Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25233000519

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.10.2025, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 25233000519

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 16.09.2025 Narvas

asuvas korteris lõi enda alaealist tütart X.X. ühel korral kingalusikaga vastu paremat reit, tekitades

viimasele sellise teoga füüsilist valu ja kehavigastusena hematoomi parema reie piirkonnas.

Samuti X.X. lõi 2025 septembris enda alaealist poega X.X. rihmaga keha piirkonda.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur. Kuigi X.X. on alust kahtlustada enda alaealiste laste korduvas kehalises

väärkohtlemises, siis kummalgi korral ei kaasnenud vägivaldse käitumisega kannatanutele raskeid

kehavigastusi ja ülemääraseid füüsilisi kannatusi ning seetõttu ei saa pidada tema süüd ka suureks.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

2

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (korduv kehaline väärkohtlemine, kui see on toime

pandud lähisuhtes ja korduvalt) ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni

viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem karistatud ei väärteokorras ega ka kriminaalkorras.

Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavat episoodi pannud

toime süütegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele.

X.X. on mõistnud kriminaalmenetluse käigus, et kahtlustuse aluseks olev käitumine oli lubamatu

ning tingitud osalt enda lapsepõlve kogemustest (X.X. ütlustest tuleneb, et lapsepõlves karistati

teda palju füüsiliselt) ning teisalt puudulikest kasvatus- ja suhtlemisoskustest ning edaspidi on

võimalik lahendada perekondlikke konflikte rahumeelses teel, mistõttu prokuratuuri hinnangul

jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda

tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Sedastatav on

X.X. soov edaspidi hoiduda laste füüsilisest karistamisest ning seadusega vastuollu mitte sattuda.

Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada

ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab sellest, kui X.X. läbib mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru

Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega tuleb võtta

ühendust telefonil 5887 5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning määrab seejärel

kindlaks vestluste arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel konsultandi poolt ette antud arvul

kordi hiljemalt 01.02.2026. Vestlused lõpetatakse konsultandi kinnituse alusel,

omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. X.X. poolt vabatahtlikult võetav kohustus, mis on

individualiseeritud isikut iseloomustavatest omadustest lähtuvalt, annab talle motivatsiooni

vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000519 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

X.X. kohustub läbima mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri

II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 5887

5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning määrab seejärel kindlaks vestluste

arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel konsultandi poolt ette antud arvul kordi

hiljemalt 01.02.2026. Vestlused lõpetatakse konsultandi kinnituse alusel,

omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

3

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata, Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ei teavitata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult alaealiste kannatanute X.X. ja X.X. seaduslikele esindajatele.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia antakse kahtlustatavale X.X.

prokuratuuris allkirja vastu kätte.

8. Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda

kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui kannatanu seaduslik esindaja

ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu seaduslik esindaja põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustust tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ja

kaitsjat antud toimingu juurde ei soovi.

X.X.

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina

Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest

KarS § 318 ja § 321 järgi.

Irina Ogurova