise õe esmane vastuvõtt
alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (täpsem info infolehes). Kui vastuvõtt
ei toimu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatria polikliinikus, edastada
nimetatud vastuvõtu läbimise kohta prokuratuurile tervishoiuasutuse poolt väljastatud
õiend e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 20.04.2026.
3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriregistris sisalduvate andmete
kustutamine: ei kogutud.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia koos infolehega, milles kohustuste
täitmiseks vajalikud toimingud ja õiguslikud tagajärjed on üksikasjalikult kirjeldatud, on
kahtlustatavale määruse allkirjastamise hetkel prokuratuuris üle antud.
Liis Juhalo
abiprokurör
Määruse koopia olen kätte saanud. Käesolevaga olen nõus, et prokuratuur ja tervishoiu teenust
osutav asutus vahetavad omavahel mind puudutavat infot sh. terviseinfot, mis on vajalik
kriminaalmenetluse lõpetamiseks seatud kohustuste täitmise hindamiseks. Olen nõus täitma
minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused. Kinnitan, et olen kätte
saanud info ja nõusoleku lehe, milles on üksikasjalikult selgitatud minule kriminaalmenetluse
lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja õiguslikud tagajärjed. Mulle
on selgitatud, et PEth tulemuste võltsimine on kuritegu. Saan aru, et eelpool loetletud
tingimuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas
uuendamisele.
(nimi, allkiri, kuupäev)