Rahandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

EELNÕU

20.10.2025

1

MÄÄRUS

Kuupäev digiallkirjas nr

<DataType_25688680_3_1 />

Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu,

koostamise metoodika ja esitamise kord

Määrus kehtestatakse investeerimisfondide seaduse § 88 lõike 8 ja riikliku statistika seaduse

§ 301 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded Finantsinspektsioonile ja tema kaudu Eesti Pangale

esitatavate avalike investeerimisfondide aruannete, sealhulgas Euroopa Keskpanga 27. juuni

2024. aasta määrusest (EL) 2024/1988 investeerimisfondide statistika kohta ja millega

tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) (EKP/2024/17) (ELT L, 2024/1988,

23.07.2024) tulenevate aruannete (edaspidi aruanded) sisule, koostamise metoodikale ja

esitamise korrale.

§ 2. Aruannete koostamine

(1) Fondivalitseja ja aktsiaseltsifond koostab avalike fondide kohta järgmised aruanded:

1) fondi investeeringute aruanne (lisa 1);

2) fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruanne (lisa 2);

3) fondi osakute ja aktsiate aruanne (lisa 3);

4) fondi iseloomustavate tunnuste aruanne (lisa 4).

(2) Fondi osakute ja aktsiate aruannet ei koostata ega esitata pensionifondide kohta.

(3) Fondi iseloomustavate tunnuste aruanne koostatakse üks kord Euroopa Keskpanga

määrusest (EL) 2024/1988 tulenevate fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi suhtes kehtivate nõuete

täitmiseks.

(4) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, esitatakse lõikes 1 nimetatud aruannetes

andmed iga allfondi kohta eraldi.

§ 3. Aruannete koostamise põhimõtted ja hindamise alused

(1) Määruse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud fondi aruanded koostatakse rahalises

2

vääringus.

(2) Fondi vara ja kohustuste väärtus määratakse kooskõlas:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste

raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud

korra kohaste Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse

standarditega;

2) rahandusministri 31. jaanuari 2017. a määruses nr 11 „Investeerimisfondi vara puhasväärtuse

määramise kord“ sätestatud nõuetega.

(3) Aruannete koostamise korral käsitatakse klienti ja emitenti rahandusministri 28. novembri

2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi

investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ § 4

tähenduses ja residentsust sama määruse § 91 tähenduses.

§ 4. Aruannete esitamine

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup

Language) vormindatud dokumendina.

(2) Aruannete esitamise korral kasutatakse järgmisi aruandekoode:

1) fondi investeeringute aruande kood on 570;

2) fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruande kood on 571;

3) fondi osakute ja aktsiate aruande kood on 572;

4) fondi iseloomustavate tunnuste aruande kood on 573.

(3) Määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud aruanne esitatakse Eesti Pangale

Finantsinspektsiooni kaudu fondi tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis

kooskõlastamisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

(4) Ühe reana näidatakse aruannetes need väärtused, mille identifikaatorid langevad kokku.

(5) Aruannete esitamise korral järgitakse Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi

nõudeid.

(6) Kui aruandes küsitud andmed puuduvad, esitatakse tühi aruanne.

(7) Kui aruande esitaja või Finantsinspektsioon tuvastab esitatud aruannete andmetes vigu,

esitatakse Finantsinspektsioonile viivitamata uued korrigeeritud aruanded.

§ 5. Määruse rakendamine

(1) Määrust kohaldatakse määruse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aruannete koostamisele

ja esitamisele alates aruandeperioodidest, mis algavad 2025. aasta 1. detsembril või hiljem.

(2) Määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud aruanne esitatakse fondi kohta, mis on moodustatud

või asutatud enne 2025. aasta 1. detsembrit, 2026. aasta 12. jaanuariks.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Rahandusministri 13. jaanuari 2017. a määrus nr 3 „Finantsinspektsioonile esitatavate

investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ (RT I, 29.11.2018,

3

21) tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. detsembril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1 Fondi investeeringute aruanne

Lisa 2 Fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruanne

Lisa 3 Fondi osakute ja aktsiate aruanne

Lisa 4 Fondi iseloomustavate tunnuste aruanne

4

Rahandusministri … 2025. a määrus nr …

„Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi

aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 1

FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Fondi investeeringute aruande valdkonda kuuluvad:

1) avalikule lepingulisele fondile või aktsiaseltsifondile kuuluv vara ning sellega seotud

tekkepõhiste intresside jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga;

2) aruandeperioodi jooksul tehtud vara ümberhindlused ja muud mittetehingulised

mahumuutused ning varalt laekunud tulu.

2. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kahekümne seitsmeks alaliigiks:

1) fondi kood;

2) investeeringu liik;

3) nimetus;

4) ISIN-kood;

5) institutsionaalne sektor;

6) lepingujärgne alguskuupäev;

7) lepingujärgne lõpptähtpäev;

8) aruandevaluuta;

9) nimiväärtus;

10) krediidireiting;

11) reitinguagentuur;

12) riigi kood;

13) väärtpaberite kogus;

14) väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas;

15) kauplemisvaluuta;

16) väärtpaberi kaubeldavus;

17) investeeringu väärtus;

18) tekkepõhine intress;

19) investeeringu osakaal;

20) kinnisvara liik;

21) laenu finantsvõimendus;

22) investeeringult laekunud tulu;

23) ümberhindlused;

24) muud mittetehingulised mahumuutused;

25) investeeringu vastaspoole tunnuskood;

26) investeeringu vastaspoole tunnuskoodi tüüp;

27) otseinvesteering otseinvesteeringuettevõttesse.

3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

3.1. Fondi kood

Siin näidatakse fondile, sealhulgas allfondile järelevalvelise aruandluse esitamiseks eraldatud

kood.

5

3.2. Investeeringu liigi identifikaator

Aktsia või osa 1

Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia 2

Muu investeerimisfondi osak või aktsia 3

Rahaturuinstrument 4

Muu võlaväärtpaber 5

Tähtajaline hoius 6

Arvelduskonto 7

Tuletisväärtpaber 8

Kinnisasi 9

Laen 11

Krüptovara 12

Muu vara 10

Siin näidatakse fondi investeeringu liik ja identifikaator.

Identifikaatori 1 „Aktsia või osa“ all näidatakse ka osaühingu osad.

Identifikaatori 2 „Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia“ all näidatakse

nende investeerimisfondide osakud või aktsiad, mille vara võib otseselt või teiste

investeerimisfondide kaudu aktsiatesse paigutada. Identifikaatorite 2 ja 3 all ei näidata

rahaturufondi osakuid.

Identifikaatori 4 „Rahaturuinstrument“ all näidatakse investeerimisfondide seaduse §-s 110

sätestatud tingimustele vastav vara.

Identifikaatori 5 „Muu võlaväärtpaber“ all näidatakse ka investeerimisfondide seaduse § 115

lõikes 9 nimetatud pandikirjad.

Identifikaatori 7 „Arvelduskonto“ all näidatakse ka üleööhoiused.

Identifikaatori 12 „Krüptovara“ all näidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010

ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023,

lk 40–205), artikli 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud krüptovara.

3.3. Nimetus

Siin näidatakse fondi investeeringu nimetus.

Investeeringu liigi „Tähtajaline hoius“ kohta (identifikaator 6) näidatakse investeeringu

nimetuses hoiuse kaasanud krediidiasutuse ärinimi ja „Arvelduskonto“ kohta (identifikaator 7)

selle krediidiasutuse ärinimi, kelle juures on avatud fondi arvelduskonto.

Investeeringu liigi „Kinnisasi“ kohta (identifikaator 9) näidatakse investeeringu nimetuses

lisaks kinnisasja nimetusele kinnisasja registritunnus (katastriüksuse tunnus) kinnisasja

asukohariigi asjaomases registris, kui see on olemas.

Investeeringu liigi „Laen“ kohta (identifikaator 11) näidatakse nimetuses laenu saaja nimi.

3.4. ISIN-kood

Olemasolu korral märgitakse investeeringu ISIN-kood. Kui investeeringul ei ole ISIN-koodi,

märgitakse XX.

6

3.5. Institutsionaalne sektor

Keskvalitsus 1

Kohalik omavalitsus 2

Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13

Keskpank 12

Krediidiasutus 6

Muu hoiuseid kaasav ettevõte 15

Rahaturufond 16

Kindlustusandja 17

Pensionifond 18

Muu investeerimisfond 19

Muu finantsvahendaja 25

Finantsvahenduse abiettevõtja 23

Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24

Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõte 7

Muu mittefinantsettevõte 8

Kodumajapidamine 10

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Määramata 11

Siin näidatakse investeeringu vastaspoole kuuluvus institutsionaalsesse sektorisse lähtudes

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa

rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727)

A lisa 2. peatükis sätestatud määratlustest. Lisateavet investeeringu vastaspoole

klassifitseerimiseks leiab Eesti Panga veebilehelt „Juhised institutsioonide

klassifitseerimiseks“.

Väli täidetakse kõikide investeeringuliikide kohta, välja arvatud kinnisvara ja emitendita

krüptovara. Viimase kahe puhul märgitakse investeeringu vastaspoole institutsionaalse sektori

identifikaatoriks 11 „Määramata“.

Tähtajalise hoiuse ja arvelduskonto puhul määratakse investeeringu vastaspoole identifikaator

hoiuse kaasanud äriühingu alusel. Väärtpaberi puhul võetakse investeeringu vastaspoole

institutsionaalse sektori kindlaksmääramise korral aluseks väärtpaberi emitent, mitte

väärtpaberi müüja (vahendaja). Laenu puhul määratakse investeeringu vastaspoole

identifikaator laenu saaja tegevusala alusel.

3.6. Lepingujärgne alguskuupäev

Siin näidatakse instrumendi lepingujärgne alguskuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601-

1 kohaselt koostatud kuupäevaformaadis (aaaa-kk-pp). Alguskuupäevata vara väli jäetakse

tühjaks.

3.7. Lepingujärgne lõpptähtpäev

Siin näidatakse väärtpaberi lepingujärgne lunastustähtpäev ning tähtajalise hoiuse või laenu

lepingujärgne lõpptähtpäev rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kohaselt koostatud

kuupäevaformaadis (aaaa-kk-pp). Tähtpäevata väärtpaberite (näiteks aktsiad ja osad), samuti

selliste arvelduskontode, kinnisasjade ning muu sellise vara väli jäetakse tühjaks.

3.8. Aruandevaluuta

Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaber või muu fondi vara on nomineeritud.

Väärtpaberite puhul näidatakse aruandevaluuta kood vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele,

7

seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. Valuuta kood määratakse

vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja märgitakse

suurtähtedega. Kinnisasjade ja krüptovara puhul märgitakse valuutakoodiks EUR.

3.9. Nimiväärtus

Siin näidatakse ühe väärtpaberi nimiväärtus või laenu lepinguline summa aruandevaluutas.

Nimiväärtus ümardatakse täisühikuteni. Nimiväärtuse või laenu lepingulise summa

puudumise korral märgitakse 0 (null).

3.10. Krediidireiting

Siin näidatakse väärtpaberi emitendi krediidireiting. Selle puudumise korral märgitakse

0 (null).

3.11. Reitinguagentuur

Moody’s Investors Service 1

Standard & Poor’s Corporation 2

Fitch IBCA 3

Muu reitinguagentuur 4

Siin näidatakse väärtpaberi emitendile krediidireitingu määranud reitinguagentuur ja

identifikaator. Krediidireitingu puudumise korral märgitakse 0 (null).

3.12. Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi, laenu saaja või hoiuse kaasanud

krediidiasutuse residentsuse järgi. Kinnisasja puhul näidatakse riigi kood kinnisasja

asukohariigi järgi. Riigi kood määratakse rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja

territooriumide kahetäheliste koodide tabeli alusel ja märgitakse suurtähtedega. Kui

vastaspoole residentsust pole võimalik määrata, märgitakse riigi koodiks XX.

3.13. Väärtpaberite kogus

Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberite arv tükkides, mis ümardatakse

täisühikuteni. Muude investeeringute puhul märgitakse 0 (null). Kui investeeringu liikidel

„Aktsia või osa“, „Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia“ või „Muu

investeerimisfondi osak või aktsia“ (identifikaatorid 1, 2 ja 3) puudub kogus, märgitakse

kokkuleppeliselt 1 (üks).

3.14. Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas

Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberi turuväärtus, mis on fikseeritud

kauplemisvaluutas, või õiglane väärtus, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 54

lõike 11 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas

ümardatakse vähemalt kahe komakohani. Muude investeeringuliikide puhul märgitakse

0 (null).

3.15. Kauplemisvaluuta

Siin näidatakse valuuta kood, milles on fikseeritud kaubeldava väärtpaberi turuhind

reguleeritud väärtpaberiturul. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi

ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja märgitakse suurtähtedega. Muude investeeringuliikide

puhul märgitakse EUR.

3.16. Väärtpaberi kaubeldavus

Mittekaubeldav väärtpaber 0

Kaubeldav väärtpaber 1

8

Kui väärtpaberiga kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul, on tema identifikaator 1

„Kaubeldav väärtpaber“. Väärtpaberi, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul, ja

muude investeeringuliikide puhul märgitakse 0 (null) „Mittekaubeldav väärtpaber“.

3.17. Investeeringu väärtus

Väli täidetakse kõikide investeeringuliikide kohta. Siin näidatakse investeeringu turuväärtus

või õiglane väärtus eurodes, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 54 lõike 11

alusel kehtestatud määruse kohaselt, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Laenude puhul

näidatakse laenujääk koos tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata

intressiga. Väärtpaberite puhul võrdub investeeringu turuväärtus järgmiste näitajate

korrutisega:

1) väärtpaberite arv;

2) väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas;

3) väärtpaberi turuväärtuse määramise korral aluseks võetav kauplemisvaluuta ostukurss.

Laenude puhul näidatakse laenujääk aruandekuupäeva seisuga. Investeeringu väärtus

ümardatakse täisühikuteni.

3.18. Tekkepõhine intress

Siin näidatakse investeeringu (võlaväärtpaber, laen ja hoius) tekkepõhine intress eurodes

aruandeperioodi lõpu seisuga. Muude investeeringute puhul märgitakse 0 (null).

3.19. Investeeringu osakaal

Väli täidetakse kõikide investeeringuliikide kohta. Siin näidatakse investeeringu osakaal fondi

aktivate turuväärtusest. Osakaal arvutatakse protsentides ja esitatakse kujul osakaal jagatud

100-ga, mis ümardatakse nelja komakohani.

3.20. Kinnisvara liik Elamukinnisvara 1

Ärikinnisvara 2

Tööstuskinnisvara 3

Kontorid 4

Muu kinnisvara 5

Siin näidatakse investeerimisfondile kuuluva kinnisvara liigid ja identifikaatorid. Kinnisvara

liigi määramise korral tuleb lähtuda kinnisvara peamisest kasutusotstarbest.

Identifikaatori 1 „Elamukinnisvara“ all näidatakse kinnisvara, mida kasutatakse eluasemena ja

kus elab eluaseme omanik või üürnik.

Identifikaatori 2 „Ärikinnisvara“ all näidatakse kinnisvara, kus pakutakse kaupu või teenuseid

klientidele, näiteks hotellid, restoranid ja jaemüük.

Identifikaatori 3 „Tööstuskinnisvara“ all näidatakse tööstusotstarbel kasutatav kinnisvara,

näiteks tehase, logistikakeskuse ja laoruumina kasutatav kinnisvara.

Identifikaatori 4 „Kontorid“ all näidatakse büroopindadena kasutatav kinnisvara.

Identifikaatori 5 „Muu kinnisvara“ all näidatakse kinnisvara, mida ei ole identifikaatorite 1–4

hulgas.

Muude investeeringuliikide puhul märgitakse 0 (null).

9

3.21. Laenu finantsvõimendus Finantsvõimendusega laen 1

Muu 0

Siin näidatakse finantsvõimendusega laenud, mis on antud kõrge võlakoormusega või madala

krediidireitinguga laenuvõtjale. Finantsvõimendusega laenu puhul märgitakse 1 (üks), muude

investeeringute puhul 0 (null).

3.22. Investeeringult laekunud tulu

Siin näidatakse investeeringult aruandeperioodil laekunud tulu.

Investeeringuliikide „Muu võlaväärtpaber“ (identifikaator 5), „Laen“ (identifikaator 11),

„Tähtajaline hoius“ (identifikaator 6) ja „Arvelduskonto“ (identifikaator 7) puhul näidatakse

aruandeperioodil laekunud intressid. Investeeringuliigi „Kinnisasi“ (identifikaator 9) puhul

näidatakse aruandeperioodil laekunud üüritulu.

Siin näidatakse ka aruandeperioodil laekunud dividendid ja reinvesteeritud tulu.

Investeeringult laekunud tulu näidatakse eurodes, mis ümardatakse täisühikuteni.

3.23. Ümberhindlused Siin näidatakse realiseeritud ja realiseerimata kasumid ja kahjumid eurodes, mis on tingitud

valuutakursi ja hinna muutustest. Ümberhindlustest tulenevad suurenemised näidatakse

plussmärgiga (+) ja vähenemised miinusmärgiga (–) ning ümardatakse täisühikuteni.

3.24. Muud mittetehingulised mahumuutused

Siin näidatakse institutsionaalse sektori ja investeeringu liigi ümberklassifitseerimised ning

vara mahakandmised eurodes. Muudest mittetehingulistest mahumuutustest tingitud

suurenemised näidatakse plussmärgiga (+) ja vähenemised miinusmärgiga (–) ning

ümardatakse täisühikuteni. Muude mittetehinguliste mahumuutuste puudumise korral

märgitakse 0 (null).

3.25. Investeeringu vastaspoole tunnuskood

Siin näidatakse ISIN-koodita väärtpaberite, laenude ja muu vara vastaspoole tunnuskood. Kui

investeeringu vastaspool on resident, näidatakse äriregistri kood. Kui investeeringu vastaspool

on mitteresident, näidatakse olemasolu korral LEI-kood. Äriregistri ja LEI-koodi puudumise

korral näidatakse aruandja poolt investeeringu vastaspoolele omistatud muu unikaalne

tunnuskood. Investeeringu vastaspoole kohta tuleb kasutada igas aruandeperioodis sama

unikaalset tunnuskoodi. Muudel juhtudel märgitakse XX.

3.26. Investeeringu vastaspoole tunnuskoodi tüüp

Äriregistrikood 1

LEI-kood 2

Muu kood 3

Siin näidatakse ISIN-koodita väärtpaberite, laenude ja muu vara vastaspoole tunnuskoodi tüüp,

millega andmeesitaja tähistab investeeringu vastaspoolt. Muudel juhtudel märgitakse 0 (null).

3.27. Otseinvesteering otseinvesteeringuettevõttesse

Siin näidatakse, kas investeering mitteresidendi väärtpaberitesse või mitteresidendile antud laen

on käsitatav otseinvesteeringuna otseinvesteeringuettevõttesse. Väärtpaberi puhul on tegemist

otseinvesteeringuga otseinvesteeringuettevõttesse, kui fondil on väärtpaberi emiteerinud

10

mitteresidendist juriidilises üksuses vähemalt kümneprotsendine otsene või kaudne hääleõigus.

Laenu puhul on tegemist otseinvesteeringuga otseinvesteeringuettevõttesse, kui fondil on laenu

saanud mitteresidendist juriidilises üksuses vähemalt kümneprotsendine otsene või kaudne

hääleõigus.

Kui tegemist on otseinvesteeringuga otseinvesteeringuettevõttesse, märgitakse viimase

põhitegevusala kolmekohaline numbrikood. Koodi määramise korral tuleb lähtuda Euroopa

Ühenduse majandustegevusalade klassifikaatorist (NACE). Muudel juhtudel märgitakse

0 (null).

11

Rahandusministri … 2025. a määrus nr …

„Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi

aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 2

FONDI KOHUSTUSTE, TASUDE JA VÄLJAMAKSETE ARUANNE

1. Aruande esitamine

Aruandes näidatakse kõik fondi kohustused aruandeperioodi lõpu seisuga, samuti kõik

aruandeperioodi tasud ja kulud ning osakuomanikele või aktsionäridele tehtud väljamaksed ja

fondi puhasväärtus.

2. Aruanderea struktuur

Aruanderea struktuur jaguneb järgmiseks kaheksaks alaliigiks:

1) kirje identifikaator;

2) väärtus;

3) riigi kood;

4) tekkepõhine intress;

5) makstud intress;

6) laenuandja sektor;

7) tähtaeg;

8) otseinvesteeringuettevõtte põhitegevusala.

3. Aruanderea struktuuri seletus

3.1. Kirje identifikaatorid

KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR

Fondi kohustused 6000

Valitsemistasu võlgnevus 6001

Depootasu võlgnevus 6002

Võlgnevus tagasi võetud osakute eest 6003

Laenud 6004

Võlaväärtpaberid 6012

Muud kohustused 6005

Fondi vara puhasväärtus 6011

Fondi tasud ja kulud 6006

Sealhulgas ühekordsed kulud 6013

Perioodi valitsemistasu 6007

Perioodi depootasu 6008

Muud perioodi tasud ja kulud 6009

Väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele 6010

3.2. Väärtus

Kirje väärtus näidatakse täisühikuteni ümardatud eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga.

12

Kirje „Valitsemistasu võlgnevus“ (identifikaator 6001) all näidatakse tasumata valitsemistasu

aruandeperioodi lõpu seisuga.

Kirje „Depootasu võlgnevus“ (identifikaator 6002) all näidatakse tasumata depootasu

aruandeperioodi lõpu seisuga.

Kirje „Võlgnevus tagasi võetud osakute eest“ (identifikaator 6003) all näidatakse võlgnevus

tagasi võetud osakute eest aruandeperioodi lõpu seisuga.

Kirje „Laenud“ (identifikaator 6004) all näidatakse võetud laenude jääk koos tekkepõhiselt

arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intressiga.

Kirje „Võlaväärtpaberid“ (identifikaator 6012) all näidatakse välja antud võlaväärtpaberite jääk

koos tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intressiga.

Kirje „Muud kohustused“ (identifikaator 6005) all näidatakse fondi muud kohustused (välja

arvatud identifikaatorid 6001–6004 ja 6012) aruandeperioodi lõpu seisuga.

Kirje „Fondi vara puhasväärtus“ (identifikaator 6011) all näidatakse fondi vara puhasväärtus

aruandeperioodi lõpu seisuga.

Kirje „sealhulgas ühekordsed kulud“ (identifikaator 6013) all näidatakse kõik ühekordsed

kulud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/653, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja

kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades

regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu,

läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega

(ELT L 100, 12.04.2017, lk 1–52), VI lisa 1. osa lõike 1 punktidele 1–3.

Kirje „Perioodi valitsemistasu“ (identifikaator 6007) all näidatakse investeerimisfondide

seaduse § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud valitsemistasu, mis on fondi aruandeperioodi

arvestuslik kulu.

Kirje „Perioodi depootasu“ (identifikaator 6008) all näidatakse investeerimisfondide seaduse

§ 58 lõike 1 punktis 2 nimetatud depootasu, mis on fondi aruandeperioodi arvestuslik kulu.

Kirje „Muud perioodi tasud ja kulud“ (identifikaator 6009) all näidatakse fondi

aruandeperioodi muud arvestuslikud kulud, mida ei ole identifikaatorite 6007 ja 6008 hulgas.

Kirje „Väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele“ (identifikaator 6010) all näidatakse

fondi tingimuste või põhikirjaga ette nähtud ja aruandeperioodil tehtud väljamaksed

aktsionäridele või osakuomanikele.

3.3. Riigi kood

Riigi kood märgitakse ainult identifikaatorite 6001–6005 ja 6012 kohta. Kood määratakse selle

vastaspoole residentsuse alusel, kelle vastu on fondil tekkinud kohustus. Riigi kood määratakse

rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli

kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Muude kirjete korral ja siis, kui residentsust pole

võimalik määrata, märgitakse XX.

13

3.4. Tekkepõhine intress

Siin näidatakse identifikaatoritega 6004 „Laenud“ ja 6012 „Võlaväärtpaberid“ seotud

tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Tekkepõhine intress

näidatakse täisühikuteni ümardatud eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga. Muude kirjete korral

märgitakse 0 (null).

3.5. Makstud intress

Siin näidatakse identifikaatorite 6004 „Laenud“ ja 6012 „Võlaväärtpaberid“ puhul

aruandeperioodil makstud intress. See näidatakse täisühikuteni ümardatud eurodes

aruandeperioodi lõpu seisuga. Muude kirjete korral märgitakse 0 (null).

3.6. Laenuandja sektor Krediidiasutus 1

Muu sektor 2

Siin näidatakse fondile laenu andva üksuse institutsionaalne sektor. Laenuandja sektor

näidatakse identifikaatorite 6004 „Laenud“ ja 6012 „Võlaväärtpaberid“ puhul. Kui laen on

võetud krediidiasutuselt, märgitakse laenuandja sektoriks „Krediidiasutus“ (identifikaator 1).

Kõikide teiste laenuandjate puhul märgitakse laenuandja sektoriks „Muu sektor“

(identifikaator 2). Muude kirjete korral märgitakse 0 (null).

3.7. Tähtaeg Kuni 1 aasta 1

Üle 1 aasta 2

Siin näidatakse fondi võetud kohustuse lepingujärgne tähtaeg identifikaatorite 6004

„Laenud“ ja 6012 „Võlaväärtpaberid“ puhul. Tähtaja identifikaator näitab lepingu

kogukehtivuse ajavahemikku alates fondi kohustuse tekkimisest kuni selle lõpliku

tagasimaksmiseni, võttes arvesse sellesse tehtavaid muudatusi. Seega määratakse tähtaja

identifikaator tehingu arvelduskuupäeva ja lepingujärgse lõpptähtpäeva vahe põhjal. Muude

kirjete korral märgitakse 0 (null).

3.8. Otseinvesteeringuettevõtte põhitegevusala

Kohustuste puhul, mis on seotud otseinvesteeringu ettevõttega, ehk sellise mitteresidendist

juriidilise isikuga, milles fondil on vähemalt kümneprotsendine otsene või kaudne hääleõigus,

näidatakse mitteresidendist juriidiliste üksuste põhitegevusala kolmekohaline numbrikood.

Koodi määramise korral tuleb lähtuda Euroopa Ühenduse majandustegevusalade

klassifikaatorist (NACE). Muudel juhtudel märgitakse 0 (null).

14

Rahandusministri … 2025. a määrus nr …

„Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi

aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 3

FONDI OSAKUTE JA AKTSIATE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad lepingulise fondi, välja arvatud pensionifondi, osakute ja

aktsiaseltsifondi aktsiate, sealhulgas eriliigiliste osakute ja aktsiate, andmed.

2. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks üheteistkümneks alaliigiks:

1) osaku või aktsia nimetus;

2) osaku või aktsia ISIN-kood;

3) osaku või aktsia väärtus;

4) osakute või aktsiate arv;

5) osakuomanike või aktsionäride arv;

6) osakuomaniku või aktsionäri sektor;

7) osakuomaniku või aktsionäri residentsus;

8) välja lastud osakute või aktsiate väärtus;

9) tagasi võetud osakute või aktsiate väärtus.

3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

3.1. Osaku või aktsia nimetus

Siin näidatakse fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud osaku või aktsia nimetus.

3.2. Osaku või aktsia ISIN-kood

Siin näidatakse aruandereal kajastatud osaku või aktsia ISIN-kood. Selle puudumise korral

märgitakse XX.

3.3. Osaku või aktsia väärtus

Siin näidatakse fondi osaku puhasväärtus või aktsia puhul äriühingu omakapitali väärtus

eurodes, mis on ümardatud nelja komakohani.

3.4. Osakute või aktsiate arv

Siin näidatakse välja lastud, kuid tagasi võtmata osakute või aktsiate arv aruandeperioodi

lõpu seisuga.

3.5. Osakuomanike või aktsionäride arv

Siin näidatakse osakuomanike või aktsionäride arv aruandeperioodi lõpu seisuga.

3.6. Osakuomaniku või aktsionäri sektor

Keskvalitsus 1

Kohalik omavalitsus 2

Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13

Keskpank 12

Krediidiasutus 6

Muu hoiuseid kaasav ettevõte 15

Rahaturufond 16

Kindlustusandja 17

15

Pensionifond 18

Muu investeerimisfond 19

Muu finantsvahendaja 25

Finantsvahenduse abiettevõtja 23

Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24

Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõte 7

Muu mittefinantsettevõte 8

Kodumajapidamine 10

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9

Siin näidatakse osakuomaniku või aktsionäri kuuluvus institutsionaalsesse sektorisse lähtudes

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa

rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 174, 26.06.2013, lk 1–

727) A lisa 2. peatükis sätestatud määratlustest. Lisateavet klientide klassifitseerimiseks leiab

Eesti Panga veebilehelt „Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks“.

3.7. Osakuomaniku või aktsionäri residentsus

Siin näidatakse riigi kood osaku või aktsia omandanud isiku residentsuse järgi. Riigi kood

määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide

kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus osakuomanik või aktsionär resideerub, pole

võimalik määrata, märgitakse koodiks XX.

3.8. Välja lastud osakute või aktsiate väärtus

Siin näidatakse aruandeperioodil välja lastud osakute või aktsiate koguväärtus eurodes.

Näidata tuleb ka aruandeperioodil toimunud osakuomanike ja aktsionäride vaheliste tehingute

väärtus. Aruandeperioodil välja lastud osakute või aktsiate koguväärtus on iga päev välja

lastud või omanikku vahetanud osakute või aktsiate arvu ja sellise osaku või aktsia vähemalt

nelja komakoha täpsusega arvutatud väärtuse korrutiste summa. Korrutised jäetakse

ümardamata ja nende liitmisel saadud summa ümardatakse täisühikuteni.

3.9. Tagasi võetud osakute või aktsiate väärtus

Siin näidatakse aruandeperioodil tagasi võetud osakute või aktsiate koguväärtus eurodes.

Näidata tuleb ka aruandeperioodil toimunud osakuomanike ja aktsionäride vaheliste tehingute

väärtus. Aruandeperioodil tagasi võetud osakute või aktsiate koguväärtus on iga päev tagasi

võetud või omanikku vahetanud osakute või aktsiate arvu ja sellise osaku või aktsia vähemalt

nelja komakoha täpsusega arvutatud väärtuse korrutiste summa. Korrutised jäetakse

ümardamata ja nende liitmisel saadud summa ümardatakse täisühikuteni.

16

Rahandusministri … 2025. a määrus nr …

„Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi

aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“

Lisa 4

FONDI ISELOOMUSTAVATE TUNNUSTE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad avalikku lepingulist fondi või aktsiaseltsifondi iseloomustavad

tunnused.

2. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kahekümne üheks alaliigiks:

1) fondi tunnuskood;

2) fondi nimetus või ärinimi;

3) fondi asutamise kuupäev;

4) fondivalitseja ärinimi;

5) fondivalitseja tunnuskood;

6) vara hindamise sagedus;

7) fondi liik;

8) dividendipoliitika;

9) jagunemine allfondideks;

10) katusfondi tunnuskood;

11) investeerimispoliitika;

12) fondi lisaliik;

13) investeerimisstiil;

14) investeerimispiirkond;

15) võlakirjainvesteeringud;

16) noteeritus;

17) fondi tüüp;

18) investori liik;

19) kinnisvarafondi liik;

20) lunastamissagedus;

21) kestlikkus.

3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

3.1. Fondi tunnuskood

Siin näidatakse fondi tunnuskood. Juhul, kui fondil on äriregistri kood, tuleb tunnuskoodina

märkida see. Äriregistri koodi puudumise korral tuleb märkida fondi aruandjakood.

3.2. Fondi nimetus või ärinimi

Siin näidatakse fondi juriidiline nimetus või ärinimi.

3.3. Fondi asutamise kuupäev

Siin näidatakse fondi asutamise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kohaselt koostatud

kuupäevaformaadis (aaaa-kk-pp).

17

3.4. Fondivalitseja ärinimi

Siin näidatakse fondi valitseva fondivalitseja ärinimi.

3.5. Fondivalitseja tunnuskood

Siin näidatakse fondi valitseva fondivalitseja äriregistri kood.

3.6. Vara hindamise sagedus

Kord päevas 1

Kord nädalas 2

Kord kuus 3

Kord kvartalis 4

Kord poolaastas 5

Kord aastas 6

Siin näidatakse, millise sagedusega hinnatakse fondi vara puhasväärtuse

kindlaksmääramiseks.

3.7. Fondi liik

Avatud fond 1

Kinnine fond 2

Identifikaatorit 1 „Avatud fond“ kasutatakse, kui fondi emiteeritud osakute või aktsiate arv ei

ole piiratud ning neid on võimalik soovi korral lunastada. Liigi „Avatud fond“ all näidatakse

ka teise ja kolmanda samba pensionifondid.

Identifikaatorit 2 „Kinnine fond“ kasutatakse, kui tegemist on alternatiivfondiga, mille osakute

või aktsiate arv on piiratud ning mida ei võeta osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel tagasi

enne fondi lõpetamist.

3.8. Dividendipoliitika

Jaotusfond 1

Kumulatiivne fond 2

Sega-dividendipoliitikaga fond 3

Identifikaator 1 „Jaotusfond“ tähistab fondi, mis peamiselt (üle 50 protsendi) maksab teenitud

tulu aktsionäridele välja rahas.

Identifikaator 2 „Kumulatiivne fond“ tähistab fondi, mis peamiselt (üle 50 protsendi)

reinvesteerib teenitud tulu vastavalt oma investeerimispoliitikale.

Identifikaator 3 „Sega-dividendipoliitikaga fond“ tähistab fondi, mis kasutab teenitud tulu nii

aktsionäridele väljamaksmiseks kui ka reinvesteerimiseks vastavalt oma

investeerimispoliitikale.

3.9. Jagunemine allfondideks

Fond on katusfondi allfond 1

Fond on katusfond 2

Siin näidatakse, kas lepingulise fondi vara on jagunenud eraldiseisvateks

investeerimisüksusteks, millele kehtib erinev investeerimispoliitika ja mida käsitatakse

allfondidena. Muudel juhtudel märgitakse 0 (null).

18

3.10. Katusfondi tunnuskood

Siin näidatakse katusfondi äriregistri kood, kui aruandja fond on käsitatav allfondina. Muudel

juhtudel märgitakse 0 (null).

3.11. Investeerimispoliitika

Aktsiafond 1

Võlakirjafond 2

Segafond 3

Kinnisvarafond 4

Riskifond 5

Krediidifond 6

Toorainefond 7

Taristufond 8

Muu fond 9

Siin näidatakse fondi investeerimispoliitika ja identifikaator. Selle määramise korral

lähtutakse sellest, millisesse varasse fond peamiselt investeerib.

Identifikaator 1 „Aktsiafond“ märgitakse, kui fondi investeeringutest oluline osa paigutatakse

aktsiatesse otse või teise fondi kaudu.

Identifikaator 2 „Võlakirjafond“ märgitakse, kui fondi investeeringutest oluline osa

paigutatakse võlaväärtpaberitesse otse või teise fondi kaudu.

Identifikaator 3 „Segafond“ märgitakse, kui fond investeerib otse või teise fondi kaudu nii

aktsiatesse kui ka võlaväärtpaberitesse, ühtegi instrumenti eelistamata.

Identifikaator 4 „Kinnisvarafond“ märgitakse, kui fond investeerib peamiselt kinnisvarasse.

Identifikaator 5 „Riskifond“ märgitakse, kui fond investeerib eri finantsinstrumentidesse,

sealhulgas tuletisväärtpaberitesse, otse või teiste riskifondide kaudu. Fond kasutab paindlikke

investeerimisstrateegiaid, finantsvõimendust või lühikeseks müüki.

Identifikaator 6 „Krediidifond“ märgitakse, kui fond investeerib peamiselt laenudesse.

Identifikaator 7 „Toorainefond“ märgitakse, kui fond investeerib peamiselt eri toorainetesse

(näiteks nafta, metallid, teravili) või nendega seotud finantsinstrumentidesse.

Identifikaator 8 „Taristufond“ märgitakse, kui fond investeerib peamiselt transpordi-, energia-,

side-, veevarustus-, jäätmekäitlus- või muusse taristusse.

Identifikaator 9 „Muu fond“ märgitakse, kui fond ei kasuta investeerimispoliitikat

identifikaatoritega 1–8.

3.12. Fondi lisaliik

Erakapitalifond 1

Börsil kaubeldav fond 2

REIT tüüpi kinnisvarafond 3

Siin näidatakse, kas fond on erakapitalifond, börsil kaubeldav fond või teatud tüüpi (REIT)

kinnisvarafond. Muudel juhtudel märgitakse 0 (null).

19

Identifikaator 1 „Erakapitalifond“ märgitakse, kui tegemist on finantsvõimenduseta

investeerimisfondiga, mis investeerib peamiselt omakapitaliinstrumentidesse ja nendesse

instrumentidesse, mis on majanduslikult sarnased börsil noteerimata äriühingute

omakapitaliinstrumentidega. Siia alla kuuluvad ka riskifondid.

Identifikaator 2 „Börsil kaubeldav fond“ märgitakse, kui tegemist on ESMA suuniste

(ESMA/2012/832) punkti 3 neljandas lõigus nimetatud tingimustele vastava fondiga. Fondi

ühe osaku- või aktsiaklassiga kaubeldakse kogu päev vähemalt ühel reguleeritud turul või ühes

mitmepoolses kauplemissüsteemis, milles vähemalt üks turutagaja võtab kasutusele

meetmeid, millega tagatakse, et fondi osakute või aktsiate börsiväärtus ei erine oluliselt fondi

puhasväärtusest või selle indikatiivsest puhasväärtusest.

Identifikaator 3 „REIT tüüpi kinnisvarafond“ märgitakse, kui tegemist on sellise

investeerimisfondiga, mis omab või rahastab tulu teenivat kinnisvara ning mille suhtes

kohaldatakse spetsiaalset õigusraamistikku.

3.13. Investeerimisstiil Aktiivne 1

Passiivne sünteetiline 2

Passiivne füüsiline 3

Investeerimisstiiliks märgitakse „Aktiivne“ (identifikaator 1), kui tegemist on aktiivselt

juhitud fondiga ja sellise fondi juhtidel on kaalutlusõigus teha fondi investeerimisotsuseid.

Investeerimisstiiliks märgitakse „Passiivne sünteetiline“ (identifikaator 2), kui tegemist on

passiivselt juhitud fondiga, mis järgib kindlat indeksit sünteetilisel meetodil, kasutades

selliseid tuletisinstrumente nagu vahetuslepingud, et jäljendada järgitava indeksi tulusust.

Investeerimisstiiliks märgitakse „Passiivne füüsiline“ (identifikaator 3), kui tegemist on

passiivselt juhitud fondiga, mis järgib kindlat indeksit füüsilisel meetodil, hoides konkreetset

vara või vara valimit, mis on nende järgitava indeksi aluseks.

3.14. Investeerimispiirkond

Eesti 1

Euroopa Majanduspiirkond 2

Euroopa (välja arvatud Euroopa Majanduspiirkond) 3

Põhja-Ameerika 4

Lõuna-Ameerika 5

Aasia või Vaikse ookeani piirkond 6

Lähis-Ida 7

Aafrika 8

Mitut piirkonda hõlmav ala 9

Siin näidatakse, millisesse geograafilisse piirkonda fond investeerib. Investeerimispiirkonna

määramise korral tuleb lähtuda hoitava vara peamisest geograafilisest piirkonnast, arvestades

vara väärtust.

Identifikaator 9 „Mitut piirkonda hõlmav ala“ märgitakse, kui fond investeerib mitmesse

piirkonda ja ei ole võimalik määrata ühte peamist piirkonda piirkonnaidentifikaatorite 1–8

hulgast.

20

3.15. Võlakirjainvesteeringud

Ettevõtlussektori võlakirjad 1

Riigivõlakirjad 2

Ettevõtlus- ja riigisektori võlakirjad 3

Siin näidatakse, millise sektori võlakirjadesse fond investeerib otse. Kui fondil puuduvad

sellised võlakirjainvesteeringud, märgitakse 0 (null).

3.16. Noteeritus

Noteeritud 1

Noteerimata 2

Siin näidatakse, kas fondi aktsiad on noteeritud väärtpaberibörsil või muul organiseeritud

turul, või on need noteerimata.

3.17. Fondi tüüp

Eurofond 1

Muu fond 3

Fondi tüübiks märgitakse „Eurofond“ (identifikaator 1), kui investeerimisfond vastab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse

ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide

kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) nõuetele. Ülejäänud fondide puhul

märgitakse fondi tüübiks „Muu fond“ (identifikaator 3).

3.18. Investori liik

Kutseline investor 1

Jaeinvestor 2

Kutseline ja jaeinvestor 3

Siin näidatakse, millised investorid moodustavad fondi investorite baasi. Selle baasi

määramise korral tuleb lähtuda peamisest (üle 50 protsendi) investorite liigist, arvestades

nende aktsiate või osakute väärtust.

Identifikaator 1 „Kutseline investor“ märgitakse, kui investor vastab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse

direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) II lisas sätestatud

kutselise investori kriteeriumitele.

Identifikaator 2 „Jaeinvestor“ märgitakse, kui investor ei ole kutseline investor.

Identifikaator 3 „Kutseline ja jaeinvestor“ märgitakse, kui aktsiad või osakud on jagunenud

kutseliste ja jaeinvestorite vahel võrdselt.

3.19. Kinnisvarafondi liik

Elamukinnisvara 1

Ärikinnisvara 2

Tööstuskinnisvara 3

Elamu-, äri- ja tööstuskinnisvara 4

Muu kinnisvara 5

21

Siin näidatakse, millist liiki kinnisvarasse kinnisvarafond peamiselt (üle 50 protsendi)

investeerib.

Identifikaatori 1 „Elamukinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis investeerib peamiselt

elamukinnisvarasse, mida kasutatakse eluasemena ja kus elab eluaseme omanik või üürnik.

Identifikaatori 2 „Ärikinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis investeerib peamiselt

ärikinnisvarasse, kus pakutakse kaupu või teenuseid klientidele, näiteks hotellid, restoranid ja

jaemüük.

Identifikaatori 3 „Tööstuskinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis investeerib peamiselt

tööstusotstarbel kasutatavasse kinnisvarasse, näiteks tehase, logistikakeskuse ja laoruumina

kasutatavasse kinnisvarasse.

Identifikaatori 4 „Elamu-, äri- ja tööstuskinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis

investeerib nii elamu-, äri- kui ka tööstuskinnisvarasse, keskendumata ühele peamisele

kinnisvaraliigile.

Identifikaatori 5 „Muu kinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis ei sobitu kinnisvarafondi

liigi identifikaatorite 1–4 alla.

Muudel juhtudel märgitakse 0 (null).

3.20. Lunastamissagedus

Kord päevas 1

Kord nädalas 2

Kord kuus 3

Kord kvartalis 4

Kord poolaastas 5

Kord aastas 6

Ainult lõpptähtpäeval 7

Muu ebaregulaarne aeg 8

Siin näidatakse, millise sagedusega saavad fondi investorid kasutada oma osakute või aktsiate

tagasi võtmise õigust.

3.21. Kestlikkus

Vastab kestlikkuse määruse artikli 8 nõuetele 1

Vastab kestlikkuse määruse artikli 9 nõuetele 2

Ei vasta kestlikkuse määruse artikli 8 või 9 nõuetele 3

Siin näidatakse fondi vastavus keskkonna-, sotsiaalse heaolu ja majandusliku kestlikkuse

nõuetele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088, mis käsitleb

jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317,

09.12.2009, lk 1–16), artiklitele 8 ja 9.

Rahandusministri määruse „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete

sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ eelnõu seletuskiri

I. SISSEJUHATUS

1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse investeerimisfondide seaduse § 88 lõike 8 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike

3 alusel, mis annavad rahandusministrile õiguse kehtestada Finantsinspektsioonile esitatavate avalike

fondide aruannete loetelu ning nende sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra ning integreeritud

andmete töötlemise üldised tingimused andmete esmasele kogujale ja isikule, kellele andmed

edastatakse.

Eelnõuga tunnistatakse olemasolev määrus kehtetuks ja kehtestatakse määrus uues sõnastuses uuesti.

Olulisemate muudatustena saab välja tuua järgmise:

1. Volitusnormide hulka, mille alusel määrus kehtestatakse, lisatakse viide ka riikliku statistika

seadusele, mis ühtlustab regulatsiooni juba kujunenud integreeritud andmekogumisega.

Avalike investeerimisfondide järelevalvelise aruandluse näol on tegemist integreeritud

andmekogumisega, st seda kasutatakse lisaks järelevalvelistele tegevustele ka Eesti Pangale

riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete kogumiseks koos muude andmetega.

2. Uuendatakse määruse lisades kehtestatud aruande vormide andmevälju. Eelnõuga on välja jäetud

ebavajalikud andmeväljad ja täiendatud aruandeid andmeväljadega, mis on vajalikud Eesti

Pangale andmete edastamiseks Euroopa Keskpangale.

3. Lisatakse uus aruanne – fondi iseloomustavate tunnuste aruanne. Uus aruanne on vajalik Eesti

Pangale Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika aruandest tulenevate ülesannete

täitmiseks (andmete edastamine Eesti Pangale).

4. Pensionifondide puhul loobutakse fondi osakute ja aktsiate aruandest (määruse eelnõu lisa 3).

Määruse jõustumine on kavandatud 1. detsembriks 2025 ja uutele nõuetele vastavaid aruandeid tuleb

koostada ja esitada alates detsembri aruandeperioodist. Uus, fondi iseloomustavate tunnuste aruanne on

ühekordne ja see tuleb esitada fondi tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamisele

järgneva kuu 10. kuupäevaks. Fondide kohta, mis juba on registreeritud Finantsinspektsioonis, tuleb uus

aruanne esitada 2026. aasta 12. jaanuariks.

2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga sisendi alusel koostanud Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov (tel 58851393; [email protected]). Eelnõu

juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge

Kaskpeit (tel 58851423; [email protected]). Keelelise ekspertiisi on teinud personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, [email protected]).

3. Märkused Tulenevalt määruse volitusnormi täiendamisest ja reguleerimisala lisamisest kehtestatakse määrus uues

sõnastuses eelnõuga uuesti ja tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud rahandusministri 13. jaanuari 2017.

a määrus nr 3 „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise

metoodika ja esitamise kord“ (RT I, 29.11.2018, 21).

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Määrusega kehtestatakse avalike fondide järelevalvelised aruanded, mida fondivalitsejal või

aktsiaseltsifondil tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Kehtivad aruannete vormid lähtuvad

aastatetagustest vajadustest ja majanduskeskkonnast. Eelnõu koostamise eel on analüüsitud

Finantsinspektsiooni andmevajadust ning sellest lähtuvalt on ebavajalikud andmeväljad, mida

2

järelevalve töös selliselt ei kasutata, et neid oleks põhjust aruandluse käigus koguda, aruande vormidelt

eemaldatud. Seega on eelnõuga püütud halduskoormust vähendada, kus seda on võimalik teha.

Tulenevalt regulatsioonide muutumisest on eelnõuga aruannete andmevälju võrreldes kehtivaga kohati

ka korrigeeritud ja täpsustatud.

Samal ajal on uuenenud Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrus (määrus (EL)

2024/1988, investeerimisfondide statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32

(EKP/2014/62) (EKP/2024/17)), mis tingib täiendava andmevajaduse. Sellest tulenevalt on

olemasolevatesse aruannetesse lisatud uusi andmevälju ja kehtestatakse üks uus aruanne – fondi

iseloomustavate tunnuste aruanne. Uut aruannet tuleb fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil esitada siiski

vaid ühel korral – fondi tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamise järgselt.

Euroopa Keskpangale esitatavate andmete puhul on lähtutud riikliku statistika seaduse §-st 301, mis

võimaldab integreeritud andmekogumist. See tähendab, et fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei pea

esitama eraldi aruandlust Eesti Pangale, et viimane saaks täita ülal viidatud Euroopa Keskpanga

investeerimisfondide statistika määrusest tulenevaid kohustusi, aga need andmed kogutakse

Finantsinspektsioonile esitatavate järelevalveliste aruannetega. Eesti Pank saab vajalikud andmed

Finantsinspektsiooni kaudu.

Halduskoormuse vähendamiseks vabastab määruse eelnõu pensionifondi valitsejad fondi osakute

aruande koostamisest, kuivõrd neid andmeid on Finantsinspektsioonil võimalik saada pensioniregistri

pidajalt.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Tulenevalt integreeritud andmekogumisest ja asjaolust, et

tegemist ei ole üksnes Finantsinspektsioonile aruannete esitamisega, on määruse reguleerimisalas

sätestatud, et määrusega kehtestatakse nõuded Finantsinspektsioonile ja tema kaudu Eesti Pangale

esitatavate fondide aruannete, sealhulgas Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest

tulenevate aruannete sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale. Kõigi andmete kogumine

järelevalvelise aruandlusega säästab fondivalitsejaid ja aktsiaseltsifonde eraldi aruandlusest Eesti

Pangale, mis tuleks vastasel korral ette näha. Lähtuvalt IFS §-st 88 puudutab kõnealune aruandlus üksnes

avalikke fonde.

Eelnõu § 2 loetleb aruanded, mis koostada tuleb. Suuresti on tegemist aruannetega, mida koostatakse

ka kehtiva määruse kohaselt, uus on fondi iseloomustavate tunnuste aruanne. Lõike 1 kohaselt tuleb

koostada järgmised aruanded:

1) fondi investeeringute aruanne (määruse eelnõu lisa 1);

2) fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruanne (määruse eelnõu lisa 2);

3) fondi osakute ja aktsiate aruanne (määruse eelnõu lisa 3);

4) fondi iseloomustavate tunnuste aruanne (määruse eelnõu lisa 4).

Et pensionifondi kohta saab fondi osakute ja aktsiate aruandes esitatavad andmed Finantsinspektsioon

kätte pensioniregistri pidajalt, sätestatakse lõikes 2 erisus, et nimetatud aruannet pensionifondide kohta

koostada ega esitada ei ole vaja.

Lõikes 3 täpsustatakse, et fondi iseloomustavate tunnuste aruanne koostatakse Euroopa Keskpanga

investeerimisfondide statistika määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kui üldiselt on aruanded

regulaarse iseloomuga, siis halduskoormuse ohjamiseks on uus aruanne nähtud ette ühekordse

aruandena ja seda ei ole vaja iga kuu koostada ega esitada.

3

Kehtima jääb põhimõte, et iga allfondi kohta tuleb aruannetes esitada andmed eraldi (lõige 4). See

puudutab lepingulisi fonde, mille vara jaguneb allfondideks. Aktsiaseltsifondi vara allfondideks

jaguneda ei saa (IFS § 6 lg 3).

Eelnõu § 3 sätestab aruannete koostamise põhimõtted ja hindamise alused. Võrreldes kehtiva määrusega

sisulisi muudatusi selles paragrahvis ei tehta. Lõikes 1 on vaid täpsustatud, et rahalises vääringus

koostatakse need fondi aruanded, mis on sätestatud määruse eelnõu § 2 lõike 1 punktides 1–3.

Põhimõtted, et fondi vara ja kohustuste väärtus tuleb määrata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses nr 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta sätestatud

korra kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega ning ka

IFS § 54 lõike 11 alusel kehtestatud fondi vara puhasväärtuse määramise korras sätestatud nõuetega,

jäävad kehtima (lõige 2).

Lõikes 3 on täpsustatud viiteid. Nii kliendi ja emitendi kui residentsuse käsitlemisel tuleb aruannete

koostamisel juhinduda rahandusministri 28. novembri 2008. a määrusest nr 40 „Investeerimisühingu,

investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise

metoodika ja esitamise kord”, täpsemalt vastavalt §-dest 4 ja 91.

Eelnõu § 4 reguleerib aruannete esitamist. Muudatused, mis võrreldes kehtiva määrusega selles

paragrahvis tehakse, puudutavad uue aruande lisandumist ja selle esitamise tähtaega ning aruannetes

ilmnenud vigade parandamist.

Põhimõtted, et aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup

Language) vormindatud dokumendina ja aruannete esitamisel järgitakse Finantsinspektsiooni veebilehel

avaldatud tehnilisi nõudeid, jäävad kehtima (lõiked 1 ja 5). Samuti ei muutu see, et kõik need väärtused,

mille identifikaatorid langevad kokku, näidatakse aruannetes ühe reana ning et kui aruandes küsitud

andmeid ei ole, tuleb esitada tühi aruanne, et oleks võimalik vahet teha, kas aruanne on esitamata või

andmeid, mida aruandes esitada, ei ole (lõiked 4 ja 6).

Lõige 2 jätab olemasolevate aruannete aruandekoodid samaks (fondi investeeringute aruanne: 570, fondi

kohustuste, tasude ja väljamaksete aruanne: 571, fondi osakute ja aktsiate aruanne: 572), uue aruande

kood saab olema 573. Kui üldiselt koostatakse ja esitatakse aruandeid Finantsinspektsioonile kord kuus

ja tähtajaga aruandeperioodile järgneva kuu 10. kuupäev, siis tulenevalt sellest, et fondi iseloomustavate

tunnuste aruanne on ühekordne, kehtestatakse lõikega 3 selle aruande esitamise tähtajaks fondi

tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamisele järgneva kuu 10. kuupäev. Võrreldes

kehtiva määrusega on paragrahvist välja jäetud säte, mis täpsustas, et 10. kuupäeva sattumisel

puhkepäevale on lubatud aruanne esitada sellele järgneval esimesel tööpäeval. Selline põhimõte kehtib

ilma, et seda oleks vaja määruses üle sätestada (vt HMS § 33, TsMS § 62 lg 1, TsÜS § 136 lg 8).

Andmevajaduse analüüsimisel kaaluti aruandluskoormuse leevendamise eesmärgil ka aruannete

esitamise sageduse harvendamist. Et samu aruandeid kasutatakse ka Euroopa Keskpangale andmete

edastamiseks Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest lähtuvalt, ei ole kuisest

aruandeperioodist siiski võimalik loobuda (erandiks on uus aruanne, mille puhul piisab andmete

ühekordsest esitamisest). Kõnealuse Euroopa Keskpanga määruse artikkel 10 annab riikidele võimaluse

küll teatud eranditeks, kuid avalike investeerimisfondide ja pensionifondide puhul seda paraku

rakendada ei saa.

Lõikes 7 kohustatakse fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi esitama Finantsinspektsioonile viivitamata

korrigeeritud aruandeid, kui peaks ilmnema, et esitatud aruannetes on vigu. Seejuures pole oluline, kas

vea on tuvastanud Finantsinspektsioon või fondivalitseja või aktsiaseltsifond ise.

4

Eelnõu § 5 reguleerib määruse rakendamist. Tulenevalt asjaolust, et Euroopa Keskpanga

investeerimisfondide statistika määruse kohaselt on uuendatud andmekoosseise vaja alates 2025. aasta

detsembri aruandeperioodist sätestatakse lõikes 1, et määruse eelnõu §-s 2 nimetatud aruanded tuleb

uute nõuete kohaselt koostada ja esitada alates 2025. aasta detsembri aruandeperioodist. Sellised

aruanded tuleb Finantsinspektsioonile esitada seega hiljemalt 2026. aasta 12. jaanuariks.

Uus aruanne, mis on sätestatud määruse eelnõu §-s 3, koostatakse ja esitatakse fondi tingimuste või

põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Fondide jaoks, mille

tingimused või põhikiri oli Finantsinspektsioonis kooskõlastatud juba enne määruse jõustumist, antakse

lõikega 2 aega selle uue aruande koostamiseks ja esitamiseks 2026. aasta 12. jaanuarini.

Eelnõu §-ga 6 tunnistatakse kehtiv määrus (rahandusministri 13. jaanuari 2017. a määrus nr 3

„Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja

esitamise kord“ (RT I, 29.11.2018, 21)) kehtetuks.

Eelnõu § 7 näeb määruse jõustumisena ette 2025. aasta 1. detsembri. Seda põhjusel, et täiendavaid

andmeid tuleb fondide kohta koguda esimest korda 2025 detsembri kuu kohta.

Määruse lisas 1 on esitatud fondi investeeringute aruande vorm ja andmekirjete selgitused. Võrreldes

kehtiva määruse ja olemasoleva aruandega on eelnõuga täpsustatud aruande valdkonda. Lisaks avalikule

lepingulisele fondile või aktsiaseltsifondile kuuluvale varale ning sellega seotud tekkepõhiste intresside

jääkidele (aruandeperioodi lõpu seisuga) kuuluvad aruande valdkonda edaspidi ka aruandeperioodi

jooksul tehtud vara ümberhindlused ja muud mittetehingulised mahumuutused ning varalt laekunud tulu.

Aruandes on loobutud kuuest ebavajalikust andmekirjest: (i) „eritingimuse identifikaator“, (ii)

„lepinguline tähtaeg“; (iii) „järelejäänud tähtaeg“; (iv) „reguleeritud väärtpaberi turg“; (v) „väärtpaberi

keskmine soetusmaksumus“; (vi) „väärtpaberi tagatus“.

Tulenevalt Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika nõuetest on aruannet täiendatud üheksa

uue andmekirjega: (i) „lepinguline alguskuupäev“; (ii) „kinnisvara liik“; (iii) „laenu finantsvõimenduse

määratlus“; (iv) „investeeringult laekunud tulu“; (v) „ümberhindlused“; (vi) „muud mittetehingulised

mahumuutused“; (vii) „investeeringu vastaspoole tunnuskood“; (viii) „investeeringu vastaspoole

tunnuskoodi tüüp“; (ix) „otseinvesteering otseinvesteeringuettevõttesse“.

Täpsustusi on tehtud ja täiendatud identifikaatoreid ka kirjetes „investeeringu liik“ ja „institutsionaalne

sektor“. Vajadusel on tehtud kirjete selgitustes ka keelelisi ja muid täpsustusi.

Määruse lisas 2 on esitatud fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruande vorm ja andmekirjete

selgitused. Tulenevalt statistika regulatsioonide nõuetest on aruandesse juurde lisatud kaks uut

andmekirjet: (i) „makstud intress“ ja (ii) „otseinvesteeringuettevõtte põhitegevusala“. Identifikaatorite

plokki on samuti kahe uue kirjega täiendatud: (i) „võlaväärtpaberid“ ja (ii) „sh ühekordsed kulud“.

Keelelisi korrektuure ja väiksemaid täpsustusi on tehtud ka kirjete selgitustes.

Määruse lisas 3 on esitatud fondi osakute ja aktsiate aruande vorm ja andmekirjete selgitused. Edaspidi

ei kuulu selle aruande valdkonda enam pensionifondide osakute andmed, mis saadakse kätte

pensioniregistri pidajalt.

Aruandes on loobutud kahest andmekirjest: (i) „väljalastud osakute või aktsiate arv“ ja (ii) „tagasivõetud

osakute või aktsiate arv“.

5

Andmekirje „osakuomaniku või aktsionäri sektor“ koosseisu on täpsustatud ja lisatud sinna uusi

identifikaatoreid. Andmekirjete „väljalastud osakute või aktsiate väärtus“ ning „tagasivõetud osakute

või aktsiate väärtus“ koosseisu on täpsustatud ja edaspidi tuleb siin näidata ka aruandeperioodil

toimunud osakuomanike ja aktsionäride vaheliste tehingute väärtust. Lisaks on tehtud kirjete nimetustes

ja selgitustes muid väiksemaid täpsustusi ja keelelisi parandusi.

Määruse lisas 4 on esitatud fondi iseloomustavate tunnuste aruande vorm ja andmekirjete selgitused.

Tegemist on uue aruandega, mis on vajalik üksnes Eesti Pangale ja tuleneb Euroopa Keskpanga

investeerimisfondide statistika määruse artikkel 5 lõike 1 punktist d. Aruanne on küllaltki mahukas –

koosneb 21 andmekirjest, kuid tegemist on ühekordse aruandega, mis tuleb esitada vaid fondi

registreerimise järel (olemasolevatel fondidel 12. jaanuariks 2026).

III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu on seotud Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määruse (määrus (EL) 2024/1988,

investeerimisfondide statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32

(EKP/2014/62) (EKP/2024/17)) rakendamisega. Määrus seab EL lepinguriikide fondivalitsejatele ja

fondidele, mis valitsevad oma vara ise, kohustuse esitada investeerimisfondide statistika kogumiseks

lepinguriikide keskpankadele aruandeid ning omakorda keskpankadele ülesandeks kogutud andmeid

Euroopa Keskpangale edastada. Määrus tunnistab ka integreeritud andmekogumise võimalust, millisel

juhul võib vajalikke andmeid koguda ka muu aruandluse käiguse. Eelnõu ja selles ettenähtud aruannete

vormid on kõnealuse määrusega kooskõlas.

IV. MÄÄRUSE MÕJUD

Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil koguda järelevalveliseks tegevuseks vajalikke andmeid avalike

investeerimisfondide kohta. Ühtlasi võimaldab see andmete kogumist Euroopa Keskpanga

investeerimisfondide statistika määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Avalikke investeerimisfonde, mille kohta tuleb seega määruse eelnõu kohaseid aruandeid esitada, on

Eestis kokku 52, sealhulgas 40 pensionifondi (24 kohustuslikku ja 16 vabatahtlikku). Pensionifondidel

on üks aruanne vähem – eelnõu kohaselt ei pea fondi osakute ja aktsiate aruannet (so pensionifondi puhul

aruanne osakute kohta) edaspidi enam esitama pensionifondide kohta. Fondivalitsejaid, keda aruannete

koostamine ja esitamine puudutab on 10.

Selle asemel, et esitada eraldi aruandeid Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale, piirdub eelnõu

fondivalitsejate ja aktsiaseltsifondide jaoks ühe aruandlusega. Eesti Panga andmevajaduse tõttu on

aruandluse maht küll mõnevõrra suurenenud, kuid selle tasakaalustamiseks on aruannetes ka osadest

kirjetest loobutud (vt ka seletuskirja II osas määruse lisade selgitusi) ning uue aruande puhul on piirdutud

selle ühekordse esitamisega.

Andmevajaduse analüüsimisel kaaluti aruandluskoormuse leevendamise eesmärgil ka aruannete

esitamise sageduse harvendamist. Et samu aruandeid kasutatakse ka Euroopa Keskpangale andmete

edastamiseks Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest lähtuvalt, ei ole kuisest

aruandeperioodist siiski võimalik loobuda (erandiks on uus aruanne, mille puhul piisab andmete

ühekordsest esitamisest).

Kokkuvõttes suurendab eelnõu ühelt poolt fondivalitsejate ja aktsiaseltsifondide jaoks halduskoormust,

kuid selle vastukaaluks on ette nähtud integreeritud andmekogumine (st pole vaja esitada eraldi

aruandeid Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale) ning on püütud aruannete mahtu ka vähendada

niivõrd, kuivõrd seda on olnud võimalik teha ilma, et järelevalve seeläbi kannataks.

6

Aruannete muudatused tingivad arendusvajaduse aruannete subjektidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti

Pangale. Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga võimalike kaasnevate kuludega on arvestatud kõnealuste

asutuste eelarvetes. Finantsinspektsiooni ega Eesti Panka ei finantseerita riigieelarvest.

V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA

MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulusid ega tulusid.

VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE

Eelnõu on kavandatud määrusena jõustuma 2025. aasta 1. detsembril. See on kooskõlas Euroopa

Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusega ja võimaldab täiendavaid andmeid fondide kohta

koguda esimest korda 2025 detsembri kuu kohta.

VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK

KONSULTATSIOON

Vastavalt kaasamise heale tavale hindab valitsusasutus kavandatava eelnõu mõju huvirühmadele ja

ühiskonnale laiemalt vastavalt mõjude hindamise metoodikale ning otsustab kaasamise vajaduse, ulatuse

ning ajastuse. Eelnõuga muudetakse avalike investeerimisfondide kohta Finantsinspektsioonile ja tema

kaudu Eesti Pangale esitatavate aruannete vorme, millega ei ole puutumust teistel ministeeriumidel.

Seetõttu eelnõud neile kooskõlastamiseks ei esitata.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse

avaldamiseks Finance Estoniale.

20.10.2025. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Finantsinspektsioon

[email protected]

Rahandusministri määruse „Finantsinspektsioonile

esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise

metoodika ja esitamise kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks esitamine

Austatud härra Kessler,

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandusministri määruse

„Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika

ja esitamise kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamus

esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja saamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Lisaadressaadid:

Eesti Pank

FinanceEstonia MTÜ

Kertu Fedotov 5885 1393

[email protected]

Meie 28.10.2025 nr 1.1-10.1/4656-1