Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

1

Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule

Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis

2024/2025

Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM) on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille

juured on 2008. a finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist

finantsabi. Kuna püsiva mehhanismi loomine võttis aega, oli ESMi eelkäijaks ajutine

riikidevaheline organ Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (European Financial Stability Facility

– EFSF), millest abipakettide rahastamine lõppes 2013. a keskpaigas. ESM alustas tööd 2012.

a 8. oktoobril. Kokku on EFSF ja ESM väljastanud toetuslaene 295 mld euro väärtuses.

ESMi ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust. ESMi

rahastamine toimub kapitaliturgudel kutselistele investoritele võlakirjade emiteerimise abil.

ESMi kõrgeima reitinguga kaasnevad madalad omafinantseerimise kulud võimaldavad

abivajajatele pakkuda soodsaid laene sealjuures mõõdukat kasumit teenides, seda nii väljaantud

laenudelt kui vabade vahendite finantsturutehingutelt.

ESMi liikmed on kõik 20 euroala riiki. Asutajaliikmeid oli 17, sealhulgas Eesti. Pärast euro

kasutuselevõtmist liitusid ESMiga Läti (2014), Leedu (2015) ja Horvaatia (2023). Jaanuaris

2026 liitub euroalaga Bulgaaria, kes on seejärel samuti ESMi liikmeskonda oodatud.

Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole.

Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi: Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik

need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud

toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse toetusprogrammi järgse seire

faasis.

ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid:

- Toetuslaenud;

- Laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks;

- Riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud;

- Ennetavad krediidiliinid.

2021. a kevadel allkirjastasid euroala riigid ESMi aluslepingu muudatused, et laiendada ja

täpsustada ESMi funktsioone ja instrumente. Lepingumuudatused on ratifitseerinud kõik

liikmed peale Itaalia.

2

1. Ülevaade kapitalist ja osalusest

ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn

sissenõutavast) kapitalist.

 ESM märgitud kapital on 708 493 700 000 eurot, millest Eesti osalus on 1 790 700 000

eurot ehk 0,2527%. Märgitud kapitalist on

o ESMi sissemakstud kapital 80 970 690 000 eurot, millest Eesti osa on 204 650 000

eurot;

o ESMi sissenõutav kapital 627 523 010 000 eurot, millest Eesti osa on 1 586 050 000

eurot.

ESMi kapitali jaotusvõti on fikseeritud ESMi asutamislepingu lisas 1 koos

üleminekuperioodidega (vähendatud osalusega 12 aastaks) suhteliselt madalama

sissetulekutasemega riikidele. Neist neljal riigil - Maltal, Küprosel, Slovakkial ja Eestil on

üleminekuperioodid tänaseks läbi saanud, mis tõi kaasa nende osaluse suurenemise ESMi

kapitalis ning vastavad osaluste ümberjagamised liikmesriikide vahel. Eesti üleminekuperiood

sai läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Sellega seoses kasvas Eesti osalus ESMi märgitud kapitalis

488,7 mln euro võrra, sealhulgas kasvas sissemakstud osa 55,85 mln euro võrra (muudatus

kajastub ülal toodud numbrites).

Üleminekuperioodi ESMi kapitalivõtmes rakendati alates euro käibele võtmisest ka Lätis,

Leedus ja Horvaatias. Erinevalt ESMi asutajaliikmetest, kelle hulgas on ka Eesti, ei too nende

riikide üleminekuperioodi lõppemine (vastavalt aastatel 2026, 2027 ja 2035) enam kaasa

osaluste ümberjagamist ESMi märgitud kapitalis, vaid lisandub sellele.

ESMi kapitalijaotusvõtit, mille aluseks on Euroopa Keskpanga (EKP) kapitalijaotusvõti, ei ole

ESMi loomisest saadik muudetud. EKP kapitalijaotusvõtit, mis on arvutatud liikmesriikide

SKP ja inimeste arvu põhjal korrigeeritakse viieaastase vahega. (Järgmine EKP kapitalivõtme

ülevaatus toimub 2028. aastal ja rakendub 01.01.2029. Selleks võetakse arvesse 2021-2025

aasta andmed). On otsustatud, et EKP kapitaljaotusvõtme muutusega kooskõlas tuleks ka ESMi

osalusi ümber arvutada, kuid selle sammu ajastus on lahtine. Osaluste ajakohastamine toimuks

vastavalt ESMi asutamislepingu artiklile 11(4) ja aluseks võetakse parasjagu kehtiv Euroopa

Keskpanga kapitalijaotusvõti. Riigid, mille suhteline osalus suureneb, peavad tegema täiendava

sissemakse ja teised, mille osalus väheneb, saavad tagasimakse. Ajakohastamise detailid

otsustab ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega. Praegu kehtivat EKP kapitalijaotusvõtit

aluseks võttes tuleks Eestil juurde maksta 38 miljonit eurot, ent kui korrektsioon lükkub

kaugemale tulevikku siis numbrid muutuvad. Riigieelarve vaatest on tegemist

finantseerimistehinguga (osaluse soetus) ning makse saaks jaotada kahele järjestikusele

eelarveaastale.

ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot, mis

vaadatakse üle iga viie aasta tagant. ESMi juhatajate nõukogu kinnitas laenuandmise võime

maksimumi järgmiseks viieks aastaks samal tasemel 16. juuli 2022. a otsusega. ESMi vaba

laenuandmise võime on 2025. oktoobri seisuga 428 miljardit eurot. EFSF enam uusi laene ei

väljasta ja tema kasutamata laenuvõimalust ESMile üle ei kanta.

ESMi kõrgeim otsustustase on juhatajate nõukogu (Board of Governors), mille liikmed on

ametikohajärgselt rahandusministrid. Praegu on juhatajate nõukogu liige rahandusminister

3

Jürgen Ligi. Juhatajate nõukogu aseliige on rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten

Ross.

Esimese astme otsustustase on direktorite nõukogu (Board of Directors). Eesti liige on Märten

Ross ning aseliige Andres Kuningas.

ESMi tegevdirektori kinnitab ametisse juhatajate nõukogu. Alates 1. detsembrist 2022. a on

ESMi tegevdirektor Pierre Gramegna.

Direktorite nõukogu tööd toetavad ka riskikomitee ning eelarve ja tasustamise komitee. Märten

Ross on ka riskikomitee liige.

2. Ülevaade finantsnäitajatest ja rahastamisest

ESMi 2024. aasta finantstulemus oli 1.8 miljardi euro suurune kasum. Koos eelnevate aastate

tulemiga on nüüd ESMi reservfondi kogunenud 5.3 miljardit eurot. ESMi halduskulud olid

2024. aastal 98.8 miljonit eurot, sellest personalikulud 45.2 miljonit.

Nn vabad vahendid investeeritakse. ESMi investeeringute portfelli sisu on pisut varieerunud,

kuid on endiselt diversifitseeritud nii erinevate varaklasside kui ka valuutade vahel. Peamiselt

investeerib ESM eurosüsteemi kuuluvate keskpankade, rahvusvaheliste

finantsorganisatsioonide ja valitsuste emiteeritud väärtpaberitesse ning vähemal määral ka

riikide tagatisega võlakirjadesse või pandikirjadesse. ESMi varadest oli 96,9% investeeritud

AA- või kõrgema reitinguga varadesse.

ESMi reitingud, nii lühiajalised kui ka pikaajalised, on stabiilselt püsinud kõrgeimal tasemel,

mis on olulised turult soodsa hinnaga raha kaasamiseks. Intressivahe Saksamaa võlakirjadega

on alates 5-aastase tähtajaga võlakirjadest umbes 50 baaspunkti. Lühemate puhul on vahe

väiksem. Reitingu väljavaade on stabiilne. EFSFi reiting, mis järgib rohkem liikmesriikide

keskmist reitingut on ESM-i omast madalamal tasemel ja see madalam reiting mõjutab

mõningal määral EFSFist laenanud riikide laenuteeninduskulusid.

ESMi reitija Lühiajaline reiting Pikaajaline reiting

Standard & Poor's A-1+ AAA

Moody's P-1 Aaa

Fitch Ratings F1+ AAA

DBRS Morningstar R-1(high) AAA

Scope S-1+ AAA

ESMi ja EFSFi poolt välja antud laenude rahastamiseks emiteeritakse võlakirju ja teisi rahaturu

instrumente. 2020-2025. aastatel on emissioonide mahud olnud järgmised:

EFSF ESM Kokku

2020 19,5 mld 11 mld 30,5 mld

2021 16,5 mld 8 mld 24,5 mld

2022 19,5 mld 8 mld 27,5 mld

2023 20 mld 8 mld 28 mld

2024 20 mld 6 mld 26 mld

2025 (plaan) 21.5 mld 7 mld 28.5 mld

4

ESMi/EFSFi võlakirjainvestorite seas on kasvanud Aasia investorite huvi - mullu pärines sealt

22%. Kõikide seniste võlakirjade investoritest on 55% pärit euroalast, 21% UKst ja Šveitsist,

13% Aasiast ja ülejäänud 11% jaotub ülejäänud Euroopa, Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika vahel.

Investorklasside puhul domineerivad pangad (40%), fondihaldurid (29%) ja riigid (keskpangad,

valitsused, riiklikud fondid 26%).

3. ESMi instrumentidega seotud arengud

ESMi laenuinstrumentide ülesehitust on olnud vajadus täiendada ka olemasoleva lepingu

raames. Näiteks COVID19 kriisi kõrghetkel 2020. aasta kevadel loodi üks Euroopa Liidu

toetusinstrument ka ESMi baasil. Selleks kohendati olemasoleva instrumendi – täiendavate

tingimustega krediidiliini tingimusi ning loodi ajutine pandeemia kriisitoetuse instrument kuni

240 miljardi euro suuruses mahus. Ükski euroala riik siiski seda instrumenti ei vajanud ning

instrument aegus vastavalt esialgsele plaanile 2022 aasta lõpus.

Arvestades viimaste aastate kogemust, sh mõnede euroala riikide laenuintresside kõikumisi

võivad täiendamist vajada nn ennetavate laenude protseduurid, et muuta nende instrumentide

kasutusele võtmist riikidele lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Samuti vajaksid ESMi

laenuinstrumentide tingimused täiendamist, et arvestada vahepeal muudetud Euroopa

eelarvereeglitega. Muudatusettepanekud on planeeritud esitada 2026.a. jooksul.

ESMi reform

2020. a lõpul algatatud ESMi reformiga korrastatakse ESMi instrumendid vastavalt esimesel

tegevuskümnendil saadud kogemustele ning viiakse kooskõlla euroala kriisilahenduse

korralduses toimunud muutustega.

Peamised muudatused puudutavad ESMile pankade kriisilahenduses viimase etapi toetuslaenu

andja funktsiooni andmist, mis on oluline samm Euroopa pangandusliidu ehitamisel. ESMi

baasil loodud kaitsemehhanismi võiks kasutada küll ainult viimane abinõuna, kui liikmesriikide

ühise kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud, pankadelt kriisilahendusfondi

kogutavad sissemaksed ei ole piisavad või kohe kättesaadavad ning ühtne

kriisilahendusnõukogu ei suuda ise piisavalt vahendeid kaasata. ESM saaks ühtsele

kriisilahendusfondile pakkuda laenu kuni 68 miljardit eurot (fondi juba kogutud vahendite tase

on ligikaudu 80 miljardit eurot). Tegemist on kriisiolukorras rakenduva täiendava

„kaitsevalliga“ Euroopa finantssüsteemi vastupidavuse ja usaldusväärsuse tõstmiseks. Ühtset

kriisilahendusfondi, mida ESM saaks reformi jõustumise järgselt ajutise laenuga toetada

rahastatakse pankade poolt tehtavatest regulaarsetest maksetest ja samal moel makstaks tagasi

ka võimalikud ESMist võetud laenud. Selline lahendus kahandaks võimalike pangakriiside

kulud maksumaksjatele ja reaalmajandusele. Kaitsemehhanismi loomisega, milleks on peale

reformi jõustumist vaja juhatajate nõukogu konsensuslikku otsust1, tühistatakse ESMi

toetusmeetmete seast krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise instrument.

Ajakohastatud lepinguga täpsustuvad ka ESMi toetusinstrumentide (eelkõige ennetavate

krediidiliinide) tingimused. Ennetava tingimusliku krediidiliini abikõlblikkuse hindamise

protsess muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning taotluse esitanud riigiga ei

1 kaitsemehhanismi käivitamise kohta, sh kaitsemehhanismi ülempiir.

5

sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Abisaav riik peab siiski kinnitama

lepingus sätestatud eeltingimustele vastamist ning jätkama nende tingimuste täitmist.

Täiendavate tingimustega ennetavat krediidiliini saavad taotleda ESMi liikmed, mis mõnda

tingimusliku krediidiliini nõuet ei täida, kuid kelle üldine majanduslik ja rahaline olukord on

endiselt hea ning valitsuse võlg jätkusuutlikul tasemel. Kinnitatakse üle, et ESM võib pakkuda

stabiilsustoetust ainult liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle

tagasimaksevõime on ESMi poolt kinnitust leidnud.

Muudatustega saab ESM tulevastes võimalikes finantsabi programmides ja kriisiennetuses

suurema rolli. Suureneb roll abiprogrammide ettevalmistuses ja seires.

Riigikogu ratifitseeris ESMi asutamislepingu muutmise 15.12.2021.

2025. aasta oktoobri seisuga on ESMi aluslepingu muudatused ratifitseerimata vaid Itaalias.

Lepingu muudatuste jõustumise ootel on ESM organisatsiooni ette valmistanud reformist

tulenevate uute ülesannete täitmiseks. Koos ühtse kriisilahendusasutusega on mh läbi viidud

panga kriisilahenduse õppused.

4. ESM toetusprogrammid

Küpros

Kestvus: 2013-2016

Maht: 6,3 miljardit eurot

Tagasimaksed: 2025-2031 – 2025. detsembris kavas esimene tagasimakse 0.4 mld eurot

laenude keskmine tähtaeg 14,9 aastat

laenude keskmine intressimäär 0,56%

Seire: Küprosele rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on

tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire

vähemalt 2029. aastani. Programmijärgse seire eesmärk on hinnata

Küprose võimet ESMilt saadud laen tagasi maksta. Euroopa Komisjon

koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindavad Küprose

majanduslikku, eelarve ja finantssektori olukorda kaks korda aastas. Seire

tulemuse põhjal saab vajadusel otsustada korrigeerivate meetmete

rakendamise tagasimakse võime säilitamiseks või taastamiseks. Hetkel

tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.

Hispaania

Kestvus: 2012-2013

Maht: 41,3 miljardit eurot, laenujääk 11.9 miljardit eurot

Tagasimaksed: 2022-2027

tagasi makstud 29.5 mld eurot

keskmine tähtaeg 12,5 aastat

laenude keskmine intressimäär 0,76%

6

Seire: Hispaaniale rakendub samuti programmijärgne seire kuni 75%

toetuslaenust on tagasi makstud (see tase saavutatakse, kui pärast

Hispaania järgmist 4.6 mld euro tagasimakset detsembris 2025 langeb

nende laenujääk 7.3 mld eurole). Euroopa Komisjon on koos Euroopa

Keskpanga, ESMi ja IMFiga regulaarsete seirearuannete põhjal hinnanud,

et Hispaania laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.

Kreeka

Kestvus: 2015-2018

Maht: 61,9 mld eurot, laenujääk 59,4 miljardit eurot

Tagasimaksed: 2034-2060

ennetähtaegselt tagasimakstud 2,5 mld eurot

keskmine tähtaeg 32,35 aastat

laenude keskmine intressimäär 1,23%

Seire: Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hinnangul

Kreeka on reformikohustusi täitnud rahuldavalt ning võlateenindamise

võime on piisav ja sellega seotud riskid on kontrolli all. Kreeka

süvendatud järelevalve lõppes 2022, sealtmaalt toimub regulaarne

programmijärgne seire.

EFSF programmid

Iirimaa

Kestvus: 2010-2013

Maht: 17,7 mld eurot

Tagasimaksed: 2029-2042

laenude keskmine tähtaeg 20,8 aastat

laenude keskmine intressimäär 0,91%

Seire: Iirimaale rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on

tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire

vähemalt 2031. aastani. Iirimaa olukorda hinnatakse kaks korda aastas.

Praegu laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.

Portugal

Kestvus: 2011-2014

Maht: 26 mld eurot, laenujääk 24 mld eurot

Tagasimaksed: 2025-2040

ennetähtaegselt tagasi makstud 2 mld eurot, detsembris 2025 järgmine 1.5

mld euro tagasimakse

keskmine tähtaeg 20,8 aastat

laenude keskmine intressimäär 0,91%

Seire: Portugalile rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on

tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire

vähemalt 2035. aastani. Portugali olukorda hinnatakse kaks korda aastas.

Praegu laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.

7

Kreeka

Kestvus: 2012-2015

Maht: 141,8 mld eurot, laenujääk 125.7 miljardit eurot

Tagasimaksed: 2023-2070

tagasi makstud 16.15 mld eurot

keskmine tähtaeg 42,45 aastat.

Seire: Regulaarne programmijärgne seire koos ESMi programmiga.

5. Lõppsõna

ESM toimib vastavalt talle antud mandaadile ning on valmis sekkuma nii kriisi ennetavalt kui

ka kriisi lahendamisel. Euroala kaitsemehhanismina on ESM üks oluline osa Euroopa

finantsstabiilsust kindlustavas struktuuris aga ka globaalses finantsturvavõrgustikus.

Aktiivseid programme ESMil ei ole, viimane programmijärge väljamakse tehti ESMist 2018

aastal. Nii EFSFi kui ka ESMi programmiriigid hakkavad etapiviisiliselt jõudma toetuslaenude

tagasimaksmiseni. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidavad programmijärgsed ülevaatused,

milles osaleb ka ESM, kinnitavad riikide laenude tagasimakse võimet.

ESMi reformi jõustumisest on veel puudu Itaalia ratifitseerimiskiri. ESM on valmis reformi

rakendamiseks. Lisaks analüüsitakse regulaarselt ESMi „tööriistakasti“ vastavust

liikmesriikide võimalikele vajadustele.

Nii välisaudiitor kui ka ESMi auditinõukogu on kinnitanud, et ESM on parimate

pangandustavade järgi hästi juhitud, tema finantsnäitajad ja selle aluseks olevad tehingud on

korrektsed ning õiguspärased.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa

stabiilsusmehhanismis

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud aruanne Eesti osalemisest Euroopa

stabiilsusmehhanismis (ESM).

2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud aruanne Riigikogule.

3. Rahandusministril anda Riigikogu istungil ülevaade Eesti osalemisest ESMis.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse aruanne

Riigikogule Eesti osalemisest

Euroopa stabiilsusmehhanismis

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks aruande Eesti

osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis eelnõu

2. Protokollilise otsuse eelnõu

Martin Põder 51960933

[email protected]

Meie 28.10.2025 nr 1.1-10.1/4655-1