Taotlus

11-4252438 27.10.2025 Väljaminev kiri (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAIDO IVASK PNOEE-37005260346 2025-10-28 06:53:17

1-1.22532 26.09.2025 Otsus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PRIIT VÄRK PNOEE-38504114926 2025-09-26 14:42:25

O32_2025.pdf

OTSUS

PAIDE LINNAVOLIKOGU

Üle eelarveaasta kohustuse võtmine

Paide 25. september 2025 nr 32

Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 8 ja Paide

Linnavolikogu 15.03.2018 määruse nr 14 “Linnavara valitsemise kord“ § 8 lõike 3 punkti 1

alusel.

Vastavalt Paide Linnavolikogu 24.01.2025 otsusele 1-1.2/25/1 „Üle eelarveaasta kohustuse

võtmine“ ja vastavalt 07.08.2025 vastuvõetud otsusele 1-1.2/25/26 „Paide Linnavolikogu 24.

jaanuari 2025 otsuse nr 1 „Üle eelarveaasta kohustuse võtmine“ muutmine“ esitas Paide

Linnavalitsus taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele taotlusvooru „Kättesaadavad kvaliteetsed

avalikud teenused“. Antud toetusprogrammi loomise otsuse tegi Vabariigi Valitsus eesmärgiga

muuta avalike teenuseid kättesaadavamaks ja parandada nende kvaliteeti. Nimetatud määruse

alusel oli taotlusvoor avatud 30.10.2024 – 30.01.2025. Paide Linnavalitsus esitas edukalt

toetustaotluse „Paide Perekeskuse loomine“, millele määrati toetus maksimaalses taotletud

mahus, milleks on 572 367 eurot. Projekti eesmärgiks on luua kogukonda kaasav ja ühendav

Paide Perekeskus, mis pakub kvaliteetseid tugiteenuseid lastele, noortele ja vanematele ning teeb

tihedat koostööd üldharidusasutustega ning teiste partneritega.

Seatud eesmärkide täitmiseks soovib Paide Linnavalitsus esitada taotluse Sotsiaalministeeriumile

Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 toetusmeetmele, mille eesmärgiks on toetada kohalikke

omavalitsusi Perepesa loomisel. Toetusmeede on mõeldud kohalikele omavalitsustele, mille

haldusterritooriumil veel ei ole avatud või kus tegutseb vaid üks Perepesa. Perepesa on

kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, mis toetab lapsevanemaid pädeva infoga, pakub tõhusaid

teenuseid ja kogukondliku keskkonda, kus pered saavad ka üksteisele toeks olla.

Taotletava toetusmeetme maksimaalne summa 106 735 eurot ja abikõlbulikuks kuluks on

Perepesa kahe ametikoha (ennetus- ja peretöökeskuse juht; mängutoa juhendaja-koordinaator)

tööjõukulud esimesel kahel aastal ehk 2026. ja 2027. aastal.

Tulevikus on esialgne planeeritav Paide Perepesa tööjõukulu ühe aasta kohta 53 367,50 eurot.

Lisaks on vastavalt SA Lapse Heaolu Arengukeskuse poolt esitatud Perepesa tegevusmudelile

püsikulud arvestuslikult kuni 27 000 eurot aastas ning ühekordne käivitamiskulu arvestuslikult

kuni 35 000 eurot.

Toetusmeetme taotlemise aluseks on omavalitsuse volikogu kinnituskiri eelarvelisteks

vahenditeks ja nõude, et omavalitsus on läbinud konsultatsiooni SA Lapse Heaolu

Arengukeskusega „Perepesa“ tegevusmudeli rakendamise osas, täitmine.

1. Garanteerida projekti „Paide Perepesa loomine“ ühekordne käivitamisega seotud kulu

2026. aastal kuni 35 000 eurot

2. Garanteerida Paide Perepesa käivitamisega kaasnevad püsikulud kuni 27 000 eurot aastas

alates 2026. aastast ning tööjõukulud alates 2028. aastast kuni 53 367,50 eurot aastas.

3. Linnavalitsusel sõlmida SA Lapse Heaolu Arengukeskusega koostööleping Paide

Perepesa loomiseks.

4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades või vaide

Paide Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Värk

linnavolikogu esimees

Eelarvestrateegia_lisa2.pdf#.pdf

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 1 -

PAIDE LINNA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS L0L6–L0L9

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 2 -

Sisukord 1. Sissejuhatus eelarvestrateegiasse.......................................................................................................................... - 3 -

2. Majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks ........................................ - 3 -

3. Eelarvestrateegia alused ja finantseesmärgid .................................................................................................. - 4 -

4. Paide linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvestrateegia aastateks 2026–2029 .............. - 5 -

4.1 Põhitegevuse tulud ja põhitegevuse kulud .................................................................................................... - 7 -

4.2. Investeerimistegevus .......................................................................................................................................... - 10 -

4.3. Finantseerimistehingud ..................................................................................................................................... - 12 -

4.4. Finantsdistsipliini näitajad ............................................................................................................................... - 13 -

5. Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos .......................................................................... - 16 -

5.1. Sihtasutus Paide Spordikeskus ....................................................................................................................... - 16 -

5.2. Sihtasutus Paide Haldus ..................................................................................................................................... - 17 -

5.3. Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein ................................................................................................................. - 17 -

6. Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia aastateks 2026-2029 .................................................. - 18 -

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 3 -

1. Sissejuhatus eelarvestrateegiasse Paide linna eelarvestrateegia on finantsjuhtimise dokument, mille abil planeeritakse linna arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikke finantsvahendeid. Linna eelarvestrateegia peaeesmärk on tagada stabiilne ja jätkusuutlik eelarvepoliitika, mis võimaldab ellu viia Paide linna arengukavas toodud valdkondade eesmärgid. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks Paide linna eelarve koostamisele, kohustuste võtmisele ja investeeringuprojektide kavandamisele. Lähtudes linna strateegilistest eesmärkidest, linna eelarvetulude prognoosist ja linna laenustrateegiast on määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute maht eelseisvateks aastateks.

Paide linna sõltuvad üksused on käesoleva eelarvestrateegia koostamisel konsolideerimisgrupi üksused SA Paide Spordikeskus ja SA Paide Haldus. Paide linna konsolideerimisgruppi kuuluvad lisaks eelnimetatutele SA Ajakeskus Wittenstein, AS Paide Vesi ja AS Järvamaa Haigla ning alates 12.07.2023 aktsiaselts Koeru Hooldekeskus. Nimetatud aktsiaseltside finantsprognoose ei arvestata linna eelarvestrateegias. Selleks, et andmed oleks võrreldavad, on eelarvestrateegias kajastatud ka SA Ajakeskus Wittenstein eelarvestrateegia prognoosid. Nii on strateegias kajastatud endiselt kõik linna asutatud sihtasutuste finantsprognoosid.

Paide linna eelarvestrateegia on koostatud tekkepõhiselt. Võrdlusandmetena on kajastatud 2024. aasta eelarve täitmine ning 2025. aasta eelarve eeldatav täitmine (seisuga 31.08.2025).

2. Majandusliku olukorra analüüs ja prognoos

eelarvestrateegia perioodiks Linna eelarvestrateegia prognooside arvestamisel on aluseks võetud Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine majandusprognoos, avaldatud ministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riigi- rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos .

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi põhjal on ebakindlus majanduses jätkuvalt suur, kuid ettevõtted ja majapidamised on siiski teatud määral valmis oma investeerimis- ja tarbimisplaane ellu viima. Välisnõudlus kosub aegamisi ja ettevõtete ekspordivõimalused paranevad. Lisandväärtus hakkab majanduses tasapisi kasvama laiapõhjaliselt erinevatel tegevusaladel.

Tööpuudus püsib sel aastal kõrgenenud tasemel, kuid hakkab alates 2026. aastast tasapisi alanema. Tööhõive langus jätkub käesoleval aastal, kuid pöördub taas tõusule 2026. aastal, mil majandus saab taas hoo sisse. Töötajate arvu vähendamine erasektoris toimub seniajani, kuid võrreldes majanduslanguse sügavusega on koondamiste arv olnud tagasihoidlik. Ettevõtted on eelmise ehk koroonakriisi õppetundide tõttu viimase majanduskriisi jooksul pigem hoidnud olemasolevaid töötajaid, et olla valmis võimalikuks kasvutsükliks. Hõive kasv pidurdub prognoosi lõpuaastatel, sest tööturul osalemise määr on juba praegu kõrge ja tööjõu pakkumine piiratud. Tööpuuduse määr alaneb järgnevatel aastatel, jõudes 2029. aastaks 6,6%ni ehk ligikaudu oma pikaajalisele keskmisele tasemele. Keskmise palga kasvutempo aeglustub, palga ostujõud taastub viimase kriisi eelsele tasemele 2026. aastaks. Kui aastatel 2022-2023 oli nominaalpalkade kasv inflatsioonisurvete tõttu üle 11%, siis 2024. aastal oli see 8% ja prognoosi lõpuks on 4,5% lähedal.

Majanduse pikaajaline kasvuvõimekus on viimase kriisi jooksul selgelt kahanenud. Kui enne koroonakriisi hinnati Eestile jõukohaseks ca 3% kasvu, siis nüüdseks jäävad potentsiaalse kasvu hinnangud 1-2% ümbrusse. See peegeldab tehniliselt eelkõige tootlikkuse nõrka panust, kuid sisu poolest on pärast sõja algust saanud tugeva löögi seni toiminud tarneahelad ning ettevõtted on silmitsi järsult suurenenud hinnatasemega. Tööjõu panus edaspidi on väike vananeva rahvastiku tõttu, kapitali panus taastub aeglaselt.

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus 2024. aastal 0,4%ni SKPst. Suur defitsiit oli tingitud omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemisest 2021. aastast alates ja kulude kiirest kasvust (sh kasvanud Euriborist). Kuna 2025. aastal on kohalike omavalitsuste valimised, mis tavapäraselt on kaasa toonud keskmisest suurema rõhu investeeringutele ja muudele kuludele, siis võib oodata käesoleval aastal tavapärasest suurema defitsiidi jätkumist. Samas võrreldes eelmise prognoosiga on

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 4 -

puudujääki vähendatud tulenevalt heast maksulaekumisest ning oodatust väiksemast investeerimisaktiivsusest. Valimistele järgnevatel aastatel väheneb omavalitsuste defitsiit 0,1% kuni 0,2%ni SKPst. Seda tingib ühelt poolt vähenenud võimekus kohustusi juurde võtta, kuid teiselt poolt aitab investeeringukulusid katta hüppeliselt kasvav saadavate investeeringutoetuste maht (välisabi ja CO2 kvooditulu). 25 Omavalitsuste finantsolukorra indeks võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaate omavalitsuse finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste omavalitsustega. Omavalitsuste koondindeks on tulnud 2020. aasta „väga kõrgeltk tasemelt „heak ja „keskmisek taseme vahele 2024. aastal. Sellesse on panustanud mitmete alamindikaatorite halvenemine. Täpsemaid tulemusi näeb ning iga omavalitsuse finantsolukorraga on võimalik tutvuda siin: https://minuomavalitsus.ee/omavalitsustefinantsolukorra-indeks.

Rahandusministeeriumi majandusprognoosi põhjal kasvab kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu pensionituludelt laekumise osakaal 16%ni KOV tulumaksust 2027. aastaks. Selle põhjuseks on pensionitulust laekuva eraldise määra tõstmine 10,23%ni, samas kui muudelt tuludelt eraldatav tulumaksu määr langetatakse samuti 10,23%le. Laekumiseks 2025. aastal on prognoositud 1 978 mln eurot, mis on veidi suurem kui kevadprognoosis kiirema palgakasvu tõttu.

Prognoosi põhinäitajad:

L0L4 tegelik

L0L5 prognoos

L0L6 prognoos

L0L7 prognoos

L0L8 prognoos

L0L9 prognoos

Keskmine palk 1 981 2 093 2 201 2 305 2 409 2 514

Palgakasv % 8,1% 5,7% 5,2% 4,7% 4,5% 4,4%

Tööpuudus, % 7,6% 7,6% 7,0% 6,7% 6,7% 6,6% Tarbijahinnaindeks (inflatsioon), % 3,5% 5,4% 3,5% 2,4% 2,3% 2,0%

Füüsilise isiku tulumaks (KOV osa), milj 1 868,4 1 978,0 2 068,0 2 161,0 2 268,0 2 369,0

Füüsilise isiku tulumaks (KOV osa), % 10,7% 5,9% 4,6% 4,5% 5,0% 4,5%

Allikls: Rlhlndusministeeriumi 2025. llstl suvine mljlndusprognoos.

3. Eelarvestrateegia alused ja finantseesmärgid Eelarvestrateegia finantsnäitajate prognoosimisel on aluseks võetud Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine majandusprognoos ning koostamisel on lähtutud kehtivast olukorrast, sh kehtivatest õigusaktidest, linnaeelarve 2024. aasta täitmisest ja 2025. aasta prognoositavast täitmisest. Eelarvestrateegia aluseks on järgmised eeldused: • maksumaksjate arv püsib stabiilne, järgides Eesti keskmist trendi; • residendist füüsiliste isikute makstud tulumaksust – 2025. aastal laekub maksumaksja

elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,29% ning residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist 5,50% (kuni 31.12.2023 arvestati residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust 11,96% ning pensionidelt tulumaksu KOV-dele ei arvestatud);

• Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvise majandusprognoosi alusel perioodil 2026-2029 kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksu kasv keskmiselt 4,6% aastas.

Üldised eesmärgid tulenevad Paide linna arengustrateegiast ning on konkretiseeritud arengukava põhiosas. Perioodi eesmärgiks on Paide linna elukeskkonna jätkuv parandamine, tagades erinevate valdkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu. Eelarvestrateegias on rõhuasetus eelkõige finantseesmärkidel.

Finantseesmärgid Finantseesmärkide seadmisel tuleb leida sobiv tasakaal pakutavate avalike teenuste ja hüvede kvaliteedi ja kvantiteedi ning finantspositsiooni vahel. Perioodi finantseesmärgid on järgmised: • põhitegevuse tulem vähemalt määras, mis katab jooksva aasta laenu teenindamise kulud;

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 5 -

• arengukavas planeeritud eesmärkidest lähtuva investeerimistegevuse ellu viimiseks maksimaalses võimalikus mahus välisrahastuse (sealhulgas EL-i struktuurfondide) kasutamine, tagades linnapoolse omafinantseerimise;

• finantsdistsipliini tagamise meetmetest kinnipidamine.

Ülaltoodud näitajate abil saab ülevaate linna omafinantseerimise võimekusest, arengusse orienteeritusest, olemasolevate laenukohustuste teenindamise ja uute investeerimislaenude võtmise vajadusest ning võimalustest. Finantseesmärkide seadmisel on oluline nende kooskõla ümbritseva majanduskeskkonnaga. Kohalike omavalitsuste areng sõltub oluliselt muutustest Eesti üldises majanduskeskkonnas ning riigi kesktasandil tehtavatest fiskaalpoliitilistest otsustest, mis puudutavad nii omavalitsuste tulu- kui ka kulubaasi. Seega võib linna eelarvestrateegia perioodil oluliseks riskiks pidada omavalitsuste tulusid ja kulusid reguleeriva õigusruumi ebastabiilsust Eestis. Omavalitsustel puudub kindlus, et kõik planeeritud tulud ka laekuvad ning see mõjutab ka oluliselt kohaliku omavalitsuse investeerimisvõimekust. Omavalitsuste finantsseisu mõjutab oluliselt ka omavalitsustele pandavad kohustused, saamas puudub kindlus kas või kui suures ulatuses eraldatakse vahendeid kohustuste täitmiseks. Oluline on regulaarselt jälgida tulude ja kulude laekumist vastavalt prognoosile ning vajadusel teha korrektuurid.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõike 2 alusel ei tohi põhitegevuse tulemi väärtus olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null. Sama paragrahvi lõike 3 alusel võib aruandeaasta põhitegevuse tulem olla väiksem kui null, kui eelneva aasta põhitegevuse tulem vastab § 33 lõikes 2 määratud lubatavale väärtusele ehk on suurem kui null. Prognoositavad põhitegevuse tulud ja põhitegevuse kulud peavad jääma piiridesse, et aasta lõpuks prognoositav põhitegevuse tulem peab jääma positiivne. Eelarve finantsnäitajate parandamiseks ning jätkusuutlikkuse omafinantseerimise võimekuse tagamiseks peab aga põhitegevuse tulem olema vähemalt sellises mahus, et katab laenu teenindamise kulud (laenu põhiosa maksed ja finantskulud). Praeguses eelarvestrateegia prognoosis on arvestatud, et põhitegevuse tulem on positiivne ja katab ka laenuteenindamise kulud. See aga eeldab pidevat tulude ja kulude jälgimist ja vajadusel strateegilisi otsuseid, et oleks tagatud jätkusuutlikkus ja omafinantseerimise võimekus. Vastasel korral võivad hakata kannatama KOV osutatavad teenused ja teenuste mahud, kuna puudub võimekus olemasolevaid kulusid pidevalt kasvatada mahus, kui tulude kasv ei ole kulude kasvuga võrreldav.

Lähtudes üldisest eelarvepoliitikast, on eesmärgiks eelarve struktuurne tasakaal. Eelarve tulem on tasakaalus, kui eelarve põhitegevuse tulem on võrdne investeerimistegevuse kogusummaga. Positiivne eelarve tulem (eelarve tulemi ülejääk) võimaldab edasisteks aastateks reservi koguda. Struktuurselt tasakaalus eelarve toetab finantsilist jätkusuutlikkust tulevasteks aastateks.

4. Paide linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarvestrateegia aastateks 2026–2029 Paide linna eelarvestrateegia on koostatud Rahandusministeeriumi kehtestatud vormide põhjal ning koosneb järgmistest osadest: põhitegevuse tulud ja põhitegevuse kulud, investeerimistegevus ning finantseerimistegevus. Käesoleva eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmest, mille kohaselt ei tohi põhitegevuse tulemi väärtus olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null ning linna netovõlakoormus peab jääma kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 ja § 59 lõigetes 12 ja 13 sätestatud piirmäära. Erandkorras võib põhitegevuse tulem olla negatiivse väärtusega tingimusel, et eelneva ja järgneva aasta põhitegevuse tulem on positiivse väärtusega. Põhitegevuse tulem on oluline finantsnäitaja. Negatiivne põhitegevuse tulem näitab, et omavalitsus ei suuda katta jooksvate tulude arvelt jooksvaid kulusid (tegevuskulusid). Sellisel juhul finantseeritakse näiteks põhitegevuse kulusid reservide (eelmiste aastate likviidsete vahendite jäägi) arvelt. Ühekordsete tulude arvelt põhitegevuse kulude finantseerimine pikemal perioodil on riskantne ning nende tulude kehvema laekumise korral võib tekkide oht sattuda finantsraskustesse.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 6 -

Käesoleva eelarvestrateegia põhitegevuse tulude ja kulude kavandamisel on eesmärk hoida põhitegevuse tulemit mahus, mis kataks aastased laenukohustuste tagasimaksed ja intressikulud ning võimaldaks teha investeeringuid.

Paide Linnavalitsus L0L4

täitmine

L0L5 eeldatav täitmine

L0L6 eelarve

L0L7 eelarve

L0L8 eelarve

L0L9 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 19 807 842 20 754 147 21 609 042 22 458 883 23 411 131 24 328 621

Maksutulud 12 915 645 13 616 740 14 252 735 14 911 939 15 668 702 16 388 722

sh tulumaks 12 651 243 13 315 340 13 921 195 14 547 245 15 267 538 15 947 442

sh maamaks 264 402 301 400 331 540 364 694 401 163 441 280

Tulud kaupade ja teenuste müügist

1 321 482 1 369 633 1 417 570 1 451 592 1 484 978 1 514 678

Saadavad toetused tegevuskuludeks

5 459 935 5 657 274 5 828 237 5 984 853 6 146 950 6 314 721

sh tasandusfond 555 958 545 657 545 657 545 657 545 657 545 657

sh toetusfond 4 326 724 4 323 423 4 474 743 4 631 359 4 793 456 4 961 227

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks

577 253 788 194 807 837 807 837 807 837 807 837

Muud tegevustulud 110 780 110 500 110 500 110 500 110 500 110 500

Põhitegevuse kulud kokku 17 509 097 19 060 695 19 905 650 20 648 090 21 386 803 22 109 106

Antavad toetused tegevuskuludeks

2 249 206 2 487 332 2 574 389 2 636 174 2 696 806 2 750 742

Muud tegevuskulud 15 259 891 16 573 363 17 331 261 18 011 916 18 689 997 19 358 364

sh personalikulud 10 578 405 10 924 799 11 488 525 12 031 372 12 574 219 13 122 286

sh majandamiskulud 4 645 632 5 547 787 5 741 960 5 879 767 6 015 001 6 135 301

sh llltes 2012 sõlmitud

kltkestlmltud

klsutusrendimlksed

134 900 134 985 135 072 133 199 130 896 130 896

sh muud kulud 35 854 100 777 100 777 100 777 100 777 100 777

Põhitegevuse tulem 2 298 746 1 693 452 1 703 392 1 810 794 2 024 327 2 219 515

Investeerimistegevus kokku -1 657 058 -2 610 990 -1 286 861 -1 118 153 -1 104 084 -1 062 901

Põhivara müük (+) 160 200 148 000

Põhivara soetus (-) -491 094 -2 438 821 -819 341 -700 000 -700 000 -700 000

sh projektide omlosllus 2 060 709 -2 078 775 -819 341 -700 000 -700 000 -700 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+)

2 551 803 360 046 0 0 0 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-)

-2 610 827 -395 900 -300 865 -247 000 -247 000 -247 000

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-)

-1 125 136 -87 040 -27 008 -27 008 -27 008 -27 008

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 151 075 70 000 65 000 50 000 50 000 45 000

Finantskulud (-) -293 080 -267 275 -204 646 -194 145 -180 076 -133 893

Eelarve tulem 641 688 -917 538 416 531 692 641 920 244 1 156 614

Finantseerimistegevus 335 696 -294 305 -294 304 -394 304 -1 294 305 -1 057 803

Kohustiste võtmine (+) 1 300 000 800 000 800 000 800 000 0 0

Kohustiste tasumine (-) -964 304 -1 094 305 -1 094 304 -1 194 304 -1 294 305 -1 057 803

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

-1 509 913 -1 160 336 122 227 298 336 -374 061 98 811

Nõuete ja kohustiste saldode muutus kokku (+ /-)

-2 487 296 51 507 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

3 714 381 2 554 045 2 676 271 2 974 608 2 600 547 2 699 358

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 7 -

Võlakohustised kokku aasta lõpu seisuga

9 931 515 9 177 657 8 526 281 7 776 778 6 129 578 4 718 878

sh üle 1 a perioodiga mittekatkestatav kasutusrent (konto 913100), sihtfinantseerimise kohustised (konto 253550), saadud ettemaksed (kontogrupp 2038)

3 022 887 2 563 334 2 206 262 1 851 064 1 498 168 1 145 272

Netovõlakoormus (eurodes) 6 217 134 6 623 613 5 850 010 4 802 170 3 529 031 2 019 521

Netovõlakoormus (%) 31,4% 31,9% 27,1% 21,4% 15,1% 8,3%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

19 807 842 16 455 931 15 126 329 14 598 274 14 046 678 14 597 173

Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%)

100,0% 79,3% 70,0% 65,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes)

13 590 708 9 832 319 9 276 319 9 796 104 10 517 648 12 577 652

Plide linnl kui kohlliku omlvllitsuse üksuse eellrvestrlteegil llstltel 20242029

4.1 Põhitegevuse tulud ja põhitegevuse kulud Kohaliku omavalitsuste üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi eesmärk on tagada KOV-le piisavad vahendid kohaliku elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu, korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ning hooldada kohalikke teid. Lisaks on KOV-idel võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad peamiselt laekumisi keskkonnatasudest või kaupade ja teenuste müügist. Riigieelarvest eraldatavad maksutulud ja toetused on arvestatud eelarvestrateegia koostamise perioodil kehtivates õigusaktides kehtestatud määrades.

Põhitegevuse tuludest suurima osa moodustavad füüsilise isiku tulumaksu laekumised ning riigieelarve tasandus- ja toetusfondi laekumised. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvatest tuludest moodustab olulisema osa füüsilise isiku tulumaks, moodustades aastatel 2024–2029 keskmiselt 65%–67% prognoositud põhitegevuse tuludest.

Maksutulud

Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Paide linnale laekuvad riiklikud maksud on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks.

Füüsilise isiku tulumaks

Kõige suurema osakaaluga kohalikule omavalitsusele laekuv maks on füüsilise isiku tulumaks. Kohalikule omavalitsusele eraldatav tulumaks sõltub maksumaksjate arvust ning keskmise palga ja muude maksustatavate tulude suurusest. Väga olulised on ka riigipoolsed tulumaksu eraldamise meetodid. Kohalikule omavalitsusele eraldatavat tulumaksu arvestatakse kalendriaasta 1. jaanuari seisuga füüsilisest isikust maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Omavalitsusüksusele eraldatava maksusumma arvutamisel ei arvata maksustatava tulu hulka kasu vara võõrandamisest. Füüsilisest isikust ettevõtja tasutud tulumaksu avansilisest maksest 70% eraldatakse avansilise eraldisena tema elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Kui tulumaksu eraldamise ajaks puuduvad registris andmed maksumaksja elukoha kohta, jaotatakse omavalitsusüksustele eraldatav maksusumma kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt nende arvestuslike osakaaludega. Kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatakse tulumaks vastavalt rahandusministri 19.12.2008 määrusele nr 54 „Füüsilise isiku tulumaksu kohaliku omavalitsuse üksustele eraldamise kordk.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 8 -

Detsembris 2022 võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis mõjutavad KOV-le eraldatava tulumaksuosa alates 2024. aastast. Muudatuse tulemusel eraldatakse 2025. aastal maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse järgmiselt: • 5,50% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist; • 11,29% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja

täiendav kogumispension, tulumaksuseaduse § 18 lõikes 13 nimetatud dividend ja vara võõrandamisest saadud kasu.

Tulumaksuseaduse muudatuse tulemusel muutuvad KOV-le eraldatava tulumaksu osad ka järgnevatel aastatel.

Kohalikele omavalitsustele eraldatud maksustatava tulu osa (% brutopalgast):

Aasta riiklikust pensionist

muust maksustatavast tulust*

2007-2008 - 11,90%

2009 (01.01.-31.03) - 11,93%

2009 (al 01.04) - 11,40%

2010-2012 - 11,40%

2013 - 11,57%

2014-2017 - 11,60%

2018 - 11,90%

2019 - 11,93%

2020-2023 - 11,96%

2024 2,50% 11,89% 2025 5,50% 11,29%

2026 8,50% 10,64% 2027 10,23% 10,23%

Alates 01.01.2025 on tulumaksumäär 22%, 2015. aastast kuni 2024. aastani oli tulumaksumäär 20%, 2014. aastani oli kinnipeetava tulumaksu määr 21%. Eelarvestrateegia koostamisel on tulumaksu prognoosimisel arvestatud järgmiste teguritega: • Paide rahvastikuregistris registreeritud elanike arv oluliselt ei vähene ning sellest tulenevalt

püsib stabiilne ka linna maksumaksjate arv, kelle tulumaks laekub linna eelarvesse; • kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksuosa on 2025. aastal 11,29% ja riiklikelt

pensionidelt 5,50%, 2026. aastal vastavalt 10,64% ja 8,50% ning alates 2027. aastast on nii riiklikelt pensionidelt kui ka muult maksustavalt tulult KOV tulumaksu osa 10,23%;

• tulumaksu kasv on arvestatud lähtudes Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisest majandusprognoosist.

Järgneval joonisel on välja toodud tulumaksu arvestus (tekkepõhine) 2024. aastal ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks, aastateks 2025-2029 ning kasv võrreldes eelmise aasta näitajaga.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 9 -

Tulumlksu lrvestus 2024. llstll ning prognoos llstlteks 2025-2029.

Maamaks Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv riiklik maks, mis laekub maamaksuseaduse alusel täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu määra kehtestab linnavolikogu lähtudes maamaksuseadusest. Eelarvestrateegia lähtub Paide linna maamaksu arvestamisel Paide Linnavolikogu 21.12.2017 määrusest nr 48 „Maamaksumäär ja maamaksust vabastamise alusedk ning selle õigusakti muudatustest. Määrust on mitmed korrad muudetud, eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud Paide Linnavolikogu 07.08.2025 määruses nr 8 „Paide Linnavolikogu 21. detsembri 2017 määruse nr 48 „„Maamaksumäär ja maamaksust vabastamise alusedk muutminek arvestatud maksumäärad, mis jõustuvad alates 01.01.2026: 1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,5% kehtivast maa maksustamishinnast

aastas, 2) maatulundusmaale 0,5% kehtivast maa maksustamishinnast aastas, 3) muu sihtotstarbega maale 1,0% kehtivast maa maksustamishinnast aastas. Seoses maamaksuseaduse muudatustega on vajalik eraldi kehtestada ka antavad soodustused. Seetõttu on eelnõus arvestatud järgnevad soodustused: 1) koduomaniku maksusoodustus piirmääraga 250 eurot aastas, 2) täiendava koduomaniku soodustuse määr pensionäridele ja töövõimetuse seaduse alusel on

osalise või puuduva töövõimega isikutele 250 eurot aastas, 3) täiendava maksusoodustusena on represseeritu või represseerituga võrdsustatud isik täielikult

vabastatud kodualuse maa maamaksust. Iga-aastase maamaksu kasvu piirmääraks on arvestatud 10%.

Tulud kaupade ja teenuste müügist Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad linna põhitegevuse tuludest väikese osa, ca 7%. Eelarvestrateegiasse prognoositud laekumised on arvestatud lähtudes 2025. aasta eelarvesse prognoositud tasemest ning kasv prognoositavateks aastateks lähtub kaupade ja teenuste hindade üldisest kallinemisest ehk tarbijahinnaindeksist vastavalt Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisest majandusprognoosist .

Tulud kaupade ja teenuste müügist laekuvad peamiselt lasteaia osalustasult, linna huvikoolide õppetasudelt ning teistelt omavalitsustelt Paide linna üldhariduskoolides õppivate õpilaste ja

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 10 -

lasteaialaste pealt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning koolieelse lasteasutuse seadus sätestavad, et munitsipaalkooli ja koolieelse lasteasutuse tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate ja lasteaias käivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste/laste arvuga. Koolieelse lasteasutuse seaduse kehtivus lõpeb 31.08.2025. Alates 01.09.2025 reguleerib lasteaedade osalustasu ja toidukulu päevamaksumuse rahastust alusharidusseaduse § 46.

Lisaks on arvestatud kaupade ja teenuste müügist laekuvate tuludena riigilõivud erinevate teenuste osutamise eest (ehituslubade ja kasutuslubade väljastamise eest jms), üüri- ja renditulud ning muud tulud kaupade müügi ja teenuste osutamise eest.

Toetused Saadavad toetused moodustavad linnaeelarve tuludest olulise osa. Laekuvatest toetustest suurima osa moodustavad laekumised riigieelarve tasandus- ja toetusfondist. Tasandusfondi eesmärk on ühtlustada omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Konkreetsele omavalitsusele riigieelarvest kantav summa leitakse valemi alusel, sealjuures on olulisteks parameetriteks tulumaksu laekumine, arvestuslik maamaks, elanike arv eri vanusegruppide lõikes, hooldatavate ja hooldajateenusele suunatute arv ning teede pikkus.

Toetusfond toetab kohalikke omavalitsusi konkreetsete ülesannete täitmisel. Suure osa toetusfondist moodustavad eraldised hariduskuludeks (sealhulgas õpetajate, õppealajuhatajate, direktorite palgafond, täiendkoolituskulud, vahendid õppekirjanduseks, koolilõunaks ja tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks). Lisaks hariduskuludele on toetusfondis planeeritud koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus, huvihariduse ja -tegevuse toetus, toimetulekutoetuse maksmise hüvitis, rahvastikutoimingute kulude hüvitis ning kohalike teede hoiu toetus.

Lisaks tasandus- ja toetusfondi summadele on eelarvestrateegias arvestatud muud sihtotstarbelised toetused (eelkõige projektipõhised toetused).

Muud tulud Muude põhitegevuse tuludena laekuvad tasud vee erikasutusest, kaevandamisõiguste tasud ja muud ühekordsed tulud. Nimetatud tuludest suurima osa moodustavad kaevandamisõiguste tasud, laekumised sõltuvad kaevandavate varade liikidest ja mahtudest. Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kuludeks on arvestatud antavad toetused tegevuskuludeks, personalikulud, majandamiskulud ja muud tegevuskulud (sealhulgas reservfond). Põhitegevuse kulude prognoosimisel on arvestatud 2025. aasta eelarves arvestatud mahtude ja määradega ning arengukavas sätestatud eesmärkidega.

Eelarvestrateegias on arvestatud põhitegevuse kulude minimaalne kasv lähtudes hindade üldisest kallinemisest, tarbijahinnaindeksi prognoosist. Personalikuludesse on arvestatud kasv riigieelarve toetusfondi arvelt ning eeldatav iga-aastane töötasu alampalga kasv lähtudes Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisest majandusprognoosist. Muid täiendavaid kulusid ei ole eelarvestrateegias prognoositud.

Vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele ei kajastata eelarvestrateegias põhitegevuse kulusid valdkonnapõhiselt. Põhitegevuse kulud jaotatakse valdkondade lõikes iga-aastases linnaeelarves, võttes aluseks arengukavas sätestatud strateegilised eesmärgid koos neile vastavate tegevustega.

4.2. Investeerimistegevus Paide linna investeeringute võimalused sõltuvad linna finantsvõimekusest. Prioriteediks on investeeringute kulude katteks kaasata võimalusel erinevate toetusfondide finantseeringut.

Eelarvestrateegia investeerimistehingutes kajastatakse põhivara müük, põhivara soetus (sealhulgas olemasoleva põhivara rekonstrueerimine), osaluste ja muude aktsiate müük ja soetus, finantstulud ja –kulud ning põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine ja põhivara soetuseks saadav

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 11 -

sihtfinantseerimine. Investeeringute finantseerimiseks on arvestatud nii linnaeelarve omavahenditega, laenude võtmise kui ka struktuurfondide toetustega. Investeeringute tegemisel on prioriteediks eelistada objekte, millele on võimalik saada täiendavat finantseeringut muudest allikatest. Investeeringutoetuste arvelt tehtavad investeeringud on eelarvestrateegias arvestatud üldjuhul ainult omaosalusena. Põhivara soetus ja rekonstrueerimine Eelarvestrateegias on arvestatud investeeringud linna põhivara soetamiseks ja rekonstrueerimiseks:

L0L6

eelarve L0L7

eelarve L0L8

eelarve L0L9

eelarve

04 Majandus 3L5 000 350 000 350 000 350 000

Paide linna teede ja tänavate rekonstrueerimine ja remont

300 000 350 000 350 000 350 000

Vabadussõja mälestusmärgi rajamine 25 000

05 Keskkonnakaitse L0 000 0 0 0

Projekti "Paide Terviseradade edasiarendamine" omafinantseering, Paide Linnavolikogu 19.01.2023 otsus nr 3 "Üle eelarveaasta kohustuse võtmine"

20 000

08 Vaba aeg, kultuur, religioon 100 000 100 000 100 000 100 000

Linna hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine ja remont

100 000 100 000 100 000 100 000

09 Haridus 374 341 L50 000 L50 000 L50 000

Linna hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine ja remont

250 000 250 000 250 000 250 000

Projekti "Paide Perekeskuse loomine" omafinantseering, Paide Linnavolikogu 23.01.2025 otsus nr 1 "Üle eelarveaasta kohustuse võtmine"

124 341

KOKKU PÕHIVARA SOETUS JA REKONSTRUEERIMINE

819 341 700 000 700 000 700 000

Põhivlrl soetus jl rekonstrueerimine vlldkondlde jl investeeringuobjektide lõikes.

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine Investeerimistegevuse real põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimisena kajastatakse eelarvestrateegia perioodil esmatasandi tervisekeskuse rajamise kaasfinantseering (AS-ile Järvamaa Haigla sihtotstarbeline investeeringutoetus võrdsetes osades kümne aasta jooksul alates 2017. aastast (aastad 2017-2026), igal aastal 53 865 eurot, hajaasustuse programmi KOV-i omaosalused ning sihtasutuse Paide Spordikeskus laenude põhiosa finantseerimine ning muud sihtotstarbelised investeeringutoetused.

L0L6

eelarve L0L7

eelarve L0L8

eelarve L0L9

eelarve

04 Majandus LLL 000 LLL 000 LLL 000 LLL 000

Investeeringutoetus sihtasutusele Paide Spordikeskus laenu põhiosa katteks

222 000 222 000 222 000 222 000

06 Elamu- ja kommunaalmajandus L5 000 L5 000 L5 000 L5 000 Hajaasustuse programmi KOV omaosalus 25 000 25 000 25 000 25 000

07 Tervishoid 53 865 0 0 0 Esmatasandi tervisekeskuse omafinantseering 53 865 0 0

KOKKU ANTAVAD TOETUSED INVESTEERIMISTEGEVUSEKS

300 865 L47 000 L47 000 L47 000

Põhivlrl soetuseks lntlv sihtfinlntseerimine vlldkondlde jl investeeringobjektide lõikes.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 12 -

Sihtasutuse Paide Spordikeskus laenu põhiosa tagasimaksed on kajastatud vastavalt laenulepingule SA Paide Spordikeskus finantseerimistegevuses. Sihtasutusel Paide Spordikeskus lõppes laenuleping 15.01.2025, kuid viimase maksena oli kehtiva laenulepingu maksegraafiku alusel 1 731 688 eurot, sellest tulenevalt viidi 2024. aastal läbi laenu refinantseerimine. Uue laenulepingu tagasimakse tähtaeg on 15.10.2032, laenu põhiosa tagasimaksed on 222 000 eurot aastas, viimasel aastal (2032. aastal) 117 688 eurot.

SA Paide Spordikeskus

Sihtasutuste

laenukohustuste jääk

aasta lõpu seisuga AS SEB Pank

Intress 6-kuu EURIBOR + 0,84%

Laenu võtmine jaanuar 2025

Laenu summa 1 731 688 Laenu tagasimakse tähtaeg: 15.10.2032

Laenu tagasimaksed:

2025 222 000 1 509 688

2026 222 000 1 L87 688 2027 222 000 1 065 688 2028 222 000 843 688 2029 222 000 6L1 688 2030 222 000 399 688

2031 222 000 177 688 2032 177 688 0

1 731 688 Sihtlsutuste llenu põhiosl tlglsimlksed vlstlvllt kehtivlle llenulepingule.

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetusena on arvestatud eelarvestrateegias AS Järvamaa Haigla aktsiate soetus õendusabikeskuse hoone kaasrahastamiseks.

L0L6

eelarve L0L7

eelarve L0L8

eelarve L0L9

eelarve

07 Tervishoid L7 008 L7 008 L7 008 L7 008

AS Järvamaa Haigla õendusabi keskuse hoone kaasrahastamine

27 008 27 008 27 008 27 008

KOKKU AKTSIATE SOETUS L7 008 L7 008 L7 008 L7 008 Aktsilte soetus vlldkondlde jl investeeringuobjektide lõikes.

Finantstulud ja -kulud Finantstuludena kajastatakse laekumised pangakonto intressidelt, finantskuludena arvestatakse intressikulud võetud laenudelt.

4.3. Finantseerimistehingud Finantseerimistegevusena on kajastatud linnale laenude võtmine ja võetud laenude põhiosa tagasimaksed vastavalt maksegraafikule. Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu ainult investeerimistehinguteks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §38 sätestatud nõuetele.

Seisuga 31.12.2024 on Paide linna laenukohustus kokku 8 561 328 eurot, sealhulgas 6 829 641 eurot on Paide linna laenukohustused ning 1 731 688 eurot on sihtasutuse Paide Spordikeskus laenukohustus, mida finantseerib Paide Linnavalitsus. Sihtasutuse laenu põhiosa tagasimaksete finantseerimine kajastatakse eelarves investeerimistegevusena põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimisena.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 13 -

Eelarvestrateegias on planeeritud aastatel 2026 kuni 2029 võtta investeerimislaenu kokku summas 1 600 000 eurot ning laenu põhiosa tagasimaksed kokku summas 5 040 716. eurot.

Paide linn on kavandanud eelnevatel aastatel võetud laenukohustusi ning ka eelarvestrateegia perioodil võetavaid laenusid vaid investeerimistegevuseks. Investeerimislaenu võtmine on vajalik arengukavas sätestatud eesmärkide ning kohalikule omavalitsusele pandud kohustuste täitmiseks. Eelarvestrateegia perioodil planeeritavate laenukohustuste võtmisel on arvestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud piirmääradega. Finantsdistsipliini meetmed ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud netovõlakoormuse ülemmäärad on välja toodud eelarvestrateegia peatükis „Finantsdistsipliini näitajadk.

Finantseerimistehingute arvestamisel on lähtutud, et linn hakkab võetavat investeerimislaenu tagasi maksma laenu võtmisele järgneva aasta jaanuarist, sellega tagab linn kohustuste tagasimaksmise prioriteediga, et linna netovõlakoormus püsib seaduses sätestatud piirmäärades.

Järgnevas tabelis on ülevaade linna olemasolevatest laenudest ja nende tagasimaksetest vastavalt tagasimaksegraafikule ning intressimääradest vastavalt sõlmitud laenulepingule. Tabelis ei kajastu eelarvestrateegias aastatel 2025-2029 planeeritud võetavate uute laenude summad.

L0L5 L0L6-L0L9 L030-L034 KOKKU

Keskkonna-

investeeringute

Keskus SA

18.10.2011-

27.08.2031

6 kuu

EURIBOR +

1,00%

315 085 1LL 541 17 504 70 016 35 021 1LL 541

SEB Pank AS 20.01.2019-

20.12.2028

6-kuu

EURIBOR +

0,96%

2 365 000 946 000 236 500 709 500 0 946 000

Swedbank AS 20.01.2020-

20.12.2029

6-kuu

EURIBOR +

0,95%

2 230 000 1 115 000 223 000 892 000 0 1 115 000

Luminor Bank

AS

20.01.2021-

20.12.2030

6-kuu

EURIBOR +

1,050%

1 650 000 990 000 165 000 660 000 165 000 990 000

Luminor Bank

AS

20.01.2022-

20.12.2031

6-kuu

EURIBOR +

0,68%

2 223 000 1 556 100 222 300 889 200 444 600 1 556 100

Swedbank AS 20.01.2023-

20.12.2032

6-kuu

EURIBOR +

0,95%

1 000 000 800 000 100 000 400 000 300 000 800 000

SEB Pank AS 20.01.2025-

20.12.2034

6-kuu

EURIBOR +

0,83%

1 300 000 1 300 000 130 000 520 000 650 000 1 300 000

KOKKU 11 083 085 6 8L9 641 1 094 304 4 140 716 1 594 6L1 6 8L9 641

Lepingupartner Laenu periood

Intressi määr

Laenu summa

Laenu jääk seisuga

31.1L.L0L4

Tasumisele kuuluv laenu põhiosa tagasimaksed

Plide linnl llenukohustused 2025-2034.

4.4. Finantsdistsipliini näitajad Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses on sätestatud finantsdistsipliini tagamise meetmed, millest tuleb kohalikul omavalitsusel kinni pidada: • põhitegevuse tulem ei tohi olla kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga seaduses sätestatud

väärtusest väiksem, st ei tohi olla negatiivne; • netovõlakoormus ei tohi ületada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §34 ja

§59 lõiketes 12 ja 13 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.

Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe. Võlakohustustena arvestatakse bilansis kajastatud kohustused, sealhulgas: • võetud laenud; • kapitalirendi- ja faktooringukohustused; • tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused;

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 14 -

• saadud toetuste tagasimakse kohustused; • toetusteks saadud ettemaksed; • toetuste andmise kohustused; • pikaajalised võlad tarnijatele; • muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. Lisaks eelnimetatud bilansilistele võlakohustustele võetakse netovõlakoormuses arvesse bilansiväliselt kajastatud mittekatkestatavad kasutusrendilepingud mittekatkestatava perioodiga üle ühe aasta. Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse raamatupidamisarvestuse andmete alusel aruandeaasta lõpu seisuga. Linna võlakohustustes arvestatakse ka sihtasutuse Paide Spordikeskus laenukohustus, mis ei kajastu linna eelarvestrateegia finantseerimistegevuses.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on finantsdistsipliini tagamise meetmed: • kinnipidamine põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest, • kinnipidamine netovõlakoormuse ülemmäärast.

Lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §59 lõigetest 12 ja 13 võis erandina aastatel 2020 kuni 2024 kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormus aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordse vaheni (kuni 2019. aastani kuuekordse vaheni), kuid ei tohtinud ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui kümnekordne põhitegevuse tulem on aastatel 2020 kuni 2024 väiksem kui 80% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormus ulatuda nendel aastatel kuni 80% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

Alates 2025. aastast kuni 2027. aastani väheneb ülemmäär järk-järgult igal aastal ning alates 2028. aastast on netovõlakoormuse ülemmäär taas enne erisuse kehtestamist kehtinud määras.

Netovõlakoormuse ülemmäära erisus lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 59 lõigetest 12 ja 13:

Netovõlakoormuse ülemmäär (oleneb kumb on suurem) L019

L0L0- L0L4 L0L5 L0L6 L0L7 L0L8

Põhitegevuse tulem korda järgmine kordaja 6 10 9 8 7 6 % vastava aasta põhitegevuse tuludest 60% 80% 75% 70% 65% 60% Netovõllkoormuse ülemmäär llstltel 2019-2028.

Paide linn on koostanud eelarvestrateegia aastateks 2025–2028 eesmärgiga tagada finantsdistsipliini meetmed. Aasta-aastalt on linna finantsnäitajad paranenud, linna netovõlakoormus on püsinud stabiilne ning see võimaldab linnal teha investeeringuid nii põhitegevuse tulemi kui ka laenukohustuste arvelt.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 15 -

Plide linnl finlntsdistsipliini meetmed

Eelarvestrateegias on arvestatud laenukohustuse võtmisel, et linna netovõlakoormus oleks väiksem kui seaduses kehtestatud ülemmäär. Linn on planeerinud ka järgnevatel aastatel võtta investeerimislaenu (kajastatud finantseerimistehingutes), kuid seejuures on arvestatud, et prognoositav netovõlakoormus jääb eelarveaasta arvestuslikust ülempiirist allapoole.

Põhitegevuse tulem peab olema finantsjätkusuutlikkuse tagamiseks mahus, mis võimaldab teenindada linna laene, tasuda intresse, sealhulgas finantseerida linna sihtasutuste laene ja laenuintresse ning planeerida investeeringuid ja muid tegevusi arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks. Kuigi põhitegevuse tulem prognoositavatel aastatel järk-järgult suureneb, ei kata see täies mahus laenu teenindamise kulusid, kuna ka laenu teenindamise kulude iga-aastaselt kasvavad.

L0L4

täitmine

L0L5 eeldatav täitmine

L0L6 eelarve

L0L7 eelarve

L0L8 eelarve

L0L9 eelarve

Laenu põhiosa tagasimaksed 964 304 1 094 305 1 094 304 1 194 304 1 294 305 1 057 803

Finantskulud (laenu intressid) 293 080 267 275 204 646 194 145 180 076 133 893

Laenu teenindamise kulud kokku 1 L57 384 1 361 580 1 L98 950 1 388 449 1 474 380 1 191 696

Põhitegevuse tulem L L98 746 1 693 45L 1 703 39L 1 810 794 L 0L4 3L7 L L19 515

Põhitegevuse tulemi ja laenu teenindamise kulude vahe 1 041 362 331 872 404 441 422 344 549 947 1 027 819

Põhitegevuse tulemi suhtarvuna arvestatakse omafinantseerimise võimekuse näitajat (arvutatakse põhitegevuse tulude ja kulude suhtena). Omafinantseerimise võimekuse näitaja peab olema vähemalt 1,0, kuid finantsjätkusuutlikkuse tagamiseks on optimaalne näitaja 1,10.

L0L4

täitmine

L0L5 eeldatav täitmine

L0L6 eelarve

L0L7 eelarve

L0L8 eelarve

L0L9 eelarve

Põhitegevuse tulude muutus 6% 5% 4% 4% 4% 4%

Põhitegevuse kulude muutus 2% 9% 4% 4% 4% 3%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,13 1,09 1,09 1,09 1,09 1,10

Põhitegevuse tulude jl kulude muutus jl omlfinlntseerimise võimekuse näitljl

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 16 -

5. Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos

Alates 2012. aastast reguleerib kohalike omavalitsuste finantsjuhtimist kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS). Kohaliku omavalitsuse arvestusüksuse koosseisu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus.

KOFS § 2 lõike 9 alusel on sõltuv üksus kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või nende mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest. Paide linna sõltuvad üksused on SA Paide Spordikeskus ja SA Paide Haldus. Selleks, et andmed oleksid võrreldavad ja eelarvestrateegias oleks kajastatud kõik linna sihtasutused, on eelarvestrateegias kajastatud ka SA Ajakeskus Wittenstein finantsnäitajad.

5.1. Sihtasutus Paide Spordikeskus Sihtasutus Paide Spordikeskus on Paide linna asutatud sihtasutus, mille asutamisel on kinnitatud põhikiri Paide Linnavolikogu 17.05.2007 otsusega nr 38, sihtasutuse registrikanne on tehtud 28.06.2007. Sihtasutus loodi eesmärgiga tagada Paide linna spordielu terviklik juhtimine, sealhulgas kasutatavate spordiobjektide ja rajatiste ühtne haldamine ning uute spordiobjektide rajamine.

Investeerimistegevuses on kajastatud Paide Linnavalitsuselt laekuv sihtotstarbeline toetus laenu põhiosa katteks ning finantskulud, finantseerimistegevuses on kajastatud laenu põhiosa tagasimaksed.

Sihtasutuse võlakohustus on investeerimislaen, mis on võetud spordihalli ehitamiseks. Laenu põhiosa ja intressikulusid finantseerib Paide linn oma eelarvest linnavalitsuse ja panga vahel sõlmitud garantiilepingu aluse. Sihtasutuse võlakohustus kajastub kohaliku omavalitsuse bilansis ja võlakohustustes. Sihtasutuse laenulepingu tähtaeg on 15. oktoobril 2032, tagasimaksed alates 2025. aastast igal aastal 222 000 eurot, viimasel aastal (2032. aastal) 177 688 eurot.

Eelarvestrateegia on planeeritud lähtudes 2025. aasta eelarve mahtudest ja tegevustest.

Sihtasutus Paide Spordikeskus

L0L4 täitmine

L0L5 eeldatav täitmine

L0L6 eelarve

L0L7 eelarve

L0L8 eelarve

L0L9 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 630 283 657 620 688 528 705 053 721 269 735 694

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt

272 020 213 520 181 633 175 840 171 723 170 070

Põhitegevuse kulud kokku (+) 536 853 607 899 629 175 644 275 659 093 672 275

Põhitegevuse tulem 93 430 49 721 59 353 60 777 62 175 63 419

Investeerimistegevus kokku (+/-)

123 652 122 551 162 000 166 500 170 500 171 800

Eelarve tulem 217 082 172 272 221 353 227 277 232 675 235 219

Finantseerimistegevus (-/+) -210 000 -222 000 -222 000 -222 000 -222 000 -222 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

7 082 -49 728 569 6 522 11 887 14 455

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

49 729 1 570 7 093 18 980 33 434

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

1 731 688 1 509 688 1 287 688 1 065 688 843 688 621 688

sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

1 731 688 1 509 688 1 287 688 1 065 688 843 688 621 688

Netovõlakoormus (eurodes) 1 681 958 1 509 686 1 287 117 1 058 595 824 708 588 253

Netovõlakoormus (%) 266,9% 229,6% 186,9% 150,1% 114,3% 80,0%

Sihtlsutus Plide Spordikeskus eellrvestrlteegil.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 17 -

5.2. Sihtasutus Paide Haldus Sihtasutus Paide Haldus on Paide linna asutatud sihtasutus, mille asutamisel on kinnitatud põhikiri Paide Linnavolikogu 23.08.2007 otsusega nr 63, sihtasutuse registrikanne on tehtud 26.10.2007.

Alates 01.01.2024 on asutuse töö olulises mahus ümber korraldatud ning töötajad on alates 01.01.2024 Paide Linnavalitsuse ja hallatavate asutuste koosseisus ning hallatavate asutuste haldamist korraldab linnavalitsus. Sellest tulenevalt on sihtasutuse eelarve maht oluliselt vähenenud ning sihtasutuse tegevusteks on PAIde Lasteaia Kastani tn kinnistu haldamine, linna turu haldamine, tänavavalgustuse haldamine ja käidukorraldus, linna rendipindade haldamine.

Eelarvestrateegia on planeeritud lähtudes 2025. aasta eelarve mahtudest ja tegevustest.

Sihtasutus Paide Haldus L0L4

täitmine

L0L5 eeldatav täitmine

L0L6 eelarve

L0L7 eelarve

L0L8 eelarve

L0L9 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 333 506 275 474 285 116 295 095 305 423 316 113

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt

264 320 267 300 276 656 286 338 296 360 306 733

Põhitegevuse kulud kokku (+) 285 109 265 339 274 626 281 217 287 685 293 439

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

1 470

sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele)

7 979 8 159 8 344 7 169 1 522 0

Põhitegevuse tulem 48 397 10 135 10 490 13 878 17 738 22 674

Investeerimistegevus kokku (+/-)

2 -40 000

Eelarve tulem 48 399 -29 865 10 490 13 878 17 738 22 674

Finantseerimistegevus (-/+) -9 310 -6 226

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

36 663 -40 000 10 469 13 282 16 808 21 091

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

-2 427 -3 909

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

51 081 11 081 21 550 34 832 51 639 72 731

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

31 420 17 035 8 691 1 522 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 5 954 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 2,2% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

Sihtlsutus Plide Hlldus eellrvestrlteegil

5.3. Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein on Paide linna asutatud sihtasutus, mille asutamisel on kinnitatud põhikiri Paide Linnavolikogu otsusega 21.10.2010 nr 73, sihtasutuse registrikanne on tehtud 27.01.2011.

SA Ajakeskus Wittenstein eesmärkideks on Paide Vallimäel paikneva Ajakeskuse Wittenstein (Vallitorn) ja lauluväljaku ning aadressidel Tallinna 9, 11 ja 13 asuvate kinnistute arendamine ja juhtimine. Sihtasutuse ülesanne on turismiteenuste arendamine ja Paide kui reisisihi tuntuse suurendamine ning seeläbi linna konkurentsivõime tõstmine turismivaldkonnas nii sise- kui ka välisturgudel. Sihtasutuse majandustegevuse arendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks korraldab sihtasutus erinevaid turismi- ja kultuuriüritusi, rendib pindasid ja pakub teenust seminaride, tähtpäevade, kontsertide, töötubade jne läbiviimiseks. Sihtasutus tagab Paide Vallitornis asuva

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 18 -

ajamasina atraktsiooni tehnilise korrasoleku ja atraktiivsuse külastajatele ning teenindab turiste, kes külastavad ajakeskust.

28.12.2012 aastal sõlmisid Kultuuriministeerium ja Paide linn koostöölepingu, lähtudes Järvamaa Muuseumi kasutuses oleva riigile kuuluva muuseumikogu tähtsusest Eesti rahvusliku kultuuripärandi osana ning tulenevalt ühisest huvist arendada jätkusuutlikult Ajakeskuse Wittenstein tegevust. 01.07.2013. aastal ühinesid SA Ajakeskus Wittenstein ja Kultuuriministeeriumile kuuluv Järvamaa Muuseum. Ühise asutuse juriidiliseks nimeks on SA Ajakeskus Wittenstein ja tema struktuuriüksuseks Järvamaa Muuseum. Muuseumi tegevuskulud katab osaliselt Kultuuriministeerium tegevustoetusena.

2023. aastal lõppes struktuurfondidest rahastatava projekti „Ajakeskuse Wittenstein edasiarendaminek tegevuste periood (projekti perioodi 01.08.2018-31.05.2023). Projekti raames kaasajastati Vallitornis asuva Ajakeskuse Wittenstein eksponaate ning rajatati Paidesse Tallinna tn 11 19. sajandi tegevusmuuseum. Projektiga loodi terviklik külastuskeskkond, mis pakub elamuslikku tegevust igas eas turistidele. Tegevusmuuseum annab ülevaate mitmetest ajastu tegevusaladest nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil, tutvuda saab 19. sajandi aja- ja kultuurilooga ning igapäevaeluga Eestis. Alates 2023. aastast on prognoositud külastajate arvu kasvu ning sellest tulenevalt põhitegevuse tulude suurenemist projekti „Ajakeskuse Wittenstein edasiarendaminek elluviimisel. Põhitegevuse tuludesse on arvestatud laekumised sihtasutuse põhitegevusest, lisaks sihtasutusele antav Paide linna tegevustoetus. Kultuuriministeeriumi sihtotstarbeline tegevustoetus muuseumi tegevuskulude katteks on arvestatud 2025. aasta tasemel.

Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein

L0L4 täitmine

L0L5 eeldatav täitmine

L0L6 eelarve

L0L7 eelarve

L0L8 eelarve

L0L9 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 630 936 728 495 755 449 773 580 791 372 807 200

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt

50 135 50 135 50 135 50 135 50 135 50 135

Põhitegevuse kulud kokku (+) 677 233 728 495 753 992 772 088 789 846 805 643

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

487

Põhitegevuse tulem -46 297 0 1 457 1 492 1 527 1 557

Investeerimistegevus kokku (+/-)

100 015

Eelarve tulem 53 718 0 1 457 1 492 1 527 1 557

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

53 718 0 2 914 2 984 3 050 3 111

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

110 752 110 752 113 666 116 651 119 701 122 812

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

Sihtlsutus Ajlkeskus Wittenstein eellrvestrlteegil

6. Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia aastateks

2026-2029 Paide linna 2026–2029 eelarvestrateegia on koostatud linna arengukavas ettenähtud eesmärkide saavutamiseks koos ajalise tegevuskava ja finantsplaaniga. Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia kajastab Paide linna ning linna sõltuvate üksuste finantsnäitajaid. Linna sõltuvad üksused on sihtasutused Paide Spordikeskus ja Paide Haldus. Lisaks on eelarvestrateegias arvestatud ka sihtasutus Ajakeskus Wittenstein finantsnäitajatega.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 19 -

Arvestusüksus (Paide linn) L0L4

täitmine

L0L5 eeldatav täitmine

L0L6 eelarve

L0L7 eelarve

L0L8 eelarve

L0L9 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 20 814 136 21 884 781 22 829 711 23 720 297 24 710 977 25 660 690

Põhitegevuse kulud kokku 18 419 861 20 131 472 21 055 019 21 833 355 22 605 209 23 353 525

sh llltes 2012 sõlmitud

kltkestlmltud

klsutusrendimlksed

142 879 143 144 143 416 140 368 132 418 130 896

Põhitegevuse tulem 2 394 276 1 753 309 1 774 692 1 886 941 2 105 768 2 307 165

Investeerimistegevus kokku -1 433 389 -2 528 439 -1 124 861 -951 653 -933 584 -891 101

Eelarve tulem 960 887 -775 131 649 831 935 288 1 172 184 1 416 064

Finantseerimistegevus 116 386 -522 531 -516 304 -616 304 -1 516 305 -1 279 803

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

-1 412 450 -1 250 064 136 180 321 125 -342 316 137 468

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (+/-)

-2 489 723 47 598 2 653 2 141 1 804 1 207

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

3 925 942 2 675 879 2 812 058 3 133 183 2 790 867 2 928 335

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

9 962 935 9 194 692 8 534 972 7 778 300 6 129 578 4 718 878

Netovõlakoormus (eurodes) 6 036 993 6 518 814 5 722 914 4 645 117 3 338 711 1 790 544

Netovõlakoormus (%) 29,0% 29,8% 25,1% 19,6% 13,5% 7,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

20 814 136 17 068 073 15 980 798 15 418 193 14 826 586 15 396 414

Netovõlakoormuse ülemmäär (%)

100,0% 78,0% 70,0% 65,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes)

14 777 144 10 549 260 10 257 883 10 773 076 11 487 875 13 605 870

Plide linnl lrvestusüksuse eellrvestrlteegil koondlndmed llstltel 2026-2029.

Keskpika planeerimise eesmärk on suurendada eelarveprotsessi stabiilsust ning tagada linna vahendite sihipärane ja efektiivsem kasutamine. Paide linn ja sõltuvad üksused on finantssituatsioonis, kus peamine tähelepanu on kulude pideval jälgimisel ning olemasolevate laenude tagasimaksmisel. Lähimate aastate eesmärk on linna elanikele vähemalt senisel tasemel avalike teenuste tagamine ning abivajajatele toimetuleku kindlustamine. Paide linna ning linna arvestusüksuse finantsnäitajad püsinud stabiilsed ning võimaldavad aastateks 2026–2029 prognoosida linna arenguks olulisi investeeringuid nii struktuurfondide toetuste kui ka laenukohustuse arvelt. Samas tuleb oluliselt pöörata tähelepanu põhitegevuse kulude (nii personalikulude kui ka majandamiskulude) tasemele, kuna kaupade ja teenuste erakordsete hinnatõusude tõttu on kasvanud surve ka palgatõusudele, kuid kulude katteks planeeritud tulud ei kasva samas tempos. See tingib olukorra, kus pidevalt on vajalik üle vaadata ja vajadusel ümber arvestada senised prognoosid ja arvestused ning planeerida riskistsenaarium kulude kokkuhoiu ja vähendamise kohta.

Eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud vajadusest tagada linna finantsstabiilsus ja jätkusuutlik areng vastavalt linna arengukavas sätestatud eesmärkidele ning arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmeteid.

Kui lähtuda riskistsenaariumi võimalusest, et tulude laekumine jääb planeeritust väiksemaks, väheneb põhitegevuse tulem. Põhitegevuse tulude vähenemine toob kaasa netovõlakoormuse ülemmäära vähenemise ja netovõlakoormuse protsendi tõusu. Vaba netovõlakoormuse vähenemine teeb keeruliseks investeerimistegevust planeeritud mahus ellu viia.

Arvestusüksusele kehtivad samad põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse nõuded nagu kohaliku omavalitsuse üksusele. Netovõlakoormuse maksimaalne lubatud näitaja on 60–100% põhitegevuse tuludest ja see sõltub omafinantseerimise võimekusest. Täpsemalt on netovõlakoormuse piirmäärad välja toodud eelarvestrateegia osas „Finantsdistsipliini näitajadk.

Lisa 2 Paide Linnavolikogu 25.09.2025 määrusele nr 11

„Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegiak

- 20 -

Arvestusüksuse põhitegevuse tulem ning netovõlakoormus on eelarvestrateegias prognoositud lubatud piires, st põhitegevuse tulem on positiivne ning netovõlakoormus lubatud piirmääras. Linna finantsjätkusuutlikkuse tagamiseks on eelarvestrateegias arvestatud põhitegevuse tulem mahus, mis võimaldab teenindada linna laene ning tasuda intresse, sealhulgas finantseerida linna sihtasutuste laene ja laenuintresse. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab, et põhitegevuse tulem ei tohi olla negatiivne kahel järjestikusel eelarveaastal. Negatiivne tulem võib riskistsenaarium kujutada olulist ohtu finantsdistsipliini tagamise meetmetele ja linna finantsvõimekusele. Sellest tulenevalt on väga oluline pidev tulude ja kulude jälgimine ning planeerida tegevused põhitegevuse kulude kokkuhoidmiseks, et tagada põhitegevuse tulemi kasv mahus, mis tagab linna omafinantseerimise võimekuse.

Plide linnl lrvestusüksuse finlntsdistsipliini meetmed.

Kinnituskiri Paide linn-LaHe, 16.10.2025.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MAARJA OVIIR-NEIVELT PNOEE-47211100246 2025-10-15 06:58:02

KAIDO IVASK PNOEE-37005260346 2025-10-17 12:49:13

Kinnituskiri Paide linn-LaHe, 16.10.2025.docx

Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
Re: Sotsiaalministeeriumi toetusmeede "Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine"

Kinnituskiri
Käesolevaga SA Lapse Heaolu Arengukeskus, registrikoodiga 90013532, aadressiga Mõisa 4, 13522 Tallinn, (edaspidi: LaHe), juhatuse liikme Maarja Oviir-Neivelt'i isikus ning Paide linn, aadressiga Keskväljak 14, 72711 Paide (edaspidi: KOV), mida esindab linnapea Kaido Ivask, kinnitavad, et KOV on läbinud konsultatsiooni Sotsiaalministeeriumi toetusmeetme "Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine" (link toetusmeetmele allpool) tähenduses, mille käigus kinnitatakse alljärgmist:
1. KOV kinnitab, et:
• Toetusmeetme tingimused (SIIN on link) on täidetud: 1) KOV eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid Perepesa tegevusmudeli kohapealse rakendamise jätkusuutlikuks rahastamiseks; 2) Perepesa rahastamise eelarvelised vahendid on tegevuste toimumise aastat kajastavas eelarves kinnitatud või esitab volikogu sellekohase kinnituskirja. KOV esitab Sotsiaalministeeriumile eelnimetatud tingimuste täitmist tõendavad dokumendid kooskõlas toetusmeetmega.
• KOV on tutvunud Perepesa tegevusmudeliga ning on valmis juhinduma Perepesa tegevusmudelist Perepesa tegevuse korraldamisel.
• KOVil on olemas sobilikud ruumid Perepesa loomiseks ning valmisolek kujundada need kooskõlas Perepesa brändijuhistega, koostöös LaHe sisekujundajaga/ brändihalduriga.
• KOVil on valmisolek kolme täistöökoha loomiseks – Perepesa juht, -mängutoa juhendaja-koordinaator, -psühholoog – Perepesa tegevusmudeli järgse tegutsemise tagamiseks.
• KOVil on valmisolek käivitada esimese aasta jooksul kõik Perepesa põhipaketi teenused, v.a kui LaHe ja KOV lepivad kokku teisiti.
• KOVil on valmisolek sõlmida LaHega koostööleping toetusmeetme toel loodava Perepesa tegevuse parimaks korraldamiseks.
2. LaHe kinnitab, et:
• KOV on läbinud konsultatsiooni Perepesa loomiseks ja -tegevusmudeli rakendamiseks koostöös LaHega, mille käigus on LaHe mh tutvustanud KOVile Perepesa tegevusmudelit ning Perepesaga seotud kulusid (näidiseelarve).
• KOVil on olemas sobilikud ruumid Perepesa loomiseks.
• LaHe toetab KOVi Perepesa loomisel ja -tegevusmudeli rakendamisel Sotsiaalmisiteeriumi ja LaHe vahel sõlmitud töövõtulepingu, Perepesa tegevusmudeli ning KOV ja LaHe vahel sõlmitava koostöölepingu kohaselt.
3. Erisused:
• Seoses Riigitugiteenuste Keskuse meetmega (vt prembula ülal) on Perepesa üheks meeskonna liikmeks tavapärase "Perepesa psühholoogi" asemel "pereteenuste käivitamise spetsialist". KOV kinnitab, et hoolimata muudetud ametinimetusest osutab „pereteenuste käivitamise spetsialist“ teenust, mis on sisult ja mahult võrdväärne Perepesa psühholoogilise nõustamise teenusega.
• Pooled kooskõlastavad loodava Perepesa asukohana Paide Perekeskuse ruumid aadressil Tallinna 49. Pooled on teadlikud, et nimetatud ruumid ei pruugi olla valminud Perepesa planeeritavaks avamiseks 2026. a esimeses kvartalis. Sellest tulenevalt kohustub KOV tagama LaHega kooskõlastatud teenuse osutamiseks sobiva(d) asenduspinna(d) Perepesa tegevuse läbiviimiseks kuni Paide Perekeskuses asuvate ruumide valmimiseni, mis peab toimuma hiljemalt 1. september 2026 a.
4. KOV kontaktisik Perepesa loomisel ja koostöö koordineerimisel on René Virks, tel. +372 55634992; e- post: [email protected].
LaHe kontaktisik Perepesa loomisel ja koostöö koordineerimisel on Teele Kravtšenko, tel. 53448132; e- post: [email protected]

Käesolev kinnituskiri on allkirjastatud digitaalselt, allkirjastamise aeg vastavalt viimasele digiallkirjale.

Paide Perepesa ajakava.pdf

Paide Perepesa ajakava

Tegevus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

1 Ruumide ettevalmistus

2 Personali värbamine

3 Personali erialane koolitus LaHe'ga

4

Perepesa mobiilse sisutegevustega töö

alustamine koostööpartnerite pindadel

5 Perepesa ruumide avamine

6 Perepesa pere- ja ennetustöö

20262025

Taotleja: Paide Linnavalitsus

Toetatav tegevus Perepesa loomine

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kirjeldus

Paide Perekeskuse hoonesse (Tallinna 49) luuakse Perepesa ruumid

Koostöös koostööpartnerite vahel leitakse vajalik personal

Viiakse läbi meeskonna koolitus Perepesa meetodite baasil.

Perepesa alustab tööd, mille eesmärgiks on esimese aasta jooksul

käivitada kõik Perepesa põhiteenused. Esialgu kasutatakse

koostööpartnerite ruume tegevuse elluviimiseks (Järvamaa

Keskraamatukogu harukogud, Paide Avatud Noortekeskus, Paide

Linnavalitsus, PAIde Lasteaed, Paide Sookure Lasteaed jt).

Valmivad Perepesale loodud ruumid ja toimub pidulik avamine

Avatud ruumides algab tavapärane Perepesa tegevus

2027

Vastutaja

Paide Linnavalitsus

Paide Linnavalitsus ja SA Lapse Heaolu Arengukeskus

SA Lapse Heaolu Arengukeskus

Paide Perekeskus ja Paide Linnavalitsus

Paide Linnavalitsus ja Paide Perekeskus ja Perepesa

Paide Perekeskus ja Perepesa

Paide Perepesa eelarve.pdf

VORM 2 - ARENGUPROGRAMMI EELARVE

Taotleja:

Programm:

Kululiik Ühik

1.1. Tööjõukulud

Perepesa juhataja 1

Psühholoog-nõustaja (Paides: Pereteenuste käivitamise spetsialist) 1

Mängutoa juhendaja- koordinaator 1

Perekool lapseootel peredele 2

Gordoni perekool 2

Loengu/koolitused lapsevanematele

2- aastasekõne ja arengu toetamine 1

Mängutoa juhendatud tegevused 1

Beebivanemate vestlusringid

Psõhholoogiline nõustamine

Lisateenused 1

Perepesade supervisioonid 4

Täiendkoolitused

Majanduskulud

Veebihaldus 1

Kliendihaldusprogramm 1

Inventar

KOKKU AASTAS

PROJEKTI MAKSUMUS KOKKU

KOKKU

1.3. Meeskonna arendamine

KOKKU

Kohaliku omavalitsuse turvalisuse arenguprogramm

1.2. Perepesa põhiteenused

KOKKU

1.5. Ühekordsed avamisega seotud kulud

1.4. Muud kulud

Brutopal

k

Ühiku

maksumus

(EUR)

2026 2027

Maksumus

KOKKU

(EUR)

Rahastus

1900 2542,2 30506,4 30506,4 61 012,80 Perepesa loomine - ESF

1900 2542,2 30506,4 30506,4 61 012,80 Paide LV (KVAT)

1420 1899,96 22799,52 22799,52 45 599,04 Perepesa loomine - ESF

167 624,64

496,00 992,00 992,00 1 984,00 Paide LV

3500,00 7000,00 7000,00 14 000,00 Paide LV

Paide Perekeskusega (KVAT)

1400,00 1400,00 2 800,00 Paide LV

300,00 300,00 600,00 Paide LV

Perepesa meeskonna tööülesanne

Perepesa meeskond

3000,00 3000,00 6 000,00 Perepesa meeskonna tööülesanne

25 384,00

350 1400 1400 2 800,00 Paide LV

1500 1500 3 000,00 Paide LV

5 800,00

Paide LV vastavalt kuludele.

540 540 540 1 080,00 Paide LV

1944 1944 1944 3 888,00 Paide LV

4 968,00

35 000,00 Paide LV

35 000,00

101888,32 101888,32

238 776,64

KOKKU

1.3. Meeskonna arendamine

KOKKU

Kohaliku omavalitsuse turvalisuse arenguprogramm

1.2. Perepesa põhiteenused

KOKKU

1.5. Ühekordsed avamisega seotud kulud

1.4. Muud kulud

Taotlusvorm kohalikele omavalitsustele perepesade loomiseks.pdf

Taotlusvorm kohalikele omavalitsustele Perepesade loomiseks

1.Taotleja nimi ja registrikood

Paide Linnavalitsus 2. Taotleja juriidiline aadress Keskväljak 14, Paide linn, Paide linn, Järva maakond 3. Kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) +372 3838600; [email protected] 4. Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE611010702000611004 SEB 5. Taotletav summa 106 735 (ükssada kuus tuhat seitsesada kolmkünnebd viis) eurot. 6. Toetuse kasutamise eesmärk (palun sõnastage eesmärk 1-2 lausega)

Toetust kasutatakse kahe Perepesa töötaja (Perepesa juhataja ja mängutoa juhendaja- koordinaator) palgakuludeks aastatel 2026-2027. 7. Tegevuste kirjeldus koos aastate kaupa eeldatava ajakavaga (vajadusel lisage fail) Paide Linnavalitsus on loomas Paide Perekeskust, mille koosseisu on planeeritud luua ka Paide Perepesa. Ajakava lisatud failina. 8. Mõõdetav tulemus (teenust saanud inimeste arv) toetuse saamise perioodil: 2000 inimest (Kokku on täna Paide linna lasteaedades 499 last. Lisades juurde nende vanemad ja lisanduvad lapsed ning lapsevanemad ning nende vanavanemad.

9. Taotlusvormiga on esitatud dokumendid, mis kinnitavad vastavust järgmistele tingimustele:

KOV-i eelarvest on eraldatud rahalised vahendid Perepesa rahastamiseks, mis on

kinnitatud eelarves või esitatud volikogu poolt heakskiidetud kinnituskirjaga.

JAH

Perepesa tegevusmudeli jätkusuutlik rahastamine on kinnitatud eelarvestrateegias eraldatud

vahenditega.

JAH

KOV on läbinud edukalt konsultatsiooni Perepesa rajamiseks koostöös LaHega ning esitab

LaHe poolt kinnitatud kirja konsultatsiooni toimumise kohta.

JAH

10. Kas küsitud tegevuse rahastamiseks kasutatakse muud rahastust, sh koostööpartnerid (KOV jne) või lisatakse omafinantseeringut. Palun loetleda: Paide Perekeskuse loomine on saanud läbi toetusmeetme „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ toetusrahastuse, mille omaosalus tuleb linnaeelarvest. Perepesa loomine on osa perekeskuse loomise protsessist.

11. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi, kirjeldage Paide Perepesa luuakse Paide Perekeskuse koosseisu, mille ülesandeks on omavalitsuse pere-

ja ennetustöö korraldamine lastele vanuses 0-17 ja nende peredele. Läbi mitmekülgse ja laiapindse lähenemise tagatakse ka projekti jätkusuutlikkus peale toetusperioodi lõppu.

12. Finantseelarve

Kululiigid taotletava summa osas

2026.aasta 2027.aasta Summa

kokku

1. Ennetus- ja peretöökeskuse juhi

tööjõukulud,koos maksudega

30506,40 30506,40 61012,80€

2. Mängutoa juhendaja-koordinaatori

tööjõukulud koos maksudega

22799,52 22799,52 45599,04

Kulud kokku: 53305,92 53305,92 106611,84

Taotleja esindaja nimi:

Kaido Ivask

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

11-4252438 27.10.2025 Väljaminev kiri.asice