Kriminaalmenetluse 24231754082 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.10.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liis Juhalo

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231754082

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 266 lg 2 p 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxx Xxx (ik xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 07.11.2024

Käesolevas kriminaalasjas esitati Xxx Xxxle kahtlustus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi toimepandud

kuriteos.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on

võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi.

Vastavalt KrMS § 202 lg-tele 1, 2 ja 7 võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja

kahtlustatavale kohustused määrata, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud

või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluskulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Xxx Xxxle esitati kahtlustus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS

§ 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline

karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Niisiis on KarS § 4 lg 3 järgi tegemist teise astme kuriteoga,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole Xxx Xxx süü ülemäära suur ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü ei ole suur kuritegude puhul, kus, arvestades süü

suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul

tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et kahtlustatav on tunnistanud kuriteo toimepanemist ja

puhtsüdamlikult kahetseb tehtut, Xxx Xxxl puuduvad kehtivad karistused, teda ei ole varem

kriminaalkorras karistatud. Lisaks on oluline asjaolu, et pärast sündmust viimase aasta jooksul ei ole

Xxx Xxx uusi süütegusid toime pannud, mis viitab asjaolule, et ta on juba teinud järeldusi

käimasolevast kriminaalmenetlusest.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud

isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda

hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise

asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige

siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja

ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks

kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Prokurör leiab, et käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine.

Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd Xxx Xxxle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega

kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale

käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui

kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni

eesmärgid saavutada ja õigusrahu taastada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata.

Üldpreventiivsete eesmärkide täitmise osas selgitab prokurör, et käesoleval juhul kriminaalasja

lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik on kahtlustatavana üle

kuulatud, ta on tunnistanud oma süüd ja kahetseb tehtut. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja

menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Avalik huvi

käesolevas kriminaalasjas puudub ka kaalutlusel, et kahtlustatava suhtes ei ole oodatav avalikkuse

eriline usaldus. Xxx Xxx suhtes on küll ka varasemalt menetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, kuid

tegemist oli eriliigilise süüteoga.

Lisaks märgib prokurör, et karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio

iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse

üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on

prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Seetõttu kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele

KrMS § 202 alusel. Xxx Xxx puhul ei ole alust arvata, et kriminaalkorras karistamata jätmine võib

tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Seetõttu leiab prokurör, et hetkel ei ole isiku

mõjutamiseks vajalik saata kriminaalasja kohtusse, vaid piisab talle kohustuste määramisest.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231754082 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

Kohustada Xxx Xxx (ik xxxxxxxxxxx):

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel pöörduma vabalt valitud psühholoogi poole nõustamisaja

broneerimiseks ja osalema vähemalt ühel kohtumisel. Psühholoogi vastuvõtul käimist

kinnitav(ad) tõend(id) saata e-postile: [email protected]. Tähtajaks määrata 6 kuud

alates määruse koostamisest, s.o. 27.04.2026.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD salvestisega asub

kriminaalasja materjalide juures.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kogutud.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

anda kahtlustatavale Xxx Xxx ning saata kannatanule Xxx Xxx.

9. Kannatanul on õigus põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul esitada KrMS § 207 lõike 3 alusel kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht

on Wismari 7, Tallinn 15188.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne

päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Liis Juhalo

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: ________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)