| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/4118-3 |
| Registreeritud | 28.10.2025 |
| Sünkroonitud | 29.10.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Siseministeerium
Välismaalaste seaduse muutmise
seadus (tööjõupuudusega
tegevusalade erisus)
Austatud siseminister
Rahandusministeerium kooskõlastab välismaalaste seaduse muutmise seaduse
(tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu järgmiste märkustega.
1) Majanduskasvu tingimus (eelnõu § 1 punktiga 11 lisatav § 181 lg 8⁵) vajab
põhjalikumat analüüsi ning see peab olema seotud tööturu olukorraga.
Eelnõu kohaselt on majanduskasvu tingimuseks, mil rakendub 0,2% sisserände kvoot,
Rahandusministeeriumi vähemalt 2%ne SKP reaalkasvu prognoos järgnevaks aastaks.
Majandusprognooside koostamise eripära tõttu – isegi kriisiolukorras eeldatakse
järgnevaks aastaks reeglina majanduse taastumist või kasvule pöördumist – oleks
kriteerium alati täidetud, kuid see ei kajasta majanduse või tööturu olukorra tegelikku
seisu. Viimase 15 aasta jooksul koostatud prognooside järgi ei oleks antud
majanduskasvu tingimuse kriteerium täidetud olnud ainult 2022. aasta suvel, kui
ootasime 2023. aasta kasvuks 0,5%. Tegemist oli Venemaa algatatud sõja esimese
aastaga, kus oli teada, et tulemas on olulised idasuunalist väliskaubandust piiravad
sanktsioonid. Reeglina negatiivseid majandusšokke ette ei teata ning seetõttu on
järgnevaks aastaks majanduslanguse prognoosimine väga erandlik.
Pakutud tingimuste kohaselt puudub majanduskasvu kriteeriumil seos tööturuga, kuid
see oleks vajalik. Põhjendatud vajadus võõrtööjõu järele saab tekkida olukorras, kus
majandus on kasvufaasis ning kohalikult turult ei ole võimalik tööjõudu palgata.
Selleks peab olema samaaegselt nii (mõõdukalt kiire) majanduskasv kui ka keskmisest
madalam tööpuuduse määr ja suurenenud vakantside ehk vabade töökohtade arv.
Majandustsükliga sidumise positiivse näitena võib kasutada töötuskindlustushüvitise
maksmise perioodi diferentseerimist vastavalt registreeritud töötusele võrdluses selle
pikaajalise keskmise väärtusega (töötuskindlustuse seaduse § 8).
Võib arvata, et adekvaatsete majanduskasvu tingimuste seadmine seadusandlikul
tasandil on keerukas, mistõttu tasub kaaluda antud tingimuse seadusest välja jätmist.
Teie 18.09.2025 nr 1-6/3252-1;
SIM/25-1018/-1K
Meie 28.10.2025 nr 1.1-11/4118-3
2
Ehk kaaluda alternatiivina kas uut (kõrgemat) sisserände piirarvu või seada seadusesse
vahemik, mille ulatuses on valitsusel õigus poliitilisel tasandil piirarv määrata.
2) Seletuskirja punktis 7 on välja toodud, et vajadusel esitab ministeerium, kelle
valitsemisalas kulud tekivad, lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kuna
eelnõu jõustub 2026. aasta 22. mail, ei ole selleks ajaks olnud riigi eelarvestrateegia
protsessi, mille käigus lisarahastust taotleda oleks võimalik. Seletuskirjas tuleb ära
märkida eelnõu rakendamisel tekkivate kulude katteallikad. Kui neid ei ole võimalik
välja tuua, tuleb seletuskirja lisada, et tekkivad võimalikud kulud kaetakse
valitsemisala enda eelarvest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Erki Lõhmuste 5885 1334
Elo Piksarv 5982 5069
Agnes Peterson 5885 1301
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|