Leping

1

Lisa 1

Tehniline kirjeldus „Perevägivalla toimepanijatele suunatud riskihindamisvahendite võrdlev analüüs – Eesti ja Euroopa praktika“

1. Analüüsi taust ja eesmärk

1.1. Ülevaade ohvriabisüsteemist ja vägivallast loobumise toetamise teenusest

Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või taastada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud füüsiliste isikute toimetulekuvõime ja turvatunne ning ennetada vägivalla kordumist. Ohvriabi seaduse § 15 lõikest 1 tuleneb ohvriabiteenuste eesmärk, milleks on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustada saanud isikutele sotsiaalne, psühholoogiline ja emotsionaalne abi, et aidata kaasa nende turvatunde ja toimetulekuvõime säilitamisele või taastamisele ning edasise kahju ennetamisele. Vägivallast loobumise toetamise teenus on üks ohvriabi kaheksast teenusest ning on sätestatud ohvriabi seaduse §-s 28. Vägivallast loobumise toetamisel tuleb pidada esmatähtsaks ohvri turvalisust, toetamist ja inimõigusi. Vägivallast loobumise toetamise (edaspidi: VLT) teenuse eesmärk on aidata kaasa vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele vägivalla toimepanijale rakendatavate tegevuste kaudu. Teenus sisaldab: vägivalla toimepanija motivatsiooni ja psühhosotsiaalsete vajaduste hindamist eesmärgiga otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle, vägivaldse käitumise võimaliku jätkumise riski hindamist ning nõustamist vägivallast loobumiseks. Vägivallast loobumise toetamise teenust osutavad üle-eestiliselt viis VLT nõustajat (Lääne, Lõuna, Ida piirkonnas üks nõustaja ja Põhjas kaks nõustajat). Teenuse sihtgrupp: perevägivalla täisealised toimepanijad (v.a. seksuaalvägivald laste suunas), kes ei ole kokkupuutes teiste asutustega nagu vanglad, hooldekodud, kriminaalhooldus jt. Perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste ja endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elas või elab ohvriga ühel elamispinnal.1 Nõustamisele võivad pöörduda nii toimepanijad iseseisvalt kui teiste asutuste kaudu - nt prokuratuuris võtab toimepanija endale kohustuse osaleda nõustamisel, politsei kaudu annab toimepanija oma kontaktid nõustajale. VLT teenust pakutakse sõltumata:

 kas on toime pandud kuritegu st teenust pakutakse ka menetlusväliselt;  korduvusest, st ka juba varasemalt teenusele suunatuile või mitmeid kordi perevägivalla

tõttu politsei ja/või prokuratuuri vaatevälja sattunuile;  vägivalla liigist, st teenust pakutakse nii füüsilise, vaimse, seksuaalse (va alaealise vastu),

kübervägivalla kui ka majandusliku perevägivalla toimepanijale. VLT nõustaja lähtub kliendi motivatsioonist, vastutuse võtmise valmidusest ja vajadustest sobiva sekkumismeetodi valikul. Sekkumismeetodit saab rakendada juhul, kui inimene on võimeline ennast analüüsima (kognitiivne võimekus). Nõustamine on vabatahtlik. Nõustajal on õigus teha kaalutlusotsus, kellega ja mil määral nõustamist on võimalik läbi viia, st inimesel endal peab olema mingigi soov muutuseks. Kui isik ei soovi muutuda ning võtta vastutust, siis teenust pakkuda ei ole võimalik. Edasi teenustele suunamist ei toimu. VLT nõustajad saavad inimesele vaid soovitada võimalikke teisi vajalikke teenuseid.

1.2. Analüüsi eesmärk

1 https://www.sm.ee/lapsed-ja-hoolekanne/vagivallaennetus-ja-ohvriabi/perevagivald-ja-eakatevastane- vagivald

2

Vägivallast loobumise toetamise aluseks on ohvriabi seaduse § 28, mis mh sätestab, et tuleb hinnata vägivaldse käitumise võimaliku jätkumise riski. Käesoleval hetkel ei ole teenusel kasutusel teadus- ja tõenduspõhiseid riskihindamisvahendeid. Kasutame üldiseid soovitusi, mida riskihindamine endas perevägivalla toimepanijate vaates sisaldama peab ning lähtume omaenda kogemusest ja senisest praktikast. Riskihindamine tähendab VLT teenuse vaatest süstemaatilist hinnangut selle kohta, kui tõenäoline on, et tulevikus esineb lähisuhetes vägivalda või tekitatakse kahju ja kui tõsine see võib olla. See hõlmab erinevate (nii staatiliste kui ka dünaamiliste) tegurite analüüsi, et määrata kindlaks potentsiaalne oht ohvritele ja pakkuda sisendit asjakohastele sekkumisstrateegiatele. Riskihindamise eesmärk on suurendada ohvrite turvalisust ja aidata spetsialistidel teha teadlikumaid otsuseid. Riskihindamine on aluseks sekkumise mahu, taseme ja liigi hindamiseks ning sellest lähtuvalt planeeritakse maandamismeetmed. Riskhindamine peab toimuma kombineeritud infona: vägivalla toimepanijalt, ohvrilt (ohvrit toetava isiku vahendusel) ja teistelt spetsialistidelt saadud teave, et tekiks "kolmepoolne" riskihinnang. Analüüsi eesmärk on:

 kaardistada Eestis kasutuses olevaid riskihindamisvahendid töös perevägivalla toimepanijaga;

 kaardistada Euroopas kasutatavad tõenduspõhised riskihindamisvahendid töös perevägivalla toimepanijatega;

 hinnata, millised kaardistatud riskihindamisvahenditest vastavad tellija esitatud kriteeriumitele;

 pakkuda kaardistatud riskihindamisvahendite hulgast kolm vahendit, mis vastaks tellija esitatud kriteeriumitele ja oleks rakendatavad Eestis.

2. Uurimisküsimused

2.1. Milliseid riskihindamisvahendeid kasutatakse perevägivalla toimepanijatega töötamisel Eestis ja Euroopas? Sealhulgas:

a) Kes kasutavad vastavat riskihindamisvahendit (sotsiaal-, õigus-, tervishoid- vms valdkonnad)?

b) Milline informatsioon on aluseks riskihindamise vahendile? – näiteks informatsiooni saadakse vaid toimepanijalt, informatsiooni saadakse ohvrilt, informatsiooni saadakse koostööpartneritelt, kõigilt eelpool mainitud.

c) Kas ja kui siis, millised toimepanija kaitsefaktorid on kajastatud riskihindamisvahendis?

d) Milles seisneb koostöö võrgustikupartneritega (kellega?) riskihindamisvahendi tulemustest lähtuvalt?

e) Kas ja millised on võimalikud riskitasemed ja kuidas nendeni on metoodiliselt jõutud?

f) Kuidas toimub riskide maandamine? Milliseid maandamismeetmeid on välja toodud? Kas on arvestatud võrgustikutööga sh ohvritega töötavate spetsialistidega?

g) Millist ettevalmistust vajab enne kasutusele võtmist riskihindamisvahend – koolitus, litsents, inimressurss, rahastus jms? Mis on koolituse maht, litsentsi kestvus ja maksumus?

h) Millised teadmised peavad olema riskihindamise läbiviimisel riskihindamisvahendi kasutamiseks?

2.2. Millised on kasutatavate riskihindamisvahendite esilekerkinud probleemid ja positiivsed praktikad ja millised on soovitused, mida tähele panna riskihindamisvahendi kasutusele võtmisel?

3

2.3. Millised riskihindamisvahendid vastavad tellija esitatud kriteeriumitele2, ressurssidele ja vajadustele ning on rakendatavad Eesti oludes?

3. Analüüsi metoodika

3.1. Ekspertintervjuud

Intervjuud viiakse läbi kas individuaalselt või fookusgrupina. Töö teostaja peab pakkumuses selgitama ja põhjendama metoodilisi valikuid. Intervjuud viiakse läbi nii Eesti kui ka Euroopa praktikutega. Eesti praktikute ja ekspertide sihtrühma kuuluvad inimesed, kes töötavad (pere)vägivalla toimepanijatega:

Sihtrühma kuuluvad Intervjueeritavate arv

VLT teenuse osutamist tagavad nõustajad, üle-eestiliselt on viis nõustajat (Lääne, Lõuna, Ida piirkonnas üks nõustaja ja Põhjas kaks nõustajat)

Kõik 5 nõustajat

Kriminaalhoolduses vastavate programmide läbiviijad

5 kriminaalhoolduse sekkumisprogrammide läbiviijat (erinevatest piirkondadest), vajadusel lisaks 1 intervjuu kriminaalhoolduse sekkumisetegevuse osakonna juhtajaga (koordineerib läbiviijate tööd)

MTÜ Vaiter 1-2 töötajat

Mari-Liis Mägi kliiniline kohtupsühholoog ja kohtupsühholoogia ekspert (tõenduspõhiste riskihindamismeetodite rakendamine kriminaalõiguses ja vaimse tervise valdkondades)

Euroopa praktikute sihtrühma kuuluvad:

Sihtrühma kuuluvad Intervjueeritavate arv

Euroopa perevägivalla toimepanijate võrgustiku juhatuse liige, kes esindab katusorganisatsiooni European Network for the Work with Perpetrators of Domestic Violence koordineerib Euroopa ja on kursis riskihindamisvahendi kasutusele võtmisega.

1 intervjueeritav

Täpsem intervjueeritavate valim ja intervjuu vorm lepitakse kokku tellija ja töö teostaja koostöös. Tellija annab töö teostajale eelpool toodud intervjueeritavate kontaktid. Kui töö teostamise käigus ilmneb vajadus ekspertidega lisaintervjuusid teha, lepitakse intervjueeritavad kokku tellija ja töö teostaja koostöös (1-2 intervjuud).

3.2. Dokumendianalüüs

Dokumendianalüüs peab põhinema teaduslikel allikatel. Tellija saab töö teostajale edastada dokumendianalüüsiks vajalikke materjale. Euroopas on perevägivalla toimepanijate sihtgrupile kasutusel mitmed riskihindamisvahendid ning Euroopa perevägivalla toimepanijate võrgustikul (European Network for the Work with Perpetrators of Domestic Violence) on olemas põhjalik ülevaade Euroopa praktikast. Võrgustiku kaudu saame töö teostajale edastada ülevaateid kasutatavatest vahenditest, teadusartikleid, parimate praktikate kaardistusi.

2 Täiendavad kriteeriumid on esitatud p-s 3.2.1.

4

Dokumendianalüüs tuleb teostada allpool toodud Euroopas kasutatavate riskihindamisvahendite kohta. Analüüsida tuleb kõiki järgnevalt väljatoodud riskihindamisvahendeid, kuid töö teostaja võib tellijaga kooskõlastatult täiendavalt analüüsida riskihindamisvahendeid töös perevägivalla toimepanijaga, mida siin nimekirjas ei ole välja toodud. Euroopas kasutatavad riskihindamisvahendid töös perevägivalla toimepanijaga:

1. SARA (Spousal Assault Risk Assessment) on poolstruktureeritud professionaalne hindamisvahend, mis koosneb 20 riskitegurist. Seda kasutatakse vägivallatsejate korduva perevägivalla riski hindamiseks. Hindamine põhineb professionaalsel otsustusel, mitte ainult punktisummal.

2. B-SAFER (Brief Spousal Assault Form for the Evaluation of Risk) on struktureeritud professionaalse otsustuse (SPJ) põhimõttel põhinev riskihindamisvahend, mis on välja töötatud lähisuhtevägivalla riski hindamiseks ja juhtumikäsitluse toetamiseks. Selle eesmärk on aidata õiguskaitse- ja kriminaalhooldusspetsialistidel teha teadlikke otsuseid vägivalla ennetamiseks ja ohvrite kaitseks.

3. ODARA (Ontario Domestic Assault Risk Assessment) on Kanadas välja töötatud aktuaariapõhine riskihindamisvahend, mille eesmärk on hinnata lähisuhtevägivalla toimepanijate korduvvägivalla riski. Seda kasutatakse laialdaselt politsei, ohvriabiteenuste, tervishoiutöötajate ja kriminaalhoolduse spetsialistide poolt.

4. SAM (Stalking Assessment and Management) on struktureeritud professionaalse otsustuse tööriist, mis on loodud jälitamisega seotud riskide hindamiseks ja juhtimiseks. Selle eesmärk on aidata õiguskaitse- ja vaimse tervise spetsialistidel hinnata jälitaja käitumise ohtlikkust ning ohvri haavatavust, et ennetada korduvat jälitamist ja võimalikke vägivallajuhtumeid

5. DVARG (Domestic Violence Assessment and Risk Guide) on Austraalias välja töötatud struktureeritud professionaalse otsustuse tööriist, mis on mõeldud perevägivalla riskide hindamiseks ja juhtimiseks. See põhineb teaduslikel uuringutel ja praktikal, et aidata spetsialistidel hinnata vägivalla riski ning planeerida sobivaid sekkumisi.

6. ARMS (Active Risk Management System) on Ühendkuningriigis välja töötatud riskihindamisvahend, mida kasutatakse seksuaalkurjategijate riskide hindamiseks ja juhtimiseks kogukonnas. Selle eesmärk on aidata politsei- ja kriminaalhooldusteenistustel tuvastada dünaamilisi riskitegureid, mis on seotud seksuaalkuritegude kordumisega, ning kaitsefaktoreid, mis võivad vähendada korduva kuritegevuse tõenäosust.

7. DA (Danger Assessment) on riskihindamisvahend, mille töötas välja dr Jacquelyn C. Campbell 1986. aastal, et hinnata naiste ohtu saada tapetud või raskelt vigastatud oma intiimpartneri poolt. See tööriist põhineb teadusuuringutel ja praktikal ning on suunatud eelkõige perevägivalla ohvritele ja nendega töötavatele spetsialistidele.

8. DASH (Domestic Abuse, Stalking and Honour-based violence) riskihindamisvahend on tõenduspõhine tööriist, mis on välja töötatud Ühendkuningriigis, et aidata tuvastada ja hinnata perevägivalla, jälitamise ja auvägivalla ohvrite riske. Eestis on DASH riskihindamise tööriist kohandatud ja tõlgitud kohaliku konteksti jaoks ning seda kasutatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite hindamisel.

9. DVRIM (Barnardo’s Domestic Violence Risk Identification Matrix) on struktureeritud tööriist, mille eesmärk on aidata spetsialistidel hinnata perevägivalla mõju lastele ja peredele. Selle töötas välja Barnardo’s koostöös kohalike ametkondade ja koduvägivalla valdkonna ekspertidega. DVRIM on laialdaselt kasutusel Ühendkuningriigis ning sobib rakendamiseks sotsiaaltöös, hariduses ja lastekaitses.

10. Structured Professional Judgement (SPJ) on metoodika, mida kasutatakse eelkõige riskihindamise ja otsuste tegemise protsessis, ühendades teaduspõhised juhised eksperdi kogemuse ja hinnanguga. Vägivaldsuse riskihindamisel võib SPJ sisaldada kindlat riskitegurite loetelu (nt varasem vägivald, ainete kuritarvitamine), mida hindaja süsteemselt läbi vaatab, kuid mille põhjal lõpliku otsuse teeb siiski professionaalne hinnang.

11. OASys (Offender Assessment System) on riskihindamise ja juhtimissüsteem, mida kasutatakse õigusrikkujate hindamiseks ja järelevalve planeerimiseks. Süsteem töötati algselt välja 2001. aastal Inglismaal ja Walesis ning põhineb tõenduspõhistel meetoditel. Eestis on alates 2007. aastast kasutusel OASysil põhinev tööriist, mis aitab hinnata õigusrikkujate riske ja vajadusi ning koostada individuaalseid karistusplaane.

5

3.2.1. Riskihindamisvahendite kriteeriumid

Lisaks 2.1. uurimisküsimuses väljatoodud teguritele tuleb riskihindamisvahendite analüüsil kaardistada ja sobilike riskihindamisvahendite valikul arvestada järgnevate komponentide ja kriteeriumitega. Riskide hindamise peamised komponendid Riski hindamine toimub tavaliselt mitme meetodi ja allika põhjal. Olulised komponendid riskihindamisel: 1. Staatilised tegurid (muutumatud)

- Varasem vägivald, eriti korduv ja eskaleeruv.

- Kriminaalne minevik, eriti seoses isikuvastaste süütegudega.

- Varem kehtestatud lähenemiskeelud või nende rikkumised. 2. Kontekstuaalsed tegurid

- Kas vägivald toimus stressiolukorras või oli see kontrolliv ja süstemaatiline?

- Vägivald avalikus vs privaatses ruumis – kodus toimuv vägivald võib viidata suuremale kontrollile ohvri üle.

- Kuidas vägivald lõppes – kas vabatahtlikult või sekkumise tõttu? 3. Dünaamilised tegurid (muutuvad riskinäitajad)

- Ainete kuritarvitamine (alkohol, narkootikumid).

- Töö või rahalised probleemid.

- Vaimse tervise seisund.

- Äkilised elumuutused, näiteks lahkuminek. 4. Ohvri hinnang ja hirmutase

- Ohvri isiklik tunnetus ja hirm võivad viidata ohu reaalsusele isegi siis, kui muud märgid seda otseselt ei näita.

- Ohvri haavatavus (sotsiaalne isolatsioon, sõltuvus vägivallatsejast jms). Kaitsetegurite olemasolu riskihindamisvahendites Uuemad lähenemised räägivad ka kaitseteguritest - perevägivalla toimepanija kaitsetegurid (ehk riskide vähendajad) on tegurid, mis võivad vähendada tõenäosust, et inimene kasutab vägivalda oma pereliikmete vastu. 1. Stabiilne töö ja sissetulek – majanduslik kindlustatus võib vähendada stressi ja

frustratsiooni, mis võivad vägivalda soodustada. 2. Tugevad sotsiaalsed suhted ja tugivõrgustik – sõbrad, pere, kogukond või

tugiisikud võivad pakkuda emotsionaalset tuge ja mõjutada positiivseid käitumismustreid.

3. Hea vaimne tervis ja psühholoogiline stabiilsus – vähem tõenäosust impulsiivseks või agressiivseks käitumiseks.

4. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise puudumine või kontrollitud tarvitamine – sõltuvusprobleemid suurendavad vägivalda; kainus on kaitsefaktor.

5. Varasem positiivne vanemlik eeskuju ja kasvatus – tugevad väärtused ja normid, mis välistavad vägivalla.

6. Osalemine teraapias või rehabilitatsiooniprogrammis – näiteks vägivallatsejatele mõeldud sekkumisprogrammid, mis aitavad muuta hoiakuid ja käitumist.

7. Enesekontrolli oskused ja emotsioonide reguleerimine – suutlikkus konflikte rahumeelselt lahendada.

8. Haridus ja teadlikkus vägivalla tagajärgedest – teadmine, et vägivald on kriminaalne ja sotsiaalselt taunitud.

6

Riskiklassifikatsioon Riski hindamise tulemuseks võib olla hinnang näiteks madal, keskmine või kõrge risk, mille põhjal tehakse otsuseid nt järelevalve tugevuse, sekkumiste ja ohvri kaitsemeetmete kohta. Tavaliselt liigitatakse riskid kolme kategooriasse: 1. Madal risk – väike tõenäosus vägivalla kordumiseks. 2. Keskmine risk – on selged riskitegurid, kuid need ei ole akuutsed. 3. Kõrge risk – vägivald tõenäoliselt kordub või eskaleerub (nt tapmisähvardused, relva

omamine, tõsine kontrollkäitumine).

3.2.2. Kolme sobivaima riskihindamisvahendi valik

Analüüsitud riskihindamisvahendite hulgast kolme sobivaima valimise metoodika töötab välja töö teostaja ning kooskõlastab selle tellijaga. Üldiselt tuleb sobivate riskihindamisvahendite valimisel arvestada järgnevate kriteeriumitega:

 Riskihindamist saab läbi viia VLT nõustaja;

 Lähtumine vägivallast loobumise toetamise teenuse eesmärgist;

 Sisaldama (võimalusel) toimepanija kaitsetegureid;

 Sisaldama (võimalusel) riskide maandamismeetmeid;

 Riskihindamisvahendi kasutusele võtmine peab olema võimalikult madalate kuludega, kuid pakkuma siiski head kvaliteeti.

 Riskihindamisvahend on teadus- ja tõenduspõhine.

Töö teostaja võib lisada eelpool toodule täiendavaid kriteeriume, kooskõlastades need tellijaga.

4. Nõuded tulemitele

Kõik tulemid tuleb töö teostajal koostada eestikeelsena. Töö teostaja esitab töö tellijale vaheraporti, lõppraporti ja viib läbi esitluse: Vaheraport – esitatakse 2 kuud pärast lepingu sõlmimist. Vaheraport peab sisaldama riskihindamisvahendite dokumendianalüüsi esmaseid tulemusi. Vaheraport esitatakse Tellijale MS Word formaadis, mis võimaldab dokumenti kommenteerida ja tagasisidet anda. Pärast vaheraporti esitamisest on tellijal vähemalt 2 nädalat, et anda tagasisidet ja teha ettepanekuid täiendusteks. Lõppraport – esitatakse hiljemalt 3 kuud lepingu sõlmimisest. Lõppraport peab sisaldama analüüsi metoodika kirjeldust, struktureeritud peatükkidena analüüsi tulemusi (peavad sisaldama vastuseid uurimisküsimustele) ning soovitatud riskihindamisvahendite valiku põhjendus (võrdlustabel kriteeriumite alusel). Lõppraport peab olema keeleliselt toimetatud ning vormistatud korrektselt. Lisadena tuleb esitada muud analüüsitegevuste käigus koostatud materjalid (nt intervjuukavad). Analüüsi tulemuste esitlus – kantakse ette üks kord 2 nädala jooksul pärast lõppraporti esitamist veebi vahendusel.

5. Keskkonnahoidlikud nõuded

Töö teostaja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi:

 töökoosolekud ja muud kohtumised viiakse läbi eelkõige veebi vahendusel, et vähendada peamiselt liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;

 vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale;

 töö teostaja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

7

 lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

1

Lisa 3 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Perevägivalla toimepanijatele suunatud riskihindamisvahendite võrdlev analüüs – Eesti ja Euroopa praktika“ (viitenumber 298078, edaspidi hange)“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Civitta Eesti AS (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Leping eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted 2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses

sätestatust. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused:

3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest

2

vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,

andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada

isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest

või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

4

6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Töövõtuleping nr 5.2-9/5196-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi nimetatud tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Civitta Eesti AS registrikood 11092241, mida esindab volikirja alusel Ignas Maziliauskas (edaspidi nimetatud töövõtja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Perevägivalla toimepanijatele suunatud

riskihindamisvahendite võrdlev analüüs – Eesti ja Euroopa praktika“ (viitenumber 298078, edaspidi hange) menetluse tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus; 1.3.3. Lisa 3 – andmetöötluse leping.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. töövõtja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Töövõtja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks oleva töö täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses.

1.7. Töö üleandmise tähtaeg on 15.12.2025.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava

töö teostamise eest tasu summas 27 440 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Tellija tasub töö eest pärast vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:

2.3.1 Etapp I – vaheraport esitatakse hiljemalt kaks (2) kuud pärast lepingu sõlmimist ja peab vastama tehnilises kirjelduses toodud nõuetele (punkt 4), vastuvõtmise järgselt 40% lepingu hinnast;

2.3.2 Etapp II – lõppraport esitatakse hiljemalt kolm (3) kuud pärast lepingu sõlmimist ja peab vastama tehnilises kirjelduses toodud nõuetele (punkt 4) kuid mitte hiljem kui 15.12.2025, vastuvõtmise järgselt 60% lepingu hinnast.

2.4. Lepingu hind on töövõtjale siduv ja sisaldab endas töövõtja tasu ja kõiki lepingus nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude töövõtja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.5. Tellija tasub arve pärast lepingu punktis 3 nimetatud dokumentide allkirjastamist ja nõuetekohase e-arve saamisest minimaalselt 14 kalendripäeva jooksul. Pretensiooni esitamise korral algab arve tasumise tähtaja kulgemine puuduse kõrvaldamisest või poolte vahel muu kokkuleppe sõlmimisest.

2.6. Töövõtja kohustub esitama tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve ning märkima arvele tellija kontaktisiku nime Keit Lipp, lepingu numbri 5.2-9/5196-1 hanke viitenumbri 298078 ja 15 kohalise hankelepingu osa viitenumbri 298078 001 000 000. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

3. Töö vastuvõtmine ja pretentsioonide esitamine 3.1. Töövõtja esitab tellijale üleantava töö vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 4 sätestatud

etappidele ja pooled allkirjastavad üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). 3.2. Tellija vaatab töö üle pärast töö vastuvõtmist ning kontrollib selle vastavust lepingu ja hanke

alusdokumentide tingimustele. Puuduste kohta, mida on võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatamisel, esitab tellija pretensiooni viie tööpäeva jooksul arvates töö vastuvõtmisest, andes töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral lähtutakse lepingu punktist 5.

3.3. Kui pärast töö vastuvõtmist ilmnevad töös puudused, mida polnud võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatusel, näiteks ilmnevad need üleantud töö igapäevase kasutamise käigus või eeldab puuduse tuvastamine töö põhjalikku analüüsimist, lähtutakse lepingu punktist 5.

4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Kui töö teostamise käigus tekib töövõtjal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab

töövõtja selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

4.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme (3) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest.

4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 4.3.2. nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

4.4. Töövõtja on kohustatud: 4.4.1. teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist; 4.4.2. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele,

kõrvaldab töövõtja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 5.2 alusel määratud tähtajaks.

4.5. Tellijal on õigus: 4.5.1. saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni; 4.5.2. anda töövõtjale juhiseid.

4.6. Tellija on kohustatud: 4.6.1. andma töövõtjale töö teostamiseks vajalikku teavet; 4.6.2. teavitama töövõtjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist; 4.6.3. maksma töövõtjale lepingu nõuetele vastava töö eest tasu.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Töövõtja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse

eest. 5.2. Kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda töövõtjalt puuduste

kõrvaldamist töövõtja kulul, teavitades töövõtjat puudusest viie tööpäeva jooksul pärast sellise asjaolu avastamist, andes töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). Juhul, kui töövõtja puudusi tähtajaks ei kõrvalda, võib tellija omal valikul kasutada lepingus või seaduses nimetatud õiguskaitsevahendeid.

5.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

5.4. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest.

5.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

5.6. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui töövõtja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

5.7. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,

keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

6.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta ja struktuuritoetuste registri kasutamisel töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

6.3. Pärast raporti vastuvõtmist tellija poolt on töövõtja kohustatud hävitama tellijale üleantavad andmestikud ja muu materjali mitte hiljem kui 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist.

6.4. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

6.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

7. Intellektuaalne omand 7.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud

mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale.

7.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele tellija enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

7.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik

õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.

7.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

7.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika).

7.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

7.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

7.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

8. Teadete edastamine ja kontaktisikud 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 8.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 8.4. Tellija kontaktisik on Keit Lipp, telefon 5912 8964, e-post:

[email protected]. 8.5. Töövõtja kontaktisik on Piia Viks-Binsol, telefon 5341 7107, e-post: piia.viks-

[email protected]. 8.6. Kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine,

kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest töövõtja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

8.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

9. Lõppsätted 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Juhul, kui poolest mitteoleneval põhjusel ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajadusel edasi ka lepingu lõpp- ja/või vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud, ning lepitakse kokku vajadusel ajakava muudatustes.

9.3. Pooled võivad lepingu tähtaega pikendada kuni kolme (3) kuu võrra. 9.4. Töövõtja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.5. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel

poolte kirjalikul kokkuleppel. 9.6. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 9.7. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Ignas Maziliauskas peadirektor