Käskkiri

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 9

Kultuuriministri 26.11.2014. a määruse nr 9

"Treeneri tööjõukulu toetuse määramise

tingimused, sealhulgas nõuded

spordialaliidule, spordiklubile ja

spordikoolile ning selle omaosalusele,

treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse

suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja

tagasinõudmise kord" muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel.

Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise

tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle

omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja

tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Treener, kelle treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse § 6 lõikes 12 sätestatud

koefitsienti, peab olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise

õppekava alusel puuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse täiendõppe koolituse.“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Laps või noor, kellel on tuvastatud puue, arvestatakse treeningrühma kahekordse

koefitsiendiga, juhul kui treeningrühma treener vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 12 sätestatud

tingimustele.“;

3) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Treeningrühma koormus peab vastama käesoleva määruse lisas 2 esitatud treeningrühma

treeningkoormuse normile. Iga treeningkorra kohta makstakse ettevalmistavas astmes toetust

maksimaalselt kahe akadeemilise tunni eest.“;

4) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „keskkonda esitatud“ tekstiosaga

„tunniplaanide ja“;

5) paragrahvi 7 lõiked 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Riigieelarves sihtotstarbeliselt treenerite tööjõukulude katteks ettenähtud vahenditest võib

toetuse andja kasutada kuni 1% käesoleva määruse § 16 lõike 2 punkti 2 kohase järelevalve

teostamisega ja muude haldusülesande täitmisega kaasnevate kulude katteks.

(13) Toetust eraldatakse kuni 50% ulatuses toetuse saamisega seotud treeneri tööjõukuludest koos

makstavate maksude ja maksetega juhul, kui treeningtundide summa kõigi vastavaks tunnistatud

taotluste peale kokku on kuni 1 400 000.“;

6) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „Kultuuriministeeriumi kodulehel,“;

7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel kehtiva puude olemasolu.“

8) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 17 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „käesoleva määruse § 13 lõike 7“ tekstiosaga

„käesoleva määruse § 13 lõike 8“;

10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgnevas sõnastuses:

„ (11) Kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust on kasutatud

puhkusepäevade või haigushüvitise maksmiseks, mis ületavad paragrahv 3 lõikes 7 sätestatud

piirmäära, vähendatakse määratud toetust piirmäära ületava summa ulatuses.“;

11) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

12) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

1

Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määrus nr 9

„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused,

sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja

spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja

treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,

tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord”

Lisa 2

Laste ja noorte vanusepiirid, treeningrühma suuruse ja treeningrühma treeningkoormuse normid spordialade ning ettevalmistava,

treening- ja meisterlikkuse astmete kaupa

Juhul kui ei ole toodud välja teisiti, arvestatakse paralümpia spordialade treeningrühmad neile vastava mitteparalümpia spordiala

treeningrühmana (nt käsitletakse pimelauatennise treeningrühma käesoleva määruse kontekstis lauatennise treeningrühmana, istevõrkpalli

võrkpallina jne).

1 Vanuse alampiir peab täituma lapsel või noorel toetuse kasutamise kalendriaastal. Laps või noor ei tohi ületada vanuse ülempiiri taotluse esitamise

kalendriaastal. 2 Võistluste perioodil on lubatud treeningrühmade treeningkoormuse optimeerimise eesmärgil asendada planeeritud treeningtunnid

osalemisega võistlustel kuni 1/3 ulatuses treenerile nende treeningrühmade juhendamiseks planeeritud nädalakoormuse summast. Treeningtundide

hulka ei arvestata võistluspaika ja sealt tagasi jõudmiseks kuluvat aega. Treeneri koormusesse on lubatud arvestada ka treeninglaagrites oma

treeningrühmade juhendamisel antud treeningtunde.

Ettevalmistav aste Treeningaste Meisterlikkuse aste

SPORDIALA Lapse ja

noore

vanus1

Laste ja noorte

arv

treeningrühmas

Ühe

treeningrühma

koormus nädalas akadeemilistes

tundides2

Lapse ja

noore

vanus1

Laste ja noorte

arv

treeningrühmas

Ühe

treeningrühma koormus nädalas

akadeemilistes

tundides2

Lapse ja

noore

vanus1

Laste ja noorte

arv

treeningrühmas

Ühe

treeningrühma koormus nädalas

akadeemilistes

tundides2

2

1 Aerutamine 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

2 Aikido 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

3 Allveesport 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

4 Automudelism 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

5 Autosport 7-19

mitte vähem

kui 6 4-8 11-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

6 Capoeira 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

7 Cheerleading 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

8 Curling 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

9 Discgolf 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

10 Freestyle

suusatamine 6-19

mitte vähem

kui 6 4-8 10-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

11 Golf 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

12 Iaido 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

13 Iluuisutamine 5-19

mitte vähem

kui 10 4-8 9-19

mitte vähem

kui 6 8-14 14-23

mitte vähem

kui 2 14-24

14 Jalgpall 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

3

15 Jalgrattasport 6-19

mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

16 Judo 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

17 Ju-Jitsu 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

18 Jõutõstmine 10-19

mitte vähem

kui 10 4-8 14-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

19 Jäähoki 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

20 Kabe 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

21 Kahevõistlus 6-19

mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

22 Karate 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

23 Kergejõustik 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

24 Kick-boxing 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

25 Kiiruisutamine 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

26 Kobudo 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

27 Korvpall 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

28 Kudo 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

4

29 Kujundujumine 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

30 Kulturism ja

fitness 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

31

Käsipall (k.a.

pimedate

väravpall) 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19 mitte vähem

kui 8 8-14 15-23 mitte vähem

kui 8 14-24

32 Laevamudelism 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

33 Laskesuusatamine

6-19 mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

34 Laskmine 10-19

mitte vähem

kui 8 4-8 14-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

35 Lauatennis 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

36 Lennumudelism 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

37 Lumelauasõit 6-19

mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

38 Maadlus 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

39 Maahoki 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

40 Male 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

41 Matkasport 8-19

mitte vähem

kui 10 4-8 12-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

42

Moodne viievõistlus

8-19 mitte vähem

kui 8 4-8 12-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

5

43 Mootorrattasport 7-19

mitte vähem

kui 6 4-8 11-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

44 Muaythai 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

45 Murdmaa-

suusatamine 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

46 Mäesuusatamine 6-19

mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

47 Orienteerumine 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

48 Petank (k.a.

boccia) 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

49 Piljard 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

50 Poks 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

51 Purjetamine 7-19

mitte vähem

kui 8 4-8 11-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

52 Raadiosport 8-19

mitte vähem

kui 10 4-8 12-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

53 Ragbi 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

54 Rannavõrkpall 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

55 Ratsutamine 8-19

mitte vähem

kui 6 4-8 12-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

56 Ronimissport 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

6

57 Rulluisutamine 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

58 Saalihoki 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

59 Sambo 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

60 Sport chanbara 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

61 Squash 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

62 Sulgpall 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

63 Sumo 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

64 Suusahüpped 6-19 mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

65 Sõudmine 7-19 mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

66 Taekwondo 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

67 Tantsusport 5-19 mitte vähem

kui 10 4-8 9-19

mitte vähem

kui 8 8-14 14-23

mitte vähem

kui 4 14-24

68 Tennis 5-19 mitte vähem

kui 8 4-8 9-19

mitte vähem

kui 6 8-14 14-23

mitte vähem

kui 2 14-24

69 Triatlon 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

70 Turniiribridž 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

7

71 Tõstmine 10-19 mitte vähem

kui 10 4-8 14-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

72 Ujumine 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

73 Veemotosport 10-19 mitte vähem

kui 6 4-8 14-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

74 Veeremängud 8-19 mitte vähem

kui 10 4-8 12-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

75 Vehklemine 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

76 Vibusport 7-19 mitte vähem

kui 8 4-8 11-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

77 Võimlemine 5-19 mitte vähem

kui 10 4-8 9-19

mitte vähem

kui 6 8-14 14-23

mitte vähem

kui 2 14-24

78 Võrkpall 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

79 Wu-shu 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

Kultuuriministri

26.11.2014. a määrus nr 9

„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise

tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule,

spordiklubile ja spordikoolile ning selle

omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile,

ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise

ja tagasinõudmise kord“ Lisa 3

Treeneri tööjõukulude toetuse taotlemisel esitatavad andmed

Toetuse taotlemiseks esitab spordialaliit, spordiklubi või spordikool toetuse andjale

elektroonilises keskkonnas järgmised andmed:

1. Andmed taotleja kohta:

1.1. Registrikood

1.2. Spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli nimetus (täidetakse keskkonna poolt

vastavalt registrikoodile)

1.3. E-posti aadress

1.4. Veebilehe aadress

1.5. Pangakonto number

1.6. Kontaktisiku nimi

1.7. Kontaktisiku telefon

2. Andmed treenerite kohta:

2.1. Isikukood

2.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)

2.3. Spordiala

2.4. Kehtiv kutsetase (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile ja spordialale)

2.5. Erivajadustega isikute juhendamise täiendõppe koolituse läbimise kinnitus (täidetakse

keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)

3. Andmed treeningrühmade kohta:

3.1. Treeningrühma nimi

3.2. Treeneri või treenerite nimi/nimed

3.3. Spordiala

3.4. Treeningrühma aste

3.5. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu

läbiviimise kohaga ja vastutava treeneri nimega (mitme treeneriga treeningrühma puhul)

4. Andmed õpilaste kohta:

4.1. Isikukood

4.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)

4.3. Kuulumine treeningrühma

4.4. Kehtiva puude olemasolu

5. Taotleja esindaja andmed:

5.1. Isikukood (läbi autentimise ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu)

5.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)

5.3. Taotluse esitamise kuupäev (täidetakse keskkonna poolt taotluse esitamise hetkel)

Eelnõu seletuskirja lisa

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

SKA Eelnõu punkti 2 teine lause võimaluse mitmeti mõistmiseks,

kuna eelnõust ei selgu, kuidas täpsemalt andmevahetuse

protsessi ette nähakse ja millised andmeid täpsemalt selle raames

töödeldakse. Meile jääb selgusetuks, kas eelnõu kohast

andmevahetust soovitakse hakata teostama x-tee kaudu

andmekogude vahel (nagu seda võib järeldada 11.07.2025 x-tee

avamise taotlusest1) või üksikpäringute põhiselt nagu võib seda

eelnõust välja lugeda. Mõlemal juhul vajab täpsustamist

töödeldav andmekoosseis, kuna hetkel ei ole arusaadav, kas

kontrollida soovitakse üksnes puude olemasolu fakti andmeid

(jah/ei kujul) või ka puude raskusastmete andmeid ning millisel

õiguslikul alusel vastavaid andmeid töödeldakse.

Arvestatud. Lisatud on uus eelnõu punkt 7, millega

sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse üle

puude olemasolu kohta esitatud andmed. Seletuskirja on

täiendatud ja selgitatud, et taotluses küsitakse lihtsalt

märget selle kohta, millistel lastel või noortel on puue

tuvastatud. Toetuse andja kontrollib seejärel

Sotsiaalkindlustusameti vahendusel, kas esitatud andmed

vastavad tõele. Antud juhul ei koguta puude raskusastme

andmeid, vaid ainult jah/ei kujul märget (nii taotlejalt kui

Sotsiaalkindlustusametilt). Andmevahetus hakkab

toimuma X-tee kaudu ning selle töötlemise aluseks on

SpS § 91 lg 5 p 3.

Kuivõrd puude andmeid kogutakse ja säilitatakse sotsiaalkaitse

infosüsteemis (SKAIS-is), mitte rahvastikuregistris, võib SpS §

91 lõikest 6 järeldada, et treeneri tööjõukulu toetuse taotluste

menetlemisel soovitakse puude andmete õigsust kontrollida

spordi andmekogu (Eesti spordiregistri) kaudu SKAIS-st.

Sellega seonduvalt vajab lahendamist kahe andmekogu vahelise

x-tee teenuse avamise ja sellega seotud õigusliku aluse küsimus.

Siinkohal on aga oluline, et Eesti spordiregistri põhimääruse §-s

21 küll reguleeritud andmevahetus teiste andmekogudega, kuid

viidatud loetelu ei sisalda andmevahetust SKAIS-ga. Sellest

tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda ka Eesti Spordiregistri

põhimääruse muutmist ning täiendada põhimääruse § 21 ja lisa 1

nii, et SKA ja SKAIS oleks seal kirjas kui andmevahetuse

Mittearvestatud. Treenerite tööjõukulu menetlemise

süsteem ei ole osa spordiregistrist, mistõttu ei ole

asjakohane spordiregistri põhimäärust praegusel ajal

muuta.

Eelnõu seletuskirja lisa

partner ning puudeandmete kontroll oleks selgesõnaliselt

reguleeritud.

Eesti

Paralümpiakomitee

1) paragrahv 5 lõige 12 muuta sõnastust:

„(12) Treener, kelle treeningrühma suuruse arvutamisel

kasutatakse § 6 lõikes 12 sätestatud koefitsienti, peab olema

läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise

õppekava alusel puuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse

täiendõppe koolituse.“

Arvestatud. Sõnastust muudetud.

Spordikoolituse ja

-Teabe SA

Palume kaaluda eelnõu punkt 2 paragrahv 6 lõige 12 lisada

määruses alljärgnevas sõnastuses:

“Laps või noor, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav

puue, arvestatakse treeningrühma kahekordse koefitsiendiga,

juhul kui treeningrühma treener vastab käesoleva määruse § 5

lõikes 12 sätestatud tingimustele. Puude olemasolu

tuvastamiseks kinnitab taotleja puude olemasolu toetuse

taotluses ning toetuse andja kontrollib seda

Sotsiaalkindlustusametilt andmevahetuse kaudu saadud teabe

alusel.“;

Selgitus: Ettepanek on taotlejale mitte panna kohustust esitada

taotlusel puudetunnistus. Meie hinnangul piisab õpilase juurde

vastava märke tegemisest, mille saame aluseks võtta automaatse

päringu tegemisel Sotsiaalkindlustusametist.

Arvestatud. Sätte sõnastust parandatud ja täpsustatud.

Palume kaaluda eelnõu punkti 3 paragrahv 6 lõige 2 muuta

alljärgnevas sõnastuses:

“paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2)

Treeningrühma koormus peab vastama käesoleva määruse lisas 2

Arvestatud osaliselt. Sõnastust muudetud, kuid lisatud

oluline täiendus, et kahe treeningtunni piirang kehtib ühe

treeningkorra kohta.

Eelnõu seletuskirja lisa

esitatud treeningrühma treeningkoormuse normile.

Ettevalmistavas astmes makstakse toetust maksimaalselt kahe

akadeemilise tunni eest.“;

Eesti

Laskesuusatamise

Föderatsioon

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon teeb ettepaneku täiendada

ja korrigeerida määruse

„Treeneri tööjõukulu toetuse maksmise tingimused ja kord“ lisa

2, viies laskesuusatamise treeningrühmade vanusepiirid ja

astmelise jaotuse vastavusse murdmaasuusatamisega.

Laskesuusatamine on oma olemuselt murdmaasuusatamisega

tihedalt seotud spordiala, mille eripäraks on laskmise

komponent. Tänapäevane treeningpraktika näitab, et

laskmisoskusi on võimalik ohutult ja metoodiliselt arendada juba

varases eas, kasutades õhkrelvi kui treeningvahendit. See

võimaldab luua turvalise ja mängulise keskkonna, kus lapsed

saavad suusatamise kõrval järk-järgult õppida ka laskmise

põhitõdesid.

Praeguses määruse lisas 2 toodud laskesuusatamise vanusepiirid

on jäigad ega võimalda treeningrühmade moodustamist

murdmaasuusatamisega sarnases süsteemis. Selle tulemusena

jäävad nooremad sportlased sageli laskesuusatamise klubide

tööprotsessist välja ning treeneritel on keerulisem tagada

järjepidev üleminek murdmaa- ja laskesuusatamise vahel.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon teeb ettepaneku:

ühtlustada kõik laskesuusatamise treeningastmete

vanusevahemikud murdmaasuusatamisega;

Arvestatud. Lisa 2 muudetud (eelnõu punkt 11).

Eelnõu seletuskirja lisa

säilitada kehtivad miinimumrühma suurused, tagades toetuse

määramise põhimõtete järjepidevuse.

Leiame, et muudatus toetaks treenerite töö süsteemsust, looks

lastele sujuva arengutee murdmaasuusatamisest

laskesuusatamiseni ning tagaks spordialade vahelise võrdse

kohtlemise riikliku toetuse rakendamisel.

JDM 1. Muudetava määruse § 8 lg 1 näeb ette, et taotlus toetuste

saamiseks järgnevaks kalendriaastaks esitatakse läbi

elektroonilise keskkonna toetuse andjale ajavahemikus 1.

novembrist kuni 20. novembrini. Nimetatud keskkonda vaadates

saab järeldada, et elektrooniline keskkond taotluste

menetlemiseks on spordiregistri osa. Juhul, kui tegemist ei ole

spordiregistri osaga, siis palume Kultuuriministeeriumil eelnõu

seletuskirjas täpsustada, mida elektrooniline keskkond endast

kujutab ja mis reguleerib selles keskkonnas isikuandmete

töötlemist.

4. SpS § 91 reguleerib treenerite tööjõukulu toetust. Sama

paragrahvi lõige 5 näeb ette, milliseid andmeid töödeldakse

nimetatud teotuse menetlemisel. Lõike 5 punkti 3 kohaselt

töödeldakse selleks ka toetust taotlevas spordialaliidus,

spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude

andmed. Eelnõu punkti 2 kohaselt esitab puude olemasolu

tuvastamiseks taotleja vastavad andmed toetuse taotluses. Eelnõu

punktiga 10 kehtestatud lisa 3 kohaselt tuleb esitada taotluses

õpilase kehtiva puudetunnistuse olemasolu. Nagu eelnevalt

mainitud, toimub taotluse esitamine muudetava määruse kohaselt

elektroonilises keskkonnas, mis on osa spordiregistrist. Juhime

tähelepanu, et SpS § 61 lõikes 6 loetletud isikuandmete

Mittearvestatud. Treeneri tööjõukulu menetlemise

keskkond ei ole osa spordiregistrist, vaid eraldiseisev

toetuste menetlemise süsteem. Selles isikuandmete

töötlemine on reguleeritud SpS § 91 lõikes 5. Antud juhul

ei ole asjakohane antud asjaolu eelnõu seletuskirjas

täpsustada, kuivõrd ei ole seotud ühegi eelnõu punktiga.

Eelnõu seletuskirja lisa

kategooriad ei võimalda töödelda spordiregistris isiku eriliiki

isikuandmeid (st puude andmeid). Seega ei ole Justiits- ja

Digiministeeriumi hinnangul spordiregistris võimalik treenerite

tööjõukulu toetuse taotlusi menetleda.

Spordiregistri põhimääruse alusel ei ole selge, millise

alamandmekogu all treenerite tööjõukulu toetusi menetletakse.

Põhimääruse §-des 7-12 on ette nähtud alamandmekogude

eesmärk ja ülesanne, kuid ükski neid ei hõlma treenerite

tööjõukulu toetuse menetlemist.

2. SpS § 61 lg 1 näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister

asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille

põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi

korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise

tõhustamiseks. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi

regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega ei

saa asutamist enam edasi delegeerida. Eelnevast tulenevalt

palume muuta lõike 1 sõnastust nähes ette, et: „(1) Spordi

andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille

põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi

korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise

tõhustamiseks.“. Eelnevast tulenevalt tuleb muuta ka Eesti

spordiregistri põhimääruse § 1 ja jätta pealkirjast välja

„asutamine ja“ ning sõnastada säte: „Eesti spordiregister on riigi

infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu.“.

3. SpS § 61 lg 6 näeb ette, et isikuandmetena kogutakse järgmisi

andmeid, millele järgneb isikuandmete kategooriate loetelu.

Esiteks juhime tähelepanu, et andmekogus mitte üksnes ei

koguta isikuandmeid, vaid seal töödeldakse isikuandmeid, mis

Teadmiseks võetud. Puudutavad seaduse muutmist, mida

käesoleva eelnõuga ei tehta.

Eelnõu seletuskirja lisa

hõlmab ka säilitamist, kustutamist, parandamist jne. Seega tuleks

SpS § 61 lõike 6 sissejuhatav lauseosa sõnastada: „(6)

Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:“

5. Eelnõu punkti 2 kohaselt kontrollib toetuse andja puude

andmete õigsust Sotsiaalkindlustusametilt andmevahetuse kaudu

saadud teabe alusel. Spordiregistri põhimääruse § 21 näeb ette

andmevahetuse teiste andmekogudega, kuid seal ei kajastu, et

spordiregister vahetaks andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemiga.

Seega ei ole selge, kuidas andmevahetus toimub ning seda tuleks

täpsustada.

Arvestatud osaliselt. Kuivõrd toetuste menetlemise

keskkond ei ole osa spordiregistrist, siis ei ole ka

asjakohane spordiregistri põhimääruse andmevahetuse

sätteid täiendada. Andmevahetust puudutav säte on lisatud

treenerite tööjõukulu toetuse määrusesse eelnõu punktiga

7.

6. SpS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud spordiregistri põhimäärus

näeb ette andmete arhiveerimise, samas ei nähtu põhimäärusest,

mis osas erineb juurdepääs arhiveeritud andmetele aktuaalsetele

andmetele juurdepääsust. Juhime tähelepanu, et andmete

arhiveerimisel on mõte üksnes juhul, kui arhiveeritud andmete

töötluseks on piiratum eesmärk, kui aktuaalsete andmete

töötluseks. Juhul, kui arhiveeritud andmeid saab töödelda samal

viisil ja neile on samasugune juurdepääs kui aktuaalsetele

andmetele, siis puudub vajadus andmete arhiveerimise järele.

Palume arhiveerimise vajadus üle hinnata.

7. Põhimääruse § 31 lõike 1 kohaselt vastutab andmekogusse

esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest andmeandja.

Juhime tähelepanu, et andmekogus olevate andmete õigsuse ja

ajakohasuse eest vastutab alati vastutav töötleja, st hetkest, mil

andmed on andmekogusse esitatud, lasub vastutus vastutaval

töötlejal. Põhimäärusega saab panna andmeandjatele kohustuse

esitada andmekogusse üksnes õigeid ja ajakohaseid andmeid.

Palume täpsustada põhimääruse § 31 lõike 1 sõnastust.

Teadmiseks võetud, märkused puudutavad spordiregistri

põhimääruse muutmist, mis pole seotud käesoleva

eelnõuga.

Eelnõu seletuskirja lisa

8. Põhimääruse § 33 lõige 3 näeb ette piiratud juurdepääsuga

andmed. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt

on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes

teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on

saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides

sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele

juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub

AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete

täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on

kehtestatud juurdepääsupiirang. AvTS-is on sätestatud

juurdepääsupiirangud §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu

automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda,

kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (va mõned

üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja

Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud

juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud

juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata.

Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes

juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha üksnes

põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei

ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute

ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et

andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid

teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on

avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et

isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis

olukorras, kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab

teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab

siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni

Eelnõu seletuskirja lisa

juurdepääsupiirang ning enne teabe avalikustamist piiratud osa

kinni katma (AvTS § 38 lg 2).

AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad

andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole

seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut.

Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh

andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35

alustel või eriseaduse alusel.“ Seega juhime tähelepanu, et iga

juurdepääsupiirangu alus, millest tulenevalt on põhimääruse § 33

lõikes 3 toodud andmed tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks, peab olema sätestatud seaduses.

9. Põhimääruse § 33 lg 3 punktis 1 on ette nähtud, et

juurdepääsupiiranguga on spordiorganisatsiooni tegevpersonali

andmed, välja arvatud treeneri ja sporditegevust juhendava

treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis, spordialaliidus või

spordikoolis. Juhime tähelepanu, et kuna üldjuhul on

isikuandmed tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt

AvTS § 35 lõikes 1 toodud juurdepääsupiirangu alusest ning

tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest peab isikuandmete

töötlemiseks olema õiguslik alus, siis tuleb selleks, et

isikuandmeid avalikustada, näha seaduse tasandil ette norm, mis

näeb ette millised isikuandmed, mis eesmärgil ning kui kaua

avalikustatakse. Käesoleval juhul, ei ole sellist normi

spordiseadusega ette nähtud. SpS §-s 61 ette nähtud andmekogu

pidamise eesmärk, mis näeb ette, et andmekogu peetakse ka

selleks, et avalikustada teavet sportijate turvalisuse tagamiseks,

ei sisalda nõutud isikuandmete loetelu ega avalikustamise

Eelnõu seletuskirja lisa

tähtaega. Sama märkus kehtib ka põhimääruse § 33 lg 3 punkti 9

kohta.

10. Põhimääruse § 34 lõige 2 näeb ette, et piiratud juurdepääsuga

andmeid väljastatakse volitatud töötlejale esitatud kirjaliku

taotluse alusel, milles on näidatud milliseid andmeid taotletakse,

andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi,

isikukood, juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood,

taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk

ning taotluse esitamise kuupäev. Sama sätte lõike 3 kohaselt

otsustab volitatud töötleja andmete väljastamise või sellest

keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise

päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest.

Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu, et nimetatud

sättega kitsendatakse õigustatud huvi alusel isikuandmete

väljastamist, mis ei ole aga isikuandmete kaitse üldmääruse

kohaselt lubatud.

11. Põhimääruse § 36 kohaselt teevad järelevalvet andmekogu

pidamise üle vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus

vastavalt enda õigusaktides toodud pädevusele. Juhime

tähelepanu, et andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu

pidamise eest, seega ei saa ta enda ülesannete teostamise üle

järelevalvet teha. Küll aga saab ta teha järelevalvet nende

ülesannete teostamise üle, mille ta on delegeerinud volitatud

töötlejale. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul tuleb sätte

sõnastust täpsustada.

1

Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9

„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded

spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale

ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise

tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle

omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise

ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi määrus) tehakse hulk muudatusi, lähtudes meetme kohta

koostatud analüüsist ja Spordikoolituse ja -Teabe SA ettepanekutest.

Treenerite tööjõukulu toetusmeetmest on selle üheteist toimimisaasta jooksul kujunenud Eesti

spordi üks tugisambaid, mis tagab täiskohaga töötavatele treeneritele sotsiaalgarantiid ning

nende tööandjale lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel,

aidates hoida teenusehinnad madalad ning andes treenitavatele ja nende lähedastele

kindlustunde, et treeneril on oma tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud.

Spordivaldkonnas 2024. aastal tehtud küsitlusest nähtub, et spordiorganisatsioonid on selle

meetmega rahul.

Vastavalt spordivaldkonna esindajate ettepanekutele tehti 2024. aastal määruses hulk

muudatusi, kuid toona ei olnud võimalik rakendada Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPK)

ettepanekut, mille kohaselt arvestataks puudega laps või noor treeningrühma kahekordse

koefitsiendiga. Selleks puudus õiguslik alus, kuivõrd terviseandmete, s.t. puude andmete

töötlemiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 9

kohaselt vajalik seadusest tulenev selgesõnaline alus. 20. juulil 2025. a jõustunud spordiseaduse

muudatusega lisandus spordiseaduse (edaspidi SpS) § 9 lõikesse 5 punkt 3, mille kohaselt võib

treeneri tööjõukulu toetuse andmise menetlemiseks töödelda muude isikuandmete hulgas ka

„toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude

andme(i)d“. Õiguslik alus on seega seadusega jõustunud alates 20.07.2025. a ning sellega

seonduvalt on nüüd võimalik ka määrust vajalikus määras täiendada ning uut korda alates 2026.

aastast väljamakstavate toetuste puhul rakendada.

Lisaks on toetusmeetme rakendaja, Spordikoolituse ja -teabe SA (edaspidi SKTSA), teinud

mitmeid ettepanekuid määruse muutmiseks, tuginedes meetme rakendamisel ilmnenud

kitsaskohtadele. Eelnõuga viiakse määrusesse sisse ka nende ettepanekute põhjal tehtud

muudatused. Muudetakse ka laskesuusatamise treeningrühmade laste ja noorte vanuste

alampiire määruse teises lisas. Samuti muudetakse seoses EPK ettepanekuga määruse

kolmandat lisa, mis kehtestab nimekirja andmetest, mis tuleb treeneri tööjõukulude toetuse

taotlemisel esitada.

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel

Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja haldusosakonna jurist Mari Kõrtsini

([email protected], 628 2254).

Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.10.2024, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 lisandub määruse §-i 5 lõige 12, mille kohaselt peab treener olema läbinud

kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel puuetega inimeste

spordi ja liikumisharrastuse täiendõppe koolituse, kui tema treeningrühma suuruse arvutamisel

kasutatakse eelnõuga lisanduvat § 6 lõikes 12 toodud koefitsienti. See muudatus aitab tagada,

et treeneril, kes treenib puudega lapsi või noori, on selleks vajalikud teadmised, oskused ja

hoiakud.

Eelnõu punktiga 2 lisandub määruse §-i 6 lõige 12, mille kohaselt arvestatakse laps või noor,

kellel on tuvastatud puue, treeningrühma kahekordse koefitsiendiga. Treeningrühma kuuluv

puudega noor või laps võib olenevalt vajada suuremat treeneri tähelepanu, mistõttu peaks tema

puhul rakendama ka vastavat koefitsienti. Koefitsiendi rakendamine tähendab seda, et kui

treeningrühmas treenib puudega laps või noor, peab treeningrühma suurus olema toetuse

saamiseks tema võrra väiksem. Kuigi iga puudega laps või noor ei vaja olenevalt spordialast ja

puude astmest treeneri suuremat tähelepanu, tuleb võtta arvesse nii määruse rakendaja

töökoormust kui ka taotleja halduskoormust ning seega ei ole eelnõu kehtestamise ajal

otstarbekas luua keerulisemat süsteemi puudega lapse või noore treeningrühma arvestamiseks.

Koefitsiendi kasutamiseks peab treeningrühma treeniv treener vastama määruse § 5 lõikes 12

toodud tingimustele.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse paragrahvi 6 lõike 2 sõnastust. Kehtiva määrusega on

sätestatud, et ettevalmistavas astmes ei tohi ühe treeningkorra pikkus ületada kahte akadeemilist

tundi. Eelnõuga muudetakse regulatsiooni selliselt, et treeningkord võib olla küll pikem, kuid

toetust makstakse siiski vaid maksimaalselt kahe akadeemilise tunni eest.

Kuna ettevalmistavas astmes antakse toetust ka treeningrühmadele, kus treenivad 5-10 aastased

lapsed, siis arvestades nende vanust ei tohiks nende treeningkorra pikkus olla ettevalmistavas

astmes liiga suur. Samas kui lapsevanemad ja treener on leidnud, et see on siiski vajalik, siis on

neil edaspidi võimalik pikemat treeningkorda rakendada, arvestades seejuures täieneva

omakuluga.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 6 lõike 6 sõnastust ning sätestatakse, et

treeningrühmas treenimine peab toimuma mitte üksnes elektroonilisse keskkonda esitatud

nimekirjade, vaid ka sinna lisatud tunniplaanide alusel. Kuigi määruse § 4 lg 4 viitab, et

treeningrühmad peavad tegutsema vastavalt tunniplaanile, siis tuleb vastav nõue lisada ka

treeningrühma nõudeid käsitlevasse sättesse. Antud muudatus aitab tagada efektiivsema

kontrolli, et toetust kasutatakse vastavalt taotlusele. Kui treeningrühma ei ole vastavalt esitatud

tunniplaanile kohal, ei ole võimalik kontrollida ka treeneri või treeningrühma vastavust

meetmes esitatud nõuetele.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 7 lõigete 12 ja 13 sõnastust.

3

Lõikes 12 sätestatakse, et toetuse andja võib kasutada kuni 1% ettenähtud vahenditest määruse

§ 16 lõike 2 punkti 2 kohase järelevalve teostamisega ja muude haldusülesande täitmisega

kaasnevate kulude katmiseks. Laiendatakse nimetatud summa kasutamise otstarvet ning lisaks

järelevalve teostamisega seonduvatele kuludele võib edaspidi nimetatud summat kasutada ka

teiste haldusülesande teostamisega seotud kulude katmiseks. Toetuse andjal on ka mitmeid teisi

kulusid, mis kaasnevad toetusmeetme menetlemisega, nt e-keskkonna töös hoidmine, mis ei ole

otseselt seotud järelevalve teostamisega. Seoses nimetatud summa kasutamise otstarbe

laienemisega suurendatakse ka vahendite suurust 0,5%-lt 1 %-ni.

Lõikes 13 suurendatakse treeningtundide summat, mis on vajalik kokku saada selleks, et

määruse alusel eraldavata toetuse ulatus oleks kuni 50% treenerite tööjõukuludest.

Muudatusega suureneb summa 1 350 000-lt 1 400 000-ni. Kuna taotluses esitatavate

treeningtundide arv on pidevas tõusus, siis tuleb nimetatud arvu vastavalt saadaval olevatele

vahenditele kohandada.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse paragrahvi 7 lõike 3 sõnastust, jättes välja kohustuse avaldada

samas lõikes toodud teave Kultuuriministeeriumi kodulehel.

11 aasta jooksul on olukord meetme rakendamisel muutunud ning puudub vajadus toetuse

piirsumma avaldamiseks Kultuuriministeeriumi kodulehel, kuna toetuse saajad kasutavad selle

meetme osas informatsiooni saamiseks toetuse andja ehk SKTSA infokanaleid.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 2 punktiga 4. Uue punkti kohaselt on

taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks toetuse andjal õigus kontrollida

sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel kehtiva puude olemasolu.

Muudatus on seotud eelnõu punktiga 2 lisandunud koefitsiendi rakendamisega, mille jaoks on

vajalik tuvastada treeniva lapse või noore kehtiva puude olemasolu. Selleks esitab taotleja

toetuse taotluses andmed selle kohta, millistel treeningrühma kuuluvatel lastel ja noortel on

kehtiv puue. Toetuse andja teeb vastavate laste ja noorte kohta päringu sotsiaalkaitse

infosüsteemi, et taotluses esitatud andmete õigsus üle kontrollida. Päringu vastusena

edastatakse sotsiaalkaitse infosüsteemist x-tee andmevahetuse kaudu puude olemasolu fakti

andmed jah/ei vastuse kujul ja seda sotsiaalkaitse infosüsteemi päringu tegemise kuupäeva

seisuga.

Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitakse andmevahetuse tarbeks sotsiaalkaitseministri 05.03.2019

määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 19 lõike 2 kohane

andmevahetusleping (andmevahetuskokkuleppe).

Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3, mis sätestab, et

toetuse andja jälgib treenerite töötasudeks suunatud sihtotstarbeliste summade kajastumist Eesti

spordiregistrile esitatavate tegevus- ja finantsandmete alusel.

11 aasta jooksul on olukord meetme rakendamisel muutunud ning toetuse andjal puudub

vajadus antud andmeid sellisel meetodil jälgida.

Eelnõu punktiga 9 parandatakse paragrahvi 17 lõikes 7 senini kehtinud ebatäpne viide määruse

§-le 13. Täiendava tähtaja andmine on reguleeritud § 13 lõikes 8, mitte § 13 lõikes 7.

4

Eelnõu punktiga 10 lisatakse paragrahvi 17 lõige 11, mis võimaldab toetuse andjal tagasi

küsida spordialaliidule, spordiklubide või spordikoolile määratud toetus, kui saadud toetust on

kasutatud enamate puhkusepäevade või haigushüvitise maksmiseks, kui seda võimaldab

määruse paragrahv 3 lõige 7. Seni puudus otsene alus antud juhtudel toetust tagasi küsida.

Eelnõu punktiga 11 kehtestatakse määruse lisale 2 uus tekst. Muudetakse laskesuusatamise

ettevalmistava ja treeningastme treeningrühmade laste ja noorte vanuste alampiire, viies need

ettevalmistavas astmes 8ndalt eluaastalt 6-le ja treeningastmes 12ndalt eluaastalt 10-le.

Samasugune vanuste alampiir kehtib ka murdmaasuusatamise puhul. Muudatus tehakse Eesti

Laskesuusatamise Föderatsiooni sellekohase ettepaneku alusel. Tänapäevane treeningpraktika

näitab, et laskmisoskusi on võimalik ohutult ja metoodiliselt arendada juba varases eas,

kasutades õhkrelvi kui treeningvahendit. See võimaldab luua turvalise ja mängulise keskkonna,

kus lapsed saavad suusatamise kõrval järk-järgult õppida ka laskmise põhitõdesid.

Praegused vanusepiirid on jäigad ega võimalda treeningrühmade moodustamist

murdmaasuusatamisega sarnases süsteemis. Selle tulemusena jäävad nooremad sportlased

sageli laskesuusatamise klubide tööprotsessist välja ning treeneritel on keerulisem tagada

järjepidev üleminek murdmaa- ja laskesuusatamise vahel.

2026. aastaks on kavandatud kogu lisa 2 ülevaatamine.

Eelnõu punktiga 12 kehtestatakse määruse lisale 3 uus tekst.

Lisasse 3 lisatakse punkt 2.5, mille alusel kontrollitakse treeneri isikukoodi alusel Eesti

Spordiregistrist, kas treeneril on läbitud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel

läbiviidud spordiala täiendõppe koolitus. See on eelnõu punktiga 1 lisandunud tingimus, et

treeningrühma kuuluv puudega laps või noor läheks treeningrühma suuruse arvestamisel

arvesse kahekordse koefitsiendiga. Samuti lisatakse lisasse punkt 4.4., mille kohaselt

märgitakse toetuse taotluses, et treeningrühma kuuluval õpilasel on kehtiv puue. Selle märke

alusel teeb toetuse andja spordiseaduse § 91 lõike 5 punkti 3 ja määruse § 10 lõike 2 punkti 4

alusel päringu sotsiaalkaitse infosüsteemi kontrollimaks esitatud andmete õigsust.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Puudega laste ja noorte andmete töötlemine ning sellega seonduvad määruse muudatused on

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (isikuandmete kaitse üldmäärusega).

4. Määruse mõjud

Paraspordialade rühmade lisamine ning puudega laste ja noorte osas koefitsiendi kehtestamine

suurendab nende liikumisaktiivsust ning aitab neid paremini ühiskonda lõimida ja

treeningrühmadesse arvata.

Taotlejate halduskoormus suureneb – edaspidi peab taotleja esitama taotluses teabe selle kohta,

millistel treeningrühmas treenivatel lastel ja noortel on kehtiv puue. Samas on selle teabe

esitamine taotleja jaoks kasulik, sest selle alusel on võimalik treeningrühmale toetuse saamiseks

kohaldada soodsamaid tingimusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

5

Määruse rakendamisega kaasneb kohustus EPK-le töötada välja koolitus erivajadustega laste ja

noorte treenimiseks, kuid selle koolituse loomine on plaanis juba varasemast ning vahendid

selleks on samuti olemas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal

päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Spordikoolituse ja -Teabe SA-le, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti

Olümpiakomiteele ning Eesti Paralümpiakomiteele. Esitatud märkustega arvestamise või

mittearvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.