| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 5.2-2/27019-2 |
| Registreeritud | 28.10.2025 |
| Sünkroonitud | 29.10.2025 |
| Liik | Kiri SISSE |
| Funktsioon | 5.2 Õigusteenus |
| Sari | 5.2-2 Õigusaktide ja eelnõude kooskõlastamised, sisendi andmised ja analüüsid |
| Toimik | 5.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kultuuriministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kultuuriministeerium |
| Vastutaja | Maarja Ilves (SKA, Üldosakond, Teabehalduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 9
Kultuuriministri 26.11.2014. a määruse nr 9
"Treeneri tööjõukulu toetuse määramise
tingimused, sealhulgas nõuded
spordialaliidule, spordiklubile ja
spordikoolile ning selle omaosalusele,
treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse
suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja
tagasinõudmise kord" muutmine
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel.
Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise
tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle
omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja
tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Treener, kelle treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse § 6 lõikes 12 sätestatud
koefitsienti, peab olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise
õppekava alusel puuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse täiendõppe koolituse.“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Laps või noor, kellel on tuvastatud puue, arvestatakse treeningrühma kahekordse
koefitsiendiga, juhul kui treeningrühma treener vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 12 sätestatud
tingimustele.“;
3) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Treeningrühma koormus peab vastama käesoleva määruse lisas 2 esitatud treeningrühma
treeningkoormuse normile. Iga treeningkorra kohta makstakse ettevalmistavas astmes toetust
maksimaalselt kahe akadeemilise tunni eest.“;
4) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „keskkonda esitatud“ tekstiosaga
„tunniplaanide ja“;
5) paragrahvi 7 lõiked 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Riigieelarves sihtotstarbeliselt treenerite tööjõukulude katteks ettenähtud vahenditest võib
toetuse andja kasutada kuni 1% käesoleva määruse § 16 lõike 2 punkti 2 kohase järelevalve
teostamisega ja muude haldusülesande täitmisega kaasnevate kulude katteks.
(13) Toetust eraldatakse kuni 50% ulatuses toetuse saamisega seotud treeneri tööjõukuludest koos
makstavate maksude ja maksetega juhul, kui treeningtundide summa kõigi vastavaks tunnistatud
taotluste peale kokku on kuni 1 400 000.“;
6) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „Kultuuriministeeriumi kodulehel,“;
7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel kehtiva puude olemasolu.“
8) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 17 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „käesoleva määruse § 13 lõike 7“ tekstiosaga
„käesoleva määruse § 13 lõike 8“;
10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgnevas sõnastuses:
„ (11) Kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust on kasutatud
puhkusepäevade või haigushüvitise maksmiseks, mis ületavad paragrahv 3 lõikes 7 sätestatud
piirmäära, vähendatakse määratud toetust piirmäära ületava summa ulatuses.“;
11) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
12) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga Kristiina Alliksaar
minister kantsler
1
Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määrus nr 9
„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused,
sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja
spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja
treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,
tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord”
Lisa 2
Laste ja noorte vanusepiirid, treeningrühma suuruse ja treeningrühma treeningkoormuse normid spordialade ning ettevalmistava,
treening- ja meisterlikkuse astmete kaupa
Juhul kui ei ole toodud välja teisiti, arvestatakse paralümpia spordialade treeningrühmad neile vastava mitteparalümpia spordiala
treeningrühmana (nt käsitletakse pimelauatennise treeningrühma käesoleva määruse kontekstis lauatennise treeningrühmana, istevõrkpalli
võrkpallina jne).
1 Vanuse alampiir peab täituma lapsel või noorel toetuse kasutamise kalendriaastal. Laps või noor ei tohi ületada vanuse ülempiiri taotluse esitamise
kalendriaastal. 2 Võistluste perioodil on lubatud treeningrühmade treeningkoormuse optimeerimise eesmärgil asendada planeeritud treeningtunnid
osalemisega võistlustel kuni 1/3 ulatuses treenerile nende treeningrühmade juhendamiseks planeeritud nädalakoormuse summast. Treeningtundide
hulka ei arvestata võistluspaika ja sealt tagasi jõudmiseks kuluvat aega. Treeneri koormusesse on lubatud arvestada ka treeninglaagrites oma
treeningrühmade juhendamisel antud treeningtunde.
Ettevalmistav aste Treeningaste Meisterlikkuse aste
SPORDIALA Lapse ja
noore
vanus1
Laste ja noorte
arv
treeningrühmas
Ühe
treeningrühma
koormus nädalas akadeemilistes
tundides2
Lapse ja
noore
vanus1
Laste ja noorte
arv
treeningrühmas
Ühe
treeningrühma koormus nädalas
akadeemilistes
tundides2
Lapse ja
noore
vanus1
Laste ja noorte
arv
treeningrühmas
Ühe
treeningrühma koormus nädalas
akadeemilistes
tundides2
2
1 Aerutamine 7-19
mitte vähem
kui 10 4-8 11-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
2 Aikido 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
3 Allveesport 7-19
mitte vähem
kui 10 4-8 11-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
4 Automudelism 7-19
mitte vähem
kui 10 4-8 11-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
5 Autosport 7-19
mitte vähem
kui 6 4-8 11-19
mitte vähem
kui 4 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
6 Capoeira 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
7 Cheerleading 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 8 14-24
8 Curling 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
9 Discgolf 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
10 Freestyle
suusatamine 6-19
mitte vähem
kui 6 4-8 10-19
mitte vähem
kui 4 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
11 Golf 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
12 Iaido 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
13 Iluuisutamine 5-19
mitte vähem
kui 10 4-8 9-19
mitte vähem
kui 6 8-14 14-23
mitte vähem
kui 2 14-24
14 Jalgpall 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 8 14-24
3
15 Jalgrattasport 6-19
mitte vähem
kui 8 4-8 10-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
16 Judo 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
17 Ju-Jitsu 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
18 Jõutõstmine 10-19
mitte vähem
kui 10 4-8 14-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
19 Jäähoki 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 8 14-24
20 Kabe 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
21 Kahevõistlus 6-19
mitte vähem
kui 8 4-8 10-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
22 Karate 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
23 Kergejõustik 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
24 Kick-boxing 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
25 Kiiruisutamine 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
26 Kobudo 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
27 Korvpall 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 8 14-24
28 Kudo 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
4
29 Kujundujumine 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
30 Kulturism ja
fitness 7-19
mitte vähem
kui 10 4-8 11-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
31
Käsipall (k.a.
pimedate
väravpall) 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19 mitte vähem
kui 8 8-14 15-23 mitte vähem
kui 8 14-24
32 Laevamudelism 7-19
mitte vähem
kui 10 4-8 11-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
33 Laskesuusatamine
6-19 mitte vähem
kui 8 4-8 10-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
34 Laskmine 10-19
mitte vähem
kui 8 4-8 14-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
35 Lauatennis 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
36 Lennumudelism 7-19
mitte vähem
kui 10 4-8 11-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
37 Lumelauasõit 6-19
mitte vähem
kui 8 4-8 10-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
38 Maadlus 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
39 Maahoki 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 8 14-24
40 Male 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
41 Matkasport 8-19
mitte vähem
kui 10 4-8 12-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
42
Moodne viievõistlus
8-19 mitte vähem
kui 8 4-8 12-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
5
43 Mootorrattasport 7-19
mitte vähem
kui 6 4-8 11-19
mitte vähem
kui 4 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
44 Muaythai 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
45 Murdmaa-
suusatamine 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
46 Mäesuusatamine 6-19
mitte vähem
kui 8 4-8 10-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
47 Orienteerumine 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
48 Petank (k.a.
boccia) 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
49 Piljard 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
50 Poks 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
51 Purjetamine 7-19
mitte vähem
kui 8 4-8 11-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
52 Raadiosport 8-19
mitte vähem
kui 10 4-8 12-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
53 Ragbi 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 8 14-24
54 Rannavõrkpall 6-19
mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
55 Ratsutamine 8-19
mitte vähem
kui 6 4-8 12-19
mitte vähem
kui 4 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
56 Ronimissport 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
6
57 Rulluisutamine 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
58 Saalihoki 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 8 14-24
59 Sambo 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
60 Sport chanbara 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
61 Squash 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
62 Sulgpall 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
63 Sumo 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
64 Suusahüpped 6-19 mitte vähem
kui 8 4-8 10-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
65 Sõudmine 7-19 mitte vähem
kui 10 4-8 11-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
66 Taekwondo 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
67 Tantsusport 5-19 mitte vähem
kui 10 4-8 9-19
mitte vähem
kui 8 8-14 14-23
mitte vähem
kui 4 14-24
68 Tennis 5-19 mitte vähem
kui 8 4-8 9-19
mitte vähem
kui 6 8-14 14-23
mitte vähem
kui 2 14-24
69 Triatlon 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
70 Turniiribridž 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
7
71 Tõstmine 10-19 mitte vähem
kui 10 4-8 14-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
72 Ujumine 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
73 Veemotosport 10-19 mitte vähem
kui 6 4-8 14-19
mitte vähem
kui 4 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
74 Veeremängud 8-19 mitte vähem
kui 10 4-8 12-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
75 Vehklemine 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 2 14-24
76 Vibusport 7-19 mitte vähem
kui 8 4-8 11-19
mitte vähem
kui 6 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
77 Võimlemine 5-19 mitte vähem
kui 10 4-8 9-19
mitte vähem
kui 6 8-14 14-23
mitte vähem
kui 2 14-24
78 Võrkpall 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 8 14-24
79 Wu-shu 6-19 mitte vähem
kui 10 4-8 10-19
mitte vähem
kui 8 8-14 15-23
mitte vähem
kui 4 14-24
Kultuuriministri
26.11.2014. a määrus nr 9
„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise
tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule,
spordiklubile ja spordikoolile ning selle
omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile,
ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise
ja tagasinõudmise kord“ Lisa 3
Treeneri tööjõukulude toetuse taotlemisel esitatavad andmed
Toetuse taotlemiseks esitab spordialaliit, spordiklubi või spordikool toetuse andjale
elektroonilises keskkonnas järgmised andmed:
1. Andmed taotleja kohta:
1.1. Registrikood
1.2. Spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli nimetus (täidetakse keskkonna poolt
vastavalt registrikoodile)
1.3. E-posti aadress
1.4. Veebilehe aadress
1.5. Pangakonto number
1.6. Kontaktisiku nimi
1.7. Kontaktisiku telefon
2. Andmed treenerite kohta:
2.1. Isikukood
2.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)
2.3. Spordiala
2.4. Kehtiv kutsetase (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile ja spordialale)
2.5. Erivajadustega isikute juhendamise täiendõppe koolituse läbimise kinnitus (täidetakse
keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)
3. Andmed treeningrühmade kohta:
3.1. Treeningrühma nimi
3.2. Treeneri või treenerite nimi/nimed
3.3. Spordiala
3.4. Treeningrühma aste
3.5. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu
läbiviimise kohaga ja vastutava treeneri nimega (mitme treeneriga treeningrühma puhul)
4. Andmed õpilaste kohta:
4.1. Isikukood
4.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)
4.3. Kuulumine treeningrühma
4.4. Kehtiva puude olemasolu
5. Taotleja esindaja andmed:
5.1. Isikukood (läbi autentimise ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu)
5.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)
5.3. Taotluse esitamise kuupäev (täidetakse keskkonna poolt taotluse esitamise hetkel)
Eelnõu seletuskirja lisa
Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine
SKA Eelnõu punkti 2 teine lause võimaluse mitmeti mõistmiseks,
kuna eelnõust ei selgu, kuidas täpsemalt andmevahetuse
protsessi ette nähakse ja millised andmeid täpsemalt selle raames
töödeldakse. Meile jääb selgusetuks, kas eelnõu kohast
andmevahetust soovitakse hakata teostama x-tee kaudu
andmekogude vahel (nagu seda võib järeldada 11.07.2025 x-tee
avamise taotlusest1) või üksikpäringute põhiselt nagu võib seda
eelnõust välja lugeda. Mõlemal juhul vajab täpsustamist
töödeldav andmekoosseis, kuna hetkel ei ole arusaadav, kas
kontrollida soovitakse üksnes puude olemasolu fakti andmeid
(jah/ei kujul) või ka puude raskusastmete andmeid ning millisel
õiguslikul alusel vastavaid andmeid töödeldakse.
Arvestatud. Lisatud on uus eelnõu punkt 7, millega
sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse üle
puude olemasolu kohta esitatud andmed. Seletuskirja on
täiendatud ja selgitatud, et taotluses küsitakse lihtsalt
märget selle kohta, millistel lastel või noortel on puue
tuvastatud. Toetuse andja kontrollib seejärel
Sotsiaalkindlustusameti vahendusel, kas esitatud andmed
vastavad tõele. Antud juhul ei koguta puude raskusastme
andmeid, vaid ainult jah/ei kujul märget (nii taotlejalt kui
Sotsiaalkindlustusametilt). Andmevahetus hakkab
toimuma X-tee kaudu ning selle töötlemise aluseks on
SpS § 91 lg 5 p 3.
Kuivõrd puude andmeid kogutakse ja säilitatakse sotsiaalkaitse
infosüsteemis (SKAIS-is), mitte rahvastikuregistris, võib SpS §
91 lõikest 6 järeldada, et treeneri tööjõukulu toetuse taotluste
menetlemisel soovitakse puude andmete õigsust kontrollida
spordi andmekogu (Eesti spordiregistri) kaudu SKAIS-st.
Sellega seonduvalt vajab lahendamist kahe andmekogu vahelise
x-tee teenuse avamise ja sellega seotud õigusliku aluse küsimus.
Siinkohal on aga oluline, et Eesti spordiregistri põhimääruse §-s
21 küll reguleeritud andmevahetus teiste andmekogudega, kuid
viidatud loetelu ei sisalda andmevahetust SKAIS-ga. Sellest
tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda ka Eesti Spordiregistri
põhimääruse muutmist ning täiendada põhimääruse § 21 ja lisa 1
nii, et SKA ja SKAIS oleks seal kirjas kui andmevahetuse
Mittearvestatud. Treenerite tööjõukulu menetlemise
süsteem ei ole osa spordiregistrist, mistõttu ei ole
asjakohane spordiregistri põhimäärust praegusel ajal
muuta.
Eelnõu seletuskirja lisa
partner ning puudeandmete kontroll oleks selgesõnaliselt
reguleeritud.
Eesti
Paralümpiakomitee
1) paragrahv 5 lõige 12 muuta sõnastust:
„(12) Treener, kelle treeningrühma suuruse arvutamisel
kasutatakse § 6 lõikes 12 sätestatud koefitsienti, peab olema
läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise
õppekava alusel puuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse
täiendõppe koolituse.“
Arvestatud. Sõnastust muudetud.
Spordikoolituse ja
-Teabe SA
Palume kaaluda eelnõu punkt 2 paragrahv 6 lõige 12 lisada
määruses alljärgnevas sõnastuses:
“Laps või noor, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav
puue, arvestatakse treeningrühma kahekordse koefitsiendiga,
juhul kui treeningrühma treener vastab käesoleva määruse § 5
lõikes 12 sätestatud tingimustele. Puude olemasolu
tuvastamiseks kinnitab taotleja puude olemasolu toetuse
taotluses ning toetuse andja kontrollib seda
Sotsiaalkindlustusametilt andmevahetuse kaudu saadud teabe
alusel.“;
Selgitus: Ettepanek on taotlejale mitte panna kohustust esitada
taotlusel puudetunnistus. Meie hinnangul piisab õpilase juurde
vastava märke tegemisest, mille saame aluseks võtta automaatse
päringu tegemisel Sotsiaalkindlustusametist.
Arvestatud. Sätte sõnastust parandatud ja täpsustatud.
Palume kaaluda eelnõu punkti 3 paragrahv 6 lõige 2 muuta
alljärgnevas sõnastuses:
“paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2)
Treeningrühma koormus peab vastama käesoleva määruse lisas 2
Arvestatud osaliselt. Sõnastust muudetud, kuid lisatud
oluline täiendus, et kahe treeningtunni piirang kehtib ühe
treeningkorra kohta.
Eelnõu seletuskirja lisa
esitatud treeningrühma treeningkoormuse normile.
Ettevalmistavas astmes makstakse toetust maksimaalselt kahe
akadeemilise tunni eest.“;
Eesti
Laskesuusatamise
Föderatsioon
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon teeb ettepaneku täiendada
ja korrigeerida määruse
„Treeneri tööjõukulu toetuse maksmise tingimused ja kord“ lisa
2, viies laskesuusatamise treeningrühmade vanusepiirid ja
astmelise jaotuse vastavusse murdmaasuusatamisega.
Laskesuusatamine on oma olemuselt murdmaasuusatamisega
tihedalt seotud spordiala, mille eripäraks on laskmise
komponent. Tänapäevane treeningpraktika näitab, et
laskmisoskusi on võimalik ohutult ja metoodiliselt arendada juba
varases eas, kasutades õhkrelvi kui treeningvahendit. See
võimaldab luua turvalise ja mängulise keskkonna, kus lapsed
saavad suusatamise kõrval järk-järgult õppida ka laskmise
põhitõdesid.
Praeguses määruse lisas 2 toodud laskesuusatamise vanusepiirid
on jäigad ega võimalda treeningrühmade moodustamist
murdmaasuusatamisega sarnases süsteemis. Selle tulemusena
jäävad nooremad sportlased sageli laskesuusatamise klubide
tööprotsessist välja ning treeneritel on keerulisem tagada
järjepidev üleminek murdmaa- ja laskesuusatamise vahel.
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon teeb ettepaneku:
ühtlustada kõik laskesuusatamise treeningastmete
vanusevahemikud murdmaasuusatamisega;
Arvestatud. Lisa 2 muudetud (eelnõu punkt 11).
Eelnõu seletuskirja lisa
säilitada kehtivad miinimumrühma suurused, tagades toetuse
määramise põhimõtete järjepidevuse.
Leiame, et muudatus toetaks treenerite töö süsteemsust, looks
lastele sujuva arengutee murdmaasuusatamisest
laskesuusatamiseni ning tagaks spordialade vahelise võrdse
kohtlemise riikliku toetuse rakendamisel.
JDM 1. Muudetava määruse § 8 lg 1 näeb ette, et taotlus toetuste
saamiseks järgnevaks kalendriaastaks esitatakse läbi
elektroonilise keskkonna toetuse andjale ajavahemikus 1.
novembrist kuni 20. novembrini. Nimetatud keskkonda vaadates
saab järeldada, et elektrooniline keskkond taotluste
menetlemiseks on spordiregistri osa. Juhul, kui tegemist ei ole
spordiregistri osaga, siis palume Kultuuriministeeriumil eelnõu
seletuskirjas täpsustada, mida elektrooniline keskkond endast
kujutab ja mis reguleerib selles keskkonnas isikuandmete
töötlemist.
4. SpS § 91 reguleerib treenerite tööjõukulu toetust. Sama
paragrahvi lõige 5 näeb ette, milliseid andmeid töödeldakse
nimetatud teotuse menetlemisel. Lõike 5 punkti 3 kohaselt
töödeldakse selleks ka toetust taotlevas spordialaliidus,
spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude
andmed. Eelnõu punkti 2 kohaselt esitab puude olemasolu
tuvastamiseks taotleja vastavad andmed toetuse taotluses. Eelnõu
punktiga 10 kehtestatud lisa 3 kohaselt tuleb esitada taotluses
õpilase kehtiva puudetunnistuse olemasolu. Nagu eelnevalt
mainitud, toimub taotluse esitamine muudetava määruse kohaselt
elektroonilises keskkonnas, mis on osa spordiregistrist. Juhime
tähelepanu, et SpS § 61 lõikes 6 loetletud isikuandmete
Mittearvestatud. Treeneri tööjõukulu menetlemise
keskkond ei ole osa spordiregistrist, vaid eraldiseisev
toetuste menetlemise süsteem. Selles isikuandmete
töötlemine on reguleeritud SpS § 91 lõikes 5. Antud juhul
ei ole asjakohane antud asjaolu eelnõu seletuskirjas
täpsustada, kuivõrd ei ole seotud ühegi eelnõu punktiga.
Eelnõu seletuskirja lisa
kategooriad ei võimalda töödelda spordiregistris isiku eriliiki
isikuandmeid (st puude andmeid). Seega ei ole Justiits- ja
Digiministeeriumi hinnangul spordiregistris võimalik treenerite
tööjõukulu toetuse taotlusi menetleda.
Spordiregistri põhimääruse alusel ei ole selge, millise
alamandmekogu all treenerite tööjõukulu toetusi menetletakse.
Põhimääruse §-des 7-12 on ette nähtud alamandmekogude
eesmärk ja ülesanne, kuid ükski neid ei hõlma treenerite
tööjõukulu toetuse menetlemist.
2. SpS § 61 lg 1 näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister
asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille
põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi
korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise
tõhustamiseks. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi
regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega ei
saa asutamist enam edasi delegeerida. Eelnevast tulenevalt
palume muuta lõike 1 sõnastust nähes ette, et: „(1) Spordi
andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille
põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi
korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise
tõhustamiseks.“. Eelnevast tulenevalt tuleb muuta ka Eesti
spordiregistri põhimääruse § 1 ja jätta pealkirjast välja
„asutamine ja“ ning sõnastada säte: „Eesti spordiregister on riigi
infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu.“.
3. SpS § 61 lg 6 näeb ette, et isikuandmetena kogutakse järgmisi
andmeid, millele järgneb isikuandmete kategooriate loetelu.
Esiteks juhime tähelepanu, et andmekogus mitte üksnes ei
koguta isikuandmeid, vaid seal töödeldakse isikuandmeid, mis
Teadmiseks võetud. Puudutavad seaduse muutmist, mida
käesoleva eelnõuga ei tehta.
Eelnõu seletuskirja lisa
hõlmab ka säilitamist, kustutamist, parandamist jne. Seega tuleks
SpS § 61 lõike 6 sissejuhatav lauseosa sõnastada: „(6)
Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:“
5. Eelnõu punkti 2 kohaselt kontrollib toetuse andja puude
andmete õigsust Sotsiaalkindlustusametilt andmevahetuse kaudu
saadud teabe alusel. Spordiregistri põhimääruse § 21 näeb ette
andmevahetuse teiste andmekogudega, kuid seal ei kajastu, et
spordiregister vahetaks andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemiga.
Seega ei ole selge, kuidas andmevahetus toimub ning seda tuleks
täpsustada.
Arvestatud osaliselt. Kuivõrd toetuste menetlemise
keskkond ei ole osa spordiregistrist, siis ei ole ka
asjakohane spordiregistri põhimääruse andmevahetuse
sätteid täiendada. Andmevahetust puudutav säte on lisatud
treenerite tööjõukulu toetuse määrusesse eelnõu punktiga
7.
6. SpS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud spordiregistri põhimäärus
näeb ette andmete arhiveerimise, samas ei nähtu põhimäärusest,
mis osas erineb juurdepääs arhiveeritud andmetele aktuaalsetele
andmetele juurdepääsust. Juhime tähelepanu, et andmete
arhiveerimisel on mõte üksnes juhul, kui arhiveeritud andmete
töötluseks on piiratum eesmärk, kui aktuaalsete andmete
töötluseks. Juhul, kui arhiveeritud andmeid saab töödelda samal
viisil ja neile on samasugune juurdepääs kui aktuaalsetele
andmetele, siis puudub vajadus andmete arhiveerimise järele.
Palume arhiveerimise vajadus üle hinnata.
7. Põhimääruse § 31 lõike 1 kohaselt vastutab andmekogusse
esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest andmeandja.
Juhime tähelepanu, et andmekogus olevate andmete õigsuse ja
ajakohasuse eest vastutab alati vastutav töötleja, st hetkest, mil
andmed on andmekogusse esitatud, lasub vastutus vastutaval
töötlejal. Põhimäärusega saab panna andmeandjatele kohustuse
esitada andmekogusse üksnes õigeid ja ajakohaseid andmeid.
Palume täpsustada põhimääruse § 31 lõike 1 sõnastust.
Teadmiseks võetud, märkused puudutavad spordiregistri
põhimääruse muutmist, mis pole seotud käesoleva
eelnõuga.
Eelnõu seletuskirja lisa
8. Põhimääruse § 33 lõige 3 näeb ette piiratud juurdepääsuga
andmed. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt
on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on
saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides
sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele
juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub
AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete
täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on
kehtestatud juurdepääsupiirang. AvTS-is on sätestatud
juurdepääsupiirangud §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu
automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda,
kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (va mõned
üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja
Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud
juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud
juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata.
Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes
juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha üksnes
põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei
ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute
ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et
andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid
teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on
avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et
isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis
olukorras, kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab
teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab
siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni
Eelnõu seletuskirja lisa
juurdepääsupiirang ning enne teabe avalikustamist piiratud osa
kinni katma (AvTS § 38 lg 2).
AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad
andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole
seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut.
Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh
andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35
alustel või eriseaduse alusel.“ Seega juhime tähelepanu, et iga
juurdepääsupiirangu alus, millest tulenevalt on põhimääruse § 33
lõikes 3 toodud andmed tunnistatud asutusesiseseks
kasutamiseks, peab olema sätestatud seaduses.
9. Põhimääruse § 33 lg 3 punktis 1 on ette nähtud, et
juurdepääsupiiranguga on spordiorganisatsiooni tegevpersonali
andmed, välja arvatud treeneri ja sporditegevust juhendava
treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis, spordialaliidus või
spordikoolis. Juhime tähelepanu, et kuna üldjuhul on
isikuandmed tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt
AvTS § 35 lõikes 1 toodud juurdepääsupiirangu alusest ning
tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest peab isikuandmete
töötlemiseks olema õiguslik alus, siis tuleb selleks, et
isikuandmeid avalikustada, näha seaduse tasandil ette norm, mis
näeb ette millised isikuandmed, mis eesmärgil ning kui kaua
avalikustatakse. Käesoleval juhul, ei ole sellist normi
spordiseadusega ette nähtud. SpS §-s 61 ette nähtud andmekogu
pidamise eesmärk, mis näeb ette, et andmekogu peetakse ka
selleks, et avalikustada teavet sportijate turvalisuse tagamiseks,
ei sisalda nõutud isikuandmete loetelu ega avalikustamise
Eelnõu seletuskirja lisa
tähtaega. Sama märkus kehtib ka põhimääruse § 33 lg 3 punkti 9
kohta.
10. Põhimääruse § 34 lõige 2 näeb ette, et piiratud juurdepääsuga
andmeid väljastatakse volitatud töötlejale esitatud kirjaliku
taotluse alusel, milles on näidatud milliseid andmeid taotletakse,
andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi,
isikukood, juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood,
taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk
ning taotluse esitamise kuupäev. Sama sätte lõike 3 kohaselt
otsustab volitatud töötleja andmete väljastamise või sellest
keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise
päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest.
Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu, et nimetatud
sättega kitsendatakse õigustatud huvi alusel isikuandmete
väljastamist, mis ei ole aga isikuandmete kaitse üldmääruse
kohaselt lubatud.
11. Põhimääruse § 36 kohaselt teevad järelevalvet andmekogu
pidamise üle vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus
vastavalt enda õigusaktides toodud pädevusele. Juhime
tähelepanu, et andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu
pidamise eest, seega ei saa ta enda ülesannete teostamise üle
järelevalvet teha. Küll aga saab ta teha järelevalvet nende
ülesannete teostamise üle, mille ta on delegeerinud volitatud
töötlejale. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul tuleb sätte
sõnastust täpsustada.
1
Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9
„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded
spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale
ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise
tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle
omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise
ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi määrus) tehakse hulk muudatusi, lähtudes meetme kohta
koostatud analüüsist ja Spordikoolituse ja -Teabe SA ettepanekutest.
Treenerite tööjõukulu toetusmeetmest on selle üheteist toimimisaasta jooksul kujunenud Eesti
spordi üks tugisambaid, mis tagab täiskohaga töötavatele treeneritele sotsiaalgarantiid ning
nende tööandjale lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel,
aidates hoida teenusehinnad madalad ning andes treenitavatele ja nende lähedastele
kindlustunde, et treeneril on oma tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud.
Spordivaldkonnas 2024. aastal tehtud küsitlusest nähtub, et spordiorganisatsioonid on selle
meetmega rahul.
Vastavalt spordivaldkonna esindajate ettepanekutele tehti 2024. aastal määruses hulk
muudatusi, kuid toona ei olnud võimalik rakendada Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPK)
ettepanekut, mille kohaselt arvestataks puudega laps või noor treeningrühma kahekordse
koefitsiendiga. Selleks puudus õiguslik alus, kuivõrd terviseandmete, s.t. puude andmete
töötlemiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 9
kohaselt vajalik seadusest tulenev selgesõnaline alus. 20. juulil 2025. a jõustunud spordiseaduse
muudatusega lisandus spordiseaduse (edaspidi SpS) § 9 lõikesse 5 punkt 3, mille kohaselt võib
treeneri tööjõukulu toetuse andmise menetlemiseks töödelda muude isikuandmete hulgas ka
„toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude
andme(i)d“. Õiguslik alus on seega seadusega jõustunud alates 20.07.2025. a ning sellega
seonduvalt on nüüd võimalik ka määrust vajalikus määras täiendada ning uut korda alates 2026.
aastast väljamakstavate toetuste puhul rakendada.
Lisaks on toetusmeetme rakendaja, Spordikoolituse ja -teabe SA (edaspidi SKTSA), teinud
mitmeid ettepanekuid määruse muutmiseks, tuginedes meetme rakendamisel ilmnenud
kitsaskohtadele. Eelnõuga viiakse määrusesse sisse ka nende ettepanekute põhjal tehtud
muudatused. Muudetakse ka laskesuusatamise treeningrühmade laste ja noorte vanuste
alampiire määruse teises lisas. Samuti muudetakse seoses EPK ettepanekuga määruse
kolmandat lisa, mis kehtestab nimekirja andmetest, mis tuleb treeneri tööjõukulude toetuse
taotlemisel esitada.
2
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel
Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja haldusosakonna jurist Mari Kõrtsini
([email protected], 628 2254).
Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.10.2024, 5.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 lisandub määruse §-i 5 lõige 12, mille kohaselt peab treener olema läbinud
kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel puuetega inimeste
spordi ja liikumisharrastuse täiendõppe koolituse, kui tema treeningrühma suuruse arvutamisel
kasutatakse eelnõuga lisanduvat § 6 lõikes 12 toodud koefitsienti. See muudatus aitab tagada,
et treeneril, kes treenib puudega lapsi või noori, on selleks vajalikud teadmised, oskused ja
hoiakud.
Eelnõu punktiga 2 lisandub määruse §-i 6 lõige 12, mille kohaselt arvestatakse laps või noor,
kellel on tuvastatud puue, treeningrühma kahekordse koefitsiendiga. Treeningrühma kuuluv
puudega noor või laps võib olenevalt vajada suuremat treeneri tähelepanu, mistõttu peaks tema
puhul rakendama ka vastavat koefitsienti. Koefitsiendi rakendamine tähendab seda, et kui
treeningrühmas treenib puudega laps või noor, peab treeningrühma suurus olema toetuse
saamiseks tema võrra väiksem. Kuigi iga puudega laps või noor ei vaja olenevalt spordialast ja
puude astmest treeneri suuremat tähelepanu, tuleb võtta arvesse nii määruse rakendaja
töökoormust kui ka taotleja halduskoormust ning seega ei ole eelnõu kehtestamise ajal
otstarbekas luua keerulisemat süsteemi puudega lapse või noore treeningrühma arvestamiseks.
Koefitsiendi kasutamiseks peab treeningrühma treeniv treener vastama määruse § 5 lõikes 12
toodud tingimustele.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse paragrahvi 6 lõike 2 sõnastust. Kehtiva määrusega on
sätestatud, et ettevalmistavas astmes ei tohi ühe treeningkorra pikkus ületada kahte akadeemilist
tundi. Eelnõuga muudetakse regulatsiooni selliselt, et treeningkord võib olla küll pikem, kuid
toetust makstakse siiski vaid maksimaalselt kahe akadeemilise tunni eest.
Kuna ettevalmistavas astmes antakse toetust ka treeningrühmadele, kus treenivad 5-10 aastased
lapsed, siis arvestades nende vanust ei tohiks nende treeningkorra pikkus olla ettevalmistavas
astmes liiga suur. Samas kui lapsevanemad ja treener on leidnud, et see on siiski vajalik, siis on
neil edaspidi võimalik pikemat treeningkorda rakendada, arvestades seejuures täieneva
omakuluga.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 6 lõike 6 sõnastust ning sätestatakse, et
treeningrühmas treenimine peab toimuma mitte üksnes elektroonilisse keskkonda esitatud
nimekirjade, vaid ka sinna lisatud tunniplaanide alusel. Kuigi määruse § 4 lg 4 viitab, et
treeningrühmad peavad tegutsema vastavalt tunniplaanile, siis tuleb vastav nõue lisada ka
treeningrühma nõudeid käsitlevasse sättesse. Antud muudatus aitab tagada efektiivsema
kontrolli, et toetust kasutatakse vastavalt taotlusele. Kui treeningrühma ei ole vastavalt esitatud
tunniplaanile kohal, ei ole võimalik kontrollida ka treeneri või treeningrühma vastavust
meetmes esitatud nõuetele.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 7 lõigete 12 ja 13 sõnastust.
3
Lõikes 12 sätestatakse, et toetuse andja võib kasutada kuni 1% ettenähtud vahenditest määruse
§ 16 lõike 2 punkti 2 kohase järelevalve teostamisega ja muude haldusülesande täitmisega
kaasnevate kulude katmiseks. Laiendatakse nimetatud summa kasutamise otstarvet ning lisaks
järelevalve teostamisega seonduvatele kuludele võib edaspidi nimetatud summat kasutada ka
teiste haldusülesande teostamisega seotud kulude katmiseks. Toetuse andjal on ka mitmeid teisi
kulusid, mis kaasnevad toetusmeetme menetlemisega, nt e-keskkonna töös hoidmine, mis ei ole
otseselt seotud järelevalve teostamisega. Seoses nimetatud summa kasutamise otstarbe
laienemisega suurendatakse ka vahendite suurust 0,5%-lt 1 %-ni.
Lõikes 13 suurendatakse treeningtundide summat, mis on vajalik kokku saada selleks, et
määruse alusel eraldavata toetuse ulatus oleks kuni 50% treenerite tööjõukuludest.
Muudatusega suureneb summa 1 350 000-lt 1 400 000-ni. Kuna taotluses esitatavate
treeningtundide arv on pidevas tõusus, siis tuleb nimetatud arvu vastavalt saadaval olevatele
vahenditele kohandada.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse paragrahvi 7 lõike 3 sõnastust, jättes välja kohustuse avaldada
samas lõikes toodud teave Kultuuriministeeriumi kodulehel.
11 aasta jooksul on olukord meetme rakendamisel muutunud ning puudub vajadus toetuse
piirsumma avaldamiseks Kultuuriministeeriumi kodulehel, kuna toetuse saajad kasutavad selle
meetme osas informatsiooni saamiseks toetuse andja ehk SKTSA infokanaleid.
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 2 punktiga 4. Uue punkti kohaselt on
taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks toetuse andjal õigus kontrollida
sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel kehtiva puude olemasolu.
Muudatus on seotud eelnõu punktiga 2 lisandunud koefitsiendi rakendamisega, mille jaoks on
vajalik tuvastada treeniva lapse või noore kehtiva puude olemasolu. Selleks esitab taotleja
toetuse taotluses andmed selle kohta, millistel treeningrühma kuuluvatel lastel ja noortel on
kehtiv puue. Toetuse andja teeb vastavate laste ja noorte kohta päringu sotsiaalkaitse
infosüsteemi, et taotluses esitatud andmete õigsus üle kontrollida. Päringu vastusena
edastatakse sotsiaalkaitse infosüsteemist x-tee andmevahetuse kaudu puude olemasolu fakti
andmed jah/ei vastuse kujul ja seda sotsiaalkaitse infosüsteemi päringu tegemise kuupäeva
seisuga.
Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitakse andmevahetuse tarbeks sotsiaalkaitseministri 05.03.2019
määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 19 lõike 2 kohane
andmevahetusleping (andmevahetuskokkuleppe).
Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3, mis sätestab, et
toetuse andja jälgib treenerite töötasudeks suunatud sihtotstarbeliste summade kajastumist Eesti
spordiregistrile esitatavate tegevus- ja finantsandmete alusel.
11 aasta jooksul on olukord meetme rakendamisel muutunud ning toetuse andjal puudub
vajadus antud andmeid sellisel meetodil jälgida.
Eelnõu punktiga 9 parandatakse paragrahvi 17 lõikes 7 senini kehtinud ebatäpne viide määruse
§-le 13. Täiendava tähtaja andmine on reguleeritud § 13 lõikes 8, mitte § 13 lõikes 7.
4
Eelnõu punktiga 10 lisatakse paragrahvi 17 lõige 11, mis võimaldab toetuse andjal tagasi
küsida spordialaliidule, spordiklubide või spordikoolile määratud toetus, kui saadud toetust on
kasutatud enamate puhkusepäevade või haigushüvitise maksmiseks, kui seda võimaldab
määruse paragrahv 3 lõige 7. Seni puudus otsene alus antud juhtudel toetust tagasi küsida.
Eelnõu punktiga 11 kehtestatakse määruse lisale 2 uus tekst. Muudetakse laskesuusatamise
ettevalmistava ja treeningastme treeningrühmade laste ja noorte vanuste alampiire, viies need
ettevalmistavas astmes 8ndalt eluaastalt 6-le ja treeningastmes 12ndalt eluaastalt 10-le.
Samasugune vanuste alampiir kehtib ka murdmaasuusatamise puhul. Muudatus tehakse Eesti
Laskesuusatamise Föderatsiooni sellekohase ettepaneku alusel. Tänapäevane treeningpraktika
näitab, et laskmisoskusi on võimalik ohutult ja metoodiliselt arendada juba varases eas,
kasutades õhkrelvi kui treeningvahendit. See võimaldab luua turvalise ja mängulise keskkonna,
kus lapsed saavad suusatamise kõrval järk-järgult õppida ka laskmise põhitõdesid.
Praegused vanusepiirid on jäigad ega võimalda treeningrühmade moodustamist
murdmaasuusatamisega sarnases süsteemis. Selle tulemusena jäävad nooremad sportlased
sageli laskesuusatamise klubide tööprotsessist välja ning treeneritel on keerulisem tagada
järjepidev üleminek murdmaa- ja laskesuusatamise vahel.
2026. aastaks on kavandatud kogu lisa 2 ülevaatamine.
Eelnõu punktiga 12 kehtestatakse määruse lisale 3 uus tekst.
Lisasse 3 lisatakse punkt 2.5, mille alusel kontrollitakse treeneri isikukoodi alusel Eesti
Spordiregistrist, kas treeneril on läbitud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel
läbiviidud spordiala täiendõppe koolitus. See on eelnõu punktiga 1 lisandunud tingimus, et
treeningrühma kuuluv puudega laps või noor läheks treeningrühma suuruse arvestamisel
arvesse kahekordse koefitsiendiga. Samuti lisatakse lisasse punkt 4.4., mille kohaselt
märgitakse toetuse taotluses, et treeningrühma kuuluval õpilasel on kehtiv puue. Selle märke
alusel teeb toetuse andja spordiseaduse § 91 lõike 5 punkti 3 ja määruse § 10 lõike 2 punkti 4
alusel päringu sotsiaalkaitse infosüsteemi kontrollimaks esitatud andmete õigsust.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Puudega laste ja noorte andmete töötlemine ning sellega seonduvad määruse muudatused on
kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (isikuandmete kaitse üldmäärusega).
4. Määruse mõjud
Paraspordialade rühmade lisamine ning puudega laste ja noorte osas koefitsiendi kehtestamine
suurendab nende liikumisaktiivsust ning aitab neid paremini ühiskonda lõimida ja
treeningrühmadesse arvata.
Taotlejate halduskoormus suureneb – edaspidi peab taotleja esitama taotluses teabe selle kohta,
millistel treeningrühmas treenivatel lastel ja noortel on kehtiv puue. Samas on selle teabe
esitamine taotleja jaoks kasulik, sest selle alusel on võimalik treeningrühmale toetuse saamiseks
kohaldada soodsamaid tingimusi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
5
Määruse rakendamisega kaasneb kohustus EPK-le töötada välja koolitus erivajadustega laste ja
noorte treenimiseks, kuid selle koolituse loomine on plaanis juba varasemast ning vahendid
selleks on samuti olemas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal
päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Spordikoolituse ja -Teabe SA-le, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti
Olümpiakomiteele ning Eesti Paralümpiakomiteele. Esitatud märkustega arvestamise või
mittearvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Käskkiri | 28.10.2025 | 1 | 5.2-2/27019-1 | Kiri SISSE | ska | Kultuuriministeerium |