Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 11.02.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Jakob Juksaar

Kriminaalasja number: 24231552537

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 274 lg 1

Kahtlustatav (isikukood): xxxxxx xxxxxxxxxx

Kriminaalasjas alustati menetlust karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 tunnustel selles, et

24.06.2024 kella 22.20 ajal Maardus aadressil xxxxxxx keeldus xxxxxx xxxxxxxxxx

väljakutsele saabunud politseiametnike korraldusi täitmast ja asus agressiivselt vastupanu

osutama. Selle tulemusena oli politsei sunnitud kasutama vahetut sundi (gaasirelva ja füüsilist

jõudu), ent xxxxxxxxxx osutas vastupanu ka kinnipidamise ajal puhkenud kähmluse käigus.

Nii haaras tema kätega Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikust

xxxxxxxxx ja üritas viimast ruumist välja tõrjuda, mille tagajärjel lõi kannatanu oma otsaesise

vastu uksepiita ära. Seega kasutas xxxxxxxxxx võimuesindaja suhtes vägivalda ja tekitas talle

sellega kehavigastusi – punetus otsmikul ja kriimustused ning punetus kätel. Xxxxxx

xxxxxxxxxx tegevus on kvalifitseeritav KarS § 274 lg 1, s.o vägivalla kasutamisena

võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Xxxxxx xxxxxxxxxx on nimetatud kuriteo toimepanemises 25.06.2024 kahtlustatavana üle

kuulatud. Ülekuulamisel märkis xxxxxxxxxx, et ta tunnistab oma süüd, kahetseb tehtut ja

vabandab politseiametnike ees oma käitumise pärast. Samuti nähtub xxxxxxxxxx ütlustest, et

ta mõistab oma teo seotust temal esinenud alkoholijoobega ja annab endale aru, et kui ta oleks

kaine olnud, oleks ta korraldustele allunud.

KrMS § 202 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku

menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks,

nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde

üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud

kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega

uuendada.

Seega tuleb anda hinnang xxxxxx cxxxxxxxxxx süü suurusele, hinnata, kas on olemas avalik

menetlushuvi ning seejärel otsustada, kas kriminaalmenetlus on võimalik nimetatud alusel

lõpetada ja seejärel otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu

ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse

ka isiku käitumist enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse

põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa

ja karistamise järgi on tungiv vajadus.

Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme

kuriteoga, mille eest ei ole karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. KarS näeb

antud teo eest ette kuni viieaastase vangistuse. Antud teoga tekitati füüsilist valu ja kergem

kehavigastus (kriimustused ning punetus) ühele kannatanule. Varalist kahju kannatanule ei

tekitatud. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Xxxxxx xxxxxxxxxxx ei ole ühtegi kehtivat

kriminaalkaristust. Uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta teavet ei ole. Nimetatud

asjaolud viitavad sellele, et xxxxxxxxxx on elanud seaduskuulekat elu ning tegemist ei ole tema

puhul tavapärase ja väljakujunenud käitumisviisiga, vaid üksiku juhtumiga. Kuritegude

toimepanemine ei ole kujunenud xxxxxxxxxx elustiiliks ega käitumismustriks ning tema puhul

ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et xxxxxx xxxxxxxxxx suhtes ei ole eri- ega

üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse

kohaldamine.

Avaliku huvi hindamisel tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et KarS § 274 lg 1 kvalifitseeritava

kuriteo puhul on üldjuhul avalik huvi olemas eeskätt seetõttu, et kaitstav õigushüve on avaliku

võimu teostamise tõhusus ja avalik kord. Ent sellele vaatama tuleb igasse juhtumisse ja isikusse

suhtuda individuaalselt, arvestades kõiki asjaolusid kogumis. Prokuröri hinnangul ei ole

käesoleva juhtumi puhul avalik huvi niivõrd suur, et toimepanijat anda kohtu alla. Eeskätt

viitavad sellele teo ja tagajärje vähene raskus. Nii viitavad kriminaalmenetluses kogutud

tõendid, et xxxxxxxxxx tõrjus patrullpolitseinikku enda korterisse sisenemast ja selle käigus

tabas politseiametnik uksepiita. Samuti sai politseiametnik kriimustusi kinnipidamise ajal

tekkinud rüseluse käigus. Ehk siis ei nähtu tõenditest, et xxxxxxxxxx tegevuse eesmärk oleks

olnud tekitada patrullpolitseinikule tõsiseid tervisekahjustusi, vaid ta soovis võimuesindajaid

oma korterist välja tõrjuda. Mõistagi vastab tegu KarS § 274 lg-s 1 sisalduvale

kuriteokoosseisule, ent prokuröri hinnangul ei ole xxxxxxxxxx süü suurus selline, et see tingiks

asja lahendamist kohtumenetluses.

Määratud kohustused täidavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse eesmärgi, saates

toimepanijale signaali, et taoline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Seega puudub

piisav avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja tema suhtes

võib menetluse lõpetada KrMS §-s 202 sätestatud alustel.

Eeltoodu alustel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231552537 menetlus.

2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:

2.1. Xxxxxx xxxxxxxxxx kohustub maksma riigituludesse 1000 eurot

(makserekvisiidid antakse eraldi lehel).

2.2. Xxxxxx xxxxxxxxxx kohustub osalema psühholoogi vastuvõtul, sh kas vahetult

kohtudes või videokonsultatsiooni teel; ja esitama vastuvõtul käimise kohta

prokurörile tõend [email protected] või paberkandjal Põhja

Ringkonnaprokuratuuri (Lubja 4, Tallinn).

3. Määratud kohustuste täitmise tähtaeg: 11.08.2025, s.o 6 kuud. Kui isik ei täida määratud

tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega

uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: xxxxxx xxxxxxxxxx peeti kahtlustatavana kinni 24.06.2024 kuni 25.06.2024.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-plaat – jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

6. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale xxxxxx xxxxxxxxxx ja kannatanule xxxxxxxxxx.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu

ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

8. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn.

Jakob Juksaar

ringkonnaprokurör

Määrusega olen tutvunud. Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS §

202 lg-le 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt,

ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega.

Olen kohustustega nõus ja kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia.